Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande esitamine - Rahandusministeerium

Failid

8-15459-1 21.08.2023 Väljaminev kiri.asice4546 KB

Sisu (failidest)

RIIGI 2022. AASTA MAJANDUSAASTA KOONDARUANNE Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn 2023 1 Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7 1.1 Valitsussektori finantsülevaade.....................................................................................................................................................................7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2022. aastal ....................................................................................................................7 1.1.2 Olulised sündmused ......................................................................................................................................................................................8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ...................................................................................................9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ................................................................................... 10 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 12 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 14 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 20 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 21 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 22 1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 24 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 24 1.2.2 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 28 1.2.3 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 30 1.2.4 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 32 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 35 1.2.6 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 37 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................................................................... 39 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 41 1.2.9 Transport ......................................................................................................................................................................................................... 44 1.2.10 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 46 1.2.11 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 48 1.2.12 Tõhus riik................................................................................................................................................................................................... 49 1.2.13 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 51 1.2.14 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 53 1.2.15 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 55 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 57 1.2.17 Kultuur ja sport....................................................................................................................................................................................... 59 1.2.18 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 61 1.2.19 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 64 1.2.20 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 65 1.2.21 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 66 1.2.22 Vabariigi Presidendi Kantselei ........................................................................................................................................................ 67 1.2.23 Õiguskantsleri Kantselei..................................................................................................................................................................... 68 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 69 2 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .......................................70 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 70 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 72 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 73 2.4 Netovara muutuste aruanne......................................................................................................................................................................... 74 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 76 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 120 2.7 Lisad (a1–a31).................................................................................................................................................................................................. 125 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 192 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 192 2 3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 194 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 195 3.4 Netovara muutuste aruanne...................................................................................................................................................................... 196 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 197 3.6 Lisad (b1–b22) ................................................................................................................................................................................................. 198 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 227 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 227 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 229 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 230 4.4 Netovara muutuste aruanne...................................................................................................................................................................... 231 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 233 4.6 Lisad (c1–c28) .................................................................................................................................................................................................. 234 Allkiri majandusaasta koondaruandele...................................................................................................................... 259 3 Rahandusministri eessõna Hea riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande lugeja! Jooksvate kulude, toetuste ja dotatsioonide finantseeri- 2022 oli vastuoluline aasta – meie majandus sai COVID- mine laenuga viisil, et riigi võlakoormus hakkab igal aas- 19 kriisist taastuma hakata, kadusid kõik kehtinud ko- tal suurenema, ei ole põhjendatud. Selline tegevus ei ole roonapiirangud, teisalt seisime silmitsi uue julma ja taas- jätkusuutlik ja süvendab võlakoormusega tekkivate kord kogu maailma mõjutava kriisiga. Algas Venemaa probleemide riske tulevikus. täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas. Me kõik mä- letame meie vabariigi sünnipäeva varahommikut, mil Eelarvedefitsiidi püsimine toob kaasa võlakoormuse ja meid tabas suur šokk, hirm ja teadmatus. Sõda Ukrainas intressikulude kasvu, halvendades riigi võimalusi tulev- ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku aste kriisidega toimetulekuks. Kui me selle olukorra pa- põhimõtted seadis Eesti lähimateks aastateks kõige kee- randamiseks midagi ei tee, siis kasvatab püsivalt suur rulisemasse julgeolekuolukorda peale Teist maailma- puudujääk võlakoormuse 2027. aastaks 33 protsendini sõda. Julgeolek ja oma riigi sõjaline valmisolek sai kohe- SKP-st, tuues kaasa intressikulude hüppelise suurene- selt prioriteediks. mise seniselt vähem kui 0,01 protsendilt SKP-st ühe protsendini SKP-st. Selleks, et saaksime oma riiki parimal võimalikul moel kaitsta ning kaitsekuludeks täiendavaid vahendeid eral- Lisaks on Eesti Pank öelnud, et püsiv eelarvepuudujääk dada, peab olema riigirahandus korras. Korras riigira- tähendaks püsivat survet tarbijahindadele. Kui valitsus handus on tagatis Eesti kaitsmisele – kui meid tabab ei astuks puudujäägi vähendamise teed, tähendaks see mõni järgmine suurem kriis, peame olema valmis oma tarbijate jaoks püsivalt suuremat inflatsioonisurvet. kulutusi suurendama, aga kui meie riigivõlg kasvab niigi Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukrainas põhjus- ajalooliselt kiires tempos, siis pole see lihtsalt võimalik. tas toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitas et- Ajaloo kõige suuremas defitsiidis, 5,5 protsenti SKP-st, tevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Sisendite kiire kalli- oli valitsussektori eelarve 2020. aastal. Eelarve tasakaalu nemine hakkas jõudma erinevate kaupade ja teenuste suunas liikumiseks hakati esimesi samme tegema hindadesse, muutes inflatsiooni laiapõhjalisemaks. Ener- 2021. aastal ning eelarvepositsioon paranes majanduse giahindade tõus Eestis on olnud ülejäänud euroalast kiire taastumise tulemusel võrreldes 2020. aastaga oluli- kaks korda kiirem. Seda võib seletada energia suure osa- selt, ulatudes 2,4 protsendini SKP-st. 2022. aasta riigiee- kaaluga tarbimiskulutustes ning börsihindade kiire kan- larve planeeriti valitsussektori eelarvedefitsiidiga dumisega majapidamiste kommunaalarvetesse. 698 miljonit eurot ehk 2,2 protsenti SKP-st, millele lisan- Tarbijahinnaindeks tõusis 2022. aastal võrreldes eel- dus lisaeelarve. Tegelikkuses kujunes 2022. aasta valit- mise aastaga koguni 19,4 protsenti. Viimati kogesime nii sussektori defitsiidiks 335 miljonit eurot ehk 0,9 prot- kiiret hinnatõusu 90ndate aastate keskpaigas. Eesti inf- senti SKP-st. Defitsiit oli prognoositust väiksem peami- latsioonitipp on õnneks möödas. Inflatsioon on langenud selt tänu väiksematele kuludele. eelkõige energiahindade selge languse tõttu. Juunis Kaasa aitasid ka head maksulaekumised – tugev tööturg ootame taandumist ühekohalisele numbrile ning sügisel ja palgafondi kiire kasv toetasid tööjõumaksude tasumist võime näha inflatsiooninumbreid allpool viit protsenti. ning oodatust suurem inflatsioon tõi kaasa käibemaksu Riigieelarve tasakaalu poole liikumine on hädavajalik ja parema tasumise. Paraku algas sõda ja oli vaja teha täien- vastutustundlik Eesti tulevikku silmas pidades. Väikese davaid kulutusi, millele lisandusid ka uue valitsuse otsu- rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa me elada sed tõsta laste- ja perehüvitisi, tulumaksuvaba miini- tulevaste põlvkondade arvelt. Kindlasti ei saa ka endale mumi, muuta keskmine pension tulumaksuvabaks, kas- lubada olukorda, kus järgmise kriisi saabudes ei ole meil vatada investeeringuid kõrgharidusse ning teadus- ja enam rahalist ruumi selle lahendamisse otsustavalt sek- arendustegevusse, võimaldada õpetajatele, päästjatele, kuda. Meie kulude ja tulude suhe peab olema paigas, sest politseinikele märkimisväärne palgatõus. Prognoosi nii saame hoida majanduskeskkonna konkurentsivõime- järgi ületaks me eelarvepuudujääk seetõttu järgmistel lisena ja riigirahanduse jätkusuutlikuna. aastatel püsivalt neli protsenti SKP-st. Peame siinkohal ausalt tunnistama, et viimastel aastatel tekkinud puudujääk on püsiva iseloomuga, sest nii kriisi- dest tingitud kui ka muud lisandunud kulud on valdavalt Head lugemist ja kaasamõtlemist! püsikulud. Lisaks on tulnud eelmise aasta veebruaris ala- nud täiemahulise Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas suurendada jõuliselt meie kaitsekulutusi vähemalt kolme protsendini SKP-st. Mart Võrklaev Rahandusminister 4 Sissejuhatus Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, majandusaastal ja eeldatavatest arengusuundadest järg- mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- misel majandusaastal. vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogu poolse kont- riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- rollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- Majandusaasta koondaruande kaudu on Vabariigi Valit- sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid. susel võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta vajalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruan- ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta dega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. avaliku sektori informatsiooni olemasolu. Majandusaasta koondaruande arvnäitajad on esitatud Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatupi- 2022. aasta 31. detsembri seisuga ja neid on korrigeeri- damiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga tud üldjuhul kuni 2023. aasta 30. aprillini, mis on rahan- ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamiskohus- dusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 tuslaste aruannetel, ministeeriumide valitsemisalade tu- „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lemusaruannetel ning muul aruandlusel. § 9 lõike 4 järgi viimane tähtaeg, mil aruandeid muuta. Auditite käigus on sellest tähtajast hiljem tehtud üksi- Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- kuid olulisi muudatusi kuni aruande esitamiseni. rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- jandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaa- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve ruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, malt 31. augustil. kulude ja investeeringute kohta. Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrol- osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, liaruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta. Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande suse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise üle- osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja asjaolu- jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dest, millel on määrav tähtsus riigi finantsseisundi ning dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. 5 Mõisted Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise mise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sot- ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada siaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele organi või tööandjana. kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- Statistiline eelarvepositsioon (puudujääk või üle- valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja jääk) – eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeri- eelarve mõttes) moodustab valitsussektor. takse põhivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu, ning ülejääk, kui tulud on kuludest Eelarvepositsioon – eelarve tulude ja kulude vahe. Puu- dujääk tekib juhul, kui kulud ületavad tulu, ning ülejääk, suuremad. kui tulud on kuludest suuremad. Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- ritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valit- ühekordseid ega ajutisi tehinguid. seva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühin- gud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse. Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sek- tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- tori üksuste read on rida-realt liidetud ning omavaheli- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- sed saldod elimineeritud. maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete voo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäeva- riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. selt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervi- Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei sekassa, Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isi- loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kute (näiteks Pensionikeskus) raha. kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- Nominaalne eelarvepositsioon – kogutulude ja kogu- tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kulude vahe. kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- sused ja sotsiaalkindlustusfondid. Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- guprodukt1 on kindlal territooriumil (tavaliselt mingis Valitsussektori eelarvepositsioon – valitsussektori riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. kogutulude ja kogukulude vahe. Riigi majandusaasta koondaruandes kasutatakse läbivalt Välisvahendid – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa lühendina SKP. Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välis- Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- riigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahen- kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik insti- did, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja tutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoe- investeeringute elluviimiseks. tuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingi- Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu musele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osa- lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- leda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamak- tud kui Maastrichti võlg. seid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhti- 1 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP. 6 1 Tegevusaruanne 1.1 Valitsussektori finantsülevaade 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2022. aastal Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2022 2021 Reaalse SKP aastakasv –1,3% 8,0% Tööpuudus 5,6% 6,2% Inflatsioon 19,4% 4,6% Palgakasv 8,9% 6,9% Valitsussektori tulud 13 699 mln eurot 12 320 mln eurot Valitsussektori kulud 13 256 mln eurot 12 397 mln eurot Valitsussektori raamatu- 443 mln eurot –77 mln eurot pidamise tulem Valitsussektori nominaalne –0,9% SKP-st –2,4% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne –0,7% SKP-st –4,8% SKP-st eelarvepositsioon Valitsussektori võlakoormus 18,4% SKP-st 17,6% SKP-st Valitsussektori konsolideeritud 11,0% SKP-st 9,9% SKP-st finantsreservid Allikas: Statistikaamet, Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruanne 7 1.1.2 Olulised sündmused OLULISED SÜNDMUSED 2022. AASTAL Ukraina sõda 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mille tõttu algas massiline riigist väljaränne. Eesti kohanes põgenike vastuvõtmisega ning korraldab ühiskonnakorraldust siiani muutuvate olude põhjal ümber. Alates 27. veebruarist kuni 2022. aasta lõpuni võttis Eesti vastu umbes 120 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest Eestisse jäi umbes 65 000. Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju Ukraina sõda on mõjutanud nii Eestit kui ka kõiki teisi Euroopa riike leidma uusi võimalusi energia hankimiseks. Venemaast sõltumatu gaasivarustuse tagamiseks loodi Eestis era- ja riigisektori koostöös veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtu võimekus (Pakrineeme haalamiskai). 2022. aasta jooksul see veel tööle ei hakanud. Samal ajal tõusis Venemaa kütusetarnete katkemisest tulenevalt diisli ja bensiini hind. Koroonapiirangute leevendamine Valitsus kaotas kõik kehtinud koroonapiirangud 2022. aasta märtsis, kui kümne päeva lõikes jäi sümptomaatilise koroonaviirusega haiglasse jõudnute keskmine arv alla 25. Varsti pärast seda kaotati ka esialgu kehtima jäänud kohustus avalikes kohtades maski kanda. Inflatsioon Majanduse kiire taastumine pandeemiast, energiakriis ja Ukraina sõja mõjud põhjustasid 2022. aastal väga kiire inflatsiooni. Tarbijahindade tõus kiirenes 19,4 protsendini, mis oli ka euroala kiireim. Hinnatõusu peamine põhjus oli energia kallinemine, mis moodustas pea poole tarbijahindade tõusust. Energia ja toorainete kiire kallinemine põhjustas ettevõtete sisendhindade märkimisväärse tõusu, mis kandus ka erinevate kaupade ja teenuste hindadesse. Toit kallines pea 20 protsendi võrra, sealjuures ei õnnestunud toidutööstuses ja jaekettides sisendite kallinemist kogu ulatuses lõpphindadesse lisada. Lisaeelarve 2022. aasta lisaeelarve otsuste rahaline maht oli 747,6 miljonit eurot. Sellega eraldati Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 miljonit eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot. Energiajulgeoleku suurendamiseks moodustati Eestile gaasivaru ning tagati rahastus LNG võimekuse loomiseks. Inimeste toimetuleku parandamiseks suurendati toimetulekupiiri 150 eurolt 200 euroni. Rahastati ka sõja eest Eestisse ajutiselt varjule tulnud sõjapõgenikega seotud kulusid haridusele ja eesti keele õppele. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile oli 1,9 protsenti SKP-st. Meetmeid rahastati likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2022. AASTAT Ukraina sõja jätkumine 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa sõda Ukrainas kestab jätkuvalt, mille tõttu jätkub ka massiline väljaränne Ukrainast. 2023. aasta maikuu lõpuks on Eesti vastu võtnud üle 132 000 Ukraina sõjapõgeniku, kellest Eestisse on jäänud üle 72 000. Inflatsioon 2023. aasta esimestel kuudel on inflatsioon energiahindade alanemise ja tugevneva võrdlusbaasi mõjul kiirelt aeglustunud, ulatudes aprillis 13,5 protsendini. Hinnatõusu pidurdumist võib täheldada ka toidu ja teenuste puhul. Majanduskonjunktuur on nõrk ja majapidamiste pandeemiasäästud lõppemas, mis muudab ettevõtete jaoks hindade tõstmise keerukamaks. Prognooside kohaselt alaneb inflatsioon suve alguses ühekohaliseks. Valimised ja uus koalitsioon 2023. aasta märtsis toimusid korralised Riigikogu valimised, mille võitnud Reformierakond moodustas koos erakonnaga Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga valitsuse. Uue valitsuse koalitsioonilepingu kohaselt asutakse parandama riigi rahalist olukorda eesmärgiga liikuda valitsussektori eelarvepositsiooniga tasakaalu suunas. Selleks plaanib valitsus tõsta tulumaksu, käibemaksu, aktsiise ja hasartmängumaksu ning otsida riigieelarveliste kulude kärpimise võimalusi. 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele Eesti majandust mõjutasid 2022. aastal kiire inflat- on hinnakujundus paindlikum ning sisendite kallinemine sioon, intressimäärade tõus ja ebakindlus. Nominaal- jõ uab hindadesse kiiremini. Hinnatõ usu vedas energia selt kasvas majandus kü ll 2021. aastaga võ rreldes kii- kallinemine, mis moodustas pea poole tarbijahindade resti, 15,1 protsendi võ rra, kuid reaalselt langes 1,3 prot- tõ usust. Valitsuse poolsed leevendusmeetmed aitasid senti (vaata joonist 1). Tegevusaladest panustasid ma- mõ nevõ rra leevendada energiakandjate kallinemist. janduslangusesse enim kinnisvaraalane tegevus, ener- Energia ja toorainete kiire kallinemine põ hjustas ettevõ - geetika, põ llumajandus ja kaubandus. Positiivse panuse tetele sisendhindade mä rkimisvä ä rse tõ usu ning kandus majandusarengusse andsid majutus ja toitlustus, ehitus, erinevate kaupade ja teenuste hindadesse. 2023. aasta kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning meelelahu- esimestel kuudel on inflatsioon energiahindade alane- tuse ja vaba ajaga seonduvad tegevused. Keskmise bruto- mise ja tugevneva võ rdlusbaasi mõ jul kiirelt aeglustu- kuupalga kasv oli kü llaltki kiire, ligikaudu ü heksa prot- nud, ulatudes aprillis 13,5 protsendini. Hinnatõ usu pi- senti, kuid see jä i alla inflatsioonile, mistõ ttu majapida- durdumist võ ib tä heldada ka toidu ja teenuste puhul. miste ostujõ ud langes. Nõ rk majanduskonjunktuur ning majapidamiste lõ ppe- Tööstussektori toodangumahud langesid 2022. aas- vad sä ästud muudavad ettevõ tetel edaspidise hindade tal energiahindade ja muude sisendite hindade kiire tõ stmise keeruliseks. kasvu, toorme kättesaadavuse probleemide ning vä- 2022. aasta esimestes kvartalites oli välisnõudlus tu- lisnõudluse nõrkuse tõttu. Ka ehitusmahud langesid gev, peegeldades COVID-19 järgse kaubavahetuse ja natuke. Kui aasta alguses tunnetasid ehitusettevõ tted piirangutest mõjutatud teenuste kiiret taastumist. ehitustegevust enim takistava tegurina tö ö jõ u nappust, Neljandas kvartalis võ is aga tä heldada trendi pö ö rdu- siis alates sü gisest nõ udluse vä hesust. Ehitushindade mist. Maailmakaubandus pö ö rdus langusesse, mõ jutades kasv oli kogu aasta jooksul kiire. sellega ka Eesti peamisi kaubanduspartnereid ja euroala Intressimäärade tõus ja eluasemehindade kiire kasv laiemalt. Seejuures oli majanduskonjunktuur Eesti pea- jahutasid kinnisvaraturu aktiivsust. Uute eluaseme- mistel eksporditurgudel kehvem kui euroalal tervikuna. laenude keskmine intressimä ä r kerkis 2022. aasta lõ - Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes aasta kokku- puks varasemate aastate keskmiselt 2,3 protsendi tase- võ ttes viis protsenti, kuid ekspordi kasv jä i aeglasemaks melt 4,4 protsendini ja eluasemehinnad kasvasid vä lisnõ udluse kasvu tõ ttu. Ekspordi kasvu vedas mullu 2022. aastal 2021. aastaga võ rreldes ligikaudu 22 prot- tugev teenuste sektor, kus mü ü k mitteresidentidele suu- senti. Eluasemetehinguid tehti veidi enam kui kü mnen- renes 16 protsenti. Teenuste ekspordi tugeva tulemuse diku võ rra vä hem kui 2021. aastal. taga olid kõ rgema lisandvä ä rtusega ä ri- ja IT-teenuste ekspordi jõ uline kasv ning vä listuristide kü lastuste kiire Majapidamiste tarbimine oli 2022. aasta esimeses taastumine. Samas oli kaubaeksport vä ikeses languses. pooles pandeemia ajal kogutud säästude ja teisest pensionisambast vabanenud raha toel tugev. Aasta Energiakriisiga kaasnenud imporditavate energiakand- teises pooles aga hakkas kiire inflatsioon tarbimisele jate mä rkimisvä ä rne kallinemine, sanktsioonidest ja tar- rohkem mõ ju avaldama: sä ä studest ei piisanud enam nete ebakindlusest tulenev teatud kaupade varumine hinnatõ usu kompenseerimiseks ja tarbimine vä henes. ning transpordivahendite suurenenud ost hoidis importi Aasta kokkuvõ ttes suurenes eratarbimine pü sivhindades tugevana, mistõ ttu kaubandusbilansi defitsiit kujunes siiski 2,6 protsenti. 2022. aastal viimase neljateist aasta suurimaks. Tööturu olukord püsis 2022. aastal hea. Hõ ivatute arv Peamiste majandusnä itajate põ hjalikum ü levaade on Ra- kasvas ligikaudu neli protsenti, tö ö tus jä i allapoole handusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.2 kuue protsendi taset ning palgad suurenesid keskmiselt ü heksa protsenti. Vaatamata majandustegevuse reaal- mahtude langusele oli ettevõ tete keskmine finantsseis hea ning tegevuse ü lejä ä k suurenes 24 protsendi võ rra, mis oli palgakulude 14-protsendilisest tõ usust kiirem. Enamasti suudeti kulude kallinemine lõ pphindadesse ü le kanda, mistõ ttu ei tekkinud vajadust tö ö tajaid koondada ega palgakulusid kä rpida. Aasta teises pooles pö ö rdus re- gistreeritud tö ö tus siiski kergele tõ usutrendile, mida mõ - jutas nii tö ö kohtade vä hendamine tö ö stuses ja ehituses kui ka Ukraina sõ japõ genike lisandumine tö ö turule. UL ldi- selt on sõ japõ genikud edukalt tö ö turule sisenenud – 2022. aasta lõ pu seisuga olid tö ö turul aktiivsed kaks kol- mandikku tö ö ealistest põ genikest ning enam kui pooled neist olid hõ ivatud. Hinnatõus oli 2022. aastal rekordiline mitme asjaolu Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Alli- kokkulangemise tõttu. Kogu maailmamajandus taastus kas: Statistikaamet pandeemiakriisist, millele lisandusid energiakriis ja Ve- nemaa sõ jategevusest tingitud tarnehä ired. Tarbijahin- dade tõ us Eestis kiirenes 19,4 protsendini, mis oli ka eu- roala kiireim. Vä ikestes ja avatud majandusega riikides 2 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos 9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi riidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rahvus- kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu- ooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mittetu- neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori lundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnis- üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü- vara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa- asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsioo- test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid3. Ka niga) ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalu- rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ning fis- sega kaupu tootvad ja teenuseid pakuvad sihtasutused, kaalse jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussek- mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Eesti tori tulu, kulu, vara ja kohustised. Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam). Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused, 2022. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse pea- maht 16,61 miljardit eurot5 (2021. aastal 14,48 miljardit miselt kohustuslike maksudega. Need on riigieelarveli- eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid sed asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaal- 80 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud kindlustusfondid (Tervisekassa4 ja Töötukassa) ning 20 protsenti (vaata joonist 2). muud asutused. Muud asutused on avalik-õiguslikud ju- Joonis 2. Avaliku sektori 2022. aasta kulude kogumaht AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV 2022. aastal kuulus avalikku sektorisse 720 üksust, mil- olid riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, lest 559 üksust (78 protsenti) kuulus valitsussektorisse. 21 avalik-õiguslikud isikud, 42 äriühingud ning 252 sih- Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 161, neist tasutused ja mittetulundusühingud, millest 187 kuulub 138 äriühingut, 22 sihtasutust ja mittetulundusühingut kohalikele omavalitsusüksustele. ning üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja Fi- nantsinspektsioon). Valitsussektori 559 üksusest 165 VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON 2022. aastal oli valitsussektori statistiline eelarveposit- (sealhulgas sõjapõgenike maksudest) kui ka teisest pen- sioon 335 miljoni euroga puudujäägis (0,9 protsenti sionisambast lahkujate tulumaksust. Mõlemat tõukas SKP-st, vaata joonist 3). Samas paranes 2022. aasta kaudselt kiire hinnatõus. Ka käibemaksutulu suurenes eelarvepositsioon majanduse kiire taastumise tulemusel jõudsalt – 15 protsenti enam kui aasta varem. Lisaks võrreldes 2021. aastaga oluliselt. Üks parema eelarve- maksudele kasvasid jõudsalt ka mittemaksulised tulud, seisu põhjustest oli hea maksulaekumine, mis oli osali- näiteks kaupade ja teenuste müük (28 protsendi võrra), selt tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suure- keskkonnatasud ja muud tulud (48 protsendi võrra) ning mad olid ka mittemaksulised tulud. Samuti jäid finantstulud (91 protsendi võrra). Sotsiaalkindlustus- 2022. aasta lisaeelarve kulutused oodatust väiksemateks fondide 2022. aasta eelarvepositsioon oli 157 miljonit (vaata tabelit 2). eurot ülejäägis (2021. aastal 136 miljonit). Tervisekassa 2022. aastal oli keskvalitsuse eelarvepuudujääk 388 mil- eelarvepositsioon paranes tänu taastunud sotsiaalmaksu jonit eurot (2021. aastal 791 miljonit eurot). Eelarvepuu- tulule ning keskvalitsuse jätkuvale rahalisele toetusele. dujääk vähenes eelneva aastaga võrreldes suuresti mak- Töötukassa jõudis aasta lõpuks samuti ülejäägini sutulu toel, mis tulenes nii üldise palgafondi kasvust (25 miljonit eurot). 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 4 Tervisekassa nimi võeti kasutusele alates 1. aprillist 2023, varem Eesti Haigekassa. 5 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud. 10 Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelar- -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu- vepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamisele üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeritakse põ- ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi- hivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants- täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid maha- ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes kandmisi omakorda ülejäägis või puudujäägis enam ei esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos- arvestata. Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on või puudujäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel mää- sisaldab raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrrel- ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ- des palju muid erinevusi. hiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas kolm 2022. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik posi- maksuliiki ühekuulise nihkega. tiivne tulem 440,5 miljonit eurot ja statistiline eelarve- Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei positsioon -335 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja joo- ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu- nist 4). Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes 2022 2021 Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt 443,2 –77, 0 Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 730,0 670,1 Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus –13,4 –5,0 Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1250,7 –1206,1 Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse maha kand- mine 7,3 8,3 Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlused ja allahindluste tühistamisest –155,1 –218,0 Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu 0,0 –10,0 Loetakse kuluks Euroopa Liidu fondide arvel moodustatud sihtmaksed sihtotstarbe- listesse fondidesse –24,0 0,0 Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt) 195,0 184,6 Korrigeeritakse saastekvootide müügi mõju –85,6 –106,3 Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) –38,2 11,9 Lisatakse varude muutus, välja arvatud ettemaksed –196,6 –47,2 Muud korrigeerimised 52,7 32,2 Valitsussektori puudujääk Statistikaameti andmetel6 –335,4 –762,5 Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –0,9% –2,4% Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ning Maksu- ja Tolliamet 6 Eesti Statistikaamet, RR055: VALITSEMISSEKTORI TULUD JA KULUD SEKTORI JÄRGI (ESA 2010) | Aasta, Näitaja, Tulud ja kulud ning Sektor https://and- med.stat.ee/et/stat/majandus__rahandus__valitsemissektori-rahandus__valitsemissektori-tulud-kulud/RR055/table/tableViewLayout2. 11 Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes 1.1.5 Valitsussektori tulud ÜLEVAADE 2022. AASTA TULUDEST Valitsussektori tulud moodustasid 2022. aastal 2021. aastaga. Palgakulud suurenesid eelkõige keskmise 13,70 miljardit eurot ehk 37,9 protsenti sisemajanduse palga kasvu tõttu (10 protsendi võrra), ka töökohtade koguproduktist. 2022. aastal kasvasid tulud 11 protsenti arv kasvas (nelja protsendi võrra). Sotsiaalmaksu (1,38 miljardi euro võrra). 2022. aasta kasv ulatus aga vaid seitsme protsendini, Maksutulud kasvasid 10 protsenti (0,97 miljardi euro sest sellest lahutati kogumispensioni fondidele edasi an- võrra). Suurematest maksudest vedas kasvu mahuliselt tud sotsiaalmaks, mis oli 2021. aastal 105,4 miljonit eu- käibemaks (suurenedes 385,8 miljoni euro võrra), mille rot ja 2022. aastal 288,6 miljonit eurot. tasumist toetas kiire hinnatõus ja jätkuv teisest pensio- Mittemaksulised tulud kasvasid 18 protsenti (0,41 mil- nisambast välja võetud raha kasutamine. Protsentuaal- jardi euro võrra). Mahuliselt kasvasid kõige rohkem kau- selt kasvas kõige kiiremini juriidilise isiku tulumaksu- pade ja teenuste müük (203,5 miljoni euro võrra) ja väli- tulu (28 protsenti), suurenes nii era- kui ka riigisektori sabi (107,0 miljoni euro võrra (vaata joonist 7)). Divi- jaotatud kasum. denditulu kasvas 78,9 miljoni euro võrra võrreldes eel- Tööjõumaksude tulu toetas Maksu- ja Tolliameti dekla- mise aastaga peamiselt Eesti Energia ja Riigimetsa Ma- ratsioonide andmetel (Töötukassa töötasu hüvitist ar- jandamise Keskuse dividendide suurenemise tõttu. vestamata) palgakulude 14-protsendiline kasv võrdluses PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud pe- maksuvaba tulu samal tasemel püsimine, mistõttu palga- rioodil 2013–2022 keskmiselt 81 protsenti. Mittemaksu- kasv viis inimesed maksuvaba tulu piirkonnast välja. Ju- lised tulud moodustasid samal perioodil keskmiselt riidilise isiku tulumaksu mõjutas ettevõtete kasumite 19 protsenti kõigist tuludest ja nende osakaal valitsus- kasv. sektori tuludest on viimase kolme aastaga kasvanud Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2013– 20 protsendile (vaata joonist 5). 2022 kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt Aastatel 2013–2022 moodustas sotsiaalmaks maksutu- 48 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse all- ludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks neljandiku ja järgnevalt välisvahendite kasutamist põhjalikumalt. käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal Välisabi maht sõltus perioodil 2013–2022 toetuste ra- (81 protsenti 2013. aastal) on võrreldes perioodi algu- kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu- sega kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks nii tulumaksu roopa Liidu eelarveperioodid 2007–2013, 2014–2020 ja kui ka käibemaksu osakaalu suurenemise tõttu 87 prot- 2021–2027. Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on sendini maksutuludest (vaata joonist 6). Viimastel aasta- struktuuritoetuste rakendamine tavaliselt madalam ja tel on erinevad tegurid mõjutanud käibemaksu- ja tulu- suureneb perioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal maksutulu kasvu. 2022. aastal suurendas käibemaksu- muudes tuludes oli aastatel 2013–2022 46 protsenti, tulu hüppeliselt kiirenenud hinnatõus. Pensionisüsteemi kõikudes 42 protsendist 2014. aastal 57 protsendini teisest sambast lahkujad suurendasid nii tulumaksu- kui 2019. aastal (vaata joonist 8). ka käibemaksutulu. Füüsilise isiku tulumaksu mõjutas 12 Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes VÄLISVAHENDITE KASUTAMINE Riigieelarve planeerimisel moodustavad välisvahendid Lisaväljakutseid tõi Ukrainast saabunud põgenike abis- umbes 10 protsenti eelarve kogumahust. 2022. aasta rii- tamiseks võimaluste otsimine struktuurivahenditest gieelarve täitmisest (valitsussektori osa) moodustasid (vaata joonist 9). välistoetused 1,12 miljardit eurot. Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu- roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda- takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava7, Eesti maaelu arengukava8 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 eraldati Eestile 4,80 miljar- dit eurot, mida saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht on 3,68 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinant- seeringuga on üle 5,20 miljardi euro. Selles sisaldub 2022. aastal lisandunud täiendavad 29,7 miljonit eurot REACT-EU vahendeid, mis on mõeldud COVID-19 taga- järgedega võitlemiseks, majanduse elavdamiseks ja Joonis 9. Välisvahendite väljamakstud kulude jagunemine fon- energiakriisiga tegelemiseks. dide lõikes 2022. aastal (miljonites eurodes, % kogumahust) Struktuurivahendite rakendamise olulised märksõnad 2022. aasta lõpuks oli perioodi 2014–2020 ühtekuulu- 2022. aastal olid sõda ja energiakriis, mis mõjutasid pro- vuspoliitika fondide Euroopa Liidu vahenditest võetud jektide elluviimist. Ehitusobjektide kallinemine on juba kohustisi 3,75 miljardit eurot (102 protsenti), millest oli aastaid probleem olnud, kuid alanud sõda tõi lisaks hin- välja makstud 3,11 miljardit. Aasta jooksul suunati Eesti natõusule juurde ajutised materjalide tarneraskused. majandusse ligi 536 miljonit eurot. Kõik see mõjutas struktuurivahenditest rahastatavate Eesti maaelu arengukava 2014–2020 keskendub koolide, haiglate, tervisekeskuste ja muu sarnase valmi- kuuele Euroopa Liidu maaelu arengu valdkonna priori- mist. teedile. 2022. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa 7 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid, lühendid vastavalt ESF, ERF ja ÜF. 8 Katab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid, lühend EAFRD. 13 Liidu vahendite ees 890 miljonit eurot, millest on välja maht on 15,5 miljonit eurot, koos riikliku kaasfinantsee- makstud 771,9 miljonit eurot. ringuga 20 miljonit eurot. Fond aitab kaasa rändevoo- 2022. aastal jätkus maaelu arengukava uuele Euroopa gude tõhusale juhtimisele ning ühise rändepoliitika ra- Liidu ühise põllumajanduspoliitika ülemineku perioodile kendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele. ette nähtud toetuste kasutamine. 2022. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu vahenditest kohus- tisi võetud 13,6 miljoni euro eest ja välja makstud Euroopa Merenduse- ja Kalandusfondi9 rakendus- 12,5 miljonit eurot. kava 2014–2020 koondab kuut eesmärki. 2022. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu vahenditest kohustisi võetud Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 2020. aasta detsembris 95 miljoni euro eest ja välja makstud 79,4 miljonit eurot. Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021–2027. Eesti saab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fon- Sisejulgeolekufondi10 eelarveperioodi 2014–2020 didest aastateks 2021–2027 toetusi summas programmi Euroopa Liidu toetuse maht on 53,2 miljonit 3,37 miljardit eurot. Uue rakendusperioodi alustami- eurot, koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saaja seks vajalikud strateegiadokumendid – partnerluslepe ja omafinantseeringuga 66 miljonit eurot. Fondi eesmärk rakenduskava – kinnitati 2022. aastal ning see tähendas, on Euroopa Liidus kaasa aidata turvalisuse tagamisele et vahendite kasutamisega sai alustada. Aasta lõpuks oli ning hõlbustada isikute seaduslikku liikumist välispii- kinnitatud juba 19 õigusakti, millega jagatakse erinevaid ride kontrolli ning Schengeni viisade menetlemisega. toetusi, ning juba on tehtud ka esimesed väljamaksed. Fondi vahendite abikõlblikkuse periood lõppes 2022. aastaga ära. Lõplikuks väljamaksete protsendiks Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks selgus taas- jäi 94 protsenti fondi kogumahust summas 49,9 miljonit terahastu „NextGenerationEU“11 raames 2022. aastal eurot. Alates 2023. aastast võetakse kasutusele juba ra- lõplik eelarve maht Eesti taastekavale aastani 2026. Ra- hastusperioodi 2021–2027 vahendid. hastu lõplikuks mahuks Eestile kujunes 863,3 miljonit eurot. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarvepe- rioodi 2014–2020 programmi Euroopa Liidu toetuse 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu- kulud 2022. aastal olid 17,31 miljardit eurot, mis vastab 47,9 protsendile sisemajanduse koguproduktist ning millest riigi (konsolideerimata) kulud moodustasid 9,89 miljardit ehk 57 protsenti (vaata joonist 10). Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) ku- lud olid 2,67 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide kulud 2,65 miljardit eurot ja muude üksuste kulud 2,10 miljardit eurot. Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud, miljardites eurodes ÜLEVAADE 2022. AASTA KULUDEST Avaliku sektori 2022. aasta konsolideeritud kuludest Kohalike omavalitsuste kulude kasvutempo 2022. aastal 80 protsenti (2021. aastal 86 protsenti) moodustasid va- kasvas, kuna kohalike omavalitsuste antud toetused suu- litsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud ku- renesid pea poole võrra nii antud toimetulekutoetuste ludest 75 protsenti moodustasid riigiasutuste kulud ja kui ka tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud siht- 20 protsenti kohalike omavalitsuste kulud. finantseerimise kasvu tõttu. Riigieelarveliste asutuste konsolideeritud kulude osa- Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee- tähtsus valitsussektori kogukuludes vähenes 2022. aas- ringuteta kujunes 2022. aastal 13,26 miljardit eurot tal eelneva aastaga võrreldes 1,9 protsendipunkti võrra, (2021. aastal 12,40 miljardit eurot) ehk seitse protsenti samas kui kohalike omavalitsuste osatähtsus suurenes (859,6 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vaata joo- 1,5 protsendipunkti võrra. Riigieelarvelised asutused ka- nist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes sutasid 2022. aastal lisaeelarve vahendeid kulutuste te- 2021. aastaga enim majandamiskulud (330,2 miljonit gemiseks ligi 237 miljoni euro võrra vähem kui eurot, 17 protsenti) ja tööjõukulud (313,4 miljonit eurot, 2021. aastal, mis vähendas riigieelarveliste kulude kas- üheksa protsenti). vutempot. 9 Lühend EMKF 10 Koosneb kahest rahastamisvahendist: välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ISFB) ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (ISFP). 11 Euroopa Liidu taasterahastu, lühend NGEU 14 vähenes antud toetuste osakaal lisaeelarve vahendite väiksema kasutuse, erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu ja kogumispensioni vähenemise ning sotsiaalmaksu ar- velt teise pensionisambasse tehtavate neljaprotsendi- liste sissemaksete peatamisperioodi lõppemise tõttu. Kiire inflatsiooni ja energiakulude kasvu tingimustes suurenesid aga töötajate palgad ning asutuste majanda- miskulud. Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljar- dites eurodes Valitsussektori kulude struktuur muutus 2022. aastal sarnaseks kriisieelsete aastatega, mil antud toetuste osa- kaal jäi alla 50 protsendi kogukuludest ja tegevuskulude osakaal moodustas umbes 45 protsenti kogukuludest (vaata joonist 12). 2022. aastal vähenes antud toetuste osakaal valitsussektori kogukuludest eelneva aastaga võrreldes 2,9 protsendipunkti võrra, samas kui tööjõu- Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites eu- kulude osakaal suurenes 0,6 protsendipunkti ja majan- rodes damiskulude osakaal 1,5 protsendipunkti. 2022. aastal SUURIM KULU EHK TOETUSED Antud toetuste maht, mis 2022. aasta lõpus oli valitsus- oli eraldisena arvestatud ainult teise samba peatamisega sektoris 6,26 miljardit (2021. aastal 6,21 miljardit) eurot välja makstav keskmise tootluse kompensatsioon, mitte kasvas aastaga 42,8 miljoni euro võrra peamiselt sot- teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (neli protsenti) teh- siaaltoetuste suurenemise tõttu. tavad sissemaksed. Toetused töötutele ja töövõimetustoetused kasvasid aas- Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks vähenes taga 31,5 miljonit eurot (kaheksa protsenti), muud ravi- 2022. aastal 26,3 miljoni euro võrra ja antud sihtfinant- kindlustustoetused 37,2 miljonit eurot (10 protsenti), seerimine tegevuskuludeks vähenes 51,1 miljoni euro toimetulekutoetus 47,0 miljonit eurot (173 protsenti), võrra. Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks vähenes peretoetused 87,6 miljonit eurot (14 protsenti) ja pen- enim sotsiaalse kaitse (86,2 miljonit eurot) ja üldiste va- sionid 131,8 miljonit eurot (kuus protsenti). litsussektori teenuste (27,1 miljonit eurot) tegevusalas. Ajutiselt otsustati kogumispensioni teise sambasse tava- Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks vähenes enim liselt sotsiaalmaksust makstav neli protsenti koos tootlu- keskkonnakaitse tegevusalas (40,6 miljonit eurot). Saa- sega tasuda peatamise aja eest täiendava eraldisena rii- dud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende jagune- gieelarvest. Kui eraldise suurus oli 2020. aastal mine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise 147,5 miljonit ja 2021. aastal 205,5 miljonit eurot, siis aruande peatükis 4.6 lisas c15. 2022. aastal vaid 21,6 miljonit eurot, kuna 2022. aastal VALITSUSSEKTORI KULUD12 TEGEVUSALADE LÕIKES Tööjõukulud Valitsussektori tööjõukulud13 olid 2022. aastal 2022. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam sotsiaal- 3,70 miljardit eurot (vaata joonist 13) ja moodustasid kindlustusfondides (10,3 protsenti), keskvalitsuses 10,4 protsenti14 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on (9,1 protsenti) ja kohaliku omavalitsuse üksustes15 osakaal SKP-st vähenenud ja varasem kasvutrend on (9,5 protsenti). taastunud ning on samal tasemel nagu 2018. aastal. 12 Välja arvatud toetused. 13 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhku- setasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 14 Allikas: Eurostat (viimati uuendatud 21. aprillil 2023. aastal). 15 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevaid üksuseid. 15 Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes. Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto- Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas saldoandmike süsteem 2022. aastal 8,7 protsenti. Kasvutempo oli sarnane Valitsussektoris töötas 2022. aastal 120 555 tööta- Eesti keskmise brutokuupalga omaga (8,9 protsenti jat16. Töötajate arv kasvas statistiliselt 423 töötaja (vaata joonist 14)). Valitsussektori sees oli kõige kiirem võrra ehk 0,4 protsenti. Valitsussektori töötajad jagu- palga kasv keskvalitsuses (9,3 protsenti). Kohaliku oma- nesid keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsuse üksuste keskmise palga kasv oli 8,4 protsenti ja sotsiaalkindlustusfondide vahel. sotsiaalkindlustusfondides 4,3 protsenti. Kohalikus omavalitsuses töötas 54 protsenti kogu valit- Viimase kümne aasta jooksul on valitsussektori kesk- sussektori töötajatest, keskvalitsuses oli 45 protsenti ja mise brutokuupalga kasv aastas olnud 1,6 protsendi- sotsiaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsus- punkti kiirem Eesti keskmisest. Valitsussektori bruto- sektori töötajatest ehk 1197 töötajat. kuupalk on kümne aasta jooksul kasvanud 93 protsenti Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja ning Eesti keskmine brutokuupalk 78 protsenti. keskmise palga kohta leiab avaliku teenistuse Valitsussektori keskmine brutokuupalk on selle aja jook- 2022. aasta aastaaruandest: https://www.fin.ee/riik-ja- sul kasvanud 942 eurolt 1788 euroni. Eesti keskmine omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/perso- brutokuupalk oli 2022. aastal 1685 eurot. Valitsussekto- nali-ja-palgastatistika ris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad. Majandamiskulud 2022. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht suurenesid peamiselt energiakulude kasvu, sotsiaaltee- 2,24 miljardit eurot (2021. aastal 1,91 miljardit eurot); nused põgenikega seotud majutuskulude ning sõidukite aastane kasv oli 17 protsenti. Kõige enam kasvasid majandamiskulud kütuse kulude kasvu tõttu. Enim ehk 2022. aastal kinnistute, hoonete ja ruumide majandamis- 34,1 miljonit eurot (11 protsenti) vähenesid 2022. aastal kulud (96,4 miljonit, 28 protsenti), kaitseotstarbeline kulutused meditsiinitarvetele ja -teenustele, kuna koroo- varustus ja materjalid (63,8 miljonit, 62 protsenti), sot- naviiruse leviku peatamiseks tehtud kulutused vähene- siaalteenused (36,5 miljonit, 25 protsenti) ning sõidu- sid 2021. aastaga võrreldes. Ülevaade valitsussektori kite majandamiskulud (31,2 miljonit eurot, 32 prot- majandamiskuludest asub raamatupidamise aruande senti). Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud peatükis 4.6 lisas c21. VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES Kui võrrelda 2022. aastat 2013. aastaga, siis riigieelarve- valitsussektori investeeringutest tegevusalade lõikes liste asutuste investeeringute osatähtsus on 3,7 protsen- asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c10. dipunkti võrra langenud ja moodustab 40 protsenti valit- sussektori investeeringutest (vaata joonist 15). Valitsus- sektori investeeringud vähenesid 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 43,1 miljoni euro (kolme protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2022. aastal 1,22 miljardit eu- rot (2021. aastal 1,27 miljardit eurot). Sellest 491,8 mil- jonit eurot (2021. aastal 549,9 miljonit eurot) investeeri- sid riigiasutused ja 371,1 miljonit eurot (2021. aastal 413,4 miljonit eurot) kohalikud omavalitsused. Valitsussektori investeeringud vähenesid kõige enam transpordi (66,8 miljonit eurot, 16 protsenti) ja riigi- kaitse valdkonnas (53,7 miljonit eurot, 30 protsenti) ning suurenesid enim hariduse (32,7 miljonit eurot, 16 protsenti) ja üldiste avaliku sektori teenuste (23,5 miljonit eurot, 31 protsenti) valdkonnas. Ülevaade Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites eurodes 16 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu. 16 1.1.7 Valitsussektori bilanss BILANSI STRUKTUUR 2022. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks vara kokku 23,05 miljardit eurot (63,7 protsenti SKP-st), (45 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks kasvades aastaga ühe miljardi ehk 12 protsendi võrra (55 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi oli (6,7 protsenti SKP-st (vaata joonist 16)). Varast suurima 2022. aasta lõpul 6,31 miljardit eurot (17,4 protsenti osakaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi SKP-st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aas- muu vara), mis moodustas peaaegu poole koguvarast ja tast kiirenenud – viimase aastaga kasvasid need oli 2022. aasta lõpul 11,00 miljardit eurot (30,4 prot- 1,12 miljardi euro ehk 22 protsendi võrra (vaata alapea- senti SKP-st). Muu vara kasvas aastaga 742,1 miljoni ehk tükki „Valitsussektori võlakohustused“). Muud kohusti- seitsme protsendi võrra peamiselt materiaalse põhivara sed moodustasid 2022. aasta lõpul 7,61 miljardit eurot arvelt. Suuruselt järgmise, 20-protsendilise osakaaluga (21 protsenti SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse olid osalused ─ 2022. aasta lõpul 4,72 miljardit eurot eraldised, saadud ettemaksed, võlad tarnijatele ja tööta- (13 protsenti SKP-st). Järgnesid nõuded ja ettemaksed jatele. Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palgakasv. (15 protsenti koguvaradest ehk 3,33 miljardit eurot) Valitsussektori netovara oli 2022. aasta lõpul 9,11 mil- ning likviidsed varad (17 protsenti koguvaradest ehk jardit eurot (25,2 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)). 4,00 miljardit eurot). Likviidsed varad kasvasid lühiaja- liste finantsinvesteeringute toel aastaga kõige kiiremini (29 protsenti). Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osa- kaal SKP-st Valitsussektori netovara kasvas aastaga 83,5 miljoni Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes euro ehk ühe protsendi võrra ning on seega kolmel vii- Valitsussektori kohustised moodustasid 2022. aasta lõ- masel aastal püsinud suhteliselt sarnasel nominaalsel ta- pul 13,92 miljardit eurot (38,5 protsenti SKP-st), olles semel, peale olulist 1,40 miljardi euro ehk 13 protsendi aastaga suurenenud 2,35 miljardi euro ehk 20 protsendi suurust netovara vähenemist 2020. aastal17 (vaata valit- võrra (6,5 protsenti SKP-st). sussektori netovara muutuste aruande B-osa). KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA Valitsussektori käibevarast (6,84 miljardit eurot) moo- dustas likviidne vara 2022. aasta lõpul 4,00 miljardit eu- rot ehk 59 protsenti. Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldas 75 protsenti valitsussektori likviidsest varast, vastutades riigi 3,01 miljardi euro suuruste fi- nantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigikassa osa- kond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlustusfondide ja riigi omandis olevate sihtasutuste rahavoo ühtset juh- timist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseeri- misreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsolideeritud ra- havoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted“). 2022. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lü- hiajalisi kohustisi (4,07 miljardit eurot) 1,7 korda18. See näitab valitsussektori üldiselt head lühiajalist finantsvõi- mekust, kuna käibevara ületab lühiajalisi kohustusi. Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi- 2021. aasta lõpus oli lühiajalise võlgnevuse kattekor- kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes daja samuti 1,7. Viimasel kümnel aastal on suhtarv püsi- nud vahemikus 1,7 (2021. ja 2022. aastal) kuni 2,9 (2015. aastal), keskmiselt tasemel 2,2. 17 2020. aastal, mil oli koroonapandeemia ja majanduslangus, põhjustas valitsussektori 1,4 miljardi euro suurust netovara vähenemist aruandeaasta negatiivne tulem (1,2 miljardit eurot) ja pensionieraldiste kindlustusmatemaatiline kahjum (204 miljonit eurot). 18 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 17 NÕUDED JA ETTEMAKSED Valitsussektori lühi- ja pikaajalised nõuded ja ettemak- Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,33 miljar- sed kasvasid aastaga 464,3 miljoni euro ehk 16 prot- dit eurot ehk 40 protsenti kõigist nõuetest ja ettemakse- sendi võrra 3,33 miljardi euroni (9,2 protsenti SKP-st test, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,06 mil- (vaata joonist 19)). jardit eurot (32 protsenti) ning pikaajalised muud nõu- ded ja ettemaksed 0,93 miljardit eurot (28 protsenti). Muude nõuete ja ettemaksete seas on suurimad antud laenud (794,6 miljonit eurot) ja laekumata sihtfinantsee- rimine summas 744,6 miljonit eurot (vaata 4.6 lisa c4). Valitussektori antud laenude hulgas on kajastatud ka 451,9 miljonit eurot (2021. aasta lõpul sama) Eesti riigi laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile, mis väljastati Eu- roopa finantsstabiilsusmehhanismi19 kaudu (vaata 2.7 lisa a6). See summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohus- tistes (vaata 2.7 lisa a17). Kreeka programmis lisanduvad laenudega seotud pi- kaajalised intressinõuded (vaata 2.7 lisa a5) ja intressi- võlad (vaata 2.7 lisa a15) summas 30,3 miljonit eurot (2021. aasta lõpul 39,5 miljonit eurot). Valitsussektori Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eu- suurimad laenude andjad on Ettevõtluse ja Innovatsiooni rodes SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Keskkonnainvesteerin- gute Keskus. OSALUSED 2022. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,72 miljar- Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates dit eurot (13,0 protsenti SKP-st), mida on eelmise aas- oli 348,4 miljonit eurot, suurenedes 2022. aastal 6,8 mil- taga võrreldes 329,0 miljoni euro ehk kaheksa protsendi joni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 3.6 b5). võrra rohkem (vaata joonist 20). Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid kokku 215,3 miljonit eurot (2021. aastal 210,1 miljonit eurot). Neist suurim oli osalus 148,8 miljoni euroga Eu- roopa Stabiilsusmehhanismis (vaata 2.7 lisa a3). 2022. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt dividendi- tulu 166,6 miljonit eurot, mida oli 78,9 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Riigile kuulus 28 tütar- ja sidusettevõtet20. Neist on valit- sussektorisse arvatud kuus äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi Kinnisvara ja AS Eesti Liinirongid (vaata 2.7 lisa a1 B2). Valitsussektorisse ei kuulunud 25 riigi tütar- ja sidu- settevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites (grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS eurodes (grupp). Suurima osa (81 protsenti) valitsussektori osalustest Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated, mil- moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad lest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate sih- 3,82 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis suurenes tasutuste ja äriühingute põhitegevuse ja finantsseisu aastaga 152,4 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 2.7 kohta. lisa a9). MUU VARA Valitsussektori koguvaradest poole moodustas muu Lisaks arvestatakse muu vara hulka varud (432,2 miljo- vara, mida 2022. aasta lõpul oli 11,00 miljardit eurot nit eurot), immateriaalne põhivara (242,8 miljonit eu- (30,4 protsenti SKP-st). rot), kinnisvarainvesteeringud (202,2 miljonit eurot) ja Muu vara suurenes aastaga 742,1 miljoni euro võrra. Ma- bioloogiline vara (33,7 miljonit eurot). teriaalne põhivara suurenes aastaga 495,5 miljoni euro Varud kasvasid 2022. aastal oluliselt kiiremini kui va- võrra 10,09 miljardi euroni ning moodustas 92 protsenti rem: 200,6 miljoni euro võrra ehk 87 protsenti muust varast. (2021. aastal oli kasv 23 protsenti). 19 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni rii- kide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Eu- roopa Stabiilsusmehhanism. 20 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused/ariuhingud. 18 Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa hooned ja rajatised, mille väärtus oli 7,13 miljardit eurot. Maad oli 797,1 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid 817,7 miljoni euro väärtuses (vaata 4.6 lisasid c7, c8 ja c9). Valitsussektori asutused soetasid 2022. aastal põhivara 1,22 miljardi euro eest. Seda oli 43,1 miljoni võrra vähem kui 2021. aastal. Kõige rohkem investeeriti 2022. aastal transporti (351,6 miljonit eurot), haridusse (238,3 miljonit eurot) ja tervishoidu (129,8 miljonit eurot (vaata 4.6 lisa c10 ja joonist 21)). Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhi- vara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes miljonites eurodes viimasel kolmel aastal MUUD KOHUSTISED Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko- mõjutavad tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, hustisteks21 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised pensionisaajate arv ning nende väljateenitud pensioniõi- hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid, kohustisi tarni- gused. jate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid aas- taga 1,23 miljardi ehk 19 protsendi võrra, moodustades 2022. aasta lõpul 7,61 miljardit eurot (vaata 4.6 lisa c12 ja c13). Muudest kohustistest moodustasid eraldised 59 protsenti ja muud võlgnevused 41 protsenti (vaata joonist 22). Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP-st Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõi- kuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2022. aastal moodustasid need kahjumi 394,7 miljonit Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustised) struk- eurot (2021. aasta kahjum 167,6 miljonit eurot). Polit- tuur miljonites eurodes sei- ja piirivalveametnike eripensionite eraldis suurenes 2022. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 4,48 mil- oluliselt politsei ja piirivalveseaduse muutmise tulemu- jardit eurot, mida oli 15 protsendi võrra rohkem kui sena. Varem arvestati eripensione teenistusastme tasu ja 2021. aastal (vaata 4.6 lisa c13). Eraldistest 98 protsenti ametikoha astmepalga alusel. Alates 2022. aastast on ar- olid avaliku sektori pensionikohustised (4,40 miljardit vestuse alus ametikoha põhipalk. Kindlustusmatemaati- eurot), mis on seotud riigi eripensionite ja teise samba list kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi kogumispensioni riigi osa maksmisega (vaata joo- pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest li- nist 23). Muud eraldised (77,1 miljonit eurot) koosnesid sandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vaata garantiikohustistest, laenutagatistest, kohtukuludest ja 2.7 lisa a23). keskkonnakaitse alastest eraldistest. Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus- Eesti töötajaskonna poolt välja teenitud tulevaste pe- tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel rioodide esimese samba pensionimakseid (riiklikku pen- on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni- sioni), mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodustatud suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. sihtotstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased, raamatupidamisstandardite kohaselt kajastatakse prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi- aruandluses esimese samba pensionimaksed selles pe- saadikud ning muud ametnikud (vaata 2.7 lisa a16 A). rioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas 2022. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensio- koostab Rahandusministeerium riiklike pensionide tu- nieraldisi 30 167 inimesele (2021. aastal 30 319 inime- lude ja kulude pikaajalisi prognoose ning hindab saadava sele) kogusummas 4,12 miljardit eurot (2021. aastal sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb 3,54 miljardit eurot). Eripensionite eraldiste suurust katta riigieelarve muude tulude arvelt. 21 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis Valitsussektori võlakohustised. 19 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2022. aasta 10 protsenti valitsussektori koguvõlast. Kohalike oma- lõpus 6,66 miljardit eurot (18,4 protsenti SKP-st), mis valitsuste võlakohustised kasvasid aastaga 79 miljoni võrreldes eelnenud aastaga suurenes 1,12 miljardi euro euro ehk üheksa protsendi võrra ja olid 2022. aasta lõpul ehk 20 protsendi võrra (vaata joonist 24). 987 miljonit eurot, moodustades 15 protsenti kogu valit- Kõige rohkem, 1,05 miljardi euro ehk 30 protsendi võrra, sussektori võlast. Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohus- kasvasid 2022. aastal Ukrainas alanud sõjast ning ener- tisi ei olnud. giakriisist tingituna riigile võetud võlakohustised. 2022. aasta lõpus moodustas Rahandusministeeriumi 4,53 miljardi euro suurune võlaportfell valitsussektori võlakoormusest 68 protsenti. Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud lae- nudele summas 482 miljonit eurot, mis 2022. aastal moodustas seitse protsenti kogu valitsussektori võlast. Võrreldes 2021. aastaga kasvas Euroopa Finantsstabiil- susmehhanismiga seotud kohustis kolme miljoni euro võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei ole. Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük- Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste suste võlakohustised vähenesid 2022. aastal ka- lõikes, miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet heksa miljoni euro võrra ning olid 2022. aasta lõpul 657 miljonit eurot. Need võlakohustised moodustavad VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR Võlakirjad moodustasid 2022. aasta lõpus valitsussek- Rahavoo juhtimiseks kasutab Rahandusministeerium ka tori võlakohustistest 46 protsenti, laenud 52 protsenti ja lühiajalisi võlakirju22 (jääk 2022. aasta lõpus 350 miljo- kapitalirendid kaks protsenti (vaata 4.6 lisa c14). nit eurot) ning pikaajaajalisi laene Põhjamaade Investee- Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluli- rimispangalt, Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa selt 2020. aastal, kui Rahandusministeerium naasis rah- Nõukogu Arengupangalt ja Euroopa Komisjonilt (jääk vusvahelistele kapitaliturgudele, emiteerides 1,50 mil- 2022. aasta lõpus 1,7 miljardit eurot (vaata 2.7 jardit eurot eurovõlakirju tähtajaga 2030. aastal (vaata lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik valitsussektori kohustised on joonist 25). eurodes. Valitsussektori võlakohustised olid pikka aega finantsre- servidega sarnasel tasemel. Trend muutus 2020. aastal, kui puhkes COVID-19 pandeemia. 2022. aastal Ukrainas alanud sõda ning energiakriisiga toimetulek suurendasid veelgi riigi vajadust võlakohustisi kaasata. Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae- naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlako- hustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes üht- laselt jaotatud, välja arvatud aastatel 2030 ja 2032, mil lunastatakse vastavalt 2020. aastal emiteeritud eurovõ- lakiri summas 1,50 miljardit eurot ning 2022. aastal emi- teeritud eurovõlakiri summas miljard eurot (vaata joo- nist 26). Madalat refinantseerimisriski iseloomustab ka riigi võla- Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel kohustuste 7,3-aastane kaalutud keskmine tagasimakse- miljonites eurodes periood (vaata joonist 27). 2022. aastal lisandus 1 miljard eurot pikaajalisi eurovõ- Võrdluseks: Euroopa Liidu riikide keskmine võlakohus- lakirju tähtajaga 2032. aastal. tuste tagasimakseperiood on Euroopa Komisjoni andme- tel 8,3 aastat. 22 Inglise keeles T-bills. 20 Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustuste tagasimak- Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustuste kaalutud sete profiil, miljonites eurodes keskmine tagasimaksmise periood, aastates Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2020, 2021 ja 2022, miljonites eurodes 31.12.2020 Osakaal 31.12.2021 Osakaal 31.12.2022 Osakaal Neto- muutus 2022 / 2021 Võlakohustused kokku 3200 100% 3481 100% 4528 100% 1047 Pikaajalised laenud 1275 40% 1581 45% 1678 37% 97 Lühiajalised võlakirjad 425 13% 400 12% 350 8% –50 Pikaajalised võlakirjad 1500 47% 1500 43% 2500 55% 1000 Kaalutud keskmine intress 0,05% 0,03% 1,62% Keskmine kestus tähtajani 7,3 aastat 7,4 aastat 7,3 aastat 1.1.9 Tingimuslikud kohustised Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised laenude või erinevate projektide garanteerimiseks (vaata 4.6 lisa c27) on viimase kümne aasta jooksul ol- (vaata 2.7 lisa a30 B). nud vahemikus 4,61 kuni 6,05 miljardit eurot, kasvades Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud- 2022. aasta jooksul 448 miljoni euro võrra. Nende ko- misel tasuma oma sisse maksmata osaluse24 eest kokku hustiste osakaal SKP-st on aastast aastasse vähenenud, 1,66 miljardit eurot, millest suurim kohustis 1,15 miljar- moodustades 2022. aasta lõpul 17 protsenti SKP-st dit eurot on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees. Muude (vaata joonist 28). finantsinstitutsioonide sisse maksmata osalused on olu- Kaks suurimat kohustist – riigigarantiid (2,02 miljardit liselt väiksemad: Euroopa Investeerimispangal 188 mil- eurot, 33 protsenti tingimuslikest kohustistest) ja sisse jonit eurot, Maailmapangal 141 miljonit eurot, Põhja- maksmata osalused rahvusvahelistes finantsinstitut- maade Investeerimispangal 69 miljonit eurot jne (vaata sioonides (1,66 miljardit eurot, 27 protsenti tingimusli- 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimuslikud kohustised on kest kohustistest) moodustasid 2022. aastal valitsussek- seotud tarnelepingute ja investeerimiskohustistega tori tingimuslikest kohustistest 61 protsenti. Võrreldes (1,51 miljardit, 25 protsenti tingimuslikest kohustis- 2021. aastaga need tingimuslikud kohustised oluliselt ei test), pooleli olevate kohtuasjadega (302 miljonit, muutunud. Riigigarantiidest 1,50 miljardit eurot ehk viis protsenti tingimuslikest kohustistest) ning muudest 75 protsenti moodustab Euroopa Finantsstabiilsus- lepingutest ja tagatistest tulenevate kohustistega (kokku mehhanismi23 võlakohustistele antud garantii ning 566 miljonit, üheksa protsenti tingimuslikest kohustis- 306,9 miljonit eurot ehk 15 protsenti Ettevõtluse ja In- test (vaata joonist 29)). novatsiooni SA ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendu- sed ning ekspordigarantiid. Ülejäänud väiksemad garan- tiid on antud rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele 23 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemis- sioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses. 24 Inglise keeles callable capital. 21 Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud ko- Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide hustised kokku, miljonites eurodes lõikes, miljonites eurodes 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru- juhtimise alla 207 asutust: kõik 160 riigiasutust, 43 sih- pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see- tasutust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensioni- tõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasutada keskuse ja Euroopa Komisjoni (vaata 2.7 lisad a2 ja a15). valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiiv- Rahandusministeeriumi riigikassa osakond korraldab selt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea te- arvelduste, makseteenuste ja rahavoo juhtimist e-riigi- gelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhtimi- kassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate Rahandusmi- sega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt nisteeriumi kontsernikontode koosseisu kuuluvate pan- likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi. gakontode vahendusel. Valitsussektori suuremad asutu- sed, mis on väljaspool riigikassa osakonna konsolideeri- tud rahavoo juhtimist, on Tagatisfond, kohalikud omava- litsused ja neile kuuluvad asutused, ülikoolid ning riigi äriühingud. RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED Rahandusministeeriumi riigikassa osakond lähtub riigi finantsriskide ja kulu suhe olema kooskõlas riigi võlako- finantsinvesteeringute haldamisel konservatiivsest in- hustuste täitmise võimekusega. vesteerimisstrateegiast, et tagada vahendite väärtuse Riigikassa osakond haldab kaht investeerimisportfelli: säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute likviidsusreservi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja sta- raames tulu teenimine (vaata joonist 30). biliseerimisreservi kriisiolukordadeks. Finantsvahen- deid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsusega võlakirjadesse ning hoiustesse. Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik- viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel- duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse tagami- seks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse võlakirjadesse. Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks. Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu- tariski võtta ühe protsendi ulatuses. Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statisti- Stabiliseerimisreservi intressiriski juhtimisel lähtutakse kaamet kord kvartalis koostatavast normportfellist. Normport- Finantsriskide juhtimisel lähtutakse aktivate ja passivate fell koostatakse eurotsooni vähemalt AA– krediidireitin- tasakaalustatud haldamise25 põhimõtetest, mille koha- guga riikide valitsuse võlakirjadest ja rahaturu instru- selt on finantsvarade ja -kohustiste finantsriskid kokku mentidest. Likviidsusreservi ja riigikassa antud laenude võimalikult neutraalsed ehk riskid on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlakohustiste võtmisel peab kaasnevate 25 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 22 intressiriski juhtimiseks tohib nende keskmine modifit- Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi seeritud kestus olla kuni 0,45 aastat. Likviidsusreservi paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu- normportfelliks on 1 kuu Eonia swap’i määr. roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei Võlakohustuste intressiriski mõõdetakse keskmise int- tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii- resside fikseerimise perioodi meetodil. 2022. aasta lõpu diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse Tagatisfondi sea- seisuga oli võlakohustuste keskmine intresside fikseeri- duse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema mise periood 5,46 aastat ja 2021. aasta lõpus 4,75 aastat. kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni 20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu- Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe- sest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimisreservi turu- liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja väärtusest peab olema paigutatud valitsussektori emi- Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata- tentide võlakirjadesse. vaid krediidireitinguid. Likviidsus- ja stabiliseerimisre- servi finantsvahendeid võib investeerida pikaajalistesse Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves- (lõpptähtajaga üle ühe aasta) väärtpaberitesse ning tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse hoiustesse, mille krediidireiting on vähemalt Aa3 maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta- (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch), lühiaja- gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to- liste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigu- hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku- tuste puhul peab krediidireiting olema vähemalt Prime- lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus- 1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Pai- tuste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aas- gutustele krediidiasutustes, mille kaudu korraldatakse tate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuu- riigi arveldusi, on kehtestatud täiendavad piirangud. luvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoo- dangust. Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja Rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 Turuväärtus 3481 miljonit eu- 4528 miljonit eu- 1671 miljonit eu- 2587 miljonit eu- 430 miljonit 424 miljonit rot rot rot rot eurot eurot Modifitseeritud kes- 4,59 aastat 4,83 aastat 0,22 aastat 0,16 aastat 0,88 aastat 0,65 aastat tus Keskmine kestus 7,4 aastat 7,41 aastat – – – – tähtajani Keskmine intresside 4,75 aastat 5,46 aastat – – – – fikseerimise periood Valuuta 100% euro 100% euro 99,92% euro ja 99,71% euro ja 100% euro 100% euro 0,08% muu va- 0,29% muu va- luuta luuta 23 1.2 Tegevuste ülevaade Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve täielikult tege- Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annab ülevaate pi- vuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmär- kaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava gid on seotud kasutada olevate vahenditega, mis teeb rii- kokkuvõte26. Ministeeriumite tegevusi kajastatakse tule- gieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lu- musvaldkondade lühiülevaadete kaudu. gejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmi- Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- sed. sioonide 2022. aasta tegevustest ning ministeeriumite Selle peatüki eesmärk ongi anda lühiülevaade nii riigi pi- siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest. kaajaliste sihtide kui ka „Riigi eelarvestrateegias 2022– Põhjalikuma ülevaate saamiseks on teemade juurde lisa- 2025“ seatud eesmärkide poole liikumisest. tud link detailsema aruandega. 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise loob eeldused kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusva- arengustrateegia „Eesti 2035“, mida viiakse ellu Vaba- helise konkurentsivõime parandamiseks. riigi Valitsuse kinnitatud ja igal aastal uuendatava „Eesti  Riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid ja kõr- 2035“ tegevuskava alusel. gema kutsekvalifikatsiooniga treenereid ootab Strateegia „Eesti 2035“ strateegilised sihid on: läbi aegade üks suuremaid palgakasve. Kõrgema  Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- kutsekvalifikatsiooniga noorte treeneri miinimum- mesed, palk tõuseb 37,3 protsenti ja kultuuritöötajatel 14,3 protsenti. Lisaks sellele suureneb riigilt palka  Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, saavate kultuuritöötajate palgafond 7,34 miljoni  Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- euro võrra – asutuste juhtidele jääb vabadus otsus- tustundlik, tada, kuidas lisaks suurenenud miinimumpalgale  Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- fond asutuste sees jaotada. teetne elukeskkond,  Eesti inimeste tervist iseloomustavate mõõdikute ta-  Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- semed on muutunud kehvemaks. Tervena elada keskne riik. jäänud eluaastad on langustrendis: 2021. aastal oli Eesti elanike tervena elada jäänud aastate tase 56,5 aastat (2020. aastal 57,5 ja 2019. aastal EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD 55,9 aastat) ning näitaja on halvenenud nii meeste INIMESED kui ka naiste puhul. Mehed elavad 2021. aasta and-  Haridusvaldkonna üks olulisimaid suunamuutusi on metel eeldatavalt tervena 54,9 eluaastat (–7 kuud eestikeelsele õppele üleminekuks vajalike eel- võrreldes 2020. aastaga) ja naised 58 eluaastat nõude heakskiitmine valitsuses ning nende kinnita- (–1,5 aastat võrreldes 2020. aastaga). Arengustra- mine 12. detsembril Riigikogus. Seadusemuudatused teegia „Eesti 2035“ raames on eesmärgiks seatud, et võimaldavad alustada 2024/2025. õppeaastast koo- 2035. aastaks oleks meestel tervena elatud aastaid lieelsetes lasteasutustes ning esimeses ja neljandas 63 eluaastat ja naistel 64,5 eluaastat. Ülemäärase klassis eesti õppekeelele üleminekut. Üleminek kehakaaluga elanike osakaal oli 2020. aastal viiakse lõpule 2029/2030. õppeaasta alguseks. Hari- 51,6 protsenti, mis on võrreldes 2018. aasta tase- dusvaldkonna suuri muutusi toetavad nii eestikeel- mega (50,7 protsenti) tõusnud. 