Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie: 0 3.08 .2023 nr 12.2- -10/110 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected] Meie: 21 .08 .2023 nr 13-14/23/2683- 4 Vaidlu staja : EKT Teed OÜ Registrikood 12709519 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co K entmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post:
[email protected] Kolmas isik: RoadWest OÜ R egistrikood 11137400 Valga mnt 7, Elva linn, 61504 Elva vald, Tartu maakond E-post:
[email protected] Täiendav v astus vaidlustusele Viljandi Linnavalitsus soovib lisada, et on teinud kõik endast oleneva selleks, et saada nii hinna kui sisu poolest parimat pakkumust. Hankija on riigihangete seaduse § 85 kooskõlas valinud välja soodsaima pakkumuse, sama paragrahvi lõiget 3 esile tõ stes on hankija arvesse võtnud eelkõige parima hinna ja kvalitee di suhte, mis hõlmab muuhulgas pakkumuse hinda või kulu. Toome välja ka mõned vaidlustaja ebakõlad ja vastuolud oma vaidlustuse osas, kus ta kirjeldab oma tööd. 1. Kuidas on seotud ainult Viljandi linnaga sellises summas Autocadi litsents 1 kuu 161 €/1 aasta 1935 € ? 2. L iisin gumaksed ja raskeveokimaksed nt puistur -sahk ( väljalaske aasta 2000 a.) on liiga suured, lisaks, kas seda kasutatakse ainuüksi linnas ? 3. Kas tõesti on vaidlustajal tulnud eelmiste lepinguperioodide vältel järjest kuus kuud 24/7 lund lükata? 4. Suvisel hooldus el (bussipeatuste puhastus) on kalkuleeritud 1 sõiduk ja 3 töötajat. Miks on vaja kolm e töötajat , kui suvine bussipeatuste puhastus on 7 päeva nädalas (ei kulu üle 8 t öötunni päevas) ehk siis kokku kuus 248 töötundi ehk vajalik töötajate arv on 1,5 mitte 3? 5. https://sakala.postimees.ee/7656525/viie-paevaga-on-viljandi-tanavad-noudnud-20-tonni-soola Kui Sakala ajalehes (25.11.2022) väidab vaidlustaja , et tavaliselt kulub talveperioodil soola 300 – 500 tonni, siis miks on vaidlustaja kalkulatsioonis 800 tonni? 6. K õnniteede hooldusesse on arvestatud vajalike töötajate arv 6 . Ühes kuus on max 7 44 tundi (31 päeva)/ 6 inimesega = 124 h . 168 töötundi - oleks vajalik 4,43 inimest . 7. Talihoolduses ST2+ ning libeduse - ja lumetõrje on arvestatud 2 masinat ja 8 töötajat. Kuu tundide arv 744 (31 päeva) - 2 masinat kuus teevad (kui on teha 31 päeva järjep idevalt 24 tundi tööd – mis on ebatõenäoline) kokku 1488 töötundi - 8 tööta jat kokku kuus normtundidega 1344 . 8. Kui suvel on planeeritud üks hooldusmasin ja hooldusmasinal töötunde planeeritud 164,8, siis miks on vaja 2 töötajat? 9. Millest tulenevalt on kuumaksetes nii suur muutus? Teenus 2023. aastal Pos.nr Objekt Ühik Maht Ühiku hind €, ilma KM-ta Maksumus (01.10.2023 - 31.12.2023) km-ta Maksumus km- ga 1. Aastaringsete tööde komplekshind kuu 3 1 000,00 3 000,00 3 600,00 Teenus 2024. aastal Pos. nr Objekt Ühik Maht Ühiku hind €, ilma KM-ta Maksumus, km-ta Maksumus km- ga 1. Aastaringsete tööde komplekshind kuu 12 69 000,00 828 000,00 993 600,00 Eeltoodu põhjal väidame, et vaidlustaja on oma kalkulatsioonide esitamisel olnud peali skaudne ja esitanud andmeid selliselt nagu talle parasjagu meeldib. Pikad leheküljed sellest, kuidas kolmas isik väidetavalt rikub tööseadusandlust, ei päde , sest hankija ei ole pakkujale ette kirjutanud, et need 4 töömeest igal päeval, kes tööd teevad, peavad just nimeliselt ühed ja samad olema. Küllap kolmas isik teab ise , kuidas ta tööd korraldab . S eadust on kohustatud kõik täitma ja kolmas isik, kes on vastavas valdkonnas pikaajalise töötegemise kogemusega, teab ka seda väga hästi. V aidlustaja väited sademete kohta ei ole tegelikkusele vastavad, sest sademed võivad maha tulla talvel samuti väga erinevalt, kas korraga või siis aeg-ajalt, mistõttu Keskkonnaagentuuri vaidlustuses toodud numbreid siin sellisel moel kasutada ei saa. Samuti viita b vaidlustaja eelmisel hankele. J uhiks siinkohal tähelepanu sellele, et iga hange hakkab nullist ja ehitatakse üles algusest peale uuesti igal korral. Eelmiste hangetega võib