2035. aasta eesmär- sele õppele ülemineku tegevuskava kui ka õpeta- giks on seatud, et ülemäärase kehakaaluga elanike jate järelkasvu tegevuskava elluviimine. Õpetajate osatähtsus rahvastikus oleks madalam kui 50 prot- piisavuse tagamiseks ning nende töö väärtustami- senti. Seatud eesmärkide saavutamiseks on oluline seks otsustas valitsus tõsta õpetajate palka järgmisel pöörata järjest enam rõhku nii liikumisaktiivsuse kui aastal 23,9 protsenti. Ida-Virumaa koolides haka- ka tervislike elustiilivalikute toetamisele, aga ka ter- takse järgmisel õppeaastal maksma eesti keeles õpe- vishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse taga- tavatele õpetajatele 1,5-kordset ning alushariduses misele ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kätte- 1,3-kordset tasu. saadavuse parandamisele.  Oskuste ja tööturuga seotud eesmärkide saavutami-  Tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse tagami- sel on olulise mõjuga valitsuse riigi eelarvestrateegia seks võeti vastu rida seadusemuudatusi, sealhulgas raames tehtud otsus tõsta aastatel 2023–2026 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muu- kõrgkoolide riigieelarvelist rahastust igal aastal datused, millega anti noortele perearstidele võima- 15 protsenti. Nelja aastaga tõuseb kõrghariduse te- lus alustada väiksema nimistuga ning laiendati õdede gevustoetus ligikaudu 130 miljoni euro võrra, mis õigusi. Samuti muudeti paindlikumaks väljapoole Tallinna, Tartut ja nendega piirnevaid valdasid tööle 26 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/ma- terjalid. Mõõdikud aegridadega: https://tamm.stat.ee/. 24 asuvate arstide lähtetoetuse tingimusi ning mitme- 7. detsembril. Lisaks toetab hoolduskoormuse vä- kordistati lähtetoetuste suurust. Tervishoiuteenuste hendamist kevadel vastu võetud seadusemuudatus, paremat kättesaamist toetavad ka seadusemuudatu- mis vabastas lapselapsed vanavanemate ülalpida- sed, millega on füsioterapeutidel, logopeedidel ja klii- miskohustusest, ning suvel avatud taotlusvoor koha- nilistel psühholoogidel alates 1. oktoobrist 2023 õi- likele omavalitsustele hoolduskoormusega inimeste gus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate toimetulekut toetavate teenuste arendamiseks ja tervishoiuteenuse osutajatena. pakkumiseks.  Toiduohutuse kõrge taseme hoidmiseks ja toidust tu- EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA VASTU- lenevate riskide maandamiseks koostati mitmeid TUSTUNDLIK riski- või ohuhinnanguid terviseriskide maanda-  Teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris on miseks. 1. jaanuaril 2023 alustas tööd Riigi Labo- kasvamas, olles 2021. aastal 1,01 protsenti SKP-st. riuuringute ja Riskihindamise Keskus, kuhu on dub- Ettevõtete panus teadus- ja arendustegevusse on vii- leerimise vähendamiseks koondunud toidu tar- mastel aastatel märgatavalt kasvanud ja erasektori neahela analüüside tegemine. Tarbijatel aitavad 2021. aasta kulutused olid läbi ajaloo rekordilised. teadlikke ja tervist toetavaid valikuid teha pakendi Alates 2021. aastast oleme teadus- ja arendustege- esikülje märgisüsteem, toitaineliste põhijoonte, pä- vusse suunanud 1 protsendi SKP-st ka riigieelarvest. ritolumärgistuse, säilimisaja märgistuse ning alko- Ka teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötajate holi märgistuse alased meetmed. Lisaks alustati arv on viimastel aastatel kasvanud just erasektoris müügipakendisse pakendamata toidu kohta esita- töötajate arvelt. 2021. aastal lisandus erasektorisse tava toidualase teabe nõuete ülevaatamist eesmär- 220 täistööajaga teadlast ja inseneri, kasvatades era- giga hõlbustada toidu annetamist. sektoris töötavate teadlaste ja inseneride arvu EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVA- 1,65-lt 1,8-ni 1000 elaniku kohta. TUD  Uuendusmeelse majanduse arendamist toetab muu  Valitsus kiitis heaks soodustingimustel vanadus- hulgas sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovat- pensionide seaduse muutmise ja sellega seondu- sioon. Siseministeerium algatas erinevate partneri- valt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, tega sotsiaalse innovatsiooni defineerimiseks ja selle millega muudetakse pensionisüsteemi õiglasemaks, hilisemaks rakendamiseks ühtse kompetentsi- lõpetades sooduspensionide maksmise 2070. aas- keskuse loomise Sihtasutuse Kodanikuühiskonna taks. Pika ülemineku käigus luuakse sotsiaalpartne- Sihtkapital juurde. Sotsiaalse ettevõtluse ja innovat- ritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi karjääri- siooni ühist visiooni viiakse ellu sotsiaalse ettevõt- vahetust toetav tööturumeetmete pakett ja lepitakse luse koostöökokkuleppega, millega liitus 23 organi- kokku tööst põhjustatud haiguste hüvitamise ning satsiooni eri sektoritest. töövõimetuse ennetamise süsteemides. Sotsiaal-  2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside netoheit- kaitse korralduse uuendamist toetavad ka olulised kogus 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Kuigi muudatused töötushüvitiste ja tööturuteenuste vald- seni on kasvuhoonegaaside netoheitkogus jõudsalt konnas. Töötuskindlustuse seaduse, tööturutee- vähenenud, siis 2021. aasta ligikaudne kasvuhoone- nuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse gaaside arvestus ilma maakasutuse, maakasutuse seaduse muutmise seadusega seotakse töötus- muutuse ja metsanduse sektorita näitab hoopis kindlustushüvitise maksmise periood majandusolu- heitkoguste tõusu 1,4 miljoni tonni CO2 ekvivalendi korraga. Lisaks kiitis valitsus heaks tööturumeet- võrra. Suurima panuse heitkoguste tõusu annab suu- mete seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse ja renenud elektrienergia tootmine põlevkivist. korrastatakse tervikuna tööturuteenuste osutamise õigusruumi.  Energiamajanduse korralduse seaduse muudatus- tega seati 2030. aastaks eesmärk toota elektrie-  Valitsus kiitis heaks ohvriabi seaduse eelnõu, mil- nergia summaarsest lõpptarbimisest 100 prot- lega parandatakse abi kättesaadavust vägivalla, kuri- senti taastuvatest allikatest. Lisaks võeti eesmär- teo või kriisijuhtumi ohvritele. Eelnõuga muutub sel- giks, et 2030. aastaks moodustab taastuvenergia vä- gemaks kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem. hemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaar- Riigikogu võttis seaduse vastu 14. detsembril. Lisaks sest lõpptarbimisest. Taastuvelektri tootmisvõim- on käsil vaimse tervise strateegilise tegevuskava suste rajamise soodustamiseks võeti vastu õigusak- koostamine, mis hõlmab nii ennetust, edendust kui tide muudatused merel ja maismaal tuuleener- ka kogukonna tasandi tegevusi ja raviteenuseid. geetikast saadava kogukonna kasu kohta. Lisaks  Tööd alustas ennetusnõukogu, mis loodi senise las- kiitis valitsus heaks taastuvenergia kasutusele ülemi- tekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja ui- nekut lihtsustavad ja kiirendavad tegevused (näiteks mastiennetuse valitsuskomisjoni ühendamise tule- planeeringute protsessi kiirendamise). Vastavad sea- musena, et muuta ennetustegevuste kavandamist ja duseelnõud on ettevalmistamisel. elluviimist tõhusamaks ning tugevdada ametkon-  Meretuuleparkide arendamiseks eelvalitud alad dade vahelist koostööd. Ennetuse eesmärk on toe- määrati merealade planeeringuga. Eesti ja Läti tada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte aren- ühise meretuulepargi ning võrgutaristu arendus sai gut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toime- Euroopa Liidu taastuvenergia piiriülese projekti tulekut ning heaolu. staatuse, mis annab võimaluse taotleda selle ehitami-  2021. aastal oli suure hoolduskoormusega inimesi seks Euroopa kaasrahastust. Taastuvenergia arenda- Eestis 2,3 protsenti. Valitsus kiitis heaks sotsiaal- mist toetavad ka 2023. aastal korraldatavad vähem- hoolekande seaduse muutmise eelnõu, mis teeb pakkumised 650 GWh mahus taastuvelektri tu- hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni rule toomiseks ja lähiaastatel on plaanis vähempak- eest, parandab üldhoolduse kvaliteeti ja koduhool- kumisi vähemalt 1 TWh ulatuses. duse kättesaadavust. Riigikogu võttis seaduse vastu 25  Aasta alguses ja lõpus kompenseeris riik elektri, landussektorit ning panustatakse hea merekesk- gaasi ja kaugkütte tarbijatele osaliselt energia hinna- konna seisundi saavutamisse kuni 2029. aastani tõusu. On oluline, et riik tuleb energiakriisi ajal kokku 139 miljoni euroga, millest 45 protsenti läheb tarbijatele appi ning kompenseerib osa kõrgetest kliimamuutustega toime tulekuks ja 51 protsenti energiahindadest. Lisaks automaatsetele meetme- keskkonnakaitseks. EMKVF-i rakenduskava aitab tele võeti kasutusele ka elektrienergia reguleeritud kaasa kalavarude hea seisundi saavutamisele, kala- hinnaga müümine ehk universaalteenuse osuta- püügiga tegelevate kogukondade majandusliku olu- mine kodutarbijatele, mikro- ja väikeettevõtetele korra paranemisele ning kalapüügi-, kala töötlemise ning kohalikele omavalitsustele. ning vesiviljelussektori konkurentsivõime kasvule.  Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste Nende eesmärkide saavutamist toetatakse teadus- paketi rakendamiseks on koostatud Ida-Virumaa töö, innovatsiooni ning teadmiste laiema levikuga õiglase ülemineku kava, mida rahastatakse Õiglase teadlaste ja ettevõtjate vahel. EMKVF-i rakenduskava Ülemineku Fondi vahenditest. Käivitunud on ettevõ- elluviimiseks vajaliku riigisisese õigusraamistiku tete investeeringutoetuste meede uute töökohtade loomiseks algatas valitsus kalandusturu korralda- loomiseks, ettevalmistamisel on meetmed väike- ja mise seaduse eelnõu. Riigikogu võttis kalandusturu keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks, ettevõ- korraldamise seaduse vastu 9. novembril 2022 ning tete teadmusmahukuse suurendamiseks ja piirkon- see jõustus 1. jaanuaril 2023. nas pakutavate haridusvõimaluste mitmekesistami-  Eesti majandusjulgeoleku tugevdamiseks on ette val- seks. Kagu-Eesti regionaalprogrammi raames toe- mistatud ja Riigikogule esitatud välisinvesteerin- tati samuti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõt- gute usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu. teid ning spetsialistide eluasemete korrastamist. Seadusega luuakse mehhanism teatud sektoritesse  Eesti ressursitootlikkus on teiste Euroopa Liidu rii- tehtavate investeeringute kontrollimiseks, et oleks kidega võrreldes madal – 2020. aastal oli see 0,63 eu- kaitstud riigi toimimise seisukohalt olulised huvid, rot kilogrammi kohta, samas kui Euroopa Liidu kesk- nagu eluliselt tähtsate teenuste toimepidevus, kau- mine on 2,1 eurot kilogrammi kohta. Konkurentsis pade kättesaadavus, tarnekindlus ja kriitilise taristu püsimiseks on lisaks viimase kuue aasta jooksul res- vastupidavus. sursitõhususe valdkonda suunatud vahenditele vaja  Selleks, et sihikindlalt tutvustada Eestit kui atraktiiv- jätkata ressursside nutikama kasutamise toeta- set turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele posi- mist. Selleks on käivitatud taaste- ja vastupidavus- tiivne kogemus ning suurendada sektori kohanemis- kava meetmed tõhusamate ja keskkonnahoidliku- võimet, koostati turismistrateegia 2022–2025. Tu- mate tehnoloogiate kasutuselevõtu, bioressursside rismisektori konkurentsivõime tugevdamise seisu- väärindamise ning ringmajanduse toetamiseks. kohast oli oluline saavutus Michelini tunnustussüs- Koostati analüüs ja ettepanekud biomajanduse teemi toomine Eestisse. arendamiseks. EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA  Ühekordsete plasttoodete vähendamiseks kiitis valit- KVALITEETNE ELUKESKKOND sus heaks eelnõu jäätmeseaduse, pakendiseaduse  Suurenev reisijate arv tähendab vajadust uute ron- ja tubakaseaduse muutmiseks. Eelnõuga soovi- gide järele, mistõttu otsustas valitsus soetada täien- takse hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete davaid elektrironge ning jätkata raudtee elektri- mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste fitseerimist. Samuti on ühistranspordis oluline osa tervisele ning edendada üleminekut ringmajandu- uute toimimismudelite leidmisel ja katsetamisel, näi- sele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid teks Saaremaal ja Tartumaal toimunud nõudepõ- ärimudeleid, tooteid ning materjale, aidates seega sa- hise ühistranspordi katseprojektide näol. Katse- muti kaasa siseturu tõhusale toimimisele. Koostati projektid on näidanud, et nõudepõhine teenus aitab ringmajanduse valge raamat, milles on toodud vähendada isikliku sõiduauto kasutust, aga ka tagab, ringmajanduse põhimõtete kogum ning millest tu- et ühistransport oleks kättesaadav kõigile, kes seda leks oma igapäevategevuses juhinduda. vajavad. 2022. aastal kinnitati Euroopa Liidu pe-  Euroopa Komisjoni heaks kiidetud „Euroopa Liidu rioodi 2021–2027 transpordi konkurentsivõime ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rahastamismeede eelarvega 0,6 miljardit eurot, 2023–2027“ kaudu toetatakse lähiaastatel Eesti põl- mille raames arendatakse transporditaristut. lumajandussektorit ja maaelu 1,6 miljardi euroga,  Elamute ja mitteelamute energiatarve on viimas- millest 28 protsenti on mõeldud keskkonna- ja klii- tel andmetel püsinud 16,5 TWh juures. Eesmärk on maeesmärkide saavutamiseks. Ühise põllumajandus- seda langetada 14,5 TWh tasemele. Elamumajanduse poliitika (ÜPP) strateegiakava aitab oluliselt kaasa energiatõhususe parandamise vajaduse on eriti tera- toidujulgeoleku tagamisele, jätkusuutlike ettevõtete valt esile tõstnud kallinenud energiahinnad. Järgmi- arengule ja tugevate kogukondade kasvule Eesti sel aastal makstavad korterelamute renoveerimis- maapiirkonnas. 2023. aastal rakenduva kava üks osi toetused summas 75 miljonit eurot aitavad vähen- on finantsinstrumendid, mis muudavad maapiir- dada hoonete energiatarbimist, vähendada küttear- konna ettevõtetele finantseerimisvõimalused kätte- veid ja parandada märgatavalt hoonete sisekliimat. saadavamaks. ÜPP strateegiakava elluviimise raames Aasta alguses käivitati seitsmeaastane teadus- ja algatas valitsus 8. septembri istungil Euroopa Liidu arendusprogramm LIFE IP BuildEST eesmärgiga ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kasvatada rekonstrueerimise võimekust. Selle käigus (ELÜPS) eelnõu, mis jõustus 1. jaanuaril 2023. Riigi- töötatakse välja vahendid hoonete pikaajalise re- kogu võttis ELÜPS-i vastu 9. novembril 2022. konstrueerimisstrateegia täielikuks rakendamiseks  Euroopa Komisjoni heaks kiidetud Euroopa Meren- kvaliteetse elukeskkonna tervikvaates. dus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskavaga toetatakse Eesti ka- 26  Ehitisregistris vahetati välja tehnoloogiliselt aegu- Eesti riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusva- nud ja ebaturvaline süsteem ning ühtlustati menet- helise kaitse taotlusi. Samuti valmisid kagupiiri ehi- lusi. Üleriigilisele ehitatud keskkonna 3D-kaksi- tustööd 23,5 kilomeetri pikkusel piirilõigul. Idapiiri kule loodi võimalused ehitiste detailsete BIM-mude- väljaehitamisega jätkatakse järgmistel aastatel. lite kasutamiseks ning ruumilise arengu vaatamiseks  Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks jõudsid nii minevikus kui ka tulevikus ehk näiteks Maa-ameti 2022. aasta detsembrikuus inimesteni riigiportaali ülelendudega kaardistatud hoonete ning planeerita- eesti.ee kaudu esimeste elusündmusteenuste es- vate ja ehitatavate hoonete kõrvuti vaatamiseks. Ehi- mased versioonid: lapse saamise infoteenus ja abiel- tusvaldkonna digitaliseerimiseks loodi ehituse e- lumine. 2022. aastal tehti algust ka mitme ettevõt- hüppe meede. jate sündmusteenuse väljaarendamise projek-  Ehituse valdkonna digitaliseerimise kõrval on toimu- tiga, et tagada ettevõtjale vajalik teave ja ligipääs mas ka ruumilise planeerimise digipööre, mille avalikele teenustele ühest veebikeskkonnast ning et- eesmärk on tagada planeeringu andmete digitaalne tevõtja ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenu- kättesaadavus, laialdasem kasutus ja kiiremad me- sena. netlused. Alates 2022. aasta oktoobrist on avalikult  Asukohast sõltumatu teenistujate värbamise kasutatav üleriigiline planeeringute andmekogu soodustamiseks toimub pidev teadlikkuse suuren- (PLANK), millest on tulevikus digitaalsel kujul kätte- damine ametiasutuste personalijuhtide võrgustikus, saadavad kõik planeeringud. Kvaliteetsete ruumiot- mille teemade hulka kuuluvad kaugtöö tööohutus ja suste aluspõhimõtete järgimise soodustamiseks viidi paindliku värbamise tegevused. Samuti koostati läbi keskne ruumiloome koolitusprogramm, mis kaugtöö juhendmaterjal. Läbi on viidud muudatuste hõlmas keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud tee- juhtimise, innovatsiooni juhtimise ja poliitikakujun- masid. damise (sealhulgas mõjude hindamise, kaasamise,  Jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis võimal- protsessijuhtimise, analüüsimeetodite) koolitus- davad edaspidi ka omavalitsustel liikluse rahustami- programmid avalikule sektorile. seks kiiruskaameraid paigaldada. See annab omava-  Väärtuspõhiste hangete edendamiseks loodi juht- ja litsustele täiendava võimaluse oma haldusterritoo- töörühm, mille ülesanne on analüüsida ning välja riumil liiklusohutuse tagamiseks ning selle abil elu- töötada lahendused väärtuspõhiste riigihangete ra- keskkonna turvalisemaks muutmiseks. kendamiseks. Jõustus riigihangete seaduse volitus-  Tehniliselt sai valmis ja testitud ohualapõhine kiire norm, mis lubab keskkonnaministril kehtestada han- ohuteavitussüsteem, mis tagab valmisoleku edas- kelepingu esemeks olevale asjale või teenusele kesk- tada erakorralistes sündmustes ohupiirkonda jääva- konnahoidlikke nõudeid. tele ja sinna sisenevatele inimestele õigel ajal ohutea-  Koostöös valdkondlike ministeeriumide, ametite, vitus ning asjakohased käitumisjuhised. Võeti vastu Eesti Linnade ja Valdade Liidu, ülikoolide ning eks- päästeseaduse muudatused, mis võimaldavad pertidega töötati välja „Kohalike omavalitsuste Päästeametil kaasata demineerimistööle vajalike teenistujate keskse arendamise tegevuskava teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada de- 2022–2025“, mis hõlmab personali kompetentsi ja mineerimistöö toimepidevus võimalike ressursima- oskusteabe edendamise tegevusi. 2022. aastal viidi hukate sündmuste ja kriiside lahendamisel. kohalike omavalitsuste esindajatele läbi ettevõtlus- keskkonna arendamise arenguprogrammi katse- EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA INIMESE- projekt, et parandada teadmisi ettevõtluskeskkonna arendamise erinevatest võimalustest ja parimatest KESKNE RIIK tavadest maakondlikul tasandil ning suurendada  Valitsus otsustas eelarveläbirääkimiste käigus, et maakondliku ettevõtluskeskkonna konkurentsivõi- kaitsekulud ületavad 2023. aastal esimest korda met. 1 miljardi euro piiri ja on 2023. aastal keskmiselt  Siseministeeriumi eestvedamisel ja Sihtasutuse Ko- 2,8 protsenti SKP-st. danikuühiskonna Sihtkapital koordineerimisel muu-  Küberturvalisuse tagamiseks ja digiriigi baassüs- deti maakondliku kodanikuühiskonna nõusta- teemide toimimiseks ning uute võimekuste loomi- misteenuse sisu selliselt, et maakondlike arendus- seks eraldati riigi eelarvestrateegia koostamisel IKT keskuste kaudu hakatakse kogukonnakeskse valitse- baaseelarvesse iga-aastased täiendavad vahendid. mismudeli rakendamiseks täiendavalt nõustama ko- Uue valmisoleku seaduse koostamine on riigi kriisi- halikke omavalitsusi, inimesi ja kogukondi. Kohalike juhtimise ning valmisoleku parandamiseks oluline omavalitsuste ja kogukondade koostöö edendami- samm. Elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevda- seks toimus 2022. aastal esimest korda kohalike miseks eraldati 2022. aasta lisaeelarvega 23 miljonit omavalitsuste ja kogukondade koosloome aren- eurot ning aprillis otsustati suunata täiendavad guprogramm, kus otsiti süsteemseid lahendusi ko- 30 miljonit eurot ka 2023. aastasse. halikul tasandil kogukondade paremaks kaasamiseks  Riigipiiri kaitsmisest saab laiemalt alguse kogu üle- ja kohaliku elu küsimustes osalemiseks Eesti eri piir- jäänud Eesti turvalisus. Valitsus kiitis heaks eelnõu kondades. Arenguprogrammi tulemusena luuakse riigipiiri seaduse ja sellega seonduvate seaduste kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööks ja muutmiseks. Eelnõu seadusena jõustumisel saab riik kogukonnakeskseks valitsemismudeliks vajalikud paremini tõrjuda massilist sisserännet hädaolukor- abivahendid ning muu mudeli rakendamiseks vaja- ras, kui välismaalased tungivad ebaseaduslikult üle lik, mida on kavas kasutada ka teistes piirkondades. 27 1.2.2 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensio- nide reformi eelnõu, mille tulemusena kaovad vara- Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu semat pensioni võimaldavad ametialade nimekirjad Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline ning selle asemele loodi töövõime hindamise süs- võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus teem. Muudatus suurendab pikas vaates tööhõivet, pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuut- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia likkust. Riigikogus võeti seadusemuudatus vastu „Eesti 2035“ strateegiline siht 2023. aasta veebruaris. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud  Üldhoolduse reformi elluviimine, millega muutub hooldekodukoht inimestele paremini kättesaada- Valdkonna arengukava vaks, hooldusteenus muutub inimesekesksemaks, sealhulgas antakse tõuge hooldustöötajate töökoor- Heaolu arengukava 2016–2023 muse vähendamiseks ja palgatõusuks, ning läbi abi- Tulemusvaldkonna programmid vajaduse parema hindamise ja kodus elamist toeta- vate teenuste võimaldamise ennetatakse hooldusva- Tööturuprogramm jaduse süvenemist. Riigikogu kiitis hooldereformi Hoolekandeprogramm heaks 2022. aasta detsembris. Sotsiaalkindlustuse programm  2022. aasta lõpus riigikogus vastuvõetud uus ohv- Soolise võrdõiguslikkuse programm riabi seadus parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Pere- ja seksuaal- Laste ja perede programm vägivalla ohvrid hakkavad edaspidi saama traumast Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süü- teomenetlusest. Kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise Sotsiaalministeeriumi valitsemisala süsteemi muudeti ohvrisõbralikumaks. Seadus jõus- tus 2023. aasta aprillis. TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE  Muudatused töötuskindlustushüvitise süsteemis, mis muudavad hüvitise maksmise perioodi sõltuvaks Positiivsed arengud majandusolukorrast. Paindlik süsteem pakub töötu- tele keerulistel aegadel suuremat kindlustunnet ja  Vaatamata majanduslangusele võis 2022. aastal tä- parematel aegadel motiveerib kiirelt tööle naasma. heldada Eesti tööturu kiiret taastumist koroo- Töötutele abi osutamist mõjutab ka uus tööturu- naaegsest madalseisust. 20–64-aastaste tööhõive meetmete seadus, mis korrastab ja lihtsustab töötu- määr tõusis aastaga rekordilise 81,9 protsendini ruteenuste õigusruumi ja võimaldab tööturu muu- ning töötuse määr langes 5,6 protsendini. Hõive kas- tustele edaspidi tõhusamalt reageerida. vas kiiremini teenuste sektoris, naiste ja vanemaea- liste hulgas. Tööjõus osalemise määra järsu suurene-  Perehüvitiste muudatused, mille eesmärk oli toe- mise tõttu võib eeldada ka tööelu kestuse jätkuvat pi- tada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja kenemist järgnevatel aastatel. suurendada kindlustunnet pereplaneerimisel. Muu- datustega tõusid nii lastetoetused, lasterikka pere  Paremad tööturunäitajad selgitavad absoluutses vae- toetus kui ka üksikvanema toetus. suses ehk alla arvestuslikku elatusmiinimumi ela- vate inimeste osatähtsuse vähenemist 1,4 prot- Väljakutsed sendini 2021. aastal (2020. aastal 2,2 protsenti), seda nii vanusrühmade kui ka soo lõikes. Sissetule-  Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvas- kute ebavõrdsust iseloomustav suhtelise vaesuse tiku koosseisust tulenevalt negatiivne. Vanemaea- määr kasvas 2021. aastal aga 22,8 protsendini. Kuna liste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv tööealiste inimeste (sealhulgas lastega perede) sisse- väheneb, mis on ka viimastel aastakümnetel taasteta- tulekud suurenesid rohkem kui vanemaealistel, kelle semest madalama sündimuse põhjus. Sündimust mõ- peamine sissetulek on vanaduspension, kasvas suh- jutab ka ebastabiilsus ühiskonnas. Viimase kolme teline vaesus eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu aasta majandust, tervist ja julgeolekut puudutavad lastega peredes see vähenes. kriisid väljenduvad ka sündide arvu ja näitajate lan- guses. Eriti järsk sündide vähenemine toimus  Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise ja Eestis ko- 2022. aastal kui need vähenesid 11 646 sünnini ehk hanemise toetamise eesmärk oli aidata inimesed eelneva aastaga võrreldes 12,3 protsenti. Ühtlasi on võimalikult kiiresti iseseisvale elule. Sotsiaalkind- 2022. aasta sündide arv viimase saja aasta madalaim. lustusamet tagas koostöös erasektoriga 2022. aastal Surmade arv on samas kasvutrendis, kuna vanema- ajutise majutuse enam kui 23 000 inimesele, kes on tes vanusrühmades on endiselt suured põlvkonnad. riigi pakutud majutust kasutanud keskmiselt Lisaks suurendas aastatel 2020–2022 suremust ter- 1,5 kuud – see on enam kui poole lühem aeg lubatud visekriis. neljast kuust. Lisaks ajutisele majutusele pakkus riik psühhosotsiaalset kriisituge ning muid teenuseid ja  Sooline palgalõhe on Eestis viimase 10 aasta toetusi. Umbes 40 protsenti 20–64-aastastest sõja- jooksul olnud küll langustrendis, kuid 2021. aastal põgenikest leidis endale töö ning umbes 60 protsenti oli naiste ja meeste palgaerinevus 14,9 protsenti. sõjapõgenikest tasusid oma püsiva elukoha eest ise Seda mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne või koos pere ja sõprade abiga. hoolduskoormuse jagamine kui ka horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon. Majanduskoostöö  Õiglasema ja rahaliselt jätkusuutlikuma pensio- ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2022. aasta raport nisüsteemi tagamiseks valmis soodustingimustel 28 toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsi-  Miinimumpensioni suurendamine, tööandjapen- vate sooliste erinevuste tõttu igal aastal ilma märki- sioni arendamine ja pensioniteadlikkuse tõst- misväärsest majanduskasvust. mine, et tagada inimestele piisav sissetulek vanadus-  Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning põlveks. erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse pa-  Kriisideks valmisoleku ja haldusala asutuste toi- randamine. Erivajadustega inimeste tugisüsteemi mepidevuse tagamine suurendades haldusala asu- reformi raames on fookuses erihoolekandeteenuste tuste kriisivalmidust, muuhulgas tagades kriisideks hindade muutmine kulupõhiseks, anda isikukeskse valmisoleku seadusest tulenevate uute nõuete täit- erihoolekande teenusmudeli teenuste koordineeri- miseks. Vajalik on arendada olukorrateadlikkust, mine üle kohalikele omavalitsustele ning vähendada avalike teenuste ja asutuste toimepidevust, kriisjuh- järjekordi. Pikaajalise hoolduse reformi raames on timist ja -võimeid ning koostööd. vajalik luua omastehooldajatele toetavad meetmed ning pakkuda kohalikele omavalitsustele tuge kodu- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tut- teenuste arendamisel. vuda lingil Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalminis-  Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimi- teerium (sm.ee) mine ning koordineeritud osutamine koostöös koha- like omavalitsustega (sealhulgas ühise asjaajamis- koha põhimõtte rakendamine ja andmevahetuse pa- randamine). Tabel 5. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 202327 2035“ siht Tööhõive määr 20–64-aastaste seas - mehed 81,3% 81,2% 83,3% 82,9% 82,9% – - naised 76,9% 77,5% 80,4% 75,9% 76,0% - kokku 79,1% 79,3% 81,9% 79,4% 79,5% Allikas: Statistikaamet Tööelu kestus aastates - mehed 39,5 39,1 – 40,1 40,2 – - naised 38,4 39,0 38,2 38,3 - kokku 39,0 39,1 39,1 39,2 Allikas: Eurostat Absoluutse vaesuse määr - mehed 2,7% 1,8% – 3,4% 3,3% – - naised 1,8% 1,0% 2,5% 2,4% - kokku 2,2% 1,4% 2,9% 2,8% Allikas: Statistikaamet Suhtelise vaesuse määr - mehed 18,0% 20,8% – 14,8% 14,8% – - naised 22,9% 24,6% 15,2% 15,2% - kokku 20,6% 22,8% 15,5% 15,5% Allikas: Statistikaamet Loomulik iive –2602 –5315 –5692 Positiivne Positiivne – Allikas: Statistikaamet Summaarne sündimuskordaja 1,58 1,61 – 1,65 1,67 – Allikas: Statistikaamet Absoluutse vaesuse määr 0–17-aastaste laste 2,7% 1,3% – 3,2% 3,1% – seas Allikas: Statistikaamet Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade 15,6% 14,9% – 18,9% 18,5% 5% vahe ehk sooline palgalõhe 27 2023. aasta sihttasemel on lähtutud Riigieelarve strateegiast 2022–2025, mitte Riigieelarve strateegiast 2023-2026, kuna seoses Heaolu arengukava 2023-2030 koostamisega muutusid alates 2023. aastast tulemusvaldkonna mõõdikud. 29 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 202327 2035“ siht Allikas: Statistikaamet Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -4 240 434 -4 566 157 -4 770 321 -4 629 469 -5 551 782 -5 631 680 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.3 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk kumaks väljapoole Tallinna, Tartut ja nendega piir- nevaid valdasid tööle asuvate arstide lähtetoetuse Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine ter- tingimusi ning mitmekordistati lähtetoetuste suu- vena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervi- rusi. 1. juulist hakkas üldarstiabi Terviseameti ase- ses väheneb. mel korraldama Tervisekassa. Samuti analüüsiti Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia haiglavõrku ning alustati tervishoiu esmatasandi arengukava ja kiirabi arengusuundade koosta- „Eesti 2035“ strateegiline siht mist. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed  Piisava kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tagamiseks Valdkonna arengukava tervishoiusüsteemis sõlmiti veebruaris ühine kon- sensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialis- Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tide koolitusmahtude suurendamiseks ja praktika kvaliteedi tõstmiseks, mis suurendab õdede põhiõp- Tulemusvaldkonna programmid pesse vastuvõtu 700 üliõpilaseni aastas. Samuti suu- Tervist toetava keskkonna programm rendati residentuuritellimust ja pikendati nelja resi- dentuuriprogrammi, et tagada inimesele kvaliteetne Tervist toetavate valikute programm eriarstiabi. Inimkeskse tervishoiu programm  Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatused, mis loo- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala vad eeldused psühholoogilise abi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. 2023. aasta 1. ok- Sotsiaalministeeriumi valitsemisala toobrist on kliinilistel psühholoogidel õigus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiu- teenuse osutajatena ning sel moel saab Tervisekassa TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE sõlmida otselepinguid (ilma teraapiafondi vahendu- seta) üld- ja eriarstiabist lahus tegutsevate psühho- Positiivsed arengud loogilise abi osutajatega. Aasta lõpus valmis koos hu-  COVID-19 pandeemia saadi kontrolli alla. Valmis CO- virühmadega koostatud vaimse tervise tegevus- VID-19 valmisolekukava 2022/2023. aasta viirus- kava 2023–2026. hooajaks, mis keskendus eesmärgile hoida viirushai-  Koostöös huvirühmadega valmis poliitikadokument guste hooajal ühiskond lahti ja tagada lastele võima- „Eesti ravimipoliitika aastani 2030“, mille laiem lus käia koolitundides kohal terve õppeaasta jooksul. eesmärk on tagada ravimite järjepidev kättesaada- Inimestele tagati võimalus saada tasuta COVID-19 vus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste ter- vastane vaktsiin. 1. mail 2022 hakkas kehtima vakt- vena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvali- siinikindlustus, mille alusel on patsiendil või tema teedi paranemist. omastel võimalik taotleda raskete tüsistuste järel tekkinud tervisekahju eest hüvitist. Riigi poolt ela-  Alustati riikliku katastroofimeditsiini plaani nikkonnale võimaldatava tasuta vaktsineerimise koostamisega, mis annab ülevaate tervishoiu olukor- korraldamine ja vaktsiinide hoiustamine koondati rast ja valmisolekust reageerida katastroofiolukorras alates 2023. aastast Tervisekassasse. Terviseamet ning annab suunised masskannatanutega tegelemi- jätkab vaktsineerimise pädevuskeskusena, sealhul- seks. gas vaktsineerimisalase ekspertnõustamisega, ning  2022. aasta alguses alustati koostöös Tervisekassa, korraldab seiret. Terviseameti ja Ravimiametiga Ukraina sõjapõgeni-  Tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse tagami- kele tervishoiuteenuse osutamise väljatöötamisega seks võeti vastu tervishoiuteenuste korraldamise (sealhulgas esmased ja teisesed tervisekontrollid, seaduse muudatused, millega anti noortele pe- vaktsineerimised, vaimse tervise teenused jne). Kol- rearstidele võimalus alustada väiksema nimistuga mandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate in- ning laiendati õdede õigusi. Samuti muudeti paindli- tegreerimiseks loodi koostöös Tallinna Tervishoiu- 30 kõrgkooliga Ukraina õdede koolitusprogramm. Koos- ja lisarahata hakkab puudujääk aasta-aastalt kiiresti töös erasektori, Välisministeeriumi ja Kaitseminis- kasvama. Tänane ravikindlustuse rahastusmudel ei teeriumiga korraldati HERA (Health Emergency Pre- taga raviteenuste piisavat kättesaadavust. paredness and Response Authority) kaudu tulevate  Tervisevaldkonna spetsialistide tagamine tervis- ravimite ja meditsiinivahendite saatmine Ukrai- hoiutöötajate nappuse leevendamiseks ning järel- nasse. Samuti alustati ettevalmistusi Ukraina sõjavi- kasvu kindlustamiseks. gastatute taastusravile toomiseks Eestisse.  Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimine  2022. aastal valmis joogivee direktiivi ülevõtmi- ning koordineeritud osutamine koostöös kohalike seks ettevalmistatud veeseaduse muutmise eel- omavalitsustega (sealhulgas ühise asjaajamiskoha nõu, mille eesmärk on vähendada joogivee varusta- põhimõtte rakendamine ja andmevahetuse paranda- misega seotud riske tervisele ja keskkonnale, opti- mine). meerida joogivee käitlemise kulusid ning tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale.  Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on kaasa too- nud vaimse tervise probleemide sagenemise nii  Koostöös erinevate partneritega valmis noorte niko- täiskasvanute kui ka laste seas. Perioodil 2020– tiini tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevus- 2022 läbi viidud rahvastiku vaimse tervise uuringust kava. ilmneb, et igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire Väljakutsed risk ning enam kui 28 protsendil depressiooni risk ning need riskid on võrreldes pandeemiaeelse ajaga  2021. aastal langesid nii Eesti inimeste oodatav suurenenud. Levinuimad psüühikahäirete diagnoo- eluiga kui ka tervena elatud aastad, mis illustree- sid on inimestel depressioon ja ärevushäired. rivad ilmsekalt rahva tervise seisu28. 2021. aasta  Inimeste kõrge stressitase peegeldub ka tervisekäi- oodatava eluea langus peamiseks põhjuseks võib pi- tumises. 2021. aastal suurenes Eestis alkoholi tar- dada COVID-19 viirusest tingitud liigsuremust, kuid bimine ning sellest tingitud suremus. 2021. aastal ka muudest põhjustest tingitud surmajuhtumite arvu tarbisid 15-aastased ja vanemad elanikud ühe ini- suurenemist. COVID-19 viirus tõi kaasa surmajuhtu- mese kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mite arvu kasvu 65-aastaste ja vanemate hulgas. Sar- mida on 2,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Mu- nane trend esines paljudes Euroopa riikides, kuid rekoht on alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoo- Eestis oli oodatava eluea näitaja languse üks suure- dete tarbimise laialdane levik noorte hulgas; maid29. Jätkuvalt olid olulisel määral surmapõhjus- noorte tüdrukute seas on e-sigarettide tarvitamine teks ka vereringeelundite haigused, pahaloomulised viimastel aastatel tõusnud. Probleemne on ka kasvav kasvajad ja südame isheemiatõbi. Küll aga suri ülekaalulisus kogu elanikkonnas. Ülekaalulisus ja 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga märgatavalt rasvumine suurendab riski südame-veresoon- rohkem inimesi hingamiselundite haiguste tagajärjel. konnahaiguste, diabeedi ja teatud vähkkasvajate  Kriisideks valmisolek, mis hõlmab nii tervishoiu- tekkeks, aga võib põhjustada või süvendada ka süsteemi toimepidevuse tagamist (sealhulgas tervis- vaimse tervise probleeme. 2022. aasta Eesti kooliõpi- hoiuteenuste katkemise riskide maandamist näiteks laste tervisekäitumise uuringu andmetel on ülekaa- elektri- ja sidekatkestuste või infosüsteemide häirete lulisi noori juba viiendik. Selleks on vaja muuta korral ning hädaolukorras vältimatu abi tagamist tervislikud valikud inimestele lihtsalt kättesaa- elutähtsa teenuse osutajate poolt), katastroofimedit- davaks ja elukeskkond tervist toetavamaks, sa- siini arendamist kui ka elanikkonnakaitset. Oluline muti tõsta terviseharitust. Oluline on suurem rõhua- on suurendada sotsiaalministeeriumi valitsemisala setus rahvatervist toetavatele ennetustegevus- toimekindlust ning tagada nii vaimse tervise ja psüh- tele ning uue rahvatervise seaduse vastuvõtmine, hosotsiaalse toe koordineerimisvõimekus kui ka abi et haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonnas korraldamine kriisis kannatada saanud inimestele. oleksid rollid ja põhimõtted selgemad ning nõuded  Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, mis nüüdisajastatud. vajab täiendavaid lisavahendeid ning rahastuspõhi- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tut- mõtete ülevaatamist. 2025. aastal on Tervisekassa vuda lingil Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalminis- eelarve prognoositav puudujääk 167,3 miljonit eurot teerium (sm.ee) Tabel 7. Tulemusvaldkonna Tervis mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 202230 2021 2022 2035“ siht Oodatav eluiga (mehed) 74,4 72,8 – 75,4 75,7 – Allikas: Statistikaamet Oodatav eluiga (naised) 82,8 81,4 – 83,1 83,2 – Allikas: Statistikaamet 28 Tervisenäitajate 2022. aasta tase selgub 2023. aasta juunis. 29 Health at a Glance: Europe 2022, https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-europe- 2022_507433b0-en 30 Tervisenäitajate 2022. aasta tase ilmneb 2023. aasta juunis. 31 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 202230 2021 2022 2035“ siht Tervena elada jäänud aastad (mehed) 55,5 54,9 – 56,3 57,0 63,0 Allikas: Statistikaamet Tervena elada jäänud aastad (naised) 59,5 58,0 – 59,1 59,6 64,5 Allikas: Statistikaamet Tabel 8. Tulemusvaldkonna Tervis eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -2 125 722 -2 150 602 -2 222 835 -2 209 233 -2 364 294 -2 375 560 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.4 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk digioskused) ja digitehnoloogia laialdasemat raken- damist õppetöös. Pandeemia järgselt on koolides tek- Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis kinud uusi õppevorme (näiteks õuetunnid, eksper- võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- tide osalemine tundides, projektitunnid, loovtunnid) nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset ja uuendatud õppekavasid. Paljud koolid kiitsid oma säästvat arengut õpilasi ja õpetajaid ning oldi rõõmsad, et õpilastel ei ole vaatamata kõigele õpimotivatsioon kadunud. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia  Ukraina sõjapõgenikest õpilaste toetamiseks loodi Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi juurde Vaba- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia duse Kool, lisaks toetati koolipidajaid koolikohtade „Eesti 2035“ strateegiline siht avamisel üle Eesti. Koostöös omavalitsustega tagati huvihariduse ja noorsootöö tegevuste pakkumine, Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed pakuti tuge abiõpetajate rakendamiseks, tehti kätte- Valdkonna arengukavad saadavaks Ukraina õppevara ja tagati eesti keele õp- peks vajalikud materjalid, rahastati kõrghariduses Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 Ukraina üliõpilastele lisaõppekohti ja laiendati prog- Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 rammi Erasmus+ võimalusi. Lisaks tõendati Ukraina tervishoiutöötajate oskusi Eesti tööturul, lahendati Tulemusvaldkonna programm põgenike vaimse tervise toetamise küsimusi, nõus- tati ja toetati Eesti õpetajaid, korraldati Ukraina Haridus- ja noorteprogramm noorte sujuvamaks sisseelamiseks lõimumislaagreid Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala jne.  Üldhariduses toimus riiklike õppekavade uuenda- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala mine. Uuendatud õppekavad annavad õpetajatele õp- pesisu käsitlemisel suurema vabaduse ning pakuvad gümnaasiumis senisest rohkem valikkursusi, et ko- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE handada õpet õpilaste vajadustele ja huvidele. Uuen- Positiivsed arengud dused aitavad ka tagada, et aineõppes arendatakse süsteemselt üldpädevusi. Lisaks suureneb eesti keele  2022. aastal otsustas valitsus ülemineku eestikeel- kui teise keele tundide arv. Rakveres ja Sauel avati sele õppele ja valmis eestikeelsele õppele ülemineku kaks uut riigigümnaasiumi, lisaks Tallinna Muusika- tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on kindlustada ja Balletikool. Selgemalt on fookusse võetud kvalitee- kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe ala- dijuhtimise arendamine üldhariduses, muu hulgas tes alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. rakendatakse koolidele arendusprogramme Tartu ja Tegevuskava elluviimist alustati kohe pärast selle Tallinna Ülikooli toel. Järjest rohkem suudetakse ra- vastuvõtmist. kendada koolivälise nõustamismeeskonna soovita-  Vaatamata pandeemiast tingitud raskustele suudeti tud tugispetsialistide teenuseid ning kasvab tavak- koole tänu kiirtestimisele käigus hoida; koolidele pa- lassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste kuti tuge abi- ja asendusõpetajate palkamisel ning osakaal. personali vaimse tervise hoidmisel. Toetati õpilaste  Kutsehariduses algatati kutsehariduse alase seadus- õpilünkade tasandamist. Koolid on välja toonud, et tiku kaasajastamine ja riiklike õppekavade uuenda- pandeemia suurendas mitmel pool koolipere kokku- mine, lepiti kokku kutsesüsteemi reformi algatamine. hoidmist, kiirendas uute oskuste omandamist (eriti Fookuses on tööandjate arvestamine kutseharidus- süsteemi osapoolena, suund kutseharidussüsteemi 32 avatusele ja erinevate õppeviiside tunnustamisele.  Ukraina sõjapõgenike toetamise Eesti haridussüstee- Soovitakse reguleerida vähem ja põhimõttelisemat mis teeb keerukaks olukord, kus samal ajal toimub laadi küsimusi, et anda kutsehariduse osalistele nii vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele õp- rohkem vabadust kui ka vastutust, toetada õigusli- pele. Põgenikud jaotuvad maakondade lõikes ebaüht- kult kutseharidusvaldkonna seniste tugevuste säili- laselt ning seega erineb ka pakutav tugi ja toevajadus. tamist ja tegeleda nõrkustega. Hariduse ja tööturu Jätkuvalt on probleem Ukraina alaealiste jõudmine kooskõla suurendamiseks on heaks kiidetud kutse- haridussüsteemi – suur hulk neist ei ole õppima asu- süsteemi reformi toetuse andmise tingimused (Eu- nud, kuna loodetakse peagi kodumaale naasta. Sõja- roopa Sotsiaalfondi toel) ning ettevõtete digi- ja ro- põgenike õpetamist raskendavad keelebarjäär ja hepöörde toetuse andmise tingimused (taaste- ja kakskeelses klassis õpetamine, erinevused Eesti ja vastupidavusrahastu toel). Valmis uus OSKA Ukraina õppekavades ning vajadus Ukraina õpilasi üldprognoos ja värsked valdkonnauuringud (sot- järele aidata. Paljud sõjapõgenikud õpivad endiselt siaaltöö, IKT, metsandus, põllumajandus, toiduaine- Ukraina kaugõppes (Ukraina koolis kaugõppe vor- tööstus). mis).  Kõrghariduses on paranenud nominaalajaga lõpeta-  Üld- ja kutsehariduses on suurenenud väljalangevus. nute näitaja ning on kasvanud doktorikraadi kaits- Üldhariduses on kasvanud põhikoolis (poisid) ja miste arv. Viidi ellu doktoriõppe reform, sealhulgas gümnaasiumi esimesel õppeaastal koolist väljalange- kehtestati nooremteaduri töötasu. Lepiti kokku üli- mine. Õpilaste rahulolunäitajad on halvenenud ning koolide tegevustoetuse suurendamine igal aastal muret tekitab koolikiusamise levik II ja III kooliast- 15 protsendi võrra ja ülikoolidega sõlmiti haldusle- mes. Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil pingud. Riigi tagatud õppelaenu tingimused muudeti vähemalt B1-taseme sooritanute osakaal on endiselt õppijate jaoks paindlikumaks ja soodsamaks. madal. Ka kutsehariduses on taas kasvanud katkesta-  Täiskasvanuhariduse valdkonnas on kasvanud ma- jate ja väljalangejate osakaal. dala haridustasemega inimeste osalemine elukestvas  Ligipääs kõrgharidusõppele on ebaühtlane ning õp- õppes. Täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutse- pelaenu ja -toetuste süsteem vajab ajakohastamist. koolidega on esialgse info põhjal edenenud: kuues lii- Kõrghariduses on jätkuvalt murekoht väljalangejate detud koolis on mittestatsionaarse üldhariduse õppi- määr I astmel ning sooline lõhe kõrghariduse oman- jate arv liitmise järel stabiilne. Täienduskoolitustel damisel. Kehtiv toetus- ja laenusüsteem ei võimalda osalemine on olnud stabiilne; koolitusasutuste arv on majanduslikult vähemkindlustatud peredest ja maa- kasvanud. Ette on valmistatud täiskasvanute kooli- piirkondadest pärit õppuritele võrdset ligipääsu. tuse seaduse muudatused mikrokvalifikatsioonide  Täiskasvanuhariduses on elukestvas õppes osale- kasutuselevõtuks ja täienduskoolituse kvaliteedi hin- mine meeste ja mitte-eestlaste seas madal, erialase damiseks. haridusega meeste osakaal jääb märkimisväärselt  Õpetajate valdkonnas lepiti riiklikult kokku töötasu alla naiste omale (mehed 69 protsenti, naised tõusus ning ülikoolide õpetajakoolituse vastuvõtu 80 protsenti). Kuigi madala haridustasemega täis- suurendamises (Tartu Ülikoolile lisandus 287 ja Tal- kasvanute arv on langemas, on see endiselt murette- linna Ülikoolile 155 õppekohta). Kokku lepiti ka Õpe- kitavalt suur. Täiskasvanute gümnaasiumide puhul tajate Akadeemia programmi põhisisus (mikrokraa- on muret tekitamas tendents, et need õppeasutused did, meisterõpetajate programm); paika sai haridus- on kohati muutumas noorte jaoks alternatiivseks ha- valdkonna riikliku teadus- ja arendustegevuse prog- ridusteeks tavapärase statsionaarse õppevormi kõr- rammi fookus (õpetajate järelkasvu tagamine). val. Majandusolukord on täiskasvanuharidust palju-  Noortevaldkonnas on kasvanud noorsootöö kvali- des valdkondades juba oluliselt mõjutanud. teedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osa- 2022. aastal ei olnud veel koolituste hindade puhul kaal. Noorte omaalgatuslike projektide arv on peale suurt hinnatõusu näha, kuid on väga tõenäoline, et koroonapandeemiat taastumas, mitmekesistuvad see avaldub 2023. aastal. Pole teada, milliseks kuju- noorte osalusvormid ja sageneb noorte osalemine or- nevad tegelikud koolituste ühikuhinnad ning kuidas ganiseeritud vabatahtlikus tegevuses. Huvikoolis õp- hakkab hinnatõus mõjutama koolituste pakkumist ja pivate noorte osakaal on samuti kasvanud. neil osalemist.  Hariduse ja tööturu vastavuse sihid jäid saavutamata Väljakutsed eelkõige seetõttu, et üldine tööhõive ei ole Eestis veel  Eestikeelsele õppele üleminek võimendab õpetajate jõudnud koroonapandeemia eelsele tasemele. Lõpe- järelkasvu probleeme, sest õpetajate keeleoskusega tajate hõive on kasvanud, kuid ei ole veel jõudnud ko- seotud kvalifikatsiooninõuete muutusega suureneb roonaeelsete aastate tasemele. 2021. aastal oli üks õpetajate puudujääk veelgi. Lisaks mõjutab üleminek aasta pärast lõpetamist hõivatud 75,2 protsenti 20‒ laiemalt hariduses toimuvat (näiteks tulemuslikkus, 34-aastastest kutse- ja erialase hariduse omandanud rahulolu, erivajadused, väljalangemine, edasiõppi- lõpetajatest ja viis aastat pärast lõpetamist 73,9 prot- mine jne). senti. Kui vahetult pärast lõpetamist on naised enam hõivatud kui mehed (78 protsenti vs. 72 protsenti),  Õpetajaskonna puhul teeb muret ebapiisav järelkasv siis viis aastat pärast lõpetamist on meeste seas hõi- – õpetajate keskmine vanus kasvab ning kvalifikat- vatuid enam kui naiste seas (77 protsenti vs.71 prot- sioonile vastavaid õpetajaid lisandub koolidesse jär- senti). jest vähem. Aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt ei ole vastupidiselt ootustele suurenenud ja lõpetamiseni jõuab 62 protsenti õpetajakoolitusse astunutest. Õpetajaskonnast ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele (umbes 2200 inimest), mis komplit- seerib eestikeelsele haridusele üleminekut. 33  Noortevaldkonnas on jätkuvalt murettekitavalt palju loodus- ja täppisteaduste valdkonna huvirin- NEET-noori31 ning töötajate palk ei ole konkurentsi- gide/huviala õppureid. Vähenenud on toimivate võimeline. NEET-noorte osakaal on küll langenud, noorte osaluskogudega kohalike omavalitsuste osa- kuid on endiselt suur (kokku ligi 21 300 noort). kaal. Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused ei ole motiveerivad, muu hulgas on probleemiks palk. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda Keskmine omavalitsuses töötava huvihariduse ja hu- aadressil https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- vitegevuse juhendaja töötasu oli 2022. aastal 1190 kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid- eurot ning noorsootöötajal veelgi madalam, 919 eu- ja-programmid rot (võrdluseks Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot). Huvihariduses ja -tegevuses on vähe Tabel 9. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Madala haridustasemega mitteõppivate 8,5% 9,8% 10,8% 9,7% 9,6% – 18–24-aastaste osakaal (kokku) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 10,7% 12,0% 14,3% 12,5% 12,5% – 18–24-aastaste osakaal (mehed) Allikas: Eurostat Madala haridustasemega mitteõppivate 6,3% 7,6% 7,5% 6,8% 6,7% – 18–24-aastaste osakaal (naised) Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 74,1% 73,5% 74,7% 74,0% 74,5% 80,0% (25–64-aastaste) osakaal Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise 17,1 18,4 21,1 > 20 > 20 25 määr formaal- ja mitteformaalõppes Allikas: Eurostat, Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise – 59,6 62,6 – Sihttase- – määr informaalõppes32 med sea- takse Allikas: Statistikaamet 2023. aas- tal Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- 12,9% 27,3%33 Andmed 13,0% 14,0% – rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõi- avaldatakse gist hõivatutest IV kv Allikas: Uuring Edukus tööturul Tipptasemel oskustega34 õpilaste osakaal: – – Andmed 15,4% – – funktsionaalne lugemisoskus avaldatakse 2023. aastal Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- – – Andmed 17,0% – – temaatiline kirjaoskus avaldatakse 2023. aastal Allikas: PISA uuring Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- – – Andmed 13,7% – – dusteaduslik kirjaoskus avaldatakse 2023. aastal Allikas: PISA uuring Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 85% 81% 81% Hoida su- Hoida su- – keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad het kesk- het kesk- misse misse Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet palka palka 31 Inglise keeles Not in Education, Employment or Training. 32 Sihttasemed seatakse 2023. aastal. 33 2022. aastal muudeti näitaja arvutamise metoodikat tulenevalt nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumisest. Mõõdiku sihttasemed on tabelis muutmata ja tulenevad 2022. a kehtinud programmist. 34 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. 34 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 112% 106% 105% Hoida su- 111% – keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpeta- het kesk- jad misse palka Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti 110% 103% 102% Hoida su- 111% – keskmise töötasuga, kutseõppe õpetajad het kesk- misse Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet palka Noorte usaldus riigi vastu – – Andmed 60% – – avaldatakse Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse 2023. aastal Uuring ICCS Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -528 020 -565 626 -761 664 -616 297 -766 251 -812 178 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.5 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk hulgas arendati edasi iseseisvat eesti keele õpet toe- tavaid e-kursuseid, et ka edaspidi oleks õppijatel või- Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides elu- malik neid kasutades keeleoskust arendada, sealhul- valdkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arenda- gas õpetaja toel ning ka lisandunud baaskeele (uk- mine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi ae- raina keel) toel. gade  Koostöös kõrgkoolidega koostati analüüs ja töötati Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia välja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele, „Eesti 2035“ strateegiline siht sealhulgas oskuskeele arendamiseks. Selle tulemusel sõlmiti kõrgkoolidega kokkulepped eestikeelse kõrg- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed hariduse kestlikkuse ja kvaliteedi ning eesti teadus- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud keele ja terminoloogia arendamiseks. 2022. aasta oli Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsi- Valdkonna arengukava keskuse teine tegutsemisaasta, mille järel saab tõ- deda, et keskus on valdkonna koordineerimiseks Eesti keele arengukava 2021–2035 väga vajalik. Seoses tehisintellekti kiire arenguga Tulemusvaldkonna programmid (näiteks ChatGPT) ja selle otsesele kokkupuutele keelega on keskuse eksperdid pidevalt nõustanud Keeleprogramm erialaspetsialiste ja selgitanud neid teemasid avalik- kusele. Keskus panustas järgmistesse valdkonda- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala desse: seire ja keeletehnoloogia-alane koostöö; kee- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala leandmestike kogumine, töötlemine ja taaskasuta- mine; arendustööde koordineerimine, riikliku keele- tehnoloogia programmi koordineerimine, keeleteh- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE noloogia keeleõppes ning keeletehnoloogia-alane Positiivsed arengud teavitustöö.  Haridus- ja teadusministeerium esitas valitsusele  2022. aastal otsustas valitsus ülemineku eestikeel- keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatu- sele õppele ja valmis eestikeelsele õppele ülemineku settepaneku, mille eesmärk oli keeleõiguse vasta- tegevuskava, mille eesmärk on kindlustada kõikidele vusse viimine tänaste vajadustega, eesti keele nähta- õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusha- vuse parandamine avalikus ruumis ning positiivse ridusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Tegevus- suhtumise kujundamine eesti keelde nii eestlaste kui kava elluviimist alustati kohe pärast selle vastuvõt- ka mitte-eestlaste hulgas. Kuna koalitsioonis sel tee- mist. Keeleprogrammi tegevused toetavad eestikeel- mal üksmeelt ei leitud, siis eelnõu valitsuse istungile sele õppele üleminekut, muu hulgas tegevustega, mis ei jõudnud. on suunatud haridustöötajate keeleoskuse edenda- misele. Keeleprogrammi tegevused toetavad täiskas- vanute eesti keele kui riigikeele õpet laiemalt, muu 35 Väljakutsed puudu on mitmed võtmekomponendid: olulised teks- tianalüüsivahendid, nagu tekstide kokkuvõtja, teks-  Eestikeelsele õppele üleminekut arvestades on olu- tide lihtsustaja, ebasündsate väljendite (vihakõne) line toetada haridustöötajate riigikeele oskust. Eestis tuvastaja, valeuudiste tuvastaja, semantikavahendid, on umbes 2500 haridustöötajat, kes vajavad eesti dialoogimudelid ja muu taoline. keele õpet, et viia oma keeleoskus vastavusse neile seatud keeleoskusnõuetega. Seni piisanud B2-tase-  Mitmekeelsuse edendamisel on oluline hoiakute ku- mel keeleoskus tuleb arvestataval osal sihtrühmast jundamine, (keele)õpetajate koostöö soodustamine viia üleminekuperioodil C1-tasemele. ja kaasaegsete metoodikate viimine keeleõppesse ja keeleoskuse hindamisse. Otsus laiendada võõrkee-  Täiskasvanute eesti keele kui riigikeele õppe vald- leõppe valikud (B-võõrkeele valimisel) on toonud konnas on puudus keeleõpetajatest, eriti algtaseme kaasa vajaduse toetada koole valikute pakkumisel, õppes. Laiemalt on täiskasvanute eesti keele kui rii- sealhulgas B-võõrkeelte õppevara soetamisel ja eri gikeele õppe arendamiseks vaja tõhustada eri asu- keelte õppe populariseerimisel. Arengukava ja kee- tuste vahelist infovahetust ning kujundada ja ühtlus- leprogrammi eesmärkide täitmise seisukohast on tada teenuseid. Väljakutse lahendamiseks töötati oluline jätkata teiste keelte õppe ja oskuse populari- 2022. aastal edasi täiskasvanute eesti keele õppe tee- seerimist inglise keele kõrval. nuseid koondava e-keskkonna loomise projektiga.  Suur väljakutse on võtta eesti keeletehnoloogia va- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tut- hendid kasutusele võimalikult paljudes avaliku sek- vuda aadressil https://www.hm.ee/ministeerium-uudi- tori teenustes ja infosüsteemides, mis kokkuvõttes sed-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdoku- tagab eesti keele elujõu digiühiskonnas. Teiseks tu- mendid-ja-programmid leks jõuda täieliku keeletehnoloogilise toeni. Rahvus- vahelises võrdluses on eesti keele jaoks olemas keele töötlemiseks vajalikud baaskomponendid, kuid Tabel 11. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne – Täpsusta- Uuring – – – lugemisoskus eesti keeles takse viiakse läbi PIAAC 2022‒2023 Allikas: PIAAC uuring uuringu tulemuste põhjal Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rah- – 91 91,2 – – > 91 vastikust35 Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet) Eesti elanike enesehinnanguline võõrkee- – – Mõõde- Sihttase – – leoskus takse Eesti täpsusta- tööjõu- takse uuringuga 2023. aas- Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring tal Tabel 12. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -5 907 -5 874 -7 050 -6 158 -10 518 -10 407 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 35 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 36 1.2.6 Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk öelda, et üldine keskkonnateadlikkus on suurene- nud (keskkonnateadlikkuse indeks oli 41,6 prot- Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- senti), paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitu- keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik mine, aga huvi keskkonnateemade vastu on jäänud Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia Ukrainas toimuva agressiooni varju. „Eesti 2035“ strateegiline siht  Väljatöötamisel on keskkonnavaldkonna arengu- kava 2030, mille koostamise raames lepitakse kesk- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne pikas perspektiivis kokku valdkonna strateegilised elukeskkond eesmärgid ja tegevused. 2023. aasta algul kinnitas Valdkonna arengukava Vabariigi Valitsus uue metsanduse arengukava ning esitas selle Riigikogule heaks kiitmiseks, kuid Riigi- Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 kogus arengukava vastu ei võetud. Tulemusvaldkonna programm  Käivitatud on riigilõivude ja keskkonnatasude ajako- hastamise protsess põhimõtte „saastaja maksab“ ra- Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm kendamiseks. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Väljakutsed Keskkonnaministeeriumi valitsemisala  Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuv väljakutse on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnaka- sutuse eesmärkide saavutamisel, et majanduskasv TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eestis jääks keskkonna seatud piiresse. Keskkond on inimõigus ning seega on globaalselt ning ka Eu- Positiivsed arengud roopa Liidu siseselt üha enam vajalik vastata pikaaja-  2022. aastal alustati dokumendi „Kliimapoliitika põ- listele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hialused aastani 2050“ uuendamisega, Riigikogu kii- hoogustuv rohepööre, ressursside kestlik kasutus, tis muudatused heaks 2023. aasta veebruaris. Eesti ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nen- pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaa- dega kohanemine. side heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk  Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on summaarne vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside neto- kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoone- heide nullini. gaaside inventuuri36 2021. aasta andmete järgi  Ressursitootlikkus 2021. aastal võrreldes oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 2020. aastaga suurenes (2021. aasta tase 0,7 eurot 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. 2021. aasta kilogrammi kohta), sellele aitasid kaasa ressursitõ- heide võrreldes 2020. aastaga suurenes, põhjuseks hususe meetmest toetatud investeeringud. põlevkivi kaevandamise mahu ja põlevkivist toode- 2022. aasta eesmärgi saavutamine selgub tud elektri tootmise suurenemine ning heite suure- 2024. aasta alguses. nemine maakasutuse ja metsanduse sektoris. 2020. aastal oli koguheide oodatust madalam pan-  Tähelepanu all on ka veekaitse. 2021. aasta veekogu- deemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti kas- mite seisundihinnangute kohaselt on 52 protsenti vuhoonegaaside koguheide vähenenud umbes pinnaveekogumitest ja 74 protsenti põhjaveeko- 68,5 protsendi võrra. Arvestades ka maakasutuse, gumitest heas seisundis. 2022. aastal kinnitati vee- maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna37 majanduskavad Eesti vete hea seisundi saavutami- sektorit, on koguheite vähenemine ligi 57,3 prot- seks aastaks 2027. Reostuse vähendamist ja vete sei- senti. 2022. aastal kasvas töötus- ja energeetikaette- sundi parandamise meetmete rakendamist takistab võtete CO2 heitkogus peamiselt põlevkivielektri toot- ressursside puudus: puudu on nii inimesi kui ka raha mise kasvust tulenevalt täiendavalt ligi 23 protsenti uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning in- (1,6 miljonit tonni), mistõttu on oodata Eesti kasvu- vesteeringuteks. 2022. aasta lõpuks sai läbi neli aas- hoonegaaside summaarse heitkoguse kasvu ka tat kestnud suur jääkreostuse likvideerimise projekt 2022. aastal. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on Purtse jõe valgalal. Projekti käigus puhastati 12,6 ki- selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika õigusak- lomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajati 7,5 kilo- tide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pi- meetri ulatuses uut jõesängi, mille tulemusel vähen- kaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. See- dati piirkonnas negatiivset mõju keskkonnale ning tõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõiki- loodi elustikule soodne ja kohalikele inimestele des sektorites. Keskkonnaministeerium on hindamas ohutu keskkond. Ka üks strateegia „Eesti 2035“ ees- täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtu- märkidest on veereostuse vähendamine, elurikkuse sid, mis on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoo- säilitamine ja liikide seisundi parandamine. negaaside heitkoguseid ning suurendada nende sidu-  Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti mist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täit- peitub teadlikes ning ka teadlikult oma käitumist mist. Samuti on algatamisel kliimaseaduse välja töö- muutvates kodanikes – meie eesmärk on, et iga ini- tamise protsess, mille eesmärk on muu hulgas vaa- mese hoiakud ning käitumine lähtuksid keskkonna- data üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaees- hoidlikkusest. Võrreldes varasemate aastatega saab märkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavuta- 36 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus) 37 LULUCF – Land Use, Land Use Change and Forestry. 37 miseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhi- lahendame, tehes tihedat koostööd teiste valdkon- mõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustami- dade, ministeeriumite, huvigruppide ja partneritega. seks. Ühiselt tuleb lahendada sisulised küsimused, töötada  Lähiaastate fookuses on jätkuvalt jäätmevaldkond välja finantsmehhanismid ning toetada ja rakendada ning selle reformimine. Lähiaastatel on oluline jäät- uusi tehnoloogiaid, et rohe- ja digipööret hoogustada. mekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber korral- Ükski valdkond üksinda ei saa vastutada kogu riigis dada, kuna uutele jäätmeliikidele on lisandumas mit- strateegia „Eesti 2035“ raames kokku lepitud ees- med uued kohustused. Tuleb tagada materjaliringsus märkide täitmise eest. Rohepöörde edukaks elluvii- ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide miseks koostati Riigikantselei eestvedamisel rohe- jaoks kohustuslikud sihtarvud. pöörde tegevusplaan 2023–2025.  Jäätmeteke on pöördunud kasvamistrendi ning eel-  Valmistutakse põhjalikult ka uue välisvahendite pe- datavalt (jäätmestatistika 2022. aasta kohta on kogu- rioodi käivitamiseks ja rakendamiseks ning pinguta- misel ja selgub 2024. aasta alguses) ei saavutatud takse, et leida alternatiivseid ja uusi rahastusallikaid 2022. aasta jäätmetekke vähendamise eesmärki ka nii-öelda klassikaliste keskkonnakaitseliste tege- (2021. aasta tase: 4657 kilogrammi inimese vuste, näiteks vee- ja merekeskkonna ning elurikkuse kohta aastas versus kavandatud 3530 kilog- kaitse tarvis. Üha laiemalt jõuavad ühiskonna tead- rammi inimese kohta aastas). Teke on osaliselt tin- vusesse elurikkuse kaoga kaasnevad hävitavad mõ- gitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (näiteks ehitus- jud nii loodusele, inimese tervisele kui ka majandu- ja lammutus-, pinnase- ning tööstusjäätmed), kuid sele. Senisest enam pööratakse tähelepanu, et elu- teisalt ei ole seni rakendatud jäätmetekke vähenda- rikkuse säilitamine oleks keskne printsiip kõigis po- mise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäät- liitikavaldkondades, seejuures tõuseb järjest enam metekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on esile põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine, rakendatud erinevaid meetmeid (sealhulgas kam- aga mõistagi tegeletakse igapäevaselt valitsemisala paaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise ühe põhiülesandega – elurikkuse säilitamise ning hoogustamiseks, kohalike omavalitsuste nõusta- praktiliste taastamistöödega ning nende toetami- mine, juhendmaterjalide koostamine, toetusmeet- sega. Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on med), uuendatud õigusakte, samas on oluline ka ini- soodsas seisundis: loodusdirektiivi elupaigatüü- meste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste pide osakaal on 57 protsenti (mõõdetakse iga muutmine keskkonnahoidlikuks. Lisaks valmib kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel. 2023. aastal uus riiklik jäätmekava, mis on osa ring-  Üks viimase paari aasta väljakutsetest on olnud vald- majanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuska- konna ekspertide ja heade spetsialistide hoidmine. vast, moodustades süsteemse terviku ringmajandu- Võimestamist vajavad paljud alarahastatud valdkon- sele üleminekul. nad ning seoses rohepöörde protsessidega riigis on  Keskkonnaministeeriumi prioriteet on teadvustada suurenemas ootused Keskkonnaministeeriumi valit- ühiskonnale keskkonna ja kliimaga seotud väljakut- semisala teenustele (lubade menetlused, mõjude hin- seid ning olla nende lahendamisel partner huvirüh- damine, erinevad kooskõlastamised ja muu). madele ja teistele valitsusasutustele oma valdkonna poliitikate kavandamisel. Lähiaastatel on Eesti pea- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mine väljakutse vajadus leida meile sobiv viis rohe- aadressil https://envir.ee/ministeerium-kontakt-uudi- pöörde eesmärkide saavutamiseks. Selle küsimuse sed/ministeeriumi-tutvustus/tegevuspohine-eelarve Tabel 13. Tulemusvaldkonna Keskkond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupai- 57% 57% 57% ≥ 57% ≥ 57% – gatüüpide osakaal Allikas: keskkonnaministeerium Keskkonnateadlikkuse indeks 47 – 41,638 52 – – Allikas: keskkonnaministeerium Kasvuhoonegaaside summaarne koguheide 12,8 mln t 15,6 mln t – 13,3 mln t 12,7 mln t 8 mln t CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv Allikas: keskkonnaministeerium Heas seisundis olevate veekogumite osakaal 53 52 – 81 54 – Allikas: keskkonnaministeerium Jäätmeteke (välja arvatud põlevkivitööstus) 4151 4657 – 3530 3460 – kg/in kg/in kg/in kg/in Allikas: Keskkonnaministeerium 38 Metoodika muudatus. 38 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toor- 0,63 €/kg 0,7 €/kg – 0,67 €/kg 0,68 €/kg 0,9 €/kg mekasutuse suhe Allikas: Eurostat Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -154 424 -165 201 -350 567 -121 813 -191 128 -157 554 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk  Uurimistoetuste vallas toimus üleminek paneel- hindamisele, mille raames hinnatakse taotlusi vald- Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus kondlikes ekspertkomisjonides. Samuti on uurimis- suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja ma- toetuste rahastamises vähendatud aastatevahelist janduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kõikumist taotlusvoorude eelarves, et hoida taotlus- kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele voorude maht igal aastal sarnasel tasemel. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia  Rakenduma hakkas doktoriõppe reform, mis tagab „Eesti 2035“ strateegiline siht doktorantidele nooremteaduri ametikoha, samuti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- valmistati ette teadmussiirde doktorantuuri toetuss- tundlik keemi, mis võimaldab doktoritööd teha koostöös et- tevõtte või muu ülikoolivälise asutusega. See aitab Valdkonna arengukava ette valmistada tippspetsialiste ja teadus- ning aren- dustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning eden- Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- dada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste luse arengukava 2021–2035 asutuste koostööd. Tulemusvaldkonna programmid  Jätkus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse põhjalik uuendamine, mille käigus otsiti Teadussüsteemi programm lahendusi teadus- ja arendussüsteemi muutmisvaja- Teadmussiirde programm dustele, sealhulgas rahastusinstrumentide korrasta- Ettevõtluskeskkonna programm miseks, et need toetaksid teadus- ja arendustege- vuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas Ehituse programm seatud eesmärkide saavutamist. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad  Eesti nominaalne tööjõutootlikkus on viimastel aas- tatel kiires tempos kasvanud. Eestis oli tööjõutootlik- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kus 2021. aastal 86,6 protsenti Euroopa keskmisest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- saavutades sellega ajaloo kõrgeima taseme ning olles misala Euroopa riikide hulgas 15. ja Balti riikidest esimesel kohal. TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE  2022. aastal on kasvanud nii teadusasutuste huvi ja koostöö ettevõtetega kui ka ettevõtete huvi teadus- Positiivsed arengud ja arendustegevuse suunal, kuid struktuurse nihke  Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks tõsta rii- toimumine võtab siiski aega. Teadmus- ja tehnoloo- gieelarveline teadus- ja arendustegevuse ning inno- giasiiret ning koostööd toetavate tegevuste ja vatsiooni rahastus ühe protsendini SKP-st; meetmetega jätkatakse, selleks on ettevalmistami- 2022. aastal rahastati valdkonda 323,7 miljoni eu- sel erinevad toetusmeetmed Euroopa Liidu struktuu- roga. rifondide toel.  2022. aastal kinnitati ulatusliku kaasamisprotsessi  Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse tulemusena teadus- ja arendustegevuse, innovat- kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute prog- siooni ning ettevõtluse neljale fookusvaldkonnale rammi elluviimist ning töötati välja ettevõtjate vaja- teekaardid – digilahendused igas eluvaldkonnas, dustest lähtuva rakendusuuringute keskuse institut- tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike res- sionaalne mudel, mille tegevused käivituvad sursside väärindamine, nutikad ja kestlikud 2023. aastal. energialahendused.  Käivitus õiglase ülemineku fondi investeeringute toetusmeede, mille raames toetati 2022. aastal Neo 39 Performance Materialsi Narvasse rajatavat magne- valmistama tippkeskuste ja teadustaristu riigieelar- tite tootmistehast koos teadus- ja arenduskesku- velisi toetusskeeme. sega.  Euroopa innovatsiooni tulemustabelis jäi Eesti mõõ-  Eesti taastekava raames käivitusid toetusmeetmed dukaks innovaatoriks, saavutades kõrged tulemused Eesti ettevõtete digi- ja rohepöörde elluviimiseks. inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme puudu-  Eesti otsustas ühineda loodava NATO DIANA39 kii- tavates valdkondades, kuid olles nõrgim keskkonna- rendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et arendada säästlikkuse vallas, kus alates 2015. aastast on suu- tsiviil- ja kaitseotstarbel kasutatavaid süvatehnoloo- rima languse teinud keskkonnaga seotud tehnoloo- giad. giad.  Töötati välja ja käivitati laenukäendusinstrumendid  Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendus- ettevõtjatele ning töötati välja 2023. aastal avatav et- tegevusse on jätkuvalt madalad. tevõtjate varustuskindluse toetusmeede energiak-  Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja riisi leevendamiseks. toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi  Koostati riiklik turujärelevalve strateegia taga- kannatavad nii avaliku sektori teenused kui ka ette- maks järjepideva ja tervikliku lähenemisviisiga turul võtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodus- olevate toodete ohutus. tavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10– 12 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP)  Töötati välja välisinvesteeringute taustakontrolli ehk ligikaudu kolm miljardit eurot aastas. mehhanism, tagamaks Eesti riigi jaoks strateegiliste sektorite toimepidevus.  Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konku- rentsivõime kasvuks vajalikke strateegilisi inves-  Käimas on elukeskkonna kvaliteedi tervikkäsitluse teeringuid on madal. Selleks, et suurendada ette- alusuuring, et algatada elukeskkonna arengukava võtjate investeeringuid suurprojektidesse ja rohein- koostamine. vesteeringute elluviimisse ning soodustada suure-  Uus ehitisregistri menetluskeskkond on aidanud mahuliste eksporditehingute sõlmimist, on oluline lühendada ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA rahasta- (enam kui 25 protsenti) ning ühtlustada menetlus- misvahendite pakkumise võimekust. protsesse üle Eesti.  Ekspordi, investeeringute ja turismi mahtusid tu-  Ehitusvaldkonna digitaliseerimise toetamiseks on leb suurendada välismajanduse edendamise ja läbi viidud rahastusprogrammi „Ehituse e-hüpe“ esi- eksportivate Eesti ettevõtjate toetamise kaudu. mene voor, millega toetatakse 62 projekti kokku  Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenus- 2,6 miljoni euro väärtuses. sektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multi-  Valmis hoonete süsinikujalajälje arvestuse metoo- funktsionaalne ning suure mahutavusega konve- dika, andmebaas ja kalkulaator. rentsi- ja messikeskus. Välisinvesteeringute meelita-  Käivitati hoonete rekonstrueerimise teadus- ja aren- miseks ja ekspordi toetuseks tuleb tekitada tihedad dusprogramm LIFE IP BuildEst. strateegilised lennuühendused ärikeskuste ning sõlmjaamadega. Väljakutsed  Vähendada tuleb ettevõtjate halduskoormust, tuleb  Tegevuste fookuses on teadus- ja arendustegevuse, andmete standardiseerimise ja taaskasutuse kaudu innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna peamine väl- jõustada andmete ühekordse küsimise printsiipi. Sa- jakutse – teadusasutustel ja ettevõtetel napib mo- muti tuleb ettevõtjatele suunatud avalikud teenused tivatsiooni ja võimekust teha koostööd ning tea- koondada eesti.ee digiväravasse ja luua proaktiivseid dustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisa- või sündmusteenuste põhiseid lahendusi. valt rakendust. Senisest oluliselt enam tuleb panus-  Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise stratee- tada ettevõtete rakendusuuringutesse. gia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ette- renoveerimine saaks toimuda ühtlaselt jagunevas ja võtluse arengukavas 2021-2035 seatud eesmär- järjepidevalt kasvavas tempos, võimaldades ehitus- kide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda roh- turul ja omanikel kohaneda. Uue Euroopa Bauhausi kem teadlasi ja insenere, kui meil täna on, eriti väl- põhimõtete järgimine ja Eestis kohandamine on tin- jaspool akadeemilist sfääri. Seetõttu tuleb erilist tä- gimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudu- helepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkas- tavad elukeskkonna, sealhulgas taristu arendamist. vule ja akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurenda-  Ehitusvaldkonnas on tarvilik ringmajanduse põ- misele, et pakkuda kompetentsi ka ettevõtetes tea- himõtete juurutamine ning hoonete süsinikujala- dus- ja arendusvaldkonna töötajate ja inseneride pal- jälje arvutamise metoodika kasutuselevõtt. kamiseks.  Lähtuvalt keskkonnasäästu, ressursitõhususe ja elu-  Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ning tea- keskkonna kvaliteedi parandamise vajadusest on dus- ja arendustegevuse keskkonna (sealhulgas vaja luua elukeskkonna kujundamisele riigi tasandil rahastamise) stabiilsus ning järjekindlus on välti- tervikvaade – riigi ruumilist arengut koordineeriv matu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike arengukava ja rakendusamet. ja majanduslike rakendusteni ning aidata kaasa ühis- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tut- konna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja vuda aadressil https://www.mkm.ee/ministeerium- tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevus- jätkusuutlikkus, mille jaoks hakati 2022. aastal ette pohine-riigieelarve 39 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic 40 Tabel 15. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Riigieelarves kavandatud teaduse ja aren- 0,75% 1% 1% ≥ 1% ≥ 1% – duse rahastamine osakaaluna SKP-st Allikas: vastava aasta riigieelarve seletuskiri Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulu- 0,96% 0,98% –41 1% 1,1% 2% tuste osakaal SKP-st40 Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmi- 81,0% 86,6% 82,5%42 86,0% 88,0% 110% sest Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev in- Tugev in- Mõõdukas Tugev in- Tugev in- – (koht tulemusrühmas) novaator novaator innovaa- novaator novaator tor Allikas: Euroopa Komisjon Tabel 16. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -394 393 -528 857 -488 723 -378 872 -646 303 -600 711 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on Positiivsed arengud hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja  Koroonapandeemia ja ärev julgeolekuolukord Eu- rannakogukondade elujõud kasvab roopas, sealhulgas loomataudide levik ning rahvus- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia vahelised kauplemispiirangud, on toonud kõrgenda- tud tähelepanu alla toidu varustuskindluse ja „Eesti 2035“ strateegiline siht rahvusvaheliste tarneahelate haavatavuse. Maa- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- eluministeeriumi ettepanekul on toiduvarustuskind- tundlik lus kui elutähtis teenus lisatud tsiviilkriisi ja riigikait- seseaduse eelnõusse. Valdkonna arengukava  2022. aastal tuli ettevõtjatel kohaneda mõjudega, mis Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- otseselt või kaudselt tekkisid seoses 24. veebruaril tani 2030 Venemaa alustatud täiemahulise sõjaga Ukraina vastu. Venemaa agressioon Ukrainas kergitas olu- Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid liselt energia ja teiste sisendite hinda toidutoot- Põllumajandus, toit ja maaelu mises, sealhulgas kalapüügi ja vesiviljelustoodete tootmises ja kalandustoodete töötlemises, mistõttu Kalandus töötati 2022. aastal välja Euroopa Merendus- ja Ka- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad landusfondi toetusmeetmed kasvanud kütusehinna kompenseerimiseks kalapüügiga tegelevatele ette- Maaeluministeeriumi valitsemisala võtjatele ning kasvanud elektrihinna kompenseeri- Keskkonnaministeeriumi valitsemisala miseks vesiviljelusega ja kalandustoodete töötlemi- sega tegelevatele ettevõtjatele.  Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti ühise põllumajanduspoliitika 40 Vastavalt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori teadus- ja arenduste- gevuse kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052). 41 Andmeid ei ole veel avaldatud. 42 Esialgne tulemus. 41 raames 2022. aastal toetusi kokku umbes kogu, mis oli üks olulisematest dokumendis „Mikroo- 348 miljonit eurot. bide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tege-  Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava vuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2023–2027 kinnitas Euroopa Komisjon 11. no- 2021–2026“ planeeritud tegevustest. Eestis müüdud vembril 2022. Strateegiakavas on toetusteks välja antimikroobsete toimeainete üldkogus veterinaar- töötatud 54 sekkumist. 9. novembril 2022 võeti meditsiinis jäi Ravimiameti andmetel 2022. aastal sa- vastu ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika male tasemele kui 2021. aastal. rakendamise seadus, milles on sätestatud ühise põl-  Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku lumajanduspoliitika abinõude (otsetoetused, turu- suurendamiseks on välja töötatud tauditõr- korraldusmeetmed, riiklik üleminekutoetus, maaelu jeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel arengu toetus ja muud) rakendamise alused ja kord, viiakse läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ning ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolu- vastutus seaduse rikkumise eest. kordadeks.  1. jaanuaril 2023 alustas maaeluministeeriumi  2022. aastal koostati karjatervise ja loomade valitsemisalas tööd Eesti Taimekasvatuse Insti- heaolu kõrgemate majandamisnõuete järgimise tuudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse põhjal toetusskeemid. Toetusmeetmed rakendusid loodud Maaelu Teadmuskeskus, mille ülesanne on 2023. aasta algusest. kogu põllumajanduse teadmiste ja informatsiooni  2022. aasta septembrist alates rakendus toetus- süsteemi eestvedamine nii nõuande, teadmussiirde meede haridusasutustele, mille raames toeta- kui innovatsiooni vallas. takse lastele mahetoitu pakkuvaid üldharidus-  2022. aastal oli maaeluministeeriumi teadus- ja koole ja lasteaedu. Kui mahetoitlustamisest teavita- arendustegevustest töös 43 projekti kogueelar- nud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (kuus prot- vega 7,6 miljonit eurot. Väljamakseid tehti senti Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2022/23. õp- 2022. aastal 3,7 miljoni euro väärtuses. peaasta alguses pakuti mahetoitu juba 100 haridusa-  Valmis kokku 19 uuringut, millest viis koostöös sutuses (üheksale protsendile Eesti lasteaia- ja kooli- rahvusvaheliste konsortsiumidega, kogueelarvega lastest). 1,2 miljonit eurot.  2022. aastal keskenduti rakenduskava „Euroopa  2022. aastal eksporditi Eestist põllumajandus- Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021– saadusi ja toidukaupu jooksevhindades kahe mil- 2027“ kooskõlastamisele Euroopa Komisjoniga, kes jardi euro väärtuses (ligikaudu üheksa protsenti kiitis Eesti rakenduskava heaks detsembris 2022. kogu kaupade ekspordist) ning imporditi 2,3 mil-  Kokku püüti 2022. aastal 74 242 tonni kala, mis on jardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas eks- 1799 tonni ehk 2,4 protsenti rohkem kui eelneval port 37 protsenti ja import 27 protsenti. Kaubavahe- aastal. Kogupüügi väärtus esmakokkuostuhindades tuse puudujääk oli 249 miljonit eurot, mis oli 60 mil- oli 75,6 miljonit eurot. joni euro võrra väiksem kui aasta varem.  Eesti päritolu kala- ja kalatooteid eksporditi Eestist  Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodus- 2022. aastal 154 miljoni euro eest ja 2021. aastaga tatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike võrreldes kasvas Eesti päritolu kala- ja kalatoodete majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasuta- eksport 24 miljoni euro võrra, ehk ligi 15 protsenti. mise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toe- Ekspordi maht taastus COVID-19 leviku tõttu seatud tuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa piirangute kadumisest tingitult. osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli  2022. aastal jätkus kampaania „Kala kõlab hästi“, 2021. aastal 88,4 protsenti, 1,6 protsenti suurem kui mille eesmärk on julgustada Eesti inimesi rohkem ka- aasta varem. latooteid sööma.  Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist  Vesiviljeluse pikaajaliste arengusuundade määratle- toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja miseks, mis on aluseks Euroopa Merendus-, Kalan- võrrelduna eelmise aastaga, oli 2022. aastal dus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava 99,57. Kõige enam mõjutas toiduohutuse baromeetri toetusmeetmete väljatöötamisele, kinnitas maaelu- 2022. aasta tulemust toidutekkeliste nakkushaiguste minister juulis 2022 käskkirjaga Eesti vesiviljeluse kasv, mille näitaja 100 000 elaniku kohta on oluliselt mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030. kasvanud, jõudes tagasi COVID-19 pandeemia eel- sesse aega. Väljakutsed  Riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja uute  Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elani- väljakutsetega toime tulekuks korrastati 2022. aastal kest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ette- riigireformi raames riiklikku laboriteenuse turgu. võtetest. Seejuures pakutakse maapiirkondades tööd 1. jaanuaril 2023 alustas maaeluministeeriumi 27,8 protsendile koguhõives osalejatest. Olenemata valitsemisalas tööd Veterinaar- ja Toidulabora- asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv eelmisel aastal tooriumi baasil loodud Riigi Laboriuuringute ja jätkuvalt kasvas, on maapiirkonna elanike arv Riskihindamise Keskus, mille tegevusvaldkondade võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Maapiir- hulka kuulub ka toiduohutuse valdkonna riskide hin- konnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatäht- damine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadus- sus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätku- nõu andmine Maaeluministeeriumile ning Põlluma- valt languses, olles 2022. aastal 26,7 protsenti, jandus- ja Toiduametile. Tegevuse korraldamiseks mis jääb alla 2030. aastaks seatud põllumajanduse ja on labori juurde loodud riskihindamise osakond. kalanduse valdkonna arengukava eesmärgile (27,8 protsenti). Peamised probleemid maapiir-  2022. aastal arendati antibiootikumide loomalii- konda elama asumisel on teenuste kättesaada- giti kasutamise arvestuse pidamiseks e-andme- 42 vus, atraktiivsete töökohtade vähesus ning prob- teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori vald- leemid elamumajandusega. 2022. aastal laiendati konnas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varus- eluaseme kaaslaenu pakkumist üle-eestiliseks, mis tuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. võimaldab maapiirkonda kodu soetada või ehitada Samuti toetab roheüleminekuga seotud väljakutsete või renoveerida olemasolev hoone. 2022. aasta sei- lahendamist uuendatud Rohepöörde tegevusplaan suga on kaaslaenu lepinguid sõlmitud kokku 25 leib- 2023-2025. konnaga 1,37 miljoni euro väärtuses.  Heas seisus kalavarude osakaal püsis nii 2020. kui ka  Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine 2021. aastal 39 protsendi piires, varude seisund on roheülemineku väljakutsetega, sealhulgas klii- halb. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jät- mamuutuse leevendamisega ja samas toidu va- kuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vä- rustuskindlusega seotud riskide maandamine on hendada püügikoormust rannapüügis jm. valdkonna oluline kompleksne väljakutse, millele Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda lahenduste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku aadressil https://www.agri.ee/et/ministeerium-kon- takt/strateegilised-alusdokumendid Tabel 17. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2023 2022 Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr 76,1% 78,3% 82,1% 78,1% ≥ 78,4% Allikas: Statistikaamet Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduai- 29 798 eu- 32 243 33 435 30 500 ≥ 33 800 nete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõi- rot eurot eurot eurot eurot vatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbi- 0,88 0,83 0,89 0,80 0,81 lanss: ekspordi-impordi suhtarv Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal 74% 74% 61% 75% ≥ 75% Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu 2,32 2,48 – ≤ 2,5 ≤ 2,5 väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta43 Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus Toiduohutuse baromeeter 99,28 99,33 99,57 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: Maaeluministeerium Tabel 18. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -414 239 -454 434 -482 507 -440 581 -477 015 -488 914 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 43 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2022. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2024. aasta inventuurist. 43 1.2.9 Transport Tulemusvaldkonna eesmärk andmise tingimused perioodil 2021–2027 ning alus- tati raudteede õgvendamise ja elektrifitseerimise Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja projektide elluviimist ning Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja ehitust. mugavad liikumisvõ imalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega  2022. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde ka- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia heksa protsenti ehk 3,8 miljonit kilomeetrit.44 „Eesti 2035“ strateegiline siht  Alates 1. aprillist 2022 võeti kasutusele uued Põhja- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne Eesti 30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad ka- elukeskkond sutada erinevaid transpordiliike ühe piletitootega nii Tallinnas kui Harjumaal (sealhulgas rong, maakon- Valdkonna arengukava naliinid). See on oluline samm selles suunas, et ini- mestel ei oleks ühistranspordi kasutamisel piire, vaid Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 nad saaksid seda teha erinevate transpordiliikide Tulemusvaldkonna programm üleselt. See on pikema visiooni üks tehtud samm.  Arendati välja planeerimissüsteemid nõudepõhise Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm sotsiaaltranspordi teenuse kasutamiseks, eesmär- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala giga, et need on võimalik kasutusele võtta laialda- sema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks eri- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- nevates ühistranspordikeskustes. misala  Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aas- tate 2020−2022 keskmisena maanteedel liikluses 55 inimest (aastate 2019−2021 keskmisena 55 ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE aastate 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutus- Positiivsed arengud programmi 2022. aasta sihttasemest enam vähene- sid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Jätkus posi-  2022. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regu- tiivne trend linnaliikluses. Tallinnas vähenes liiklu- laarliinide arvu 33 regulaarliinini. Pandeemiaga ses hukkunute arv üheksalt neljale, kuid endiselt on seotud piirangute lõppemise järgselt paranes oluli- kõrge liikluses hukkunud jalakäijate arv (hukkus selt reisijate ühenduvus nii Euroopa pealinnade kui kolm inimest). Kui jätta kõrvale kergliikuriga toimu- turismi meelispaikadega. Õhusõidukid on mahult nud ühesõidukiõnnetused, siis vähenes oluliselt ühe- suuremad ning väljumisajad atraktiivsemad sobides sõidukiõnnetuste arv. Kasvas joobekontrollide arv, paremini ka ärikliendile jõudmaks nii Eestisse kui kuid roolist tabatud alkoholi või narkootilisi aineid Eestist välja. tarbinud juhte tabati vähem, mistõttu on põhjust eel-  2022. aastal sai Moderniseerimisfondi energiatõhusa dada, et alkoholi mõju all liikluses osalevate juhtide ühistranspordi programm Euroopa Investeerimis- üldine arv on langustrendis. pangalt ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu.  Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva45 ehitus 2022. aastal toimus kaks väljamakset, summades suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline üheksa miljonit eurot ja 23 miljonit eurot. Ühistrans- maksumus 39 miljonit eurot). Parvlaeva kontsept- pordi programmiga kinnitati muuhulgas elektrilise sioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. parvlaeva ja Elroni kümne täiendava elektrirongi  2022. aastal tehti koostöös Keskkonnaministeeriu- hankimine. miga Vabariigi Valitsusele ettepanek käivitada ühe  Raudteede vallas eraldati 2022. aastal AS-ile Eesti miljoni euro suuruse fondiga (piloot) toetusmeede Raudtee riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile kortermajade juurde elektriautode laadimistaris- täiendavalt 485 964 eurot, mille raames teostati ette- tute arendamiseks. Toetusmeede töötatakse välja valmistavaid tegevusi Turba−Rohukü la raudteelõ igu 2023. aastal. ehitamiseks. Sõlmiti leping kümne uue kahesüs- teemse elektrirongi soetamiseks ning teostati esi- Väljakutsed mene makse rongide eest summas 13 607 017 eurot.  Transpordisektori CO2 heitkoguste vähenda-  Maanteede puhul teostati 2022. aastal erinevaid re- mine. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt monttöid kokku 1674 kilomeetril teedel (sisaldab transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 püs- ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade titatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Eu- katete ehitust). Ehitati 25 kilomeetri ulatuses nelja- roopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ raames Ees- rajalisi teelõike. Rekonstrueeriti kuus silda ja 40 kilo- tile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proport- meetri ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati sionaalse sektorite jaotuse korral on aga arenguka- 40 kilomeetrile kruusateedele. Ehitati ümber 35 liik- vaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult lusohtlikku kohta. 1,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti 2030. aastaks).  2022. aastal kinnitas majandus- ja taristuminister Täna rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse transpordi heide umbes 1990 kt. Transpordi sektori 44 Ligi 80 protsenti maakondlikku bussiliiklust teenindavatest bussidest on uuemad kui kümme aastat ja nendest omakorda 17 protsenti on keskkonnasõbralikud gaasibussid. Allikas: https://www.transpordiamet.ee/bussiliinid 45 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2 vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“. 44 CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tä- efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise hendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soe- läbi. tama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoor-  Seoses Euroopa Liidu kliimapaketis „Eesmärk 55“ sä- mus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust testatud CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgi erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et seadmisega ning riigi pikaajalisi sihte ja Euroopa transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita Liidu ees võetud kohustusi arvesse võttes võib ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmata 2023. aastal osutuda vajalikuks transpordi ja liiku- (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima vuse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärkide säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat ülevaatamine ja muutmine. autot).  Liiklusohutusprogrammis 2016–202546 sätesta-  CO2 eesmärkide täitmise teeb keeruliseks rahastuse tud eesmärkide täitmine. Liiklusohutusprogrammi puudus ja eesmärgiline vastuolulisus, kuna samal ajal eesmärgid on vähendada liikluses hukkunute arvu ja on vajalik investeerida ka üleeuroopalise transpordi- raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmi- võrgu TEN-T põhivõrgu maanteede ehitusse. Ka sena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. 2022. aasta TEN-T maanteede ehituse raames on Eestil võetud vahe-eesmärgist (46 ja 322) jääb tegelik tulemus väljaehitamise kohustus aastaks 2030, mille mitte- kaugele (55 ja 367). Nende eesmärkide saavutamine täitmine võib lõppeda potentsiaalse trahviga. ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjuta-  Kaubavahetuse vallas on väljakutse kasutada kau- vate täiendavate tegevuste elluviimist. pade liigutamiseks enam raudteetransporti (nii  2022. aastaks on kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb all (kogumahutavus 500 või enam) 23. Seadusandlu- perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises korido- sest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla too- ris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisiron- misel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on giliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt selleks paremad tingimused. ka kaubaveo teenindamisse. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda  Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised- transpordi toimepidevus, kusjuures tuleb trans- ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii- pordis kasutusele võtta rohetehnoloogiad ja leida gieelarve Tabel 19. Tulemusvaldkonna Transport mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole 60 55 55 46 44 – võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Liikluses raskelt vigastatute arvu vähene- 374 360 367 322 316 – mine poole võrra kolme aasta keskmisena Allikas: Transpordiamet Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kt 2 234,42 2 357,73 –49 2051,89 kt 2243 kt 1700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga kt CO2 kt CO2 CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv ekv47 ekv48 Allikas: Keskkonnaministeerium Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti 25 25 23 10 20 – lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu 26% 29% 22% 27% 23% – tonnkilomeetrites võrreldes maanteetrans- pordiga Allikas: Statistikaamet Suurendada aastaringsete regulaarsete len- 15 32 33 23 25 – nuliinide arvu Allikas: AS Tallinna Lennujaam 46 https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 47 2022. aasta inventuurist 2020. aasta kohta. 48 2023. aasta inventuurist 2021. aasta kohta. 49 2022. aasta kohta avaldatakse andmed 2024. aastal. 45 Tabel 20. Tulemusvaldkonna Transport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -431 638 -476 697 -516 994 -504 196 -621 927 -749 571 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.10 Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasakaa- lustatud. Viimaste aastate kriiside puhul ei ole see Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavu- siiski toiminud. Kütteperioodidel 2021/2022 ja sega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu 2022/2023 toetas Eesti kõrge energiahinna kompen- pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, sa- seerimiseks äri- ja kodutarbijaid kokku 282 miljoni mas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnasei- euro ulatuses. Riigiettevõttel Eesti Energia on alates sundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime 1. oktoobrist 2022 kohustus müüa kodutarbijatele kasvu elektrit universaalteenusena52. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia  Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiama- „Eesti 2035“ strateegiline siht janduse korralduse seaduse muutmise seadus53, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aas- tundlik taks 2030 moodustada 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest tarbimisest (sealhulgas elekt- Valdkonna arengukava rienergia tarbimisest vähemalt 100 protsenti). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja maismaal Energiamajanduse arengukava aastani 2030 tuuleenergeetikast saadava kogukonna kasu kohta. Tulemusvaldkonna programm Muudatused kohustavad tuuleelektrijaamade raja- jaid alates 1. juulist 2023 omavalitsusele ja kohali- Energeetika ja maavarade programm kele elanikele tasu maksma, et soodustada taastuv- energia tootmist. Taastuvenergia kiirema arenda- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala mise põhifookus on tuuleenergial ning kiirendada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- soovitakse juba arenduses olevaid projekte, kiiren- misala damaks taastuvenergiale üleminekut. Jätkatakse pla- neeritud vähempakkumiste korraldamisega.  2022. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjo- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE nile energiatõhususe eesmärkide saavutamise kohta. Eesti täitis seatud eesmärgid. Järgnevate aas- Positiivsed arengud tate fookus on energiatõhususe valdkonnas pe-  Eesti on energia jätkusuutlikkuses pidevas tõusut- rioodi 2021–2030 energiatõhususe eesmärkide täit- rendis, ületades lähiaastate sihttaseme ning saavuta- mine. Euroopa tehnilise toe instrumendi kaudu ra- des 2022. aastal koos Lätiga 101 riigi järjestuses hastatud uuringu põhjal selguvad peamised meet- 9. koha (ABA). Kui energia kättesaadavus on läbivalt mete paketid, mille abil seatud eesmärke saavutada. olnud väga hea, siis paranenud on energiajulgeolek ja Uuring valmib 2023. aasta IV kvartalis. vähenenud energeetika keskkonnamõju.  Maapõueressursside uurimine ja kasutamine.  Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on to- Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise polii- rugaasi import Venemaalt keelustatud alates tikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratle- 2023. aasta algusest. 2022. aasta talveks rajati Pal- takse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks ka- diskisse veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus. Re- sutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab giooni täiendavad taristud: Inkoo (Soome) vedelgaa- maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine siterminal, Baltic Connector50, GIPL51, Leedu veelda- uurimine. 2022. aastal on tehtud selles suunas olulisi tud maagaasi terminal – veeldatud maagaasi baasilt samme – Eesti Geoloogiateenistus on formeerinud on tagatud regiooni, sealhulgas Eesti varustuskind- esialgsed fosforiidi ja kriitiliste toormete uuringute lus. Eesti Varude Keskus on 2023. aasta märtsikuu tulemused ja teinud lähivaate plaani uuringutega seisuga saavutanud gaasivaru eesmärgi: üks tera- edasiminekuks. Geoloogiliste süvapuurimiste käigus vatt-tund. Antud gaasikogus vastab 27 protsendile on saadud esialgsed andmed sulfiidse maagistumise Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. kohta Kirde-Eesti aluskorra kivimites. Jätkusid geo- termaalenergeetika võimaluste uuringud ja pi-  Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud lootprojektide ettevalmistamine. jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise,  Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompe- tents. Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist 50 Eesti-Soome gaasi ülekandeühendus. 51 Leedu-Poole gaasi ülekandeühendus. 52 Riigipoolne tähtajaline valikmeede, mis aitab elektritarbijatel maandada riske ja leevendada elektrihinna tõusu. 53 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3/Elektriturusea- duse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 46 baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokussee-  Energiatõhususe direktiivi täitmise eest vastutav mi- ritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geo- nisteerium on majandus- ja kommunikatsiooniminis- loogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingi- teerium. Energiatõhususe eesmärgid on seni täide- mused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue tud ilma teiste ministeeriumite haldusalade (avalik temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. sektor) panuseta, kuid 10. märtsil 2023 vastu võetud Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva ris- direktiivi eesmärki ei ole võimalik selliselt täita. Väl- kiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhja- jakutse on energiatõhususe eesmärgi saavutami- vee kvaliteedi uuringuid, põhjaveekogumite seisundi sesse panustamine valdkondade, sealhulgas teiste uuringuid, põhjaveeseireid, mereranniku seiret, seis- ministeeriumite haldusalade lõikes läbivalt. moseiret ja radooniseiret ning tõlgendati andmeid.  Maavarad maailmas tervikuna ja seega ka Eestis on Väljakutsed rohepöörde kontekstis tõusnud esiplaanile vajalike ressursside varustuskindlus. Selle teema koordinee-  Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Kesk-Eu- rimine ja hoidmine, sealhulgas näiteks kriitiliste roopa võrguga ning sellega seonduvad tegevused (ju- toormete ja maavarade ning sekundaarse toorme hitava võimsuse tagamine, süsteemi teenused) ning projektide fookused, on Eestis seni vähe kajastatud elektrituru disain, mis nimetatud tegevused regula- teema, mille edasimineku jaoks on tähtis saavutada tiivse raamistikuga turule aitab ning vajalikud tingi- oluline läbimurre strateegiliste ehk tulevikumaava- mused loob. Balti süsteemihaldurid plaanivad sage- rade ja maapõue muude ressursside uurimisel ning dusreservide turuga alustada 2025. aastal. See viib kasutuselevõtu edendamisel. Suur väljakutse on Balti riikide elektrivõrkude täieliku koostoimimiseni taastuvenergia erinevate võimaluste uurimine – geo- Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema termaalenergia (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee pikaajalise elektri varustuskindluse ja -julgeoleku. energia) pilootprojektide käivitamine.  Taastuvenergia potentsiaali on Eestis rohkem kui  Kuna hoonete energiatõhusus ja teede korrashoid taastuvelektri 100 protsendi eesmärgi täitmiseks va- eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu, jalik. Seega on järgmistel aastatel väljakutsed mitme- siis on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike tes valdkondades – võrguarenduste kiirendamine, ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik meretuulikute turupõhine arendamine, salvestusteh- kasutamine. Uuendati ehitusmaavarade varustus- noloogiate turu käivitamine, loamenetluste kiirenda- kindluse hindamise juhendit, mis kinnitati 2023. aas- mine, regulatsioonide täiendamine ja loomine. tal. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade ka-  Taastuvenergeetika arendamisel on järjest olulisem sutuselevõtu ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, arvestada ühiskondliku kaasamisega („mitte minu jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplanee- tagahoovis“ lahendamine), kestliku rahastuse ja tak- ringute koostamine ja elluviimine koostöös kesk- sonoomia reeglitega projektide rahastamisel ning konna- ja rahandusministeeriumiga. looduskeskkonna tasakaaluga.  Jätkub ühiskondlik dialoog maavarade kasutamise  Avalikul sektoril on aina olulisem roll seatud taastuv- üle – jätkuvalt on plaanis konstruktiivsed arutelud energia eesmärkide saavutamisel, kuna eeskuju tuleb ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arenda- näidata ka enda tarbimisvalikutega. Riigihangete tin- jatega, et leida lahendusi olukorras, kus ehitusmaa- gimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eel- varade teemaplaneeringud on veel koostamisel. dused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energee- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda tikas kui ja transpordis. Väljakutse on tavapäraste aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised- hindamiskriteeriumite muutmine ning vajalike stra- ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii- teegiliste otsuste tegemine, mis eeldab selget pike- gieelarve maajalist nägemust valdkonna arengu kohta. Tabel 21. Tulemusvaldkonna Energeetika mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2022 2023 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja BAB BAB ABA ABB ABB energia kättesaadavus tarbijale54 Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Tabel 22. Tulemusvaldkonna Energeetika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -74 948 -55 049 -315 540 -180 415 -258 326 -93 064 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 54 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings https://trilemma.worldenergy.org/. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine ener- gia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige halvemat tulemust (positsioo- nilt viimase neljandiku riikide seas) väljendatakse tähega D. 47 1.2.11 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk  Venemaa sõda Ukraina vastu on tõestanud IKT-ta- ristu ning infosüsteemide vastupidavuse ja toime- Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire kindluse kriitilisust laiema riigikaitse kontekstis. internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- Eesti suutis ohu- ja riskipõhiselt rakendada küber- ruum turvaline ja usaldusväärne kaitsemeetmeid (milleks leiti lisaressursse), mis ta- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia gasid ühiskonna turvalisuse ka uues julgeolekuolu- „Eesti 2035“ strateegiline siht korras. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- Väljakutsed keskne riik  Väljakutse on suurte algatuste ja valdkondlike trans- Valdkonna arengukava formatsioonide rakendamine läbivalt kogu avalikus sektoris. Transformatsioonide eesmärk on valdkon- Digiühiskonna arengukava 2030 dades laiemalt ellu viia suurem muutus, mis muudab Tulemusvaldkonna programm paremaks kodaniku suhtluse riigiga. Samuti on alga- tuste eesmärk laiendada nõusolekuteenuse kasutu- Digiühiskond selevõttu ning toetada selle juurutamist riigiasutus- tes. Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala  Jätkame nii andmejälgija kui ka nõusolekuteenuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse- arendamist kasutajate vajaduste alusel ning loome misala vajaliku õigusliku aluse. Käimas on riigi andmevald- konna tegevuskava 2023–2027 koostamine ning andmete kompetentsikeskuse kokkupanek. Olulise- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE mad väljakutsed on avaliku sektori organisatsiooni- Positiivsed arengud des andmetega seotud toimimismudeli puudumine, mille tõttu puuduvad organisatsioonides kokkulepi-  E-teenuste arendamise suuremad saavutused on esi- tud eesmärgid, protsessid, vastutus ja oskused. And- mese nõusolekuteenuse juurutamine ning esimeste mehalduse ja -analüütikaga tegeletakse järjest roh- sündmusteenuste elluviimine. 2021. aasta lõpus asu- kem, aga see ei ole veel teenusepõhise ja kliendi- tati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Kes- keskse juhtimise osa. Seetõttu jääb täna veel kasuta- kus (RIT), mis alustas oluliste konsolideerimistege- mata täielik potentsiaal, näiteks andmepõhiste ot- vustega (2022. aastal toodi kesksele teenusele üle suste tegemiseks või kliendikesksemate teenuste esimesed kasutajad). pakkumiseks.  Küberturvalisuse valdkonnas keskenduti aasta jook-  Viiakse läbi riigi infotehnoloogiliste (IT) alusteenuste sul võimekuse kasvatamisele, et küberturvalisuse konsolideerimine tegevuskava alusel, mille tulemu- riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon sel toodi 2022. aastal kesksele teenusele üle esime- oleks ajakohane ning adekvaatne. Vaatamata üldisele sed kasutajad. julgeolekuolukorra muutusele 2022. aastal ja kü-  Oluline väljakutse on esimeste sündmusteenuste el- berrünnakute sagenemisele toimisid Eesti e-teenu- luviimine (esimeste hulgas abielu ja lapse saamine). sed tõsisemate häireteta ning toimepidevust suudeti isegi parandada. Eesti saavutas Rahvusvahelise Tele-  Tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed on jätkusuut- kommunikatsiooni Liidu küberturbe indeksis55 seni likkuse tagamine (olemasoleva baasi kindlustamine), kõrgeima kolmanda koha. tuleviku kindlustamine ehk inimkesksete ja kasuta- jate vajadustest lähtuvate digiteenuste arendamine  2022. aastal viidi läbi 5G sageduskonkursid, mille tu- ning küberturvalisuse tagamine (toimivad riskijuhti- lemusel said kolm Eestis tegutsevat mobiilisideope- mise ja küberturbe meetmed ei taga piisavat kaitset raatorit enda kasutusse 700 megahertsi ja 3,5 giga- uute küberturvalisuse riskide vastu). hertsi sagedusalad ning alustati 5G-võrkude kasutu- selevõttu. Lisaks käivitus väga suure läbilaskevõi- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mega juurdepääsuvõrkude toetusmeede, mille abil aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised- rajavad sideettevõtjad turutõrkepiirkondadesse ühe ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-rii- gigabitise võimekusega lairibataristut. gieelarve Tabel 23. Tulemusvaldkonna Digiühiskond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Avalike digiteenustega rahuolu56 78% 69% 80% 80% 82% 90% Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teerium 55 Global Cybersecurity Index. 56 Mõõdiku metoodika on aastate jooksul muutunud, seega pole 2020. ja 2021. aasta tulemus võrreldavad. 48 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Eesti elanikud tunnevad end internetis turva- – – 4,7% – – – liselt ning usaldavad e-riiki: turvariski välti- mise kaalutulustel avaliku sektori või teenu- sepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal57 Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osa- 70,9% 73,4% 74,6% 74% 76% – kaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suu- rendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tabel 24. Tulemusvaldkonna Digiühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -44 349 -87 467 -77 631 -64 126 -124 077 -108 628 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.12 Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- Positiivsed arengud litsemine.  Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud Eesti kohta endiselt kõrged. Tugev Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia eelarve- ja majanduspoliitika, väike energiaimpordi „Eesti 2035“ strateegiline siht vajadus ning kuulumine NATO-sse toetavad Eesti Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- krediidivõimekust ja võimet vastu seista Venemaa keskne riik sõja mõjudele.  Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes Valdkonna arengukava 10,8 protsenti suurem ning eelarveprognoos täitus Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud 106,2-protsendiliselt. Kiire palgafondi kasv, mis ula- tus 14,2 protsendini, toetas tööjõumaksude tasumist Tulemusvaldkonna programmid ning oodatust suurem inflatsioon tõi kaasa käibe- Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise maksu parema tasumise. 2022. aasta lõppes 438 mil- programm joni euro suuruse valitsussektori eelarvepuudujää- giga, mis moodustab aastasest SKP-st 1,2 protsenti. Riigi rahanduse programm Võrreldes 2021. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefit- Halduspoliitika programm siit 369 miljoni euro võrra väiksem.  Maksu- ja Tolliameti fookuses oli uute trendidega ko- Regionaalpoliitika programm hanemine, sealhulgas krüptotehingute kiire kasv, mis Finantspoliitika programm tähendab maksunõustamiste suurt mahtu ja ka pii- riülese kaubanduse teravdatud tähelepanu seoses Arhiivinduse programm sanktsioonidega Venemaale. IT-investeeringuteks Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad panustati 2022. aastal umbes 7,4 miljonit eurot, foo- kuses olid maamaksu tõusu arenduste analüüs, uue Riigikantselei menetluskeskkonna loomine ning suuremahulised e- tolli infosüsteemide uuendamised. Rahandusministeeriumi valitsemisala  Lõpusirgel on riigireformi suuremad projektid asu- Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tuste liitmisel (ettevalmistamisel on Keskkonnain- vesteeringute Keskuse ja Erametsakeskuse ühenda- mine) ning tugiteenuste koondamisel (käimas on IT 57 Küberturvalisuse turvalisuse ja usaldusväärsuse mõõdik planeeriti välja töötada 2022. aastal. Seetõttu on mõõdikut uuendatud ning esitatud vaid algtase (2022. aasta kohta), kuid sihttasemed ei olnud võimalik veel 2021. aastal esitada. Tegemist ei ole siiski täiesti uue mõõdikuga, seda on viimati mõõdetud 2019. aastal (tulemus 3,1 protsenti). 49 töökohateenuse koondamine Riigi IT Keskusesse, do- on heaks kiidetud, rakenduskava on esitatud ja selle kumendihalduse koondamine Riigi Tugiteenuste osa on ka taastuvenergia kiirendamise kava. Keskusesse) ning valminud on seni tehtu analüüs  Arhivaalide kättesaadavus veebis suurenes märki- koos järgmiste etappide kavandamisega. misväärselt. Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava  Statistikaamet lõpetas rahva ja eluruumide loenduse, 2018–2023 raames Rahvusarhiivi juhitud kuus mis toimus esmakordselt peamiselt registripõhiselt. massdigiteerimise koostööprojekti Kultuuriminis- Andmeid analüüsiti 2022. aasta jooksul ning avaldati teeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- alates 2022. aasta juunist kuni detsembrini. riumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga and-  Valmistati ette planeerimisseaduse muudatused, mis sid lisaks 7,8 miljonit digitaalkujutist. võimaldavad lühendada kohalike omavalitsuste tuu-  Digitaalse audiovisuaalpärandi hoogne kasv on kaasa leparkide ja riigile oluliste ehitiste planeerimist kahe toonud tellimuste arvu suurenemise nii kodu- kui ka kuni kolme aasta võrra. välismaalt. Digiteeritud tekstikorpused on käivita-  Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis nud ja käivitamas ühisloomeprojekte, millega liitu- Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama. Kapita- nud vabatahtlikud moodustavad tugeva kogukonna, lituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapi- toetamaks Rahvusarhiivi eesmärke ja rikastamaks tali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a ühiskonda uue teabega. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlus-  Rahvusarhiivi 2022. aasta suurim saavutus oli tehi- tus) SKP-sse on kasvanud 27 protsendini. sintellektiga käsikirjalise teksti transkribeerimine.  Maksunduse valdkonnas jõustusid 2022. aastal mit- Teksti -, objekti-, näo-, kõne- ja ehk veel muugi tuvas- med maksumuudatused. Valmistati ette õigusaktid, tamine AI58 abil ning masintõlge on muutmas arhiivi- mille kohaselt peavad platvormihaldurid (Bolt, maailma. Tegemist on järgmise pöördelise muutu- Airbnb, Wolt jt) edaspidi esitama Maksu- ja Tolliame- sega pärast veebipõhiste kasutuskeskkondade sündi tile teavet nende vahendusel tegutsevate müüjate ja 21. sajandi esimesel ja teisel kümnendil. teenusepakkujate ning nende tulude kohta. Maksu- Väljakutsed vaba tulu tõusis 654 euroni. 1. oktoobril 2023 jõus-  Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad tub ehitusplatsidel töötajate registreerimiskohustus. jätkuvalt demograafilistest arengusuundumustest,  Peamine regionaalarengut suunav riiklik alusdo- nagu tööealise elanikkonna vähenemine, vanane- kument – regionaalse arengu tegevuskava – valmis mine ja linnastumine, sellest tulenevad mõjud töötu- 2022. aasta alguses. 2022. aasta oktoobris kinnitatud rul ning mõjud regionaalsele tasakaalule. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021–2027  Riigihangete valdkonnas on saavutatud kõrgeim või- võimaldab Rahandusministeeriumil aastatel 2022– malik e-riigihangete tase, kuid väljakutse on kvalitee- 2029 rakendada otseselt riigi regionaalpoliitika ellu- dikriteeriumite tihedam kasutamine, selleks on välja viimiseks mõeldud toetusi mahus 252 miljonit eurot. töötatud väärtuspõhiste hangete kontseptsioon.  Valmis seireraport „Viis aastat haldusreformist“, mil-  Euroopa Komisjoni mitmete initsiatiivide algatamise lest järeldub, et kohalike omavalitsuste juhtimine on (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Eu- muutunud professionaalsemaks ning ametnikud saa- roopa jne) tulemusena on muutunud vajadus riikliku vad senisest palju paremini spetsialiseeruda mõnele statistika järele. EL-i tasemel on algatatud Euroopa kitsamale valdkonnale. statistika õigusraamide muutmine ning statistika-  Euroopa Nõukogu juures asuva rahapesu ja terro- asutuste rolli ja ülesannete ümbermõtestamine and- rismi rahastamise hindamise ekspertkomisjoni MO- memajanduses. NEYVAL poolse hindamise edukas läbimine, kus hin-  Rohepoliitika on Euroopa Liidus strateegilise planee- damisobjekt oli riigi rahapesu ja terrorismi rahasta- rimise oluline aluspõhimõte. Seega on oluline, et Va- mise tõkestamise süsteemide tulemuslikkus. bariigi Valitsuse tegevused rohepöörde elluviimisel  Üleriigilise rohepoliitika keskse vaate loomiseks on oleksid üheselt mõistetavad, valdkondlikud eesmär- koostatud tegevuskava, milles keskendutakse lä- gid toetaksid rohepoliitika sihte ja oleks ühtne tege- hiaastate kõige olulisematele tegevustele rohepööret vusplaan ja kommunikatsioon. puudutavate eesmärkide saavutamisel. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda  Riigikantselei koordineerimisel on koostöös minis- järgmistel aadressidel: teeriumitega lõpetatud suurem osa „Eesmärk 55“ https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kon- eelnõude läbirääkimistest Euroopa Liidus ja tulemu- takt/organisatsioon/ministeeriumi-tutvustus sed saavutatud kooskõlas Eesti seisukohtadega, mis https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kon- seavad raamistiku Euroopa Liidu ja liikmesriikide takt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja- kliima- ja energiapoliitikale aastani 2030. Euroopa programmid Liidu vahendite rakenduskavad on heaks kiidetud (vähemalt 30 protsenti kliimapöördele), sealhulgas õiglase ülemineku fondi kava. REPowerEU rahastus 58 Tehisintellekt (inglise keeles artificial intelligence) 50 Tabel 25. Tulemusvaldkonna Tõhus riik mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei Kasvas Ei kasva- (41,5% vs. 39,0% 42,9% 39,0% kasva) 2019 vs. nud 2020 39,4%) 2020 vs. 2021 Allikas: Eurostat (39,4% vs (44,9% vs. 44,9%) 41,5%) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises Ei kasva- Kasvas Andmed 14,9% 15,2% 15,2% elanikkonnas 20–64 nud 2019 2020 vs. laekuvad vs. 2020 2021 hiljem Allikas: Rahandusministeerium (14,9% vs. (15,2% vs. 15,2%) 15,5%) Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 53,4% Andmed Andmed 54% 54% 67% kohta Euroopa Liidu keskmisest laekuvad laekuvad hiljem hiljem Allikas: Statistikaamet Tabel 26. Tulemusvaldkonna Tõhus riik tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -320 306 -289 869 -387 952 -303 864 -409 900 -444 330 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.13 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk kattes kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kva- liteetse justiitssüsteemiga riik  Riigi õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, at- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia raktiivne ja konkurentsivõimeline. Uuendusi arves- „Eesti 2035“ strateegiline siht tavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bü- rokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- majandustegevust. Õiguskord peab olema selline, et keskne riik inimesed ja ettevõtted saavad oma eraõiguslike toi- Valdkonna arengukavad mingutega ning õiguste ja kohustuste realiseerimi- sega hakkama üldjuhul ilma riigi sekkumiseta. Ette- Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 võtlusega alustamine ja tegelemine peab olema aru- saadav ja mõistlikult lihtne, sealhulgas tuleb riigi ja Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ettevõtjate vahelises suhtluses nutikalt kasutada teh- Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020– noloogia ja digimaailma võimalusi. 2023  Jõustusid äriregistri muudatused, mille eesmärk on parandada majandusaasta aruannete esitamise dist- Tulemusvaldkonna programm sipliini ja luua ettevõtjatele e-äriregistrisse uued või- Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum malused. Muutus rangemaks kontroll äriühingute piiriülese liikumise tingimuste üle. Koosmõjus avar- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala davad need seadusemuudatused äriühingu tegutse- mise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul ning Justiitsministeeriumi valitsemisala soodustavad majanduskasvu ja konkurentsi.  Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks Positiivsed arengud peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja me-  Justiitsministeerium keskendus selge ja tervikliku õi- netlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse gusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused töö tõhususe tõstmisel on oluline nii kohtunike spet- on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõ- sialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseeri- husalt ning kuritegevust on vähe. mine kui ka digilahenduste edasiarendamine.  Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, mis tagab vaja- 2022. aastal menetlusse antud kolm kohtute alast liku teabe digitaalse kättesaadavuse. Näiteks jätkus seaduseelnõu võeti 2023. aasta alguses vastu. Muu- digitaalse ja kõigile jälgitava koosloomekeskkonna datustega nähti ette maakohtutes osakondade moo- arendus, mis koondab tulevikus kogu Eesti elu mõju- dustamine kohtunike ja nende tugipersonali pare- tava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, maks töökorralduseks ja spetsialiseerumiseks, lisaks 51 mindi tsiviil- ja haldusasjades üle paberivabale koh- arv väheneks. Vajalik on tagada noorte eakohane tupidamisele. Kohtute tugiteenuste tsentraliseeri- kohtlemine. 2022. aastal alustati eraldi majutustee- mise raames käivitati kohtute ühine tõlketeenistus nusega kuni 26-aastastele noortele, mille eesmärk on koos kaasaegsete digitööriistadega, arhiiviteenistus pakkuda vanglast vabanenutele majutust või alterna- ja infotelefon. Edukalt käivitati menetlusdokumen- tiivi vangistusele. Lisaks alustati katselise tööhõive- tide ristkättetoimetamise pilootprojekt. programmiga vanglates.  Jätkusid erinevate infosüsteemide (kohtuekspertiis, Väljakutsed e-toimik, äriregister, kinnistusraamat, Riigi Teataja,  Järgmistel perioodidel jätkuvad tegevused õigus- täitmisregister jne) arendused. Infotehnoloogiliste kaare digitaliseerimiseks, mille raames täiustatakse vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis taga- nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, intellek- vad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning tuaalse omandi õiguste tagamisele, vanglateenistuse andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste ku- ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele kui ka jundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õi- kohtuvõrgustiku ning erinevate kohtulike registrite gusteenustele ja õigusmenetlustele kasutajasõbrali- kaasajastamisele. kumaks ning luua juurde lihtsaid ning kättesaada-  Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks vaid abi võimalusi. tõhus, digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik.  Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõr- Alustati reoveeuuringutega narkoainete seireks ning val on Justiitsministeeriumi prioriteet konkurentsi- muudeti vaenusümboolika eksponeerimine ning ag- võimelise ärikeskkonna loomine. ressori vägede toetamine ja nendega liitumine krimi- naalkorras karistatavaks. Alaealise seksuaalse enese-  Õiguskindlate kohturegistrite ja registriandmete määramise piir tõsteti 14 aastalt 16-le. avaldamise ja tasuta kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori te-  Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsi- gevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informat- diivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja siooni ning aitame tuvastada korruptsiooniriske. muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud ku- ritegude ennetusele. Loodi mitme ministeeriumi  Jätkuvad tõhusa kriminaalõiguse tegevused ning õi- ühine ennetusnõukogu, mis aitab sisukamalt riski- gushariduse kvaliteedi parandamine, et tagada regu- käitumist ennetada. Valmis vanglateenistuse keskne leeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse strateegia, mille eesmärk on õigusrikkujate taasühis- kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. konnastamine ja korduvkuritegevuse vähendamine, hoides vanglad turvalised, inimkesksed ja motivee- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tut- riva töökeskkonnaga. vuda aadressil https://www.just.ee/strateegilised-  Oluline on, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljus- alusdokumendid tiitssüsteemi vaatevälja ning nende õigusrikkumiste Tabel 27. Tulemusvaldkonna Õigusriik mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Koht maailma vabaduse edetabelis Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus – „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ Allikas: https://freedomhouse.org/country/esto- nia /freedom-world/2021 Eesti konkurentsivõime positsioon – 26 22 28 27 Majanduse sihi muu- Allikas: World Economic Forum tus C Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukan- 74% 75% 71% > 79% > 79% Rahva dis pärast pimeda saabumist turvaliselt kestlikkus, tervis ja Allikas: Justiitsministeerium sotsiaal- kaitse (ini- mese) sihi muutus C Tabel 28. Tulemusvaldkonna Õigusriik eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -182 457 -183 286 -205 828 -187 146 -222 132 -219 310 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 52 1.2.14 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk elanikele mõeldud teavitusmaterjal „Ole valmis“, tehti kriisikoolitusi korteriühistu juhtidele, valmis Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- ulatusliku evakuatsiooni plaan, kaardistati avalikud ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus varjumiskohad, alustati sireenipõhise ohuteavitus- kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi süsteemi loomisega, alustati evakuatsioonivarude ja Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse Päästeameti varude soetamisega. Valmis ohualapõ- ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale hine kiire ohuteavituse süsteem (EE-ALARM), mis ta- ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi gab valmisoleku edastada erakorralises sündmuses Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia ohupiirkonda jäävatele ja sinna sisenevatele inimes- tele õigel ajal ohuteavitus ning asjakohased käitumis- „Eesti 2035“ strateegiline siht juhised. Viidi läbi toetusvoor kohalike omavalitsuste Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne kriisivalmiduse suurendamiseks ning tehti erinevaid elukeskkond teavitustegevusi, nõustamisi, kriisikunstiseminare, Valdkonna arengukava õppusi ja infopäevi, toimusid kõrgemad elanikkonna- kaitse kursused. Lisaks võeti vastu päästeseaduse Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 muudatused, mis muu hulgas võimaldavad Pääs- teametil kaasata demineerimistööle vajalike tead- Tulemusvaldkonna programm miste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada deminee- Siseturvalisuse programm rimistöö toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jõustus ka eri- Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala teenistuste ühtlustamise seadus, millega loodi kriisi- rolliga abipolitseinike regulatsioon ning ühtlustati si- Siseministeeriumi valitsemisala seturvalisuse teenistujate ja vabatahtlike sotsiaal- seid tagatisi.  Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitus- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE töödega: kõik idapiiri lõigud on ehitamisel või ette- Positiivsed arengud valmistamisel, täies mahus sai valmis piiritaristu esi- mene 23,5 kilomeetri pikkune lõik ja alustati aren-  2022. aastal pidas 90 protsenti inimestest Eestit dustöödega Narva jõepiiri valve tugevdamiseks. turvaliseks riigiks. Muutunud julgeolekuolukorda  Inimesed teadvustavad enda rolli olulisust Eesti arvesse võttes peegeldab see suurt usaldust Eesti jul- turvalisena hoidmisel – 2022. aasta uuringu järgi geoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu. on 90 protsenti veendunud, et peaksid ise aktiivselt  Ukraina sõja mõjudega tuldi toime tänu erine- osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagami- vate poolte koostööle, elanike abile ja innovaati- sel. Eelmisel aastal jätkati sihistatud ennetustegevus- lisele lähenemisele. Siseministeerium koos valitse- tega, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. misala asutustega koordineeris põgenike vastuvõt- Veeõnnetustes, liikluses ja ründe tagajärjel hukkus mist esimestel kuudel peale sõja algust, sealhulgas vähem inimesi kui aasta varem. loodi inimeste vastuvõtu- ja registreerimispunktid,  Hea väljaõppega piisava ja motiveeritud perso- infomaterjalid ja teavitussüsteem sõjapõgenike Ees- nali tagamiseks tõsteti päästjate miinimumpalka tis viibimise ja abistamise võimaluste kohta. Esimest ligi 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike korda rakendati Euroopa Liidu ajutise kaitse direk- ja Häirekeskuse päästekorraldajate miinimum- tiivi, kusjuures Eesti menetlusprotsess oli ja on endi- palku ligi viis protsenti. selt kõige kiirem Euroopas. Täiendati õiguskesk- konda Ukraina kodanike ja nende pereliikmete Eestis Väljakutsed viibimise, elamise ja toimetuleku toetamiseks. Häire- keskuse riigiinfo telefon 1247 avas Ukraina kõne-  Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste rea- keskuse, et tagada põgenikele emakeelne info tänu geerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, seal töötavatele ukrainlastele. Päästeamet koordi- õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende neeris Ukraina põgenikke aitavate vabatahtlike tege- ennetamiseks on vaja ka edaspidi tagada piisaval vusi ja regionaalsete kriisikomisjonide kaudu koha- arvul töötajaid ja väljaõpet. Siseministeeriumi va- like omavalitsuste tegevust. litsemisalas on läbi viidud struktuurireformid, mille tulemusel on 13 aastaga valitsemisala teenistujate  Venemaa tegevuse pidurdamisel ja Eesti jul- arv vähenenud 22 protsenti. Samal ajal on keskvalit- geoleku tagamisel oli eelmisel aastal mitmeid suse üldine teenistujate arv vähenenud neli prot- olulise tähendusega arenguid: Venemaalt pii- senti. Tuleb ka arvestada, et igal aastal lahkub teenis- riülese liikumise minimeerimine, Venemaa ja Valge- tusest umbes 675 töötajat ning paljud selle vald- vene e-residentide juurdekasvu peatamine, erinevad konna töötajad on jõudmas pensioniikka. Turvali- sanktsioonid, relvaseaduse muudatused ja palju suse tagajate arv ei saa enam väheneda ilma ühis- muud. Kindlasti on olulise tähtsusega okupatsiooni- konna turvalisuses järeleandmisi tegemata. Seetõttu režiimide sümboolika kasutamise keelustamise eel- on oluline, aga keeruline väljakutse tagada moti- nõu ning okupatsioonimonumentide teisaldamine. veeriv ja konkurentsivõimeline palk. Siseminis-  Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks val- teeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal misolekut. 2022. aastal eraldati elanikkonnakaitse üle 20 protsendi ehk enam kui 50 miljoni euro võrra. ja sisejulgeoleku tugevdamiseks üle 109 miljoni Need positiivsed arengud aga ei taga veel eesmärki, euro, lisavahendeid kasutatakse aastatel 2022–2026. et politseinike ja päästjate minimaalne palk oleks 2022. aastal näiteks uuendati ja saadeti igasse koju võrdne 1,2-kordse Eesti keskmise palgaga. Lisaks 53 palgale on vaja piisavas mahus õppekohti, kvali-  Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum teetsel ja moodsal tasemel õpet ning häid õppe- piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebasea- tingimusi. Selleks on vaja järgmistel aastatel välja duslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritege- arendada Väike-Maarja harjutusväljak ja Sisekaitsea- vust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise kadeemia Tallinna õppekompleks. sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka  Kriisivalmidus, sealhulgas elanikkonnakaitse, kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. kriisireserv ja varud. Viimased aastad on näidanud, Maismaapiiri ehituse tähtaeg on toodud kuni pool- et on tarvis parandada kriisidega toimetulemist – nii teist aastat lähemale, senise 2026. aasta lõpu asemel riiklikul, omavalitsuste, kogukondade kui ka ini- aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk täituks, meste tasandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asu- tuleb arvestada ehitushindade kallinemisega. Vaja on tus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskusli- jätkuvalt tegutseda selle nimel, et Euroopa Piiri- ja kult juhtima. Kriisideks valmisolek ja elanikkonna- Rannikuvalve Ameti ehk Frontexi kohalolek oleks kaitse on riigikaitse lahutamatud osad, seega peavad Eestis alaline ja suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiri- nendega seotud võimearendused ja pidevad kulud del oleks rohkem Frontexi piirivalvureid, samuti on olema kaetud püsirahastusega. vajalik töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi re- gionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks  Kriisivalmiduse parandamisel on järgmistel aas- partner Frontexi ametnike koolitamisel. tatel vaja teha palju olulise mõjuga arendusi: kiire ohuteavituse süsteemi arendamine; ulatuslik eva-  Migratsioonijärelevalve tõhustamine. Selleks, et kuatsioon ja varjumine; kohalike omavalitsuste tõhustada riikliku järelevalve teostamist ning enne- nõustamine, koolitamine ja toetamine; eelduste loo- tada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja tööta- mine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, mise reeglite eiramist tuleb näiteks viia läbi migrat- teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisi- sioonijärelevalve andmekogu MIGIS-e jätkuarenda- kindlamaks; päästetöö kriisiaegsete võimekuste suu- mine ja selle efektiivne rakendamine. rendamine; kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja  IKT jätkusuutlikkuse tagamine – võimekuse kas- nende valmisoleku tagamine, sealhulgas vabatahtlike vatamine ja säilitamine. Hulk olulisi riigi infosüs- kaasamine elanikkonnakaitsesse; rahvusvaheline teeme on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks koostöö; siseministeeriumi valitsemisala toimepide- on vaja neid uuendada. Vaja on suunata senisest vuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest muutunud kriisiolukorras; olukorrateadlikkuse valdkonna julgeolekuolukord on suurendanud ka meie e-riigi arendamine. kaitsmise vajadust.  Sisejulgeoleku tugevdamine, sealhulgas riigisala- duse kaitse, sanktsioonide järelevalve ja vastu- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda luure. aadressil Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 | Sise- ministeerium Tabel 29. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike 92% – 90% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% osakaal Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike 17% – 27% ≥ 20% ≥ 20% – osakaal Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Vigastussurmade arv59 768 796 –60 ˂ 660 ˂ 650 – Allikas: Statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks: 1% 1% 1% ≤ 3% ≤ 3% – - kuritegevust 15% 8% 10% ≤ 12% ≤ 12% - sisserännet - terrorismi 0% 0% 1% ≤ 1% ≤ 1% Allikas: Standard Eurobaromeeter 59 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning tulekahjus, sõidu- kiõnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele surmapõhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põh- justatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidu- kiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 60 Andmed selguvad 2023. aasta juunis. 54 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Piirivalveamet 91% 86% 84% ≥ 89% ≥ 89% – - Päästeamet - Häirekeskus 95% 95% 93% ≥ 97% ≥ 97% 93% 94% 93% ≥ 94% ≥ 94% Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -397 923 -434 329 -517 365 -474 019 -527 107 -497 382 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.15 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk 2023. aastal jätkub ühtse eesti inforuumi loomine ja arendamine, mis osutus suuremaks proovikiviks, kui Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, eeldasime – üha rohkem näib probleem olevat mitte Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus info puudus, vaid selle killustumine. Eesti keele ja rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- meele hoidmisel väliskogukondades on rõhk noorte laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus kaasamisel ning Eesti võimaluste üha laialdasemal üleilmsesse kestlikku arengusse tutvustamisel. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia Väljakutsed „Eesti 2035“ strateegiline siht  Venemaa agressioon Ukrainas. Venemaa Föderat- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne siooni 24. veebruaril 2022 alanud laiaulatuslik ag- elukeskkond ressioon Ukraina vastu lõi kõikuma külma sõja järgse Valdkonna arengukava Euroopa julgeolekuarhitektuuri ning pani tõsiselt proovile ÜRO hartast lähtuva reeglitepõhise maail- Välispoliitika arengukava 2030 makorra. Kaalul ei ole ainult Ukraina iseolemine või Euroopa julgeolek, vaid demokraatliku riigijuhtimise Tulemusvaldkonna programm ja eluviisi mõjukus ning reeglitepõhine rahvusvahe- Välispoliitika programm lise elu korraldus, millest on teise maailmasõja järg- selt juhindutud. Venemaa agressioon määras suures Arengukoostöö ja humanitaarabi programm ulatuses Välisministeeriumi 2022. aasta tegevuse. Sõda nõudis Eesti diplomaatialt kiiret ja paindlikku Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala tegutsemist, uusi ideid ja kastist välja mõtlemist, ti- Välisministeeriumi valitsemisala hedat koordineerimist liitlastega ja kõhklejate kind- lameelset veenmist. Eesti senised prioriteedid – ai- data Ukrainal sõda võita, lüüa tagasi agressioon ja TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE luua Euroopas uus julgeolekuarhitektuur, mis tugi- neb vana korra põhimõtetel, jäävad samaks ka Positiivsed arengud 2023. aastal.  Eesti on 2022. aastal julgeoleku- ja välispoliitiliselt  Venemaalt lähtuvate riskide maandamine. Uk- tegutsenud jõulisemalt ja tõhusamalt, kui võiks tema raina vastase agressiooniga seadis Venemaa avaliku suurust ja ressursse arvestades arvata, mis on and- väljakutse rahvusvahelisel õigusel põhinevale maail- nud vähemalt lühiajalises perspektiivis nähtavaid tu- makorrale, rikkudes selle keskmes olevaid printsiipe lemusi ja kasvatanud Eesti tõsiseltvõetavust nii liit- – riigi õigust territoriaalsele puutumatusele ja konf- lase kui partnerina, seda ka globaalselt. liktide lahendamist rahumeelsete vahenditega. Vene- maa on olnud rahvusvahelistes organisatsioonides  Vene agressioon Ukrainas suurendas sõja alguspe- mõjukas, seda eelkõige tingituna Venemaa rahvusva- rioodil nõudlust riigi konsulaarabi järele. Teavitus ja helisest positsioonist, ÜRO julgeolekunõukogu ala- inimeste abistamine toimis, suurepärane oli koostöö lise liikme kohast, aga ka Vene diplomaatia pikaaeg- Lätiga, kes aitas Eesti kodanike kodumaale evakuee- setest traditsioonidest ja oskuslikust tegutsemisest. rimisel. Sihipärane töö üleilmse eestlaskonna kaasa- Seetõttu on Venemaa isoleerimine rahvusvahelisel misel on viinud kasvavate koostöö võimalusteni nagu areenil oluline hoob agressiooni hinna tõstmisel ja näiteks elektrooniliselt järelvaadatavad virtuaalfoo- Venemaa rahvusvahelise mõjuvõimu vähendamisel. rumid kõikjal maailmas elavatele eestlastele. Koos samameelsete riikidega tuleb leida lahendusi, 55 kuidas tõkestada Venemaa vastutegevust ja valedel tähenduse omandas liikmesriikide ühtsus ja otsus- põhineva agressiooni õigustava narratiivi levikut tusprotsessi kiirus, mis konflikti süvenedes tugevnes ning mõju ÜRO-s ja OSCE-s. Enamgi, pärast agres- ja kinnistus; kasvas nii omavaheline solidaarsus kui siooni algust tuleb keskenduda NATO tugevdatud solidaarsus Ukrainaga, toimusid edasiminekud mõ- kaitsehoiaku kontseptsiooni rakendamisele Balti rii- lema organisatsiooni laienemisprotsessides. Suure- kides, sealjuures liitlaste veenmisele, et muutused on mad liitlasriigid võtsid selgema hoiaku Balti riikide vajalikud. Madridi tippkohtumisel saavutatud märgi- sõjalise kaitse küsimustes, paigutades piirkonda lised otsused, mis puudutavad NATO kaitse- ja heidu- täiendavaid vägesid. Aasta jooksul paranesid olulised tushoiaku tugevdamist ja liitlaste suurendatud pa- väljavaated energiajulgeoleku ja –varustatuse vallas, nust nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes, on siinko- kiirenes rohepööre ja seda kindlustav innovatsioon. hal väga olulised. Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga  Ekspordi ja investeeringute toetamine ebakind- on Eestile ja teistele Balti riikidele, Läänemere piir- las majanduskeskkonnas. Kuni jätkub Venemaa ag- konnale ning NATO-le kasulik, seda nii poliitiliselt kui ressioonisõda Ukrainas ning pingelised erimeelsused ka sõjaliselt, kasvatades julgeolekut ning tõstes kait- USA-Hiina suhetes, püsib majanduse väljavaate ja sevõimet. 2023. aastal jätkub tugevdatud kaitse- prognooside suhtes jätkuvalt suur ebakindlus. Ma- hoiaku elementide elluviimine, uue väestruktuuri jandusdiplomaatiliselt tähendab see riikidevahelist käivitamine ja vajalike relvasüsteemide ning varus- teravnevat konkurentsi investeeringute ligimeelita- tuse soetamine. misel. Kitsamalt Eesti ja laiemalt Põhjala riikide edu-  Üleilmne ideoloogiline võitlus Vene agressiooni kus uute investeeringute ligimeelitamisel ning töös- kontekstis. Külma sõja järgne maailm on muutustes. tus- ja energiapoliitilises reorienteerumises määrab Selle peamised tunnusmärgid on: globaliseerumis- pikaajaliselt kogu Eesti ja meie vahetu regiooni glo- protsesside nõrgenemine; üleilmse majanduse ja baalse konkurentsivõime. Ärimudelid ja tarneahelad kaubanduse jahenemine ning regionaliseerumine; on jätkuvalt pandeemia järelmina kiires muutumises, demokraatlike riikide mõjuvõimu vähenemine ning mis omakorda tähendab, et ettevõtete riskijulgus ja autokraatse valitsemisviisi ja majandusmudeli järk- valmisolek otsida uusi võimalusi välisturgudel vähe- järguline pealetung; digirevolutsioon ja selle mõjud neb ning tähelepanu koondub järjest rohkem igapäe- ühiskondlikule käitumisele, aga ka julgeolekule. vasele ellujäämisele. Sellest tulenevalt vajavad ette- Maailmas süveneb demokraatiate ja autokraatiate võtjad järjest rohkem laialdasemat informeerimist vastasseis. Vastastikusest konkurentsist võib kuju- geopoliitilistest riskidest, eelkõige protektsionistlike neda kokkupõrge üleilmse mõjuvõimu pärast, mille meetmete rakendamisest, sanktsioonirežiimi jõusta- jõuõlg on ühe poole pidevalt suurenev sõltuvus tei- misest ning vastusanktsioonidest tulenevatest riski- sest. Asi pole mitte ainult poliitilises sõltuvuses, vaid dest. ka energiasõltuvuses, tehnoloogiasõltuvuses, tööjõu-  Eestlaste kasvav ja geograafiliselt laienev diaspo- sõltuvuses, majandussõltuvuses, toorainesõltuvuses raa. Väljaspool Eestit elav eestlaskond on suurearvu- ja tootesõltuvuses, mis lõpuks kombineerudes aga line ja mitmetahuline. See on kujunenud lainetena, viivadki poliitilise sõltuvuseni. Toimub ka seni inim- mille põhjused ja tõukejõud on olnud erinevad. Aja- tegevuse poolt vähemkasutatud piirkondades, nagu loosündmused, parema elujärje otsimine ja avasta- Arktika ja Antarktika, oma mõjuvõimu suurenda- misrõõm ning seiklushimu on viinud eestlased mit- mine, kasutades sealhulgas üha rohkem hübriidseid mele poole maailmas, kus on senini säilinud elujõuli- survemeetodeid. sed kogukonnad. Eesti riigi kohustus on neid inimesi  Demokraatlike riikide sidususe tugevdamine ja ja oma kodanikke toetada, vajaduse korral ka esin- toimeruumi kindlustamine. Euroopa Liit ja NATO, dada ning abistada. erisuhe Ameerika Ühendriikidega, aktiivne koostöö Euroopa suurriikidega ning piirkondlik koostegevus Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tut- Läänemere piirkonnas olid 2022. aastal välispoliitika vuda aadressil https://www.vm.ee/ministeerium-riik- keskmes. Neis raamistikes mängiti välja ka kõik olu- lik-protokoll-press/eesti-valispoliitika-arengukava- lisemad vastusammud Venemaa agressiooni tõkesta- 2030 miseks ja Ukraina toetamiseks. Varasemast suurema Tabel 31. Tulemusvaldkonna Välispoliitika mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Regionaalne julgeolek Stabiilne Ebasta- Ebasta- Stabiilne Stabiilne – biilne biilne Allikas: Välisministeerium ELi sidusus/EL-i ühtekuuluvuse indeks (väär- 6,762 –63 –64 ≥ 6,8 ≥ 6,8 – tus)61 Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu 61 EU Cohesion Monitor EU Cohesion Monitor | ECFR 62 Algandmed perioodist 2019. 63 Perioodi raportit ei ole Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) veel avaldanud. 64 Perioodi raportit ei ole Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) veel avaldanud. 56 Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi Ei avalda- –66 –67 27 25 – globaalses konkurentsivõime edetabelis tud65 Allikas: Maailma Majandusfoorum Eesti kohalolu ja mõju maailmas (üldposit- 8869 8270 8271 ≤ 89 ≤ 89 ≤ 89 sioon)68 Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport Eesti kohalolu ja mõju maailmas (positsioon 1272 973 –74 ≤ 12 ≤ 12 – kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas) Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu raport Arengukoostöö osakaal RKT-sse 0,16% 0,17% 0,16 75 0,21 0,23 – Allikas: OECD Tabel 32. Tulemusvaldkonna Välispoliitika eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -76 082 -94 168 -107 371 -93 931 -120 223 -104 763 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista Kaitseministeeriumi valitsemisala rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tule- muslik rakendumine TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia Positiivsed arengud „Eesti 2035“ strateegiline siht  NATO kaitsekulude suuruse eesmärgi poolest oli Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne Eesti 2022. aastal üks seitsmest liikmesriigist, elukeskkond mis täitis kaitsekuludeks eraldatavat kaht prot- Valdkonna arengukavad senti SKP-st. 2023. aastal on Eesti kaitsekulud prog- nooside kohaselt 2,85 protsenti SKP-st ja peaksid Riigikaitse arengukava 2017–2026 2024. aastal esimest korda ületama kolme protsendi piiri. Riigikaitse arengukava 2022–2031  USA julgeolekuabi Eestile tõusis 2022. aastal Tulemusvaldkonna programmid 140,5 miljoni dollarini. Suurem osa sellest sum- mast läheb kavandamisel oleva Kaitseväe M142 HI- Iseseisev sõjaline kaitsevõime MARS-i programmi elluviimisele aastaks 2025. Kollektiivkaitses osalemine  Juunis toimunud Madridi tippkohtumisel lepiti Luure ja eelhoiatus kokku raamistik NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks ning langetati konkreetsed otsu- Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus 65 COVID-19 olukorras Maailma Majandusfoorum riike konkurentsivõime alusel ei reastanud. 66 Perioodi raportit ei ole Maailma Majandusfoorum veel avaldanud. 67 Perioodi raportit ei ole Maailma Majandusfoorum veel avaldanud. 68 Elcano arvutab iga uue raporti publitseerimisel ümber ka eelnevate perioodide tulemid. Välispoliitika arengukavas 2030 on seatud sihid hoida Eesti positsiooni 2018. aasta tasemel. Võrreldavuse huvides on kajastatud viimase Elcano raporti põhiseid näitajaid ja sihtta- semeid, mis võivad erineda varasemates dokumentides kajastatud tulemustest. 69 Andmed 2019. 70 Andmed 2020. 71 Andmed 2021. 72 Andmed 2019. 73 Andmed 2020. 74 Andmed 2021. 75 Esialgne hinnang. 57 sed NATO idatiiva tugevdamiseks. Eesti jaoks tä- veametiga riigikaitseteemaliste seminaride läbivii- hendab see koostöös liitlastega diviisi suuruse ük- mist kohalike omavalitsuste juhtidele, et edendada suse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, millega kohalikul tasandil riigi ja elanikkonna kaitset. alustati 2022. aasta sügisel. Eesti diviis hakkab edas-  Kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile pidi NATO käsuliinis juhtima kõiki olulisemaid ope- reageerimise kontrolliks rahvusvahelises raamisti- ratsioone Eestis ning selle koosseisu hakkavad kuu- kus viidi 2022. aasta mais läbi õppus „Siil 2022“, luma Eesti kaitseväe enda üksused, liitlaste alaliselt millel osales ligi 15 000 Eesti, liitlas- ja partner- Eestis paiknevad üksused ning liitlaste tugevdusük- riigi kaitseväelast. Õppuse „Defender Europe“ raa- sused. mes viidi Saaremaal läbi meredessandi harjutus, mil-  Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale Briti lel osalesid Ameerika Ühendriikide merejalaväelased pataljon ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti koos Kaitseliidu Saaremaa malevaga. Septembris jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased viidi valitsuse otsusega läbi seni suurima osalejate on võimelised kiiresti tugevdama. USA suurendab sa- arvuga lisaõppekogunemine „Okas 2022“ muti oma roteeruvat sõjalist kohalolu Balti riikides. 2861 reservväelasele ja sõjaaja üksustesse kuuluvale  Liitlasvägede kiire õhust, maalt ja merelt Eestisse kaitseliitlasele, et harjutada valmisolekut mistahes jõudmise arendamiseks otsustas Euroopa Komisjon ajahetkel kiirelt reageerida. Novembri lõpus ja det- 2022. aastal toetada 31 miljoni euroga projekti Est- sembri alguses toimus Tallinnas NATO küberõppus MilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku Cyber Coalition, mis on üks suurimaid omataolisi suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta maailmas. Õppuse eesmärk oli tugevdada NATO liit- jooksul. Kokku on projekti maksumus 62 miljonit eu- laste ja partnerite võimekust kaitsta oma võrke ja rot, millest Euroopa Liit rahastab pool. 10,7 mil- koostööd küberruumis. joni euroga on kavas toetada projekti, mille eesmärk  Ebademokraatliku Mali hunta võimuletuleku tõttu on parandada liitlasvägede vastuvõtmist Tallinna otsustas Eesti 2022. aastal lõpetada osaluse kõikides lennujaamas ja oluliselt suurendada lennujaama kü- Malis toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistes operat- tusehoiustamise võimekust. Projekti maksumus on sioonides (BARKHANE, MINUSMA, EUTM Mali). 21,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab  Seoses 2021. aasta juunis NATO tippkohtumisel ot- pool. sustatud NATO innovatsioonikiirendiga DIANA76 kii-  Jaanuaris eraldas Vabariigi Valitsus kaitsevõime pa- tis NATO peasekretär 2022. aastal heaks Eesti taot- rendamiseks 339,5 miljonit eurot, mida kasutatakse luse luua Eestis koos Ühendkuningriigiga DIANA Eu- peaasjalikult laskemoona laovarude suurendami- roopa peakorter, rajada Eestisse NATO iduettevõ- seks. Suuremad tarned on planeeritud aastatesse tete kiirendi ning ühendada DIANA-ga mitu siinset 2023 ja 2024. Laskemoona hoiustamiseks ehitatakse uute tehnoloogiate testimiskeskkonda. DIANA raa- ka vajalik taristu. mes rajatakse üle alliansi iduettevõtetele kiirendid,  Märtsis eraldas Vabariigi Valitsus Kaitseministee- testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali riumi valitsusalale aastateks 2022–2025 veel andmebaas. 476,8 miljonit eurot. Tugevduspaketi koostamisel  2022. aastal kaasasid Eesti ettevõtted ja teadus- võeti arvesse esmased kogemused ja õppetunnid Uk- arendusasutused Euroopa Kaitsefondist 14 mil- raina sõjast ning Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet jonit eurot teadus- ja arendustegevuseks. Kaitse- kõige kriitilisemate võimete täiendamiseks. Eralda- ministeerium kaasrahastab neid projekte 0,5 miljoni tud vahendid suunati lühimaa õhutõrje-, tankitõrje-, euroga. kaudtule võimete ja olukorrateadlikkuse parendami-  Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kasvas seks, liitlaste vastuvõtu taristule ning maakaitse suu- võrreldes 2021. aastaga üheksa protsenti. rendamiseks kuni 20 000 võitlejani ning hangitakse varitsevat õhuründemoona.  Organisatsiooniliselt jätkusid valitsemisalas re- formid täiendava efektiivsuse ja kokkuhoiu saa-  2023–2026 riigieelarve strateegia läbirääkimistel ot- vutamiseks. Alates 1. septembrist 2022 viidi riigi- sustati rajada Eestile toimiv keskmaa õhutõrjevõime kaitseks vajalike varade haldamine üle Riigi Kait- 2025. aastaks ning eraldati selleks üle 405 miljoni seinvesteeringute Keskusesse ning valmistati ette euro. Lisaks eraldati 30 miljonit eurot liitlaste vastu- Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenuste võtu taristu arendamiseks. konsolideerimine Kaitseressursside Ametisse, mis  2022. aastal on Eesti Ukrainale andnud sõjalist tulevikus loob paremad võimalused riigikaitselise abi rohkem kui 255 miljoni euro väärtuses, seal- inimvaraga seotud väljakutsetega toimetulekuks. hulgas Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, 122 mm ja 155 mm haubitsaid, tankitõrjemiine, tan- Väljakutsed kitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, si-  Madridi tippkohtumisel kokku lepitud diviisi- detehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahen- suuruse üksuse loomine, selle juhtimisstruktuuri deid (kiivrid ja muud) ning kuivtoidupakke. Euroopa arendamine ja liitlaste täiendava kohaloleku Liidu rahurahastu kaudu saab Eesti tagasi vähemalt jaoks vajalike tingimuste tagamine (kasarmud, 156 miljonit eurot. tehnika ja eelpaigutatud varustuse taristu, laienda-  2022. aastal maakaitse tugevdamiseks moodustatud tud harjutusalad). Kaitseliidu lisarühmad mehitati aasta lõpuks.  