olla alati muutusi, kasvõi linnatänavate pikkus võib sel vahemikul muutuda. Ilmselt ongi vaidlustaja kinni jäänud oma aastatepikkusesse monopoolsesse seisundisse ega suuda mõista, et hanke hind ei pea alati muudkui suurenema. Hankija juhib tähelepanu allpool ka vaidlustaja esitatud andmete ja argumentide vastuolulisusele . Esitame selleks lisa 1, millest on näha, mitu % on vaidlustaja linnale tööd tegev sõiduk tegelikult linnas olnud, aluseks on linnas ühel tööpäeval olnud sõidukite GPS. Siit nähtub , et peamiselt on tehtud tööd väljapool Viljandi linna, kuid masinaid käsitletakse kui linnas töötavaid. Lisame 4 lisa veel - neist kaartidest nähtub sõidukite liikumistrajektoor , ehk et kui palju linnas tööd tegevad sõidukid tegelikult linnas on ja kus nad päriselt tööd teevad. Hankijale tundub, et vaidlustaja leiab, et ainult tema ettevõte teeb tööd õigesti ja professionaalselt. Tuletame siiski meelde, et hankija on küsinud kolmanda isiku kohta tagasisidet tema praegustelt lepingupartneritelt, kel ei ole mingeid pretensioone kolmandale isikule. Hankija on teinud oma tööd korrektselt ja hoolsalt, teinud mitmeid päringuid kolmandale isikule ning saanud selleks vastused, mis on hankija jaoks piisavad. Vaidlustuskomisjon on vaideasjas nr 46-22/246825 asunud alljärgnevale seisukohale: „Vaidlusaluses riigihankes, kuivõrd selles esitati vaid kaks pakkumust – vaidlustaja oma ning kolmanda isiku oma –, ei saa selle üle otsustamisel, kas kolmanda isiku pakkumuse hind tundub olevat kahtlaselt madal, põhimõtteliselt lähtuda võrdlusest konkureeriva pakkumuse maksumusega. Nimelt, nagu vaidlustuskomisjon on varemgi selgitanud, ei ole kaks pakkumust piisavalt representatiivne valim, tegemaks järeldust selle kohta, millises suurusjärgus hinnad on „tavalised“ ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised on „anomaalselt madalad“ ja kahtlust äratavad. Õieti tähendaks ainult kahe pakkumuse korral neist ühe maksumuse põhjendatusele esmahinnangu andmine teise pakkumuse maksumuse valguses, et selle teise pakkumuse maksumus loetakse automaatselt „õigeks“ või turuhinda näitavaks. Selleks aga puudub igasugune põhjendus. Ühe pakkuja hinnapakkumist ei saa a priori pidada ainuõigeks ja põhjendatuks, võttes selle etaloniks teiste pakkumuste maksumuse põhjendatuse hindamisel. Pakkujad tegutsevad konkurentsisituatsioonis, teiste pakkujate pakutud hinnad on neile teadmata kuni pakkumuste avamiseni ning iga pakkuja hinnastab oma pakkumuse lähtuvalt temale iseloomulikest asjaoludest (varasem kogemus, teadmised, personali kompetents, kokkulepped koostööpartneritega jne). Sellest tuleneb juba olemuslikult, et ühe pakkumuse maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning sellest erinevat maksumust „kahtlaseks“ või „vääraks“. (vt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 192-21/241374, p 9.5; vrd ka otsus asjas nr 232-18/201257, p 26). Tõsi, mitmete pakkumuste olemasolul, kui neist joonistub välja teatud muster – nt jäävad lõviosa pakkumuste maksumused teatud suurusjärku, kuid üks on teistest silmatorkavalt madalam –, on võimalik sellest teha järeldusi, milline hind on n-ö tavaline ja milline hälbiv (vt näidetena, kus vaidlustuskomisjon on kasutanud pakkumuste maksumuste võrdlust: otsus asjas nr 119-21/233705, p 19; otsus asjas nr 220-21/243943, p 18), kuid vaid kahe pakkumuse korral selliseid järeldusi eelmainitud põhjustel teha ei saa.“ Hankija nõue Lähtudes eeltoodust palume : 1) jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 2) jätta nii vaidlustaja kui k olmand a isik u menetluskulud täies ulatuses v aidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ene Rink linnasekretär Lisad: Lisa 1. Tabe l _ masinad.xlsx Lisa 2. Viljandi THO 069NRC imur_hoole_2023-07-01_2023-07-31.png Lisa 3. Viljandi THO 539MLS uus_2023-08-11 Lisa 4. Viljandi THO 919MKT hooldeauto_2022-11-01_2023-04-15 Lisa 5. Viljandi THO 5061TH traktor_2022-11-01_2023-05-15
[email protected] , tel 435 4720