Tööandjate ja erasektori suurem kaasatus riigikait-  Laiapõhjalise riigikaitse edendamiseks alustati koos- sesse panustamisel, et suurendada nende valmidust töös Kaitseliidu, Päästeameti ning Politsei- ja Piirival- toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel. 76 Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic. 58 Samuti vajab tähelepanu noorte kaitsetahte ja riigi- 50 eluaastat (pensioneerumine) ning oodatust suu- kaitseliste hoiakute tõstmine enne ajateenistusse rem hulk tähtajalises teenistuses olevaid tegevväe- asumist. lasi ei soovinud uut tähtajalist suhet luua.  2025. aastaks 4000 kutsealuse ajateenistusse võt- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mine ning tegevväelaste arvu kasv plaanide kohaselt. aadressil https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-  2022. aasta tegevväelaste kasvueesmärk jäi saa- tegevused/kaitsevoime-areng vutamata. Teenistusest lahkus prognoositust suu- rem hulk tegevväelasi, kes olid vanemad kui Tabel 33.Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2022 2023 Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vasta- Jah Jah Jah Jah Jah valt riigikaitse arengukava otsustele Allikas: Kaitseministeerium Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 2,35% 2,06% 2,15% > 2,0% > 2,0% Allikas: Kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 57,6% 57% 66% > 55% > 55% Allikas: Avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) 3655 3459 3335 3586 3623 Allikas: Kaitseministeerium Tabel 34. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -515 615 -519 852 -666 815 -616 630 -826 612 -1 044 458 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.17 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eden- Kultuuriministeeriumi valitsemisala dades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimu- sed elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaa- Positiivsed arengud laste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel  Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja ning Eesti riigi hea maine kujundamisel nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka tead- Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia liku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast „Eesti 2035“ strateegiline siht rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille ees- märk on võimaldada lastel ja noortel külastada õp- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed peprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või Valdkonna arengukavad sündmusi. Kultuuri arengukava 2021–2030  2022. aastal tehti mitmed olulised otsused kultuuri- valdkonda täiendavate vahendite suunamiseks Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 2023. aastaks. Kultuuriministeeriumi haldusalas töö- Tulemusvaldkonna programmid tavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimum- palk tõuseb 1400 eurolt 1600 euroni ehk 14,3 prot- Kultuuriprogramm senti. Lisaks anti asutuste juhtidele 7,34 miljonit eu- Spordiprogramm rot täiendavaid palgatõusuvahendeid. Kultuuri- ja 59 spordivaldkonna asutuste ja tegevuste jätkusuut-  Alustati ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise likkuse tagamiseks suurenes riigipoolne baasrahas- toetamise meetme väljatöötamisega, mille rahastus tus 12,8 miljoni euro võrra. tuleb CO2 kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul  2022. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude sea- (2024–2026) toetatakse meetmest avaliku funkt- duse muutmise ettevalmistamist koos valdkonna siooniga ehitismälestisi kokku 24 miljoni euroga. laiapõhjalise kaasamisega.  Toimusid uue Euroopa Liidu vahendite rahastuspe-  Muudeti pühade ja tähtpäevade seadust, millega li- rioodi loomemajanduse toetusmeetme rakendamise sati riiklike tähtpäevade kalendrisse uus lipupäev – ettevalmistused, sealhulgas huvigruppide kaasami- 30. jaanuar, eesti kirjanduse päev – tunnustusena sel. eesti kirjanduse mitmekülgsusele ning kirjanike  Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute tööle. innovatiivsete ideede toomiseks eraldati kultuuri- ja  Teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks ja de- loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks tailsemaks muutmiseks muudeti etendusasutuse 2022. aastal 0,5 miljonit eurot (toetati 11 projekti), seadust, muudatused jõustusid 1. novembril 2022. meetmega jätkatakse ka 2023. aastal. Kultuuriminis- 2023. aasta taotlusvooru alus oli muudetud eten- teerium sai rahastuse Eesti kultuuri teadus- ja aren- dusasutuste rahastamise määrus koos põhjalikult dusprogrammi piloteerimiseks perioodil 2023–2026 selgitatud kriteeriumite ja hindamisalustega. Muuda- kogumahus 6,4 miljonit eurot. tused annavad veelgi parema võimaluse toetada teat-  Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sam- rimaastikul valdkondlikku mitmekesisust ja etendus- muna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal siht- kunstide kättesaadavust kõikides piirkondades üle asutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Eesti. mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhti-  Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ ra- mise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spor- kendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tule- diorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest vaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmispro- koostööd. jekte, makstes tagasi kuni 30 protsenti Eestis kantud  2022. aasta oli Eesti tippspordile edukas. Tiitlivõist- abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. aastal läbivii- lustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte dud analüüsi kohaselt loodi 2021. aastal tänu tagasi- klassides kokku 327 medalit, millest 30 saavutati maksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 miljonit olümpiamängude kavasse kuuluvatel aladel. eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeri-  Rahvusvahelistest võistlustest toimus Eestis esimest tud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse korda WTA77 250 tenniseturniir, kolmed iluuisuta- majanduses kokku viis eurot väärtust. mise tiitlivõistlused, traditsiooniks kujunenud Tal-  Venekeelse inforuumi täiendavaks toetamiseks eral- linna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton ning dati 2022. aastal miljon eurot. mitmed teised võistlused, mida riik toetas kokku  2022. aasta jooksul viidi läbi uuring ja töötati välja et- enam kui 6,7 miljoni euroga. Eesti meeste korvpalli- tepanekud kultuuri- ja spordikorralduse keskkonna- koondis mängis taaskord korvpalli finaalturniiril, mis jalajälje vähendamiseks. toimus seekord Milanos ning Eesti meeste võrkpalli- koondis tagas pääsu 2023. aastal toimuvale finaaltur-  2022. aastal töötati välja ettepanekud kultuuri- ja niirile. spordivaldkonda täiendavate vahendite toomiseks erasektorilt. Lisaks on ettevalmistamisel kahe kat-  2022. aastal valmisid multifunktsionaalsed jalgpalli- seprojekti käivitamine: muuseumide annetuskul- hallid Raplas ja Tartus ning ehitust alustati Pärnus. tuuri edendamine ning Ida-Virumaa kultuurifondi Samas on hallid pooleli või ei ole nende rajamist alus- loomine. tatud teistes maakondades. Ehitamine on pidurdu- nud kiire hinnatõusu tõttu ning hinnatõusu leeven-  2022. aastal loodi kultuuriesindaja koht Stockholmis, damiseks toetatakse 2023. aasta riigieelarvest täien- kultuuriesindaja alustas tööd 2023. aasta alguses. davalt lisaks varem eraldatud summadele Kures-  2022. aastal sõlmiti kolme Balti riigi kultuurikoos- saare, Paide, Pärnu ja Rakvere jalgpallihalli ehitamist. tööprogramm, mis sätestab ühised prioriteetsed te- Teiste hallide täiendav rahastamine sõltub järgmiste gevused aastateks 2023–2026, samuti kultuuri- ja riigi eelarvestrateegiate raames tehtud otsustest. hariduskoostööprogramm aastateks 2022–2026 Itaaliaga ning kultuurikoostööprogramm aasta- Väljakutsed teks 2022–2025 Gruusiaga.  Loovisikute ja kultuuritöötajate, sealhulgas huvihari-  Kultuuriministeerium on erakorralise Ukraina toe- duses hõivatute töötingimuste parandamine. tusfondi abil võimaldanud ellu viia Ukraina loome-  Kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja sektorile olulisi kultuuri- ja spordisündmusi, mida on eestvedajate töö suurem väärtustamine, sealhulgas ellu viidud koostöös Eesti partneriga, ning andnud kohaliku omavalitsuse tasandil. riigile ainelist abi (sealhulgas elektrigeneraatorite näol, mis on jõudnud Žõtomõri oblasti kultuuriasu-  Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgrup- tusteni). pide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt.  Välja töötati rahvaraamatukogude innovatsiooni toe-  Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kul- tusmeede, mis käivitus 2023. aastast ning on esi- tuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tar- mene etapp kavandatavast rahvaraamatukogude re- bimisele. formist eesmärgiga arendada rahvaraamatukogusid avalike teenuste pakkujatena. 77 Women’s Tennis Association. 60  Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säi- spordi edendamisele ning korrastada spordi toetus- litamise tagamine, sealhulgas pärandihoidlate raja- mehhanisme. mine.  Ukraina loomesektori toetamine, koostöö soodusta- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda mine Eestiga ning riigi toetamine rahvusvahelisel ta- aadressil https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kon- sandil. takt/kultuuriministeerium/strateegilised-alusdoku- mendid-ja-programmid  Jätkuvalt on vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutus- Tabel 35. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase „Eesti 2020 2021 2022 2022 2023 2035“ siht Elanike kultuurielus osalemine 73,8% – – – – 80% Allikas: Statistikaamet Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks 45,2% – 45,2% 47% – – korda nädalas 30 minutit) tegelevate ini- meste osakaal 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 36. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -305 915 -286 656 -395 222 -314 227 -351 922 -319 337 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 1.2.18 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk lõimumise kõrval oluliselt jõulisemalt fooku- sesse lõimumine eesti kultuuri- ja inforuumi. Tu- Eesti on sidus ja kaasav ühiskond lenevalt vajadusest toetada Ukraina sõjapõgenike Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia iseseisvat toimetulekut käivitas kultuuriministee- rium 2022. aastal Ukraina sõjapõgenikele, kellel on „Eesti 2035“ strateegiline siht ajutise kaitse staatus, suunatud kohanemisprog- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud rammi ühepäevase koolitusmooduli ja A1-tasemel Valdkonna arengukava eesti keele õppe. Koolitust pakuti nii vene kui ukraina keeles, kontakt- ja veebivormis. Koolitust hakati pak- Sidusa Eesti arengukava 2030 kuma juuni lõpus ja 2022. aasta lõpuks oli selle läbi- nud ligi 13 000 inimest. A1-tasemel keelekursuse lä- Tulemusvaldkonna programmid bis 1116 ajutise kaitse saajat ja keeleõpet alustas Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm 3024 ajutise kaitse saajat. Enne kohanemiskoolituste pakkumust korraldati sõjapõgenikele koostöös eri- Kogukondlik Eesti nevate organisatsioonidega teavitustegevusi. Nutikas rahvastikuarvestus  Lisaks ajutise kaitse saajatele jätkus kohanemis- Erakondade rahastamine programmi koolituste pakkumine ka teistele Üleilmse eestluse tegevuskava sihtrühmadele: nii-öelda tavarände alusel Eestisse saabunud uussisserändajatele ning rahvusvahelise Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad kaitse saajatele. Rahvusvahelise kaitse saajate (pagu- Kultuuriministeeriumi valitsemisala lasstaatuse või täiendava kaitse staatusega isikud) sihtrühm suurenes 2022. aastal. Viimastele suunatud Siseministeeriumi valitsemisala neljapäevase kohanemisprogrammi koolituse läbis Välisministeeriumi valitsemisala 366 inimest. 2022. aastal lõpetas keeleõppe ligi- kaudu 1500 tavarändega saabunud inimest.  Eestlased välismaal on Eesti ühiskonna osa. Edu- TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE kalt käivitus rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumprogramm erialase praktika teostami- Positiivsed arengud seks Eestis. 17 noort üle maailma sooritasid erialase  Seoses Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas ja sel- praktika Eestis, saades kogemusi Eesti tööturule si- lele järgnenud sündmustega tõusis 2022. aasta senemiseks, Eesti ühiskonnaelust osa saamiseks ning sotsiaalmajandusliku ja ühiskondlik-poliitilise tööalaste kontaktvõrgustiku kasvuks Eestis. 61  Sidemete hoidmisel ja edendamisel eestlastega Väljakutsed välismaal on tähtsal kohal suhtlus ning teabeva- hetus. Selleks arendati valdkonna keskset veebivära-  Eestis elavaid rahvusrühmi eristavad hinnangud vat Global Estonian ja kogukondadega infovahetuse eri infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. toetamiseks korraldati „Meediaruum 2022“ diaspo- Vaja on jätkata ühise inforuumi tugevdamist: toetada raa väljaannetele ja peamistele teabevahendajatele. vene- ja ingliskeelseid kanaleid, võimestada koha- likke meediakanaleid. Käivitada meediahariduse  Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja programm täiskasvanutele ning koostada meediakir- perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule jaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale. ja kestmisele. Eestisse tagasiränne ületab jätkuvalt Eestist lahkumist ja seetõttu arendati (taas)kohane-  Kavas on jätkata kohanemisprogrammi pakku- mise tugiteenuseid ja tõsteti vastavat võimekust misega. Kaalutakse ajutise kaitse saajate kohanemis- (rohkem nõustajaid). programmi täiendava mooduli loomist, mis aitaks Eestisse saabunud inimestel paremini kas töötaja või  Eesti vabaühendustel ja elanikel on oluline roll tööandjana tööturule siseneda. Ukrainas toimuva sõja mõjudega kohanemisel, sealhulgas põgenike abistamisel. Selle tegevuse  Vajaduspõhised lõimumis-, sealhulgas kohane- paremaks korraldamiseks ning riigiasutuste ja vaba- misteenused peavad olema korraldatud kliendi- ühenduste koostöö edendamiseks alustas Siseminis- keskselt ja tulemuslikult. Tähelepanu tuleb pöö- teerium taas kodanikuühiskonna kriisi-võrgusti- rata sihtrühmade teadlikkuse tõstmisele, et inimestel kuga. Aasta-aastalt on Eesti elanikud osalenud oleks lihtne teenustest aru saada. enam heategevuses, 2022. aastal kasvasid annetu-  Hoolimata viimaste aastate edusammudest kogukon- sed oluliselt eelkõige põgenike ja Ukraina abistami- dadega teabevahetamisel on vaja tegeleda ühise in- seks. Sellele aitas mõnevõrra kaasa tulumaksusea- foruumi väljaehitamise ja selle tugevdamisega, et duse muudatus, mis võimaldab juriidilistel isikutel hoida paremini sidet ja suhelda veelgi süsteemsemalt Ukraina abistamiseks annetada maksuvabalt. eestlastega välismaal. Senisest suurem tähelepanu  Kogukondade võimekus ja kohalike omavalit- ja lisategevused on vaja suunata Eesti juurtega suste oskus koostööd teha on paranenud. Kogu- laste ja noorte kaasamiseks välismaal. kondade võimestamiseks tehti mitmeid tegevusi.  Ukrainas toimuva sõjaga seonduvalt on vaja hoida Näiteks alustati uuendatud maakondliku nõustamis- Eesti head rahvusvahelist mainet –Eestlased välis- teenusega ning kümme kohaliku omavalitsuse ja ko- maal aitavad kaasa Eesti kuvandi tutvustamisele. gukondade meeskonda osalesid kogukondade aren-  Kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisega guprogrammis. Samuti valmis kogukondadega koos- tuleb senisest enam tegeleda. Samuti on vaja jät- loome mudel, mida on igal omavalitsusel võimalik kata maakondliku kodanikuühiskonna nõustamis- oma piirkonnas rakendada. teenuse osutamisega, mille tulemusena saavad koha-  Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha likud kogukonnad senisest enam tuge. olulisem. 2022. aastal suurenes rahvastikuregist-  Koroonaviirusest tingitud muutused ja Ukraina sõja risse tehtud päringute arv enam kui üheksa miljoni mõjud on toonud esile kodanikuühiskonna innovaa- päringu võrra. Kokku tehti 177 miljonit päringut. tilisuse ja võimalused ühiskondlike probleemidega Suurema päringute arvuga kaasnevad muud toeta- kiiresti tegeleda. Riik peab seda soodustama. Tuleb vad tegevused, mis on vajalikud näiteks andmetele arendada vabatahtlikke võrgustikke ning tagada juurdepääsuotsuste tegemiseks ja andmete väljasta- innovaatiliste algatuste toetamise fond. miseks. Rahulolu rahvastikuregistri e-teenustega oli 75 protsenti. Inimeste tagasisidet arvesse võttes te-  Jätkuvalt on vaja toetada sotsiaalset ettevõtlust geleti e-teenuste parendamisega, et muuta need pa- ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Näiteks tuleb remini kasutatavaks. Oluline uuendus oli 2022. aas- kõrvaldada piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel et- tal lisandunud võimalus esitada abieluavaldus tevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega ettevõtluse elektrooniliselt – inimesed kasutavad seda võima- toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult in- lust juba rohkem kui pooltel juhtudel. Siht on muga- novaatilisteks tegevusteks tuge saada. vate, automaatsete ja elektrooniliste teenuste aren-  Vaja on luua võimalusi eraraha paremaks kaasami- damisega edasi liikuda. Selleks võttis Riigikogu vastu seks annetamisel. vajalikud seadusemuudatused.  Ukrainas toimuva sõja mõjudega seonduvalt on ka-  Rahvastikuregistri tähtsus tuli teravalt esile Ukraina vas soodustada saabunud põgenike ühiskonda kaa- sõjapõgenike saabudes. Kiiresti leiti lahendused, et samist, pakkudes neile vabatahtlikku tegevust. põgenikele massiliselt isikukoode anda, nende  Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine, mis ei elukohta registreerida ja perekonnasündmuste toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist. andmeid rahvastikuregistrisse kanda – need and- med on aluseks erinevate teenuste osutamisel ning  On vaja aidata kaasa, et rahvastikuregistri andme- seega oluliseks eelduseks sõjapõgenikega seotud väl- tega seonduvad teenused oleksid mugavad, lihtsalt jakutsetega tegelemisel. üles ehitatud ja loogiliselt seotud.  Soomega sõlmiti rahvastikuregistri andmete va-  Uue nimeseaduse ja perekonnaseisutoimingute sea- hetamise kokkulepe. Paljud toetused ja elutähtsad duse ettevalmistamine, et muuta menetlused liht- teenused on seotud inimese alalise elukohaga. And- samaks ja paberivabaks. mete vahetamine aitab tagada teises riigis elavatele  Tuleb jätkata välisriikidega rahvastikuregistri and- inimestele teenuste kättesaadavuse ja parandada mete vahetuse lepingute sõlmimist ja andmevahe- rahvastikuregistri andmete kvaliteeti. tuse korraldamist. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil https://siseministeerium.ee/sidest#aruanded 62 Tabel 37. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine Mõõdik Täitmine Täitmine Täitmine Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2022 2023 Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate 78% – – – ≥ 79% osakaal, eestlased Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate 85% – – – ≥ 86% osakaal, teised rahvused Allikas: Eesti integratsiooni monitooring Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga – 84% – ≥ 84% ≥ 85% Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seon- duv uuring Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses 38% – – > 38% > 38% Allikas: Rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks 70 74 75 > 72 > 72 Allikas: Recommy, rahvastikuregister Tabel 38. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Eelarve Esialgne Lõplik Eelarve Esialgne RES 2024 täitmine eelarve eelarve täitmine eelarve 2021 2022 2022 2022 2023 Kulud -24 948 -21 621 -37 109 -26 732 -32 472 -31 250 Allikas: 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2023. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2023–2026 63 1.2.19 Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei eesmärk on Riigikogule tema põhi- Parlamentarismialase koostöö rahvusvahelisel seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste tasandil loomine. Kantselei ülesanneteks on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja Riigikogu liik- 2022. aasta kujunes välissuhtluses Ukraina aastaks. meid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, ma- 24. veebruaril alanud Venemaa täiemahuline agressioon janduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks. Ukraina vastu mõjutas suurel määral sellele järgnenud vi- siite ja kohtumisi. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu is- 2022. aastal tegi Riigikogu esimees ametliku visiidi His- tungitel, komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioo- paania Kuningriiki, külastas kolmel korral Ukrainat ning nides. Soomet ja Aserbaidžaani. Veebruaris toimus Riias Balti rii- Lisaks teenindab Riigikogu Kantselei riigi valimisteenis- kide esindajate ja Rootsi parlamendi esimehe töökohtu- tust, Arenguseire Keskust, Vabariigi Valimiskomisjoni ja mine (Ukraina toetamise ja abistamise teemal). Märtsi lõ- Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. pus kohtusid Ljubljanas Euroopa Liidu parlamentide esi- mehed. Mais külastasid NB8 spiikrid Moldovat, näitamaks Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja Põhja- ja Baltimaade toetust Moldova demokraatlikule rii- läbi viia Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parla- gikorrale. NB8 parlamentide esimeeste traditsiooniline mendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esi- kohtumine toimus augustis Kaunases. Oktoobri lõpus lei- mehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. dis Zagrebis aset esimene Krimmi platvormi parlamen- Arenguseire Keskus tegeleb Eesti ühiskonna pikaajaliste taarne konverents, kus osalevaid riike esindasid parla- arengute tuvastamise ja analüüsiga ning nende põhjal mendi esimehed. 2022. aasta teises pooles tegi visiidi Uk- arengustsenaariumite koostamisega. rainasse Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor See- der. Riigikogu teine aseesimees Martin Helme osales mit- Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada Riigikogu mesugustel oma parteigrupi üritustel. valimise seaduses sätestatud põhimõtete järgimine ning Aktiivselt tegutsesid Riigikogu parlamendiühendused. täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. 2022. aastal korraldatud töötoad, seminarid ja kohtumi- Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni üle- sed võtsid fookusesse sellised teemad nagu Venemaa ag- sanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksik- ressioon Ukrainas, riiklike kosmoseseaduste väljatööta- kandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sä- mine, parlamentide roll kliimamuutustele reageerimisel, testatud nõuetele. rohepööre, majanduse taastamine, COVID-19 kriisi järel- mitega tegelemine, julgeoleku tagamine Euroopas. Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll Avalikkuse teavitamine - Riigikogu XIV koosseis võttis 2022. aasta 7. ja 8. is- 2022. aastal taastus juurdepääs pidulikele üritustele, li- tungjärgul vastu 146 õigusakti. puheiskamisele 24. veebruaril Kuberneri aias ning eks- - Aruandlusperioodil toimus 123 istungit, sealhulgas kursioonidele – aastas külastas Riigikogu 714 gruppi, kü- viis täiendavat istungit. lastajaid oli 23 862. - Toimus 11 erakorralist istungjärku. 2022. aasta septembris tähistati 100 aasta möödumist - Menetlusse võeti 22 kollektiivset pöördumist. Riigikogu hoone avamisest. Selle sündmuse puhul valmis - Toimus 11 olulise tähtsusega riikliku küsimuse aru- juubelipostmark „Riigikogu hoone 100“, mille kujundas telu. kunstnik Jaan Saar. - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigi- 5. oktoobril möödus 30 aastat Eesti taasiseseisvumise jä- kogu ees 22 korral. rel valitud esimese Riigikogu koosseisu kokku tulemi- - Poliitilise avaldustega esineti Riigikogu ees 12 kor- sest. Selle puhul toimus Riigikogu VII koosseisu liikmete ral. taaskohtumine Toompea lossis. - Umbusalduse avaldamine ja otsustamine toimus ka- hel korral ja usaldusküsimusega seoti kuus eelnõu. Riigi valimisteenistus - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati 58 arupärimist ja 66 kirjalikku küsimust. Riigi valimisteenistuse põhitähelepanu koondus 2023. aasta Riigikogu valimiste ettevalmistamisele. Tel- Parlamentaarne tegevus Riigikogu komisjoni- liti valimisteks vajalikud vahendid, nõustati linna- ja val- des lasekretäre valimisjaoskondade moodustamisel. Vali- mistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline vali- Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. jate nimekiri VIS. Lisaks tegutses 2022. aastal Riigikogus üks probleemko- misjon: eesti keele õppe arengu probleemkomisjon. Valimisteks ajakohastati elektroonilise hääletamise süs- teem, loodi uue kujundusega valijarakendus, viidi läbi e- Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 837 is- hääletamise süsteemi läbistustest ning ajakohastati selle tungit: riskianalüüsi. E-hääletamise süsteem liidestati elektroo- - Alalistes komisjonides 710 istungit; nilise valijate nimekirjaga. Valijate nõustamiseks avati - Erikomisjonides 106 istungit; koostöös Häirekeskusega valimiste infotelefon. Riigi In- - Probleemkomisjon pidas 21 istungit. fosüsteemi Amet pakkus kasutajatuge valijarakenduse tehnilistes küsimustes. Valmis KPMG Baltics OÜ koostatud ülevaade „Valimiste infosüsteemide ja nendega seotud protsesside turvali- suse terviklik auditeerimine ja hindamine Majandus- ja 64 Kommunikatsiooniministeeriumile“. Kriitilise tähtsu- Erakondade Rahastamise Järelevalve Komis- sega puudusi ja turvanõrkusi valimiste infosüsteemides jon ega tööprotsessides ei leitud. Lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrollimi- Arenguseire Keskus sele tegeleti erakonnaseaduse rikkumiste menetlemise ja mitmes komisjoni ettekirjutustega seotud kohtuvaid- Arenguseire Keskus tegeles nelja uurimissuunaga: kõrg- luses osalemisega. Lõppes seni suurima keelatud anne- hariduse tulevik, andmevabaduse tulevik, Vene-Ukraina tuse tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus: sõja pikaajalised mõjud Eestile ning rohepöörde stsenaa- 1. märtsil jõustus ringkonnakohtu otsus tagastada keela- riumid Eestis. Rohepöörde stsenaariumide uurimist tud annetus summas 843 000 eurot. alustati sügisel ja selle lõppraport valmib 2023. aasta ke- vadel. Täispikkuses ülevaade Riigikogu Kantselei 2022. aasta tegevustest asub aadressil https://www.riigi- Avaldati kolm kokkuvõtvat raportit („Kõrghariduse tule- kogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/eelarve-ja-ma- vik. Arengusuundumused aastani 2035“, Vene-Ukraina jandusaasta-aruanne/ sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus“, „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariu- mid aastani 2035“) ning 12 lühiraportit. 1.2.20 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- dati neli, tagastati neli ning jäeti rahuldamata neli taot- vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute lust. Keskmine puhas menetlusaeg eelmenetluses oli 64 seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse ja põhimenetluses 122 päeva. järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseadus- likkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata Kohtunike omavalitsuskogude töö korralda- õigusemõistmise korrakohasele toimimisele kohtusüs- mine teemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd Täiskogu korraldades, ja kohtupraktika kujundamisele. Riigikohus korraldab kohtunike koolitust, tegutseb kohtuvaldkonna Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. välissuhtluses, Riigikohtu esimees juhib kohtute halda- Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXI kor- mise nõukoda. ralise täiskogu, kus lisaks Riigikohtu esimehe ja justiits- ministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust Personal ning korralduslikele küsimustele oli keskne arutelu- Seisuga 31. detsember 2022 oli Riigikohtus 95 teenistus- teema kohtunikuamet muutuvas maailmas. kohta, sealhulgas 19 riigikohtuniku kohta, 53 ameti- ja Kohtunikueksamikomisjon 23 töökohta. Tööjõu koguvoolavus aastas oli 11,6 prot- senti (2021. aastal 20,0 protsenti), vabatahtlik voolavus 2022. aastal saabus 22 eksamile lubamise taotlust, eksa- 7,4 protsenti (2021. aastal 10,5 protsenti). Riigikohtust mid sooritas positiivselt kuus eksamitegijat. Viidi läbi lahkus aasta jooksul 11 teenistujat (2021. aastal 21) ning 5 kohtunikukonkurssi 24 kohtunikukoha täitmiseks, tööle asus 10 teenistujat (2021. aastal 9). kuhu kandideeris 96 isikut. 2022. aasta lõpu seisuga oli ametis 37 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. Eelarve Koolitusnõukogu Riigikohtu 2022. aasta esialgne eelarve (välja arvatud käibemaks ja mitterahalised kulud) oli 5 383 242 eurot, Koolitusnõukogu analüüsis 2021. aasta koolitusprog- millele lisandus Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest re- rammi täitmist, kinnitas koolitusaruande, jälgis servist 7258 eurot ja lisaeelarvega 8200 eurot. 2022. aasta kohtunike koolitusprogrammi täitmist, sea- 2021. aastast toodi vahendeid üle 365 648 eurot (mit- dis prioriteedid 2023. aasta koolitusprogrammi koosta- meaastased projektid). 2022. aasta riigieelarve seaduse miseks ning kinnitas selle. muutmisega anti Justiitsministeeriumi eelarvest Riigi- Kohtunike distsiplinaarkolleegium kohtu eelarvesse 500 000 eurot. Riigikohtu lõplikust eelarvest (6 264 348 eurot) moodustasid piirmäärata 2022. aastal viidi läbi distsiplinaarmenetlus kolme koh- vahendid 30,6 protsenti (1 913 800 eurot), piirmääraga tuniku suhtes. vahendid 69,4 protsenti (4 350 548 eurot). Kohtunike eetikanõukogu Õigusemõistmine 2022. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kaheksal kor- 2022. aastal esitati kokku 2491 menetlustaotlust – tsivii- ral. lasjades 935, süüteoasjades 934, haldusasjades 622 Koolitustegevus (võrdluses 2021. aastaga menetlustaotlusi –7,3 prot- senti, riigi õigusabi taotlusi +15,1 protsenti). Koos vara- 2022. aastal valmistati ette ja viidi läbi 60 koolitust 68 sematega oli menetluses 2999 taotlust. Esitatutest vaa- koolituspäeval. Aasta jooksul osales vähemalt ühel kooli- dati läbi 2453 taotlust (jõudlus 98,5 protsenti, jõudlus tusel 206 kohtunikku (90 protsenti töötavatest kohtuni- paranenud 6,2 protsenti). Menetlusse võtmine otsustati kest, üle 2500 osaluskorra). Alustavate kohtunike ja 1946 taotluse kohta, neist menetlusse võeti 241 taotlust kohtujuristide osalusaktiivsus oli vastavalt 96 ja 94 prot- (12,4 protsenti, sarnane eelmise aastaga). Põhiseadus- senti. Iseseisvaks õppeks tehti kättesaadavaks 20 kooli- likkuse järelevalvena vaadati läbi 12 asja, millest rahul- tust. Riigikohus osaleb Euroopa Õigusalase Koolituse Võrgus- tiku töös. 2022. aastal osalesid I ja II astme kohtunikud 65 Riigikohtu kaudu väliskoolitustel kokku 86 korda, viis ja ühisseminari, võõrustas Soome Kõrgema Halduskohtu kohtunikku käisid Open Worldi programmi raames pike- ning Ukraina Ülemkohtu delegatsioone. Ukraina Ülem- mal õppevisiidil Ameerika Ühendriikides. Koostöös Eu- kohtu visiidi raames toimus Eesti ja Ukraina kohtunike roopa Liidu Õiguse Akadeemiaga ja Riigiprokuratuuriga seminar „Kohtupidamine sõja kontekstis“. korraldati kohtunikele, kohtujuristidele ja prokuröridele Tallinnas seminar „Euroopa Liidu diskrimineerimisvas- Kohtute haldamise nõukoda tase õiguse kohaldamine“. Kohtute haldamise nõukoda pidas 2022. aastal neli is- Riigikohus jätkas kohtuteenistujate õiguskoolituste läbi- tungit. Käsitleti kohtute eelarvet, õigusharidust, kohtute viimist Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. töökoormust, kohtute tegevust ja õigusemõistmist regu- 2022. aastal toimus kohtuteenistujatele viis koolitust leerivat seadusandlust, kohtupidamist kriisi tingimustes viiel koolituspäeval. 2022. aastal osales 15 kohtunikku ja teisi aktuaalseid küsimusi. advokatuuri koolitustel ning viis kohtunikku prokura- tuuri koolitustel. Prokurörid osalesid kohtunike kooli- Olulised andmeallikad Riigikohtu tegevusest tustel 44 ja advokaadid 143 korral. Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruand- Välissuhtlus lus Statistika | Riigikohus, koolitus Koolitus on osa koh- tunikuametist | Riigikohus, kohtunike omavalitsusko- Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni gude töö Kohtunike omavalitsuskogud | Riigikohus, koh- liige, sealhulgas kahe organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks tute aastaraamat Aasta 2022 – Kohtute aastaraamat (rii- regulaarsele suhtlusele liikmesorganisatsioonides (vä- gikohus.ee), muu Avalikud esinemised ja artiklid | Riigi- lislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) kor- kohus. raldas Riigikohus 2022. aastal Tartus Balti riikide ülem- kohtute koostööprojekti raames kolmepoolse kohtumise 1.2.21 Riigikontroll Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2022. aastal uuendamise. Samas ei ole paljusid reservväelasi pärast valmis Riigikontrolli auditiosakonnal 13 auditit ja üle- ajateenistust kutsutud õppekogunemistele. Kaitseväe la- vaadet ning lisaks neile hulk märgukirju. Osakonna põh- hinguvalmidust, sealhulgas üksuste mehitatust ja väl- jalikuma tähelepanu all olid tervishoiuvaldkonna tee- jaõpet, kontrollitakse regulaarselt, kuid kontrollitule- mad. Analüüsi tulemusel koostati Riigikogu jaoks raport musi kinnitavaid hindamisõppusi ei jõuta osale üksus- „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.– tele plaanitud ajakavas läbi viia. 2022. aastal. Eesti tervishoiu suundumused.“ Ehitusmaavaradega varustamise kindlus 2022. aastal valmis Riigikontrolli analüüsiosakonnal kolm ülevaadet, mille põhjal koostati kaks aruannet ning Riigikontroll leidis, et kui Eesti täidaks Euroopa Liidu ees üks märgukiri. Analüüsiosakonna fookuses olid võetud kohustused ehitada aastaks 2030 valmis suured 2022. aastal Euroopa Liidu toetuste kasutamise planee- taristuprojektid – neljarajalised üleeuroopalisse teede- rimine ja probleemid, mis seonduvad võimekusega saa- võrgustikku TEN-T kuuluvad maanteed ja Rail Balticu dud raha Eesti majanduse ja ühiskonna arengu kiirenda- raudteetrass –, siis senistest karjääridest kaevandatavast miseks õigel ajal ja viisil kasutusele võtta. kohalikust ehitusmaavarast praeguste uuringute ja ana- lüüside alusel ehitamise lõpuleviimiseks ei jätkuks. Et 2022. aasta mahukaimad tööd olulised taristuprojektid ellu viia, on vaja juba lähitulevi- kus avada ehitusmaavarade kaevandamiseks uusi kar- Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.– jääre. 2022. aastal. Eesti tervishoiu suundumused Euroopa Liidu toetuste kasutamise riskid ja õppetunnid Lõppenud aasta Riigikontrolli aastaaruandes parlamen- dile lahati tervishoiuprobleeme. Raporti koostamiseks Riigikontroll osutas riskile, et riigil on raskusi eurotoe- hindas Riigikontroll, mis on saanud probleemidest, mida tuste kasutamisega. Näiteks kulutati 2021. aastal on kajastatud viimase kümne aasta jooksul tehtud tervis- 588 miljonit eurot plaanitust vähem, mis tähendab, et ka- hoiuauditites, ja kuidas Riigikontrolli varasemaid soovi- sutati vaid 61 protsenti kavandatust. Mahajäämus plaa- tusi on ellu viidud. Aastaaruande kokkuvõttena on tõde- nidest on pikaajalisem: vaadeldud aastate 2017–2021 tud, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ja/või kvaliteet puhul keskmiselt 318 miljonit eurot riigieelarvesse pla- ei pruugi tulevikus enam olla ühtlaselt ootuspärasel ta- neeritud välistoetustest aastas. Raha ei pruugi kiirete semel. ümbertõstmiste toel küll kaduma minna, kuid selle eest saab kiire hinnatõusu tingimustes vähem koole, tervise- Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus keskuseid, teid ja muud tarvilikku. ja tehingute seaduslikkus Ülevaade Eesti Töötukassa koolitustest Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta andis Riigikontroll märkusega arvamuse. Tehingute sea- Riigikontrollile nähtus, et ehkki Töötukassa pakub kooli- duslikkuse kohta olulisi tähelepanekuid ei olnud. tusi üha rohkem ja selleks kulub aina suuremaid summa- sid, puudub Töötukassal seni ülevaade sellest, kas kooli- Sõjaliseks riigikaitseks inimeste reservi moodustamine tusest on uue töö leidmisel kasu. Kui Töötukassa ei ana- Auditi tulemusena leidis Riigikontroll, et senine tee- lüüsi, kuhu inimesed koolituse lõpetamise järel tööle nistusse võetud ajateenijate arv ning Kaitseväe üksuste asuvad ning kas leitud töö ja õpitud oskused on omav- mehitamise süsteem on üldiselt taganud planeeritud ük- ahel seotud, ei saa olla kindel, et raha läheb õigesse kohta suste piisava mehitatuse ja isikkoosseisu regulaarse ning pakutud koolitused on tööturu vajadustega seotud. 66 *** duli täiendamisele ning auditi dokumenteerimise prakti- kate ühtlustamisele. Andmeanalüütika valdkonna aren- Riigikontrolli esindajad osalesid Riigikogu riigieelarve dusprojektid hõlmasid eelkõige riigi majandusaasta kontrolli erikomisjoni istungitel, samuti alatiste komisjo- koondaruande automatiseeritud andmevahetuse lahen- nide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parla- duse arendamist. mendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas Riigikogu liikmete kirjalikele küsimusele ning avaldas Välissuhtluse valdkonnas viidi ellu EUROSAI IT-töö- mitu artiklit. Samuti saatis riigikontrolör märgukirja Tal- rühma (ITWG) tegevuskava. Kavast lähtudes korraldati linna Haigla ehitamise ettevalmistamise probleemide ja kaks suurüritust: ITWG virtuaalne kevadkoosolek ning riskide kohta. ITWG aastakoosolek hübriidvormis Rumeenias. Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada Riigi- 2022. aasta lõpus oli Riigikontrolliga töö- või teenistus- kontrolli põhitegevust ehk auditite tegemist. Auditikvali- suhtes 81 inimest, kellest aktiivselt töötas 78. Üldine töö- teedi ja -metoodika ning asjaajamise valdkonnas kesken- jõu voolavus aasta jooksul oli 9,1 protsenti. Riigikontrolli duti lisaks auditimeeskondade jooksvale nõustamisele sooline jaotus on püsiv: 2022. aasta lõpu seisuga oli tee- ning toetamisele dokumendihaldussüsteemi auditimoo- nistujate hulgas mehi 32 protsenti ja naisi 68 protsenti. 1.2.22 Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presi- Lääne-Virumaale, Ida-Virumaale, Pärnumaale ja Järva- denti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantse- maale ning ringsõidu Setomaal. Riigipea pidas aasta lei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist jooksul hulgaliselt erinevaid kõnesid, tervitusi, sõnavõtte suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja ning andis koolitunde. teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid. Välissuhtlus Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused Presidendi välisuhtlus lähtus 2022. aastal kolmest pea- misest eesmärgist: Vabariigi President kuulutas 2022. aastal välja 124 sea- 1) Ukraina igakülgne toetamine tulenevalt 24. veebruaril dust ja jättis välja kuulutamata kaks seadust. Mõlema 2022 alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukrainas; seaduse puhul otsustas Riigikogu neid uuesti menetlema 2) välispoliitiliste tegevuste kaudu Eesti julgeoleku kind- hakata. Riigipea tegi viis otsust Vabariigi Valitsuse koos- lustamine ja tugevdamine; seisu muutmise kohta, sealhulgas peaministri kandi- daadi nimetamine. Vabariigi President esitas Riigikogule 3) sidemete süvendamine Euroopa ja transatlantiliste otsuse eelnõu riigikontrolöri ametisse esitamiseks ja tegi partneritega. Lisaks välis-ja julgeolekupoliitika sõlmkü- otsuse Riigikogu korraliste valimiste väljakuulutami- simustele oli välisvisiitidel ja kohtumistel oluline roll seks. Riigipea kolme otsusega tehti muudatused Vaba- Eesti ettevõtluse edendamisel, digi-, hariduse-, teaduse,- riigi Presidendi asutatud kahe sihtasutuse põhikirjades. kliima- ja keskkonnateemade esile toomisel. Eelnimeta- tud eesmärkidest lähtudes toimus Vabariigi Presidendil Ametisse nimetamine ja auastmete andmine 2022. aastal 26 välisvisiiti ning arvukalt rahvusvahelisi President tegi 36 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja kohtumisi, konverentse ja esinemisi. Samuti jätkus riigi- täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning ta- pea tegevus Lennart Meri konverentsi patroonina. gasikutsumise kohta ning kaks otsust kohtunike Välisvisiidid ametisse nimetamise ja viis otsust vabastamise kohta. President andis 20 käskkirja kaitseväelastele auastmete Märgilised olid visiidid Ukrainasse veebruaris ja aprillis. andmiseks. Kõikidel teistel välismõõtme visiitidel ja kohtumistel on Ukraina igakülgne toetamine ja Venemaa jaoks agres- Teenetemärkidega autasustamine siooni hinna tõstmine olnud kesksed aruteluteemad. Ka- Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks hepoolses suhtluses on oluline nimetada ka visiite Amee- 148 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati riiklikke au- rika Ühendriikidesse (Texas), Rootsi, Norrasse, Poola, tasusid seoses välisriikide diplomaatide lahkumisega Moldavasse, Rumeeniasse, Araabia Ühendemiraatidesse Eestist (üks teenetemärk) ja postuumselt (üks teenete- (EXPO), Soome, Taani, Islandile, Kanadasse, Belgiasse, märk). President annetas 2022. aastal kokku kolme otsu- Itaaliasse (Veneetsia biennaal). sega 150 riiklikku teenetemärki. Vabariigi President tegi Lisaks osales riigipea ÜRO peaassambleel New Yorkis, ühe otsuse teenetemärgi äravõtmise kohta. Pariisi Rahufoorumil, Davosi Majandusfoorumil ja Hali- faxi julgeolekufoorumil. Samuti osales president veeb- Armuandmine ruaris Varssavis ning juunis Bukarestis Ida- ja Kesk-Eu- Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 99 süüdi- roopa riigipeade (B9) kohtumisel, juunis Kolme mere mõistetu kohta, kellest armu anti kolmele isikule. Valmis- tippkohtumisel Riias, oktoobris Arraiolose grupi presi- tati ette viis armuandmist käsitlevat otsust. dentide kohtumisel Maltal ja detsembris 3B presidentide kohtumisel Riias. Seoses Balti riikide iseseisvuse taas- Riigisisene tegevus tunnustamise 30. aastapäevaga (2021) toimus koroona- pandeemiast tulenenud viivitusega Eesti, Läti ja Leedu 2022. aastal külastas Vabariigi President paljusid Eesti presidendi visiit Islandile. piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ettevõtjate ning teiste erinevate Eesti piirkondade koha- liku elu edendajate ning eestvedajatega. Lisaks paljudele lühematele külastustele tegi president maakonnavisiidid 67 Visiidid Eestisse ja rahvusvahelised kohtumi- Muud kohtumised sed Aruandeaastal jätkusid regulaarsed kohtumised Riigi- 2022. aastal võõrustas president viie välisriigi riigipead. kogu väliskomisjoniga ja välispoliitika kujundajatega. Ametlikel visiitidel käisid aprillis Küprose president Ni- Väljakujunenud tava kohaselt toimusid kaks korda aas- cos Anastasiades, mais Kreeka president Katerina Sakel- tas kohtumised Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadi- laropoulou, septembris Malta president George Vella ja kutega ning diplomaatilisele korpusele korraldatud vas- oktoobris töövisiidil Soome president Sauli Niinistö. Len- tuvõtt detsembris. Juulis võõrustas riigipea Eesti aukon- nart Meri konverentsi raames oli mais Tallinnas töövisii- suleid ja globaalseid Eesti sõpru. dil Poola president Andrzej Duda. Samuti toimusid koh- tumised mitmete Eestit väisanud valitsusjuhtide (Belgia, Volikirjad Ühendkuningriik, Kreeka), välisministrite (Poola, Prant- 2022. aastal andis Vabariigi Presidendile oma volikirjad susmaa) ja parlamendi esimeeste (Euroopa Parlament, üle 26 välisriigi suursaadikut. Samuti toimusid kohtumi- Aserbaidžaan) ning parlamendi delegatsioonidega (Uk- sed mõnede Eestis lähetust lõpetavate suursaadikutega. raina). Riigipea kohtus ka Eestit väisanud NATO peasek- Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad (seal- retäri, Euroopa Komisjoni presidendi ja OSCE peasekre- hulgas kaasakrediteeringud) 34 korral ning põhiakredi- täriga. teeringute puhul toimusid saadikutega lähetuseelsed vestlused. 1.2.23 Õiguskantsleri Kantselei Õiguskantsleri Kantselei ülesanne on õiguskantsleri te- 2022. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- gevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- sulise suulise ettekande. vate ülesannete täitmisel. Tegevusmahud kogu aruandeaasta kohta on järgmised: Õiguskantsleri ülesanne on teostada järelevalvet õigust-  Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, ja seaduslikkuse üle 81 kontrollida isikute põhiõiguste ning vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt,  Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täita lasteombudsmani funktsiooni ning olla Eesti Vaba- 211 riigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konvent-  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osa- siooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler lemine 9 teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise  Avalduse läbi vaatamata jätmine 1407 üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ning nendega seonduva teabe kogumise,  Kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise me- töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. netlus 33 Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja  Arvamused õigusaktide ja muude dokumentide eel- edendamise asutuse (National Human Rights Institution nõude kohta 29 – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et  Kollegiaalorgani töös osalemine 1 kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi  Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine 4 teostada teistega võrdsetel alustel.  Lepitusmenetlus eraisikutevahelise diskrimineeri- Selle tegevusülevaate eesmärk on anda informatsiooni mise vaidluse lahendamiseks 1 riigi majandusaasta koondaruande koostajale Õigus- kantsleri Kantselei tegevuse kohta 2022. aruandeaastal.  Immuniteedi ära võtmise menetlus 1 Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule aastaüle-  Muu seadusest tulenev tegevus 60 vaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise KOKKU 1837 kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodule- hel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2022/ Õiguskantslerile esitati 2022. aastal 2472 avaldust. Kirjaliku ülevaate 2021/2022. aasta tegevustest kuni 1. septembrini 2022 esitas õiguskantsler Riigikogule 68 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused Eesti avaliku sektori siseaudit järgib Rahvusvahelise Si- Ministeeriumite siseauditi üksuste tegevusaruannete ko- seaudiitorite Instituudi (IIA) välja töötatud siseauditee- haselt 2022. aastal kvaliteedihindamisi läbi ei viidud. Va- rimise standardeid, mille kohaselt tuleb siseauditi funkt- rasematel aastatel toimunud väliste kvaliteedihinda- siooni kvaliteeti lisaks perioodilisele sisemisele hindami- miste alusel on kahe ministeeriumi siseauditi üksusel sele vähemalt kord viie aasta jooksul hinnata välise sõl- õgus oma aruannetes kasutada väljendit „üldises vasta- tumatu spetsialisti poolt. vuses78“ ning veel kahe ministeeriumi siseauditi üksusel Eestis on siseauditeerimise standardid kehtestatud au- õigus kasutada väljendit „osalises vastavuses siseaudi- diitortegevuse seadusega. Kvaliteedihindamise reeglid teerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja siseaudiitori on lisaks sätestatud täidesaatva riigivõimu asutuse si- kutsetegevuse standarditega“. seauditeerimise üldeeskirja §-s 11: Välishindamisel hin- Seitsmes ministeeriumis on kogu haldusala katvas si- natakse siseauditi üksuse juhtimise ja tegevuse vastavust seauditi üksuses kõigest 1-3 töötajat, mistõttu standardi- õigusaktide nõuetele. Välishindamine viiakse läbi vähe- tekohaste kvaliteedihindamiste läbiviimist nähakse juht- malt kord viie aasta jooksul. Siseauditi üksuse perioodi- konna poolt ebaotstarbeka ressursikulutusena. Väliste line sisemine hindamine tuleks nii standardite kui mää- kvaliteedihindamiste takistuseks saab lisaks eelnevale ruse kohaselt läbi viia vajaduse alusel, kuid kindlasti ka vabade eelarvevahendite puudumine hindamise telli- mitte varem kui 12 kuud enne kavandatud välishinda- miseks. mist. 78 Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri § 12. Perioodilise sisemise hindamise ja välishindamise tulemusena siseau- diti üksusele antava koondhinnangu kategooriad on järgmised: Ei ole vastavuses – kohaldatakse juhul, kui siseauditi üksus ei vasta vähemalt ühele grupistandardile või eetikakoodeksi põhimõttele. Sellisel juhul on hindamise tulemusena tuvastatud vajadus oluliselt täiustada siseauditi üksuse juhtimist ja tegevust, et saavutada kate- gooria „osaline vastavus” või kategooria „üldine vastavus”. Osaline vastavus – kohaldatakse juhul, kui enamiku grupistandardite ja eetikakoodeksi põhimõtete puhul on saavutatud üksnes osaline vastavus. Sellisel juhul on hindamise tulemusena tuvastatud võimalus täiustada siseauditi üksuse juhtimist ja tegevust, et saavutada ka- tegooria „üldine vastavus”. Üldine vastavus – kohaldatakse juhul, kui siseauditi üksus vastab enamikule grupistandarditest ja eetikakoodeksi põhimõtetest ning teiste grupistandardite ja eetikakoodeksi põhimõtete puhul on saavutatud vähemalt kategooria „osaline vastavus”. 69 2 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatu- pidamise aastaaruanne 2.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Varad Käibevara Raha 2 496,4 2 503,2 2 300,7 1 415,1 1 658,9 1 573,9 a2 Finantsinvesteerin- gud 1 609,1 461,6 645,5 1 598,1 448,3 644,0 a3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 387,5 1 248,8 1 125,4 1 454,2 1 322,1 1 169,7 a4 Muud nõuded ja ette- maksed 1 676,8 1 294,7 1 097,8 1 034,0 1 228,5 775,9 a5 Tuletisinstrumendid 199,8 160,2 31,8 0,0 0,0 0,0 a18 Varud 714,4 367,4 319,9 40,0 33,3 47,0 a7 Immateriaalne käi- bevara 444,1 208,6 85,3 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 62,2 41,1 31,3 3,1 1,8 1,3 a14 Käibevara kokku 8 590,3 6 285,6 5 637,7 5 544,5 4 692,9 4 211,8 Põhivara Osalused sihtasutus- tes 0,0 0,0 0,0 430,8 441,7 442,9 a8 Osalused tütar- ja si- dusettevõtjates 89,4 67,5 60,4 4 490,0 4 169,9 3 881,8 a9 Finantsinvesteerin- gud 480,0 319,8 316,6 453,0 301,8 298,6 a3 Muud nõuded ja ette- maksed 941,4 925,1 867,1 1 193,2 1 089,2 1 533,3 a5 Tuletisinstrumendid 496,5 187,6 23,7 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvarainvestee- ringud 83,2 85,3 84,3 37,0 37,1 37,4 a10 Materiaalne põhi- vara 10 803,2 10 318,1 9 885,4 3 471,5 3 334,0 3 082,9 a11 Immateriaalne põhi- vara 333,2 305,9 279,8 180,3 150,4 125,6 a12 Bioloogilised varad 2 170,3 930,7 758,9 27,7 16,5 12,0 a14 Põhivara kokku 15 397,2 13 140,0 12 276,2 10 283,5 9 540,6 9 414,5 Varad kokku 23 987,5 19 425,6 17 913,9 15 828,0 14 233,5 13 626,3 70 Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Kohustised ja neto- vara Lühiajalised kohus- tised Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ette- maksed 700,2 622,8 523,2 716,6 638,6 534,7 a4 Võlad tarnijatele 532,0 387,1 303,8 218,6 172,9 153,5 Võlad töötajatele 188,5 165,9 152,1 71,7 63,1 60,6 Maksude, lõivude, trahvide kohustised 435,5 407,7 353,3 418,5 392,2 346,6 a4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 2 639,3 2 019,3 1 669,4 3 087,7 2 865,2 2 518,7 a15 Eraldised 855,6 347,1 264,8 387,7 117,1 129,3 a16 Laenukohustised 1 327,8 718,6 879,9 417,8 472,9 497,7 a17 Tuletisinstrumendid 169,1 116,1 10,4 0,0 0,0 0,0 a18 Lühiajalised kohus- tised kokku 6 848,0 4 784,6 4 156,9 5 318,6 4 722,0 4 241,1 Pikaajalised kohus- tised Eraldised 4 111,1 3 787,8 3 289,3 4 025,7 3 701,4 3 215,6 a16 Laenukohustised 5 621,5 5 179,0 4 817,3 4 542,5 3 443,6 3 136,1 a17 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 460,8 304,0 233,7 132,5 145,1 141,4 a15 Tuletisinstrumendid 32,1 37,8 4,4 0,0 0,0 0,0 a18 Pikaajalised kohus- tised kokku 10 225,5 9 308,6 8 344,7 8 700,7 7 290,1 6 493,1 Kohustised kokku 17 073,5 14 093,2 12 501,6 14 019,3 12 012,1 10 734,2 Netovara Vähemusosalus 301,9 283,5 134,5 0,0 0,0 0,0 Riigi netovara Stabiliseerimisreserv ja omandireformi re- serv 474,3 471,9 469,8 474,3 471,9 469,8 a20 Riskimaandamise re- serv 698,4 211,5 34,1 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 12,5 8,2 5,9 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 5 426,9 4 357,3 4 768,0 1 334,4 1 749,5 2 422,3 Riigi netovara kokku 6 612,1 5 048,9 5 277,8 1 808,7 2 221,4 2 892,1 Netovara kokku 6 914,0 5 332,4 5 412,3 1 808,7 2 221,4 2 892,1 Kohustised ja neto- vara kokku 23 987,5 19 425,6 17 913,9 15 828,0 14 233,5 13 626,3 71 2.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2022 2021 2022 2021 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 641,2 10 497,1 11 773,0 10 600,1 a4 Kaupade ja teenuste müük 4 347,1 3 173,9 514,5 401,9 a21 Saadud toetused 1 176,0 1 034,2 1 085,9 984,0 a19 Muud tulud 661,5 302,6 281,0 190,5 a22 Tegevustulud kokku 17 825,8 15 007,8 13 654,4 12 176,5 Tegevuskulud Antud toetused -6 662,8 -6 686,6 -7 134,9 -7 049,4 a19 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 072,8 -3 532,9 -4 072,8 -3 532,9 a4 Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -34,2 -39,4 -34,2 -39,4 a4 Tööjõukulud -2 093,9 -1 903,9 -1 173,9 -1 068,8 a23 Majandamiskulud -2 847,7 -2 076,4 -962,0 -811,3 a24 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -739,0 -704,7 -312,2 -291,2 a25 Muud kulud -939,1 -341,7 -144,5 -133,1 a26 Tegevuskulud kokku -17 389,5 -15 285,6 -13 834,5 -12 926,1 Tegevustulem 436,3 -277,8 -180,1 -749,6 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 1 260,7 181,6 12,5 4,9 a14 Finantstulud ja -kulud a27 Tulem osalustelt 30,5 1,0 331,8 365,7 Intressikulu -198,6 -166,2 -162,1 -126,5 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -8,5 -1,0 1,1 -4,4 Muud finantstulud 5,8 5,7 3,6 3,6 Muud finantskulud -0,4 -0,5 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -171,2 -161,0 174,4 238,4 Aruandeperioodi tulem 1 525,8 -257,2 6,8 -506,3 Sh riigi osa tulemist 1 491,2 -274,3 6,8 -506,3 Sh vähemusosaluse osa tulemist 34,6 17,1 0,0 0,0 72 2.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2022 2021 2022 2021 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 436,3 -277,8 -180,1 -749,6 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 739,0 704,7 312,2 291,2 a25 Kasum/kahjum põhivara müügist -59,2 -38,4 -52,3 -31,3 a22 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -600,0 -488,2 -544,5 -454,9 a19 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 395,5 448,6 562,5 557,3 a19 Muud mitterahalised tulud ja kulud 182,7 11,7 -5,5 -0,2 Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 094,3 360,6 92,3 -387,5 Käibevarade netomuutus -1 112,9 -591,2 -310,5 -234,2 Kohustiste netomuutus 1 174,1 828,0 472,5 684,4 Kokku rahavood põhitegevusest 1 155,5 597,4 254,3 62,7 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -1 318,0 -1 063,7 -479,5 -542,6 a13,a17 a5,a10, Laekunud põhivara müügist 66,9 50,7 54,4 33,9 a11,a14 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 453,5 452,7 390,4 415,8 a19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -351,6 -404,6 -514,5 -459,1 a19 Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute paiguta- misest -1 516,2 -679,7 -1 514,9 -679,2 Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 352,4 862,4 350,4 860,9 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -163,4 -8,5 -179,1 -31,6 a3,a5 Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) -14,1 -31,9 -148,0 -33,0 a5,a8,a9 Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus ära antud raha) 26,4 189,8 479,1 52,3 a3,a8,a9 Laekunud dividendid 2,6 3,4 190,6 104,2 a9,a5 Makstud dividendid -17,5 -6,6 0,0 0,0 a9A Antud laene -34,2 -86,6 -20,1 -0,2 a6 Laekunud laenude tagasimaksed 53,9 46,7 16,5 15,1 a6 Laekunud finantstulud 6,7 -3,6 1,0 -7,2 Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 452,6 -679,5 -1 373,7 -270,7 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustiste võtmisest 2 051,3 957,0 1 666,1 781,0 a17 Laenukohustiste tagasimaksed -973,0 -791,2 -625,5 -499,7 a17 Makstud intressid ja muud finantskulud -34,4 -34,3 -3,0 -0,8 Klientide hoiuste muut 246,4 153,1 -162,0 12,5 a15 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 290,3 284,6 875,6 293,0 Puhas rahavoog -6,8 202,5 -243,8 85,0 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2503,2 2300,7 1 658,9 1 573,9 a2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2496,4 2503,2 1 415,1 1 658,9 a2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -6,8 202,5 -243,8 85,0 73 2.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Riigi netovara Stabiliseerimis- Omandireformi Vähemusosalus Akumuleeritud Muud reservid Riskimaanda- mise reserv Kokku Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 37,9 34,1 5,9 4 768,0 5 277,8 134,5 5 412,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu- sest tekkinud valuutakursivahed ja sidu- settevõtjate muu koondkasumi mõju 2,3 2,3 2,3 Riskimaandamisinstrumentide ümberhind- lus 177,4 177,4 177,4 a18 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatili- sed kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16 Materiaalse põhivara ümberhindlus 4,7 4,7 4,7 a11 Aruandeperioodi tulem -274,3 -274,3 17,1 -257,2 Kokku aruandeperioodi kogutulem 177,4 2,3 -437,2 -257,5 17,1 -240,4 Vähemusosa soetused ja müügid 27,7 27,7 138,5 166,2 a9A Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,9 0,9 0,9 Makstud dividendid 0,0 -6,6 -6,6 Ümberjaotamine -1,8 3,9 -2,1 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 211,5 8,2 4 357,3 5 048,9 283,5 5 332,4 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestu- sest tekkinud valuutakursivahed ja sidu- settevõtjate muu koondkasumi mõju 4,3 4,3 4,3 Riskimaandamisinstrumentide ümberhind- lus 486,9 486,9 3,4 490,3 a18 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatili- sed kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16 Varude üleandmine Tervisekassale -28,0 -28,0 -28,0 a7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,5 3,5 3,5 a11 Aruandeperioodi tulem 1 491,2 1 491,2 34,6 1 525,8 Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 486,9 4,3 1 072,0 1 563,2 38,0 1601,2 Vähemusosa soetused ja müügid 0,0 -2,1 -2,1 a9A Makstud dividendid 0,0 -17,5 -17,5 Ümberjaotamine -6,2 8,6 -2,4 0,0 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 698,4 12,5 5 426,9 6 612,1 301,9 6 914,0 74 B. Konsolideerimata aruanne Stabiliseerimis- Omandireformi Akumuleeritud Kokku reserv reserv tulem Lisa Jääk seisuga 31.12.2019 431,9 37,9 2 422,3 2 892,1 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahju- mid -167,6 -167,6 a16 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,2 3,2 a11 Aruandeperioodi tulem -506,3 -506,3 Kokku aruandeperioodi kogutulem -670,7 -670,7 Ümberjaotamine -1,8 3,9 -2,1 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 41,8 1 749,5 2 221,4 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahju- mid -394,7 -394,7 a16 Varude üleandmine Tervisekassale -28,0 -28,0 a7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 3,2 3,2 a11 Aruandeperioodi tulem 6,8 6,8 Kokku aruandeperioodi kogutulem -412,7 -412,7 Ümberjaotamine -6,2 8,6 -2,4 0,0 a20 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 1 334,4 1 808,7 75 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne tuh eurot Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve (A) TULUDE JA KULUDE EELARVE RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 13 132 233 13 373 088 13 996 560 12 426 734 623 472 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 11 248 151 11 948 516 10 787 825 700 364 sh riigisisene käibemaks 211 570 253 502 262 748 207 191 9 246 Saadud toetused 1 363 342 1 463 342 1 048 209 941 384 -383 700 Riigilõivud 87 264 87 264 91 722 89 115 4 580 Tulu majandustegevusest 300 337 300 337 422 799 312 807 132 247 Tulu põhivara ja varude müügist 24 975 24 975 52 463 31 486 27 484 Trahvid ja muud varalised karistused 18 402 18 402 22 910 17 654 4 505 Keskkonnatasud 78 610 78 610 152 374 91 009 73 794 Muud tegevustulud 43 641 43 641 47 944 43 676 4 453 Intressi- ja omanikutulud 108 365 108 365 209 622 111 777 86 919 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -13 633 056 -15 176 562 -13 913 756 -12 777 278 1 227 551 sh piirmääraga vahendid -3 659 466 -4 638 065 -3 954 838 -3 835 758 683 227 sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -265 190 -265 190 -312 243 -291 228 -47 053 sh riigisisene käibemaksukulu -100 776 -141 333 -165 692 -117 282 -24 359 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -500 824 -1 803 474 82 804 -350 544 1 851 023 (B) INVESTEERINGUTE EELARVE -724 321 -814 141 -630 081 -584 734 187 900 sh piirmääraga vahendid -429 429 -490 261 -388 758 -388 991 101 502 sh riigisisene käibemaksukulu -110 778 -112 154 -97 039 -89 891 15 115 76 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -14 357 377 -15 990 703 -14 543 837 -13 362 012 1 415 451 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 225 144 -2 617 615 -547 277 -935 278 2 038 923 TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -83 450 -109 671 Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine -85 636 -106 268 Superdividendid ja mitterahalised dividendid -532 -6 433 Müüdud põhivara jääkväärtus 2 718 3 030 KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 13 913 109 12 317 063 KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 281 433 169 334 Amortisatsioon 312 243 291 228 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 23 212 79 455 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -18 772 -205 418 Korrigeerimine varude muutusega -36 152 13 761 Korrigeerimine valuutakursi muutustega 903 308 Positsiooni arvestuses kuluna kajastatud osalused ja finantsinvesteeringud 0 -10 000 KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -13 632 322 -12 607 944 KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -349 294 -875 615 TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL 6 782 119 571 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 60 596 -11 153 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 34 168 39 366 Riigisisesed maksutulud -264 961 -209 332 Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 37 666 42 639 Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest 12 488 4 938 Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest 141 163 255 099 77 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest -16 519 -4 401 Finantstulud valuutakursi muutusest 194 141 Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 988 2 274 KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 14 003 342 12 546 305 KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -82 833 -275 339 Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -21 512 -35 724 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -34 168 -39 366 Riigisisesed maksukulud 264 961 209 332 Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -97 056 -89 908 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 113 437 158 677 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -164 089 -340 726 Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -138 035 -124 434 Mitterahalised majandamiskulud -2 695 -2 800 Mitterahaliselt antud toetused -3 676 -10 389 KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -13 996 589 -13 052 617 KOKKU TULEM 6 753 -506 312 (C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 647 348 335 348 -127 802 477 922 -311 010 sh piirmääraga vahendid -169 415 -382 415 -198 097 -28 872 184 319 sh riigisisene käibemaksukulu -15 -15 -17 -17 -2 (D) RAHAVOOD RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 14 119 572 12 585 402 78 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Riigieelarve tulud kokku 13 996 560 12 426 734 Tulude laekumise rahavoo kohandus 123 012 158 668 RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -13 658 974 -12 345 632 Riigieelarve kulud kokku -13 913 756 -12 777 278 Kulude tasumise rahavoogude kohandus 254 782 431 646 RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -576 614 -632 678 Riigieelarve investeeringud kokku -630 081 -584 734 Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus 53 467 -47 944 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST -127 802 477 922 KOKKU RAHAVOOD -243 818 85 014 RIIGIKOGU TULUD 0 0 58 138 58 Tulud majandustegevusest 0 0 18 1 18 Saadud toetused 0 0 36 137 36 Muud tulud 0 0 5 0 5 KULUD -22 535 -24 956 -23 707 -22 999 1 249 sh piirmääraga vahendid -12 725 -14 989 -13 053 -13 125 1 936 sh käibemaks -522 -582 -621 -783 -38 INVESTEERINGUD -631 -1 327 -526 -562 801 sh piirmääraga vahendid -524 -1 219 -442 -471 777 sh käibemaks -107 -107 -83 -91 24 KORRIGEERIMISED -39 -134 Saadud riigisisesed toetused 43 0 Mitterahaliselt antud toetused -8 0 79 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) 0 -65 Intressikulu töösuhte lõppemise hüvitise eraldiselt -74 -69 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TULUD 28 28 149 143 121 Tulud majandustegevusest 28 28 36 16 8 Saadud toetused 0 0 113 126 113 KULUD -4 813 -5 657 -5 412 -4 895 245 sh piirmääraga vahendid -3 952 -4 723 -4 473 -3 938 250 sh käibemaks -247 -276 -306 -243 -29 INVESTEERINGUD -277 -1 060 -683 -86 378 sh piirmääraga vahendid -200 -733 -492 -80 241 sh käibemaks -78 -127 -113 -6 14 KORRIGEERIMISED 43 -836 Saadud riigisisesed toetused 20 0 Intressikulu eraldistelt -271 -211 Korrigeerimine eripensioni eraldiste väljamaksetega 295 -624 Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 13 0 Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) -13 0 RIIGIKONTROLL TULUD 0 0 49 26 49 Saadud toetused 0 0 49 26 49 KULUD -5 214 -6 189 -5 400 -5 039 789 sh piirmääraga vahendid -4 825 -5 800 -5 015 -4 620 785 80 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh käibemaks -214 -214 -221 -229 -8 INVESTEERINGUD -120 -203 -177 -128 26 sh piirmääraga vahendid -100 -134 -114 -107 20 sh käibemaks -20 -28 -23 -21 6 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI KULUD -3 071 -3 210 -3 068 -3 006 143 sh piirmääraga vahendid -2 798 -2 924 -2 842 -2 802 83 sh käibemaks -105 -105 -100 -98 5 KORRIGEERIMISED 11 -2 Intressikulu eraldistelt 11 -2 RIIGIKOHUS TULUD 220 220 428 267 208 Riigilõivud 0 0 311 0 311 Tulud majandustegevusest 0 0 1 1 1 Saadud toetused 0 0 10 3 10 Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 5 4 5 Muud tegevustulud 220 220 101 259 -119 KULUD -5 689 -6 604 -5 959 -5 236 646 sh piirmääraga vahendid -3 469 -4 342 -3 713 -3 177 629 sh käibemaks -88 -93 -105 -89 -13 INVESTEERINGUD 0 -18 0 0 18 sh piirmääraga vahendid 0 -18 0 0 18 KORRIGEERIMISED -602 -685 81 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Intressikulu pensionieraldistelt -552 -511 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -50 -174 VABARIIGI VALITSUS KULUD -2 606 387 -2 678 392 -2 573 417 -2 385 261 104 976 sh piirmääraga vahendid -692 207 -720 985 -569 718 -570 060 151 267 Euroopa Liidu makse -357 415 -357 415 -362 957 -366 805 -5 542 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (piirmääraga) 0 0 0 -4 709 0 Vabariigi Valitsuse reservid -122 778 -151 259 0 0 151 259 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -479 676 -508 547 -502 359 -475 527 6 188 sh piirmääraga vahendid -462 127 -462 424 -462 416 -458 127 8 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -18 676 -47 547 -41 367 -18 464 6 180 sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 424 -1 424 -1 064 0 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -107 302 -107 302 -107 302 -107 225 0 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 539 216 -1 553 869 -1 600 799 -1 430 995 -46 930 RIIGIKANTSELEI TULUD 916 916 1 082 1 349 165 Tulud majandustegevusest 0 0 2 3 2 Saadud toetused 916 916 1 080 1 347 164 KULUD -15 717 -20 433 -17 525 -17 450 2 908 sh piirmääraga vahendid -12 849 -17 164 -14 674 -13 831 2 490 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -14 704 -19 305 -16 700 -16 506 2 605 sh piirmääraga vahendid -12 849 -17 164 -14 674 -13 831 2 490 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm -14 704 -19 305 -16 700 -16 506 2 605 82 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -12 849 -17 164 -14 674 -13 831 2 490 Käibemaks -1 013 -1 128 -825 -944 303 INVESTEERINGUD -8 021 -2 083 -432 -3 231 1 652 sh piirmääraga vahendid -6 643 -644 -324 -2 572 320 sh käibemaks -1 337 -1 397 -72 -538 1 325 KORRIGEERIMISED 78 192 Saadud riigisisesed toetused 108 216 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 183 142 Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele -212 -166 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 199 846 199 846 179 623 156 849 -20 223 Riigilõivud 61 61 73 66 12 Tulud majandustegevusest 10 251 10 251 13 715 11 443 3 464 Saadud toetused 189 490 189 490 165 624 145 225 -23 865 Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 16 28 16 Muud tulud 29 29 182 65 153 Intressi- ja omanikutulud 15 15 11 21 -4 KULUD -810 757 -1 014 282 -838 558 -741 311 175 724 sh piirmääraga vahendid -610 226 -731 888 -657 101 -580 711 74 788 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -5 874 -7 050 -6 158 -5 907 891 sh piirmääraga vahendid -5 448 -6 632 -5 735 -5 513 898 Keeleprogramm -5 874 -7 050 -6 158 -5 907 891 sh piirmääraga vahendid -5 448 -6 632 -5 735 -5 513 898 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -719 -708 10 83 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -712 -719 -708 10 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 787 -4 450 -3 801 649 sh piirmääraga vahendid -3 420 -4 093 -3 410 683 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -1 376 -1 881 -1 649 232 sh piirmääraga vahendid -1 316 -1 821 -1 617 204 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -565 626 -761 664 -616 297 -528 020 145 366 sh piirmääraga vahendid -436 820 -547 042 -499 381 -438 643 47 661 Haridus- ja noorteprogramm -565 626 -761 664 -616 297 -528 020 145 366 sh piirmääraga vahendid -436 820 -547 042 -499 381 -438 643 47 661 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -42 778 -51 057 -45 291 5 766 sh piirmääraga vahendid -18 830 -22 286 -20 251 2 035 Ligipääsu tagamine üldharidusele -111 134 -177 847 -151 362 26 485 sh piirmääraga vahendid -107 579 -172 154 -146 436 25 718 Ligipääsu tagamine kutseõppele -97 847 -112 117 -103 191 8 926 sh piirmääraga vahendid -78 913 -86 501 -83 056 3 445 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -200 334 -221 393 -210 155 11 238 sh piirmääraga vahendid -192 496 -208 867 -203 029 5 838 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -6 213 -10 177 -6 169 4 008 sh piirmääraga vahendid -151 -151 -151 0 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -34 624 -99 311 -30 848 68 463 sh piirmääraga vahendid -1 865 -2 282 -1 914 368 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -26 412 -26 152 -23 934 2 217 sh piirmääraga vahendid -17 186 -19 163 -16 282 2 882 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -10 368 -23 490 -17 790 5 699 sh piirmääraga vahendid -5 729 -19 302 -14 211 5 091 84 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 639 -5 573 -4 663 910 sh piirmääraga vahendid -587 -782 -661 121 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -2 089 -2 362 -2 311 51 sh piirmääraga vahendid -1 349 -1 349 -1 349 0 Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 485 -16 691 -11 514 5 177 sh piirmääraga vahendid -6 065 -7 938 -6 539 1 399 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -3 472 -6 403 -2 078 4 326 sh piirmääraga vahendid -61 -61 -38 23 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -1 084 -853 230 sh piirmääraga vahendid -853 -853 -853 0 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -5 078 -5 596 -4 809 787 sh piirmääraga vahendid -4 955 -4 914 -4 174 740 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -2 300 -2 413 -1 329 1 084 sh piirmääraga vahendid -200 -440 -440 0 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -218 717 -220 633 -192 863 -187 425 27 770 sh piirmääraga vahendid -160 019 -169 745 -143 757 -128 887 25 988 Teadussüsteemi programm -176 289 -184 289 -172 833 11 456 sh piirmääraga vahendid -142 679 -149 315 -139 017 10 298 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -161 095 -169 288 -159 862 9 426 sh piirmääraga vahendid -131 601 -137 273 -129 037 8 237 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 194 -15 001 -12 971 2 030 sh piirmääraga vahendid -11 078 -12 041 -9 980 2 061 Teadmussiirde programm -42 428 -36 344 -20 030 16 314 sh piirmääraga vahendid -17 340 -20 430 -4 740 15 690 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 428 -36 344 -20 030 16 314 85 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -17 340 -20 430 -4 740 15 690 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -8 736 -11 194 -9 865 -9 260 1 329 sh piirmääraga vahendid -7 940 -8 469 -8 228 -7 669 241 Arhiivindusprogramm -8 736 -11 194 -9 865 -9 260 1 329 sh piirmääraga vahendid -7 940 -8 469 -8 228 -7 669 241 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -8 736 -11 194 -9 865 1 329 sh piirmääraga vahendid -7 940 -8 469 -8 228 241 Käibemaks -11 804 -13 742 -13 375 -10 698 367 INVESTEERINGUD -77 500 -89 683 -79 530 -74 987 10 153 sh piirmääraga vahendid -14 653 -25 166 -20 347 -19 947 4 819 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 -48 757 -41 949 6 808 sh piirmääraga vahendid 0 -192 -192 0 Muud investeeringud kokku -15 430 -30 577 -24 514 6 063 sh piirmääraga vahendid -14 653 -24 973 -20 154 4 819 Käibemaks -13 381 -10 349 -13 067 -12 330 -2 718 FINANTSEERIMISTEHINGUD 261 261 70 150 -191 sh piirmääraga vahendid -14 -14 -12 -12 2 sh käibemaks 0 0 -2 -2 -2 Laenukohustised -14 -14 -12 -12 2 sh piirmääraga vahendid -14 -14 -12 -12 2 Laenunõuded 275 275 84 164 -191 KORRIGEERIMISED 13 091 11 724 Hasartmängumaksutulu 0 2 874 Saadud mitterahalised toetused 426 3 547 Siseste saadud ja antud toetuste vahe 38 -6 86 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 480 370 Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest 12 488 4 938 Tulem osaluste ümberhindamisest 0 68 Mitterahaliselt antud toetused -317 -43 Investeeringutesse kapitaliseeritud kulud (investeeringute suurendamine) 0 -13 Investeeringutesse kapitaliseeritud kulud (kulude vähendamine) 0 13 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 162 199 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -186 -224 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) -4 16 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) 4 -16 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 47 444 47 444 58 594 48 914 11 149 Riigilõivud 29 235 29 235 32 483 28 195 3 248 Tulu majandustegevusest 5 665 5 665 6 774 7 949 1 109 Saadud toetused 2 653 2 653 7 456 3 157 4 804 Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 3 2 3 Trahvid ja varalised karistused 861 861 1 825 1 407 964 Muud tulud 9 030 9 030 10 051 8 205 1 021 KULUD -192 562 -215 665 -196 584 -191 773 19 081 sh piirmääraga vahendid -142 467 -155 497 -140 895 -138 167 14 602 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -183 286 -205 828 -187 146 -182 457 18 682 sh piirmääraga vahendid -142 467 -155 497 -140 895 -138 167 14 602 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm -183 286 -205 828 -187 146 -182 457 18 682 sh piirmääraga vahendid -142 467 -155 497 -140 895 -138 167 14 602 87 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -1 285 -1 001 285 sh piirmääraga vahendid -851 -1 010 -915 95 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -8 278 -9 160 -6 288 2 872 sh piirmääraga vahendid -8 114 -7 770 -5 554 2 216 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 384 -5 957 -4 956 1 001 sh piirmääraga vahendid -1 851 -1 820 -1 686 133 Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine -4 811 -3 356 -3 897 -541 sh piirmääraga vahendid -2 673 -2 483 -1 427 1 056 Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -29 710 -27 738 1 972 sh piirmääraga vahendid -18 674 -19 413 -18 022 1 391 Karistuste täideviimise korraldamine -69 507 -75 801 -72 900 2 901 sh piirmääraga vahendid -67 309 -72 212 -70 860 1 352 Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -54 804 -61 970 -57 807 4 164 sh piirmääraga vahendid -31 470 -37 725 -32 442 5 283 Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine -12 629 -15 732 -10 728 5 004 sh piirmääraga vahendid -10 849 -12 387 -9 514 2 873 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -929 -2 856 -1 831 1 025 sh piirmääraga vahendid -675 -677 -474 203 Käibemaks -9 277 -9 837 -9 438 -9 316 400 INVESTEERINGUD -330 -9 923 -6 007 -1 936 3 916 sh piirmääraga vahendid -191 -3 032 -1 077 -786 1 955 sh käibemaks -35 -1 239 -974 -294 264 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 0 -3 0 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -2 0 KORRIGEERIMISED -8 858 -9 030 88 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 881 230 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 70 29 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine -82 -34 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -3 761 -3 554 Intressikulu pensionieraldistelt -5 967 -5 701 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, tulu taastamine 4 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse tulu vähendusena, kulu taastamine -4 -3 Kulude korrigeerimine investeeringutesse kapitaliseerimisest 2 618 2 203 Investeeringute suurendamine kulude kapitaliseerimisest -2 618 -2 203 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 21 416 21 416 7 544 5 038 -13 871 Tulu majandustegevusest 175 175 3 884 2 119 3 709 Saadud toetused 18 647 18 647 2 799 1 775 -15 849 Tulu põhivarade ja varude müügist 87 87 543 860 456 Trahvid ja varalised karistused 205 205 210 140 5 Muud tulud 2 301 2 301 49 99 -2 252 Intressi- ja omanikutulud 0 0 59 46 59 KULUD -545 680 -693 998 -663 662 -551 619 30 336 sh piirmääraga vahendid -438 680 -572 294 -527 096 -427 116 45 198 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -519 852 -666 815 -616 630 -515 615 50 185 sh piirmääraga vahendid -438 680 -572 294 -527 096 -427 116 45 198 Iseseisva sõjalise kaitsevõime programm -364 674 -473 565 -450 688 -363 403 22 877 sh piirmääraga vahendid -292 417 -398 711 -366 747 -280 578 31 964 Väeloome: maavägi -139 545 -166 548 -158 406 8 142 89 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -121 340 -149 134 -128 675 20 459 Väeloome: merevägi -16 227 -18 919 -23 232 -4 313 sh piirmääraga vahendid -14 562 -17 276 -17 249 27 Väeloome: õhuvägi -33 171 -23 353 -25 788 -2 435 sh piirmääraga vahendid -30 252 -20 432 -20 020 412 Väeloome: muud üksused -131 234 -207 658 -191 419 16 239 sh piirmääraga vahendid -90 196 -166 432 -157 497 8 935 Kaitsevalmidus -44 497 -57 088 -51 844 5 244 sh piirmääraga vahendid -36 067 -45 437 -43 306 2 131 Kollektiivkaitses osalemise programm -41 780 -59 152 -52 157 -46 179 6 995 sh piirmääraga vahendid -35 394 -51 463 -50 261 -42 510 1 202 Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 805 -41 258 -39 885 1 373 sh piirmääraga vahendid -27 036 -39 180 -38 427 754 Liitlaste kohalolek Eestis -13 975 -17 894 -12 273 5 621 sh piirmääraga vahendid -8 358 -12 283 -11 835 448 Luure ja eelhoiatuse programm -51 482 -57 804 -51 334 -49 579 6 470 sh piirmääraga vahendid -51 482 -57 804 -51 334 -49 579 6 470 Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm -61 916 -76 295 -62 452 -56 454 13 843 sh piirmääraga vahendid -59 387 -64 316 -58 754 -54 449 5 561 Kaitsetahte arendamine -17 794 -19 640 -17 315 2 325 sh piirmääraga vahendid -17 446 -19 101 -16 787 2 314 Heidutus -6 728 -6 963 -6 597 366 sh piirmääraga vahendid -6 704 -6 899 -6 415 485 Riigikaitseline inimvara -25 499 -26 886 -25 595 1 291 sh piirmääraga vahendid -23 846 -25 156 -23 790 1 366 90 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Riigikaitseline investeeringute korraldus -11 895 -22 806 -12 945 9 861 sh piirmääraga vahendid -11 391 -13 160 -11 763 1 397 Käibemaks -25 828 -27 183 -47 032 -36 004 -19 849 INVESTEERINGUD -281 057 -237 283 -186 744 -145 729 50 539 sh piirmääraga vahendid -217 604 -180 621 -151 574 -123 280 29 048 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -44 292 -43 451 841 sh piirmääraga vahendid -41 181 -44 292 -43 451 841 Kaitseotstarbeline erivarustus -126 439 -108 166 -93 758 14 409 sh piirmääraga vahendid -126 092 -108 166 -93 758 14 409 Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -500 -452 48 sh piirmääraga vahendid -38 333 -500 -452 48 Muud investeeringud -23 569 -44 617 -22 056 22 562 sh piirmääraga vahendid -11 998 -27 662 -13 913 13 750 Käibemaks -38 187 -39 707 -27 028 -21 136 12 679 KORRIGEERIMISED -64 567 -64 761 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -38 715 -40 910 Intressikulu pensionieraldistelt -29 033 -26 402 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 69 0 Mitterahaliselt saadud välistoetused 7 338 11 606 Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 23 96 Mitterahaliselt antud toetused -1 554 -6 352 Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -2 695 -2 800 KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 412 946 412 946 657 064 482 810 244 118 91 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Riigilõivud 511 511 471 531 -40 Tulu majandustegevusest 211 607 211 607 341 476 255 245 129 869 Saadud toetused 65 971 65 971 40 657 72 159 -25 314 Tulu põhivarade ja varude müügist 24 000 24 000 46 637 28 645 22 637 Trahvid ja varalised karistused 200 200 338 319 138 Keskkonnatasud 77 770 77 770 151 380 89 927 73 610 Muud tulud 20 20 253 86 233 Intressi- ja omanikutulud 32 867 32 867 75 854 35 899 42 987 KULUD -175 701 -385 517 -134 677 -164 862 250 840 sh piirmääraga vahendid -79 756 -94 807 -75 260 -79 068 19 547 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -5 750 -29 817 -7 562 -6 242 22 255 sh piirmääraga vahendid -4 533 -5 422 -4 550 -4 484 872 Kalanduse programm -5 750 -29 817 -7 562 -6 242 22 255 sh piirmääraga vahendid -4 533 -5 422 -4 550 -4 484 872 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine -5 750 -29 817 -7 562 -6 242 22 255 sh piirmääraga vahendid -4 533 -5 422 -4 550 -4 484 872 Tulemusvaldkond: KESKKOND -165 201 -350 567 -121 813 -154 424 228 753 sh piirmääraga vahendid -75 223 -89 386 -70 711 -74 584 18 675 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -165 201 -350 567 -121 813 -154 424 228 753 sh piirmääraga vahendid -75 223 -89 386 -70 711 -74 584 18 675 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -25 420 -60 612 -8 562 52 049 sh piirmääraga vahendid -2 412 -2 392 -2 236 156 Õhukvaliteedi parendamine -7 070 -78 696 -3 691 75 004 sh piirmääraga vahendid -6 798 -4 195 -3 505 690 Kiirgusohutuse tagamine -1 399 -2 122 -1 648 474 92 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -1 129 -1 681 -1 321 359 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 706 -22 987 -11 472 11 515 sh piirmääraga vahendid -2 325 -2 191 -958 1 232 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 225 -1 105 -955 150 sh piirmääraga vahendid -1 117 -933 -814 119 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 275 -10 650 -1 763 8 887 sh piirmääraga vahendid -1 190 -2 100 -1 679 421 Jäätmemajanduse korraldamine -4 009 -5 763 -6 054 -291 sh piirmääraga vahendid -2 851 -4 444 -3 738 705 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 351 -1 655 -1 264 391 sh piirmääraga vahendid -1 235 -1 510 -1 181 329 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 682 -39 010 -2 386 36 624 sh piirmääraga vahendid -2 405 -3 425 -2 312 1 112 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -48 067 -58 512 -27 480 31 033 sh piirmääraga vahendid -12 070 -14 052 -7 876 6 176 Elurikkuse kaitse tagamine -17 002 -22 509 -15 907 6 603 sh piirmääraga vahendid -10 113 -12 519 -10 674 1 844 Metsanduse arengu suunamine -11 142 -11 726 -10 301 1 425 sh piirmääraga vahendid -10 768 -11 310 -10 044 1 266 Jahinduse arengu suunamine -1 510 -1 403 -1 383 20 sh piirmääraga vahendid -1 406 -1 282 -1 160 122 Maatoimingute korraldamine -6 023 -12 661 -8 883 3 778 sh piirmääraga vahendid -3 960 -9 052 -5 982 3 070 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 615 -8 742 -9 322 -580 sh piirmääraga vahendid -7 274 -8 513 -8 436 76 93 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 015 -5 442 -4 721 721 sh piirmääraga vahendid -2 792 -3 584 -3 389 196 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 691 -6 973 -6 021 952 sh piirmääraga vahendid -5 379 -6 206 -5 404 801 Käibemaks -4 749 -5 133 -5 302 -4 197 -169 INVESTEERINGUD -3 109 -8 736 -5 059 -6 016 3 677 sh piirmääraga vahendid -2 075 -5 651 -2 897 -1 916 2 754 sh käibemaks -852 -1 078 -843 -993 236 FINANTSEERIMISTEHINGUD 4 200 4 200 4 913 5 551 713 Laenunõuded 4 200 4 200 4 913 5 551 713 KORRIGEERIMISED 147 034 205 642 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -15 947 -16 754 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 952 881 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 0 52 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, kulu taastamine 0 -52 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest laekuv tulu, tulu taastamine -915 89 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud ja majandustegevusest laekuv tulu, kulu taastamine 915 -89 Mitterahaliselt antud toetused -363 -483 Osaluste ümberhindlus 162 392 221 997 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 5 781 5 781 11 557 10 408 5 777 Riigilõivud 7 7 8 24 1 Tulu majandustegevusest 1 450 1 450 2 943 1 867 1 493 Saadud toetused 4 322 4 322 8 598 8 504 4 277 94 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Muud tulud 2 2 7 13 6 Intressi- ja omanikutulud 0 0 0 1 0 KULUD -295 459 -416 330 -328 786 -316 649 87 544 sh piirmääraga vahendid -252 476 -317 420 -271 081 -267 953 46 340 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -7 072 -18 482 -11 194 -8 001 7 288 sh piirmääraga vahendid -5 390 -15 253 -8 113 -5 512 7 140 Sidusa Eesti: lõimumise, sh kohanemise programm -7 072 -18 482 -11 194 -8 001 7 288 sh piirmääraga vahendid -5 390 -15 253 -8 113 -5 512 7 140 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 689 -2 354 -1 872 482 sh piirmääraga vahendid -1 565 -2 240 -1 767 473 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -5 382 -16 127 -9 322 6 806 sh piirmääraga vahendid -3 824 -13 013 -6 346 6 668 Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -286 656 -395 222 -314 227 -305 915 80 995 sh piirmääraga vahendid -247 087 -302 167 -262 968 -262 442 39 199 Kultuuriprogramm -238 086 -341 476 -265 159 -249 669 76 317 sh piirmääraga vahendid -201 840 -252 516 -218 298 -213 613 34 218 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 754 -4 338 -4 291 47 sh piirmääraga vahendid -375 -1 958 -1 648 310 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 248 -7 342 -7 554 -213 sh piirmääraga vahendid -4 743 -4 748 -4 722 26 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -38 355 -46 290 -43 343 2 947 sh piirmääraga vahendid -35 722 -43 600 -40 398 3 202 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -11 759 -17 806 -16 046 1 760 sh piirmääraga vahendid -8 633 -14 615 -12 535 2 079 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 449 -16 697 -16 427 270 95 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -13 323 -13 499 -12 910 589 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 172 -6 539 -6 382 157 sh piirmääraga vahendid -5 208 -3 480 -3 024 457 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 200 -2 243 -2 426 -182 sh piirmääraga vahendid -392 -397 -388 9 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -57 271 -44 618 -42 770 1 848 sh piirmääraga vahendid -57 271 -44 618 -42 770 1 848 Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -41 361 -96 327 -43 492 52 835 sh piirmääraga vahendid -39 279 -41 873 -36 767 5 106 Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 425 -15 737 -9 591 6 146 sh piirmääraga vahendid -6 274 -14 896 -9 034 5 862 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -14 251 -41 307 -35 017 6 290 sh piirmääraga vahendid -14 251 -41 265 -35 017 6 248 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 978 -11 723 -10 322 1 401 sh piirmääraga vahendid -7 901 -8 123 -6 507 1 616 Kultuurivaldkonna digiteerimine -284 -455 -123 331 sh piirmääraga vahendid -235 -455 -82 372 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 247 -4 611 -4 227 385 sh piirmääraga vahendid -4 247 -4 503 -4 119 383 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 637 -1 063 -1 098 -35 sh piirmääraga vahendid -16 -16 -16 0 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -13 694 -24 380 -22 049 2 332 sh piirmääraga vahendid -3 971 -14 472 -8 361 6 111 Spordiprogramm -48 571 -53 746 -49 069 -56 246 4 678 sh piirmääraga vahendid -45 246 -49 651 -44 670 -48 829 4 982 96 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Saavutusspordi toetamine ja arendamine -38 155 -47 508 -43 680 3 828 sh piirmääraga vahendid -34 839 -43 451 -39 297 4 154 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -198 -210 -203 7 sh piirmääraga vahendid -198 -198 -203 -5 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -10 218 -6 029 -5 186 842 sh piirmääraga vahendid -10 209 -6 002 -5 170 832 Käibemaks -1 731 -2 627 -3 365 -2 733 -738 INVESTEERINGUD -93 -557 -477 -878 80 sh piirmääraga vahendid -93 -237 -169 -92 69 sh käibemaks 0 -22 -44 -128 -22 KORRIGEERIMISED 37 626 34 150 Saadud maksutulu 39 078 38 183 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe 401 -2 932 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 74 11 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 0 203 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 154 139 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine 0 -239 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 0 1 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine 0 -1 Osaluste ümberhindlus -2 081 -1 214 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 612 430 712 430 433 755 329 414 -278 675 Riigilõivud 33 391 33 391 37 382 36 661 3 992 Tulu majandustegevusest 53 632 53 632 38 703 19 459 -14 929 97 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Saadud toetused 465 069 565 069 307 813 202 260 -257 256 Tulu põhivarade ja varude müügist 120 120 816 1 886 696 Trahvid ja muud varalised karistused 209 209 412 650 203 Muud tulud 20 465 20 465 21 683 21 437 1 218 Intressi- ja omanikutulud 39 544 39 544 26 944 47 060 -12 600 KULUD -941 214 -1 211 238 -975 955 -777 739 235 283 sh piirmääraga vahendid -381 703 -652 187 -520 515 -441 338 131 672 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -476 697 -516 994 -504 196 -431 638 12 798 sh piirmääraga vahendid -231 546 -307 824 -293 231 -251 907 14 593 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm -476 697 -516 994 -504 196 -431 638 12 798 sh piirmääraga vahendid -231 546 -307 824 -293 231 -251 907 14 593 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -122 675 -116 474 -105 645 10 829 sh piirmääraga vahendid -14 849 -37 708 -36 495 1 214 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 286 -27 787 -26 531 1 256 sh piirmääraga vahendid -19 596 -22 490 -21 558 933 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -13 411 -13 434 -7 906 5 527 sh piirmääraga vahendid -9 375 -12 774 -12 652 122 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -170 350 -188 283 -199 811 -11 528 sh piirmääraga vahendid -52 164 -66 506 -61 373 5 134 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 686 -960 -918 42 sh piirmääraga vahendid -155 -183 -146 37 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -31 121 -29 225 1 897 sh piirmääraga vahendid -23 741 -29 435 -27 041 2 393 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 902 -138 935 -134 160 4 775 sh piirmääraga vahendid -111 666 -138 728 -133 967 4 761 98 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -55 049 -315 540 -180 415 -74 948 135 124 sh piirmääraga vahendid -10 804 -156 930 -132 312 -41 147 24 618 Energeetika ja maavarade programm -55 049 -315 540 -180 415 -74 948 135 124 sh piirmääraga vahendid -10 804 -156 930 -132 312 -41 147 24 618 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -189 966 -127 177 62 790 sh piirmääraga vahendid -383 -118 011 -100 937 17 074 Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine -6 266 -11 893 -7 904 3 989 sh piirmääraga vahendid -6 247 -11 866 -7 880 3 986 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -235 -14 360 -11 493 2 867 sh piirmääraga vahendid -223 -14 338 -11 479 2 858 Energiatõhususe suurendamine -15 190 -17 258 -17 205 53 sh piirmääraga vahendid -452 -8 536 -8 490 45 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -29 910 -76 306 -13 001 63 305 sh piirmääraga vahendid -706 -926 -881 46 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 216 -2 232 -1 181 1 051 sh piirmääraga vahendid -1 163 -1 295 -854 441 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -1 824 -3 524 -2 455 1 069 sh piirmääraga vahendid -1 629 -1 958 -1 790 168 Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND -87 467 -77 631 -64 126 -44 349 13 505 sh piirmääraga vahendid -26 988 -55 869 -40 119 -32 016 15 750 Digiühiskonna programm -87 467 -77 631 -64 126 -44 349 13 505 sh piirmääraga vahendid -26 988 -55 869 -40 119 -32 016 15 750 Digiriigi arenguhüpped -2 129 -3 426 -2 997 429 sh piirmääraga vahendid -610 -1 252 -1 126 126 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -61 260 -42 509 -39 394 3 115 99 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -10 283 -27 478 -21 004 6 475 Riikliku küberturvalisuse korraldamine -731 -2 543 -1 111 1 432 sh piirmääraga vahendid -253 -2 059 -988 1 070 Analüüsivõime arendamine -145 -1 011 -826 185 sh piirmääraga vahendid -138 -786 -638 149 Küberturvalisuse tagamine -5 485 -12 585 -10 210 2 375 sh piirmääraga vahendid -2 377 -8 464 -6 540 1 924 Õigusruumi tagamine -13 195 -15 720 -9 771 5 949 sh piirmääraga vahendid -13 110 -15 604 -9 606 5 998 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -4 403 292 302 10 sh piirmääraga vahendid -106 -110 -106 4 5G taristu ja teenuste arendamine -120 -130 -119 11 sh piirmääraga vahendid -112 -117 -112 4 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS -310 140 -268 090 -186 009 -206 968 82 081 sh piirmääraga vahendid -112 364 -131 564 -54 853 -116 268 76 711 Teadmussiirde programm -111 569 -102 457 -63 265 39 192 sh piirmääraga vahendid -45 152 -58 630 -19 357 39 273 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 404 -102 282 -63 113 39 170 sh piirmääraga vahendid -45 010 -58 482 -19 218 39 265 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -165 -175 -152 23 sh piirmääraga vahendid -142 -147 -139 9 Ehituse programm -61 304 -82 657 -57 258 -47 739 25 400 sh piirmääraga vahendid -11 866 -31 669 -11 364 -19 550 20 305 E-ehitus -2 166 -2 668 -1 855 813 sh piirmääraga vahendid -809 -834 -760 74 100 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 295 -2 158 -1 308 850 sh piirmääraga vahendid -1 208 -1 694 -1 124 570 Eluasemepoliitika -57 843 -77 830 -54 094 23 736 sh piirmääraga vahendid -9 848 -29 142 -9 481 19 661 Ettevõtluskeskkonna programm -137 268 -82 976 -65 486 -159 228 17 489 sh piirmääraga vahendid -55 347 -41 264 -24 132 -96 718 17 132 Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 088 -21 493 -19 342 2 152 sh piirmääraga vahendid -12 731 -14 015 -12 176 1 839 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -88 214 -48 329 -38 991 9 338 sh piirmääraga vahendid -34 293 -15 849 -6 538 9 311 Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine -21 966 0 0 0 sh piirmääraga vahendid -8 323 0 0 0 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine 0 -13 153 -7 154 5 999 sh piirmääraga vahendid 0 -11 401 -5 419 5 983 Käibemaks -11 861 -32 983 -41 209 -19 836 -8 225 INVESTEERINGUD -296 981 -305 388 -252 232 -259 473 53 156 sh piirmääraga vahendid -149 684 -176 075 -155 917 -184 849 20 158 IT investeeringud -28 228 -31 371 -16 514 14 857 sh piirmääraga vahendid -9 717 -10 460 -4 677 5 783 2022 LEA IT investeeringud 0 -13 263 -8 734 4 529 sh piirmääraga vahendid 0 -13 263 -8 734 4 529 Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -136 678 -129 469 7 208 sh piirmääraga vahendid -126 976 -132 546 -127 010 5 536 Rail Balticu arendus -41 320 -11 484 -9 385 2 099 Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine -15 385 -15 168 -15 168 0 101 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -7 833 -3 824 -3 824 0 Muud investeeringud kokku -35 197 -53 948 -33 068 20 881 sh piirmääraga vahendid -5 158 -15 982 -11 672 4 310 Käibemaks -49 014 -43 477 -39 895 -42 482 3 582 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -80 300 -392 300 154 540 -1 788 546 840 sh piirmääraga vahendid -55 300 -268 300 -198 000 -33 000 70 300 Lühiajalised finantsinvesteeringud -54 500 0 5 403 5 403 sh piirmääraga vahendid -54 500 0 0 0 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused 0 -227 500 -148 000 79 500 sh piirmääraga vahendid 0 -227 500 -148 000 79 500 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -25 800 -164 800 297 136 461 936 sh piirmääraga vahendid -800 -40 800 -50 000 -9 200 KORRIGEERIMISED -22 456 31 857 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 36 6 023 Osaluste ümberhindlus -19 148 28 696 Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 16 096 16 318 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 176 275 Teistele valitsemisaladele antud välistoetused -18 855 -18 858 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, tulu taastamine 3 1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, kulu taastamine -3 -1 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -733 -571 Intressikulu muudelt eraldistelt -27 -26 MAAELUMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 352 948 352 948 344 224 318 993 -8 724 102 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Riigilõivud 1 320 1 320 1 520 1 509 200 Tulu majandustegevusest 7 218 7 218 10 277 10 009 3 058 Saadud toetused 342 800 342 800 326 621 314 899 -16 179 Tulu põhivarade ja varude müügist 500 500 0 -3 -500 Trahvid ja varalised karistused 2 2 15 16 13 Keskkonnatasud 840 840 1 024 1 072 184 Muud tulud 22 22 953 1 234 931 Intressi- ja omanikutulud 245 245 3 813 -9 742 3 568 KULUD -451 610 -456 163 -436 157 -410 752 20 007 sh piirmääraga vahendid -56 454 -77 958 -66 825 -69 110 11 133 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -448 684 -452 690 -433 019 -407 997 19 670 sh piirmääraga vahendid -56 454 -77 958 -66 825 -69 110 11 133 Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu -420 392 -434 789 -415 542 -391 843 19 248 sh piirmääraga vahendid -54 201 -75 350 -64 435 -65 678 10 915 Taimekaitse -1 128 -1 598 -1 613 -14 sh piirmääraga vahendid -990 -1 411 -1 334 77 Väetised -318 -300 -307 -7 sh piirmääraga vahendid -255 -280 -262 18 Täiendav keskkonnahoid -100 080 -72 592 -96 975 -24 383 sh piirmääraga vahendid -1 354 -3 038 -2 072 965 Taimetervis -2 212 -2 852 -2 674 178 sh piirmääraga vahendid -1 693 -2 367 -1 850 517 Loomatervis -8 412 -9 686 -8 042 1 644 sh piirmääraga vahendid -4 300 -5 267 -5 306 -39 Söödaohutus -1 442 -1 661 -1 063 597 103 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -1 020 -1 044 -851 193 Loomade heaolu -8 313 -1 767 -5 990 -4 222 sh piirmääraga vahendid -790 -988 -829 159 Toiduohutus -9 054 -12 974 -11 357 1 617 sh piirmääraga vahendid -6 433 -8 544 -8 354 190 Maakasutus -7 544 -4 143 -7 357 -3 215 sh piirmääraga vahendid -760 -1 081 -606 475 Maaparandus -11 395 -15 746 -10 781 4 965 sh piirmääraga vahendid -3 118 -3 245 -2 919 326 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 845 -12 288 -10 503 1 785 sh piirmääraga vahendid -6 362 -6 781 -5 897 883 Põllumajandusloomade aretus -6 276 -5 590 -6 777 -1 187 sh piirmääraga vahendid -5 046 -5 380 -5 577 -197 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -53 877 -92 795 -62 095 30 700 sh piirmääraga vahendid -8 688 -20 462 -17 924 2 538 Põlvkondade vahetus -8 589 -13 677 -5 783 7 895 sh piirmääraga vahendid -357 -413 -368 45 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 706 -1 644 -1 342 303 sh piirmääraga vahendid -969 -1 188 -1 026 162 Ühistegevus ja koostöö -3 075 -1 214 -1 101 113 sh piirmääraga vahendid -833 -810 -731 80 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -131 377 -134 007 -130 890 3 117 sh piirmääraga vahendid -4 755 -5 177 -2 400 2 777 Mahepõllumajandus -28 442 -5 478 -23 730 -18 252 sh piirmääraga vahendid -2 325 -3 472 -2 103 1 369 104 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Maaelu ja kohalik kogukond -26 775 -44 455 -27 038 17 418 sh piirmääraga vahendid -4 098 -4 321 -3 965 355 Finantsinstrumendid -1 531 -322 -125 197 sh piirmääraga vahendid -55 -80 -59 21 Programm: Kalandus -28 291 -17 900 -17 478 -16 153 423 sh piirmääraga vahendid -2 254 -2 608 -2 389 -3 432 219 Kutseline kalapüük -13 352 -10 326 -9 699 627 sh piirmääraga vahendid -1 437 -1 637 -1 577 60 Vee-elusressursside töötlemine -6 207 -5 399 -5 876 -477 sh piirmääraga vahendid -417 -483 -353 130 Vesiviljelus -5 723 -1 460 -1 546 -86 sh piirmääraga vahendid -227 -275 -244 31 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 010 -714 -357 358 sh piirmääraga vahendid -172 -213 -215 -2 Käibemaks -2 927 -3 474 -3 137 -2 755 336 INVESTEERINGUD -3 144 -11 638 -6 183 -4 588 5 456 sh piirmääraga vahendid -2 312 -4 216 -1 443 -1 544 2 773 sh käibemaks -504 -1 044 -866 -647 178 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 7 864 -8 374 7 864 sh piirmääraga vahendid 0 0 0 4 234 0 KORRIGEERIMISED -316 1 054 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 143 1 414 Saadud vahendamiseks teistele riigiasutustele 2 339 2 034 Ebatõenäoliselt laekuvad müüginõuded, tulu taastamine -61 -1 Ebatõenäoliselt laekuvad müüginõuded, kulu taastamine 61 1 105 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -2 797 -2 394 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 -1 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 11 218 847 11 359 702 12 106 927 10 887 694 747 225 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 107 296 11 248 151 11 948 516 10 787 825 700 364 Saadud toetused 62 986 62 986 53 336 50 370 -9 650 Riigilõivud 1 300 1 300 1 186 1 459 -114 Tulu majandustegevusest 823 823 1 759 1 308 936 Tulu põhivarade ja varude müügist 13 13 93 41 80 Trahvid ja muud varalised karistused 380 380 343 467 -37 Muud tulud 10 355 10 355 13 196 10 729 2 841 Intressi- ja omanikutulud 35 694 35 694 88 499 35 495 52 806 KULUD -273 202 -364 236 -282 980 -299 839 81 256 sh piirmääraga vahendid -126 596 -185 520 -145 155 -202 331 40 365 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -266 429 -357 453 -277 299 -294 540 80 154 sh piirmääraga vahendid -126 596 -185 520 -145 155 -202 331 40 365 Riigi rahanduse programm -69 981 -73 169 -92 487 -68 755 -19 318 sh piirmääraga vahendid -54 716 -57 651 -55 886 -53 969 1 764 Eelarvepoliitika kujundamine -11 862 -11 970 -11 426 544 sh piirmääraga vahendid -3 768 -4 280 -3 396 884 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -5 253 -5 453 -26 214 -20 760 sh piirmääraga vahendid -1 152 -1 501 -1 044 457 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 422 -1 621 -1 472 149 sh piirmääraga vahendid -1 410 -1 579 -1 456 124 106 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Maksu- ja tollikorraldus -51 444 -54 124 -53 375 749 sh piirmääraga vahendid -48 386 -50 290 -49 990 300 Halduspoliitika programm -62 679 -77 128 -65 590 -61 728 11 538 sh piirmääraga vahendid -40 947 -50 908 -41 462 -40 037 9 446 Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine -1 144 -1 831 -1 006 825 sh piirmääraga vahendid -716 -980 -526 454 Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine -1 180 -2 472 -1 479 993 sh piirmääraga vahendid -672 -1 947 -1 072 875 Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 277 -1 502 -1 189 312 sh piirmääraga vahendid -1 266 -1 464 -1 175 289 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -18 517 -21 330 -18 402 2 928 sh piirmääraga vahendid -9 183 -11 602 -9 438 2 164 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -23 718 -27 231 -24 215 3 016 sh piirmääraga vahendid -14 148 -17 248 -13 333 3 915 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -6 728 -7 854 -6 809 1 045 sh piirmääraga vahendid -6 668 -7 794 -6 763 1 031 Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -10 116 -14 909 -12 489 2 420 sh piirmääraga vahendid -8 295 -9 873 -9 155 718 Regionaalpoliitika programm -127 666 -199 487 -113 751 -160 409 85 736 sh piirmääraga vahendid -25 245 -69 348 -42 396 -104 823 26 952 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -120 101 -160 859 -87 236 73 623 sh piirmääraga vahendid -17 872 -33 818 -18 896 14 922 Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine -2 376 -2 883 -1 935 948 sh piirmääraga vahendid -2 355 -2 811 -1 907 903 Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -569 -30 572 -22 626 7 947 107 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -414 -27 690 -19 758 7 932 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 620 -5 173 -1 954 3 218 sh piirmääraga vahendid -4 603 -5 029 -1 835 3 194 Finantspoliitika programm -6 103 -7 669 -5 471 -3 648 2 197 sh piirmääraga vahendid -5 689 -7 614 -5 411 -3 502 2 203 Finantspoliitika kujundamine -5 823 -7 364 -5 209 2 155 sh piirmääraga vahendid -5 412 -7 318 -5 151 2 167 Arvestuspoliitika kujundamine -279 -305 -263 42 sh piirmääraga vahendid -277 -296 -259 36 Käibemaks -6 773 -6 783 -5 680 -5 299 1 103 INVESTEERINGUD -7 814 -26 016 -17 590 -15 363 8 426 sh piirmääraga vahendid -5 659 -17 526 -9 688 -3 792 7 838 sh käibemaks -1 126 -2 415 -2 996 -2 579 -581 FINANTSEERIMISTEHINGUD 723 209 723 209 -143 039 469 875 -866 247 sh piirmääraga vahendid -114 079 -114 079 -75 -72 114 005 Laenukohustised 847 552 847 552 1 040 540 281 345 192 988 sh piirmääraga vahendid -79 -79 -75 -72 5 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused -120 328 -120 328 -5 044 -2 242 115 284 sh piirmääraga vahendid -114 000 -114 000 0 0 114 000 Laenunõuded -4 000 -4 000 -1 178 520 190 786 -1 174 520 Käibemaks -15 -15 -15 -14 0 KORRIGEERIMISED -4 570 702 -4 198 389 Tekkepõhise ja kassapõhise maksutulu vahe 57 218 -11 872 Mitterahaliselt müüdud teenused 168 893 Mitterahaline dividenditulu 0 6 433 108 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 237 87 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja majanduskulud -310 -3 641 Edasiantud maksukulu, mida ei kajastata Vabariigi Valitsuse eelarves ning tekke- ja kassapõhise edasian- tud maksude vahe -4 628 293 -4 188 662 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, tulu taastamine 28 851 32 816 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud trahvid, tulu taastamine 75 92 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud viivised, tulu taastamine 5 228 5 608 Ebatõenäoliselt laekuvaks kantud maksud, trahvid, viivised, kulu taastamine -34 154 -38 517 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused, tulu taastamine 4 920 4 017 Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 914 1 386 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused -4 920 -4 017 Teistele valitsemisaladele antud välistoetuste kaasfinantseerimine -636 -3 013 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) -23 -58 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 23 58 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 63 899 63 899 59 447 50 205 -4 452 Riigilõivud 18 079 18 079 16 173 17 712 -1 906 Tulu majandustegevusest 3 328 3 328 4 754 4 328 1 426 Saadud toetused 25 305 25 305 17 924 12 826 -7 381 Tulu põhivarade ja varude müügist 12 12 23 7 11 Trahvid ja muud varalised karistused 16 475 16 475 19 719 14 632 3 244 Muud tulud 700 700 853 700 153 KULUD -465 372 -554 758 -510 467 -432 150 44 292 sh piirmääraga vahendid -393 287 -482 296 -441 634 -373 328 40 662 109 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -434 329 -517 365 -474 019 -397 923 43 346 sh piirmääraga vahendid -379 847 -465 903 -427 017 -357 585 38 886 Programm: Siseturvalisus -434 329 -517 365 -474 019 -397 923 43 346 sh piirmääraga vahendid -379 847 -465 903 -427 017 -357 585 38 886 Turvalise avaliku ruumi kujundamine -6 504 -11 462 -10 367 1 095 sh piirmääraga vahendid -6 153 -11 007 -10 070 937 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -16 676 -17 252 -17 095 158 sh piirmääraga vahendid -15 159 -15 263 -15 153 110 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 889 -2 829 -2 815 13 sh piirmääraga vahendid -2 748 -2 677 -2 634 43 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 978 -3 966 -3 678 288 sh piirmääraga vahendid -1 947 -3 897 -3 591 306 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -9 755 -11 111 -10 431 680 sh piirmääraga vahendid -9 036 -9 968 -9 581 387 Süüteomenetluse tõhustamine -61 912 -50 358 -46 049 4 309 sh piirmääraga vahendid -59 938 -47 966 -44 330 3 636 Avaliku korra tagamine -50 439 -59 571 -56 666 2 905 sh piirmääraga vahendid -47 711 -56 359 -53 553 2 807 Demineerimine -3 224 -4 563 -4 886 -323 sh piirmääraga vahendid -3 145 -4 421 -4 407 13 Päästmine maismaal ja siseveekogul -64 396 -76 193 -64 634 11 559 sh piirmääraga vahendid -62 451 -73 641 -60 104 13 536 Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel -18 381 -22 329 -19 492 2 838 sh piirmääraga vahendid -12 519 -15 301 -13 516 1 785 Põhiseadusliku korra tagamine -63 844 -85 756 -85 748 8 110 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -63 784 -85 613 -85 570 43 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -19 683 -35 618 -31 926 3 692 sh piirmääraga vahendid -14 038 -34 149 -30 217 3 932 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -3 122 -4 963 -7 796 -2 834 sh piirmääraga vahendid -2 999 -4 665 -7 433 -2 768 Piirihaldus -49 081 -56 902 -49 458 7 445 sh piirmääraga vahendid -33 587 -44 554 -39 892 4 662 Objektivalve ja isikukaitse -8 662 -11 024 -9 674 1 350 sh piirmääraga vahendid -8 408 -10 675 -9 414 1 261 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -14 531 -10 264 -7 171 3 093 sh piirmääraga vahendid -7 195 -7 628 -5 675 1 954 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -18 182 -21 615 -19 593 2 021 sh piirmääraga vahendid -11 277 -14 450 -12 150 2 300 Migratsioonijärelevalve -4 792 -9 741 -6 828 2 913 sh piirmääraga vahendid -4 502 -8 357 -5 925 2 432 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -13 829 -16 284 -16 102 182 sh piirmääraga vahendid -11 288 -11 815 -10 930 884 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -1 044 -2 883 -1 804 1 078 sh piirmääraga vahendid -1 035 -2 063 -1 457 606 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 404 -2 682 -1 807 875 sh piirmääraga vahendid -928 -1 435 -1 413 21 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -14 549 -18 627 -15 538 -16 947 3 089 sh piirmääraga vahendid -13 440 -16 394 -14 617 -15 743 1 777 Programm: Kogukondlik Eesti -3 814 -5 793 -4 824 969 sh piirmääraga vahendid -3 782 -5 717 -4 748 969 111 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 371 -3 279 -2 754 525 sh piirmääraga vahendid -2 342 -3 205 -2 684 521 Usuvabaduse tagamine -1 443 -2 514 -2 070 444 sh piirmääraga vahendid -1 440 -2 512 -2 064 449 Programm: Nutikas rahvastikuarvestus -5 495 -7 593 -5 473 2 120 sh piirmääraga vahendid -4 417 -5 436 -4 629 807 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -2 282 -4 064 -3 020 1 044 sh piirmääraga vahendid -1 934 -3 010 -2 604 405 Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine -3 213 -3 529 -2 453 1 076 sh piirmääraga vahendid -2 483 -2 426 -2 024 402 Erakondade rahastamise programm -5 241 -5 241 -5 241 0 sh piirmääraga vahendid -5 241 -5 241 -5 241 0 Erakondade rahastamine -5 241 -5 241 -5 241 0 sh piirmääraga vahendid -5 241 -5 241 -5 241 0 Käibemaks -16 494 -18 766 -20 909 -17 280 -2 143 INVESTEERINGUD -34 669 -73 365 -44 847 -37 658 28 519 sh piirmääraga vahendid -22 906 -47 593 -29 250 -26 225 18 343 Transpordivahendid 0 -8 873 -828 0 8 045 sh piirmääraga vahendid 0 -8 615 -849 0 7 766 2022 LEA muud investeeringud 0 -2 435 -2 064 0 372 sh piirmääraga vahendid 0 -2 435 -2 064 0 372 Muud investeeringud -29 402 -53 020 -34 301 -37 658 18 720 sh piirmääraga vahendid -22 906 -36 543 -26 338 -26 225 10 206 sh käibemaks -5 267 -9 038 -7 655 -6 147 1 383 KORRIGEERIMISED -84 644 -70 968 112 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Saadud mitterahalised toetused 5 532 3 812 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 444 1 322 Saadud välistoetused edasiandmiseks teistele riigiasutustele 10 741 24 Antud välistoetused ja kaasfinantseerimine teistele riigiasutustele -11 012 -203 Edasiantud liiklustrahvid, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -24 0 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, tulu taastamine 906 783 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded, kulu taastamine -906 -783 Ebatõenäoliselt laekuvad majandustegevusest saadud tulud, tulu taastamine 0 -5 Ebatõenäoliselt laekuvad majandustegevusest saadud tulud, kulu taastamine 0 5 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine ja mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -271 -191 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (investeeringu suurendamine) -1 185 -1 169 Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud (kulude vähendamine) 1 185 1 169 Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega 311 363 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -57 120 -45 689 Intressikulu pensionieraldistelt -33 179 -30 341 Intressikulu muudelt eraldistelt -66 -65 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 186 387 186 387 155 513 160 562 -30 875 Riigilõivud 360 360 336 394 -24 Tulu majandustegevusest 6 063 6 063 8 224 6 734 2 161 Saadud toetused 179 396 179 396 146 157 152 657 -33 239 Tulu põhivarade ja varude müügist 0 0 0 21 0 Trahvid ja muud varalised karistused 70 70 39 59 -31 Muud tulud 498 498 756 698 258 113 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve KULUD -6 723 444 -7 010 913 -6 851 698 -6 372 251 159 215 sh piirmääraga vahendid -360 080 -499 564 -410 191 -574 371 89 373 Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 566 157 -4 770 321 -4 629 469 -4 240 434 140 853 sh piirmääraga vahendid -95 294 -165 475 -138 708 -226 257 26 767 Tööturuprogramm -803 535 -818 538 -812 788 -823 641 5 750 sh piirmääraga vahendid -9 203 -13 787 -11 864 -64 914 1 923 Tööturuvaldkonna arendamine -2 390 -3 464 -2 441 1 023 sh piirmääraga vahendid -2 172 -3 101 -2 286 815 Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -785 881 -797 570 -795 361 2 209 sh piirmääraga vahendid -223 -2 126 -2 076 50 Tööelu kvaliteet -11 579 -13 076 -11 007 2 070 sh piirmääraga vahendid -3 828 -5 210 -4 279 931 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 684 -4 427 -3 980 447 sh piirmääraga vahendid -2 980 -3 350 -3 223 127 Sotsiaalkindlustuse programm -2 848 355 -2 898 886 -2 846 124 -2 554 086 52 763 sh piirmääraga vahendid -5 883 -25 773 -24 547 -85 104 1 226 Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -603 -811 -618 193 sh piirmääraga vahendid -589 -801 -584 217 Pensionid, toetused ja hüvitised -2 845 805 -2 892 272 -2 841 553 50 719 sh piirmääraga vahendid -5 294 -20 526 -20 326 200 Muu materiaalne abi inimestele -1 946 -5 803 -3 953 1 851 sh piirmääraga vahendid 0 -4 446 -3 638 809 Hoolekande programm -97 948 -194 940 -152 603 -88 683 42 336 sh piirmääraga vahendid -59 883 -86 320 -65 049 -54 313 21 272 Hoolekandevaldkonna arendamine -6 666 -11 373 -6 906 4 466 114 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -6 620 -7 849 -3 377 4 472 Sotsiaalhoolekandeteenused -84 716 -174 733 -138 682 36 051 sh piirmääraga vahendid -48 767 -72 042 -56 468 15 573 Ohvriabi arendamine -430 -587 -491 96 sh piirmääraga vahendid -273 -329 -228 101 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 741 -7 850 -6 200 1 651 sh piirmääraga vahendid -3 833 -5 712 -4 666 1 046 Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine -393 -396 -324 73 sh piirmääraga vahendid -388 -389 -310 79 Soolise võrdõiguslikkuse programm -1 396 -1 707 -1 345 -1 609 362 sh piirmääraga vahendid -1 043 -1 188 -824 -890 364 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -779 -681 -588 94 sh piirmääraga vahendid -443 -501 -299 202 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -616 -1 026 -757 269 sh piirmääraga vahendid -600 -687 -525 162 Laste ja perede programm -814 924 -856 250 -816 609 -772 415 39 641 sh piirmääraga vahendid -19 282 -38 406 -36 423 -21 036 1 983 Laste ja perede valdkonna arendamine -1 230 -1 997 -1 345 652 sh piirmääraga vahendid -1 061 -1 491 -1 134 356 Toimiv lastekaitsesüsteem -2 974 -3 558 -2 982 576 sh piirmääraga vahendid -2 417 -3 157 -2 599 559 Vanemlike oskuste arendamine -1 598 -1 781 -1 599 183 sh piirmääraga vahendid -1 418 -1 581 -1 434 147 Puudega laste toetamine -17 156 -20 732 -18 744 1 988 sh piirmääraga vahendid -7 035 -9 909 -9 602 307 115 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 723 -4 041 -2 459 1 582 sh piirmääraga vahendid -534 -836 -574 263 Riskikäitumisega noorte toetamine -3 086 -3 660 -3 479 182 sh piirmääraga vahendid -2 566 -2 918 -2 789 129 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -787 158 -820 480 -786 001 34 479 sh piirmääraga vahendid -4 251 -18 513 -18 291 223 Tulemusvaldkond: TERVIS -2 150 602 -2 222 835 -2 209 233 -2 125 722 13 602 sh piirmääraga vahendid -264 786 -334 089 -271 483 -348 113 62 606 Tervist toetava keskkonna programm -7 343 -11 647 -8 385 -7 079 3 261 sh piirmääraga vahendid -5 310 -7 024 -5 917 -4 622 1 107 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -749 -1 196 -896 300 sh piirmääraga vahendid -727 -1 142 -847 295 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 595 -2 315 -1 931 383 sh piirmääraga vahendid -1 357 -1 801 -1 581 220 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 132 -1 657 -1 335 322 sh piirmääraga vahendid -1 105 -1 587 -1 266 321 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 867 -6 479 -4 223 2 256 sh piirmääraga vahendid -2 121 -2 494 -2 223 271 Tervist toetavate valikute programm -23 032 -29 546 -25 501 -21 061 4 045 sh piirmääraga vahendid -19 997 -22 437 -20 626 -15 601 1 811 Vaimse tervise edendamine -1 260 -2 310 -1 765 545 sh piirmääraga vahendid -1 260 -2 221 -1 738 483 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 011 -1 264 -1 221 43 sh piirmääraga vahendid -413 -545 -543 2 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -7 922 -8 210 -7 462 747 116 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve sh piirmääraga vahendid -7 842 -7 661 -7 024 637 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -6 064 -6 421 -6 389 32 sh piirmääraga vahendid -5 988 -6 359 -6 333 27 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -6 774 -11 341 -8 664 2 677 sh piirmääraga vahendid -4 493 -5 651 -4 989 662 Inimkeskse tervishoiu programm -2 120 227 -2 181 642 -2 175 347 -2 097 581 6 295 sh piirmääraga vahendid -239 479 -304 628 -244 939 -327 890 59 688 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 938 -7 266 -5 490 1 776 sh piirmääraga vahendid -2 979 -6 196 -4 236 1 960 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -5 124 -7 173 -3 515 3 658 sh piirmääraga vahendid -3 974 -7 023 -3 204 3 819 Teenuste mudelite ümberkujundamine -2 064 234 -2 081 837 -2 104 387 -22 549 sh piirmääraga vahendid -189 628 -236 472 -200 723 35 749 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 984 -4 314 -2 093 2 221 sh piirmääraga vahendid -1 953 -2 774 -1 649 1 125 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -547 -845 -678 167 sh piirmääraga vahendid -532 -834 -644 190 Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -6 016 -11 318 -8 217 3 100 sh piirmääraga vahendid -3 347 -4 147 -3 908 239 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -37 385 -68 889 -50 966 17 923 sh piirmääraga vahendid -37 065 -47 181 -30 575 16 606 Käibemaks -6 685 -17 757 -12 996 -6 095 4 761 INVESTEERINGUD -5 806 -26 254 -18 373 -13 138 7 880 sh piirmääraga vahendid -3 231 -12 344 -8 551 -6 345 3 793 sh käibemaks -650 -1 883 -3 003 -2 179 -1 120 117 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve KORRIGEERIMISED 4 547 249 3 962 628 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 4 572 002 4 128 225 Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -4 699 -13 412 Eraldistelt arvestatud intressikulu -68 873 -61 103 Saadud välistoetuste kaasrahastamine teistelt riigiasutustelt 721 459 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine -704 -584 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 533 440 Mitterahaliselt antud toetused -119 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, tulu taastamine 1 4 Ebatõenäoliselt laekuvad arved, kulu taastamine -1 -4 Kogumispensioni 4% maksete peatamise kulu -21 591 -205 487 Kogumispensioni 4% väljamaksed eelarve kuludes, elimineerimine 24 358 79 738 Pensionieraldiste moodustamine -42 852 -44 084 Pensionieraldiste väljamaksed, elimineerimine kuludest 88 474 78 436 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 9 125 9 125 7 722 3 189 -1 403 Riigilõivud 3 000 3 000 1 900 2 686 -1 100 Tulu majandustegevusest 96 96 19 98 -77 Saadud toetused 5 786 5 786 1 368 373 -4 418 Tulu põhivarade ja varude müügist 243 243 4 326 0 4 083 Muud tulud 0 0 5 1 5 Intressi- ja omanikutulud 0 0 104 30 104 KULUD -94 628 -108 020 -95 001 -76 763 13 019 sh piirmääraga vahendid -84 913 -97 704 -85 597 -70 711 12 107 118 Eelarve täit- 2021. a mine miinus Esialgne Lõplik Eelarve eelarve täit- lõplik eelarve eelarve täitmine mine eelarve Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -94 168 -107 371 -93 931 -76 082 13 440 sh piirmääraga vahendid -84 913 -97 704 -85 597 -70 711 12 107 Programm: Välispoliitika -76 113 -81 482 -75 322 -62 512 6 160 sh piirmääraga vahendid -66 995 -72 055 -67 405 -57 284 4 650 Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -35 694 -35 738 -44 sh piirmääraga vahendid -31 235 -33 709 -32 499 1 209 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -6 016 -7 659 -6 956 704 sh piirmääraga vahendid -5 757 -7 375 -5 899 1 475 Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 -25 023 -19 764 5 260 sh piirmääraga vahendid -18 578 -19 132 -17 594 1 538 Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 -5 195 -4 712 482 sh piirmääraga vahendid -4 473 -4 546 -4 241 305 Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 565 -7 910 -8 153 -243 sh piirmääraga vahendid -6 952 -7 294 -7 172 122 Programm: Arengukoostöö ja humanitaarabi -18 055 -25 889 -18 609 -13 570 7 281 sh piirmääraga vahendid -17 918 -25 648 -18 192 -13 427 7 457 Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -11 929 -16 774 -14 218 2 556 sh piirmääraga vahendid -11 800 -16 541 -13 826 2 715 Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire -6 127 -9 115 -4 390 4 725 sh piirmääraga vahendid -6 118 -9 107 -4 366 4 742 Käibemaks -460 -649 -1 070 -681 -422 INVESTEERINGUD -4 768 -20 606 -7 382 -17 517 13 224 sh piirmääraga vahendid -3 554 -15 053 -6 475 -16 983 8 578 sh käibemaks -221 -243 -378 -320 -135 FINANTSEERIMISTEHINGUD -22 -22 -10 -19 12 sh piirmääraga vahendid -22 -22 -10 -19 12 Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B. 119 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve sea- dusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusva- helistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamiskohustusla- sed, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium, Riigikantselei ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupidamiskohustuslased on üht- lasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslaste nime- kiri on esitatud aruande lisas a1 A. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt kon- solideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majan- damise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Arvestus- ja esitusvaluuta Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümarda- tud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni. Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valda- mine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajasta- takse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid ka- jastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvesta- des teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hin- natakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kulu- desse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset mee- todit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra. 120 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tule- miaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, te- hingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstru- mendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmis- väljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna mee- todit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruandeko- hustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kut- suda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksu- muses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühin- gud konsolideeritud rida-realt meetodil. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõigus- likest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nime- tada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vas- tav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidu- settevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse mee- todil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Teh- tud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimu- vad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasu- mid ja kahjumid on elimineeritud. Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse renditulu saamise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soeta- misega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. Tütarettevõtjad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapita- liseerivad laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm mää- ratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, 121 mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaa- ruande lisas a11. Immateriaalne vara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumu- sega alates 5000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee- ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasu- tatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a12. Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldata- vast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid ja müümata saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses. Bioloogilised varad Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetusmaksumu- ses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses. Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsa- majandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega. Ümberhindlus Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal. Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spet- siifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hinda- misi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksusta- mishinda. Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Ena- mus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud an- netuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läi- nud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendinõu- ded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud). (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miini- mumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarna- selt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusren- dimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Finantskohustised Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- määra meetodit. 122 Tehingud EFSFi kaudu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõt- mine. Seetõttu kajastatakse EFSFi poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlako- hustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastatakse samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid on lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja –kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud. Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B). Teenuste kontsessioonikokkulepped Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kont- rolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendikohustis- tega). Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldus- väärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise dis- kontomääraga. Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti ko- hustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena. Pensionieraldised Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on sea- dusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määra- mise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statisti- kaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensio- nile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust. Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajasta- takse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23). Saadud ja antud toetused Saadud toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetustena kä- sitletakse antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks. Sotsiaaltoetused on toetused füüsilistele isikutele, v. a ettevõtluseks. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuluna selles perioo- dis, millise perioodi eest toetuse maksmine on ette nähtud. Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb pro- jektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinant- seerimist kajastatakse brutomeetodil. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantsee- rimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara. Tegevustoetustena kajastatakse saadud ja antud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesanne- test ja arengudokumentides määratletud eesmärkidest ning need ei ole seotud täpsemate kasutamise tingimustega. Tegevustoetused kajastatakse nende maksmise või laekumise hetkel. 123 Reservid Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodusta- mist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v. a riskimaanda- mise reserv (vt Tuletisinstrumendid), välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed ja si- dusettevõtjate muu koondkasum). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemone- taarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hin- natud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahe- dest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna, v. a välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed, vt Reservid. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajasta- mise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoli- selt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna mak- suotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõ- hist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks. Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müü- gitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividendi- tulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näi- teks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuulu- vad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A). Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi kon- solideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega. Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega. Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise ar- vestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena. Riigieelarve täitmise aruande koon- dosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni ar- vestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts). Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrrel- des raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi kon- solideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt enne eelarveaastat vastu võe- tud riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud aruandeaasta jooksul otsustatud või selgunud korrigeerimi- sed, s. o muudatused lisaeelarveseaduse ja riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muuda- tused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aruandeaasta jääkide ületoomisest aruandeaastasse, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31). 124 2.7 Lisad (a1–a31) Lisa a1 Konsolideeritud üksused A. Konsolideerimata aruanne mln eurot Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused). Tulemiaruande näitajad 2022 Tulemiaruande näitajad 2021 Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Finants- Varad Kohustised Valitsemisala 31.12.2022 31.12.2022 Tegevus- Tegevus- tulud ja 31.12.2021 31.12.2021 Tegevus- Tegevus- tulud ja 31.12.2020 31.12.2020 tulud kulud tulud kulud -kulud -kulud Riigikogu 22,6 3,2 0,1 -23,8 -0,1 20,8 3,1 0,1 -23,2 -0,1 21,3 2,8 Vabariigi President 4,5 8,5 0,2 -5,2 -0,3 4,0 7,4 0,1 -5,5 -0,2 4,0 5,8 Riigikontroll 0,4 0,6 0,0 -5,4 0,0 0,3 0,5 0,0 -5,1 0,0 0,2 0,4 Õiguskantsler 0,0 0,1 0,0 -3,1 0,0 0,0 0,3 0,0 -3,0 0,0 0,0 0,2 Riigikohus 7,2 14,4 0,4 -6,0 -0,6 7,4 14,4 0,3 -5,4 -0,5 7,6 13,4 Riigikantselei 13,0 2,9 1,4 -17,8 0,0 12,8 3,0 1,7 -18,2 0,0 10,3 3,7 Haridus- ja Teadusministeerium 544,3 165,9 192,9 -851,8 0,0 497,6 186,4 168,5 -753,6 0,1 385,3 97,5 Justiitsministeerium 45,6 200,7 59,5 -198,8 -6,0 37,1 186,4 49,2 -193,4 -5,7 36,6 169,7 Kaitseministeerium 1 073,8 857,5 14,9 -733,7 -29,0 894,3 820,3 16,7 -622,8 -26,4 790,7 739,9 Keskkonnaministeerium 2 116,9 113,1 581,2 -150,8 238,2 1 902,3 83,8 447,9 -183,2 257,9 1 673,1 41,2 Kultuuriministeerium 212,3 63,6 50,9 -328,4 -2,1 212,1 59,0 48,9 -319,9 -1,2 204,2 50,4 Majandus- ja Kommunikatsioo- 3 877,8 557,0 422,4 -1 034,7 7,8 3 815,6 287,3 304,8 -839,5 75,7 3 705,3 206,1 niministeerium Maaeluministeerium 595,3 338,9 341,5 -438,1 3,5 573,6 318,1 330,9 -412,0 -10,2 555,3 288,1 Rahandusministeerium 7 424,1 8 997,5 12 115,6 -7 487,6 64,8 6 208,4 7 680,6 10 884,7 -6 906,6 40,4 6 075,7 7 216,2 Siseministeerium 271,5 1 209,1 76,2 -585,1 -33,2 263,6 902,6 55,6 -483,0 -30,4 250,4 831,7 Sotsiaalministeerium 534,7 2 546,4 4 728,5 -6 811,6 -68,9 500,7 2 303,3 4 289,5 -6 479,6 -61,1 469,5 1 898,6 Välisministeerium 148,7 7,5 7,6 -95,4 0,1 147,9 7,0 3,2 -77,1 0,0 125,1 6,2 Elimineerimised -1 064,7 -1 067,6 -4 926,4 4 942,8 0,2 -865,0 -851,4 -4 420,7 4 405,0 0,1 -688,3 -837,7 Kokku 15 828,0 14 019,3 13 666,9 -13 834,5 174,4 14 233,5 12 012,1 12 181,4 -12 926,1 238,4 13 626,3 10 734,2 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). 125 B. Konsolideeritud aruanne Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. B1. Riigi osalus sihtasutustes mln eurot 100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Tulemiaruande näitajad 2022 Tulemiaruande näitajad 2021 kapital 31.12.2022 kapital 31.12.2021 kapital 31.12.2020 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Sh antud toetu- Sh antud toetu- Sh toetused va- Sh toetused va- litsussektorist litsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud tulem tulem sed sed Sihtasutused kokku 1 854,8 968,0 1 056,1 329,6 -1 046,6 -124,4 11,5 2 206,7 947,0 1 045,5 374,6 -1 022,1 -190,6 28,2 2 253,6 916,8 Valitsussektorisse kuuluvad sihtasu- 1 836,8 959,1 1 049,0 327,3 -1 039,0 -122,6 11,7 2 188,9 938,1 1 039,7 373,3 -1 016,1 -189,5 28,4 2 233,8 907,2 tused SA Eesti Koostöö Kogu 0,1 0,1 0,3 0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,3 0,1 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,1 SA Vabariigi Presidendi Kultuurira- 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Teadusagentuur 31,3 27,3 75,2 74,9 -69,8 -63,5 5,4 27,2 21,9 77,9 77,0 -70,1 -60,3 7,8 18,8 14,1 SA Kutsekoda 1,1 0,7 2,7 2,4 -2,7 -0,8 0,0 1,0 0,7 2,2 1,9 -2,4 -0,9 -0,3 1,1 1,0 Archimedes SA (likvideeritud 2021) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 53,2 0,1 Spordikoolituse ja Teabe SA 0,5 0,1 8,2 8,1 -8,2 -7,4 0,0 0,3 0,1 9,9 9,8 -9,9 -9,2 0,0 0,2 0,1 SA Teaduskeskus Ahhaa 9,3 8,2 3,8 1,1 -3,7 0,0 0,0 8,9 8,2 3,1 1,0 -3,5 -0,1 -0,3 9,5 8,5 SA Euroopa Kool 1,6 0,4 5,6 3,3 -5,7 0,0 -0,1 1,4 0,5 5,2 3,1 -5,0 0,0 0,3 1,0 0,2 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute 5,5 1,4 2,5 1,8 -2,4 0,0 0,0 1,7 1,4 2,5 1,9 -2,1 0,0 0,4 1,9 1,0 Keskus SA CR14 7,6 5,4 4,0 3,6 -4,2 0,0 -0,3 6,0 5,6 7,7 6,9 -3,2 0,0 4,5 1,2 1,2 Sakala Teatrimaja SA 0,4 0,3 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,5 0,4 0,3 0,2 -0,3 0,0 -0,1 0,5 0,4 SA Eesti Filmi Instituut (grupp) 6,7 0,8 12,7 12,2 -12,6 -10,5 0,1 4,2 0,8 17,9 17,2 -17,7 -15,8 0,2 2,7 0,6 SA Virumaa Muuseumid 4,9 4,5 2,4 1,1 -2,8 0,0 -0,4 5,3 4,9 2,5 1,4 -2,6 0,0 -0,1 5,3 5,0 Tartu Jaani Kirik SA 0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 1,4 1,3 1,6 1,6 -1,8 -1,0 -0,2 1,6 1,5 1,8 1,7 -1,8 -0,6 0,0 1,6 1,5 126 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Tulemiaruande näitajad 2022 Tulemiaruande näitajad 2021 kapital 31.12.2022 kapital 31.12.2021 kapital 31.12.2020 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Sh antud toetu- Sh antud toetu- Sh toetused va- Sh toetused va- litsussektorist litsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud tulem tulem sed sed Unesco Eesti Rahvuslik Komisjon SA 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Draamateater 8,1 6,2 4,9 2,6 -5,1 0,0 -0,3 7,7 6,5 4,5 3,2 -4,4 0,0 0,1 7,3 6,4 SA Rakvere Teatrimaja 6,6 6,2 3,3 2,0 -3,7 0,0 -0,4 6,9 6,5 3,3 2,5 -3,1 0,0 0,2 6,7 6,3 SA Vene Teater 7,4 5,6 3,6 2,5 -3,8 0,0 -0,2 7,8 5,8 3,0 2,5 -3,0 0,0 0,0 8,3 5,8 SA Ugala Teater 11,7 11,3 3,4 1,7 -3,9 0,0 -0,5 12,1 11,8 3,0 2,1 -3,6 0,0 -0,6 12,6 12,4 SA Tehvandi Spordikeskus 30,9 29,9 7,1 4,7 -6,8 0,0 0,3 30,8 29,6 8,1 6,2 -6,1 0,0 2,0 29,2 27,6 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 5,0 4,2 2,3 1,8 -1,2 0,0 1,1 3,5 3,1 1,4 1,1 -1,1 0,0 0,3 2,9 2,8 SA Kultuurileht 0,7 0,4 3,8 3,1 -3,9 0,0 0,0 0,8 0,4 3,7 3,1 -3,7 0,0 0,0 1,0 0,4 SA Endla Teater 5,9 4,8 3,5 2,0 -3,8 0,0 -0,3 6,1 5,1 2,9 2,0 -3,5 0,0 -0,6 6,6 5,7 SA Teater Vanemuine 15,8 13,7 10,9 8,4 -12,5 0,0 -1,6 17,2 15,3 10,6 9,2 -11,7 0,0 -1,1 18,2 16,4 SA Eesti Noorsooteater 0,3 -0,1 3,9 3,1 -4,2 0,0 -0,2 0,4 0,1 3,7 3,4 -3,8 0,0 0,0 0,3 0,1 SA Narva Muuseum 17,2 15,5 3,4 2,7 -2,2 0,0 1,1 15,8 14,4 1,8 1,3 -2,4 0,0 -0,6 16,1 14,9 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 6,3 6,0 1,8 1,1 -1,7 0,0 0,0 6,2 5,9 1,3 1,0 -1,6 0,0 -0,3 6,4 6,2 SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1,0 0,8 1,2 0,9 -1,2 0,0 0,0 1,0 1,0 1,2 1,1 -1,3 0,0 -0,1 1,1 1,0 SA Eesti Vabaõhumuuseum 11,0 10,2 3,8 2,5 -4,0 0,0 -0,2 10,8 10,4 4,0 3,1 -3,6 0,0 0,3 10,5 10,0 SA Eesti Kontsert 17,9 16,3 8,7 6,0 -14,0 0,0 -5,2 22,7 21,5 8,7 6,7 -7,8 0,0 0,9 22,0 20,7 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1,4 1,0 4,1 3,5 -4,2 0,0 -0,1 1,5 1,1 3,7 3,5 -3,7 0,0 0,1 1,3 1,0 SA Hiiumaa Muuseumid 0,3 0,2 0,4 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,3 0,2 0,3 0,3 -0,4 0,0 0,0 0,3 0,3 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 0,4 0,3 1,4 1,1 -1,4 0,0 0,0 0,4 0,3 1,4 1,1 -1,4 0,0 0,0 0,4 0,2 SA Pärnu Muuseum 1,0 0,9 1,1 1,0 -1,2 0,0 0,0 1,1 1,0 1,1 1,0 -1,1 0,0 0,0 1,1 0,9 SA Eesti Kunstimuuseum 23,1 21,9 12,2 10,6 -12,4 0,0 -0,1 22,9 22,1 11,7 10,4 -11,4 0,0 0,3 22,3 21,8 SA Eesti Meremuuseum 15,6 14,7 7,6 5,2 -7,9 0,0 -0,3 15,5 15,0 7,4 5,5 -7,8 0,0 -0,4 16,2 15,5 SA Saaremaa Muuseum 14,0 13,6 1,6 1,0 -1,5 0,0 0,1 13,6 13,6 1,7 1,2 -1,4 0,0 0,3 13,3 13,2 SA Eesti Ajaloomuuseum 15,2 14,8 2,9 2,6 -4,1 0,0 -1,2 16,3 16,0 2,5 2,2 -3,8 0,0 -1,2 17,6 17,2 SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 0,7 0,6 1,0 0,9 -1,1 0,0 -0,1 0,8 0,7 1,0 0,9 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (grupp) (varem SA KredEx, 2022. a algusest ühendatud SA-ga KredEx Ettevõtluse Arendamise SA) 545,1 143,4 72,6 66,9 -71,9 -12,3 0,8 952,5 132,3 26,3 19,9 -25,1 -17,5 4,5 968,8 127,8 127 Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Riigile kuuluv oma- Tulemiaruande näitajad 2022 Tulemiaruande näitajad 2021 kapital 31.12.2022 kapital 31.12.2021 kapital 31.12.2020 Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 Sh antud toetu- Sh antud toetu- Sh toetused va- Sh toetused va- litsussektorist litsussektorist Tegevuskulud Tegevuskulud Riigile kuuluv Riigile kuuluv Tegevustulud Tegevustulud tulem tulem sed sed Riigi Infokommunikatsiooni SA 13,4 10,3 8,9 3,8 -7,9 0,0 1,0 10,7 9,4 6,3 2,8 -6,2 0,0 0,1 10,5 9,3 Ettevõtluse Arendamise SA (2022. a al- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 18,0 10,3 93,5 93,1 -93,5 -57,5 -0,1 23,6 10,4 gusest ühendatud SA-ga KredEx) SA Eesti Maaelumuuseumid 8,9 8,7 2,1 1,8 -2,6 0,0 -0,5 8,9 8,7 3,4 3,2 -2,3 0,0 1,2 8,0 6,4 Maaelu Edendamise SA 307,4 147,6 6,1 1,4 -4,5 0,0 3,7 312,5 143,9 6,8 1,2 -8,5 -3,8 0,3 309,6 143,6 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 76,4 19,6 4,3 4,3 -17,1 -12,7 -12,3 74,8 31,9 16,0 16,0 -20,4 -16,7 -4,1 89,0 36,0 Integratsiooni SA 7,3 1,3 6,9 6,9 -7,1 -1,3 -0,1 3,2 1,4 6,3 6,2 -6,0 -1,1 0,3 3,6 1,1 SA Erametsakeskus 1,3 1,2 5,3 5,0 -5,3 -3,5 0,0 1,4 1,2 4,5 4,2 -4,3 -2,8 0,2 1,2 1,0 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1,4 0,1 2,2 2,1 -2,2 -1,6 0,0 1,6 0,1 1,8 1,7 -1,8 -1,4 0,0 1,0 0,1 Jõgeva Haigla SA 2,8 1,9 7,3 0,1 -6,9 0,0 0,4 2,4 1,5 6,1 0,0 -6,1 0,0 0,0 2,2 1,4 Eesti Puuetega Inimeste Fond SA 0,1 0,1 1,2 1,2 -1,2 -1,2 0,0 0,1 0,1 1,2 1,2 -1,2 -1,2 0,0 0,1 0,1 Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) 265,2 180,6 346,3 15,2 -338,5 -0,1 7,3 249,7 164,1 318,7 9,3 -313,4 -0,2 4,4 237,8 159,7 Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) 261,2 150,1 305,4 21,3 -295,4 -0,1 9,4 226,9 140,6 277,3 13,7 -271,0 0,0 5,9 221,7 134,7 Viljandi Haigla SA 34,0 30,8 42,3 7,2 -37,6 0,0 4,7 30,3 26,1 36,7 2,8 -34,0 0,0 2,7 24,9 23,4 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitat- 6,7 6,0 6,2 0,1 -5,7 0,0 0,5 6,1 5,5 5,1 0,1 -4,7 0,0 0,4 6,0 5,1 SA Eesti Tervishoiu Pildipank 6,7 5,3 1,7 0,0 -1,2 0,0 0,5 4,9 4,8 1,6 0,0 -1,1 0,0 0,5 4,4 4,3 SA Koeru Hooldekeskus 2,7 2,3 3,5 0,4 -3,5 0,0 0,1 2,6 2,3 3,2 0,3 -3,1 0,0 0,1 2,5 2,1 SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoos- 8,2 0,2 9,1 7,5 -9,2 -6,4 -0,1 1,6 0,3 1,5 0,5 -1,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 töö Keskus (asutatud 2021) Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 18,0 8,9 7,1 2,3 -7,6 -1,8 -0,2 17,8 8,9 5,8 1,3 -6,0 -1,1 -0,2 19,8 9,6 Eesti Akrediteerimiskeskus SA (likvi- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,5 deeritud 2021) SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (grupp) 18,0 8,9 7,1 2,3 -7,6 -1,8 -0,2 17,8 8,9 5,8 1,3 -6,0 -1,1 -0,2 19,2 9,1 128 B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2022 2021 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 pital 31.12.2022 pital 31.12.2021 pital 31.12.2020 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Riigi tütarettevõtjad kokku 13 353,7 8 248,0 5 682,9 -3 868,4 1 733,1 10 401,8 6 055,1 3 031,5 -2 480,2 462,6 9 313,1 5 484,9 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõt- 1 438,1 1 052,8 356,5 -268,2 73,4 1 215,5 845,4 288,4 -225,4 47,8 1 198,6 826,3 jad kokku A.L.A.R.A. AS 100 1,6 1,5 1,4 -1,3 0,1 1,4 1,4 0,7 -0,6 0,1 1,3 1,3 AS Eesti Liinirongid 100 220,4 136,5 55,8 -56,7 -4,8 214,6 141,3 47,7 -48,8 -5,3 213,6 146,6 AS Eesti Varude Keskus 100 323,1 314,4 32,5 -22,2 10,5 164,7 159,0 10,7 -9,7 0,9 156,0 155,4 OÜ Rail Baltic Estonia 100 74,7 61,7 39,6 -11,1 28,5 39,9 30,5 23,8 -12,1 11,6 28,4 18,6 TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarette- 67,03 107,4 28,3 34,8 -25,8 5,5 108,3 22,7 30,8 -24,3 4,0 113,4 18,7 võtja) Riigi Kinnisvara AS 100 658,1 462,0 159,1 -119,3 32,1 636,9 444,1 145,0 -101,9 34,8 637,2 441,1 AS Hoolekandeteenused (grupp) 100 52,8 48,4 33,3 -31,8 1,5 49,7 46,4 29,7 -28,0 1,7 48,7 44,6 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütaret- tevõtjad kokku 11 916,4 7 195,3 5 326,4 -3 599,4 1 659,7 9 186,3 5 209,7 2 743,1 -2 254,8 414,8 8 114,5 4 658,6 Riigimetsa Majandamise Keskus 100 3 008,7 2 983,8 1 568,3 -157,4 1 396,6 1 695,3 1 671,5 406,7 -140,7 260,5 1 466,4 1 448,8 Eesti Energia AS (grupp) 100 5 506,2 2 953,1 2 676,9 -2 433,7 189,8 4 384,2 2 318,7 1 475,2 -1 329,7 104,4 3 686,2 2 007,2 Elering AS 100 1 460,9 399,5 398,1 -378,3 17,4 1 182,9 382,1 208,1 -199,1 5,1 1 075,7 387,0 Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad 67,03 621,2 255,4 123,1 -92,3 17,2 629,5 254,8 111,9 -82,2 17,2 628,1 251,7 OÜga) Eesti Raudtee AS 100 417,4 176,1 59,0 -58,7 0,0 374,4 176,1 55,7 -55,4 0,0 356,9 176,1 AS Operail (grupp) 100 153,2 52,5 60,7 -74,8 -15,7 176,3 68,2 73,0 -75,5 -5,0 171,0 75,5 Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 258,3 125,0 63,5 -54,5 8,7 258,3 116,3 45,1 -42,7 2,3 230,5 94,0 Lennuliiklusteeninduse AS 100 31,7 13,6 16,1 -20,8 -4,9 38,2 18,5 17,8 -21,0 -3,5 35,9 11,9 Saarte Liinid AS 100 63,1 25,5 10,4 -9,2 1,2 64,1 24,4 10,0 -8,6 1,4 65,2 23,0 Eesti Post AS (grupp) 100 123,8 67,7 129,1 -129,3 25,4 141,1 45,0 149,1 -133,1 13,1 134,5 34,3 Eesti Loots AS 100 15,6 11,5 8,4 -8,4 -0,2 16,4 11,9 8,5 -7,8 0,7 16,2 11,3 Teede Tehnokeskus AS 100 2,3 1,8 2,6 -2,7 -0,2 2,9 2,2 3,2 -3,0 0,2 3,0 2,3 129 Kasumiaruande näitajad Kasumiaruande näitajad Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Riigile kuuluv omaka- Ettevõtja nimetus 2022 2021 Osaluse määr (%) Varad 31.12.2022 Varad 31.12.2021 Varad 31.12.2020 pital 31.12.2022 pital 31.12.2021 pital 31.12.2020 kasum/kahjum kasum/kahjum Riigile kuuluv Riigile kuuluv Ärikulud Ärikulud Äritulud Äritulud Metrosert AS 100 4,6 4,1 4,3 -3,5 0,8 3,8 3,3 3,1 -3,1 0,0 3,7 3,3 AS Eesti Teed (müüdud 2021) 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 24,7 20,1 KredEx Krediidikindlustus AS 100 37,7 19,4 2,0 -1,8 -1,4 39,7 21,2 2,0 -1,8 0,4 39,9 20,8 Nordic Aviation Group AS (grupp) 100 82,9 31,3 91,3 -89,8 1,5 58,8 29,8 60,6 -59,4 1,2 59,1 28,6 Transpordi Varahaldus OÜ 100 85,6 45,3 8,5 2,8 9,7 78,4 35,6 9,1 -4,6 2,7 79,6 32,9 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 100 6,9 5,9 9,1 -10,1 -1,0 8,0 6,9 9,6 -9,5 0,0 7,9 6,9 Eesti Loto AS 100 25,3 15,8 86,6 -69,8 14,3 23,7 15,3 86,3 -69,8 13,9 20,1 15,1 AS Vireen 100 7,3 5,7 2,8 -2,7 0,1 7,8 5,9 3,1 -2,7 0,3 7,5 5,8 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskont- 93,3 1,5 1,3 1,7 -1,6 0,1 1,4 1,3 1,5 -1,4 0,1 1,3 1,2 rolli AS Eesti Vanglatööstus AS 100 1,4 0,9 3,9 -3,6 0,3 1,1 0,7 3,5 -3,7 -0,2 1,1 0,8 Riigi sidusettevõtjad kokku 18,9 7,9 13,9 -12,7 0,5 19,3 8,2 11,8 -11,5 0,0 20,5 9,0 Ökosil AS 35 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 0,8 -0,8 0,0 1,7 0,5 AS Levira (grupp) 51 17,2 7,4 13,1 -11,9 0,5 17,6 7,7 11,0 -10,7 0,0 18,8 8,4 Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku 2 533,3 81,5 145,3 -136,8 3,1 2 079,0 59,3 89,5 -114,4 2,1 1 763,5 51,3 RB Rail AS (Läti) 33,3 38,9 2,5 22,7 -22,7 0,1 28,3 2,4 16,1 -16,3 -0,1 34,1 2,5 Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) 65 0,3 0,0 0,0 -8,6 0,0 0,3 0,0 0,0 -6,6 0,0 0,3 0,0 Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Mainte- nance Co BV (Holland) 10 2 472,1 72,6 82,0 -71,5 0,2 2 027,3 50,8 31,3 -53,0 0,4 1 699,8 42,8 Orica Eesti OÜ (Eesti, Holland) 35 15,1 3,7 32,9 -28,0 1,7 13,7 3,5 19,4 -15,1 1,5 12,5 3,5 Eesti Energia AS ebaolulised osalused 0,5 0,7 0,6 0,1 2,7 0,5 AS Green Marine 51 6,9 2,1 7,7 -6,0 0,8 5,1 1,6 5,3 -4,4 0,4 4,6 1,1 Post11 OÜ (likvideerimisel) 30 0,0 -0,4 3,7 0,4 17,3 -18,9 -0,2 9,0 0,9 Baltic RCC OÜ (AS Elering ebaoluline osalus) 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Biolaborid OÜ 27,2 0,0 0,0 0,6 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,5 0,0 130 Lisa a2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha 1,2 2,1 2,3 0,1 0,1 0,1 Raha teel 2,7 2,0 3,1 0,1 0,2 0,1 Arvelduskontod pankades 1 811,0 2 310,6 2 010,9 874,1 1 563,5 1 341,3 Tähtajalised deposiidid 681,5 188,5 284,4 540,8 95,1 232,4 pankades Raha kokku 2 496,4 2 503,2 2 300,7 1 415,1 1 658,9 1 573,9 Aruandeperioodil teenitud 2,5 -4,3 -1,6 1,0 -4,8 -2,2 intressitulu (vt lisa a27) Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõl- matud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid: Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Töötukassa 609,0 552,6 599,9 609,0 552,6 599,9 Haigekassa 508,3 355,9 202,2 508,3 355,9 202,2 Avaliku sektori aruandes hõlma- 25,7 9,6 2,1 25,7 9,6 2,1 mata organisatsioonid Riigi sihtasutused ja äriühingud (konsolideeritud aruandes rida- realt meetodil) 0,0 0,0 0,0 3,5 0,6 0,6 Kokku 1 143,0 918,1 804,2 1 146,5 918,7 804,8 Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded. Lisa a3 Finantsinvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised finantsinvestee- ringud Võlakirjad kauplemisportfellis 1 609,1 461,6 644,6 1 598,1 448,3 630,1 Noteerimata aktsiad ja osad 0,0 0,0 0,9 0,0 0,0 13,9 Lühiajalised finantsinvestee- 1 609,1 461,6 645,5 1 598,1 448,3 644,0 ringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 609,1 461,6 644,6 1 598,1 448,3 630,1 Sh kajastatud korrigeeritud soe- tusmaksumuses 0,0 0,0 0,9 0,0 0,0 13,9 Pikaajalised finantsinvestee- ringud Osalused rahvusvahelistes orga- nisatsioonides 215,3 210,1 207,5 215,3 210,1 207,5 Osalus riskikapitalifondides 260,4 109,4 109,1 237,7 91,7 91,1 Noteerimata aktsiad ja osad 0,7 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 131 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Muud pikaajalised finantsinves- 3,6 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 teeringud Pikaajalised finantsinvestee- ringud kokku 480,0 319,8 316,6 453,0 301,8 298,6 Sh kajastatud õiglases väärtuses 260,5 109,4 109,1 237,8 91,7 91,1 Sh kajastatud korrigeeritud soe- 219,6 210,4 207,5 215,3 210,1 207,5 tusmaksumuses Võlakirjadelt teenitud tulu (vt -12,0 -3,1 -2,1 -10,6 -3,2 -2,3 lisa a27) Võlakirjade jaotus emiteerija järgi Eurotsooni riikide valitsused 408,5 270,6 266,7 406,2 268,0 264,4 Krediidiasutused 1 192,8 182,9 368,7 1 191,9 180,3 365,7 Ettevõtjad 7,8 8,1 9,2 0,0 0,0 0,0 Võlakirjad kokku 1 609,1 461,6 644,6 1 598,1 448,3 630,1 Noteerimata aktsiate ja osade ning muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad SA Tehnopol (grupp) ja SA Kaitseuuringute Keskus finantsinvesteeringute soetused, sh 2022. a investeeriti 4,0 mln eurot. Riik (konsolideerimata) müüs 2021. a osaluse tütarettevõtjas AS Eesti Teed, müügist laekus 19,4 mln eurot, kahjum müügist konsolideeritud aruandes -0,7 mln eurot, kasum müügist konsolideerimata aruandes 5,5 mln eurot. Riik (konsolideeritud) müüs 2021. a Nord Pool AS aktsiad, müügist laekus 0,9 mln eurot, kasum müügist 0 eurot. Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 5,3 5,3 5,3 Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8 0,8 0,8 Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 1,0 1,0 0,9 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,1 Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) 148,8 148,8 148,8 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) 7,6 6,0 3,8 Kolme Mere Investeerimisfond 10,9 7,3 7,0 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku 215,3 210,1 207,5 Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali. Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A. Eesti liitus 2020. a Kolme Mere Investeerimisfondiga. Fondi investeerimissektoriteks on transpordi infrastruktuur, energia- ja digisektor. Fondi investeeriti 2022. a juurde 3,6 mln eurot (2021. a 2,9 mln eurot; laekus tagasi 2,6 mln eurot). IBRD grupile maksti juurde 1,4 mln eurot (2021. a 1,9 mln eurot). Osaluste ümberhindlused moodustasid kokku 0,2 eurot (2021. a 0,4 mln eurot). Osalused riskikapitalifondides Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 SmartCap Venture Capital Fund 92,2 70,0 69,1 92,2 70,0 69,1 SmartCap Green Fund 99,7 0,0 0,0 99,7 0,0 0,0 EstFund 45,8 21,7 22,0 45,8 21,7 22,0 Balti Innovatsioonifond 22,7 17,7 18,0 0,0 0,0 0,0 Osalused riskikapitalifondides 260,4 109,4 109,1 237,7 91,7 91,1 132 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Riskikapitalifondide aruandeperioodi -2,4 4,7 -14,3 -3,0 0,6 -15,4 tulem (vt lisa a27) SmartCap Venture Capital Fund (endise nimega Early Fund II) investeerib riskikapitalifondidesse, mis arendavad inno- vaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid, aitavad Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapi- taliturgu arendada. Fondi paigutati 2022. a juurde 25,0 mln eurot (2021. a 0 eurot). Fondi 2022. a kahjum oli 2,8 mln eurot (2021. a kasum 0,9 mln eurot). 2022. a moodustas riik fondi SmartCap Green Fund (Rohefond), kandes sinna 100,0 mln eurot. Fondi peamine eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust uuenduslike rohetehnoloogiate arendamisel innovaatiliste või teadusmahukate rohetehnoloogia ettevõtete kaudu. Fondi kahjum oli 2022. a 0,3 mln eurot. Rohefond kuulub Euroopa Taaste- ja Vastu- pidavusrahastu kasutamise plaani, kuid kuna selle rahastu jaotust ega maksetaotlusi ei ole Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud, siis ei ole tulu EL toetustest Rohefondi katteks 2022. a aruandes arvesse võetud. Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Fondi paigutati 2022. a juurde 24,0 mln eurot (2021. a 0 eurot). Fond teenis 2022. a kasumit 0,1 mln eurot (2021. a kahjum 0,3 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA investeering Balti Innovatsioonifondi. 2022. a kanti täiendavalt fondi 5,4 mln eurot (2021. a 3,7 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 0,6 mln eurot kasumit (2021. a 4,1 mln eurot). Fondist laekus tagasi 1,0 mln eurot (2021. a 8,1 mln eurot). Lisa a4 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Käibemaks 505,5 462,6 408,2 521,2 482,1 417,1 Sh brutosummas 637,0 597,0 535,6 652,7 616,5 544,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -131,5 -134,4 -127,4 -131,5 -134,4 -127,4 Sotsiaalmaks 364,4 332,5 314,0 384,3 351,2 331,4 Sh brutosummas 415,9 380,5 357,0 435,8 399,2 374,4 Sh ebatõenäoliselt laekuv -51,5 -48,0 -43,0 -51,5 -48,0 -43,0 Üksikisiku tulumaks 242,7 219,7 193,6 253,7 230,0 203,1 Sh brutosummas 264,7 241,6 214,0 275,7 251,9 223,5 Sh ebatõenäoliselt laekuv -22,0 -21,9 -20,4 -22,0 -21,9 -20,4 Muud maksud 232,9 194,2 175,3 237,5 206,8 180,0 Sh brutosummas 265,6 230,6 211,0 270,2 243,2 215,7 Sh ebatõenäoliselt laekuv -32,7 -36,4 -35,7 -32,7 -36,4 -35,7 Loodusvarade kasuta- 16,6 15,7 10,8 31,9 28,0 14,5 mise ja saastetasud Sh brutosummas 17,2 17,2 12,4 32,5 29,5 16,1 Sh ebatõenäoliselt laekuv -0,6 -1,5 -1,6 -0,6 -1,5 -1,6 Trahvid 6,4 5,8 6,2 6,5 5,8 6,2 Sh brutosummas 14,9 15,0 16,1 15,0 15,0 16,1 Sh ebatõenäoliselt laekuv -8,5 -9,2 -9,9 -8,5 -9,2 -9,9 Kohtuotsuste alusel 14,4 13,9 13,9 14,4 13,9 13,9 välja mõistetud tasud Sh brutosummas 15,5 14,8 14,7 15,5 14,8 14,7 Sh ebatõenäoliselt laekuv -1,1 -0,9 -0,8 -1,1 -0,9 -0,8 Maksuviivised 4,6 4,3 3,4 4,6 4,3 3,5 Sh brutosummas 46,6 50,0 46,7 46,6 50,0 46,8 133 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Sh ebatõenäoliselt laekuv -42,0 -45,7 -43,3 -42,0 -45,7 -43,3 Maksu-, lõivu- ja trahvi- 1 387,5 1 248,7 1 125,4 1 454,1 1 322,1 1 169,7 nõuded kokku Sh brutosummas 1 677,4 1 546,7 1 407,5 1 744,0 1 620,1 1 451,8 Sh ebatõenäoliselt laekuv -289,9 -298,0 -282,1 -289,9 -298,0 -282,1 2022. a arvati Maksu- ja Tolliameti poolt lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 31,7 mln eurot (2021. a 18,7 mln eurot) ning maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 8,9 mln eurot (2021. a 3,2 mln eurot). B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Käibemaks 181,5 165,9 131,4 188,4 171,0 136,0 Üksikisiku tulumaks 206,8 204,4 192,9 206,8 204,4 192,9 Muud maksud, lõivud, trahvid 8,8 7,0 3,5 8,9 7,0 3,6 Ettemaksukontode jäägid 303,1 245,5 195,4 312,5 256,2 202,2 Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed kokku 700,2 622,8 523,2 716,6 638,6 534,7 C. Maksude, lõivude, trahvide kohustised Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Käibemaks 13,1 11,3 4,8 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks 163,6 153,4 145,8 163,0 152,9 145,3 Üksikisiku tulumaks 153,1 141,0 130,7 152,7 140,4 130,3 Töötuskindlustusmaksed 25,4 23,0 21,2 25,4 23,0 21,2 Kogumispensioni maksed 57,6 54,2 34,9 57,6 54,2 34,9 Muud maksud 19,1 21,0 12,3 16,2 17,9 11,3 Loodusvarade kasutamise 3,6 3,8 3,6 3,6 3,8 3,6 tasud Maksude, lõivude, trah- 435,5 407,7 353,3 418,5 392,2 346,6 vide kohustised kokku Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Haigekassale, üksikisiku tulumaks ja maamaks kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapitalile, loodusvarade kasutamise tasud kohalikele omavalitsustele. Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfon- didele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. Kui töötajad maksavad riigi kaudu 2% töötasust ko- gumispensioni fondidesse, siis lisab riik sotsiaalmaksu edasiandmisena 4% juurde. 2020. a juulist kuni 2021. a augustini peatas riik omapoolsed sotsiaalmaksu maksed kohustusliku kogumispensioni fondidesse ja maksis need hiljem juurde. Vastav kulu peatatud perioodi eest on kajastatud antud toetustena ja kohustis on kajastatud eraldisena (vt lisa a16 D). Kulu kajastati antud toetustena, kuna sel perioodil tekkinud kohustis finantseeriti eraldi eelarve kulude realt, mitte sotsiaalmaksust (vt lisa a19 B2). 134 D. Tulud ja kulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvami- Tulud Kulud tulude edasiandmisest sest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 641,2 10 497,1 11 773,0 10 600,1 -4 055,3 -3 514,7 -4 055,3 -3 514,7 -28,9 -32,8 -28,9 -32,8 Maksud kaupadelt ja teenustelt 4 023,4 3 603,1 4 109,4 3 675,8 -45,4 -38,6 -45,4 -38,6 -12,8 -16,2 -12,8 -16,2 Käibemaks 3 001,4 2 606,9 3 061,6 2 653,7 0,0 0,0 0,0 0,0 -12,3 -16,1 -12,3 -16,1 Kütuseaktsiis 497,1 503,2 500,3 506,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Alkoholiaktsiis 241,4 222,9 241,4 222,9 -17,0 -16,3 -17,0 -16,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Tubakaaktsiis 245,4 243,9 245,4 243,9 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,5 -0,1 -0,5 -0,1 Elektriaktsiis 0,9 1,0 7,9 8,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Pakendiaktsiis 0,3 0,4 0,3 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tallinna reklaamimaks 6,3 5,7 6,3 5,7 -6,3 -5,7 -6,3 -5,7 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 30,6 19,1 46,2 34,7 -22,1 -16,6 -22,1 -16,6 0,0 0,0 0,0 0,0 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- 4 582,5 4 136,0 4 582,5 4 136,0 -2 348,1 -2 003,7 -2 348,1 -2 003,7 -10,5 -10,8 -10,5 -10,8 maksed Sotsiaalmaks 4 156,2 3 725,7 4 156,2 3 725,7 -1 922,2 -1 594,3 -1 922,2 -1 594,3 -10,0 -9,9 -10,0 -9,9 Sh pensionikindlustuseks 2 518,7 2 231,5 2 518,7 2 231,5 -288,6 -105,4 -288,6 -105,4 -6,1 -6,0 -6,1 -6,0 Sh ravikindlustuseks 1 637,5 1 494,2 1 637,5 1 494,2 -1 633,6 -1 488,9 -1 633,6 -1 488,9 -3,9 -3,9 -3,9 -3,9 Töötuskindlustusmaksed 264,0 232,3 264,0 232,3 -263,5 -231,7 -263,5 -231,7 -0,5 -0,6 -0,5 -0,6 Kogumispensioni maksed 162,3 178,0 162,3 178,0 -162,4 -177,7 -162,4 -177,7 0,0 -0,3 0,0 -0,3 Tulumaks 2 898,2 2 641,5 2 935,2 2 662,8 -1 537,9 -1 365,2 -1 537,9 -1 365,2 -5,5 -5,7 -5,5 -5,7 Füüsilise isiku tulumaks 2 308,5 2 169,4 2 308,5 2 169,4 -1 537,9 -1 365,2 -1 537,9 -1 365,2 -3,4 -3,7 -3,4 -3,7 Juriidilise isiku tulumaks 589,7 472,1 626,7 493,4 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,1 -2,0 -2,1 -2,0 Omandimaksud 53,1 53,1 61,9 62,0 -58,9 -58,9 -58,9 -58,9 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Maamaks 48,0 48,0 56,8 56,9 -58,9 -58,9 -58,9 -58,9 -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Raskeveokimaks 5,1 5,1 5,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksud väliskaubanduselt 84,0 63,4 84,0 63,5 -65,0 -48,3 -65,0 -48,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 84,0 63,4 84,0 63,5 -65,0 -48,3 -65,0 -48,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Maksuviivised (vt lisa a22) 16,3 13,2 16,3 13,2 0,0 0,0 0,0 0,0 -4,9 -5,4 -4,9 -5,4 Riigilõivud (vt lisa a21) 91,3 88,8 91,7 89,1 -1,6 -1,5 -1,6 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Registritoimingutelt 49,3 48,2 49,5 48,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 135 Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvami- Tulud Kulud tulude edasiandmisest sest Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 Isikut tõendavate dokumentide ja koda- kondsusseaduse alusel 14,0 15,1 14,0 15,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtuasjade toimingutelt 10,6 7,6 10,6 7,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud riigilõivud 17,4 17,9 17,6 18,1 -1,6 -1,5 -1,6 -1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 Trahvid ja muud varalised karistused 32,9 19,1 23,9 18,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,0 -0,9 -1,0 -0,9 (vt lisa a22) Saastetasud (vt lisa a22) 23,9 22,7 41,2 36,4 -0,5 -0,4 -0,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud loodusressursside kasutada 54,2 34,1 110,2 54,6 -15,4 -16,3 -15,4 -16,3 0,9 -0,1 0,9 -0,1 andmisest (vt lisa a22) Teekasutustasud (vt lisa a22) 21,5 21,3 21,5 21,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Järelevalvetasud (vt lisa a22) 1,1 0,0 2,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Universaalse postiteenuse maksed (vt 0,1 0,1 0,8 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 lisa a22) Sunnirahad ja kohtuotsuse alusel 9,5 9,3 9,5 9,3 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,2 -0,3 -0,2 välja mõistetud nõuded (vt lisa a22) Maksud, lõivud, trahvid kokku 11 891,9 10 705,7 12 090,0 10 843,5 -4 072,8 -3 532,9 -4 072,8 -3 532,9 -34,2 -39,4 -34,2 -39,4 136 Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Käibemaks 322,9 254,0 262,7 207,2 Saastetasud 17,3 13,7 0,0 0,0 Tulud loodusressursside kasutada andmisest 56,0 20,5 0,0 0,0 Juriidilise isiku tulumaks 37,0 21,3 0,0 0,0 Maamaks 10,9 11,0 2,1 2,1 Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud 27,9 27,3 0,2 0,1 Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku 472,0 347,8 265,0 209,4 Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaal- maksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral on vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütu- semüüjate kaudu, kes ei kajasta seda oma müügiarvetel. Lisa a5 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 1676,8 1294,7 1097,8 1 034,0 1 228,5 775,9 Nõuded ostjate vastu 504,6 403,7 239,5 22,4 10,9 9,5 Sh brutosummas 516,0 408,4 247,2 22,7 11,1 9,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -11,4 -4,7 -7,7 -0,3 -0,2 -0,4 Intressinõuded 9,4 2,4 1,5 7,3 1,1 0,4 Muud viitlaekumised 33,0 49,8 46,8 0,5 0,1 1,2 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 73,2 35,1 37,8 8,4 8,6 10,5 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 716,8 530,0 477,4 716,3 523,2 475,1 lisa a19 A) Muud nõuded 40,8 21,9 19,8 10,2 9,1 7,0 Tagatisdeposiidid 46,2 33,2 57,6 0,9 0,8 0,5 Maksude, lõivude, trahvide ettemak- 11,3 5,1 2,3 0,3 0,2 0,5 sed ja tagasinõuded Sihtfinantseerimise ettemaksed (vt 142,6 156,1 161,9 197,9 184,8 230,4 lisa a19 B) Tagasinõuded sihtotstarbelistest fon- 0,0 0,0 0,0 0,0 450,7 0,0 didest Ettemakstud tulevaste perioodide ku- 98,9 57,4 53,2 69,8 39,0 40,8 lud Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 941,4 925,1 867,1 1 193,2 1 089,2 1 533,3 Laenunõuded (vt lisa a6 ) 815,9 865,3 813,0 530,6 519,3 529,8 Intressinõuded (vt lisa a6) 30,3 39,5 34,5 30,3 39,5 34,5 Sihtotstarbelised fondid 0,0 0,0 0,0 472,2 462,6 914,4 Nõuded ostjate vastu 0,4 0,2 0,2 0,4 0,2 0,1 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 6,0 6,0 5,5 6,0 6,0 5,5 lisa a19 A) Muud nõuded 9,6 10,1 10,5 0,8 0,9 0,7 Ettemakstud tulevaste perioodide ku- 79,2 4,0 3,4 152,9 60,7 48,3 lud Nõuded ja ettemaksed kokku 2 618,2 2 219,8 1 964,9 2 227,2 2 317,7 2 309,2 137 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemi- sega summas 0,6 mln eurot (2021. a suurenemine 0,2 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurene- misega summas 0,6 mln eurot (2021. a suurenemine 0,3 mln eurot). Pikaajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad kaitseotstarbelised ettemaksed 76,5 mln eurot (31.12.2021 seisuga 1,6 mln eurot) ning lühiajalistest tulevaste perioodide kulude ettemaksetest moodustavad need 54,7 mln eurot (31.12.2021 seisuga 24,6 mln eurot). Sihtotstarbelisi fonde haldab riik valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtja kaudu peamiselt ettevõtlus- sektorile laenude andmiseks ja laenude käendamiseks. Kuni 2019. aastani suunati fondidesse Euroopa Liidust saadud toetusi. 2020. a alustas riik riigieelarve vahenditest täiendavate maksete tegemist koroonaviiruse levikuga seotud ette- võtete abistamiseks, sh laenude ja laenukäenduste andmiseks. 2022. a tehti riigieelarvest täiendavaid sissemakseid 25,0 mln eurot ja EL toetustest 0,1 mln eurot (2021.a EL toetustest 17,4 mln eurot ja riigieelarve vahenditest 9,4 mln eurot). Tagasi laekus EL vahenditest 1,2 mln eurot (2021. a 0,6 mln eurot) ja riigieelarve vahenditest 27,2 mln eurot (2021. a 29,6 mln eurot). 2021. a lõpus nõudis riik riigieelarvest antud koroonaviiruse levikuga seotud vahenditest täiendavalt tagasi 450,7 mln eurot, mis laekus 2022. aastal. Sihtotstarbelised fondid Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja ekspordi- tehingute fondid 313,9 300,0 750,1 AS Kredex Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 14,8 14,8 14,9 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 143,5 147,8 149,4 Sihtotstarbelised fondid kokku 472,2 462,6 914,4 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27) Konsolideerimata 2022 2021 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA poolt hallatavad laenude, tagatiste ja ekspordi- tehingute fondid 9,3 12,4 AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit 0,0 0,1 Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid 3,6 -10,0 Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 12,9 2,5 Fondide netotulemist moodustasid ebatõenäoliselt laekuvaks loetud laenunõuded -0,5 mln eurot (2021. a 7,3 mln eu- rot) ja eraldised garantiikohustiste ja laenutagatiste moodustamiseks 0,8 mln eurot (2021. a -14,9 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on investeeringud sihtotstarbelistesse fondidesse kajastatud investeerimis- tegevuse rahavoogudes real "Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel". Lisa a6 Antud laenud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Jääk seisuga 31.12.2020 37,8 813,0 850,8 10,5 529,8 540,3 Sh brutosummas 45,0 954,8 999,8 11,1 587,0 598,1 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -19,2 -19,2 0,0 -19,2 -19,2 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -7,2 -122,6 -129,8 -0,6 -38,0 -38,6 138 Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajaline Lühiajaline Pikaajaline Pikaajaline Kokku Kokku osa osa osa osa Laenude liikumine 2021. a -2,7 52,3 49,6 -1,9 -10,5 -12,4 Antud laene 0,1 86,5 86,6 0,1 0,1 0,2 Tagasi laekunud -37,9 -8,8 -46,7 -12,1 -3,0 -15,1 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,1 8,5 7,4 0,1 0,1 0,2 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,3 2,3 0,0 2,3 2,3 Ümberklassifitseerimine 36,2 -36,2 0,0 10,0 -10,0 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 35,1 865,3 900,4 8,6 519,3 527,9 Sh brutosummas 43,4 995,9 1 039,3 9,1 574,0 583,1 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -16,9 -16,9 0,0 -16,9 -16,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,3 -113,7 -122,0 -0,5 -37,8 -38,3 Laenude liikumine 2022. a 38,1 -49,4 -11,3 -0,2 11,3 11,1 Antud laene 0,1 34,1 34,2 0,0 20,1 20,1 Tagasi laekunud -44,4 -9,5 -53,9 -8,7 -7,8 -16,5 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -1,9 8,3 6,4 0,1 5,4 5,5 Suurenemine intresside arvestusest 0,0 2,0 2,0 0,0 2,0 2,0 Ümberklassifitseerimine 84,3 -84,3 0,0 8,4 -8,4 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 73,2 815,9 889,1 8,4 530,6 539,0 Sh brutosummas 81,3 905,4 986,7 8,8 546,2 555,0 Sh vähendatud diskonteerimisest 0,0 -14,9 -14,9 0,0 -14,9 -14,9 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -8,1 -74,6 -82,7 -0,4 -0,7 -1,1 Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded: 1) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 451,9 mln eurot (2021. a lõpul sama) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). Kreeka prog- rammis lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded (vt lisa a5) ja intressivõlad (vt lisa a15) 30,3 mln eu- rot (2021. a lõpul 39,5 mln eurot); 2) maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata järelmaksunõuded, mis on tagatud samadele maadele sea- tud hüpoteekidega, kokku summas 29,4 mln eurot (2021. a lõpul 32,2 mln eurot); 3) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,1 mln eurot (2021. a lõpul seisuga 0,2 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu; 4) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 54,0 mln eurot (2021. a lõpul 38,7 mln eurot) kohalike omavalitsuste üksuste veemajanduse projektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; 5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ettevõtlusele edasilaenamiseks 3,6 mln eurot (2021. a lõpul 4,9 mln eurot); 2021. a kajastus riigi laenunõuetes veel laen ASile Estonian Air (pankrotis) summas 37,3 mln eurot, mis oli hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks. 2022. a kanti laenunõue bilansist välja seoses pankrotimenetluse lõppemisega. Pankroti- pesast laekus 2022. a riigile tagasi 5,4 mln eurot (vt ka lisa a20 B). Riigi (konsolideeritud) suuremad laenunõuded lisaks eespool punktides 1 kuni 3 esitatud riigi (konsolideerimata) laenunõuetele: 6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA laenunõuded 204,0 mln eurot (2021. a lõpul 209,4 mln eurot); 7) Maaelu Edendamise SA laenunõuded 143,0 mln eurot (2021. a lõpul 144,2 mln eurot); 8) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenunõuded 57,0 mln eurot (2021. a lõpul 59,4 mln eurot). 139 Lisa a7 Varud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Mobilisatsioonivarud 1,6 1,3 1,3 1,6 1,3 1,3 Riigi tegevusvarud hädaolukorraks 137,8 1,0 1,4 0,6 0,6 0,5 Vedelkütuse varud 167,8 148,0 87,3 0,0 0,0 0,0 Muud tooraine ja materjali varud 211,2 126,8 130,4 36,0 28,5 42,0 Lõpetamata toodang 45,2 44,6 55,0 0,0 0,0 0,0 Valmistoodang 49,1 33,1 30,7 1,8 1,4 1,7 Ostetud kaubad müügiks 14,0 4,3 1,7 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseeritud müügiootel varad 86,4 6,6 10,3 0,0 0,0 0,0 Ettemaksed varude eest 1,3 1,7 1,8 0,0 1,5 1,5 Varud kokku 714,4 367,4 319,9 40,0 33,3 47,0 Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel AS-i Eesti Varude Keskus poolt hoitavad riigi strateegilised va- rud. 2022. a sai AS Eesti Varude Keskus riigilt ülesande moodustada Hädaolukorra seaduse alusel maagaasivaru. Aasta lõpus oli soetatud maagaasivaru koguses 650 Gwh summas 133,6 mln eurot. AS Operail (grupp) klassifitseeris varasid ümber müügiootel varadeks seoses 2023. a alguses toimunud tütarettevõtja Operail Finland OY müügi ja Operail Leasing AS poolt renditud vagunite müügiga. Aasta lõpu seisuga moodustas AS Operail grupi müügiootel varade maht 74,9 mln eurot. Lisaks materiaalse põhivarale kandis AS Operail müügiootel va- rade kirjele varud summas 0,9 mln eurot, nõuded summas 1,1 mln eurot ja raha 0,5 mln eurot. Varad müüdi 2023. a algul koos nendega seotud kohustistega (vt lisa a15). 2022. a andis riik Tervisekassale üle vaktsiine summas 28,0 mln eurot (kajastatud otse netovarade liikumisena). Varude allahindluse kulu ja selle tühistamine on kajastatud muudes kuludes (vt lisa a26). Lisa a8 Osalused sihtasutustes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1. Riik asutas 2021. a SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, millega ühendati varem erasektoris tegutsenud SA Eesti Idapartnerluse Keskus. Viimase ühendamisel saadi raha 1,4 mln eurot ning nõudeid ja kohustisi netosummas -1,2 mln eurot, kokku suurenesid riigi netovarad 0,2 mln eurot. 2021. a konsolideeriti esmakordselt riigi osaluste hulka SA Spordi- ja Olümpiamuuseum, mille varade ja kohustiste liit- misel lisandus riigi netovaradesse 0,7 mln eurot. SA Eesti Akrediteerimiskeskus likvideerimisest tulenes 2021. a kahjum ja vähenes raha -0,4 mln eurot (vt lisa a27). B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 434,5 8,4 442,9 Rahalised väljamaksed 0,0 -0,1 -0,1 Mitterahalised väljamaksed -0,1 0,0 -0,1 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -1,0 0,0 -1,0 Jääk seisuga 31.12.2021 433,4 8,3 441,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) -10,9 0,0 -10,9 140 Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2022 422,5 8,3 430,8 2021. a liikumised: Mitterahaline väljamakse saadi likvideeritud sihtasutustest Archimedes. Rahaline väljamakse saadi likvideeritud sihtasutusest Eesti Akrediteerimiskeskus. Lisa a9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsa- mad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2. Aruandeaastal müüs AS Eesti Post tütarettevõtja AS Maksekeskus müügihinnaga 30,1 mln eurot, kasum müügist 27,0 mln eurot. Müügihetkel oli ASil Maksekeskus käibevara 5,6 mln euro eest, sh raha 5,4 mln eurot, immateriaalset põhi- vara 1,4 mln eurot ja kohustisi 1,8 mln eurot. Bilansist eemaldatud vähemusosa moodustas 2,1 mln eurot. 2021. a alguses müüs riik osaluse ASis Eesti Teed. Müügist laekus 19,4 mln eurot, kahjum müügist 0,7 mln eurot (vt lisa a3, a27). 2021. a oktoobris toimus Eesti Energia AS grupis Enefit Green ASi aktsiate esmane avalik pakkumine, millest laekus 175,0 mln eurot. Vähemusosaluse väärtuseks arvestati 138,5 mln eurot. Riigi osalus Enefit Green ASis vähenes 100 %- lt 77,17 %-ni. Vähemusosaluse ja saadud tasu vahe kajastati riigi netovarades summas 36,5 mln eurot, vähendades seda emissioonikulude võrra summas 8,8 mln eurot, kokku mõju riigi netovarade suurenemisele 27,7 mln eurot. 2021. a augustist kuulub Eesti Energia AS gruppi 100 %-lise tütarettevõtjana Imatra Elekter AS. Ettevõtte aktsiate eest maksti 29,8 mln eurot, negatiivne firmaväärtus summas 1,9 mln eurot kajastati tuludes. 2021. a tütarettevõtja omandamisel saadud ja müügi tõttu eemaldatud varad, kohustised ja netovara Omandatud Imatra Elekter AS Müüdud AS Eesti Teed Varad Kohustised Varad Kohustised Raha 5,7 7,0 Nõuded 0,5 2,6 Varud 0,0 1,8 Kinnisvarainvesteeringud 0,0 0,1 Materiaalne põhivara 26,8 13,2 Immateriaalne põhivara 1,0 0,0 Võlad 2,3 2,3 Eraldised 0,0 1,2 Laenukohustised 0,0 1,1 Netovara 31,7 20,1 Kokku 34,0 34,0 24,7 24,7 Tallinna Sadam AS maksis vähemusosalusele dividende 2022. a 8,4 mln eurot (2021. a 6,6 mln eurot). Eesti Energia grupp maksis vähemusosalusele dividende 2022. a 9,1 mln eurot (2021. a 0 eurot). Sidusettevõtjad 2022 2021 Jääk aasta alguses 67,5 60,4 Saadud dividendid -2,6 -3,4 Müüdud müügihinnas -0,7 0,0 Kasum müügist 0,6 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) 2,9 2,1 Rahalised sissemaksed 14,1 9,2 141 2022 2021 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate koondkasumi mõju 7,6 -0,8 valuutakursivahedest Jääk aasta lõpus 89,4 67,5 2022. a ja 2021. a tehtud rahalised sissemaksed tegi Eesti Energia AS Enefit Jordan B.V. kontserni. 2022. a müüs Eesti Energia AS eraldiseisvalt ebaolulise sidusettevõtja, müügist laekus 0,7 mln eurot, kasum müü- gist 0,6 mln eurot kasumit. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussek- Valitsussek- torisse kuu- torisse mitte- luvad tüta- kuuluvad tü- Sidusette- rettevõtjad tarettevõtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 453,7 3 421,5 6,6 3 881,8 Rahalised sissemaksed 3,0 30,0 0,0 33,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 3,7 0,8 0,0 4,5 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 38,1 212,5 0,0 250,6 Jääk seisuga 31.12.2021 498,5 3 664,8 6,6 4 169,9 Rahalised sissemaksed 148,0 0,0 0,0 148,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 19,7 0,3 0,0 20,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 0,0 152,1 0,0 152,1 Jääk seisuga 31.12.2022 666,2 3 817,2 6,6 4 490,0 Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta 2022. a tegi riik rahalised sissemaksed ASile Eesti Varude Keskus summas 145,0 mln eurot ja OÜle Rail Baltic Estonia summas 3,0 mln eurot. Materiaalse põhivaraga tehti sissemakseid Riigi Kinnisvara ASile 19,6 mln euro eest ja ASile Hoolekandeteenused 0,5 mln euro eest. Riigi Kinnisvara AS tegi riigile materiaalse põhivara väljamakseid 0,4 mln euro eest. 2021. a tehti rahaline sissemakse summas 3,0 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia. ASile Eesti Varude Keskus anti üle varusid 2,7 mln euro eest. Materiaalse põhivaraga tehti sissemakseid Riigi Kinnisvara ASile 1,0 mln euro eest ja ASile Hoolekandeteenused 0,1 mln euro eest. Riigi Kinnisvara AS tegi riigile materiaalse põ- hivara väljamakseid 0,1 mln euro eest. AS Eesti Varude Keskus osaluse varasem allahindlus tühistati summas 38,1 mln eurot (seoses vedelkütusevaru väärtuse tõusuga). Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta 2022. a tehti Riigimetsa Majandamise Keskusega sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 0,2 mln eurot. Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase väärtuse muutusega 171,3 mln eurot, AS Operail -15,8 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -4,9 mln eurot, AS Nordic Aviation Group 1,5 mln eurot. 2021. a tehti täiendavad rahalised sissemaksed järgmistesse äriühingutesse: Tallinna Lennujaam AS 20,0 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS 10,0 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusega tehti sisse- ja väljamakseid maatükkidega, osalus suurenes 0,8 mln eurot. Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase väärtuse muutusega 222,0 mln eurot, Lennuliiklusteeninduse AS -3,5 mln eurot, AS Operail -7,2 mln eurot, AS Nordic Aviation Group 1,2 mln eurot. 2021. a alguses lõpetati AS Eesti Teed müügitehing. Osaluse müügist laekus 19,4 mln eurot, kasum 5,5 mln eurot (vt lisa a3). Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt Dividendide maksja 2022 2021 AS Tallinna Sadam 17,1 13,6 Riigimetsa Majandamise Keskus 73,7 33,4 Eesti Energia AS 46,6 0,0 AS Elering 0,0 10,0 142 Dividendide maksja 2022 2021 AS Eesti Loto 13,9 13,6 AS Operail 0,0 2,2 AS Eesti Post 2,8 2,4 Muud tütarettevõtjad 0,9 0,6 Riigi Kinnisvara AS (valitsussektor) 34,8 34,0 AS Levira (sidusettevõtja) 0,8 0,8 Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 190,6 110,6 Lisa a10 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 85,3 84,3 37,1 37,4 Soetusmaksumus 113,1 109,4 40,7 40,9 Kogunenud kulum -27,8 -25,1 -3,6 -3,5 Liikumised aruandeperioodil -2,1 1,0 -0,1 -0,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -2,4 -2,6 -0,1 -0,1 Müük müügihinnas -4,4 -1,0 -0,1 -0,1 Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) 4,3 0,7 0,1 0,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 0,2 6,1 0,0 0,0 Vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega 0,0 -0,1 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega 0,2 -2,1 0,0 -0,2 Jääk perioodi lõpus 83,2 85,3 37,0 37,1 Soetusmaksumus 112,6 113,1 40,0 40,7 Kogunenud kulum -29,4 -27,8 -3,0 -3,6 Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus 66,3 63,8 29,1 29,3 Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus 8,8 9,5 0,0 0,0 Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 19,0 18,6 6,3 6,3 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -1,2 -0,9 -0,2 -0,1 Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a11 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Kaitse- Lõpeta- otstar- mata Hooned beline Masinad tööd ja ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- ettemak- Maa sed vara med hivara sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 831,5 5 074,2 281,0 3 035,4 109,8 553,5 9 885,4 Soetusmaksumus 831,5 8 241,5 722,6 5 571,1 187,5 553,5 16 107,7 143 Kaitse- Lõpeta- otstar- mata Hooned beline Masinad tööd ja ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- ettemak- Maa sed vara med hivara sed Kokku Kogunenud kulum -3 167,3 -441,6 -2 535,7 -77,7 -6 222,3 Kokku liikumised 2021 24,4 229,5 48,5 17,1 7,8 105,4 432,7 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 7,6 24,5 7,0 79,3 4,1 925,2 1 047,7 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -326,0 -51,3 -253,5 -12,2 -0,8 -643,8 Müük müügihinnas -35,5 -7,9 0,0 -6,3 -0,1 0,0 -49,8 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 33,1 3,3 0,0 1,1 0,1 0,0 37,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,1 -0,7 8,8 4,2 0,0 0,0 14,4 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,5 -2,0 0,0 -0,4 -0,2 -0,1 -3,2 Muutused seoses valitseva mõju tekki- -0,6 10,6 0,0 2,4 0,5 1,3 14,2 mise ja kadumisega Ümberklassifitseerimine 13,6 527,7 84,0 190,2 15,6 -820,2 10,9 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 4,6 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 4,7 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 855,9 5 303,7 329,5 3 052,5 117,6 658,9 10 318,1 Soetusmaksumus 855,9 8 722,1 805,6 5 753,4 210,3 658,9 17 006,2 Kogunenud kulum 0,0 -3 418,4 -476,1 -2 700,9 -92,7 0,0 -6 688,1 Keskmine kulumi norm 4% 7% 4% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 2,0 0,0 163,5 0,2 0,0 165,7 vara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 167,5 20,2 0,0 55,7 0,3 0,0 243,7 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 73,6 0,0 33,7 0,0 0,0 107,8 maksumus Kokku liikumised 2022 17,9 145,8 48,4 -136,9 -0,4 410,3 485,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 17,4 8,7 5,0 100,1 5,4 1 096,0 1 232,6 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -0,1 -339,0 -50,2 -265,6 -12,5 -2,9 -670,3 Müük müügihinnas -49,5 -6,3 0,0 -7,1 0,0 0,0 -62,9 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 47,0 5,1 0,0 2,7 0,0 0,0 54,8 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,4 4,7 5,7 0,2 0,0 11,1 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,4 -0,5 -1,5 -0,5 -0,1 -0,5 -3,5 Ümberklassifitseerimine 0,2 477,4 90,4 27,8 6,6 -682,6 -80,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 3,5 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2022 873,8 5 449,5 377,9 2 915,6 117,2 1 069,2 10 803,2 Soetusmaksumus 873,8 9 052,4 887,9 5 768,6 216,6 1 069,2 17 868,5 Kogunenud kulum 0,0 -3 602,9 -510,0 -2 853,0 -99,4 0,0 -7 065,3 Keskmine kulumi norm 4% 6% 5% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhi- 0,0 4,0 0,0 112,3 0,1 116,4 vara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmak- 171,2 36,2 0,0 4,9 0,2 212,5 sumus Laenude katteks panditud põhivara jääk- 0,5 62,4 0,0 54,3 0,0 117,2 maksumus Ümberklassifitseerimisest summas -80,2 mln eurot moodustab -83,1 mln eurot müügiootel varudesse arvamine, 7,6 mln eurot immateriaalsest põhivarast ületoomine, -2,5 mln eurot kinnisvarainvesteeringutesse üleviimine, -2,2 mln eu- rot kapitalirendikohustiste lõppemisega seotud mahakandmine. 144 B. Konsolideerimata aruanne Lõpeta- Kaitse- mata otstar- tööd ja Hooned beline Masinad ette- ja rajati- põhi- ja sead- Muu põ- mak- Maa sed vara med hivara sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 179,2 2 224,9 281,0 208,9 25,0 163,9 3 082,9 Soetusmaksumus 179,2 3 586,3 722,6 565,2 59,7 163,9 5 276,9 Kogunenud kulum -1 361,4 -441,6 -356,3 -34,7 -2 194,0 Kokku liikumised 2021 15,9 64,5 48,5 1,5 0,9 119,8 251,1 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 6,5 3,9 7,0 25,4 2,2 446,6 491,6 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -167,6 -51,3 -35,3 -3,9 -0,2 -258,3 Müük müügihinnas -31,0 -3,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 -34,1 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 29,4 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 31,1 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 2,1 7,5 8,8 3,9 0,0 0,0 22,3 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,5 -7,5 0,0 -0,9 -0,2 -0,1 -9,2 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja 5,8 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 4,7 väljamaksed netovaradest Ümberklassifitseerimine 0,5 230,6 84,0 8,4 2,8 -326,5 -0,2 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 3,1 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 3,2 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 195,1 2 289,4 329,5 210,4 25,9 283,7 3 334,0 Soetusmaksumus 195,1 3 750,1 805,6 588,9 65,1 283,7 5 688,5 Kogunenud kulum 0,0 -1 460,7 -476,1 -378,5 -39,2 0,0 -2 354,5 Keskmine kulumi norm 5% 7% 6% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara 0,2 0,0 0,0 0,2 0,0 0,4 jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksu- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 mus Kokku liikumised 2022 8,1 97,2 48,4 11,4 3,1 -30,7 137,5 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 9,1 4,1 5,0 39,9 2,3 362,1 422,5 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) 0,0 -177,1 -50,2 -38,6 -4,0 -2,1 -272,0 Müük müügihinnas -49,7 -4,5 0,0 -0,6 0,0 0,0 -54,8 Müügist saadud kasum (vt lisa a22) 47,5 4,1 0,0 0,5 0,0 0,0 52,1 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 0,4 4,7 5,6 0,2 0,0 10,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,4 -0,5 -1,5 -0,5 -0,1 -0,5 -3,5 Üle antud ja saadud mitterahalised sisse- ja -1,4 -18,2 0,0 -0,4 0,0 0,0 -20,0 väljamaksed netovaradest Ümberklassifitseerimine 0,0 288,9 90,4 5,3 4,7 -390,2 -0,9 Ümberhindlus (vt netovara muutuste 3,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 3,2 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2022 203,2 2 386,6 377,9 221,8 29,0 253,0 3 471,5 Soetusmaksumus 203,2 3 903,4 887,9 621,1 69,1 253,0 5 937,7 Kogunenud kulum 0,0 -1 516,8 -510,0 -399,3 -40,1 -2 466,2 Keskmine kulumi norm 5% 6% 6% 6% Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksu- 0,5 0,2 0,0 0,0 0,0 0,7 mus Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 10,4 mln euro eest (2021. aastal 12,7 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 1,7 mln euro väärtuses (2021. aastal 0,6 mln eurot). Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. 145 Lisa a12 Immateriaalne vara mln eurot A. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 305,9 279,8 150,4 125,6 Soetusmaksumus 695,5 625,4 406,2 359,6 Kogunenud kulum -389,6 -345,6 -255,8 -234,0 Kokku liikumised 27,3 26,1 29,9 24,8 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 101,5 88,7 69,3 58,3 Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) -66,3 -58,3 -40,1 -32,8 Müüdud müügihinnas -0,1 0,0 0,0 0,0 Ümberklassifitseerimine -7,5 -6,0 0,7 0,5 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,1 1,7 0,0 0,0 Muutused seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega -1,4 1,2 0,0 0,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -1,2 0,0 -1,2 Jääk perioodi lõpus 333,2 305,9 180,3 150,4 Soetusmaksumus 770,3 695,5 468,5 406,2 Kogunenud kulum -437,1 -389,6 -288,2 -255,8 Keskmine kulumi norm 9,0% 8,8% 9,2% 8,6% Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele peamiselt arvutitarkvara. Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS lepingulised õigused summas 23,2 mln eurot (2021. a lõpul 30,5 mln eurot) ning kulutused põlevkivivarude uurimiseks 2,5 mln eurot (2021. a lõpul 2,3 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtusi kokku summas 26,6 mln eurot (2021. a lõpul 28,0 mln eurot). Tütarettevõtjad, kes koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse stan- dardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud. B. Immateriaalne käibevara Konsolideeritud 2022 2021 Jääk perioodi alguses 208,6 85,3 Soetused 443,6 206,9 Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) -193,2 -74,9 Müüdud ja loovutatud -14,5 -8,6 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,4 -0,1 Jääk perioodi lõpus 444,1 208,6 Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritoluserti- fikaadid. 146 Lisa a13 Investeeringud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne munikatsiooni- Hooned ja raja- Immateriaalne Kinnisvarain- ehitus ja ette- vesteeringud riaalne põhi- Info- ja kom- Lõpetamata Masinad ja Muu mate- põhivara seadmed maksed tehnika Kokku tised vara Maa 2021. a (vt lisa a10, a11, a12) 6,1 7,6 24,5 13,3 66,0 11,1 925,2 88,7 1 142,5 Transport 0,0 3,8 11,4 0,3 22,7 0,5 257,5 10,8 307,0 Kütus ja energia 0,0 0,3 8,0 1,0 3,6 0,3 311,9 10,5 335,6 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,7 0,0 0,0 1,2 0,2 19,7 3,6 25,4 Muu majandus 0,2 0,1 0,5 3,1 9,4 0,3 4,5 10,3 28,4 Riigikaitse 0,0 2,6 0,2 1,2 1,4 7,2 161,3 2,7 176,6 Tervishoid 5,9 0,0 0,4 0,4 16,8 0,4 39,6 7,7 71,2 Haridus 0,0 0,0 3,0 0,5 1,5 0,7 54,2 3,1 63,0 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,1 3,7 7,6 0,6 11,7 11,6 35,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,2 0,1 0,2 0,6 8,4 1,2 10,7 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,1 0,7 2,3 0,1 0,3 50,4 17,9 71,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,0 1,1 0,5 3,1 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 4,9 8,8 14,4 2022. a (vt lisa a10, a11, a12) 0,2 17,4 8,7 31,2 68,9 10,4 1 096,0 101,5 1 334,3 Transport 0,1 8,0 0,9 0,7 22,1 1,2 248,8 6,4 288,2 Kütus ja energia 0,0 6,7 0,7 2,1 4,4 0,2 497,2 14,2 525,5 Põllu- ja metsamajandus 0,0 1,5 0,0 0,2 0,6 0,4 22,6 5,0 30,3 Muu majandus 0,0 0,0 2,5 5,4 13,4 0,5 12,4 15,1 49,3 Riigikaitse 0,0 1,0 0,6 1,0 1,4 5,1 110,5 1,4 121,0 Tervishoid 0,1 0,0 0,6 0,6 17,2 0,4 63,2 4,7 86,8 Haridus 0,0 0,2 2,0 0,9 0,9 0,5 59,3 2,6 66,4 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,0 0,5 5,5 6,9 1,4 12,9 17,1 44,3 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,2 0,1 0,3 0,5 10,6 1,1 12,8 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 0,0 12,4 0,4 0,2 49,5 22,3 84,8 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,6 0,1 1,2 0,0 1,5 0,2 3,6 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,1 2,2 0,1 0,0 7,5 11,4 21,3 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla vähenemisega 4,6 mln euro võrra (2021. a suurenemine 48,5 mln eurot). B. Konsolideerimata aruanne munikatsiooni- Hooned ja raja- Immateriaalne ehitus ja ette- riaalne põhi- Info- ja kom- Lõpetamata Masinad ja Muu mate- põhivara seadmed maksed tehnika Kokku tised vara Maa 2021. a (vt lisa a10, a11, a12) 6,5 3,9 10,5 14,9 9,2 446,6 58,3 549,9 Transport 3,9 0,4 0,1 2,2 0,2 199,0 2,9 208,7 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 0,2 2,7 3,5 Muu majandus 0,0 0,2 2,0 0,6 0,0 0,5 7,4 10,7 Riigikaitse 2,6 0,2 1,2 1,4 7,2 161,4 2,7 176,7 Haridus 0,0 3,0 0,5 1,4 0,7 54,4 3,1 63,1 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,1 3,7 7,6 0,6 11,9 11,7 35,6 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 2,2 0,1 0,2 17,8 17,2 37,5 147 munikatsiooni- Hooned ja raja- Immateriaalne ehitus ja ette- riaalne põhi- Info- ja kom- Lõpetamata Masinad ja Muu mate- põhivara seadmed maksed tehnika Kokku tised vara Maa Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,0 0,1 0,0 0,3 0,5 0,3 1,2 Keskkonnakaitse 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,9 0,5 1,9 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 0,7 0,0 0,0 0,0 8,8 9,5 Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 1,0 1,5 2022. a (vt lisa a10, a11, a12) 9,1 4,1 26,7 13,2 7,3 362,1 69,3 491,8 Transport 7,9 0,4 0,3 0,8 0,2 167,9 1,0 178,5 Põllu- ja metsamajandus 0,0 0,0 0,1 0,2 0,0 0,0 4,1 4,4 Muu majandus 0,0 0,2 4,5 0,6 0,0 1,2 9,9 16,4 Riigikaitse 1,0 0,6 0,7 1,4 5,0 110,9 1,4 121,0 Haridus 0,2 2,0 0,9 0,8 0,4 59,4 2,6 66,3 Avalik kord ja julgeolek 0,0 0,5 5,5 6,9 1,4 13,0 17,1 44,4 Üldised valitsussektori teenused 0,0 0,0 12,4 0,4 0,2 6,9 21,5 41,4 Vaba aeg, kultuur, religioon 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,0 0,7 Keskkonnakaitse 0,0 0,3 0,0 1,0 0,0 1,4 0,2 2,9 Sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 2,2 0,1 0,0 0,2 11,4 13,9 Tervishoid 0,0 0,0 0,1 1,0 0,0 0,7 0,1 1,9 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 12,3 mln euro võrra (2021. a suurenemine 7,3 mln eurot). Lisa a14 Bioloogilised varad mln eurot A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Realiseeritav riigimets 2 223,5 962,6 781,2 30,6 18,1 13,2 Loomad 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 Taimed ja istandused 8,8 9,0 8,8 0,0 0,0 0,0 Kokku bioloogiline vara 2 232,5 971,8 790,2 30,8 18,3 13,3 Sh käibevara 62,2 41,1 31,3 3,1 1,8 1,3 Sh põhivara 2 170,3 930,7 758,9 27,7 16,5 12,0 B. Bioloogilise vara liikumine Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 971,8 790,2 18,3 13,3 Kokku liikumised 1 260,7 181,6 12,5 5,0 Müüdud müügihinnas -0,1 -0,1 -0,1 0,0 Kasum bioloogilise vara müügist 0,1 0,1 0,1 0,1 Tulem õiglase väärtuse muutusest 1 260,7 181,6 12,5 4,9 Jääk perioodi lõpus 2 232,5 971,8 30,8 18,3 148 C. Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Konsolideeritud Konsolideerimata Mõõt- ühik 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Koguselised näitajad Majandatava metsa alune pindala tuh ha 726,7 730,3 734,2 7,4 7,4 7,4 Majandatava metsa ar- vestuslik kogus tuh tm 112 049,6 113 389,8 114 494,1 1 561,9 1 561,9 1 561,9 Mittemajandatava metsa alune pindala tuh ha 336,1 326,4 315,2 1,0 1,0 1,0 Mittemajandatava metsa arvestuslik kogus tuh tm 71 413,9 68 633,6 65 432,0 238,7 238,7 238,7 Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aastas tuh m3 3 709,0 3 534,0 3 838,0 29,0 29,0 32,0 Keskmine prognoositud puidu müügihind eur/m3 51,8 54,8 48,0 75,0 65,0 52,0 Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu mln eur 192,1 193,7 184,4 2,2 1,9 1,7 Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu mln eur -140,9 -162,8 -162,7 -1,5 -1,3 -1,3 Diskontomäär % 4,60 5,21 4,77 4,60 5,21 4,77 Inflatsioonimäär metsan- dussektoris % 2,30 2,00 2,00 2,30 2,00 2,00 Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majan- datav mets Luua Metsanduskoolis. RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik müügimaht vähe- nes 2022. aastal võrreldes varasema aastaga 2,3% (2021. a vähenes 4,7%). RMK sai 2022. a riigilt metsamaad kokkuvõttes juurde 6,1 tuh ha (2021. a 7,3 tuh ha). Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ja majandatava metsamaa pindala vähenemine tulenes uute metsaalade range kaitse alla võtmi- sest. RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Prognoositud Prognoositud Tegelik 2023-2032 Tegelik 2022-2031 Mõõtühik 2022 keskmine 2021 keskmine Aastane müügimaht tuh m3 3 748,4 3 680,0 3 835,1 3 505,0 Metsamajandamise tulu ühiku kohta eur/m3 80,2 51,6 57,3 54,7 Metsamajandamise kulu ühiku kohta eur/m3 45,9 37,9 38,6 46,1 Inflatsiooni määr metsandussektoris % 50,0 2,3 21,2 2,0 Prognoositud metsamajandamise tulu kasv tugineb puidusortimentide hindade kasvul. Puidunõudlus on jätkuvalt kas- vav ja selle kättesaadavus kahaneb. Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s 2022 2021 EUR/m³ Maht (tuh m3) EUR/ m³ Maht (tuh m3) Raieõiguse müük 21,0 13,9 13,7 14,1 Metsamaterjali müük 82,8 3 442,0 59,2 3 540,9 Raidmete müük 23,7 1,0 13,5 3,3 Hakkpuidu müük 48,8 291,6 31,9 276,8 149 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s hektarites 2022 2021 Mittema- Mittemajan- Majandatav Pindala jandatav Majandatav Pindala datav mets mets kokku mets mets kokku Mänd 161 101 268 895 429 996 155 699 271 971 427 670 Kuusk 50 675 169 512 220 187 49 483 168 541 218 024 Kask 88 847 222 145 310 992 87 473 224 139 311 612 Haab 16 312 27 834 44 146 15 187 27 425 42 612 Sanglepp 10 491 13 833 24 324 10 057 13 605 23 662 Hall lepp 4 198 15 250 19 448 4 196 15 161 19 357 Teised 3 476 1 852 5 328 3 376 2 016 5 392 Kokku 335 100 719 321 1 054 421 325 471 722 858 1 048 329 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s tuh m3-tes 2022 2021 Mittemajan- Majandatav Mittemajan- Majandatav datav mets mets Kokku datav mets mets Kokku Mänd 34 783,1 49 953,5 84 736,6 33 398,8 50 364,5 83 763,2 Kuusk 11 143,5 22 496,7 33 640,2 10 738,5 22 904,8 33 643,3 Kask 16 897,7 30 228,3 47 126,0 16 435,6 30 473,8 46 909,5 Haab 4 598,9 3 497,5 8 096,4 4 216,1 3 697,4 7 913,5 Sanglepp 2 404,3 2 161,8 4 566,1 2 285,4 2 167,8 4 453,1 Hall lepp 693,0 1 912,7 2 605,7 688,8 1 956,1 2 644,9 Teised 654,6 237,1 891,7 631,8 263,5 895,3 Kokku 71 175,2 110 487,6 181 662,8 68 394,9 111 827,9 180 222,8 D. Maavaravarud 31.12.2022 31.12.2021 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Põlevkivi mln t 909,4 3,8 3 437,4 923,4 3,2 2 936,5 Tsemendilubjakivi mln m3 56,4 2,9 162,5 56,6 2,8 155,6 Tehnoloogiline lubjakivi mln m3 23,7 2,9 68,2 23,8 2,8 65,3 Ehituslubjakivi mln m3 108,3 2,7 293,5 111,0 2,6 286,4 Täitelubjakivi mln m3 10,9 1,1 11,8 10,0 1,0 10,4 Kõrgemargiline ehituslubjakivi mln m3 27,5 2,7 74,6 24,9 2,6 64,3 Madalamargiline ehituslubjakivi mln m3 22,6 1,7 39,0 19,0 1,6 31,1 Tehnoloogiline dolokivi mln m3 12,2 3,3 40,7 12,3 3,3 41,0 Viimistlusdolokivi mln m3 2,5 3,1 7,7 2,5 3,0 7,4 Ehitusdolokivi mln m3 59,1 2,7 160,1 61,0 2,6 157,3 Kõrgemargiline ehitusdolokivi mln m3 3,4 2,7 9,2 3,0 2,6 7,7 Madalamargiline ehitusdolokivi mln m3 12,0 1,7 20,1 11,2 1,6 17,6 Täitedolokivi mln m3 12,3 1,1 13,5 11,0 1,0 11,4 Kristalliinne ehituskivi mln m3 1 245,1 2,2 2 751,6 1 245,1 2,1 2 614,6 Tsemendisavi mln m3 14,9 0,9 13,6 14,9 0,9 13,0 Keraamiline savi mln m3 9,9 0,9 8,4 10,0 0,8 8,1 Keramsiidisavi mln m3 8,0 1,0 7,8 8,1 0,9 7,4 150 31.12.2022 31.12.2021 Kasutusõiguse Kasutusõiguse mus (mln eu- mus (mln eu- Varu maksu- Varu maksu- Aktiivne tar- Aktiivne tar- ühiku kohta ühiku kohta (eurodes) (eurodes) Mõõtühik tasumäär tasumäär bevaru bevaru rot) rot) Maavara Ehituskruus mln m3 64,8 2,7 175,7 67,0 2,6 174,2 Täitekruus mln m3 3,9 0,6 2,3 3,6 0,6 2,1 Tehnoloogiline liiv mln m3 6,0 2,5 14,8 6,0 2,3 14,0 Ehitusliiv mln m3 281,1 1,8 494,7 276,1 1,7 463,9 Täiteliiv mln m3 151,4 0,5 75,7 126,7 0,5 59,5 Meremuda (raviks) tuh t 1 407,8 0,0 0,0 1 407,9 0,0 0,0 Järvemuda (väetiseks) tuh t 170,9 0,0 0,0 170,9 0,0 0,0 Järvemuda (raviks) tuh t 1 127,9 0,0 0,0 1 128,6 0,0 0,0 Järvelubi tuh m3 731,0 0,0 0,0 731,0 0,0 0,0 Vähelagunenud turvas mln t 49,9 1,8 90,3 48,8 1,7 82,9 Hästilagunenud turvas mln t 163,2 2,2 359,0 157,1 1,3 199,5 Kokku 8 332,1 7 431,5 Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kae- vandamise aastal. 2022. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 44,6 mln eurot (2021. a 24,7 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 93,6 mln eurot (2021. a 38,5 mln eurot). Lisa a15 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised muud kohusti- sed ja saadud ettemaksed 2 639,3 2 019,3 1 669,4 3 087,7 2 865,2 2 518,7 Intressivõlad 25,7 6,3 6,8 18,2 0,7 0,8 Muud viitvõlad 24,4 43,9 50,3 0,3 2,3 0,1 Toetuste andmise kohustised 266,3 241,7 204,7 353,9 299,0 226,8 (vt lisa a19 B) Tagatistasud 41,0 40,3 29,1 32,8 32,0 22,0 Klientide hoiused 1 235,1 988,7 835,6 1 741,3 1 903,3 1 890,8 Toetuste tagasimaksekohusti- 12,8 10,5 8,6 12,8 10,5 8,6 sed Varade müügiga seotud kohusti- 54,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sed Muud kohustised 24,3 19,4 123,2 17,7 14,7 18,8 Toetusteks saadud ettemaksed 917,2 602,0 399,8 906,8 595,6 349,3 (vt lisa a19 A) Muud tulevaste perioodide tu- 38,5 66,5 11,3 3,9 7,1 1,5 lud Pikaajalised kohustised ja 460,8 304,0 233,7 132,5 145,1 141,4 saadud ettemaksed Võlad tarnijatele 6,4 5,2 0,9 1,4 0,0 0,0 Toetuste andmise kohustised 0,0 0,0 0,0 54,6 58,6 62,3 (vt lisa a19 B) Intressivõlad (vt lisa a17 B) 30,3 39,5 34,5 30,3 39,5 34,5 Muud kohustised 29,0 29,8 39,2 0,6 0,6 0,5 Toetusteks saadud ettemaksed 44,8 44,3 40,6 44,8 44,3 40,6 (vt lisa a19 A) 151 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Muud tulevaste perioodide tu- 350,3 185,2 118,5 0,8 2,1 3,5 lud Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 3 100,1 2 323,3 1 903,1 3 220,2 3 010,3 2 660,1 Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontserni- kontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel. Varade müügiga seotud kohustistena kajastuvad AS Operail kohustised, mis müüdi koos müügiootele klassifitseeritud varadega 2023. a alguses (vt lisa a7). Sealjuures klassifitseeriti ümber kapitalirendikohustest 51,8 mln eurot ja võlga- dest tarnijatele 2,2 mln eurot. Pikaajaliste muude tulevaste perioodide tulude hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Elering ülekoormustulu summas 341,3 mln eurot (2021. a lõpul 176,6 mln eurot). Ülekoormustulu võib EL määruse 71472009 artikli 16 alu- sel kasutada uute riikidevaheliste ülekandevõimsuste ehitamiseks. Ülekoormustulu amortiseeritakse tuluks soetatud vara kasuliku eluea jooksul (2022. a 1,3 mln eurot, 2021. 1,1 mln eurot). Lisa a16 Eraldised mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- sed sed Kokku sed sed Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 264,8 3 289,3 3 554,1 129,3 3 215,6 3 344,9 Pensionieraldised 83,8 3 108,1 3 191,9 83,4 3 106,7 3 190,1 Keskkonnakaitselised eraldised 79,0 18,0 97,0 0,0 0,4 0,4 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- 11,8 32,6 44,4 0,9 0,0 0,9 dised Kohtukulude eraldised 2,8 4,0 6,8 1,5 0,0 1,5 II samba kogumispensioni riigipoolne 42,9 104,6 147,5 42,9 104,6 147,5 kohustis Muud eraldised 44,5 22,0 66,5 0,6 3,9 4,5 Liikumised 2021 82,3 498,5 580,8 -12,2 485,8 473,6 Moodustamine 222,4 522,2 744,6 -0,1 508,3 508,2 Kulutamine -287,8 0,0 -287,8 -159,0 0,0 -159,0 Vähenemine seoses valitseva mõju kadu- -0,5 -0,7 -1,2 0,0 0,0 0,0 misega Arvestatud intressikulu 0,0 125,2 125,2 0,0 124,4 124,4 Ümberklassifitseerimine 148,2 -148,2 0,0 146,9 -146,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 347,1 3 787,8 4 134,9 117,1 3 701,4 3 818,5 Pensionieraldised 91,9 3 447,6 3 539,5 91,5 3 446,7 3 538,2 Keskkonnakaitselised eraldised 195,4 17,5 212,9 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised 12,6 46,0 58,6 0,7 0,0 0,7 Kohtukulude eraldised 2,5 4,0 6,5 0,8 0,0 0,8 II samba kogumispensioni riigipoolne 22,9 250,3 273,2 22,9 250,3 273,2 kohustis Muud eraldised 21,8 22,4 44,2 1,2 4,1 5,3 Liikumised 2022 508,5 323,3 831,8 270,6 324,3 594,9 Moodustamine 531,0 536,4 1 067,4 35,0 537,1 572,1 Kulutamine -374,5 0,0 -374,5 -115,2 0,0 -115,2 Arvestatud intressikulu 0,0 138,9 138,9 0,0 138,0 138,0 152 Konsolideeritud Konsolideerimata Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- sed sed Kokku sed sed Kokku Ümberklassifitseerimine 352,0 -352,0 0,0 350,8 -350,8 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 855,6 4 111,1 4 966,7 387,7 4 025,7 4 413,4 Pensionieraldised 110,3 4 014,3 4 124,6 110,1 4 013,8 4 123,9 Keskkonnakaitselised eraldised 431,3 13,9 445,2 0,0 0,3 0,3 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eral- dised 12,2 44,1 56,3 0,7 0,0 0,7 Kohtukulude eraldised 3,4 4,0 7,4 2,5 0,0 2,5 II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis 270,5 0,0 270,5 270,5 0,0 270,5 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis 0,7 9,2 9,9 0,7 9,2 9,9 Muud eraldised 27,2 25,6 52,8 3,2 2,4 5,6 A. Avaliku sektori pensionieraldised intressikulu Aasta lõpul Arvestatud Aasta algu- Moodusta- Väljamak- mine sed ses 2021. a kokku 3 190,1 -79,0 124,3 302,8 3 538,2 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 359,4 -30,9 53,0 135,0 1 516,5 Kaitseväelaste pensionid 971,1 -15,7 38,2 95,3 1 088,9 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 252,2 -5,1 9,7 16,6 273,4 Parlamendipensionid 100,5 -7,2 4,0 7,8 105,1 Muud ametnike eripensionid 13,6 -0,7 0,4 2,2 15,5 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensio- näridele 265,7 -19,4 9,9 44,5 300,7 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötaja- tele 227,6 0,0 9,1 1,4 238,1 2022. a kokku 3 538,2 -89,1 137,9 536,9 4 123,9 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid 1 516,5 -35,5 59,3 429,9 1 970,2 Kaitseväelaste pensionid 1 088,9 -18,3 42,8 39,3 1 152,7 Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid 273,4 -5,7 10,6 15,4 293,7 Parlamendipensionid 105,1 -7,4 3,9 -0,1 101,5 Muud ametnike eripensionid 15,5 -0,9 0,6 1,3 16,5 Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensio- 300,7 -21,3 11,2 42,9 333,5 näridele Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötaja- 238,1 0,0 9,5 8,2 255,8 tele 2022. a lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 30 167 inimesele (2021. a lõpus 30 319 inimesele). Neist 14 456 olid jäänud pensionile (2021. a lõpus 13 700 pensionäri). Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajasta- takse need otse netovarade muutusena. 2022. a moodustasid need kokku kahjumi summas 394,7 mln eurot (2021. a kahjum 167,6 mln eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab keskmise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23). Politsei- ja piirivalveametnike eripensionite eraldis suurenes oluliselt Politsei- ja piirivalveseaduse muutmise tulemu- sena. Varem arvestati eripensione teenistusastme tasu ja ametikoha astmepalga alusel. 2022. a muudeti arvestuse alu- seks ametikoha põhipalk. Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis. 153 B. Keskkonnakaitselised eraldised Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 212,9 97,0 0,3 0,4 Moodustamine 426,0 191,4 0,0 -0,1 Arvestatud intressikulu 0,5 0,5 0,0 0,0 Kulutamine -194,2 -76,0 0,0 0,0 Jääk perioodi lõpus 445,2 212,9 0,3 0,3 Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tu- haväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 193,2 mln eurot kasvuhoonegaa- side emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2021. a 74,9 mln eurot, vt lisa a12). C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus. Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2022. a vähendati vastavaid eraldisi 0,7 mln euro võrra (2021. a suurendati 15,3 mln eurot) ja tehti väljamakseid summas 1,6 mln eurot (2021. a 0,5 mln eurot). D. II samba kogumispensioni riigipoolne kohustis Riik on võtnud kohustise maksta töötasudelt kinnipeetud 2% kogumispensioni maksetele lisaks omapoolselt 4% ehk kahekordse summa juurde. Riik peatas nimetatud maksed alates juulist 2020 kuni august 2021 ja maksis oma- poolse osa II samba kogumispensioni fondidest väljujatele siis, kui neil tekkis fondist väljumise õigus ning ülejää- nutele 2023. a jaanuaris. 2022. a jooksul maksti kogumispensioni II sambast lahkunutele välja 24,6 mln eurot. 2022. a lõpul suurendati eraldist seisuga 31.12.2022 pensionifondide keskmise tootluse võrra summas 21,9 mln eurot (kajastatud sotsiaaltoetuste kuluna). 2021. a perioodi jaanuar kuni august eest moodustati eraldist maksete peatamise tõttu 205,5 mln eurot ning eral- disest maksti välja 79,7 mln eurot. E. Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis Kogumispensioni seaduse alusel on kindlustusandjatel võimalik loobuda II samba pensionimaksete tegemisest, kandes kindlustuslepingutes kokku lepitud tagatisväärtuste summa üle riigile. 2022. a alguses andsid kaks kindlustusfirmat riigile üle 998 lepingut. Riigile laekus 10,5 mln eurot ning riik tegi väljamakseid 0,6 mln euro eest. F. Muud eraldised AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2022. a maksti eraldistest välja 43,8 mln eurot (2021. a 40,9 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 44,0 mln eurot (2021. a 43,9 mln eurot), jääk aasta lõpuks 5,5 mln eurot (2021. a lõpuks 5,3 mln eurot). Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitami- seks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks. Lisa a17 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 2 824,4 2 735,2 137,6 5 697,2 Kuni 1 aasta 437,8 431,7 10,4 879,9 1 kuni 5 aastat 749,2 761,6 81,1 1 591,9 Üle 5 aasta 1 637,4 1 541,9 46,1 3 225,4 154 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6 Kuni 1 aasta 408,1 288,7 21,8 718,6 1 kuni 5 aastat 783,4 896,4 71,7 1 751,5 Üle 5 aasta 1 595,1 1 774,9 57,5 3 427,5 Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3 Kuni 1 aasta 1 075,2 239,4 13,2 1 327,8 1 kuni 5 aastat 133,9 1 052,3 58,4 1 244,6 Üle 5 aasta 2 527,1 1 805,3 44,5 4 376,9 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 2 824,4 2 735,2 137,6 5 697,2 Saadud 401,8 555,2 27,1 984,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 -2,5 0,0 -2,5 Ümberhindlused 0,0 -0,1 0,2 0,1 Tagasi makstud -450,2 -328,2 -12,8 -791,2 Laenukulu amortisatsioon 10,6 0,3 0,0 10,9 Muutused valitseva mõju omandamisest ja ka- dumisest 0,0 0,1 -1,1 -1,0 Jääk seisuga 31.12.2021 2 786,6 2 960,0 151,0 5 897,6 Saadud 1 496,1 555,2 13,6 2 064,9 Ümberklassifitseerimine 0,0 -27,5 -26,5 -54,0 Ümberhindlused 0,2 -0,1 0,1 0,2 Tagasi makstud -559,8 -390,7 -22,5 -973,0 Laenukulu amortisatsioon 13,1 0,1 0,4 13,6 Jääk seisuga 31.12.2022 3 736,2 3 097,0 116,1 6 949,3 Intressikulu 2021. a -27,8 -9,4 -6,0 -43,2 Keskmine intressimäär (%) 1,0% 0,3% 4,2% 0,7% Intressikulu 2022. a -38,7 -17,8 -6,2 -62,7 Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,6% 4,6% 1,0% Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intres- sikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 7,3 mln eurot (2021. aastal 3,2 mln eurot) (vt lisa a27). Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11. 2022. a kajastuvad ümberklassifitseerimisena AS Operail laenukohustised kokku summas 51,8 mln eurot, mis müüdi koos müügiootele klassifitseeritud varadega 2023. a alguses (vt lisa a7, a15) ning ennetähtaegselt lõpetatud kapita- lirendilepingud 2,2 mln euro väärtuses (vt lisa a11A). B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 1 906,9 1 726,3 0,6 3 633,8 Kuni 1 aasta 425,2 72,4 0,1 497,7 1 kuni 5 aastat 0,0 308,7 0,3 309,0 Üle 5 aasta 1 481,7 1 345,2 0,2 2 827,1 Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,0 2 032,0 0,5 3 916,5 Kuni 1 aasta 400,4 72,4 0,1 472,9 1 kuni 5 aastat 0,0 364,5 0,2 364,7 Üle 5 aasta 1 483,6 1 595,1 0,2 3 078,9 Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3 155 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Kuni 1 aasta 349,7 68,0 0,1 417,8 1 kuni 5 aastat 0,0 498,2 0,0 498,2 Üle 5 aasta 2 481,8 1 562,5 0,0 4 044,3 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 1 906,9 1 726,3 0,6 3 633,8 Saadud 401,8 379,2 0,0 781,0 Laenukulu amortisatsioon 1,3 0,1 0,0 1,4 Tagasi makstud -425,9 -73,7 -0,1 -499,7 Jääk seisuga 31.12.2021 1 884,1 2 031,9 0,5 3 916,5 Saadud 1 496,1 170,0 0,0 1 666,1 Laenukulu amortisatsioon 3,4 0,1 0,0 3,5 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -0,3 -0,3 Tagasi makstud -552,1 -73,3 -0,1 -625,5 Jääk seisuga 31.12.2022 2 831,5 2 128,7 0,1 4 960,3 Intressikulu 2021 (vt lisa a27) -2,2 0,8 0,0 -1,4 Keskmine intressimäär 0,1% 0,0% 0,0% 0,0% Intressikulu 2022 (vt lisa a27) -12,1 -7,2 0,0 -19,3 Keskmine intressimäär 0,5% 0,3% 0,0% 0,4% Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 451,9 mln eurot (2021. a lõpul sama), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. Laenukohustistele lisanduvad pi- kaajalised intressivõlad summas 30,3 mln eurot (2021. a lõpul 39,5 mln eurot) (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõuetena EFSFist laenu saanud riikide vastu vastu (vt lisa a6). Riigi võlakirjadena kajastuvad 2022. a lõpu seisuga neli emissiooni: Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg 31.03.2022 250,0 -0,225% 30.03.2023 16.06.2022 100,0 0,900% 15.06.2023 10.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030 12.10.2022 1 000,0 4,023% 12.10.2032 Kokku 2 850,0 Seisuga 31.12.2021 olid jõus kaks emissiooni: Arvelduskuupäev Jääk Kaalutud keskmine tootlus Lunastustähtaeg 06.04.2021 400,0 -0,441% 31.03.2022 10.06.2020 1 500,0 0,235% 10.06.2030 Kokku 1 900,0 Võetud laenudena kajastuvad lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele 2022. a lõpu seisuga: Lepingu kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg 17.12.2014 EIB 77,1 3 kuu Euribor + 0,204% 16.07.2025 17.12.2014 EIB 20,0 3 kuu Euribor + 0,273% 20.07.2030 02.12.2016 EIB 87,9 3 kuu Euribor + 0,204% 16.07.2025 02.12.2016 EIB 195,0 3 kuu Euribor + 0,273% 20.07.2030 29.04.2021 EIB 120,0 3 kuu Euribor + 0,066% 30.01.2032 26.03.2020 NIB 747,7 6 kuu Euribor + 0,32% 30.03.2035 09.06.2020 CEB 200,0 3 kuu Euribor + 0,23% 05.05.2036 11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu 140,0 0% 04.07.2029 11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu 90,0 0,75% 04.01.2047 Kokku 1 677,7 156 Võetud laenud 31.12.2021 seisuga lisaks EFSF raamlepingust tulenevale kohustisele: Lepingu kuupäev Laenuandja Laenu jääk Intress Tähtaeg 25.09.2009 EIB 17,4 6 kuu Euribor + 0,344% 10.12.2022 17.12.2014 EIB 102,9 3 kuu Euribor + 0,204% 16.07.2025 17.12.2014 EIB 20,0 3 kuu Euribor + 0,273% 20.07.2030 02.12.2016 EIB 117,1 3 kuu Euribor + 0,204% 16.07.2025 02.12.2016 EIB 195,0 3 kuu Euribor + 0,273% 20.07.2030 26.03.2020 NIB 748,7 6 kuu Euribor + 0,32% 30.03.2035 09.06.2020 CEB 150,0 3 kuu Euribor + 0,23% 05.05.2036 11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu 140,0 0% 04.07.2029 11.05.2021 Euroopa Komisjoni töötusriski leevendamise rahastu 90,0 0,75% 04.01.2047 Kokku 1 581,1 Lisa a18 Tuletisinstrumendid mln eurot Konsolideeritud 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Kohusti- Kohusti- Kohusti- Varad sed Varad sed Varad sed Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurle- pingud - rahavoogude riskimaandamisinstru- mendid 399,8 0,1 193,7 2,5 7,3 0,3 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurle- pingud - kauplemisderivatiivid läbi tule- miaruande 206,4 0,8 87,3 4,3 11,8 2,0 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud -ra- 6,0 0,0 12,5 0,0 2,4 0,0 havoogude riskimaandamisinstrumendid Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - 58,6 60,3 52,3 51,9 8,4 8,2 kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande Vedelkütuse müügi swap-, forwardlepingud - ra- 3,5 89,8 1,8 76,2 25,4 1,5 havoogude riskimaandamisinstrumendid Vedelkütuse müügi swap- ja forwardlepingud - 0,4 0,4 0,0 18,8 0,1 2,2 kauplemisderivatiivid läbi tulemiaruande Elektrienergia universaalteenus 0,0 37,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud tuletisinstrumendid 7,0 12,7 0,2 0,2 0,0 0,5 Intressimäära vahetuslepingud - rahavoogude 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 riskimaandamisinstrumendid Intressimäära vahetuslepingud - läbi tule- 14,6 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 miaruande Kokku tuletisinstrumendid 696,3 201,2 347,8 153,9 55,5 14,8 Sh lühiajaline osa 199,8 169,1 160,2 116,1 31,8 10,4 Sh pikaajaline osa 496,5 32,1 187,6 37,8 23,7 4,4 Riskimaandamise reserv 2022 2021 Riskimaandamise reserv perioodi alguses 211,5 34,1 Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus 670,3 231,6 Kajastatud tegevustuludes 155,0 -3,1 157 2022 2021 Kajastatud tegevuskuludes -335,1 -51,1 Kajastatud intressikulu suurenemisena 0,1 0,0 Vähemusosaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -3,4 0,0 Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 698,4 211,5 Lisa a19 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2021 2021 2022 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded Euroopa Liidu fondidest 476,6 374,9 960,3 522,4 570,6 1 091,6 709,4 879,1 Muu välisabi 5,2 18,2 38,0 13,0 23,4 37,7 12,4 32,7 Kodumaised toetused 1,1 47,3 35,9 0,6 52,3 46,7 1,0 50,2 Saadud toetused kokku 482,9 440,4 1 034,2 536,0 646,3 1 176,0 722,8 962,0 Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 9,9 mln euro väärtuses (2021. a 13,1 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 8,0 mln eurot (2021. a 11,9 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena). A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2022 2021 Põhivara soe- Põhivara soe- põhivara soe- põhivara soe- Tegevuskulu- Tegevuskulu- tegevuskulu- tegevuskulu- Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud tuseks tuseks tuseks tuseks deks deks deks deks Põllumajandus 15,2 260,6 1,2 50,2 14,8 250,8 15,3 33,9 Transport 3,0 0,0 98,8 14,9 5,2 2,1 66,5 12,2 Elamumajandus 0,0 0,0 0,2 54,7 0,0 0,0 0,0 51,0 Muu majandus 39,4 29,0 113,8 51,0 10,2 27,8 55,6 39,0 Keskkonnakaitse 10,5 1,7 2,0 22,3 5,5 0,7 0,7 60,0 Haridus 30,0 52,1 49,9 29,9 27,9 49,2 48,5 21,3 Tervishoid 27,2 0,9 34,8 12,2 44,3 9,3 17,4 15,0 Sotsiaalne kaitse 29,7 22,1 5,7 4,4 26,0 19,0 4,9 3,4 Üldised valitsussektori teenused 25,9 5,0 27,6 9,8 22,4 5,2 18,6 6,3 Riigikaitse 4,9 0,3 4,9 0,0 3,3 0,0 10,2 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 9,8 2,1 0,6 0,2 15,2 2,2 0,3 0,1 Avalik kord ja julgeolek 6,3 0,3 10,9 0,0 4,8 0,1 8,0 0,0 Saadud toetuste tulu kokku 201,9 374,1 350,4 249,6 179,6 366,4 246,0 242,2 Vahendatud toetused kokku 623,7 mln eurot (2021. a kokku 608,6 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete 158 suurenemisega 193,8 mln euro võrra (2021. a suurenemine 16,2 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 58,4 mln euro võrra (2021. a vähenemine 4,9 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mit- terahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). A2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 ettemaksed ettemaksed ettemaksed Laekunud Laekunud Laekunud (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) Nõuded Nõuded Nõuded 2021 2022 Euroopa Liidu fondidest 475,5 327,0 926,1 522,3 566,6 1 030,9 709,1 871,9 Muu välisabi 3,2 15,0 37,0 6,6 20,7 35,9 12,2 28,9 Kodumaised toetused 1,9 47,9 20,9 0,3 52,6 19,1 1,0 50,8 Saadud toetused kokku 480,6 389,9 984,0 529,2 639,9 1 085,9 722,3 951,6 A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2022 tegevuskulu- 2021 tegevuskulu- Vahendatud Vahendatud Vahendatud Vahendatud Tegevusku- Tegevusku- soetuseks soetuseks soetuseks soetuseks Põhivara Põhivara põhivara põhivara ludeks ludeks deks deks Põllumajandus 13,9 261,9 1,1 50,2 13,5 252,0 14,7 34,5 Transport 1,5 0,9 47,8 71,7 1,2 4,4 36,5 43,3 Elamumajandus 0,0 0,0 0,0 54,9 0,0 0,0 0,0 51,0 Muu majandus 9,6 34,4 27,5 76,5 5,8 30,7 8,4 52,6 Keskkonnakaitse 8,5 4,6 0,3 24,0 4,8 2,5 0,1 60,6 Haridus 24,8 56,8 50,1 29,9 17,6 57,8 48,6 21,2 Tervishoid 20,9 1,4 1,8 45,0 39,2 9,4 0,3 31,6 Üldised valitsussektori teenused 21,4 8,1 27,0 10,5 17,7 9,1 17,9 7,0 Sotsiaalne kaitse 29,6 22,2 0,8 9,3 26,1 19,0 0,3 8,0 Riigikaitse 4,2 0,5 4,9 0,0 3,2 0,0 10,2 0,0 Vaba aeg, kultuur, religioon 6,1 3,4 0,1 0,2 6,4 3,6 0,1 0,0 Avalik kord ja julgeolek 6,4 0,3 10,9 0,0 5,0 0,1 8,0 0,0 Saadud toetuste tulu kokku 146,9 394,5 172,3 372,2 140,5 388,6 145,1 309,8 Vahendatud toetused kokku 766,7 mln eurot (2021. a kokku 698,4 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse ra- havoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 200,2 mln euro võrra (2021. a suurenemine 12,7 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 57,0 mln euro võrra (2021. a vähenemine 4,1 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mit- terahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). B. Antud toetused B1. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 Arvestatud kulu Arvestatud kulu Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2021 2022 Euroopa Liidu fondidest 27,8 140,5 -586,6 30,4 141,0 -593,3 15,4 144,6 Muu välisabi 4,3 0,9 -22,0 2,9 2,9 -30,4 17,6 3,1 159 Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 Arvestatud kulu Arvestatud kulu Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2021 2022 Kodumaised toetused 129,8 63,3 -6 078,0 122,8 97,8 -6 039,1 109,6 118,6 Antud toetused kokku 161,9 204,7 -6 686,6 156,1 241,7 -6 662,8 142,6 266,3 B1.1. Antud toetused tegevusala järgi 2022 2021 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 125,4 -828,3 -7,3 -3 118,9 -744,0 -7,8 Haridus -25,6 -878,1 -33,5 -25,4 -793,4 -30,5 Põllumajandus -0,2 -300,9 -59,2 -0,2 -353,0 -40,5 Transport 0,0 -113,9 -30,6 0,0 -101,6 -34,2 Elamumajandus 0,0 -0,3 -64,7 0,0 -0,1 -52,3 Muu majandus 0,0 -122,4 -51,8 0,0 -114,3 -69,4 Üldised valitsussektori teenused 0,0 -438,2 -55,5 -0,1 -484,0 -100,1 Keskkonnakaitse 0,0 -14,0 -31,6 0,0 -10,8 -70,8 Vaba aeg, kultuur, religioon -2,5 -148,8 -41,0 -3,8 -165,3 -23,7 Riigikaitse -12,1 -51,8 -6,3 -11,5 -52,2 -3,8 Tervishoid -0,3 -194,8 -12,7 -0,2 -249,7 -15,2 Avalik kord ja julgeolek 0,0 -9,7 -1,3 0,0 -9,5 -0,3 Antud toetuste kulu kokku -3 166,1 -3 101,2 -395,5 -3 160,1 -3 077,9 -448,6 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 6,4 mln euro võrra (2021. a suurenemine 3,7 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 34,0 mln euro võrra (2021. a vähenemine 35,9 mln eurot). B2. Konsolideerimata aruanne Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud kulu Arvestatud kulu 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 Makstud et- Makstud et- Makstud et- Kohustised Kohustised Kohustised temaksed temaksed temaksed (lisa a15) (lisa a15) (lisa a15) (lisa a5) (lisa a5) (lisa a5) 2021 2022 Euroopa Liidu fondidest 11,2 159,0 -677,9 36,4 162,9 -735,6 29,0 192,2 Muu välisabi 4,7 1,8 -20,4 1,7 3,1 -30,9 15,3 3,5 Kodumaised toetused 214,5 128,3 -6 351,1 146,7 191,6 -6 368,4 153,6 212,8 Antud toetused kokku 230,4 289,1 -7 049,4 184,8 357,6 -7 134,9 197,9 408,5 B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi 2022 2021 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaalne kaitse -3 125,2 -828,9 -13,0 -3 118,9 -744,5 -13,0 Haridus -25,5 -898,5 -33,5 -25,3 -817,9 -30,4 160 2022 2021 soetuseks soetuseks kuludeks kuludeks Põhivara Põhivara Tegevus- Tegevus- toetused toetused Sotsiaal- Sotsiaal- Põllumajandus 0,0 -299,0 -59,3 0,0 -351,8 -41,1 Transport 0,0 -195,0 -107,1 0,0 -173,5 -94,0 Elamumajandus 0,0 -0,5 -65,6 0,0 -2,5 -64,5 Muu majandus 0,0 -231,3 -91,6 0,0 -165,7 -74,9 Üldised valitsussektori teenused -0,1 -445,9 -62,4 -0,1 -490,6 -106,1 Vaba aeg, kultuur, religioon -2,1 -222,2 -45,9 -3,7 -238,5 -29,7 Keskkonnakaitse 0,0 -23,9 -27,6 0,0 -31,0 -62,7 Tervishoid -0,3 -195,5 -48,9 -0,1 -250,0 -33,3 Riigikaitse -12,1 -56,4 -6,4 -11,5 -56,7 -7,3 Avalik kord ja julgeolek 0,0 -10,0 -1,2 0,0 -9,8 -0,3 Antud toetuste kulu kokku -3 165,3 -3 407,1 -562,5 -3 159,6 -3 332,5 -557,3 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhi- vara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on ar- vestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 42,6 mln euro võrra (2021. a vähe- nemine 1,6 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 1,9 mln euro võrra (2021. a vähenemine 89,4 mln eurot). B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi 2022 2021 Pensionid -2 186,2 -2 054,4 Üksi elava pensionäri toetus -19,3 -10,9 Peretoetused -697,5 -613,0 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed -94,4 -123,9 Ajutiselt II samba kogumispensioni fondidesse eraldatud 4% vahendid ja neilt ar- -21,6 -205,5 vestatud tootlus Puudega inimestele -62,6 -67,4 Õppetoetused -19,3 -17,8 Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) -45,5 -44,1 Muud toetused -18,9 -22,6 Sotsiaaltoetused kokku -3 165,3 -3 159,6 Riik teeb makseid II samba kogumispensioni fondidesse lisaks kogumispensioniga liitunud töötajate töötasust 2% ulatuses kinni peetud ning Maksu- ja Tolliameti kaudu kogumispensioni fondidele kantud summadele 4% ulatuses ehk kahekordses summas. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele tehakse 4% makseid sotsiaalmaksust ja need on rii- gieelarves planeeritud ja riigi aruandes kajastatud maksude edasiandmise kuluna. Riik peatas perioodil juuli 2020 kuni august 2021 4% maksed fondidele ja maksis need tagantjärele välja kogumispensioni skeemist väljujatele fondidest lõplike väljamaksete toimumisel ning ülejäänutele 2023. a jaanuaris. 2021. a eraldati peatatud osa välja- maksmiseks riigieelarvest eraldi vahendid summas 205,5 mln eurot ning selleks sotsiaalmaksu vahendeid ei kasu- tatud. 2022. a lõpul arvestati peatatud 4% kogumispensioni vahenditele lisaks tootlust summas 21,6 mln eurot, mis maksti kogumispensionifondidele samuti välja 2023. a jaanuaris (vt ka lisa a16 D). B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi 2022 2021 Tegevus- Põhivara Tegevus- Põhivara kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks Kohaliku omavalitsuse üksustele -717,4 -132,2 -636,5 -176,2 Tervisekassale -407,5 -0,4 -434,2 0,0 Töötukassale -525,4 0,0 -568,8 0,0 Avalik-õiguslikele ülikoolidele -282,2 -10,4 -257,7 -18,5 Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele -108,4 -30,4 -102,3 -5,5 Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele -370,9 -155,6 -417,1 -100,9 Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele -115,3 -62,8 -68,8 -84,2 161 Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetulun- dusühingutele -132,2 -57,7 -136,7 -42,2 Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele -407,8 -111,2 -341,8 -129,6 Mitteresidentidele -340,0 -1,8 -368,6 -0,2 Kokku -3 407,1 -562,5 -3 332,5 -557,3 Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 295,4 mln eurot (2021. a 321,9 mln eurot). Lisa a20 Reservid mln eurot A. Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel. Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutus- tele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Aruandeaastal ega võrreldaval perioodil ei võetud stabiliseerimisreservist raha välja. 2022 2021 Jääk perioodi alguses 430,1 431,9 Finantstulu reservi paigutamiselt -7,1 -2,7 Tulu Eesti Panga kasumist (vt lisa a27) 0,9 0,9 Jääk perioodi lõpus 423,9 430,1 Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus 2022 2021 Rahavood põhitegevusest kokku 254,3 62,7 Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 373,7 -270,7 Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood 1 164,5 -181,7 Pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud -628,5 -500,5 Kokku -583,4 -890,2 B. Omandireformi reservfond Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. 2022 2021 Jääk perioodi alguses 41,8 37,9 Maa erastamisest laekunud tulu 5,8 6,6 Laekunud Estonian Air pankrotipesast (vt ka lisa a6) 5,4 0,0 Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine -2,6 -2,7 Jääk perioodi lõpus 50,4 41,8 162 C. Riigikassa likviidsusreserv 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Likviidsusreserv (likviidsed varad) 2 536,6 1 628,8 1 725,4 Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) 1 718,1 1 895,1 1 888,7 Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe 818,5 -266,3 -163,3 Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõu- deid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Likviidsusreservist on lahutatud ka omandireformi reservfondi vahendid. Lisa a21 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Riigilõivud (vt lisa a4) 91,3 88,8 91,7 89,1 Tulu majandustegevusest 4 255,8 3 085,1 422,8 312,8 Tulu elektrienergia müügist 1742,7 1020,7 0,0 0,1 Tulu tervishoiust 640,1 593,5 7,5 6,1 Tulu transporditeenustelt 284,2 243,4 2,2 2,2 Tulu põllu- ja metsamajandusest 311,4 231,0 8,5 8,3 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 222,7 280,2 0,0 0,0 Tulu sideteenustelt 107,5 119,9 1,4 0,7 Tulu soojusenergia müügist 64,4 54,3 0,1 0,2 Üür ja rent 40,5 34,0 0,8 0,7 Hoonestusõiguse ja kasutusõiguse tasud 38,0 14,2 29,5 6,0 Saastekvootide müük 334,4 248,7 334,3 248,7 Taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 0,0 7,6 0,0 7,6 Veeteetasu 8,2 6,8 8,2 6,8 Tulu haridusalasest tegevusest 23,1 20,1 11,9 9,7 Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest 31,9 21,0 3,0 2,0 Tagatistasud, kindlustuspreemiad, lepingutasud 11,3 12,1 0,0 0,0 Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt 8,8 7,2 0,0 0,0 Muu toodete ja teenuste müük 386,6 170,4 15,4 13,7 Kokku kaupade ja teenuste müük 4 347,1 3 173,9 514,5 401,9 . Lisa a22 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) 4,3 0,7 0,1 0,1 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) 54,8 37,6 52,1 31,1 Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) 0,1 0,1 0,1 0,1 Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) 19,2 15,9 17,3 14,5 Trahvid (vt lisa a4) 32,9 19,1 23,9 18,6 163 Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Saastetasud (vt lisa a4) 23,9 22,7 41,2 36,4 Tulu loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa a4) 54,2 34,1 110,2 54,6 Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) 0,1 0,1 0,8 0,9 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) 9,5 9,3 9,5 9,3 Teekasutustasu (vt lisa a4) 21,5 21,3 21,5 21,3 Kasum/kahjum varude müügist 7,3 7,1 0,2 0,2 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 426,1 93,8 0,0 0,0 Muud tulud 7,6 40,8 4,1 3,4 Muud tulud kokku 661,5 302,6 281,0 190,5 Lisa a23 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -22,4 -21,2 -22,4 -21,2 Ametnikud -435,5 -401,5 -435,5 -401,5 Nõukogude ja juhatuste liikmed -16,3 -15,0 0,0 0,0 Töötajad -1 003,6 -907,1 -321,6 -290,4 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 477,8 -1 344,8 -779,5 -713,1 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -30,4 -26,4 -20,4 -16,3 Eripensionid ja pensionisuurendused -99,6 -91,2 -99,6 -91,2 Töötasukulud kokku -1 607,8 -1 462,4 -899,5 -820,6 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 356 362 356 362 Ametnikud 16 044 16 581 16 044 16 581 Nõukogude ja juhatuste liikmed 227 229 0 0 Töötajad 40 481 39 499 13 513 13 416 Keskmine töötajate arv kokku 57 108 56 671 29 913 30 359 Muud tööjõukulud Erisoodustused -14,1 -8,6 -6,9 -4,3 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -504,4 -456,8 -271,7 -247,3 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 32,4 23,9 4,2 3,4 Muud tööjõukulud kokku -486,1 -441,5 -274,4 -248,2 Tööjõukulud kokku -2 093,9 -1 903,9 -1 173,9 -1 068,8 Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v. a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis kajastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes ju- riidilistes isikutes välja teenitud pensionisuurendust. Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajasta- takse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu. Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. 164 Lisa a24 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Tootmiskulud -1 338,9 -811,3 0,3 -0,5 Ravimid ja meditsiiniteenused -191,8 -226,0 -39,5 -78,3 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -185,6 -150,9 -181,5 -161,1 Sõidukite majandamiskulud -165,0 -125,3 -42,4 -36,7 Rajatiste majandamiskulud -128,5 -114,1 -52,5 -46,0 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -165,8 -95,6 -165,9 -95,6 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -102,6 -91,1 -66,5 -60,4 Administreerimiskulud -90,7 -78,2 -50,3 -45,5 Sotsiaalteenused -142,5 -102,3 -175,6 -133,5 Inventari majandamiskulud -40,1 -37,0 -25,1 -21,3 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -59,9 -43,0 -15,9 -11,2 Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) -48,3 -38,1 -43,1 -36,0 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -0,1 -15,8 0,0 0,0 Uurimis- ja arendustööd -22,3 -28,3 -15,3 -15,5 Õppevahendite ja koolituse korralduskulud -25,5 -20,4 -22,7 -17,2 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -28,8 -19,5 -5,2 -4,4 Muu erivarustus ja materjalid -25,7 -12,7 -8,5 -6,7 Toiduained ja toitlustusteenused -21,2 -19,3 -12,6 -12,2 Transporditeenused -15,2 -10,4 -7,3 -3,4 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) -19,7 -13,3 -10,3 -7,7 Eri- ja vormiriietus -8,0 -8,6 -4,3 -5,0 Mitmesugused muud majanduskulud -21,5 -15,2 -17,8 -13,1 Kokku majandamiskulud -2 847,7 -2 076,4 -962,0 -811,3 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a25 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) -2,4 -2,6 -0,1 -0,1 Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) -670,3 -643,8 -272,0 -258,3 Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) -66,3 -58,3 -40,1 -32,8 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -739,0 -704,7 -312,2 -291,2 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. 165 Lisa a26 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Riigisaladusega seotud kulud -143,5 -108,3 -143,5 -108,3 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) 6,4 7,4 5,5 0,2 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -9,7 -0,9 -1,3 -1,4 Varude allahindlus -3,4 41,1 -1,9 -19,4 Saastekvootide kulu -428,7 -192,0 0,0 0,0 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -349,8 -72,5 0,0 0,0 Muud kulud -10,4 -16,5 -3,3 -4,2 Muud kulud kokku -939,1 -341,7 -144,5 -133,1 Lisa a27 Finantstulud ja –kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Tulem osalustelt 30,5 1,0 331,8 365,7 Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) 0,0 0,0 -10,9 -1,0 Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 189,8 109,8 Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 0,0 0,0 0,8 0,8 Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistami- sed (vt lisa a9) 0,0 0,0 152,1 250,6 Tulem osaluste müügist (vt lisa a3, a9) 27,6 -0,7 0,0 5,5 Muud kasumid ja kahjumid tütarettevõtjatelt (vt lisa a8, a9) 0,0 -0,4 0,0 0,0 Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 2,9 2,1 0,0 0,0 Intressikulu -198,6 -166,2 -162,1 -126,5 Laenukohustistelt (vt lisa a17) -55,4 -40,0 -19,3 -1,4 Tuletisinstrumentidelt 0,0 -0,1 0,0 0,0 Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) -138,9 -125,3 -138,0 -124,4 Muudelt kohustistelt -4,3 -0,8 -4,8 -0,7 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -8,5 -1,0 1,1 -4,4 Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) 2,5 -4,3 1,0 -4,8 Tulem võlakirjadelt (vt lisa a3) -12,0 -3,1 -10,6 -3,2 Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) -2,4 4,7 -3,0 0,6 Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) 0,0 0,0 12,9 2,5 Muud finantstulud ja -kulud 3,4 1,7 0,8 0,5 Muud finantstulud 5,8 5,7 3,6 3,6 Intressitulu laenudelt 4,8 5,0 2,6 2,7 Tulu Eesti Panga kasumist ( vt lisa a20 A) 0,9 0,9 0,9 0,9 Muud finantstulud 0,1 -0,2 0,1 0,0 Muud finantskulud -0,4 -0,5 0,0 0,0 Finantstulud ja -kulud kokku -171,2 -161,0 174,4 238,4 166 Lisa a28 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2022 2021 sioon ja väär- sioon ja väär- Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud tuse muutus tuse muutus Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussek- tori teenused 184,0 127,2 60,7 25,3 397,2 167,0 104,3 53,1 3,4 327,8 Riigikaitse 139,2 254,9 75,6 51,4 521,1 129,9 173,0 76,2 49,8 428,9 Avalik kord ja julge- olek 344,0 81,8 24,0 91,7 541,5 313,6 73,9 23,5 61,2 472,2 Majandus 543,0 1 788,8 484,2 826,1 3 642,1 480,0 1 169,5 471,1 250,6 2 371,2 Keskkonnakaitse 43,2 26,4 6,5 0,1 76,2 39,8 20,5 6,4 0,1 66,8 Elamu- ja kommu- naalmajandus 0,6 0,7 0,2 0,1 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tervishoid 411,7 262,4 35,1 3,9 713,1 388,3 304,7 30,5 20,3 743,8 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon 76,6 94,8 19,2 0,1 190,7 71,0 87,5 15,1 0,1 173,7 Haridus 188,1 68,7 24,2 0,1 281,1 169,6 64,0 21,6 -1,6 253,6 Sotsiaalne kaitse 163,5 142,0 9,3 139,3 454,1 144,7 79,0 7,2 124,5 355,4 Kulud kokku 2 093,9 2 847,7 739,0 1 138,1 6 818,7 1 903,9 2 076,4 704,7 508,4 5 193,4 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. B. Konsolideerimata aruanne 2022 2021 sioon ja väär- sioon ja väär- Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud tuse muutus tuse muutus Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori teenused 173,1 90,4 29,4 24,2 317,1 157,5 77,4 22,0 2,3 259,2 Riigikaitse 135,6 264,8 75,1 51,4 526,9 126,8 179,8 75,8 49,8 432,2 Avalik kord ja julgeolek 344,0 153,1 24,1 91,6 612,8 313,6 139,7 23,5 61,2 538,0 Majandus 121,8 98,2 145,9 -2,0 363,9 110,0 89,3 136,3 3,9 339,5 Keskkonnakaitse 34,3 24,2 4,4 0,0 62,9 31,5 18,4 4,5 0,1 54,5 Tervishoid 26,0 69,2 0,9 1,9 98,0 26,6 124,1 0,8 19,4 170,9 Vaba aeg, kultuur, reli- gioon 17,4 19,3 3,0 0,0 39,7 15,8 15,4 3,6 0,0 34,8 Haridus 178,3 83,3 23,6 0,1 285,3 160,8 72,5 20,9 -1,6 252,6 Sotsiaalne kaitse 143,4 159,5 5,8 139,3 448,0 126,2 94,7 3,8 124,5 349,2 Kulud kokku 1 173,9 962,0 312,2 306,5 2 754,6 1 068,8 811,3 291,2 259,6 2 430,9 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud ja intressikulu. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23). 167 Lisa a29 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Varad ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Varad 881,2 1 183,2 617,3 6 318,9 6 724,1 5 902,4 Käibevara 739,1 1 060,0 498,8 798,0 1 553,1 570,9 Raha ja pangakontod 454,7 758,4 198,5 454,7 758,4 198,5 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 105,8 98,8 93,1 172,5 172,2 137,4 Muud nõuded ja ettemaksed 178,6 202,8 207,2 170,8 622,5 235,0 Põhivara 142,1 123,2 118,5 5520,9 5 171,0 5 331,5 Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 430,8 441,7 442,9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 87,0 65,0 60,4 4 490,0 4 169,9 3 881,8 Muud nõuded ja ettemaksed 55,1 58,2 58,1 600,1 559,4 1 006,8 Kohustised 1 644,9 1 413,3 1 261,9 2 342,1 2 495,4 2 440,5 Lühiajalised kohustised 1 599,8 1 368,7 1 221,0 2 242,2 2 392,0 2 337,1 Saadud maksude, lõivude, trahvide 17,9 19,6 15,7 34,3 35,4 27,2 ettemaksed Võlad tarnijatele 11,9 10,2 7,4 27,3 27,3 19,2 Maksuvõlad 352,3 328,2 306,9 352,3 328,2 306,9 Muud kohustised ja saadud ettemak- 1 217,7 1 010,7 891,0 1 827,6 2 000,4 1 982,9 sed Eraldised 0,0 0,0 0,0 0,7 0,7 0,9 Pikaajalised kohustised 45,1 44,6 40,9 99,9 103,4 103,4 Muud kohustised ja saadud ettemak- 45,1 44,6 40,9 99,9 103,4 103,4 sed B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Tegevustulud 1 012,7 932,4 486,1 408,8 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 233,4 221,3 365,2 324,3 Kaupade ja teenuste müük 743,9 664,9 10,6 10,0 Saadud toetused 23,4 32,7 24,1 28,2 Muud tulud 12,0 13,5 86,2 46,3 Tegevuskulud -6 021,7 -5 657,3 -6 710,5 -6 278,0 Antud toetused -2 406,7 -2 403,9 -2 925,6 -2 876,2 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 555,3 -3 200,0 -3 555,3 -3 200,0 Tööjõukulud -0,2 -0,1 -0,3 -0,1 Majandamiskulud -59,8 -54,3 -230,1 -203,1 Muud tegevuskulud 0,3 1,0 0,8 1,4 Tegevustulem -5 009,0 -4 724,9 -6 224,4 -5 869,2 Finantstulud ja -kulud 2,9 0,9 343,1 366,8 Tulem osalustelt 3,5 2,2 331,8 365,7 Muud finantstulud ja -kulud -0,6 -1,3 11,3 1,1 Aruandeperioodi tulem -5 006,1 -4 724,0 -5 881,3 -5 502,4 168 Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarette- võtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sih- tasutused). Lisa a30 Tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised 6 677,9 6 252,6 7 481,5 7 227,9 Sissemaksmata osalus rahvusvahelistes finantsinstitut- 1 655,1 1 647,0 1 655,1 1 647,0 sioonides (vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) 36,5 42,0 36,5 42,0 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) 126,0 117,3 0,0 0,0 Laenutagatiseks panditud käibevara 7,9 32,5 0,0 0,0 Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega 305,9 425,0 304,0 425,8 Antud garantiid (vt lisa a30 B) 2 070,5 2 109,9 1 674,6 1 695,8 Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) 569,6 548,0 1 883,7 1 770,2 Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) 89,3 69,1 982,7 1 090,1 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) 1 817,1 1 261,8 944,9 450,6 Vara väljaostuõigus (vt lisa a30F) 0,0 0,0 0,0 106,4 Tingimuslikud nõuded 405,3 431,1 15,1 8,7 Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 405,3 431,1 15,1 8,7 A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides EBRD EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM KMF* Kokku Seisuga 31.12.2021 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 128,6 0,9 1 153,2 12,7 1 587,2 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,0 55,9 0,0 59,5 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 2,3 0,0 0,0 0,0 13,2 Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 134,7 1,0 1 209,1 12,7 1 660,2 Seisuga 31.12.2022 Võlakirjad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 Sissenõutavad aktsiad 23,8 187,8 68,9 11,3 141,5 0,9 1 153,2 0,0 1 587,4 Sissemakstavad aktsiad 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 0,0 55,8 9,1 67,4 Saadud fondiemissioonist 1,0 5,4 3,9 0,6 3,2 0,0 0,0 0,0 14,1 Kokku 24,8 193,2 72,8 11,9 147,4 1,0 1 209,0 9,1 1 669,2 *KMF: Kolme Mere Investeerimisfond (vt ka lisa a3). Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse. 169 B. Antud garantiid Konsolideeritud Konsolideerimata Laenu andja Laenu võtja 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Rahastamisraskustesse sattunud eu- EFSF roala liikmesriigid 1 543,0 1 543,0 1 543,0 1 543,0 Liikmesriigid eriolukorras töötuse Euroopa Komisjon riski leevendamiseks 48,7 48,7 48,7 48,7 Euroopa Komisjon Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu 22,0 22,0 22,0 22,0 Euroopa Komisjon Ukraina laenude garantii 7,4 0,0 7,4 0,0 Projektipõhised investeeringulaenud EIB ja -tagatised 1,1 0,9 1,1 0,9 EIB SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 52,2 52,2 52,2 52,2 CEB SA KredEx 0,0 28,8 0,0 28,8 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ette- Pangad, liisingfirmad, võtlus- ja eluasemelaenude käendused, välisfirmad ekspordigarantiid 306,9 310,3 0,0 0,0 Eesti pangad ja lii- Maaelu Edendamise SA maaelulaenude singfirmad käendused 89,0 103,8 0,0 0,0 Muud 0,2 0,2 0,2 0,2 Kokku 2 070,5 2 109,9 1 674,6 1 695,8 C. Toetuste andmise kohustised Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Euroopa Liidu fondidest 477,1 432,9 1 767,5 1 627,2 Muu välisabi 11,0 26,1 12,0 27,8 Kodumaised toetused 81,5 89,0 104,2 115,2 Kokku 569,6 548,0 1 883,7 1 770,2 D. Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Rendikohustised Kuni 1 aasta 35,1 28,6 127,9 117,9 1 kuni 5 aastat 50,7 38,9 268,9 262,5 Üle 5 aasta 3,5 1,6 585,9 709,7 Kokku 89,3 69,1 982,7 1 090,1 Rendinõuded Kuni 1 aasta 18,8 31,8 0,9 0,5 1 kuni 5 aastat 50,3 58,8 3,8 1,8 Üle 5 aasta 336,2 340,5 10,4 6,4 Kokku 405,3 431,1 15,1 8,7 Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11. E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised 170 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised 140,6 77,8 0,0 0,0 Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised 418,9 376,5 224,9 212,4 Kaitseotstarbeliste põhivarade soetuseks 699,9 222,7 699,9 222,7 Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohusti- 531,1 566,7 0,0 0,0 sed Muud tarnelepingud 26,6 18,1 20,1 15,5 Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku 1 817,1 1 261,8 944,9 450,6 F. Vara väljaostuõigus Riigil oli õigus osta välja 1 kuni 4 riigi tütarettevõtja omanduses olevat parvlaeva. Otsuse tegemiseks oli aega kuni 2022. a septembrini. Riik ei kasutanud saadud õigust. Maksimaalne hinnanguline väljaostukulu oleks olnud 106,4 mln eurot. Lisa a31 Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud rii- giraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud üldjuhul tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus ja arves- tuspõhimõtted vastavad 2022. aasta riigieelarve seaduse liigendusele ja arvestuspõhimõtetele. 2022. a riigieelarve ülesehitust muudeti võrreldes 2021. a riigieelarvega. 2021. a olid ministeeriumite valitsemisalade kulud ja investeeringud riigieelarves esitatud programmide tasemel. 2022. a riigieelarves esitati programmide koguku- lude eelarve asemel iga programmi tegevuste kulude eelarve. Investeeringuid enam programmide kaupa ei jaotatud. Investeeringuprojektid maksumusega alates 10,0 mln eurost esitati eraldi eelarve ridadena, muud investeeringud ühi- sel real. Käibemaksukulu kajastati valitsemisalade eelarve osades samamoodi nagu koondosas, st jaotati käibemaksuks kuludelt, investeeringutelt ja finantseerimistehingutelt ning liideti vastavalt kulude, investeeringute ja finantseerimis- tehingute kogumahule. Eelarve täitmise aruandes on eelarve tulude mahust eemaldatud tulud kohalike maksude kogu- misest ning eelarve kuludest vastavate tulude edasiandmine kohalike omavalitsuste üksustele, kuna neid ei ole riigiee- larves arvestatud. 2021. a tegelikud võrdlusandmed on korrigeeritud lähtudes 2022. a eelarve ülesehituses tehtud muudatustest. 2021. a kulud on esitatud programmi tasemel, mitte programmi tegevuste kaupa, kuna 2022. aastal muudeti programmide te- gevuste jaotust võrreldes 2021. a tegevustega. 2022. aastal lisandusid mõningad programmid. Sel juhul ei ole prog- rammi tasandil 2021. a võrdlusandmeid olemas. Tagasiulatuvalt on vähendatud 2021. a tegelikke riigieelarve tulusid ja kulusid kohalike maksude tulu ja nende edasiandmise kulu eemaldamise tõttu kumbagi 5,7 mln euro võrra. Aruanne algab koondosaga. Seejärel on esitatud andmed põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikant- selei ja ministeeriumite valitsemisalade kaupa. Kõikides aruande osades on eelarved ja eelarve täitmised on jaotatud majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks (materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused) ja fi- nantseerimistehinguteks (eelarvestamisele kuuluvad tehingud finantsvarade ja –kohustistega). Eraldi on välja toodud piirmääraga kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille limiidi ületamisele on eelarveseadusega kehtesta- tud piirangud. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahud sisaldavad järgmisi vahendeid, mida ei loeta piirmääraga vahenditeks: 1) arvestuslikud vahendid, kus piirmäär on sätestatud eraldi seaduse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud sum- masid võib ületada (näiteks pensionid); 2) tulude arvel tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille korral eelarve limiit tekib tulude saami- sel sõltumata riigieelarves planeeritud summadest; 3) mitterahaline põhivarade amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu; 4) piirmääaraga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingutega kaasnev käibemaksukulu. Aruande koondosas on eraldi välja toodud tegelik eelarvepositsioon. Selle arvestamiseks on riigieelarve tulusid ja ku- lusid korrigeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest, mis tulenevad Euroopa rahvamajanduse statis- tika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts). Peale eelarvepositsiooni arvestust on koondosas esitatud kirjed, millega on vaja riigieelarve tulusid ja kulusid korrigee- rida tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks ning mida riigieelarves arvesse ei võetud või mida arves- tati riigieelarves raamatupidamise arvestuspõhimõtetest erinevalt. Aruande osades (valitsemisalade kaupa) on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuu- luvad tulud ja kulud kajastatud alajaotuses „Korrigeerimised“. 171 Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmär- giga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinus-märgiga. Riigisisesed tehingud on koondosas elimineeritud, välja arvatud riigisisesed maksutulud ja –kulud, mis on elimineeritud korrigeerimistena tulemiaruandes kajastatud tulude ja kuludeni jõudmiseks. Valitsemisalade andmetes on valitse- misala-sisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarve limiiti, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate ku- lutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed toetuste vahendamised on tuludest ja kuludest elimineeritud. Samuti on kuludest elimineeritud teiste valitsemisalade riigiasutustele vahendatud välistoetused ja nende kaasfinantseerimine ning tuludest teiste valitsemisalade riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine. Teiste valitsemisaladega seotud elimineerimised on ühtlasi lisatud korrigeerimistena, kuna neid ei elimineerita valitsemisala tulemiaruandes. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 08.12.2021 vastu võetud 2022. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 13 132,2 mln eurot, kulude maht 13 633,1 mln eurot, investeeringute maht 724,3 mln eurot ja finantseerimistehingute maht 647,3 mln eurot. Lõplik eelarve sisaldab eelarves aasta jooksul tehtud muudatusi, sh 2021. aastast järele jäänud eelarve ületoomist 2022. a eelarvesse. Lõplikuks 2021. aastast üle toodud eelarveks kujunes 1 199,9 mln eurot. A. 2021. aastast 2022. aastasse üle toodud eelarve tuh eurot Majandustege- vuse, saas- Sh muuda- Käskkirjaga tekvootide tused peale üle kantud müügi ja kodu- Välistoetuste ja 2021. a aas- kindlaksmää- maiste toetuste- kaasfinantsee- taaruande Valitsemisala ratud jäägid jäägid rimise jäägid Kokku kinnitamist Vabariigi Valitsus 185 981 0 0 185 981 0 Riigikogu 2 207 48 0 2 256 0 Vabariigi President 739 0 0 739 0 Riigikontroll 1 008 0 0 1 008 0 Õiguskantsler 126 14 0 140 0 Riigikohus 366 38 0 404 0 Riigikantselei 2 808 0 2 2 810 -2 259 Haridus- ja Teadusministeerium 41 886 12 301 63 020 117 208 -1 881 Justiitsministeerium 6 401 5 372 1 521 13 293 0 Kaitseministeerium 71 341 221 2 385 73 947 0 Keskkonnaministeerium 13 543 195 527 4 872 213 942 0 Kultuuriministeerium 35 419 48 411 595 84 425 -4 383 Majandus- ja Kommunikatsioonimi- 132 936 72 204 3 209 208 348 -18 880 nisteerium Maaeluministeerium 8 780 3 194 887 12 861 0 Rahandusministeerium 51 782 72 172 2 670 126 624 0 Siseministeerium 35 146 4 140 17 299 56 584 0 Sotsiaalministeerium 66 012 13 501 3 001 82 514 0 Välisministeerium 16 593 55 118 16 766 0 Kokku 673 074 427 198 99 579 1 199 851 -27 404 2021. a aruandes esitati 2022. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 1 227,3 mln eurot. 2022. a vähendati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ületoodud eelarvet 18,9 mln euro võrra. 2021. aastal ministeeriumile Vabariigi Va- litsuse reservist korraldustega nr 377 ja 461 eraldatud elektri- ja gaasitarbijatele kulude osalise hüvitamise eelarve sisaldas ka käibemaksukulu katmiseks eraldatud osa, kuid 2021. a eelarve täitmise aruandes ei olnud selles summas käibemaksukulu eelarvet suurendatud ning vastav summa loeti ekslikult kasutamata jäänud eelarveks. Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kulutuuriministeeriumi ületoodud eelarveid vähendati vastavalt Va- bariigi Valitsuse 29.09.2022 otsusele jätta mõningad varem planeeritud investeeringuobjektid rahastamata. 19.05.2022. a võttis Riigikogu vastu lisaeelarve seaduse, mille koostamise tingis vajadus tugevdada Eesti julgeolekut. Selles suurendati riigieelarve tulusid 240,9 mln euro, kulusid 569,0 mln euro, investeeringuid 21,0 mln euro ja finant- seerimistehinguid -288,0 mln euro võrra. 23.11.2022. a võttis Riigikogu vastu 2022. a riigieelarve seaduse muutmise seaduse, millega kokkuvõttes suurendati kulude eelarvet 51,3 mln euro võrra ning samas summas vähendati investeeringute eelarvet, jaotades eelarvet ühtlasi valitsemisalade vahel ümber. 172 Lõplikus eelarves on lisaks arvestatud Vabariigi Valitsuse korralduste alusel kvartaalsete liigenduste alusel ja Vabariigi Valitsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist eraldatud vahendid valitsemisaladele ümber jaotatud. Eelarveseadusega prognoositud tuludest sõltuvad kulutused arvestatakse lõplikus eelarves tagasi ja asendatakse tulust tekkinud eelarvega. Tegelik eelarve tekib tulude laekumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate projektide korral või tulude tekkimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu, muud tulud). Lõpliku eelarve kuju- nemine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis. B. Lõpliku eelarve kujunemine tuh eurot Kulud, inves- teeringud ja Finantseeri- Tulud käibemaksu- mistehingud kulu Esialgne eelarve 13 132 233 -14 357 377 647 348 Lisaeelarve seadus 240 855 -589 979 -288 000 Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) -1 199 851 Eelarves kavandatud toetused 1 363 342 100 000 Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseerimine -1 171 759 -124 000 Eelarves kavandatud välistoetuste kaasrahastamine 105 907 Tegelikult kasutatud välistoetuste kaasrahastamine -75 607 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 39 048 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu -56 017 Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu 133 632 Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulu -167 393 Tegelikult saadud maksutulu toetusprojektideks -2 217 Eelarves kavandatud muud tulud kulutuste tegemiseks 1 473 Tegelikud muud tulud, mille alusel avati limiit kulutuste tege- miseks -6 350 Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine 2 000 Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist -9 555 Lõplik eelarve 13 373 088 -15 990 703 335 348 Lõplikus eelarves suurenes kulude, investeeringute ja käibemaksukulu eelarve võrreldes esialgse eelarvega 1 633,3 mln euro võrra. C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondosa kirjete võrdlus tuh eurot 2022 2021 Eelarve Tule- Eelarve täit- Tule- Kirje nimetus täitmine miaruanne Vahe mine miaruanne Vahe Tulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmak- 11 948 516 11 773 024 -175 492 10 787 825 10 600 133 -187 692 sed Kaupade ja teenuste müük 514 521 514 521 0 401 923 401 923 0 Riigilõivud 91 722 89 115 Tulu majandustegevusest 422 799 312 807 Saadud toetused 1 048 209 1 085 876 37 666 941 384 984 023 42 639 Muud tulud 275 692 280 986 5 294 183 825 190 398 6 573 Tulu põhivara ja varude müügist 52 463 31 486 Trahvid ja muud varalised karistused 22 910 17 654 Keskkonnatasud 152 374 91 009 Muud tegevustulud 47 944 43 676 Intressi- ja dividenditulud 209 622 -209 622 111 777 -111 777 Riigieelarve tuludesse kaasamata tulud 6 782 -6 782 119 571 -119 571 173 2022 2021 Eelarve Tule- Eelarve täit- Tule- Kirje nimetus täitmine miaruanne Vahe mine miaruanne Vahe Tulemiaruande kirjed, mis ei ka- jastu riigieelarves eraldi kirjetel Tulem bioloogilise vara õiglase väär- tuse muutusest 12 488 12 488 4 938 4 938 Tulem osalustelt 331 756 331 756 365 743 365 743 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 1 074 1 074 -4 449 -4 449 Muud finantstulud 3 617 3 617 3 596 3 596 Tulud kokku 14 003 342 14 003 342 0 12 546 305 12 546 305 0 Kulud Riigieelarve kulud -13 913 756 -12 777 278 Riigieelarvesse kuludesse kaasa- mata kulud -82 833 -275 339 Kulud tulemiaruandes Antud toetused -7 134 902 -7 049 443 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, -34 168 -39 366 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 072 830 -3 532 927 Tööjõukulud -1 173 931 -1 068 771 Majandamiskulud -961 999 -811 299 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse -312 243 -291 228 Muud kulud -144 466 -133 113 Intressikulu -162 051 -126 471 Kulud kokku -13 996 589 -13 996 589 0 -13 052 617 -13 052 617 0 Tulem kokku 6 753 6 753 0 -506 312 -506 312 0 Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korri- geeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiand- mise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustus- maksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel. Eelarve koostamisel ei elimineerita riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes on elimineeritud (vt tulude ja kulude korrigeerimine tulemiaruande alusel). Tegelikud maksude laekumised, nende ühekuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D. Alates 2022. a ei kajastata riigieelarve tuludes kohalikke makse ega riigieelarve kuludes nende edasiandmist kohalikele omavalitsustele. Kui kohalikke makse kogub Maksu- ja Tolliamet ja need kajastuvad riigi tulemiaruandes maksutuluna ja edasiantud maksude kuluna, siis riigieelarve täitmise aruandes on need esitatud vastavate tulude ja kulude korrigee- rimisena tulemiaruande alusel. Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassa- põhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, mitte tulu vähendusena, on need riigieelarve täitmise aruan- des kajastatud samuti tulude ja kulude korrigeerimisena. Riigieelarve tulude ja kuludena ei ole planeeritud muid mitterahalisi tehinguid peale põhivara amortisatsiooni ja jääkväärtuse mahakandmise. Seetõttu kajastuvad tulemiaruande alusel tehtavate korrigeerimiste osades veel mitme- sugused ümberhindlused ja nende tühistamised, mitterahalised saadud ja antud toetused, valuutakursi muutusest tek- kinud tulud ja kulud. Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute ja osaluste müügist ja ümberhindlusest. Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on teatud juhtudel arvesta- tud eelarves raamatupidamisega samal põhimõttel kuluna. Samas pensionieraldiste moodustamist ega eraldiste dis- konteerimisest tulenevat intressikulu ei ole eelarvestatud. Selle asemel on kuluna eelarvestatud pensionieraldiste hin- nangulised väljamaksed. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Kui eraldiste moodustamist ei olnud eelarvestatud, on see kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud eraldiste väljamaksed. 174 D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks tuh eurot Tule- miaruande Tulu tule- Maksude lae- tulude ja lae- Maksutulu liik Lõplik eelarve miaruandes kumine kumiste vahe Tulumaks 2 644 054 2 929 654 2 875 577 54 077 Sotsiaalmaks 3 969 414 4 146 163 4 114 000 32 162 Töötuskindlustusmaksed 247 000 263 457 261 037 2 421 Kogumispensioni maksed 172 512 162 382 162 393 -11 Käibemaks 2 996 942 3 049 290 3 290 364 -241 074 Aktsiisid 1 065 406 994 871 994 847 24 Raskeveokimaks 4 800 5 064 5 099 -35 Tollimaks 56 100 84 011 84 750 -738 Maamaks 58 423 56 784 58 979 -2 195 Hasartmängumaks 33 500 46 145 47 065 -919 Maksud kokku 11 248 151 11 737 821 11 894 111 -156 290 Kohandamine ühekuulise laekumise nih- 54 405 kega Jaanuaris laekunud käibemaks -317 196 Jaanuaris laekunud aktsiis -94 274 Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks -357 063 Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibemaks 335 642 Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis 95 127 Järgmise aasta jaanuaris laekunud sotsiaal- 392 169 maks Kokku koos kohandamisega 11 248 151 11 737 821 11 948 516 -210 694 Riigisiseselt tulemiaruandes elimineeri- 264 961 tud maksutulu ja -kulu taastamine Käibemaksukulu tegevuskuludelt 165 692 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 97 039 Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 17 Maamaks 2 124 Raskeveokimaks 4 Aktsiisid 1 Tollimaks 84 Kokku 11 248 151 12 002 782 11 948 516 54 267 Eelarvepositsiooni arvestatud maksutu- lude eelarve ja täitmine Tulumaks 2 644 054 2 929 654 2 875 577 54 077 Sotsiaalmaks 3 969 414 4 146 163 4 149 107 -2 944 Töötuskindlustusmaksed 247 000 263 457 261 037 2 421 Kogumispensioni maksed 172 512 162 382 162 393 -11 Käibemaks 2 996 942 3 312 038 3 308 810 3 228 Aktsiisid 1 065 406 994 872 995 700 -828 Raskeveokimaks 4 800 5 067 5 099 -32 Tollimaks 56 100 84 095 84 750 -654 Maamaks 58 423 58 908 58 979 -71 Hasartmängumaks 33 500 46 145 47 065 -919 Eelarvepositsiooni arvestatud maksutu- 11 248 151 12 002 782 11 948 516 54 267 lude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 11 948 516 tuhat eurot ning väljaspool riigiee- larve tulusid kajastatud maksutuluks 54 267 tuhat eurot (kokku 12 002 782 tuhat eurot). Lisaks on riigieelarve täitmise aruandes tulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) 6 329 tuhat eurot. 175 Tule- Edasiandmi- miaruande Lõplik Kulu tule- Edasiantud maksutulu liik seks tehtud kulude ja eelarve miaruandes ülekanded ülekand- miste vahe Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 465 879 -1 537 921 -1 525 688 -12 233 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -296 600 -288 562 -285 069 -3 493 Töötuskindlustusmakse - Töötukassale -248 623 -263 457 -261 093 -2 364 Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripi- -148 300 -162 382 -162 492 110 dajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -58 423 -58 929 -59 140 212 Sotsiaalmaks - Tervisekassale -1 556 769 -1 633 574 -1 623 472 -10 102 Aktsiisid - Kultuurkapitalile -16 604 -17 023 -17 039 17 Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile -16 013 -22 057 -22 401 343 Tollimaks - Euroopa Liidule -42 075 -65 043 -66 187 1 144 Edasiantud maksud kokku -3 849 287 -4 048 948 -4 022 581 -26 367 Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega -11 190 Jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 142 320 Järgmise aasta jaanuaris makstud sotsiaalmaksu ravi- -153 470 kindlustuse osa Jaanuaris makstud aktsiisid 1 297 Järgmise aasta jaanuaris makstud aktsiisid -1 336 Edasiantud maksud kohandatuna kokku -3 849 287 -4 048 948 -4 033 771 -15 177 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksu- tulude eelarve ja täitmine Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele -1 465 879 -1 537 921 -1 525 688 -12 233 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale -296 600 -288 562 -285 069 -3 493 Töötuskindlustusmakse -Töötukassale -248 623 -263 457 -261 093 -2 364 Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripi- -148 300 -162 382 -162 492 110 dajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele -58 423 -58 929 -59 140 212 Sotsiaalmaks – Tervisekassale -1 556 769 -1 633 574 -1 634 622 1 048 Aktsiisid – Kultuurkapitalile -16 604 -17 023 -17 078 56 Hasartmängumaks – Kultuurkapitalile -16 013 -22 057 -22 401 343 Tollimaks - Euroopa Liidule -42 075 -65 043 -66 187 1 144 Eelarvepositsiooni arvestatud edasiantud maksu- -3 849 287 -4 048 948 -4 033 771 -15 177 tulude eelarve ja täitmine kokku Vastavalt ülaltoodud arvestusele kajastati riigieelarve täitmise aruandes edasiantud maksude kuluna 4 033 771 tuh eu- rot ning väljaspool riigieelarve kulusid korrigeerimisena 15 177 tuhat eurot (kokku 4 048 948 tuh eurot). Lisaks on riigieelarve täitmise aruandes kulude korrigeerimisena tulemiaruande alusel kajastatud real „Maksude ja sotsiaalkind- lustusmaksete edasiandmine“ kohalike maksude tulu (Tallinna reklaamimaks) edasiandmine 6 334 tuhat eurot. E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus tuh eurot 2022 2021 Soetused põhi- Soetused põhi- Eelarve täit- vara liikumise Eelarve täit- vara liikumise Investeeringud põhivara soetusse mine aruandes mine aruandes Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes -630 081 -584 734 Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -422 581 -491 625 Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) -69 287 -58 359 Ettemaksete muutus -41 173 55 141 Riigisisene käibemaksukulu põhivara soetuselt -97 039 -89 891 Kokku -630 081 -630 081 -584 734 -584 734 176 Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetusega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele. Valitsemisalade aruande osades on põhivara soetusse kapitaliseeritud tööjõukulud kokku summas 4 135 tuh eurot (2021. a 3 443 tuh eurot) kajastatud riigieelarve kuludes tööjõukuludena ning korrigeerimiste osas on vähendatud töö- jõukulu ja suurendatud investeeringuid. Riigieelarve koondosas on põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud töö- jõukulud kajastatud sarnaselt muude raamatupidamisaruannetega investeeringutena, mitte tööjõukuludena, kuigi neid eelarves planeeritakse tööjõukuludena. F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud tuh eurot Finantseerimistehingu liik 2022 2021 Võlakirjade ost -1 514 944 -679 229 Võlakirjade müük 350 411 860 895 Sissemaksed riskikapitalifondidesse -149 000 0 Sissemaksed osalustesse riigi äriühingutes -148 000 -33 000 Laekunud osaluste müügist 0 19 481 Sissemaksed osalustesse rahvusvahelistes organisatsioonides -5 044 -4 835 Laekumised rahvusvaheliste organisatsioonide osalustest 0 2 593 Sissemaksed riigi sihtasutuste sihtotstarbelistesse fondidesse -25 083 -26 868 Tagasilaekumised riigi sihtotstarbelistest fondidest 479 083 30 244 Antud laenud -20 119 -205 Antud laenude tagasimaksed 16 533 15 040 Laekunud võlakirjade emiteerimisest 1 496 089 401 769 Võlakirjade lunastamine -552 105 -425 920 Võetud laenud 170 000 379 241 Võetud laenude tagasimaksed -73 369 -73 672 Kapitalirendikohustiste tagasimaksed -97 -105 Hoiuste muut -162 015 12 510 Kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis (miinus väljamaksed, vt lisa a16 E) 9 876 0 Riigisisene käibemaksukulu finantseerimistehingutelt -17 -17 Kokku -127 802 477 922 Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on üldjuhul võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Valitsemisalade aruande osades on finantseerimistehingutena kajastatud kõik ülaltoodud tabelis olevad tehingud, v. a hoiuste muut ja kindlustusfondidelt laekunud II samba väljamaksete eraldis. Hoiuste muut tekib põhiliselt Rahandus- ministeeriumi valitsemisalas seoses riigikassas hoiustatud teiste isikute rahaga (sh Tervisekassa ja Töötukassa rahali- sed vahendid). G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhimõtetel, kuid esineb erandeid. Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves pla- neeritakse eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulu positsiooni arvestuses vä- hendatud 85 636 tuh euro võrra (2021. a vähendatud 106 268 tuh euro võrra). Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulude mõju. Sellest suurem dividenditulu loetakse superdividendideks. 2022. a positsiooni kor- rigeeriti superdividendidega summas 532 tuh eurot. 2021. a positsiooni korrigeeriti mitterahaliselt varade üleandmisel saadud dividendituluga summas 6 433 tuh eurot. 177 Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. See- tõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raa- matupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Erandina loetakse positsiooni arvestuses kuluks II kogumispensioni sambasse riigi poolt lisaks tasumisele kuuluva 4% eraldise moodustamine ja pea- tatud maksetelt pensionikogujatele tootluse arvestamine (vt lisa a16 osa D). Eelarvepositsiooni mõjutab materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetus, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Seetõttu on positsiooni arvestuses tagasi arvestatud põhivarade amortisatsioon ja müüdud põhivarade jääkväärtus. Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelar- ves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel). Eelarvepositsioonis loetakse kuluks osaluste ja finantsinvesteeringute soetused, millelt ei planeerita tulevikus divi- dende (2021. a kokku summas 10 000 tuh eurot). H. 2022. aastast 2023. aastasse üle kantud eelarve tuh eurot Majandustege- vuse, saas- Käskkirjaga tekvootide Välistoetuste üle kantud müügi ja kodu- ja kaasfinant- kindlaksmää- maiste toe- seerimise Valitsemisala ratud jäägid tuste jäägid jäägid Kokku Vabariigi Valitsus 179 315 0 0 179 315 Riigikogu 2 323 0 0 2 323 Vabariigi President 491 0 0 491 Riigikontroll 805 0 0 805 Õiguskantsler 73 9 1 83 Riigikohus 647 20 0 667 Riigikantselei 2 160 0 0 2 160 Haridus- ja Teadusministeerium 78 382 13 296 61 961 153 639 Justiitsministeerium 12 132 2 608 1 338 16 078 Kaitseministeerium 76 894 1 655 19 400 97 949 Keskkonnaministeerium 22 234 220 363 6 862 249 458 Kultuuriministeerium 41 954 48 020 190 90 165 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 199 382 126 742 40 987 367 112 Maaeluministeerium 13 666 3 740 1 031 18 437 Rahandusministeerium 158 852 59 522 3 556 221 930 Siseministeerium 57 439 5 328 11 475 74 241 Sotsiaalministeerium 92 165 8 197 1 162 101 524 Välisministeerium 20 685 4 627 89 25 401 Kokku 959 601 494 128 148 050 1 601 778 Valitsemisala ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi ja Riigikantselei puhul riigisekretäri käskkirjaga viiakse üle järelejäänud piirmääraga eelarve vahendid kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemiseks lähtudes rii- gieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest. Piirmääraga eelarve jääke on lubatud üle viia kuni 100% ainult üks kord (järgmisse aastasse), kui need on vajalikud samaks (eelmisel aastal planeeritud) otstarbeks. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisal- duvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Eraldi on ülaltoodud tabelis näidatud majandustegevusest saadud tulude, saastekvootide müügist toetusprojektideks eraldatud ja kodumaiste toetuste jäägid. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma äranägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori üksustelt (näiteks Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeli- selt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulust suunatakse 50% keskkon- nakaitselistele projektidele vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (§ 161). I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse reservide kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. Vabariigi Valitsuse eelarve ühe osa moodustavad sihtotstarbelised vahendid, mille asutustele jaotamine Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud tegevustele on otsustatud rahandusministri käskkirjaga. 178 tuh eurot Vabariigi Valitsuse Sihtotstarbelised Kokku Vabariigi Va- reserv, v.a sihtotstar- vahendid litsuse reserv belised vahendid Esialgne eelarve 6 542 114 236 120 778 Üle toodud 2021. aastast 180 200 5 717 185 917 Lisaeelarve seadus 68 396 35 448 103 844 Riigieelarve muutmise seadus 26 711 -981 25 730 Ümberjaotamine Vabariigi Valit- -32 119 32 119 0 suse otsusega Eraldatud asutustele (vt osa J. K.) -155 637 -129 375 -285 012 Jääk aasta lõpuks 94 094 57 165 151 259 Tagastatud asutustelt reservi (vt 21 457 6 999 28 456 osa J, K.) Jääk peale tagastamist 115 551 64 164 179 715 179 J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2022. aastal tuh eurot 2021. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2022 2022 Jääk Presidendi Kantselei 333 Ukraina sõjaga seoses toimunud lisavisiidid 0 120 120 0 0 0 Teadusnõukoja töö rahastamine, COVID-19 haiguse uuringud ja meediakam- Riigikantselei 1 184 0 77 108 0 108 paania Riigikantselei 316 Maailmakoristuspäeva korraldamise toetamine 9 0 9 0 0 0 Riigikantselei 334 Teadusnõukoja töö ja rohepoliitika koordineerimine 0 343 321 22 13 9 Riigikantselei 64 IT-arenduste toetus RIA-le 0 132 132 0 0 0 Riigikantselei 359 Monumentide teisaldamise kulud 0 60 46 14 0 14 Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppe- Haridus- ja Teadusminis- hoone projekteerimise kulu hüvitamine ja Kohtla-Järve Kooli pidamise täienda- teerium 128 vad kulud 0 585 564 21 21 0 Justiitsministeerium 265 Tervishoiutöötajate kollektiivlepingust tuleneva palgakulu puudujäägi katmine 37 0 37 0 0 0 Justiitsministeerium 306 ELA USA, Inc. Ja Eesti Vabariigi vahel toimuva alalise vahekohtu menetluskulud 406 0 245 161 0 161 Justiitsministeerium 462 Kohtute ja Prokuratuuri tööjõukulud 167 0 167 0 0 0 Justiitsministeerium 469 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavate ravi tagamiseks 350 0 350 0 0 0 Justiitsministeerium 139 C-hepatiidi ravimid kinnipeetavatele 0 350 350 0 0 0 Justiitsministeerium 193 Õigusabi kulud ja kohtuotsusest tuleneva rahalise nõude tasumine 0 208 0 208 0 208 Kaitseministeerium 69 Ohuolukordadeks valmisoleku tugevdamine 0 3 955 2 597 1 358 1 358 0 Kaitseministeerium 360 Punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine 0 916 136 780 780 0 Kultuuriministeerium 17 Kultuuriettevõtete toetamine (tagasikanne) 0 0 -44 44 0 44 Võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. a finaalturniiri alagrupitur- Kultuuriministeerium 443 650 0 650 0 0 0 niiri korraldamine Rahvusringhäälingule telekanalite SD- ja HD-pildi paralleeledastuse pikenda- Kultuuriministeerium 470 0 300 300 0 0 0 mine ja lõpule viimine Eesti Rahvusringhäälingu ringlus- ja venekeelsete kanalite sisutootmise tugev- Kultuuriministeerium 54 0 1 478 1 478 0 0 0 damine Kultuuriministeerium 92 Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete toetuste tugevdamine 0 1 300 1 279 21 17 4 Kultuuriministeerium 205 Film Estonia kulud 0 3 400 3 399 1 1 0 180 2021. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2022 2022 Jääk Lootsi tänava keskaegse laevavraki konserveerimine ja Lennusadamasse kon- Kultuuriministeerium 348 0 511 36 475 475 0 serveerimishalli rajamine Kultuuriministeerium 23 Valitsemisala asutuste energiakulud 0 1 000 982 18 0 18 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 19 Turvalise krüpteeritud mobiilside lahenduse kasutusele võtmine 24 0 24 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 287 Küberintsidentide ennetamise erakorralised kulud 377 0 377 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 329 Riigivõrgu turvalisuse suurendamise erakorralised kulud 1 828 0 1 828 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- Elektritarbijatele okt 2021-märts 2022 võrguteenuse kulu ja sellega kaasneva katsiooniministeerium 377 39 980 0 39 980 0 0 0 käibemaksu kompenseerimine 50% ulatuses Majandus- ja Kommuni- Gaasitarbijatele detsember 2021 kuni märts 2022 tarbitud võrguteenuse kulu katsiooniministeerium 461 15 527 0 15 512 15 0 15 ja sellega kaasneva käibemaksu kompenseerimine Majandus- ja Kommuni- Elektri- ja gaasitarbijatele jaanuar-märts 2022 elektrienergia ja võrguteenuse katsiooniministeerium 52 0 74 536 45 136 29 400 80 16 904 ja maagaasi kulu kompenseerimine Majandus- ja Kommuni- Toetus kaugkütte eest kodutarbijatele ja gaasi eest mittekodutarbijatele koos katsiooniministeerium 93 0 16 952 11 346 5 606 60 2 729 käibemaksukuluga veebruar kuni märts Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 169 COVID-19 kriisi õigusabi kulud 0 20 20 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- Venemaale ja Valgevenele kehtestatud EL sanktsioonidest tingitud tööüle- katsiooniministeerium 194 0 96 15 81 81 0 sannete täimine, õigusteenuse kulud Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 361 Talvise navigatsiooni kulud 0 921 921 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 336 AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 2021. a eest 0 14 592 14 592 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- Kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta katsiooniministeerium 63 0 4 200 1 874 2 326 2 326 0 vedamise hüvitis Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium 68 AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu tagamine 2022. a eest 0 8 716 8 716 0 0 0 Maaeluministeerium 98 Ühendlabori moodustamisega seotud vältimatud ja ühekordsed kulud 0 150 56 94 0 94 Rahandusministeerium 458 Ida-Viru maakonna ettevõtjate toetusmeetme rahastamine (tagasilaekumine) 0 0 -137 137 0 137 Rahandusministeerium 372 Tulumaksuseaduse muudatustega seotud IT-investeeringud 658 0 658 0 0 0 Rahandusministeerium 333 FC Levadia kompromisskokkuleppe sõlmimine 800 0 0 800 0 800 181 2021. aastast aastasse asu- Korralduse Tagastatud Üle toodud Kasutatud Eraldatud Järgmisse number Eelarve jagu Otstarve reservi tustele 2022 2022 Jääk Rahandusministeerium 3 Mobiilse röntgeniaparaadi soetamine 0 600 0 600 600 0 Rahandusministeerium 116 KOVidele Ukraina põgenike vältimatu abi kulude katmine 0 3 300 467 2 833 2 833 0 Rahandusministeerium 22 e-Maksuametis füüsilise isiku maksuvaba tulu suurendamine 0 72 15 57 57 0 Siseministeerium 143 Avariisse sattunud pääste põhiauto asendamine ja paakkonteineri taastamine 367 0 366 1 0 1 Massilise sisserände tõkestamise ülesannete täitmisega, sh COVID-19 epidee- Siseministeerium 284 171 0 171 0 0 0 milise leviku tõkestamise kulud Siseministeerium 453 President Kersti Kaljulaidi kaitse pärast ametiaja lõppemist 37 0 37 0 0 0 Koroonaviirusest tingitud kahju katmine PPA lepingupartneritele, kellele on üle antud sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine ja andme- Siseministeerium 467 kogu haldamine 179 0 179 0 0 0 Siseministeerium 468 Kaitsepolitseiameti hoone keskkonnareostuse likvideerimise kulud 500 0 500 0 0 0 COVID-19 vaktsiinide tarvikute, külmahela ja vaktsineerimise tagamine, viiruse Sotsiaalministeerium 29 952 0 952 0 0 0 testimine Sotsiaalministeerium 285 PPA kaasamine COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks 143 0 143 0 0 0 Sotsiaalministeerium 297 COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kommunikatsioonitegevuse kulud 362 0 261 101 0 101 Sotsiaalministeerium 347 COVID-19 tõkestamiseks vajalike e-teenuste kulud 212 0 103 110 0 110 Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendus, et rakendada alates 2023 pensionide tulu- Sotsiaalministeerium 20 0 600 600 0 0 0 maksuvabastuse muudatus Sotsiaalministeerium 63 Ukrainast põgenenud isikute Eestisse vastuvõtmisega seotud esmased kulud 0 1 300 1 274 26 26 0 Sotsiaalministeerium 102 COVID-19 kriisiga seotud testimised, IKT ja õigusabiteenused, investeeringud 0 12 466 8 716 3 750 3 750 0 Välisministeerium 68 Eesti riigi julgeolekuvõimekuse suurendamine 0 2 217 548 1 669 1 669 0 Välisministeerium 148 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertide kulud 0 240 167 73 76 0 Kokku 63 922 155 637 183 880 35 678 14 221 21 457 182 K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2022. aastal tuh eurot 2021. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2022 2022 Jääk Riigikogu Kantselei 81 Valimiste tarkvara investeeringud ja infoturbe kindlustamine 0 102 0 102 102 0 Presidendi Kantselei 35 IKT arendamine ja haldamine 0 127 76 51 51 0 Presidendi Kantselei 139 Kaugtöö korraldamine 0 23 23 0 0 0 Riigikohus 63 0 Info- 0 7 7 0 0 Riigikantselei 95 IT vajaku kompenseerimine 0 52 27 25 25 0 Riigikantselei 1 Riikliku energiasäästukampaania korraldamine 0 108 108 0 0 0 Haridus- ja Teadusminis- 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 5 0 5 0 0 0 teerium Haridus- ja Teadusminis- Tartu Ülikooli Covid-19 seire, reovee seire ja KoroGeno-Est-2 ja KoroGeno- 110 2 500 0 2 385 115 0 115 teerium Est-3 projektid Haridus- ja Teadusminis- 29 SARS-CoV-2 antigeeni enesetestimise vahendite soetamine koolidele 0 6 650 6 364 286 0 286 teerium Haridus- ja Teadusminis- 36 Eestikeelse hariduse toetamine ja rakendamine 0 5 000 4 390 610 610 0 teerium Haridus- ja Teadusminis- 62 Likvideeritud SA HITSA ettemaksude kuludesse kandmine 0 654 654 0 0 0 teerium Haridus- ja Teadusminis- 210 EL toetuste mitteabikõlblikud kulud 0 3 3 0 0 0 teerium Justiitsministeerium 105 IT püsikulud 254 0 254 0 0 0 Rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks USA-sse lähetatud Eesti eriesindaja Justiitsministeerium 58 0 250 184 66 66 0 kulud Infoturbe kindlustamine ja oluliste infosüsteemide ülalhoid (IT vajaku kom- Justiitsministeerium 70,217 0 856 295 561 561 0 penseerimine) Justiitsministeerium 71 Konkurentsiameti lisarahastus konkurentsiseaduse muudatuse tõttu 0 700 655 45 45 0 Justiitsministeerium 102 Avaliku teabe seaduse muutmisega seotud tegevused 0 5 900 1 844 4 056 0 4 056 Kaitseministeerium 23 Küberturvalisuse kindlustamine (IT vajaku kompenseerimine) 0 500 210 290 290 0 Kaitseministeerium 24 Elektroonilise võitluse teadussuuna loomine 0 1 100 112 988 988 0 Kaitseministeerium 224 Välisabina saadud impordi käibemaks 0 78 78 0 0 0 Keskkonnaministeerium 77 IT vajaku kompenseerimine 0 2 623 631 1 992 1 992 0 183 2021. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2022 2022 Jääk Keskkonnaministeerium 112 Ilmaandmete avalikustamine vastavalt EL direktiivile 2019/1024 0 848 368 479 479 0 Keskkonnaministeerium 132 Ruumiandmete avalikustamine 0 337 337 0 0 0 Keskkonnaministeerium 171 EL struktuurivahendite mitteabikõlblikud kulud 0 444 444 0 0 0 Kultuuriministeerium 66 Eesti Rahvusringhäälingu küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine 1 213 0 1 213 0 0 0 Kultuuriministeerium 114 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 125 0 125 0 0 0 Kultuuriministeerium 154 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 252 0 252 0 0 0 Kultuuriministeerium 3 Kultuuriväärtusega leiu leiutasu 0 67 67 0 0 0 Võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. a finaalturniiri alagrupitur- Kultuuriministeerium 30 0 950 102 848 848 0 niiri korraldamine Kultuuriministeerium 46 Rahvusvaheliste kultuuri ja spordisündmuste toetamine 0 825 704 121 0 121 Kultuuriministeerium 61 Film Estonia kulud 0 471 471 0 0 0 Kultuuriministeerium 66 Infosüsteemide MuIS ja Legacy asendamine (IT-vajaku kompenseerimine) 0 333 294 39 39 0 Kultuuriministeerium 83 Film Estonia kulud 0 649 649 0 0 0 Kultuuriministeerium 107 Film Estonia kulud 0 261 261 0 0 0 Kultuuriministeerium 151 Film Estonia kulud 0 204 204 0 0 0 Kultuuriministeerium 140 Rahvusraamatukogu 2022. a infotehnoloogia halduskulud 0 105 105 0 0 0 Kultuuriministeerium 165 Rahvusvaheliste kultuuri ja spordisündmuste toetamine 0 760 750 10 0 10 Kultuuriministeerium 172 Leiutasu 0 17 17 0 0 0 Kultuuriministeerium 202 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0 130 130 0 0 0 Kultuuriministeerium 229 Rahvusringhäälingu küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine 0 1 000 1 000 0 0 0 Kultuuriministeerium 220 Tallinna Linnateatri ehitus 0 6 314 3 271 3 043 3 043 0 Kultuuriministeerium 218 Film Estonia kulud 0 145 145 0 0 0 Kultuuriministeerium 5 Eesti Rahvusraamatukogu IT halduskulud 0 115 115 0 0 0 Kultuuriministeerium 18 Film Estonia kulud 0 269 269 0 0 0 Majandus- ja Kommuni- 16 Digiriigi küberturvalisuse kindlustamine ja strateegiline turbevajadus 1 397 0 1 095 302 0 302 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 83 Reisiparvlaev Estonia allvee-uuringud ja elektrooniline simulatsioonimudel 1 159 0 557 602 0 602 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 80 0 79 1 0 1 katsiooniministeerium 184 2021. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2022 2022 Jääk Majandus- ja Kommuni- 189 Struktuurifondide projektide halduskulud 18 0 18 0 0 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 41 IT vajaku kompenseerimine 0 617 30 587 587 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 64 IT vajaku kompenseerimine 0 1 601 885 716 716 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 135 IT vajaku kompenseerimine 0 9 234 7 932 1 303 1 303 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 101 Parvlaev Estonia esialgse hindamisega seotud allveeuuringud 0 1 400 86 1 314 1 314 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 141 Põhja-Sakala valla Võhma-Kahala kergliiklustee rajamine 0 200 200 0 0 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- Digiriigi kesksete teenuste korraldamine ja riikliku küberturvalisuse arenda- 162 0 1 850 1 205 645 645 0 katsiooniministeerium mine Majandus- ja Kommuni- 173 Keri tuletorni I etapi rekonstrueerimistööd 0 1 318 311 1 007 1 007 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 233 Riigimajade IKT seadmete asendamine 0 44 4 40 40 0 katsiooniministeerium Majandus- ja Kommuni- 234,33 Lõppenud struktuurifondide projektide halduskulud 0 409 101 309 309 0 katsiooniministeerium Maaeluministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 5 0 5 0 0 0 Maaeluministeerium 184 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) mitteabikõlblikud kulud 0 636 636 0 0 0 Toiduohutuse tagamise ja toidu tootmise keskkonnakoormuse vähendami- Maaeluministeerium 219 0 4 020 1 085 2 935 2 935 0 sega seotud teadus- ja arendustegevus Maaeluministeerium 184 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) mitteabikõlblikud kulud 0 636 636 0 0 0 Toiduohutuse tagamise ja toidu tootmise keskkonnakoormuse vähendami- Maaeluministeerium 219 0 4 020 1 085 2 935 0 0 sega seotud teadus- ja arendustegevus Maaeluministeerium 78 IT-vajaku kompenseerimine 0 237 51 186 186 0 Maaeluministeerium 204 EL toetuste tagasinõuded 0 92 92 0 0 0 Rahandusministeerium 86 Ettevõtlustoetus Muhu ja Saaremaa vallale (tagasilaekumine) 0 0 -41 41 0 41 Rahandusministeerium 69,48 IKT andmeteenuse võimekuse loomine 727 0 727 0 0 0 Rahandusministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 493 0 441 52 0 52 185 2021. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2022 2022 Jääk Rahandusministeerium 183 Toetuste rakendamiskulud 105 0 27 78 0 78 Rahandusministeerium 12 Rahapesu tõkestamine 0 288 288 0 0 0 Rahandusministeerium 42 IT vajaku kompenseerimine 0 2 964 1 233 1 731 1 731 0 Rahandusministeerium 67 KOVidele COVID-19 vastu vaktsineerimise tulemuste preemia 0 312 312 0 0 0 KOVidele COVID-19 vastu vaktsineerimise hõlmatuse suurendamise toetus, Rahandusministeerium 104 0 50 50 0 0 0 vaktsineerimise preemia KOVidele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi kulude hüvitamine ja majutus- Rahandusministeerium 195 0 5 000 142 4 858 3 675 1 183 kulude katmine Rahandusministeerium 210 EL toetuste mitteabikõlblikud kulud 0 0 0 0 0 0 Rahandusministeerium 232 Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine Viljandis 0 401 289 112 112 0 Rahandusministeerium 7 Ukraina põgenike rahvastikutoimingute kulude hüvitamine KOVidele 0 200 0 200 200 0 Siseministeerium 54 Idapiiri väljaehitamine 0 0 0 0 0 0 Siseministeerium 16 e-residentsuse programmi elluviimisega seotud arendused 107 0 107 0 0 0 Siseministeerium 52 Riigipiiri väljaehitamise kulud 218 0 218 0 0 0 Siseministeerium 53 Narva Aleksandri kiriku projekteerimistööd ja erakorraline remont 77 0 29 48 0 48 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile automaatse biomeetrilise identifitseeri- missüsteemi rakendamisel AFIS sõrmejälje- ja biograafiaandmete ekspordiga Siseministeerium 47 seotud kulude katmine 54 0 54 0 0 0 Integratsiooni SA-ga sõlmitava halduslepinguga keeleõppe rakendamiseks Siseministeerium 65 303 0 303 0 0 0 kaasnevad kulud Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 2021. aas- Siseministeerium 63 233 0 233 0 0 0 tal Siseministeerium 97 Rõuge vabatahtlike päästjate kinnisvara arendused 250 0 250 0 0 0 Siseministeerium 118 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 19 0 19 0 0 0 Siseministeerium 129 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 726 0 723 3 0 3 Siseministeerium 136 Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamine 262 0 262 0 0 0 Siseministeerium 148 Riigipiiri väljaehitamise kulud 1 987 0 1 987 0 0 0 Siseministeerium 73 Politseiüksuse ESTPOL5 Leedule ametiabi osutamine 60 0 60 0 0 0 Siseministeerium 25 Terroristliku veebisisu eemaldamist reguleeriva määruse rakendamine 0 1 327 1 327 0 0 0 Siseministeerium 27 Infoturbe ja oluliste infosüsteemide ülalhoiu tegevused 0 3 937 3 289 648 648 0 186 2021. aastast Tagastatud Üle toodud asutustele Kasutatud Eraldatud Järgmisse Käskkirja aastasse number Eelarve jagu Otstarve reservi 2022 2022 Jääk Kaugseire teadus- ja arenduskeskuse loomine ja Sisekaitseakadeemia sisetur- Siseministeerium 53 0 1 081 303 778 778 0 valisuse ja -julgeoleku uurimiskeskuse arendamine Siseministeerium 54 Eesti riigipiiri väljaehitamine 0 9 395 8 852 543 543 0 Siseministeerium 96 Infoturbe kindlustamine 0 438 69 369 369 0 Siseministeerium 159 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 421 421 0 0 0 Siseministeerium 160 uID detailanalüüs 0 150 0 150 150 0 Siseministeerium 208 Eesti riigipiiri väljaehitamine 0 2 000 0 2 000 2 000 0 Siseministeerium 4 Narva Aleksandri Kiriku konserveerimine ja erakorraline remont 0 328 0 328 328 0 Siseministeerium 15 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi rakendamine 0 728 319 409 409 0 Sotsiaalministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 8 0 8 0 0 0 Sotsiaalministeerium 128 IKT arendused ja halduskulud 2 632 0 2 632 0 0 0 Üldarstiabi teenuse osutajatele COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatuse tõst- Sotsiaalministeerium 155 300 0 300 0 0 0 mise suurendamiseks ja Eesti Perearstide Seltsi arendustegevusteks Sotsiaalministeerium 174 Koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise korraldamine 653 0 653 0 0 0 Sotsiaalministeerium 43 Vaktsiinikindluse süsteemi käivitamine ja toimimine, sh hüvitiste maksmine 0 1 437 410 1 027 924 0 Sotsiaalministeerium 161 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumine 0 897 595 302 302 0 Sotsiaalministeerium 158 IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 0 5 475 3 609 1 866 1 886 0 Sotsiaalministeerium 181 Kaugtöö ja üle-eestilise värbamisega seotud töökohtade loomine 0 90 38 52 52 0 Hinnatõusu leevendamise toetus lastega peredele, pensionäridele ja töövõi- Sotsiaalministeerium 188 0 30 000 29 779 221 222 0 metustoetuse saajatele Välisministeerium 108 Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiskulud 1 0 1 0 0 0 Välisministeerium 28 Venemaa, Aasia ja Arktika suunalised rakendusuuringud 0 923 333 589 589 0 Välisministeerium 105 IKT lisavajadused 0 895 142 753 455 0 Kokku 16 225 129 375 105 067 40 533 33 534 6 999 187 L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2022. aastal tuh eurot Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt. Üle toodud kirja num- duse/käsk Kasutatud 2021. aas- Eraldatud Järgmisse Tagasta- aastasse Korral- tud re- viidud 2022 2022 servi Jääk tast ber Eelarve jagu Otstarve Keskkonnaministeerium 65 Maareformi kulude katteks 306 0 126 180 180 0 Keskkonnaministeerium 135 Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine 35 0 1 34 34 0 Keskkonnaministeerium 165,265 Maareformiga seotud kuludeks 225 0 107 119 119 0 Keskkonnaministeerium 16 Hoonestusõiguse seadmiseks 269 0 9 260 260 0 Keskkonnaministeerium 67 Riigivara munitsipaliseerimine ja maareformi elluviimine 24 0 24 0 0 0 Keskkonnaministeerium 187 Maa hindamise ettevalmistamine 354 -95 130 129 129 0 Keskkonnaministeerium 138 Maa korralise hindamise ettevalmistamine ja läbiviimine 293 0 289 4 4 0 Maareformi elluviimine ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna Keskkonnaministeerium 455 2 732 0 540 2 192 2 192 0 ja tingimiste loomine Majandus- ja Kommuni- Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutusjäätmete ringlusse- 55 36 0 22 14 14 0 katsiooniministeerium võtu rakendusuuring Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, Kultuuriministeerium 226 8 0 0 8 0 8 konserveerimine, restaureerimine Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, Kultuuriministeerium 186 710 0 545 165 165 0 konserveerimine, restaureerimine Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, Kultuuriministeerium 454 0 1 000 200 800 800 0 konserveerimine, restaureerimine Omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste hooldamine, remont, Kultuuriministeerium 349 0 3 000 0 3 000 3 000 0 konserveerimine, restaureerimine Rahandusministeerium 10 Kohalike omavalitsuste üksustele 9 0 3 6 6 0 Rahandusministeerium 34,456 Omandi- ja maareformi ülesannete täitmiseks 107 0 98 9 9 0 Rahandusministeerium 108,55,456,96 Riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 130 660 63 727 727 0 Rahandusministeerium 138,456,55 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 635 0 239 396 396 0 Rahandusministeerium 292 ORF sotsiaalse ja õigusliku mõju uuring 52 0 7 45 0 45 Rahandusministeerium 34 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine 10 0 5 5 5 0 Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja kasutamata erasta- Rahandusministeerium 279 330 0 13 317 317 0 misväärtpaberite hüvitamine Rahandusministeerium 138 Infotehnoloogiliste arendustööde eelanalüüs 4 0 0 4 0 4 188 Üle toodud kirja num- duse/käsk Kasutatud 2021. aas- Eraldatud Järgmisse Tagasta- aastasse Korral- tud re- viidud 2022 2022 servi Jääk tast ber Eelarve jagu Otstarve Maa korralise hindamisega seotud infotehnoloogilised arendustööd ja in- Rahandusministeerium 45 0 1 895 130 1 765 1 765 0 fosüsteemide ülalhoid Elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivita- Rahandusministeerium 96 0 3 000 0 3 000 3 000 0 mine KOVidele Rahandusministeerium 362 Maa korralise hindamise läbiviimine ja tulemuste kasutusele võtmine 0 95 0 95 95 0 Kokku 6 269 9 555 2 550 13 274 13 218 57 189 M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega 2022. a Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigee- tulud ja - Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud rimised kulud Riigikogu 101 -23 798 -74 -23 771 58 -23 790 -39 -23 771 Vabariigi President 169 -5 218 -271 -5 320 149 -5 526 57 -5 320 Riigikontroll 49 -5 422 0 -5 374 49 -5 422 0 -5 374 Õiguskantsler 0 -3 068 11 -3 057 0 -3 068 11 -3 057 Riigikohus 428 -6 009 -552 -6 132 428 -5 959 -602 -6 132 Riigikantselei 1 372 -17 806 -3 -16 437 1 082 -17 597 78 -16 437 Haridus- ja Teadus- ministeerium 192 901 -851 825 11 -658 913 179 623 -851 627 13 091 -658 913 Justiitsministeerium 59 513 -198 751 -5 967 -145 205 58 594 -197 559 -6 240 -145 205 Kaitseministeerium 14 916 -733 654 -28 974 -747 712 7 544 -690 689 -64 567 -747 712 Keskkonnaministee- rium 581 178 -150 846 238 246 668 578 657 064 -135 520 147 034 668 578 Kultuuriministee- rium 50 850 -328 416 -2 081 -279 647 11 557 -328 830 37 626 -279 647 Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 422 402 -1 034 721 7 768 -604 551 433 755 -1 015 849 -22 456 -604 551 Maaeluministee- rium 341 487 -438 075 3 474 -93 115 344 224 -437 023 -316 -93 115 Rahandusministee- rium 12 115 588 -7 487 600 64 824 4 692 812 12 106 927 -2 843 437 -4 570 679 4 692 812 Siseministeerium 76 181 -585 069 -33 245 -542 133 59 447 -518 121 -83 459 -542 133 Sotsiaalministee- rium 4 728 532 -6 811 598 -68 873 -2 151 940 155 513 -6 854 701 4 547 249 -2 151 940 Välisministeerium 7 618 -95 379 104 -87 657 7 722 -95 379 0 -87 657 Elimineerimised -4 926 389 4 942 716 0 16 327 -27 176 116 341 -72 838 16 327 Kokku 13 666 895 -13 834 537 174 396 6 753 13 996 560 -13 913 756 -76 050 6 753 2021. a tuh eurot Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigee- tulud ja - Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud rimised kulud Riigikogu 138 -23 155 -69 -23 086 138 -23 090 -134 -23 086 Vabariigi President 143 -5 525 -211 -5 594 143 -4 901 -836 -5 594 Riigikontroll 26 -5 060 0 -5 033 26 -5 060 0 -5 033 Õiguskantsler 0 -3 006 -2 -3 009 0 -3 006 -2 -3 009 Riigikohus 267 -5 410 -511 -5 654 267 -5 236 -685 -5 654 Riigikantselei 1 708 -18 152 -3 -16 447 1 349 -17 989 192 -16 447 Haridus- ja Teadus- ministeerium 168 466 -753 612 88 -585 058 156 849 -753 643 11 736 -585 058 Justiitsministeerium 49 162 -193 443 -5 701 -149 982 48 914 -192 068 -6 828 -149 982 Kaitseministeerium 16 695 -622 817 -26 356 -632 479 5 038 -572 755 -64 761 -632 479 190 Tulemiaruande näitajad Riigieelarve täitmise aruande näitajad Finants- Tegevus- Tegevusku- Korrigee- tulud ja - Tulem Tulud Kulud Tulem tulud lud rimised kulud Keskkonnaministee- rium 447 902 -183 201 257 896 522 597 482 810 -165 855 205 642 522 597 Kultuuriministee- rium 48 939 -319 944 -1 214 -272 218 10 408 -316 777 34 150 -272 218 Majandus- ja Kom- munikatsioonimi- nisteerium 304 806 -839 487 75 730 -458 951 329 414 -820 222 31 857 -458 951 Maaeluministee- rium 330 855 -411 983 -10 223 -91 351 318 993 -411 399 1 054 -91 351 Rahandusministee- rium 10 884 698 -6 906 646 40 372 4 018 425 10 887 694 -2 670 880 -4 198 389 4 018 425 Siseministeerium 55 558 -483 044 -30 406 -457 891 50 205 -438 297 -69 799 -457 891 Sotsiaalministee- rium 4 289 466 -6 479 604 -61 103 -2 251 240 160 562 -6 374 429 3 962 628 -2 251 240 Välisministeerium 3 159 -77 083 30 -73 894 3 189 -77 083 0 -73 894 Elimineerimised -4 420 574 4 405 025 102 -15 447 -29 264 75 411 -61 594 -15 447 Kokku 12 181 415 -12 926 146 238 419 -506 312 12 426 734 -12 777 278 -155 768 -506 312 Riigieelarves ja selle täitmisel rakendatakse üldjuhul raamatupidamisarvestusega samu arvestuspõhimõtteid, kuid on ka erinevusi. Riigieelarve tulude ja kulude erinevused võrreldes tulemiaruandega on riigieelarve täitmise aruande osa- des põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade kohta kajas- tatud korrigeerimistena sarnaselt aruande koondosas esitatuga. Arvestuspõhimõtete erinevusi on kirjeldatud käeso- leva lisa osas C „Tulemiaruande ja riigieelarve aruande koondosa kirjete võrdlus“. 191 3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta 3.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Varad Käibevara Raha 432,6 459,3 574,5 241,1 280,2 394,8 Finantsinvesteeringud 7,3 0,0 0,0 7,0 0,0 0,0 Maksu- ja trahvinõuded 157,7 145,7 135,5 157,7 145,7 135,5 b2 Muud nõuded ja ettemak- sed 172,5 155,2 142,4 109,2 83,4 78,5 b3 Varud 17,9 17,1 15,9 0,5 0,5 0,4 Käibevara kokku 788,0 777,3 868,3 515,5 509,8 609,2 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 38,0 38,1 38,3 b4 Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 99,6 104,6 47,3 434,8 419,0 341,6 b5 Finantsinvesteeringud 3,1 7,6 7,3 0,0 4,6 4,2 Muud nõuded ja ettemak- sed 22,5 24,2 26,1 71,8 78,1 51,0 b3 Kinnisvarainvesteerin- gud 155,9 153,1 155,8 104,2 107,0 111,4 b6 Materiaalne põhivara 5 654,0 5 440,4 5 088,6 3 773,4 3 608,7 3 373,5 b7 Immateriaalne põhivara 9,1 8,0 8,5 2,9 2,3 2,9 Bioloogilised varad 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 Põhivara kokku 5 946,0 5 739,7 5 335,4 4 426,9 4 259,6 3 924,7 Varad kokku 6 734,0 6 517,0 6 203,7 4 942,4 4 769,4 4 533,9 192 Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohusti- sed Võlad tarnijatele 172,6 156,0 112,5 119,8 89,4 67,6 Võlad töötajatele 156,9 140,9 132,9 111,7 99,3 93,7 Maksuvõlad 72,4 66,3 62,0 51,0 45,7 43,8 Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 54,4 86,9 120,6 47,0 77,8 111,7 b9 Eraldised 1,5 1,5 2,2 0,6 0,3 0,3 Laenukohustised 147,4 140,6 135,1 120,8 105,5 111,6 b10 Tuletisinstrumendid 0,0 0,0 1,0 0,0 0,0 1,0 Lühiajalised kohusti- sed kokku 605,2 592,2 566,3 450,9 418,0 429,7 Pikaajalised kohusti- sed Laenukohustised 972,8 888,9 857,3 849,5 781,0 738,3 b10 Muud kohustised ja saa- dud ettemaksed 3,2 3,3 3,6 11,4 12,9 12,2 b9 Eraldised 13,4 15,0 14,0 0,1 0,5 0,0 Pikaajalised kohusti- sed kokku 989,4 907,2 874,9 861,0 794,4 750,5 Kohustised kokku 1 594,6 1 499,4 1 441,2 1 311,9 1 212,4 1 180,2 Netovara Vähemusosalus 3,1 2,7 2,4 0,0 0,0 0,0 Kohalike omavalitsuste Netovara Reservid 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Akumuleeritud tulem 5 135,9 5 014,5 4 759,7 3 630,1 3 556,6 3 353,3 Kohalike omavalit- suste netovara kokku 5 136,3 5 014,9 4 760,1 3 630,5 3 557,0 3 353,7 Netovara kokku 5 139,4 5 017,6 4 762,5 3 630,5 3 557,0 3 353,7 Kohustised ja netovara kokku 6 734,0 6 517,0 6 203,7 4 942,4 4 769,4 4 533,9 193 3.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2022 2021 2022 2021 Tegevustulud Maksutulud 1 615,6 1 440,9 1 615,6 1 440,9 b2 Saadud toetused 995,4 977,2 876,3 851,1 b11 Kaupade ja teenuste müük 883,3 799,7 196,8 159,5 b12 Muud tulud 37,2 49,6 33,5 46,5 b13 Tegevustulud kokku 3 531,5 3 267,4 2 722,2 2 498,0 Tegevuskulud Tööjõukulud -1 661,2 -1 517,1 -1 201,6 -1 093,4 b14 Majandamiskulud -940,4 -799,0 -671,9 -580,6 b15 Antud toetused -272,6 -206,5 -412,8 -277,7 b11 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -323,9 -295,2 -212,0 -192,9 b16 Muud kulud -205,1 -195,7 -162,7 -159,8 b17 Tegevuskulud kokku -3 403,2 -3 013,5 -2 661,0 -2 304,4 Tegevustulem 128,3 253,9 61,2 193,6 Finantstulud ja –kulud Tulem osalustelt 2,9 6,0 14,8 12,8 b4, b5 Intressikulu -14,5 -10,9 -13,1 -8,6 b10 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 3,0 0,7 2,7 0,4 Muud finantstulud 0,0 0,1 1,0 0,6 Finantstulud ja -kulud kokku -8,6 -4,1 5,4 5,2 Ettevõtja tulumaks -0,6 -0,6 0,0 0,0 Aruandeperioodi tulem 119,1 249,2 66,6 198,8 Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 118,6 248,9 66,6 198,8 Sh vähemusosaluse osa tulemist 0,5 0,3 194 3.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 2022 2021 2022 2021 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 128,3 253,9 61,2 193,6 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 323,9 295,2 212,0 192,9 b16 Käibemaksukulu põhivara soetustelt 73,4 81,8 64,9 74,9 b17 Kasum/kahjum põhivara müügist -12,5 -25,7 -11,5 -24,3 b13 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine -171,5 -248,1 -135,5 -193,3 b11 Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 11,9 14,8 72,1 32,7 b11 Kokku korrigeeritud tegevustulem 353,5 371,9 263,2 276,5 Käibevarade netomuutus -34,6 -28,7 -31,6 -13,1 Kohustiste netomuutus 52,8 36,3 42,2 27,5 Kokku rahavood põhitegevusest 371,7 379,5 273,8 290,9 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -602,0 -646,4 -415,7 -469,9 b8 Laekunud põhivara müügist 18,3 30,9 17,2 28,4 b6,b7 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 114,5 160,1 90,1 131,7 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -8,3 -11,4 -74,6 -30,8 Tasutud osaluste omandamisel 0,0 -58,5 -13,1 -72,6 b4,b5 Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 2,5 0,0 3,5 0,9 Laekunud dividendid 7,2 7,2 10,7 11,1 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -0,7 -0,2 0,0 0,0 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0,4 0,2 0,4 0,0 Antud laenud -0,6 -0,9 -4,3 -37,2 Laekunud laenude tagasimaksed 2,2 2,5 8,4 5,8 Laekunud intressid ja muud finantstulud 0,5 0,4 1,2 0,6 Kokku rahavood investeerimistegevusest -466,0 -516,1 -376,2 -432,0 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised 217,5 178,4 188,9 155,8 b10 Laenukohustiste tagasimaksed -136,6 -144,9 -114,9 -119,7 b10 Dividendidelt makstud tulumaks -0,6 -0,6 0,0 0,0 Makstud intressid ja muud finantskulud -12,7 -11,5 -10,7 -9,6 b10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 67,6 21,4 63,3 26,5 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 459,3 574,5 280,2 394,8 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 432,6 459,3 241,1 280,2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -26,7 -115,2 -39,1 -114,6 195 3.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Vähemusosalus Kohalike omavalitsuste netovara mise reserv ritud tulem Akumulee- maanda- Kassare- Kokku Kokku Riski- serv Lisa Jääk seisuga 31.12.2020 0,4 0,0 4 759,7 4 760,1 2,4 4 762,5 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 0,0 0,0 b4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,5 0,5 0,5 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,4 5,4 5,4 b7 Aruandeperioodi tulem 248,9 248,9 0,3 249,2 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 254,8 254,8 0,3 255,1 Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 0,0 5 014,5 5 014,9 2,7 5 017,6 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 -0,1 -0,1 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,4 0,4 0,4 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,6 6,6 6,6 b7 Aruandeperioodi tulem 118,6 118,6 0,5 119,1 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 125,6 125,6 0,4 126,0 SA Tartu Teaduspark ümberklassifitseerimine -4,2 -4,2 -4,2 keskvalitsusse Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 0,0 5 135,9 5 136,3 3,1 5 139,4 B. Konsolideerimata aruanne ritud tulem Akumulee- Kassare- Kokku serv Lisa Jääk seisuga 31.12.2020 0,4 3 353,3 3 353,7 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,5 0,5 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,3 5,3 b7 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine -1,3 -1,3 Aruandeperioodi tulem 198,8 198,8 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 203,3 203,3 Ümberjaotamine 0,0 0,0 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 0,4 3 556,6 3 557,0 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,4 0,4 b6 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,5 6,5 b7 Aruandeperioodi tulem 66,6 66,6 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 73,5 73,5 Jääk seisuga 31.12.2022 0,4 3 630,1 3 630,5 196 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest. Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1. 2017. aasta oktoobrist on Eestis 79 kohaliku omavalitsuse üksust ning need on hõlmatud käesolevasse aruandesse. Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetu- lundusühingud ja tütarettevõtjad (344 üksust, võrreldaval perioodil 373 üksust). Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeeto- did ja hindamisalused). Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses. Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate ük- suste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 197 3.6 Lisad (b1–b22) Lisa b1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot A. Kohaliku omavalitsuse üksused Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Kokku 6 734,0 5 039,4 3 531,5 -3 402,2 119,1 6 517,0 5 017,6 3 267,4 -3 013,5 248,9 4 942,4 3 630,5 2 722,2 -2 661,0 66,6 4 769,4 3 557,0 2 498,0 -2 304,4 198,8 Elimineerimi- sed 58,2 -74,3 79,4 -79,0 3,6 62,1 30,4 66,6 -68,0 -0,1 19,1 10,9 -42,3 42,6 0,5 8,9 9,6 -37,3 40,3 3,4 Harju maa- 3 141,1 2 412,6 1 696,2 -1 594,0 99,0 2 987,3 2 307,3 1 549,3 -1 404,9 143,0 2 421,5 1 815,8 1 341,9 -1 304,3 45,8 2 311,4 1 764,2 1 201,3 -1 088,8 118,0 kond Anija Vallavalit- sus 35,1 27,8 14,8 -15,2 -0,5 33,6 28,1 13,2 -13,2 0,0 19,2 12,5 13,3 -13,1 0,2 17,1 12,2 11,8 -11,3 0,5 Harku Vallava- litsus 127,2 101,5 44,1 -38,9 5,0 124,0 96,4 39,0 -35,3 3,8 88,5 64,8 39,9 -33,4 6,3 84,0 58,4 35,0 -30,3 4,8 Jõelähtme Val- lavalitsus 37,1 25,9 18,9 -18,5 0,3 36,6 25,6 17,5 -16,7 0,7 25,6 16,9 17,0 -16,7 0,2 25,2 16,7 14,2 -15,5 -1,4 Keila Linnava- litsus 46,7 31,4 24,5 -24,4 0,0 46,2 31,3 22,0 -21,3 0,6 35,7 25,8 22,7 -22,1 0,2 35,3 25,6 20,4 -19,5 0,5 Kiili Vallavalit- sus 30,3 24,7 15,0 -14,1 0,8 29,9 23,9 13,5 -12,0 1,4 9,6 4,8 13,9 -12,8 1,1 8,8 3,7 12,5 -11,3 1,2 Kose Vallavalit- sus 42,2 32,8 18,4 -18,6 -0,3 42,3 33,1 17,0 -16,7 0,2 30,6 22,6 16,8 -17,0 -0,4 31,0 23,0 15,2 -15,2 -0,1 Kuusalu Valla- valitsus 24,5 14,0 14,2 -14,6 -0,6 24,8 14,6 13,8 -13,4 0,3 17,0 7,7 13,2 -13,5 -0,4 17,0 8,2 12,7 -12,4 0,3 Loksa Linnava- litsus 10,1 6,2 5,3 -5,6 -0,3 9,8 6,5 4,5 -4,7 -0,3 7,8 4,2 5,0 -5,2 -0,2 7,3 4,4 4,2 -4,3 -0,2 Lääne-Harju Vallavalitsus 71,5 55,6 32,7 -29,2 3,3 71,4 52,3 32,7 -25,2 7,1 38,7 24,2 30,0 -26,5 3,3 36,7 20,9 23,2 -23,2 -0,2 198 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Maardu Linna- valitsus 63,4 54,0 28,3 -28,4 -0,2 64,0 54,2 25,1 -25,1 -0,1 36,9 31,2 26,6 -26,5 0,1 37,0 31,1 23,4 -23,4 0,1 Raasiku Valla- valitsus 31,8 24,4 11,9 -11,1 0,8 30,1 23,6 11,2 -9,7 1,4 26,7 20,0 11,5 -10,5 0,9 24,9 19,0 10,8 -9,3 1,5 Rae Vallavalit- sus 139,8 108,6 62,2 -62,6 -0,7 138,5 109,0 61,9 -52,9 8,8 111,4 83,9 55,4 -56,8 -1,1 110,9 84,6 56,2 -48,3 7,8 Saku Vallavalit- sus 91,2 68,8 31,5 -31,3 0,0 87,8 68,7 34,3 -25,2 8,9 50,4 32,2 26,9 -27,0 -0,2 46,2 32,5 26,3 -22,1 4,1 Saue Vallavalit- sus 118,0 76,6 56,5 -55,0 1,1 106,3 75,3 50,3 -46,6 3,6 80,8 41,6 52,3 -54,4 -2,5 73,3 44,0 46,8 -45,3 1,1 Tallinna Linna- valitsus 2134,8 1661,7 1261,5 -1171,6 89,1 2011,5 1567,5 1142,1 -1040,4 102,1 1 736,1 1 352,6 946,0 -919,0 36,8 1 658,0 1 310,8 842,1 -755,8 93,0 Viimsi Vallava- litsus 137,4 98,6 56,4 -54,9 1,2 130,5 97,2 51,2 -46,5 4,5 106,5 70,8 51,4 -49,8 1,5 98,7 69,1 46,5 -41,6 5,0 Hiiu maakond 65,6 48,2 25,7 -24,2 1,3 61,3 46,9 24,7 -20,4 4,2 49,1 33,1 22,4 -21,6 0,6 46,4 32,5 22,8 -18,0 4,7 Hiiumaa Valla- valitsus 65,6 48,2 25,7 -24,2 1,3 61,3 46,9 24,7 -20,4 4,2 49,1 33,1 22,4 -21,6 0,6 46,4 32,5 22,8 -18,0 4,7 Ida-Viru maa- 643,1 509,8 358,6 -342,0 13,3 628,5 496,0 328,1 -309,7 15,9 407,1 300,2 243,4 -221,6 20,5 387,3 279,7 219,2 -204,3 14,1 kond Alutaguse Valla- valitsus 46,6 43,9 16,6 -16,7 0,0 46,8 43,9 16,3 -15,0 1,4 38,1 36,2 13,4 -13,2 0,2 38,0 36,0 13,2 -12,5 0,7 Jõhvi Vallavalit- sus 69,0 56,5 23,0 -22,1 0,1 66,5 56,4 21,9 -19,5 1,8 46,1 33,7 22,4 -21,4 0,9 42,8 32,8 21,2 -18,7 2,4 Kohtla-Järve Linnavalitsus 147,5 91,5 120,5 -119,0 0,4 143,5 91,0 117,7 -110,3 6,5 55,8 17,5 54,5 -53,5 0,6 53,6 16,9 53,3 -50,8 2,3 Lüganuse Valla- valitsus 45,1 39,1 15,5 -16,2 -1,6 46,9 40,3 14,2 -14,9 -1,3 20,6 14,9 13,2 -13,9 -0,8 22,0 15,7 12,9 -13,8 -1,0 Narva Linnava- litsus 232,4 195,3 132,2 -120,5 11,2 226,6 184,1 112,4 -107,4 4,5 169,8 138,8 96,3 -79,9 15,9 159,3 123,0 79,9 -72,7 6,8 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 25,0 22,3 13,5 -12,7 0,8 25,4 21,5 12,2 -10,7 1,5 16,2 13,9 11,3 -9,7 1,5 15,9 12,3 10,2 -8,4 1,8 Sillamäe Linna- valitsus 58,1 42,8 26,9 -24,9 1,9 53,3 40,9 23,1 -22,8 0,3 46,2 31,5 23,6 -20,9 2,6 40,7 28,9 19,9 -19,2 0,7 199 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Toila Vallavalit- sus 19,4 18,4 10,4 -9,9 0,5 19,5 17,9 10,3 -9,1 1,2 14,3 13,7 8,7 -9,1 -0,4 15,0 14,1 8,6 -8,2 0,4 Järva maa- 184,4 145,6 64,2 -64,6 0,8 185,1 144,8 59,1 -59,6 -1,0 124,4 89,5 57,6 -58,3 2,5 123,4 87,3 53,2 -54,0 -0,7 kond Järva Vallavalit- sus 43,3 32,2 21,0 -21,3 -0,2 42,7 32,4 19,4 -19,4 -0,2 32,2 21,9 19,4 -19,3 0,1 31,3 21,9 17,5 -17,6 -0,1 Paide Linnava- litsus 85,2 71,1 22,6 -21,9 1,3 84,1 69,8 20,5 -20,2 0,2 42,1 30,9 18,0 -18,0 1,6 40,8 29,4 16,8 -16,8 0,1 Türi Vallavalit- sus 55,9 42,3 20,6 -21,4 -0,3 58,3 42,6 19,2 -20,0 -1,0 50,1 36,7 20,2 -21,0 0,8 51,3 36,0 18,9 -19,6 -0,7 Jõgeva maa- 144,0 104,5 63,0 -60,4 2,2 135,0 102,2 56,8 -53,9 3,0 92,0 58,2 52,8 -53,5 -2,5 89,1 60,6 49,0 -48,9 0,2 kond Jõgeva Vallava- litsus 58,7 40,0 27,8 -28,6 -1,0 56,3 41,0 24,6 -24,7 -0,2 45,2 27,7 25,6 -26,3 -0,8 42,5 28,5 22,6 -23,0 -0,3 Mustvee Valla- valitsus 23,1 17,8 10,3 -10,6 -0,3 23,4 18,0 9,8 -10,2 -0,1 14,9 9,9 9,3 -9,4 -0,2 15,1 10,0 8,9 -9,2 -0,3 Põltsamaa Val- lavalitsus 62,2 46,7 24,9 -21,2 3,5 55,3 43,2 22,4 -19,0 3,3 31,9 20,6 17,9 -17,8 -1,5 31,5 22,1 17,5 -16,7 0,8 Lääne maa- 118,8 86,7 46,9 -48,5 -2,0 116,3 89,1 46,4 -42,0 4,0 80,7 53,8 41,9 -42,4 -0,9 76,7 54,7 40,0 -37,5 2,3 kond Haapsalu Lin- navalitsus 78,8 58,4 29,5 -30,5 -0,9 77,3 59,6 30,3 -26,2 4,0 50,3 33,0 25,3 -25,2 -0,1 47,5 33,1 24,5 -22,3 2,1 Lääne-Nigula Vallavalitsus 37,0 25,6 16,2 -16,9 -1,1 35,9 26,8 14,7 -14,7 -0,2 27,4 18,1 15,4 -16,1 -0,8 26,1 18,9 14,1 -14,1 0,0 Vormsi Vallava- litsus 3,0 2,7 1,2 -1,1 0,0 3,1 2,7 1,4 -1,1 0,2 3,0 2,7 1,2 -1,1 0,0 3,1 2,7 1,4 -1,1 0,2 Lääne-Viru 289,5 230,0 121,8 -123,4 -2,3 288,0 232,0 118,2 -112,5 4,9 219,4 166,4 111,7 -111,8 -0,6 216,5 166,9 107,6 -102,2 5,0 maakond Haljala Vallava- litsus 33,0 25,4 10,3 -9,7 0,5 28,1 24,9 9,1 -8,5 0,5 26,6 19,3 9,6 -8,8 0,8 21,4 18,4 8,5 -7,7 0,8 Kadrina Valla- valitsus 22,2 18,3 9,7 -10,1 -0,5 23,3 18,8 9,6 -9,5 0,0 16,3 12,9 8,7 -9,0 -0,3 17,2 13,2 8,4 -8,2 0,1 200 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Rakvere Linna- valitsus 90,4 73,2 32,6 -31,6 0,8 93,4 72,5 33,0 -28,3 4,2 56,8 43,7 27,8 -26,8 0,9 59,6 43,0 27,9 -24,3 3,5 Rakvere Valla- valitsus 16,1 13,6 11,0 -11,1 -0,1 15,0 13,7 10,9 -10,2 0,6 16,1 13,6 11,0 -11,1 -0,1 15,0 13,7 10,9 -10,2 0,6 Tapa Vallavalit- sus 52,1 39,3 21,8 -22,4 -0,8 53,0 40,0 20,3 -21,2 -1,1 37,4 25,1 19,7 -19,7 -0,1 37,6 25,1 18,2 -18,7 -0,6 Vinni Vallavalit- sus 23,0 17,0 13,8 -13,9 -0,1 22,9 16,9 14,2 -12,6 1,9 19,4 13,9 13,2 -13,0 0,1 19,5 13,8 13,6 -12,0 1,6 Viru-Nigula Val- lavalitsus 21,9 18,2 10,2 -10,9 -0,8 22,5 18,9 9,7 -10,2 -0,6 19,2 15,6 10,1 -10,7 -0,7 19,8 16,2 9,5 -10,0 -0,5 Väike-Maarja Vallavalitsus 30,8 25,0 12,4 -13,7 -1,3 29,8 26,3 11,4 -12,0 -0,6 27,6 22,3 11,6 -12,7 -1,2 26,4 23,5 10,6 -11,1 -0,5 Pärnu maa- 486,3 402,1 258,9 -254,7 2,9 484,7 399,0 237,7 -219,1 17,6 354,3 302,0 170,2 -165,8 4,1 351,8 297,8 158,2 -140,1 17,8 kond Häädemeeste Vallavalitsus 19,9 12,9 10,4 -9,7 0,7 18,4 12,2 9,3 -8,6 0,6 17,4 11,4 9,7 -9,4 0,3 16,9 11,1 8,8 -8,4 0,4 Kihnu Vallava- litsus 4,5 4,0 1,7 -1,8 -0,1 4,8 4,1 1,6 -1,6 0,0 4,5 4,0 1,7 -1,8 -0,1 4,8 4,1 1,6 -1,6 0,0 Lääneranna Vallavalitsus 34,4 26,7 10,3 -9,9 -0,3 34,3 26,9 9,7 -9,1 0,1 22,0 15,0 9,3 -9,3 0,0 22,2 15,0 9,1 -8,7 0,4 Põhja-Pärnu- maa Vallavalit- sus 30,6 24,0 15,7 -16,5 -0,8 31,5 24,7 15,3 -14,4 0,9 24,4 18,1 15,3 -15,5 -0,3 24,5 18,3 14,6 -13,5 1,0 Pärnu Linnava- litsus 332,8 281,8 188,1 -182,7 4,9 333,1 276,9 169,4 -156,5 12,6 238,0 216,4 103,9 -98,6 5,3 237,7 211,1 94,2 -81,7 12,4 Saarde Vallava- litsus 20,7 17,0 9,2 -9,9 -0,7 21,1 17,7 9,6 -8,7 0,8 15,8 12,3 7,9 -8,4 -0,6 15,8 12,9 8,0 -7,4 0,6 Tori Vallavalit- sus 43,4 35,7 23,5 -24,2 -0,8 41,5 36,5 22,8 -20,2 2,6 32,2 24,8 22,4 -22,8 -0,5 29,9 25,3 21,9 -18,8 3,0 Põlva maa- 119,8 94,3 53,2 -52,8 0,3 116,5 94,3 49,2 -47,6 2,2 85,4 65,0 47,1 -45,6 1,2 80,0 63,6 42,0 -41,8 0,2 kond Kanepi Vallava- litsus 12,8 10,3 9,4 -9,2 0,3 12,4 10,3 8,3 -7,8 0,9 11,8 9,3 9,4 -9,2 0,1 11,2 9,1 8,3 -7,8 0,5 201 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Põlva Vallavalit- sus 79,1 61,6 30,7 -29,7 0,9 76,0 60,6 28,2 -27,4 0,8 52,8 39,8 27,1 -25,4 1,5 48,5 38,2 23,5 -24,0 -0,5 Räpina Vallava- litsus 27,9 22,4 13,1 -13,9 -0,9 28,1 23,4 12,7 -12,4 0,5 20,8 15,9 10,6 -11,0 -0,4 20,3 16,3 10,2 -10,0 0,2 Rapla maa- 174,0 136,9 72,8 -72,6 -1,0 172,3 137,9 75,7 -64,6 10,4 111,7 78,1 65,6 -67,6 -1,2 108,6 79,3 61,7 -59,8 1,7 kond Kehtna Vallava- litsus 23,5 18,6 11,4 -11,3 -0,1 23,3 18,7 10,7 -10,4 0,3 18,9 14,3 10,7 -10,3 1,5 17,2 12,8 10,1 -9,4 0,7 Kohila Vallava- litsus 58,1 43,8 19,0 -18,0 1,0 55,3 42,8 25,2 -15,1 10,0 26,5 14,4 15,5 -16,4 -1,0 24,1 15,4 14,3 -14,0 0,3 Märjamaa Val- lavalitsus 38,7 29,3 15,6 -16,2 -1,3 39,5 30,6 13,6 -14,7 -1,5 23,9 14,8 13,9 -15,2 -1,4 24,9 16,3 12,1 -13,1 -1,1 Rapla Vallava- litsus 53,7 45,2 26,8 -27,1 -0,6 54,2 45,8 26,2 -24,4 1,6 42,4 34,6 25,5 -25,7 -0,3 42,4 34,8 25,2 -23,3 1,8 Saare maa- 191,1 150,6 103,9 -99,1 4,3 186,9 146,2 92,8 -86,5 5,7 134,3 103,3 70,1 -67,5 2,2 132,3 101,2 63,3 -58,6 5,5 kond Muhu Vallava- litsus 7,1 6,3 4,0 -3,6 0,3 6,9 6,0 3,9 -3,3 0,5 7,1 6,3 4,0 -3,6 0,3 6,9 6,0 3,9 -3,3 0,5 Ruhnu Vallava- litsus 2,0 2,0 0,9 -0,6 0,3 1,9 1,6 0,7 -0,5 0,2 1,9 1,8 0,9 -0,6 0,3 1,8 1,6 0,7 -0,5 0,2 Saaremaa Valla- valitsus 182,0 142,3 99,0 -94,9 3,7 178,1 138,6 88,2 -82,7 5,0 125,3 95,2 65,2 -63,3 1,6 123,6 93,6 58,7 -54,8 4,8 Tartu maa- 629,6 424,7 360,3 -360,2 -1,4 610,2 426,4 336,0 -316,9 20,8 508,4 316,5 334,3 -333,6 -0,3 489,2 316,9 310,5 -299,5 11,7 kond Elva Vallavalit- sus 54,8 39,0 30,5 -31,0 -0,6 55,8 39,8 31,0 -29,4 2,3 29,1 14,5 27,7 -27,6 0,1 29,3 14,4 28,0 -27,2 0,7 Kambja Vallava- litsus 31,9 26,7 27,4 -25,0 2,3 27,3 24,3 24,5 -20,4 4,1 30,2 25,1 26,5 -24,2 2,3 25,7 22,8 23,8 -19,8 4,0 Kastre Vallava- litsus 22,6 16,7 12,6 -12,5 0,0 20,5 16,5 11,5 -10,7 0,9 18,4 12,6 11,7 -11,6 0,0 16,5 12,5 10,7 -9,9 0,7 Luunja Vallava- litsus 21,0 12,3 11,5 -10,4 1,0 18,7 11,4 11,0 -8,9 2,1 17,4 8,8 11,2 -10,5 0,7 15,4 8,1 10,6 -10,6 -0,1 202 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Nõo Vallavalit- sus 20,8 16,4 8,7 -8,5 0,2 20,5 16,2 8,8 -7,5 1,5 16,6 12,1 8,3 -8,0 0,2 16,2 11,9 8,3 -7,1 1,2 Peipsiääre Val- lavalitsus 19,8 13,8 11,3 -11,4 -0,2 19,4 14,1 10,5 -10,5 0,1 16,4 10,6 10,0 -10,2 -0,2 16,1 10,9 9,4 -9,4 -0,1 Tartu Linnava- litsus 410,8 271,3 230,8 -235,2 -5,2 401,2 276,5 214,3 -206,4 8,4 348,1 219,8 212,8 -216,5 -4,4 339,5 224,2 196,6 -191,4 6,4 Tartu Vallava- litsus 47,9 28,5 27,5 -26,2 1,1 46,8 27,6 24,4 -23,1 1,4 32,2 13,0 26,1 -25,0 1,0 30,5 12,1 23,1 -24,1 -1,1 Viljandi maa- 180,1 129,8 93,0 -94,9 -2,5 180,5 131,3 93,7 -86,4 7,0 137,4 99,2 86,6 -87,3 -1,1 146,9 100,3 87,4 -79,4 7,8 kond Mulgi Vallava- litsus 25,6 17,3 15,2 -15,5 -0,5 25,7 17,7 14,7 -14,0 0,6 20,8 13,1 13,5 -13,8 -0,3 20,8 13,4 13,1 -12,6 0,5 Põhja-Sakala Vallavalitsus 43,9 32,5 18,4 -18,9 -0,7 45,1 33,2 18,0 -17,4 0,5 21,6 21,4 16,4 -16,3 0,0 32,0 21,4 16,0 -15,3 0,7 Viljandi Linna- valitsus 62,5 43,9 33,3 -35,0 -1,9 64,5 45,7 36,1 -31,8 4,2 54,0 35,5 31,1 -32,5 -1,6 55,5 37,0 34,0 -29,5 4,4 Viljandi Valla- valitsus 48,1 36,1 26,1 -25,5 0,6 45,2 34,7 24,9 -23,2 1,7 41,0 29,2 25,6 -24,7 0,8 38,6 28,5 24,3 -22,0 2,2 Valga maa- 123,4 95,6 57,4 -56,3 0,4 120,4 94,4 54,1 -52,3 2,0 76,5 54,5 50,2 -49,6 0,4 76,6 53,6 48,9 -47,6 1,2 kond Otepää Vallava- litsus 24,4 17,4 15,0 -15,1 -0,6 22,7 17,6 15,1 -13,5 1,6 16,4 13,1 12,2 -13,1 -0,9 17,6 13,9 13,3 -11,5 1,8 Tõrva Vallava- litsus 26,8 20,8 12,2 -12,5 -0,4 27,1 20,8 12,0 -12,2 -0,2 13,0 7,7 10,7 -11,1 -0,4 13,4 7,7 10,9 -12,4 -1,5 Valga Vallavalit- sus 72,2 57,4 30,2 -28,7 1,4 70,6 56,0 27,0 -26,6 0,6 47,1 33,7 27,3 -25,4 1,7 45,6 32,0 24,7 -23,7 0,9 Võru maakond 185,0 142,3 76,2 -75,5 0,2 181,9 139,4 79,0 -69,1 9,3 121,1 84,0 68,7 -73,1 -4,6 124,3 88,8 70,2 -64,2 5,9 Antsla Vallava- litsus 16,8 13,6 7,6 -7,3 0,4 16,3 13,1 7,9 -6,7 1,6 14,7 11,5 7,6 -7,3 0,3 14,4 11,2 7,9 -6,7 1,1 Rõuge Vallava- litsus 24,4 16,7 10,6 -11,6 -0,8 24,4 17,6 11,3 -10,7 0,7 23,7 16,0 9,9 -11,1 -1,2 24,0 17,3 11,1 -10,4 0,6 Setomaa Valla- valitsus 12,3 8,0 8,8 -9,2 -0,5 14,1 8,4 9,1 -9,3 -0,3 12,2 7,8 8,6 -8,9 -0,3 13,8 8,2 8,9 -9,1 -0,2 203 Konsolideeritud aruanne Konsolideerimata aruanne 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Tulem Tulem Varad Varad Varad Varad kulud kulud kulud kulud tulud tulud tulud tulud Võru Linnava- litsus 91,4 68,3 29,0 -26,5 0,5 87,9 65,3 30,0 -23,4 4,9 37,7 20,2 23,4 -26,4 -3,2 39,3 23,4 22,5 -20,0 2,3 Võru Vallavalit- sus 40,1 35,7 20,2 -20,9 0,6 39,2 35,0 20,7 -19,0 2,4 32,8 28,5 19,2 -19,4 -0,2 32,8 28,7 19,8 -18,0 2,1 204 B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse mää- raga 100%: 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Sihtasutused ja mittetulundusühin- gud kokku 416,1 326,1 429,0 -416,6 11,6 387,2 318,1 375,8 -366,6 10,0 Valitsussektorisse kuuluvad sihtasu- tused ja MTÜ-d 398,9 312,9 410,7 -398,4 11,6 364,9 300,8 358,1 -349,3 9,8 SA Ida-Viru Keskhaigla 69,4 51,9 65,5 -64,7 0,8 66,7 51,1 64,0 -59,0 5,0 SA Pärnu Haigla 43,4 29,0 64,3 -64,5 -0,2 42,9 29,2 59,6 -59,5 0,1 SA Tallinna Lastehaigla 24,8 20,5 40,1 -38,7 1,4 23,5 19,1 36,5 -36,5 0,0 SA Tallinna Kultuurikatel 17,7 17,2 1,6 -1,9 -0,4 18,1 17,6 1,1 -1,6 -0,5 Narva Haigla SA 16,9 13,4 30,1 -31,8 -1,7 18,4 15,1 27,1 -27,3 -0,2 Kuressaare Haigla SA 14,5 11,7 20,6 -19,1 1,4 13,1 10,2 17,9 -17,1 0,8 Kiili Varahalduse SA 13,7 12,3 2,6 -2,7 -0,1 13,8 12,4 2,7 -2,4 0,4 Raadi SA 11,9 7,6 1,2 -1,1 0,1 12,2 7,5 3,2 -1,0 2,1 Veskimöldre Haridusmaja SA 10,3 9,6 3,7 -0,6 3,2 7,0 6,4 1,1 -0,8 0,3 SA Elva Kultuur 9,8 5,7 1,0 -1,4 -0,5 11,0 6,2 1,5 -1,2 0,2 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 9,2 8,7 1,0 -0,9 0,1 8,7 8,6 0,7 -1,0 -0,3 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 7,9 4,3 33,4 -33,0 0,4 7,0 3,9 27,5 -27,4 0,1 SA Hiiumaa Sadamad 7,5 6,4 1,9 -0,7 1,2 5,3 5,2 0,3 -0,5 -0,2 MTÜ Rakvere Haigla 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0 6,3 6,3 0,0 0,0 0,0 SA Paide Spordikeskus 5,9 3,6 0,7 -0,6 0,1 6,0 3,6 0,4 -0,5 -0,2 SA Märjamaa Valla Spordikeskus 5,1 4,9 1,2 -0,5 0,7 4,4 4,2 0,3 -0,5 -0,1 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 4,8 2,8 14,2 -14,4 -0,2 5,1 3,0 12,5 -12,6 -0,2 Lääne-Saare Kultuurivara SA 4,4 4,4 0,1 -0,3 -0,1 4,6 4,5 0,1 -0,2 -0,1 SA Põltsamaa Tervis 4,4 2,1 2,1 -1,8 0,3 3,1 1,9 1,6 -1,3 0,3 SA Eesti Kaevandusmuuseum 4,3 4,2 1,0 -0,6 0,4 4,5 3,8 1,3 -0,5 0,8 SA Tallinna Haigla Arendus 3,7 3,2 4,4 -1,2 3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Võru Spordikeskus 3,6 2,5 0,8 -0,7 0,1 3,7 2,4 0,7 -0,6 0,1 SA Paide Haldus 3,4 3,3 1,2 -1,4 -0,2 3,6 3,5 1,2 -1,4 -0,2 SA Perekodu 3,4 3,0 1,9 -2,1 -0,2 3,5 3,2 1,7 -1,8 -0,1 Luunja Varahalduse SA 3,1 2,8 1,0 -0,7 0,3 2,9 2,5 2,3 -0,6 1,7 MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit 3,0 2,9 0,1 -0,1 0,0 2,9 2,9 0,0 0,0 0,0 Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA 3,0 2,8 1,3 -1,2 0,1 2,8 2,6 1,1 -1,1 0,1 MTÜ Mulgi Elamuskeskus 2,9 2,3 1,1 -0,1 1,0 1,5 1,3 0,9 0,0 0,8 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 2,8 2,5 1,9 -2,3 -0,4 3,1 2,9 1,7 -1,7 0,0 SA Anija Mõisa Haldus 2,6 2,6 0,3 -0,4 -1,0 2,7 2,7 0,3 -0,4 -0,1 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2,6 2,6 0,4 -0,4 0,0 2,7 2,6 0,4 -0,4 0,0 SA Ajakeskus Wittenstein 2,4 2,2 1,0 -0,8 0,2 2,0 1,9 1,5 -0,5 0,9 SA Anija Valla Spordimaailm 2,1 2,1 0,5 -0,6 -0,1 2,2 2,2 0,4 -0,6 -0,2 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste 2,1 0,9 1,8 -1,8 0,0 2,1 0,9 1,7 -1,7 0,0 Keskus SA Alutaguse Hoolekeskus 2,1 1,9 1,4 -1,4 0,0 2,1 2,0 1,3 -1,3 0,0 Muhu Hooldekeskuse SA 1,9 1,8 0,6 -0,6 0,0 1,9 1,8 0,6 -0,6 0,0 SA Rapla Spordirajatised 1,8 1,8 0,4 -0,4 0,0 1,9 1,8 0,4 -0,4 0,0 SA Saadjärve 1,8 1,7 0,4 -0,6 -0,1 1,9 1,9 0,5 -0,5 0,0 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 1,7 1,7 1,1 -1,2 -0,1 1,8 1,7 1,1 -1,0 0,0 SA Haapsalu Hoolekandekeskus 1,7 1,5 1,1 -1,2 -0,1 1,7 1,6 1,0 -1,0 -0,1 MTÜ Kuressaare Campus 1,6 1,6 0,1 -0,2 -0,1 1,7 1,7 0,1 -0,2 -0,1 SA Mäetaguse Arengufond 1,5 1,5 0,0 0,0 0,1 1,4 1,4 0,0 -0,1 0,1 SA Elva Laste- ja Perekeskus 1,4 1,2 1,5 -1,6 -0,1 1,5 1,3 1,4 -1,5 -0,1 205 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Vastseliina Piiskopilinnuse SA 1,4 1,4 0,3 -0,4 -0,1 1,5 1,5 0,3 -0,3 0,0 SA Lääneranna Hoolekanne 1,4 0,7 0,9 -0,6 0,3 0,4 0,4 0,5 -0,4 0,1 SA Kalevipoja Koda 1,3 1,3 0,1 -0,3 -0,1 1,4 1,4 0,1 -0,2 -0,1 Harjumaa Omavalitsuste Liit 1,3 1,2 1,2 -1,1 0,0 1,3 1,2 1,2 -1,1 0,1 SA Otepää Tervisekeskus 1,3 1,1 1,4 -1,4 0,0 1,3 1,1 1,3 -1,3 0,0 SA Sillamäe Haigla 1,3 1,1 1,2 -1,2 -0,1 1,3 1,2 1,2 -1,2 0,0 MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit 1,3 1,1 1,7 -1,5 0,2 1,1 1,0 1,4 -1,4 0,0 SA Luunja Jõesadam 1,3 1,1 0,2 -0,2 0,0 1,1 1,1 0,7 -0,2 0,5 SA Võru Kannel 1,3 1,3 1,7 -0,8 0,9 0,4 0,3 0,7 -0,6 0,1 SA Mustvee Tervis 1,2 1,0 0,8 -0,8 0,0 1,3 1,0 0,6 -0,7 -0,1 SA Põltsamaa Sport 1,2 1,2 0,5 -0,6 -0,1 1,3 1,3 0,5 -0,6 -0,1 SA Taheva Sanatoorium 1,2 1,0 1,2 -1,1 0,0 1,2 1,0 1,3 -1,3 0,0 SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhke- 1,1 1,0 0,5 -0,4 0,1 1,1 1,0 0,6 -0,5 0,1 keskus SA Narva Linna Arendus 1,1 1,1 0,9 -0,7 0,2 1,0 0,9 0,5 -0,6 -0,1 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 1,0 0,8 2,1 -2,2 -0,1 1,1 0,8 2,0 -2,0 0,0 SA Hooldekodu Härmalõng 1,0 0,9 0,9 -1,0 -0,1 1,0 1,0 0,8 -0,9 0,0 SA Kuressaare Teater 1,0 0,9 0,6 -0,6 0,0 1,0 1,0 0,6 -0,5 0,0 SA Peipsiveere Hooldusravikeskus 1,0 0,9 1,2 -1,1 0,1 0,9 0,8 1,0 -1,0 0,0 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 1,0 0,7 3,0 -2,8 0,2 0,7 0,5 2,9 -2,6 0,3 SA Tartu 2024 1,0 1,0 3,1 -2,7 0,3 0,7 0,6 1,7 -1,1 0,6 MTÜ Tartumaa Jäätmearendus 0,9 0,9 0,0 -0,1 -0,1 1,0 1,0 0,0 -0,1 -0,1 Jõhvi Hooldekeskus SA 0,9 0,8 0,7 -0,8 0,0 0,9 0,8 0,8 -0,8 -0,1 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 0,9 0,1 1,8 -1,9 0,0 0,8 0,1 1,3 -1,3 0,0 SA Holstre-Polli Spordikeskus 0,9 0,9 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit 0,9 0,3 1,1 -1,1 0,1 0,3 0,2 0,8 -3,4 -2,6 Pannjärve Tervisespordikeskuse SA 0,8 0,7 0,4 -0,4 0,0 0,7 0,6 0,3 -0,3 0,0 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 0,8 0,5 2,4 -2,4 0,0 0,6 0,5 1,8 -1,8 0,0 SA Tartu Kultuurkapital 0,7 0,5 0,3 -0,3 0,0 0,7 0,5 0,2 -0,2 0,0 SA Hiiumaa Arenduskeskus 0,6 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,6 0,4 0,6 -0,4 0,2 SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0 0,6 0,6 0,4 -0,2 0,3 MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 0,6 0,0 5,9 -5,9 0,0 0,3 0,0 5,3 -5,3 0,0 MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 0,6 -1,5 6,8 -6,8 0,0 0,2 -1,5 3,7 -3,7 0,0 SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 0,6 0,4 0,9 -0,9 0,1 0,5 0,4 0,8 -0,7 0,1 SA Illuka Arengufond 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ 0,5 0,1 6,3 -6,3 0,0 0,7 0,1 5,1 -5,1 0,0 SA Aarike Hooldekeskus 0,5 0,4 0,7 -0,7 0,0 0,5 0,4 0,6 -0,7 0,0 SA Sõmerpalu Hooldekodu 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0 0,5 0,5 0,4 -0,4 0,0 SA Valgamaa Arenguagentuur 0,5 0,4 0,9 -0,9 0,0 0,5 0,4 0,7 -0,6 0,0 SA A.H.Tammsaare Muuseum Varga- 0,5 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 mäel SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hooldus- 0,5 0,4 1,0 -0,9 0,1 0,4 0,3 0,9 -0,9 0,0 keskus Narva Linnaelamu SA 0,4 0,2 1,8 -1,9 -0,1 0,5 0,4 1,4 -1,5 0,0 Tõstamaa Mõis SA 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,5 0,4 0,1 -0,1 0,0 MTÜ Valguskaabel 0,4 0,4 0,0 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,0 0,0 0,0 SA Iisaku Kihelkonna Muuseum 0,4 0,4 0,2 -0,1 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,1 0,0 SA Kiviõli Tervisekeskus 0,4 0,3 1,1 -1,1 0,0 0,4 0,3 1,0 -1,1 0,0 SA Rannarahva Muuseum 0,4 0,4 0,5 -0,5 0,0 0,4 0,4 0,5 -0,6 0,0 SA Tartu Perekodu Käopesa 0,4 0,1 1,0 -1,2 -0,2 0,4 0,3 0,8 -0,9 0,0 SA Uderna Hooldekodu 0,4 0,4 0,6 -0,5 0,0 0,4 0,4 0,5 -0,5 0,0 206 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spor- 0,4 0,3 0,2 -0,1 0,0 0,3 0,2 0,1 -0,1 0,0 diobjektide Halduskeskus MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 0,4 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 SA Pärnumaa Arenduskeskus 0,3 0,2 0,8 -0,8 0,0 0,4 0,1 1,3 -1,3 0,0 MTÜ Setomaa Liit 0,3 0,2 0,3 -0,3 0,0 0,3 0,2 0,4 -0,4 0,0 MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikes- 0,3 0,2 0,7 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,5 0,1 kus SA Abja Haigla 0,3 0,1 1,1 -1,1 0,0 0,3 0,1 1,0 -0,9 0,0 SA Nõo Hooldekodu 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,5 0,0 SA Tartu Loomemajanduskeskus 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,1 0,6 -0,6 0,0 Vaivara Kalmistud SA 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,3 0,3 0,5 -0,5 0,0 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 0,3 0,0 2,2 -2,2 0,0 0,2 0,0 1,8 -1,8 0,0 MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikes- 0,3 0,0 3,7 -3,7 0,0 0,2 0,0 3,2 -3,1 0,0 kus SA Mooste Mõis 0,3 0,3 0,3 -0,2 0,1 0,2 0,1 0,2 -0,2 0,0 SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus 0,3 0,2 0,9 -0,9 0,0 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus 0,3 0,0 2,5 -2,5 0,0 0,2 0,0 2,0 -2,0 0,0 SA Haanjamaa Sport 0,3 0,2 0,4 -0,2 0,2 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 SA Tartu Ärinõuandla 0,2 0,2 0,6 -0,6 -0,1 0,3 0,4 0,5 -0,5 0,0 Võrumaa Arenduskeskus SA 0,2 0,0 1,4 -1,5 0,0 0,3 0,0 1,1 -1,1 0,0 Huvitegevuse ja Noorsootöö SA 0,2 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,2 0,2 0,8 -0,7 0,0 MTÜ Antsla Tervisekeskus 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit 0,2 0,2 0,2 -0,2 -0,1 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,1 MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 0,2 0,2 0,8 -0,8 0,1 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,0 SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus 0,2 0,1 0,9 -0,9 -0,1 0,2 0,2 0,7 -0,7 0,0 SA Läänemaa 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,2 0,2 0,5 -0,5 0,0 SA Tartumaa Turism 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,1 0,6 -0,6 0,0 Türi Arengu SA 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 Hooldekodu Saaremaa Valss SA 0,2 0,1 1,3 -1,2 0,1 0,1 0,1 1,1 -1,1 0,0 SA Elva Teenused 0,2 -0,1 1,8 -1,8 0,0 0,1 -0,1 1,6 -1,6 0,0 SA Tõstamaa Hooldekodu 0,2 0,1 0,6 -0,5 0,1 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi 0,2 0,0 1,4 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Artium SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsieks- 0,2 0,1 0,4 -0,3 0,1 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 positsioon MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,6 -0,7 0,0 0,2 0,2 0,6 -0,8 -0,2 MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,0 0,4 -0,4 0,0 SA Veriora Noortekas 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 Pakri Saarte Arenduse SA 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,0 MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 Põlvamaa Arenduskeskus SA 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 SA Eesti Piimandusmuuseum 0,1 0,1 0,2 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muu- 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 seum SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtlus- 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,5 0,0 keskus SA Lääne-Viru Arenduskeskus 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,3 0,0 SA Põlva Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA RAEK 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 SA Rõngu Hooldekodu 0,1 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,1 0,1 0,7 -0,7 0,0 SA Rõuge Jäähall 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 207 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud SA Saare Arenduskeskus 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 SA Vara Sport 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Tilsi Perekodu SA 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,6 -0,6 0,0 Vaivara Sinimägede SA 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Alutagusemaa 0,1 0,0 0,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 SA Järvamaa 0,1 0,0 0,7 -0,7 0,0 0,0 0,0 0,3 -0,4 0,0 SA Kadrina Spordikeskus 0,1 0,0 0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,3 -0,3 0,0 SA Rõuge Valla Turism 0,1 0,1 0,3 -0,2 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud üksused varade mahuga alla 0,1 0,0 -0,1 4,0 -4,3 -0,1 1,5 1,2 2,7 -4,4 -0,1 Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 17,2 13,2 18,3 -18,2 0,0 22,3 17,3 17,7 -17,3 0,2 SA Tallinna Hambapolikliinik 5,7 4,0 11,1 -10,8 0,3 4,8 3,7 9,1 -8,7 0,4 SA Tallinna Lauluväljak 3,9 3,4 1,5 -1,4 0,1 3,6 3,3 1,5 -1,2 0,2 SA Tartu Eluasemefond 2,5 2,1 0,2 -0,1 0,0 2,5 2,0 0,2 -0,1 0,0 MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 1,6 0,6 2,2 -2,5 -0,3 2,1 0,9 2,1 -2,3 -0,2 SA Kõue Varahaldus 1,5 1,4 0,4 -0,4 -0,1 1,5 1,5 0,3 -0,4 -0,1 Kuressaare Hambapolikliinik SA 1,1 1,0 1,5 -1,6 0,0 1,2 1,0 1,5 -1,5 0,0 MTÜ Võru Jäätmekeskus 0,5 0,4 0,8 -0,8 0 0,5 0,4 0,8 -0,8 0 MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus 0,2 0,2 0,3 -0,3 0,0 0,2 0,2 0,3 -0,4 0,0 SA Alatskivi Loss 0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Piusa 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 SA Tartu Teaduspark 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,8 4,2 1,6 -1,6 -0,1 SA Keila Leht 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu SA, Haiba Lastekodu SA, MTÜ Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik, MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Roheline Paik, MTÜ Saarte Geopark, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Võrumaa Tehnoloogiainkubaator, MTÜ Väikesaarte Liit, MTÜ Holstre-Polli Vabaajakeskus, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kallaste Arendus, SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kom- petentsikeskus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Loksa Kultuur, SA Maardu Teenused, SA Narva Linnaleht, SA Narva Sadam, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Padise Klooster, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Sport, SA Räpina Inkubatsioonikeskus, SA Räpina Kultuurkapital, SA Räpina Sadamad ja Puhkealad, SA Sõmerpalu Teenuskeskus, SA Tallinna Televisioon, SA Turvaline Saaremaa, SA Tõrva Haigla, SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Voore Aktiviseerimiskeskus, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuurort, SA Õpilasmalev, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tallinna Vene Lütseum SA, Vääna Mõisakooli SA. C. Tütarettevõtjad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud: 31.12.2022 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Tütarettevõtjad kokku 1 910,5 1 559,4 681,8 -626,5 53,0 1 861,4 1 498,5 601,8 -549,7 50,7 Valitsussektorisse kuulu- vad tütarettevõtjad 562,1 394,4 476,0 -418,5 57,8 475,1 300,0 382,6 -368,0 14,4 Tallinna Linnatranspordi AS 100 259,7 177,9 170,6 -123,3 46,7 231,9 131,1 93,0 -96,0 -3,3 Lääne-Tallinna Keskhaigla 100 72,7 60,1 95,7 -90,0 5,8 66,0 54,3 92,1 -83,5 8,6 AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 67,7 30,3 143,1 -141,4 1,6 58,3 28,7 138,2 -133,3 4,8 AS Matsalu Veevärk 100 28,5 27,5 0,9 -2,3 -1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Viimsi Haldus OÜ 100 35,0 17,2 4,8 -4,3 0,2 30,6 12,4 4,4 -4,5 -0,3 208 31.12.2022 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal AS Rakvere Haigla 100 14,7 11,8 19,2 -18,3 0,9 14,1 10,9 17,9 -17 0,9 Alutaguse Haldus OÜ 100 10,1 9,5 1,9 -2,1 -0,3 10,6 9,8 2,3 -1,7 0,6 Laagri Haridus- ja Spordi- 100 9,8 7,6 5,8 -5,5 0,2 10,0 7,4 5,9 -4,7 1,3 keskus OÜ Põltsamaa Vallavara OÜ 100 15,1 10,9 4,1 -1,1 4,5 9,3 6,4 3,0 -0,7 2,3 AS Põhja-Sakala Haldus 100 7,5 7,1 1,2 -1,6 -0,4 7,9 7,5 1,2 -1,3 -0,1 Järvamaa Haigla AS 100 8,6 5,4 11,0 -10,6 0,4 6,6 4,9 9,4 -9,6 -0,2 AS Narva-Jõesuu Kommu- 100 6,0 5,8 1,5 -1,8 -0,3 6,4 6,1 1,2 -1,5 -0,3 naal Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 4,1 3,5 1,2 -1,2 -0,1 4,2 3,6 1,2 -1,1 0,1 OÜ Saue Spordirajatised 100 3,9 3,8 0,4 -0,5 -0,1 4,0 3,9 0,3 -0,4 -0,2 OÜ Setomaa Haldus 100 2,3 2,3 0,6 -0,7 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Räpina Haigla AS (grupp) 100 2,3 2,2 1,7 -1,8 -0,1 2,3 2,3 1,6 -1,6 0,0 Taristuhaldus OÜ 100 2,1 2,1 0,3 -0,4 -0,1 2,2 2,2 0,3 -0,4 -0,1 Tartu Valla Kommunaal OÜ 100 2,1 1,7 2,8 -2,6 0,1 2,1 1,5 2,3 -2,2 0,1 OÜ Oru Kultuurisaal 100 1,5 1,5 0,1 -0,1 0,0 1,4 1,4 0,1 0,0 0,1 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 0,9 0,8 0,6 -0,6 0,0 1,0 0,8 0,6 -0,6 0,1 Rannapere Pansionaat AS 100 1,0 0,8 1,3 -1,2 0,1 0,9 0,7 1,1 -1,1 0,0 Mustvee Haldus OÜ 100 0,9 0,8 0,5 -0,5 0,0 0,9 0,8 0,5 -0,4 0,0 Valtu Spordimaja OÜ 100 0,8 0,7 0,4 -0,4 0,0 0,7 0,7 0,3 -0,3 0,0 Kuremaa Enveko OÜ 100 0,8 0,5 1,3 -1,4 0,0 0,7 0,5 1,1 -1,1 0,0 Jõgeva Sotsiaalkeskus Elu- 100 0,5 0,4 0,8 -0,8 0,0 0,5 0,4 0,7 -0,7 0,0 kaar OÜ Märjamaa Haigla AS 100 0,5 0,4 1,2 -1,2 0,0 0,5 0,4 1,1 -1,1 0,0 OÜ Vigala Hooldekodu 100 0,5 0,4 0,4 -0,4 0,0 0,5 0,5 0,4 -0,3 0,0 OÜ Lääne-Nigula Hooldeko- 100 0,9 0,2 0,2 0,0 0,2 0,4 0,1 0,0 0,0 0,0 dud Tallinna Linnahalli AS 100 0,5 0,4 1,0 -0,7 0,3 0,3 0,1 0,5 -0,6 0,0 Elva Varahalduse OÜ 100 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 0,3 0,1 0,8 -0,8 0,0 Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 0,7 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,2 0,2 0,2 -0,3 0,0 OÜ Otepää Kommunaal 100 0,1 0,0 0,2 -0,4 -0,2 0,2 0,2 0,1 -0,2 0,0 Kadrina Hooldekodu OÜ 0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,5 0,0 OÜ Tartu Linna Polikliinik 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 -0,5 0,0 AS Käru Hooldusravi Keskus 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Luunja Sport OÜ 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Digisaar OÜ 100 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mitte- 1 348,4 1 165,0 205,8 -208,0 -4,8 1 386,3 1 198,5 219,2 -181,7 36,3 kuuluvad tütarettevõtjad AS Tartu Veevärk 100 104,3 64,0 13,3 -12,6 0,7 103,3 63,3 13,2 -10,6 2,5 Järve Biopuhastus OÜ 100 82,6 70,7 7,5 -9,7 -2,4 83,0 73,0 6,9 -8,7 -1,9 Strantum OÜ 100 63,7 57,9 6,6 -7,8 -1,3 64,5 58,5 6,1 -7,1 -1,0 Pärnu Vesi AS 100 57,8 53,4 6,2 -6,9 -0,7 59,1 54,2 5,8 -5,9 -0,1 Narva Vesi AS 100 55,8 53,4 4,4 -7,5 -3,1 58,5 55,9 4,3 -6,3 -2,0 AS Emajõe Veevärk 100 55,6 52,8 5,3 -5,1 0,2 54,5 52,3 7,2 -4,5 2,7 Saku Maja AS 100 48,1 43,7 5,9 -5,6 0,2 48,6 43,0 8,8 -3,9 4,9 Võru Vesi AS 100 46,5 41,9 5,1 -3,6 1,5 44,7 39,3 7,2 -3,1 4,0 Paide Vesi AS 100 38,0 35,2 3,5 -2,8 0,6 36,8 34,0 2,2 -2,5 -0,3 Viimsi Vesi AS 100 37,2 35,4 3,3 -4,0 -0,7 37,8 36,1 3,5 -3,6 -0,1 AS Lahevesi 100 36,6 35,1 3,1 -3,1 0,0 38,2 35,0 9,8 -2,3 7,5 Kohila Maja OÜ 100 36,2 34,0 3,6 -1,6 1,9 35,4 31,6 10,9 -1,2 9,7 Rakvere Vesi AS 100 33,2 29,5 2,4 -2,7 -0,3 33,5 29,9 3,0 -2,2 0,8 Kuressaare Veevärk AS 100 32,5 31,0 3,1 -4,1 -1,0 31,8 30,3 3,0 -3,5 -0,5 209 31.12.2022 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Elveso AS 100 30,9 26,2 8,7 -7,7 0,9 29,4 25,8 6,8 -5,8 1,0 Kovek AS 100 26,8 25,0 3,0 -2,7 0,3 25,5 24,8 3,4 -2,5 1,0 Tallinna Soojus AS 100 25,5 25,0 3,1 -0,4 2,2 26,1 25,6 3,1 -0,4 2,2 Tallinna Jäätmete Taaskasu- 100 25,0 9,8 13,9 -14,6 -1,2 24,4 11,0 15,1 -13,7 0,9 tuskeskus AS Põlva Vesi AS 100 23,7 20,1 1,6 -2,2 -0,7 24,9 20,6 3,2 -2,0 1,2 Valga Vesi AS 100 23,0 21,7 2,0 -2,5 -0,5 23,0 22,2 1,6 -2,2 -0,6 AS Maardu Vesi 100 22,9 19,7 1,2 -1,2 0,0 23,3 19,7 1,2 -1,0 0,1 Kuressaare Soojus AS 100 20,2 16,6 7,1 -5,1 2,0 19,0 14,6 5,6 -4,5 1,1 Keila Vesi AS 100 17,6 12,1 3,5 -3,6 -0,2 17,7 12,3 3,3 -3,2 0,1 Haapsalu Veevärk AS 100 17,4 17,0 1,8 -2,6 -0,8 18,1 17,8 2,0 -2,3 -0,3 Põltsamaa Vesi OÜ 100 17,4 16,1 2,2 -1,7 0,5 16,6 15,6 1,4 -1,5 -0,1 Tapa Vesi AS 100 16,7 16,2 1,1 -1,6 -0,5 17,4 16,8 1,2 -1,7 -0,5 Estonia Spa Hotels AS 100 15,1 6,4 9,3 -8,1 1,1 14,2 5,5 6,0 -5,7 0,2 OÜ Tõrva Veejõud 100 14,3 13,6 1,1 -1,1 0,0 14,3 13,7 2,1 -0,8 1,3 Sindi Vesi OÜ 100 13,9 13,4 1,3 -1,6 -0,3 13,8 13,2 1,2 -1,6 -0,4 Viljandi Veevärk AS 100 13,8 13,4 2,6 -3,0 -0,3 13,4 12,4 2,5 -2,6 -0,1 Sillamäe Veevärk AS 100 13,3 11,1 1,4 -2,1 -0,7 14,0 11,8 1,4 -1,9 -0,4 Loo Vesi OÜ 100 13,1 10,6 2,0 -1,8 0,1 12,2 9,6 3,4 -1,3 2,1 OÜ Velko AV 100 12,9 12,2 1,7 -2,1 -0,4 13,2 12,6 1,8 -2,0 -0,2 Mako AS 100 12,7 12,5 0,5 -1,0 -0,5 13,5 13,0 0,8 -0,9 -0,1 Jõgeva Veevärk OÜ 100 12,4 11,3 1,0 -1,2 -0,2 12,5 11,4 1,0 -1,0 -0,1 OÜ Kose Vesi 100 12,4 11,0 1,9 -1,7 0,1 11,8 10,6 1,9 -1,5 0,4 Kiili KVH OÜ 100 10,6 9,7 0,8 -1,0 -0,2 10,8 9,9 0,8 -0,9 -0,1 Ramsi VK OÜ 100 9,8 9,2 0,5 -0,8 -0,3 9,8 9,5 1,2 -1,6 -0,5 Kärdla Veevärk AS 100 9,5 9,4 0,6 -1,0 -0,4 9,9 9,8 0,5 -0,9 -0,3 OÜ Paikre 100 9,0 6,8 4,7 -4,6 0,1 9,3 6,9 4,2 -4,1 0,2 Kuusalu Soojus OÜ 100 8,5 7,3 1,2 -1,3 -0,2 8,8 7,4 1,2 -1,2 0,0 AS Järva Haldus 100 8,4 7,6 1,1 -1,5 -0,4 8,7 7,9 1,2 -1,2 0,0 AS Tallinna Tööstuspargid 100 8,2 8,1 1,6 -1,3 0,2 8,0 7,8 1,5 -1,1 0,4 Saarde Kommunaal OÜ 100 8,1 8,0 0,8 -1,1 -0,3 8,5 8,2 1,2 -0,9 0,2 Haljala Soojus AS 100 7,9 7,6 0,8 -1,1 -0,3 8,1 7,9 0,7 -0,9 -0,2 Raven OÜ 100 7,7 7,0 0,4 -0,6 -0,1 7,4 6,8 0,4 -0,5 -0,1 Kehtna Vesi OÜ 100 7,0 6,7 0,4 -0,8 -0,4 7,3 7,0 0,5 -0,8 -0,3 Kadrina Soojus AS 100 6,5 5,9 0,9 -1,0 -0,2 6,7 6,1 0,8 -1,0 -0,2 OÜ Tartu Veekeskus 100 5,6 3,1 1,8 -2,0 -0,2 2,2 2,0 1,4 -1,4 0,0 OÜ Kroodi Vesi 100 5,5 5,4 0,2 -0,4 -0,2 5,6 5,6 0,3 -0,4 -0,1 Türi Linnavara OÜ 100 5,4 5,1 0,2 -0,3 0,0 5,5 5,1 0,2 -0,3 -0,1 OÜ Pandivere Vesi 100 5,2 4,7 0,5 -0,6 -0,1 5,4 4,9 0,4 -0,5 -0,1 Rakvere Soojus AS 51 5,2 4,6 2,9 -2,6 0,3 5,2 4,3 2,5 -2,2 0,3 Haapsalu Linna Spordibaa- 100 5,0 3,7 1,9 -2,0 -0,2 5,3 3,8 3,4 -1,4 2,0 sid OÜ Rapla Vesi AS 100 4,7 4,1 1,1 -1,0 0,1 4,7 4,0 0,9 -0,8 0,1 Otepää Veevärk AS 100 4,5 3,5 1,2 -1,1 0,0 4,3 3,5 0,8 -1,0 -0,2 Aseri Kommunaal OÜ 100 4,4 4,3 0,2 -0,3 -0,1 4,5 4,4 0,2 -0,3 -0,1 Põlva Soojus AS 100 4,0 3,1 1,9 -2,0 -0,1 4,0 3,2 1,6 -1,5 0,1 Vekanor AS 100 3,6 3,1 1,2 -0,7 0,4 2,8 2,7 0,5 -0,5 0,0 Võhma ELKO AS 100 3,4 3,4 0,6 -0,8 -0,2 3,6 3,6 0,6 -0,7 0,0 OÜ Otepää Üürimajad 51 3,4 0,9 0,9 0,0 0,9 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Loksa Haljastus OÜ 100 3,1 2,8 0,3 -0,4 -0,1 3,3 2,9 0,3 -0,4 -0,1 OÜ Võru Tervisekeskus 100 3,0 2,9 3,0 -0,1 2,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Keila Tervisekeskus OÜ 100 2,9 2,7 1,1 -1,5 -0,4 3,1 2,9 1,0 -1,3 -0,3 210 31.12.2022 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Abja Elamu OÜ 100 2,8 2,4 0,5 -0,5 -0,1 2,8 2,5 0,6 -0,5 0,1 AS Maardu Elamu 100 2,8 2,6 1,7 -1,7 0,0 2,8 2,6 1,5 -1,5 -0,1 AS Tartu Turg 100 2,7 1,0 0,9 -1,0 -0,1 3,0 1,1 0,8 -0,7 0,1 OÜ OSK Grupp 100 2,7 2,3 1,6 -1,8 -0,2 2,9 2,5 1,5 -1,7 -0,1 Iivakivi AS 100 2,6 2,5 0,5 -0,6 -0,1 2,7 2,6 0,5 -0,6 0,0 Rõuge Kommunaalteenus 100 2,6 2,5 0,3 -0,4 -0,1 2,7 2,6 0,4 -0,4 0,0 Revekor AS 100 2,5 1,8 1,5 -1,8 -0,3 2,8 2,1 1,3 -1,3 0,0 Kiviõli Soojus AS 100 2,4 2,1 1,6 -1,5 0,0 2,3 2,1 1,7 -1,4 0,2 Elva Soojus OÜ 100 2,1 1,4 0,9 -1,0 -0,1 2,0 1,5 1,3 -0,7 0,6 Häädemeeste VK AS 100 1,9 1,1 0,6 -0,2 0,5 0,7 0,7 0,2 -0,2 0,0 Vesoka OÜ 100 1,8 1,6 0,2 -0,3 0,0 2,0 1,6 0,5 -0,2 0,3 Maali Üürimaja OÜ 51 1,8 0,3 0,1 -0,1 -0,1 1,9 0,4 0,1 -0,1 -0,1 Haapsalu Linnamajanduse 100 1,7 0,8 0,4 -0,4 0,0 1,7 0,8 0,6 -0,4 0,1 AS Vinni Spordikompleks AS 100 1,7 1,2 0,8 -1,0 -0,2 1,7 1,5 0,7 -0,7 0,1 Kitsas 16 Kodu OÜ 51 1,7 0,2 0,5 -0,4 -0,1 1,0 0,3 0,5 -0,2 0,3 Vaks OÜ 100 1,5 1,3 0,3 -0,3 0,0 1,6 1,4 0,2 -0,3 0,0 Koksvere Maja OÜ 51 1,2 0,3 0,0 0,0 0,0 1,3 0,4 0,0 0,0 0,0 OÜ Saaremaa Prügila 100 1,2 1,2 0,1 -0,2 0,0 1,3 1,2 0,1 -0,1 0,0 Tamsalu Kalor AS 100 1,2 1,0 0,7 -0,8 -0,1 1,3 1,1 0,7 -0,8 0,0 Lääne-Nigula Varahaldus AS 100 1,2 1,0 0,7 -0,8 -0,2 1,2 1,1 0,5 -0,6 -0,1 OÜ Maardu Linnavarahool- 100 1,2 0,6 2,0 -2,0 0,0 1,1 0,7 1,8 -1,8 0,0 dus Kadrina Kommunaal OÜ 100 0,8 0,7 0,7 -0,7 0,0 8,0 0,7 0,5 -0,5 0,0 Lihula Soojus OÜ 100 0,8 0,7 0,2 -0,2 0,0 0,9 0,7 0,2 -0,2 0,0 Tallinna Perearstikeskus OÜ 100 0,8 0,6 2,1 -2,1 0,0 0,7 0,5 2,1 -2,0 0,1 OÜ MEHNTACK 100 0,7 0,6 0,9 -1,0 -0,1 0,8 0,7 0,7 -0,7 0,0 Hiiumaa Jäätmejaam OÜ 100 0,7 0,6 0,3 -0,4 0,0 0,7 0,7 0,3 -0,4 0,0 SuFe OÜ 100 0,6 0,6 0,2 -0,2 0,0 0,7 0,6 0,1 -0,2 0,0 Transservis-N AS 100 0,6 0,5 0,4 -0,3 0,1 0,5 0,5 0,3 -0,3 0,0 Ülenurme Teed OÜ 100 0,6 0,3 1,0 -1,0 -0,0 0,5 0,3 0,9 -0,8 0,0 Meke Sillamäe AS 100 0,4 0,2 1,0 -1,0 0,0 0,4 0,2 0,9 -0,9 0,0 Järvakandi Soojus OÜ 100 0,4 0,3 0,2 -0,2 0,0 0,3 0,3 0,2 -0,2 0,0 Olme OÜ 100 0,3 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,3 0,2 0,6 -0,6 0,1 OÜ Narva Jäätmekäitluskes- 100 0,3 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,2 0,2 0,7 -0,6 0,1 kus Kenadron OÜ 100 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 0,2 0,2 0,1 -0,1 0,0 Väike-Maarja Tervisekeskus 100 0,2 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,2 0,2 0,4 -0,3 0,0 Kuressaare Bussijaam OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 Noarootsi Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 Mulgi Perearstikeskus OÜ 100 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Roela Soojus OÜ 100 0,1 0,1 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,1 0,2 -0,1 0,0 Tamsalu Perearstid OÜ 100 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,0 0,4 -0,4 0,0 AS Matsalu Veevärk (2022 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 31,0 30,1 1,1 -2,0 -1,0 valitsussektorisse) Väätsa Prügila AS 20,6 0,0 0,0 1,4 -1,5 -0,1 5,0 2,9 2,8 -2,7 0,1 OÜ Setomaa Haldus (valit- 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,4 2,4 0,5 -0,6 -0,1 sussektorisse 2022) Kümblus OÜ 100 0,0 0,0 0,1 -0,6 -0,5 0,9 0,9 0,1 -0,2 0,0 Jõgeva Valla Perearstikeskus 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Sõnumitooja 100 0,0 0,0 0,1 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,2 -0,2 0,0 OÜ Pürolüüsitehas 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 211 31.12.2022 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Omakapi- Omakapi- määr (%) Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Kasum/ Kasum/ Osaluse kahjum kahjum Varad Varad kulud kulud tulud tulud tal tal Setomaa Perearst OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Urvaste Valla Veevärk OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Vastseliina Hambaravi OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Jõgeva Valla Perearstikeskus 100 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates Osaluse Kohalikele omavalitsustele kuuluv oma- määr (%) kapital 31.12.2022 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Kokku 99,6 104,6 47,3 Tallinna Vesi AS 55,1 89,5 95,5 39,0 Keila Alushariduse OÜ 34,0 0,2 0,2 0,2 AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) 49,0 4,0 3,7 3,3 AS Valga Haigla (grupp) 49,0 3,3 3,2 2,9 AS Põlva Haigla 49,0 1,9 1,9 1,9 Väätsa Prügila AS 20,6 0,6 0,0 0,0 Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 0,1 0,1 0,0 Ühele reale koondatud: OÜ Küste, Anton Invest OÜ, OÜ Saatse Pansionaat, Ühismajandamise OÜ, Kihnu Põllumajanduse OÜ, Kihnu Majanduse OÜ, Team Paldiski OÜ, Pärnu Päikesepark 1 OÜ, Pärnu Päikesepark 2 OÜ, Pärnu Päikesepark 3 OÜ, Pärnu Päikesepark 4 OÜ.. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. Lisa b2 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksunõuded 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Maksud 154,0 141,8 131,8 Üksikisiku tulumaks 152,7 140,4 130,3 Maamaks 0,4 0,6 0,8 Kohalikud maksud 0,9 0,8 0,7 Sh brutosummas 1,5 1,4 1,3 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,6 -0,6 -0,6 Loodusvarade kasutamise tasud 3,6 3,8 3,6 Trahvid 0,1 0,1 0,1 Sh brutosummas 0,4 0,4 0,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -0,3 -0,3 -0,3 Maksu- ja trahvi nõuded kokku 157,7 145,7 135,5 B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Maksutulud 1 615,6 1 440,9 1 615,6 1 440,9 Üksikisiku tulumaks 1 537,9 1 365,1 1 537,9 1 365,1 Maamaks 58,9 58,9 58,9 58,9 Kohalikud maksud 18,8 16,9 18,8 16,9 212 Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Parkimistasud 9,0 7,9 9,0 7,9 Reklaamimaks 7,5 6,8 7,5 6,8 Teede ja tänavate sulgemise tasud 2,3 2,2 2,3 2,2 Riigilõivud (vt lisa b12) 2,2 2,3 2,3 2,3 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b13) 15,4 16,3 15,4 16,3 Kaevandamisõiguse tasud 10,8 12,9 10,8 12,9 Tasud vee erikasutusest 4,6 3,4 4,6 3,4 Saastetasud (vt lisa b13) 0,5 0,4 0,5 0,4 Trahvid ja muud varalised karistused (vt lisa b13) 2,2 2,3 2,0 2,0 Maksu-, lõivu- ja trahvitulud kokku 1 635,9 1 462,2 1 635,8 1 461,9 Üksikisiku tulumaksu, maamaksu, tulu loodusressursside kasutada andmisest ja saastetasu kogujaks ja edasiandjaks on Maksu- ja Tolliamet. Seaduse alusel määratud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad maksunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel. Lisa b3 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 172,5 155,2 142,4 109,2 83,4 78,5 Nõuded ostjate vastu 74,4 70,1 56,3 19,2 16,6 13,9 Sh brutosummas 79,5 74,8 61,2 22,8 19,2 16,4 Sh ebatõenäoliselt laekuvad -5,1 -4,7 -4,9 -3,6 -2,6 -2,5 Laenunõuded 1,9 1,9 1,8 8,4 8,2 4,8 Laekumata sihtfinantseerimine 64,7 50,7 54,9 53,9 39,6 39,9 Muud nõuded 10,8 8,7 8,9 3,1 1,8 2,6 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11,4 12,4 9,5 6,8 5,9 4,8 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 9,3 11,4 11,0 17,8 11,3 12,5 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 22,5 24,2 26,1 71,8 78,1 51,0 Laenunõuded 20,0 21,6 23,3 67,4 73,2 45,2 Muud nõuded ja ettemaksed 2,5 2,6 2,8 4,4 4,9 5,8 Nõuded ja ettemaksed kokku 195,0 179,4 168,5 181,0 161,5 129,5 Lisa b4 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 34,6 3,7 38,3 Rahalised sisse- ja väljamaksed -0,4 0,0 -0,4 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -1,7 0,0 -1,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 1,9 0,0 1,9 Jääk seisuga 31.12.2021 34,4 3,7 38,1 213 Valitsussektorisse Valitsussektorisse kuuluvad mittekuuluvad Kokku Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 0,0 -0,1 Jääk seisuga 31.12.2022 34,3 3,7 38,0 Lisa b5 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D. Sidusettevõtjad 2022 2021 Jääk perioodi alguses 104,6 47,3 Rahalised soetused 0,0 58,5 Saadud dividendid -7,2 -7,2 Kasum kapitaliosaluse meetodil 1,6 6,0 Ümberklassifitseerimine 0,6 0,0 Jääk perioodi lõpus 99,6 104,6 Tallinna LV suurendas võrreldaval perioodil osalust ASis Tallinna Vesi 34,7%-lt 51%-ni, makstes selle eest 58,5 mln eurot. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussekto- Valitsussekto- risse mittekuu- risse kuuluvad luvad tütarette- Sidusette- tütarettevõtjad võtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 65,3 256,2 20,1 341,6 Rahalised sisse- ja väljamaksed 3,8 9,8 58,5 72,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 6,8 0,0 6,8 Ümberklassifitseerimine 8,5 -8,5 0,0 0,0 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine 0,0 -1,3 0,0 -1,3 Allahindlused ja allahindluste tühistamised -0,3 0,1 0,0 -0,2 Jääk seisuga 31.12.2021 77,3 263,1 78,6 419,0 Rahalised sisse- ja väljamaksed 4,9 8,2 0,0 13,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,8 2,9 0,0 2,1 Müüdud müügihinnas 0,0 -3,5 0,0 -3,5 Müügist saadud kasum/kahjum 1,1 3,4 0,0 4,5 Ümberklassifitseerimine 3,9 -4,0 0,1 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 -0,4 0,0 -0,4 Jääk seisuga 31.12.2022 86,4 269,7 78,7 434,8 Osalustelt saadud dividendid 2022 2021 Tütarettevõtjatelt 3,5 3,9 Sidusettevõtjatelt 7,2 7,2 Dividenditulu kokku 10,7 11,1 214 Lisa b6 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 153,1 155,8 107,0 111,4 Soetusmaksumus 225,3 225,1 167,4 170,5 Kogunenud kulum -72,2 -69,3 -60,4 -59,1 Kokku liikumised 2,8 -2,7 -2,8 -4,4 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 0,9 5,2 0,7 4,9 Saadud ja antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,1 0,1 0,1 0,1 Kulum ja allahindlus -6,4 -6,1 -4,7 -4,7 Müük müügihinnas -7,8 -9,9 -7,1 -9,0 Müügist saadud kasum 5,9 7,8 5,4 7,3 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 0,0 0,5 0,0 Ümberklassfitseerimine 9,7 -0,3 1,9 -3,5 Ümberhindlus 0,4 0,5 0,4 0,5 Jääk perioodi lõpus 155,9 153,1 104,2 107,0 Soetusmaksumus 230,8 225,3 166,9 167,4 Kogunenud kulum -74,9 -72,2 -62,7 -60,4 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 63,6 67,3 57,6 59,1 Sh panditud, jääkväärtus 7,6 8,4 0,3 0,1 Tulud ja kulud Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu 12,6 10,9 10,6 8,2 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -5,0 -4,1 -4,1 -3,3 Lisa b7 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2020 504,2 4 015,6 285,5 52,5 230,8 5 088,6 Soetusmaksumus 504,2 6 588,2 618,0 99,8 230,8 8 041,0 Kogunenud kulum -2 572,6 -332,5 -47,3 -2 952,4 Kokku liikumised 2020 16,6 251,4 36,0 1,3 46,5 351,8 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,2 63,9 57,5 6,3 494,5 624,4 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,4 7,5 0,3 0,0 0,0 14,2 Kulum ja allahindlus -0,1 -234,3 -42,9 -7,2 -1,9 -286,4 Müük müügihinnas -17,7 -2,6 -0,8 0,0 -0,1 -21,2 Müügist saadud kasum 16,9 0,4 0,6 0,0 0,0 17,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -3,0 0,0 0,0 0,0 -3,2 Ümberhindlus 3,3 2,1 0,0 0,0 0,0 5,4 Ümberklassifitseerimine 5,8 417,4 21,3 2,2 -446,0 0,7 Jääk seisuga 31.12.2021 520,8 4 267,0 321,5 53,8 277,3 5 440,4 Soetusmaksumus 520,8 7 034,1 673,1 106,6 277,3 8 611,9 Kogunenud kulum -2 767,1 -351,6 -52,8 -3 171,5 Keskmine kulumi norm (%) 3,4% 6,6% 7,0% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 34,7 25,9 0,0 0,0 60,6 215 tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,5 124,3 1,2 0,3 0,0 127,3 Sh panditud, jääkväärtus 3,6 182,1 1,3 0,0 0,0 187,0 Kokku liikumised 2022 7,5 185,9 30,5 1,5 -11,8 213,6 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 84,1 39,4 6,8 403,9 536,9 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 4,1 3,2 0,3 0,1 0,3 8,0 Kulum ja allahindlus -2,5 -254,0 -48,7 -8,7 -1,2 -315,1 Müük müügihinnas -4,7 -3,8 -0,7 0,0 0,0 -9,2 Müügist saadud kasum 4,3 1,8 0,5 0,0 0,0 6,6 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumi- 0,0 -2,8 -0,5 0,0 0,1 -3,2 sest Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -1,2 0,0 -0,1 0,0 -1,4 Ümberhindlus 4,2 2,4 0,0 0,0 0,0 6,6 Ümberklassifitseerimine -0,5 356,2 40,2 3,4 -414,9 -15,6 Jääk seisuga 31.12.2022 528,3 4 452,9 352,0 55,3 265,5 5 654,0 Soetusmaksumus 528,3 7 426,7 726,3 114,0 265,5 9 060,8 Kogunenud kulum -2 973,8 -374,3 -58,7 -3 406,8 Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,0% 7,9% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 41,5 21,2 0,8 0,0 63,5 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,1 128,9 1,2 0,2 0,0 133,4 Sh panditud, jääkväärtus 3,5 189,5 1,8 0,0 0,0 194,8 B. Konsolideerimata aruanne tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2020 476,4 2 685,6 31,7 44,1 135,7 3 373,5 Soetusmaksumus 476,4 4 712,5 91,3 78,4 135,7 5 494,3 Kogunenud kulum -2 026,9 -59,6 -34,3 -2 120,8 Kokku liikumised 2020 15,3 192,4 9,0 2,4 16,1 235,2 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,2 57,8 5,3 5,8 337,1 408,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 6,4 8,4 0,0 0,0 0,0 14,8 Kulum ja allahindlus -0,1 -172,8 -7,0 -5,4 -1,9 -187,2 Müük müügihinnas -17,2 -1,9 -0,3 0,0 -0,2 -19,6 Müügist saadud kasum 16,4 0,3 0,2 0,0 0,1 17,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -1,3 0,0 0,0 -0,1 -1,6 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 -5,1 0,0 0,1 0,0 -5,0 Ümberhindlus 3,3 2,0 0,0 0,0 0,0 5,3 Ümberklassifitseerimine 4,5 305,0 10,8 1,9 -318,9 3,3 Jääk seisuga 31.12.2021 491,7 2 878,0 40,7 46,5 151,8 3 608,7 Soetusmaksumus 491,7 5 048,4 104,2 85,3 151,8 5 881,4 Kogunenud kulum -2 170,4 -63,5 -38,8 -2 272,7 Keskmine kulumi norm (%) 3,5% 7,2% 6,6% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 0,0 45,4 1,2 0,0 0,0 46,6 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,6 95,1 0,5 0,3 0,0 97,5 Sh panditud, jääkväärtus 0,1 8,1 0,0 0,0 0,0 8,2 Kokku liikumised 2022 7,6 107,9 8,7 0,9 39,6 164,7 Soetused ja parendused (vt lisa b8) 2,7 74,8 7,3 5,0 279,4 369,2 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 4,2 3,2 0,0 0,1 0,3 7,8 Kulum ja allahindlus -2,6 -187,9 -7,8 -7,2 -1,0 -206,5 Müük müügihinnas -4,7 -3,8 -0,3 0,0 0,0 -8,8 216 tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- Hooned ja seadmed rajatised maksed Kokku vara Maa Müügist saadud kasum 4,2 1,7 0,2 0,0 0,0 6,1 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,2 -4,6 -0,1 -0,2 0,0 -5,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,1 -2,4 0,0 0,0 0,0 -2,5 Ümberhindlus 4,2 2,3 0,0 0,0 0,0 6,5 Ümberklassifitseerimine -0,1 224,6 9,4 3,2 -239,1 -2,0 Jääk seisuga 31.12.2022 499,3 2 985,9 49,4 47,4 191,4 3 773,4 Soetusmaksumus 499,3 5 311,0 117,5 91,1 191,4 6 210,3 Kogunenud kulum -2 325,1 -68,1 -43,7 -2 436,9 Keskmine kulumi norm (%) 3,6% 7,0% 8,2% Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus 52,0 1,2 0,8 0,0 54,0 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 4,9 101,6 0,5 0,3 0,0 107,3 Sh panditud, jääkväärtus 0,1 7,2 0,0 0,0 0,0 7,3 Lisa b8 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Haridus 147,0 113,6 138,7 109,3 Transport 126,0 183,9 91,3 127,9 Muu majandus 37,4 38,3 17,3 18,6 Veevarustus 36,3 71,0 1,5 0,8 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 36,8 51,4 24,3 37,5 Vaba aeg, kultuur, religioon 67,3 91,6 58,8 82,9 Keskkonnakaitse 14,4 15,9 6,8 5,2 Tervishoid 44,9 38,6 4,1 4,6 Sotsiaalne kaitse 15,1 22,8 13,2 22,0 Üldised valitsussektori teenused 15,0 4,5 14,6 4,4 Avalik kord ja julgeolek 0,5 0,2 0,5 0,2 Kokku põhivara soetus 540,7 631,8 371,1 413,4 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla vähenemisega tarnijatele 12,7 mln euro võrra (2021. a suurenemine 23,4 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 7,4 mln euro võrra (2021. a suurenemine 7,5 mln eurot). Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapi- talirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale). Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17). Lisa b9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 54,4 86,9 120,6 47,0 77,8 111,7 217 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Intressivõlad 1,8 0,5 0,5 1,1 0,2 0,2 Muud viitvõlad 0,4 0,3 0,3 0,1 0,0 0,0 Sihtfinantseerimise andmise kohusti- 3,7 2,5 3,1 6,7 4,3 5,4 sed Muud kohustised 6,9 8,5 6,9 4,6 5,7 4,3 Sihtfinantseerimiseks saadud ette- 33,3 67,1 102,8 31,7 64,4 97,2 maksed Muud tulevaste perioodide tulud 8,3 8,0 7,0 2,8 3,2 4,6 Pikaajalised kohustised ja saadud 3,2 3,3 3,6 11,4 12,9 12,2 ettemaksed Sihtfinantseerimise andmise kohusti- 0,0 0,0 0,0 10,6 12,1 11,6 sed Võlad tarnijatele 1,7 1,8 1,9 0,4 0,4 0,1 Muud kohustised 0,9 1,1 1,1 0,0 0,1 0,1 Tulevaste perioodide tulud 0,6 0,4 0,6 0,4 0,3 0,4 Muud kohustised ja saadud ette- 57,6 90,2 124,2 58,4 90,7 123,9 maksed kokku Lisa b10 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 82,5 838,4 71,5 992,4 Kuni 1 aasta 25,9 100,7 8,5 135,1 1 kuni 5 aastat 32,8 380,5 23,7 437,0 Üle 5 aasta 23,8 357,2 39,3 420,3 Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5 Kuni 1 aasta 10,7 121,5 8,4 140,6 1 kuni 5 aastat 24,4 419,4 19,9 463,7 Üle 5 aasta 21,5 366,1 37,6 425,2 Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2 Kuni 1 aasta 10,1 129,2 8,1 147,4 1 kuni 5 aastat 16,5 489,5 17,8 523,8 Üle 5 aasta 19,3 388,1 41,6 449,0 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 82,5 838,4 71,5 992,4 Saadud 0,0 178,4 3,6 182,0 Tagasi makstud -25,9 -109,8 -9,2 -144,9 Jääk seisuga 31.12.2021 56,6 907,0 65,9 1 029,5 Saadud 0,0 217,5 11,1 228,6 Tagasi makstud -10,7 -116,5 -9,4 -136,6 Ümberklassifitseerimine 0,0 -1,3 0,0 -1,3 Muutus valitseva mõju tekkimisel ja kadu- 0,0 0,1 -0,1 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 45,9 1 006,8 67,5 1 120,2 Intressikulu 2021 -0,8 -6,7 -3,9 -11,4 Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,8% 5,7% 1,1% 218 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Intressikulu 2022 -0,8 -10,3 -2,9 -14,0 Keskmine intressimäär (%) 1,6% 1,1% 4,3% 1,3% B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 79,4 717,4 53,1 849,9 Kuni 1 aasta 23,9 85,2 2,5 111,6 1 kuni 5 aastat 31,7 317,4 10,0 359,1 Üle 5 aasta 23,8 314,8 40,6 379,2 Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5 Kuni 1 aasta 9,9 93,1 2,5 105,5 1 kuni 5 aastat 24,2 361,1 10,2 395,5 Üle 5 aasta 21,5 325,7 38,3 385,5 Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3 Kuni 1 aasta 9,9 107,6 3,3 120,8 1 kuni 5 aastat 16,5 413,3 11,7 441,5 Üle 5 aasta 19,3 346,0 42,7 408,0 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 79,4 717,4 53,1 849,9 Saadud 0,0 155,8 0,5 156,3 Tagasi makstud -23,8 -93,3 -2,6 -119,7 Jääk seisuga 31.12.2021 55,6 779,9 51,0 886,5 Saadud 0,0 188,9 9,8 198,7 Tagasi makstud -9,9 -101,9 -3,1 -114,9 Jääk seisuga 31.12.2022 45,7 866,9 57,7 970,3 Intressikulu 2021 -0,8 -5,2 -3,6 -9,6 Keskmine intressimäär (%) 1,2% 0,7% 6,9% 1,1% Intressikulu 2022 -0,8 -8,1 -2,7 -11,6 Keskmine intressimäär (%) 1,6% 1,0% 5,0% 1,2% Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon lae- nude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21. C. Intressikulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Laenukohustistelt -14,0 -11,4 -11,6 -9,6 Tuletistehingutelt 0,0 1,0 0,0 1,0 Diskonteeritud kohustistelt -0,5 -0,5 -1,5 0,0 Intressikulud kokku -14,5 -10,9 -13,1 -8,6 219 Lisa b11 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Välisabi 111,8 113,0 78,2 62,2 Euroopa Liidu fondidest 103,2 106,8 71,1 56,2 Muu välisabi 8,6 6,2 7,1 6,0 Kodumaised toetused 883,6 864,2 798,1 788,9 Riigieelarvest 859,0 830,1 781,2 764,1 Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt 11,8 22,9 5,6 12,6 Muudelt avaliku sektori üksustelt 4,5 4,2 4,5 6,5 Erasektori residentidelt 8,3 7,0 6,8 5,7 Saadud toetused kokku 995,4 977,2 876,3 851,1 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 5,8 mln eurot (2021. a 5,6 mln eurot), konsolideerimata aruandes 4,4 mln eurot (2021. a 4,5 mln eurot). Saadud toetused tegevusalade järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Põhi- Põhi- Põhi- Põhi- vara vara Tege- vara Tege- vara Tegevus- soetu- Tegevus- soetu- vusku- soetu- vusku- soetu- kuludeks seks kuludeks seks ludeks seks ludeks seks Haridus 476,8 34,7 424,5 31,3 475,6 33,5 423,4 33,9 Üldised valitsussektori teenused 120,7 11,8 135,2 22,5 115,3 11,7 130,7 21,9 Elamu- ja kommunaalmajandus 2,2 26,7 1,6 57,0 1,2 14,8 1,5 27,7 Transport 98,6 36,6 85,3 54,0 38,5 36,6 35,3 53,8 Muu majandus 11,9 14,7 11,6 13,6 3,0 10,2 3,2 10,2 Vaba aeg, kultuur, religioon 14,2 21,6 15,9 36,3 10,7 19,3 11,9 32,7 Keskkonnakaitse 3,0 6,9 1,7 16,1 2,9 2,6 1,7 2,6 Sotsiaalne kaitse 93,9 6,1 50,2 9,0 93,0 5,2 49,3 8,8 Tervishoid 2,3 12,1 2,8 8,3 0,3 1,3 0,6 1,7 Avalik kord ja julgeolek 0,3 0,3 0,3 0,0 0,3 0,3 0,2 0,0 Saadud toetused kokku 823,9 171,5 729,1 248,1 740,8 135,5 657,8 193,3 Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 13,7 mln eurot (2021. a 40,2 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 8,1 mln eurot üle antud varadena (2021. a 14,3 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 3,1 mln eurot (2021. a 10,4 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 7,9 mln eurot üle antud varadena (2021. a 14,9 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega. B. Antud toetused Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Peretoetused -18,3 -15,3 -18,6 -15,7 Toimetulekutoetus -54,8 -16,2 -54,8 -16,2 Toetused puudega inimestele -8,9 -9,1 -9,2 -9,2 Õppetoetused -3,9 -3,5 -3,9 -3,5 220 Konsolideeritud Konsolideerimata Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks -3,7 -3,8 -3,7 -3,8 Muud sotsiaaltoetused -29,5 -23,1 -29,3 -22,9 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -141,6 -120,7 -221,2 -173,7 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -11,9 -14,8 -72,1 -32,7 Kokku antud toetused -272,6 -206,5 -412,8 -277,7 Antud toetused tegevusala järgi Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Haridus -17,0 -14,7 -29,7 -25,3 Üldised valitsussektori teenused -2,9 -2,4 -6,3 -5,1 Elamu- ja kommunaalmajandus -8,6 -7,4 -11,8 -11,1 Transport -80,2 -65,8 -174,4 -98,3 Muu majandus -4,2 -5,3 -8,3 -11,0 Vaba aeg, kultuur, religioon -39,3 -38,2 -51,1 -50,1 Keskkonnakaitse -1,8 -1,6 -3,3 -4,4 Sotsiaalne kaitse -117,0 -69,4 -118,3 -70,2 Tervishoid -0,8 -0,8 -8,8 -1,4 Avalik kord ja julgeolek -0,8 -0,9 -0,8 -0,8 Antud toetused kokku -272,6 -206,5 -412,8 -277,7 Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise ettemaksete ja kohustiste muutusega. Lisa b12 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Riigilõivud (vt lisa b2) 2,2 2,3 2,3 2,3 Tulu majandustegevusest 881,1 797,4 194,5 157,2 Tulud tervishoiust 508,3 477,7 16,8 16,7 Haiglate tulud 465,2 436,5 0,0 0,0 Muud tulud tervishoiust 43,1 41,2 16,8 16,7 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 152,6 137,9 35,7 27,7 Üür ja rent 33,3 28,6 22,5 18,2 Tulud kommunaalteenustelt 103,0 93,2 10,8 7,4 Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 16,3 16,1 2,4 2,1 Tulu haridusalasest tegevusest 64,4 52,8 62,1 50,8 Tulu toitlustusteenuselt 12,9 10,3 12,5 10,0 Lasteaedade kohatasu 32,2 27,8 32,2 27,8 Muud tulud haridusalasest tegevusest 19,3 14,7 17,4 13,0 Muu toodete ja teenuste müük 155,8 129,0 79,9 62,0 Tulud transporditeenustelt 10,8 7,5 4,8 3,5 Tulud kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest 31,7 20,8 22,0 14,3 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 59,7 49,7 39,0 31,0 Muu toodete ja teenuste müük 53,6 51,0 14,1 13,2 Kokku kaupade ja teenuste müük 883,3 799,7 196,8 159,5 221 Lisa b13 Muud tulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) 12,5 25,7 11,5 24,3 Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) 15,4 16,3 15,4 16,3 Trahvid (vt lisa b2) 2,2 2,3 2,0 2,0 Saastetasud (vt lisa b2) 0,5 0,4 0,5 0,4 Võlalt arvestatud intressitulu 0,2 0,2 0,2 0,1 Muud tulud 6,4 4,7 3,9 3,4 Muud tulud kokku 37,2 49,6 33,5 46,5 Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes vähene- mine 1,3 mln eurot (2021. a suurenemine 0,2 mln eurot), konsolideerimata aruandes sama. Lisa b14 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -14,7 -12,0 -14,7 -12,0 Ametnikud -73,1 -66,2 -73,1 -66,2 Nõukogude ja juhatuste liikmed -10,7 -10,3 0,0 0,0 Töötajad -1 116,6 -1 021,0 -790,3 -719,9 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -1 215,1 -1 109,5 -878,1 -798,1 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku -27,6 -25,7 -19,6 -18,6 Töötasukulud kokku -1 242,7 -1 135,2 -897,7 -816,7 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 232 189 232 189 Ametnikud 3 023 3 025 3 023 3 025 Nõukogude ja juhatuste liikmed 312 281 0 0 Töötajad 63 290 62 711 48 000 47 482 Keskmine töötajate arv kokku 66 857 66 206 51 255 50 696 Muud tööjõukulud Erisoodustused -2,8 -1,9 -1,4 -1,0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -416,7 -380,8 -302,6 -275,8 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 1,0 0,8 0,1 0,1 Muud tööjõukulud kokku -418,5 -381,9 -303,9 -276,7 Tööjõukulud kokku -1 661,2 -1 517,1 -1 201,6 -1 093,4 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. 222 Lisa b15 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -227,7 -178,2 -192,1 -156,1 Rajatiste majandamiskulud -145,7 -127,1 -140,9 -126,0 Meditsiinitarbed ja -teenused -111,4 -109,6 -7,9 -8,2 Toiduained ja toitlustusteenused -54,5 -47,4 -47,0 -41,1 Transporditeenused -24,9 -18,2 -29,1 -21,2 Sõidukite majandamiskulud -58,8 -40,0 -13,8 -11,9 Õppevahendite ja koolituse kulud -46,5 -40,1 -46,5 -40,2 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -39,2 -38,8 -30,3 -30,7 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -46,9 -40,4 -28,8 -30,7 Administreerimiskulud -28,3 -26,5 -19,6 -18,4 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -41,1 -32,0 -35,3 -28,3 Sotsiaalteenused -33,5 -29,1 -44,5 -39,3 Tootmiskulud -34,0 -25,3 -0,4 -0,3 Tööjõu koolituskulud -12,3 -8,4 -9,9 -6,7 Uurimis- ja arendustööd -5,6 -5,1 -4,3 -4,2 Muud mitmesugused majanduskulud -30,0 -32,8 -21,5 -17,3 Kokku majandamiskulud -940,4 -799,0 -671,9 -580,6 Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b16 Põhivara amortisatsioon mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) -6,4 -6,1 -4,7 -4,7 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) -315,1 -286,4 -206,5 -187,2 Immateriaalse põhivara amortisatsioon -2,4 -2,7 -0,8 -1,0 Põhivara amortisatsioon kokku -323,9 -295,2 -212,0 -192,9 Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b17 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Käibemaksukulu tegevuskuludelt -119,8 -102,6 -96,2 -82,9 Käibemaksukulu põhivara soetuselt -73,2 -81,8 -64,6 -74,9 Muud maksu- ja lõivukulud -9,7 -9,2 -0,3 -0,3 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest -1,3 -0,8 -1,2 -0,7 Muud kulud -1,1 -1,3 -0,4 -1,0 223 Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Muud kulud kokku -205,1 -195,7 -162,7 -159,8 Lisa b18 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne 2022 2021 Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- väärtuse väärtuse sioon ja sioon ja muutus muutus Kokku Kokku lud lud Üldised valitsussektori 131,2 39,8 17,7 21,3 210,0 123,5 37,8 17,9 16,7 195,9 teenused Avalik kord ja julgeolek 4,7 2,0 0,1 0,5 7,3 4,5 1,6 0,1 0,4 6,6 Majandus 99,8 154,6 108,7 33,5 396,6 88,1 123,7 101,9 39,3 353,0 Keskkonnakaitse 19,1 96,8 14,2 23,0 153,1 17,1 80,6 14,0 19,2 130,9 Elamu- ja kommunaal- 48,8 100,1 54,2 19,0 222,1 43,0 81,0 49,9 20,5 194,4 majandus Tervishoid 313,1 160,8 23,7 30,0 527,6 293,1 148,8 19,5 25,6 487,0 Vaba aeg, kultuur, reli- 98,9 82,0 33,7 17,7 232,3 90,0 68,9 29,6 20,5 209,0 gioon Haridus 845,4 239,4 65,3 65,2 1 215,3 769,9 201,3 56,2 54,9 1 082,3 Sotsiaalne kaitse 100,2 64,9 6,3 9,4 180,8 87,9 55,3 6,1 9,5 158,8 Kulud kokku 1 661,2 940,4 323,9 219,6 3 145,1 1 517,1 799,0 295,2 206,6 2 817,9 B. Konsolideerimata aruanne 2021 2020 Majandamis- Majandamis- Tööjõukulud Tööjõukulud Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- väärtuse väärtuse sioon ja sioon ja muutus muutus Kokku Kokku kulud kulud Üldised valitsussektori 126,9 37,2 17,6 20,8 202,5 119,4 35,9 17,7 16,4 189,4 teenused Avalik kord ja julgeolek 4,7 2,2 0,1 0,5 7,5 4,4 1,8 0,1 0,4 6,7 Majandus 22,6 80,1 75,3 31,5 209,5 19,0 73,9 70,9 37,6 201,4 Keskkonnakaitse 7,8 87,3 4,3 17,6 117,0 6,7 72,6 4,1 14,3 97,7 Elamu- ja kommunaal- 18,0 58,5 14,8 13,4 104,7 15,0 52,1 13,9 15,3 96,3 majandus Tervishoid 14,1 5,2 2,3 1,1 22,7 14,4 5,1 1,5 1,4 22,4 Vaba aeg, kultuur, reli- 87,0 76,2 28,6 16,9 208,7 79,5 65,3 25,3 19,9 190,0 gioon Haridus 837,8 255,1 63,7 66,2 1 222,8 763,4 213,5 54,3 54,7 1 085,9 Sotsiaalne kaitse 82,7 70,1 5,3 7,8 165,9 71,6 60,4 5,1 8,4 145,5 Kulud kokku 1 201,6 671,9 212,0 175,8 2 261,3 1 093,4 580,6 192,9 168,4 2 035,3 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. 224 Lisa b19 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Varad 279,9 252,8 233,3 314,4 282,4 241,1 Käibevara 279,8 252,7 233,2 244,7 206,4 192,4 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 156,7 144,8 134,8 156,7 144,8 134,8 Muud nõuded ja ettemaksed 123,1 107,9 98,4 88,0 61,6 57,6 Põhivara 0,1 0,1 0,1 69,7 76,0 48,7 Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,1 69,7 76,0 48,7 Kohustised 178,8 206,8 239,7 139,2 214,2 203,1 Lühiajalised kohustised 124,4 148,7 180,4 101,4 172,7 159,3 Võlad tarnijatele 21,1 13,8 9,9 22,0 15,7 11,6 Maksuvõlad 72,4 66,2 62,0 51,0 107,8 43,8 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 23,8 62,9 101,2 24,6 45,7 99,1 Laenukohustused 7,1 5,8 7,3 3,8 3,5 4,8 Pikaajalised kohustised 54,4 58,1 59,3 37,8 41,5 43,8 Laenukohustised 53,1 56,8 57,7 26,8 29,3 32,0 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1,3 1,3 1,6 11,0 12,2 11,8 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt Konsolideeritud Konsolideerimata 2022 2021 2022 2021 Tegevustulud 3 100,7 2 884,5 2 525,9 2 326,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 1 603,2 1 429,8 1 603,2 1 429,8 Kaupade ja teenuste müük 499,3 467,5 40,9 33,8 Saadud toetused 981,2 964,6 865,0 840,8 Muud tulud 17,0 22,6 16,8 22,5 Tegevuskulud -333,1 -283,1 -519,1 -190,1 Antud toetused -6,4 -4,8 -220,7 -136,0 Majandamiskulud -123,5 -84,2 -137,4 104,0 Muud tegevuskulud -203,2 -194,1 -161,0 -158,1 Tegevustulem 2 767,6 2 601,4 2 006,8 2 136,8 Finantstulud ja -kulud 0,7 5,5 13,9 13,2 Tulem osalustelt 1,6 6,0 13,7 12,8 Muud finantstulud ja -kulud -0,9 -0,5 0,2 0,4 Aruandeperioodi tulem 2 768,3 2 606,9 2 020,7 2 150,0 Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetu- lundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühin- gute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). 225 Lisa b20 Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega mln eurot Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase üldistele regulatsioonidele või turutingimustele, raamatupidamis- kohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid: 2022 2021 Nõuded 0,4 0,1 Kohustised 0,2 0,3 Seotud äriühingutelt soetatud põhivara 0,1 0,2 Tulu kaupade ja teenuste müügist 0,2 0,1 Antud toetused seotud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele -1,4 -0,8 Majanduskulud seotud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt -0,4 -0,3 Majanduskulud seotud äriühingutelt -0,6 -0,8 Majanduskulud seotud füüsilistelt isikutelt -0,7 -0,6 Lisa b21 Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised 1 002,6 850,7 544,3 433,4 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soeta- miseks 415,3 286,9 374,8 263,5 Katkestamatud kasutusrendikohustised 145,3 138,4 141,0 134,5 Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustised 7,4 8,6 1,6 5,3 Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) 204,4 195,4 7,6 8,3 Laenutagatiseks panditud käibevara 25,4 24,3 0,0 0,0 Muud tingimuslikud kohustised 206,8 197,1 19,3 21,8 Tingimuslikud nõuded 108,4 140,2 59,5 91,4 Katkestamatud kasutusrendinõuded 16,4 18,8 7,3 7,8 Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 92,0 121,4 52,2 83,6 Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7. Muude tingimuslike kohustiste hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu koha- selt lepingu lõpetamisel varade jääkväärtuse hüvitamise kohustis summas 198,7 mln eurot (31.12.2021 seisuga 181,1 mln eu- rot). 226 4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta 4.1 Bilanss mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Varad Käibevara Raha 2 734,5 2 504,5 2 885,1 2 138,5 2 646,2 2 652,9 c2 Finantsinvesteeringud 3 811,1 2 039,0 2 198,2 1 864,2 453,0 649,2 c3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõu- ded 1 285,5 1 153,0 1 035,4 1 339,0 1 210,8 1 068,3 Muud nõuded ja ettemaksed 2 716,0 3 112,8 2 439,3 1 064,5 746,8 694,3 c4 Tuletisinstrumendid 199,8 160,2 31,8 0,0 0,0 0,0 Varud 771,9 393,1 347,1 432,2 231,6 188,7 Immateriaalne käibevara 444,1 208,6 85,3 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 62,6 41,6 31,6 3,1 1,8 1,3 c11 Käibevara kokku 12 025,5 9 612,8 9 053,8 6 841,5 5 290,2 5 254,7 Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 19,0 18,9 19,0 c5 Osalused tütar- ja sidusette- võtjates 180,4 163,7 100,0 4 183,8 4 024,4 3 715,9 c6 Finantsinvesteeringud 12 314,2 12 763,4 10 323,6 518,1 348,6 342,4 c3 Muud nõuded ja ettemaksed 913,1 903,4 843,8 931,5 913,2 852,1 c4 Tuletisinstrumendid 496,5 187,6 23,7 0,0 0,0 0,0 Kinnisvarainvesteeringud 252,5 248,7 250,7 202,2 203,7 204,2 c7 Materiaalne põhivara 17 064,2 16 360,5 15 581,6 10 085,9 9 590,4 8 967,7 c8 Immateriaalne põhivara 374,9 344,9 316,5 242,8 208,7 178,4 c9 Bioloogilised varad 2 188,9 946,6 772,8 30,6 18,5 14,0 c11 Põhivara kokku 33 784,7 31 918,8 28 212,7 16 213,9 15 326,4 14 293,7 Varad kokku 45 810,2 41 531,6 37 266,5 23 055,4 20 616,6 19 548,4 227 Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 682,7 603,8 508,0 695,2 615,8 517,3 Võlad tarnijatele 745,0 589,5 450,5 504,1 405,2 329,9 Võlad töötajatele 364,8 325,1 301,5 292,1 263,0 246,7 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 315,1 15 497,5 12 954,3 1 593,3 1 155,3 847,2 c12 Eraldised 888,0 479,6 387,0 406,2 134,5 140,7 c13 Laenukohustised 1 768,3 948,8 1 020,6 583,3 624,7 656,9 c14 Tuletisinstrumendid 169,1 116,1 11,5 0,0 0,0 1,0 Lühiajalised kohustised kokku 19 933,0 18 560,4 15 633,4 4 074,2 3 198,5 2 739,7 Pikaajalised kohustised Eraldised 4 124,8 3 803,2 3 303,6 4 075,2 3 753,0 3 252,7 c13 Laenukohustised 6 559,4 6 040,6 5 661,2 5 729,7 4 568,9 4 264,6 c14 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 418,1 261,9 195,3 44,7 50,8 46,0 c12 Tuletisinstrumendid 32,1 37,8 4,4 0,0 0,0 0,0 Pikaajalised kohustised kokku 11 134,4 10 143,5 9 164,5 9 849,6 8 372,7 7 563,3 Kohustised kokku 31 067,4 28 703,9 24 797,9 13 923,8 11 571,2 10 303,0 Netovara Vähemusosalus 295,8 277,3 128,8 13,9 11,2 9,2 Avaliku või valitsussektori netovara Reservid 1 189,7 1 174,6 1 160,4 703,9 691,6 680,0 c16 Riskimaandamise reserv 698,4 211,5 34,1 0,0 0,0 0,0 a18 Muud reservid 12,5 8,2 5,9 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 12 546,4 11 156,1 11 139,4 8 413,8 8 342,6 8 556,2 Avaliku või valitsussektori netovara kokku 14 447,0 12 550,4 12 339,8 9 117,7 9 034,2 9 236,2 Netovara kokku 14 742,8 12 827,7 12 468,6 9 131,6 9 045,4 9 245,4 Kohustised ja netovara kokku 45 810,2 41 531,6 37 266,5 23 055,4 20 616,6 19 548,4 228 4.2 Tulemiaruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2022 2021 2022 2021 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 423,6 10 290,4 11 494,3 10 344,7 c17 Kaupade ja teenuste müük 4 089,5 2 934,0 963,5 759,9 c18 Saadud toetused 1 236,2 1 084,9 1 150,2 1 046,0 c15 Muud tulud 676,8 323,5 310,2 227,4 c19 Tegevustulud kokku 17 426,1 14 632,8 13 918,2 12 378,0 Tegevuskulud Antud toetused -6 060,7 -6 037,1 -6 257,2 -6 214,4 c15 Tööjõukulud -4 170,2 -3 800,7 -3 698,1 -3 384,7 c20 Majandamiskulud -3 811,4 -2 918,5 -2 244,7 -1 914,5 c21 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -1 114,6 -1 048,7 -730,0 -670,1 c22 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -517,6 -332,9 -517,6 -332,9 c23 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trah- vid -35,2 -39,2 -34,2 -39,4 c23 Muud kulud -941,4 -345,3 -148,6 -70,3 c23 Tegevuskulud kokku -16 651,1 -14 522,4 -13 630,4 -12 626,3 Tegevustulem 775,0 110,4 287,8 -248,3 Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest 1 263,5 183,9 13,4 5,0 c11 Finantstulud ja –kulud c24 Tulem osalustelt 33,1 6,2 321,7 305,7 Intressikulu -510,9 -333,8 -176,9 -142,3 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 260,6 192,3 -8,3 -2,8 Muud finantstulud 4,2 4,3 6,0 5,8 Muud finantskulud -0,5 -0,5 -0,5 -0,1 Finantstulud ja -kulud kokku -213,5 -131,5 142,0 166,3 Aruandeperioodi tulem 1 825,0 162,8 443,2 -77,0 Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist 1 790,2 146,3 440,5 -79,0 Sh vähemusosaluse osa tulemist 34,8 16,5 2,7 2,0 229 4.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 2022 2021 2022 2021 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 775,0 110,4 287,8 -248,3 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 1 114,6 1 048,7 730,0 670,1 c22 Kasum/kahjum põhivara müügist -71,8 -59,9 -64,7 -54,1 c19 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -606,8 -493,7 -545,8 -457,4 c15 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 191,3 192,9 263,7 290,0 c15 Muud mitterahalised korrigeerimised 182,8 16,7 -6,4 -7,6 Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 585,1 815,1 664,6 192,7 Käibevarade netomuutus -840,5 -577,0 -470,0 -245,0 Kohustiste netomuutus 1 107,7 85,0 590,4 661,2 Kokku rahavood põhitegevusest 1 852,3 323,1 785,0 608,9 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel -1 915,0 -1 705,6 -1 194,4 -1 216,5 c10 Laekunud põhivara müügist 84,8 77,8 72,0 62,4 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 456,1 459,2 386,9 418,6 c15 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -177,7 -185,1 -229,8 -266,8 c15 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -3 628,8 -600,1 -2 092,1 -695,1 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 2 290,0 922,8 497,2 876,6 Tasutud osaluste omandamisel -14,1 -91,8 -8,4 -98,3 c6 Laekunud dividendid 9,7 10,5 166,6 87,7 Makstud dividendid, vähenemised valitseva mõju saamisest ja kadumisest ja ümberklassifitseerimisest -17,6 -6,5 0,0 0,0 Laekunud osaluste müügist, likvideerimisest, valitsussekto- risse ümberklassifitseerimisest 27,9 179,6 3,5 22,8 Antud laenud -31,8 -83,2 -34,3 -85,0 Laekunud laenude tagasimaksed 58,2 40,5 51,0 42,0 Laekunud finantstulud 182,4 190,8 2,8 -5,9 Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 675,9 -791,1 -2 379,0 -857,5 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised 2 468,9 1 227,5 1 900,2 950,5 c14 Laenukohustiste tagasimaksed -1 115,0 -958,2 -795,0 -691,0 c14 Makstud intressid ja muud finantskulud -300,3 -181,9 -18,9 -17,6 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 053,6 87,4 1 086,3 241,9 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 504,5 2 885,1 2 646,2 2 652,9 c2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 734,5 2 504,5 2 138,5 2 646,2 c2 Raha ja selle ekvivalentide muutus 230,0 -380,6 -507,7 -6,7 230 4.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Avalik sektor Vähemusosalus Avaliku sektori netovara Lisa Muud reser- Muud reser- Stabiliseeri- mise reserv ritud tulem Akumulee- vid (vt lisa misreserv maanda- Kokku Kokku Riski- c16) vid Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 728,5 34,1 5,9 11 139,4 12 339,8 128,8 12 468,6 Kinnisvarainvesteeringute üm- 3,9 3,9 3,9 c7 berhindlus Materiaalse põhivara ümber- 20,0 20,0 c8 hindlus Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16 Riskimaandamisinstrumentide 177,4 177,4 177,4 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud va- luutakursivahed ja sidusette- võtjate muu koondkasum 2,3 2,3 2,3 Aruandeperioodi tulem 146,3 146,3 16,5 162,8 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 177,4 2,3 2,6 182,3 16,5 198,8 Vähemusosaluste ost ja müük 27,7 27,7 138,5 166,2 a9A Esmakordselt konsolideeritud osalused 0,6 0,6 0,6 Makstud dividendid 0,0 -6,5 -6,5 Ümberjaotamine -1,8 16,0 -14,2 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 744,5 211,5 8,2 11 156,1 12 550,4 277,3 12 827,7 Kinnisvarainvesteeringute üm- 0,6 0,6 0,6 c7 berhindlus Materiaalse põhivara ümber- 9,3 9,3 9,3 c8 hindlus Pensionieraldiste kindlustus- matemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16 Riskimaandamisinstrumentide 486,9 486,9 3,4 490,3 a18 ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud va- luutakursivahed ja sidusette- võtjate muu koondkasum 4,3 4,3 4,3 Aruandeperioodi tulem 1 790,2 1 790,2 34,8 1 825,0 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 486,9 4,3 1 405,4 1 896,6 38,2 1 934,8 Vähemusosaluste ost ja müük 0,0 -2,1 -2,1 a9A Makstud dividendid 0,0 -17,6 -17,6 Ümberjaotamine -6,2 21,3 -15,1 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 765,8 698,4 12,5 12 546,4 14 447,0 295,8 14 742,8 231 B. Valitsussektor Lisa Akumuleeri- Muud reser- Stabiliseeri- misreserv Vähemus- tud tulem Kokku Kokku osalus vid Jääk seisuga 31.12.2020 431,9 248,1 8 556,2 9 236,2 9,2 9 245,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 3,8 3,8 3,8 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 18,1 18,1 18,1 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -167,6 -167,6 -167,6 a16 Aruandeperioodi tulem -79,0 -79,0 2 -77,0 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -224,7 -224,7 2,0 -222,7 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 22,7 22,7 22,7 Ümberjaotamine -1,8 13,4 -11,6 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2021 430,1 261,5 8 342,6 9 034,2 11,2 9 045,4 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,6 0,6 0,6 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 8,4 8,4 8,4 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -394,7 -394,7 -394,7 a16 Aruandeperioodi tulem 440,5 440,5 2,7 443,2 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 54,8 54,8 2,7 57,5 Valitsussektorisse ümberklassifitseerimine ja osaluste korrigeerimine 28,7 28,7 28,7 Ümberjaotamine -6,2 18,5 -12,3 0,0 0,0 c16 Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 280,0 8 413,8 9 117,7 13,9 9 131,6 232 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolidee- rimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all ole- vad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsus- sektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid. Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 233 4.6 Lisad (c1–c28) Lisa c1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, ko- halike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.) Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruanne- tesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse. 234 A. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Netovara Netovara Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 17 528,6 2 672,9 3 570,3 -3 352,3 186,0 18 372,6 2 459,2 3 399,1 -3 248,5 185,8 Valitsussektorisse kuuluvad üksused 2 632,9 2 160,8 3 559,2 -3 318,6 244,3 2 321,1 1 887,9 3 388,5 -3 219,9 167,0 Tervisekassa 727,9 579,7 2 049,9 -1 891,5 159,9 544,2 391,9 1 931,2 -1 795,3 135,9 Eesti Töötukassa 661,9 539,6 788,9 -757,2 33,7 604,1 505,8 800,5 -809,5 -9,0 Eesti Kunstiakadeemia 34,8 29,1 15,7 -15,8 -0,1 34,5 28,9 12,7 -12,2 0,5 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 20,7 18,6 10,7 -10,7 0,0 22,8 18,7 9,2 -9,1 0,1 Eesti Maaülikool 87,8 77,7 49,3 -45,4 4,0 82,8 73,7 45,0 -40,2 4,9 Tallinna Ülikool 68,3 44,9 54,1 -50,2 3,8 64,4 39,9 45,8 -46,8 -1,1 Tallinna Tehnikaülikool 174,0 126,6 127,8 -125,5 2,5 156,6 124,1 123,8 -118,9 4,8 Tartu Ülikool 352,5 268,9 247,9 -247,7 0,3 351,6 268,6 233,8 -224,6 9,2 Eesti Teaduste Akadeemia 7,1 6,7 2,7 -2,8 -0,1 7,2 6,8 2,5 -2,3 0,2 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 20,3 15,6 7,8 -8,2 -0,4 20,8 16,0 7,7 -8,0 -0,3 Eesti Rahvusringhääling 40,9 33,3 47,3 -46,2 1,1 41,6 32,2 43,5 -42,2 1,2 Eesti Rahvusraamatukogu 33,2 30,5 32,0 -16,0 15,9 15,4 14,6 9,4 -9,4 0,0 Rahvusooper Estonia 10,6 8,7 14,6 -15,4 -0,8 11,0 9,5 13,7 -13,2 0,5 Eesti Kultuurkapital 29,6 25,9 39,3 -31,5 7,7 20,8 18,2 33,2 -30,7 2,4 Kaitseliit 62,3 55,0 46,9 -46,5 0,3 58,2 54,6 52,1 -49,7 2,3 Tagatisfond 296,3 296,2 16,5 -0,3 16,4 280,6 280,6 16,5 -0,3 15,0 Notarite Koda 2,6 2,3 1,5 -1,5 0,0 2,7 2,3 1,5 -1,4 0,1 Audiitorkogu 0,9 0,8 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,9 0,6 -0,6 0,0 Eesti Advokatuur 0,6 0,2 4,7 -4,7 0,0 0,4 0,2 4,8 -4,8 0,0 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,6 0,5 0,9 -0,8 0,1 0,5 0,4 1,0 -0,7 0,3 Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektorisse mittekuuluvad üksused 14 895,7 512,1 11,1 -33,7 -58,3 16 051,5 571,3 10,6 -28,6 18,8 Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 14 895,7 512,1 11,1 -33,7 -58,3 16 051,5 571,3 10,6 -28,6 18,8 235 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud kulud Neto- Neto- tulud vara vara Kokku 33,6 28,4 23,7 -20,3 3,7 23,9 20,8 18,1 -15,0 2,9 Valitsussektorisse kuuluvad 0,7 0,5 1,2 -1,1 0,0 0,5 0,4 1,0 -0,8 0,2 Eesti Kunstiakadeemia SA 0,3 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,3 0,2 0,3 -0,1 0,2 SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Fond MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi 0,1 0,1 0,6 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,5 0,0 SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 SA Artur Nilsoni Fond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Tallinna Ülikooli Rahastu 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku- 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 uuringute SA MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskes- 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 kus Valitsussektorisse mittekuuluvad 32,9 27,9 22,5 -19,2 3,7 23,4 20,4 17,1 -14,2 2,7 SA Tartu Teaduspark 5,6 4,0 1,6 -1,8 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 20,4 20,3 4,6 -1,0 3,7 16,7 16,6 3,5 -0,9 2,6 MTÜ Dormitorium 1,6 1,3 1,4 -1,4 0,0 1,6 1,3 1,1 -1,0 0,0 MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 MTÜ Tartu Üliõpilasküla 2,0 1,1 4,7 -4,5 0,2 1,6 0,9 3,8 -3,8 -0,1 MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spor- 0,6 0,2 3,3 -3,5 0,0 0,6 0,4 3,1 -2,9 0,2 diklubi MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 0,4 0,2 0,7 -0,8 0,0 0,4 0,3 0,4 -0,4 0,0 MTÜ TTÜ Üliõpilasküla 2,3 1,0 4,4 -4,3 0,1 2,4 0,9 3,6 -3,6 0,0 MTÜ TTÜ Spordiklubi 0,0 -0,2 1,4 -1,5 -0,1 0,1 0,0 1,2 -1,2 0,0 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,2 -0,2 0,0 B. Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates 31.12.2022 2022 31.12.2021 2021 määr (%) Netovara Netovara Osaluse Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tegevus- Tulem Tulem Varad Varad kulud kulud tulud tulud Kokku 3,9 3,0 1,5 -1,2 0,2 3,8 2,7 1,2 -1,1 0,2 Valitsussektorisse mitte- 3,9 3,0 1,5 -1,2 0,2 3,8 2,7 1,2 -1,1 0,2 kuuluvad OÜ Muusa Majutus 100 3,4 2,6 0,6 -0,4 0,1 3,4 2,4 0,5 -0,4 0,1 OÜ Eerika Farm 100 0,5 0,4 0,9 -0,8 0,1 0,4 0,3 0,7 -0,7 0,1 E-Kyla Arendus OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 OÜ Torni Hostel 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 E-dok OÜ 100 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 UniTartu Ventures OÜ 100 0,3 0,3 0,0 -1,0 -0,1 0,1 0,1 0,0 -0,1 -0,1 236 Lisa c2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha 19,6 18,3 16,0 2,0 1,3 1,0 Arvelduskontod pankades 1 819,6 2 182,0 2 523,5 1 390,3 2 423,7 2 357,8 Tähtajalised deposiidid pankades 895,3 304,5 345,6 746,2 221,5 294,1 Raha kokku 2 734,5 2 504,8 2 885,1 2 138,5 2 646,5 2 652,9 Rahalt ja selle ekvivalentidelt teeni- tud intressitulu (vt lisa c24) 8,9 2,9 3,0 1,2 -5,3 -2,9 Valitsussektori rahast hoiustati 454,7 mln eurot 31.12.2022 seisuga Eesti Pangas (31.12.2021 seisuga 1 013,1 mln eurot). Lisa c3 Finantsinvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised finantsinvesteerin- gud 3 811,1 2 039,0 2 198,2 1 864,2 453,0 649,2 Võlakirjad õiglases väärtuses 3 188,6 1 862,4 2 057,3 1 598,8 448,6 630,5 Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- 258,1 4,1 4,7 258,1 4,1 4,7 tiseeritud soetusmaksumuses Lühiajalised laenud väärtpaberite ta- 178,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 gatisel Noteeritud aktsiad ja osad 185,8 172,2 136,2 7,1 0,1 0,1 Noteerimata aktsiad ja osad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 13,9 Muud lühiajalised finantsinvestee- 0,2 0,3 0,0 0,2 0,2 0,0 ringud Pikaajalised finantsinvesteerin- 12 314,2 12 763,4 10 323,6 518,1 348,6 342,4 gud Tähtajalised deposiidid pankades 1,6 1,6 1,8 1,6 1,6 1,8 Osalused investeerimisfondides õig- 0,1 0,2 0,9 0,0 0,0 0,7 lases väärtuses Muud investeeringud omakapita- 0,0 4,5 4,1 0,0 4,5 4,1 liinstrumentidesse Võlakirjad õiglases väärtuses 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Tähtajani hoitavad võlakirjad amor- 35,7 21,7 18,7 35,7 21,7 18,7 tiseeritud soetusmaksumuses Rahapoliitika eesmärgil hoitavad võ- 10 987,8 9 932,2 7 800,3 0,0 0,0 0,0 lakirjad Osalused rahvusvahelistes organisat- 388,1 377,6 364,0 215,3 210,1 207,5 sioonides Osalus riskikapitalifondides (vt lisa 260,5 109,4 109,1 260,5 109,4 109,1 a3) Noteeritud aktsiad ja osad 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Noteerimata aktsiad ja osad 0,8 0,4 0,1 0,1 0,1 0,0 Muud pikaajalised finantsinvestee- 639,1 2 315,3 2 024,1 4,4 0,7 0,0 ringud Finantsinvesteeringud kokku 16 125,3 14 802,4 12 521,8 2 382,3 801,6 991,6 Sh kajastatud õiglases väärtuses 3 635,5 2 144,7 2 304,0 1 866,9 558,6 740,9 Sh kajastatud korrigeeritud soetus- maksumuses 12 489,8 12 657,7 10 217,8 515,4 243,0 250,7 237 Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Võlakirjadelt aruandeperioodil teeni- tud tulu (vt lisa c24) 154,5 138,4 177,3 -10,4 -3,2 -2,2 Rahapoliitika eesmärgil hoitavate võlakirjadena kajastuvad Eesti Panga poolt eurosüsteemi riikide pandikirjade ostuka- vade, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise ostukava raames omandatud võlakirjad. Võlakirjad on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeruvaid riske hallatakse eu- roala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Nimetatud võlakirjade turuväärtus oli 31.12.2022 sei- suga 9 434,3 mln eurot (31.12.2021 seisuga omandatud väärtpaberite turuväärtus oli 9 671,7 mln eurot). Väärtpaberite väärtuse langust ei ole tuvastatud. Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse kohaselt on oodata kõikide tulevaste rahavoogude laekumist. Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustavad Eesti Panga vastavad osalused 172,8 mln eurot (31.12.2021 seisuga 167,5 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 95,3 mln eurot (31.12.2021 seisuga 95,3 mln eurot) ning reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 77,3 mln eurot (31.12.2021 seisuga 73,8 eurot). Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välisvaluuta- reservid summas 113,7 mln eurot (31.12.2021 seisuga 113,7 mln eurot), rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud euroala krediidiasutustele summas 150,0 mln eurot (31.12.2021 seisuga 1 881,5 mln eurot) ja arvestusühiku SDR konto IMF-is summas 371,1 mln eurot (31.12.2021 seisuga 319,4 mln eurot). Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laene eu- roala krediidiasutustele jagatakse euroala keskpankade poolt proportsionaalselt osalusega Euroopa Keskpangas. Lisa c4 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised nõuded ja ettemak- sed 2 716,0 3 112,8 2 439,3 1 064,6 746,8 694,3 Nõuded ostjate vastu 497,3 398,1 236,4 66,4 48,1 35,7 Brutosummas 514,1 407,9 249,4 71,6 51,5 39,5 Ebatõenäoliselt laekuvad -16,8 -9,8 -13,0 -5,2 -3,4 -3,8 Intressinõuded 76,7 47,9 51,4 9,3 2,2 1,2 Muud viitlaekumised 55,1 72,3 55,6 1,2 1,0 1,6 Laenunõuded 68,6 31,0 30,8 70,8 32,6 33,4 Laekumata sihtfinantseerimine (vt 724,4 539,0 487,2 723,8 532,3 483,6 lisa c15) Eurosüsteemisisesed nõuded 1 004,9 1 837,6 1 388,4 0,0 0,0 0,0 Makstud tagatisdeposiidid 46,3 33,3 57,8 1,3 1,1 0,8 Muud nõuded 57,2 25,3 26,9 16,3 15,2 14,6 Ettemakstud sihtfinantseerimine 77,1 55,9 43,2 88,4 64,8 74,0 Muud ettemakstud tulevaste pe- 108,4 72,4 61,6 87,1 49,5 49,4 rioodide kulud Pikaajalised nõuded ja ettemak- 913,1 903,4 843,8 931,5 913,2 852,1 sed Laenunõuded 783,5 839,2 787,0 794,6 841,9 788,3 Intressinõuded (vt lisa a6) 30,3 39,5 34,5 30,3 39,5 34,5 Sihtotstarbelised fondid (vt lisa 0,0 0,0 0,0 14,8 14,8 14,9 a5) Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15) 6,0 6,0 5,5 6,0 6,0 5,5 Muud nõuded ja ettemaksed 93,3 18,7 16,8 85,8 11,0 8,9 Nõuded ja ettemaksed kokku 3 629,1 4 016,2 3 283,1 1 996,1 1 660,0 1 546,4 238 Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded Euroopa Keskpangale seoses europangatähtede jaotamisega sum- mas 1 004,9 mln eurot (31.12.2021 seisuga 1 294,7 mln eurot), netonõuded arveldustest eurosüsteemi keskpankadega summas 0 eurot (31.12.2021 seisuga 554,8 eurot) ning muud eurosüsteemisisesed nõuded 0 eurot (31.12.2021 seisuga -11,9 mln eurot). Lisa c5 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes A. Avalik sektor Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil. B. Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Riigi osalused (vt lisa a8) 8,3 8,3 8,4 Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) 3,7 3,7 3,7 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 7,0 6,9 6,9 Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 19,0 18,9 19,0 Lisa c6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Riigi osalused (vt lisa a9) 89,4 67,5 60,4 3 823,8 3 671,4 3 427,7 Riigi valitsussektorisse kuuluvatele sihtasu- 0,0 0,0 0,0 9,0 9,0 9,0 tustele ja äriühingutele kuuluvad osalused Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt 99,6 104,6 47,3 348,4 341,6 276,3 lisa b5) Kohalike omavalitsuste sihtasutustele kuulu- 0,6 0,5 0,4 2,8 2,4 2,4 vad osalused Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute -9,2 -8,9 -8,1 -0,2 0,0 0,5 osalused Sektorite vahelised elimineerimised 180,4 163,7 100,0 4 183,8 4 024,4 3 715,9 Kokku osalused tütar- ja sidusettevõtjates 89,4 67,5 60,4 3 823,8 3 671,4 3 427,7 Osaluste liikumine Avalik sektor Valitsussektor Tütarette- Sidusette- Sidusettevõtjad võtjad võtjad Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 100,0 3 686,6 29,3 3 715,9 Rahalised sisse- ja väljamaksed 67,7 39,8 58,5 98,3 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 7,5 0,0 7,5 Ümberklassifitseerimine -0,8 -9,8 0,0 -9,8 Saadud dividendid -10,5 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 7,3 0,0 0,0 0,0 Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 212,7 -0,2 212,5 Jääk seisuga 31.12.2021 163,7 3 936,8 87,6 4 024,4 Rahalised sisse- ja väljamaksed 14,1 8,4 0,0 8,4 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed 0,0 3,3 0,0 3,3 239 Avalik sektor Valitsussektor Tütarette- Sidusette- Sidusettevõtjad võtjad võtjad Kokku Saadud müügist -0,7 -3,5 0,0 -3,5 Kasum/kahjum osaluste müügist 0,6 3,4 0,0 3,4 Ümberklassifitseerimine 0,6 -3,9 0,0 -3,9 Saadud dividendid -9,7 0,0 0,0 0,0 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) 4,2 0,0 0,0 0,0 Otse netovara reservides kajastatud sidusettevõtjate 7,6 0,0 0,0 0,0 koondkasumi mõju valuutakursivahedest Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) 0,0 151,6 0,1 151,7 Jääk seisuga 31.12.2022 180,4 4 096,1 87,7 4 183,8 Osalustelt saadud dividendid Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 158,7 79,8 Sidusettevõtjatelt 9,7 10,5 7,9 7,9 Kokku dividenditulu osalustelt 9,7 10,5 166,6 87,7 Lisa c7 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 248,7 250,7 203,7 204,2 Soetusmaksumus 351,5 347,5 280,2 277,9 Kogunenud kulum -102,8 -96,8 -76,5 -73,7 Kokku liikumised 3,8 -2,0 -1,5 -0,5 Soetused ja parendused 0,9 7,8 0,8 7,6 Kulum ja allahindlus -9,2 -9,0 -6,6 -6,6 Müük müügihinnas -12,3 -10,4 -7,9 -9,1 Müügist saadud kasum 10,3 8,0 6,0 7,2 Ümberklassifitseerimine 13,4 -2,3 5,1 -3,5 Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine 0,1 0,1 0,1 0,1 Saadud ja üle antud mitterahalised sissemaksed 0,0 0,0 0,4 0,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest 0,0 -0,1 0,0 0,0 Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) 0,6 3,9 0,6 3,8 Jääk perioodi lõpus 252,5 248,7 202,2 203,7 Soetusmaksumus 361,5 351,5 281,9 280,2 Kogunenud kulum -109,0 -102,8 -79,7 -76,5 Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus 134,8 132,2 110,4 104,8 Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus 15,4 17,0 4,8 2,5 Tulud ja kulud Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud 32,4 29,7 18,4 16,3 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -5,3 -4,2 -5,3 -4,0 240 Lisa c8 Materiaalne põhivara mln eurot A. Avalik sektor ja ettemak- Masinad ja Muu põhi- Hooned ja mata tööd Kaitseots- tarbeline põhivara seadmed rajatised Lõpeta- Kokku vara Maa Jääk seisuga 31.12.2020 1 361,6 9 566,0 283,9 3 372,4 200,6 797,1 15 581,6 Soetusmaksumus 1 361,6 15 574,7 728,7 6 418,0 353,8 797,1 25 233,9 Kogunenud kulum -6 008,7 -444,8 -3 045,6 -153,2 -9 652,3 Kokku liikumised 2021 40,4 477,3 51,8 52,6 9,9 146,9 778,9 Soetused ja parendused 8,1 90,8 7,0 148,4 12,5 1 436,9 1 703,7 Kulum ja allahindlus -0,1 -586,2 -52,2 -309,7 -21,2 -2,7 -972,1 Müük müügihinnas -46,8 -10,4 0,0 -9,9 -0,1 0,0 -67,2 Müügist saadud kasum 43,7 3,6 0,0 4,4 0,1 0,0 51,8 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,7 2,7 13,0 4,4 0,1 0,0 20,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,2 0,0 -0,4 -0,2 0,0 -0,8 Ümberklassifitseerimine 21,8 961,3 84,0 212,8 18,3 -1 289,9 8,3 Muutused valitseva mõju omandamisest ja -0,6 10,7 0,0 2,4 0,5 1,3 14,3 kadumisest Ümberhindlus (vt netovara muutuste 13,6 5,0 0,0 0,2 -0,1 1,3 20,0 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 1 402,0 10 043,3 335,7 3 425,0 210,5 944,0 16 360,5 Soetusmaksumus 1 402,0 16 516,3 815,9 6 662,1 385,3 944,0 26 725,6 Kogunenud kulum -6 473,0 -480,2 -3 237,1 -174,8 -10 365,1 Keskmine kulumi norm 3,7% 6,8% 4,7% 5,7% Kapitalirendi tingimustel renditud, 0,0 34,8 0,0 189,9 0,3 0,0 225,0 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 169,1 140,6 0,0 56,9 0,5 0,0 367,1 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,7 185,3 0,0 34,2 0,0 0,0 223,2 Kokku liikumised 2022 23,4 317,9 48,1 -106,5 1,9 418,9 703,7 Soetused ja parendused 19,5 94,3 5,1 151,3 14,5 1 532,7 1 817,4 Kulum ja allahindlus -2,7 -620,2 -51,2 -327,9 -23,2 -4,1 -1 029,3 Müük müügihinnas -53,7 -10,2 0,0 -8,3 0,0 0,0 -72,2 Müügist saadud kasum 50,8 7,1 0,0 3,5 0,0 0,0 61,4 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,8 2,5 5,3 6,0 0,3 0,0 15,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,8 -1,5 -0,2 0,0 0,0 -2,5 Ümberklassifitseerimine 0,3 847,1 90,4 69,6 10,0 -1 110,5 -93,1 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 -2,8 0,0 -0,5 0,0 0,1 -3,2 kadumisest Ümberhindlus (vt netovara muutuste 7,4 0,9 0,0 0,0 0,3 0,7 9,3 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2022 1 425,4 10 361,2 383,8 3 318,5 212,4 1 362,9 17 064,2 Soetusmaksumus 1 425,4 17 236,3 898,8 6 736,7 400,6 1 362,9 28 060,7 Kogunenud kulum -6 875,1 -515,0 -3 418,2 -188,2 -10 996,5 Keskmine kulumi norm 3,7% 6,0% 4,9% 5,9% Kapitalirendi tingimustel renditud, 43,9 0,0 134,0 0,9 178,8 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 174,4 160,5 0,0 5,9 0,5 341,3 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 3,7 173,7 0,0 54,5 0,0 231,9 241 B. Valitsussektor Hooned ja ra- Kaitseotstar- beline põhi- tööd ja ette- Lõpetamata Masinad ja Muu põhi- seadmed maksed jatised Kokku vara vara Maa Jääk seisuga 31.12.2020 750,9 6 547,1 283,9 751,7 188,2 445,9 8 967,7 Soetusmaksumus 750,9 10 716,5 728,7 1 696,8 312,2 445,9 14 651,0 Kogunenud kulum -4 169,4 -444,8 -945,1 -124,0 -5 683,3 Kokku liikumised 2021 31,8 336,4 51,7 30,5 9,4 162,9 622,7 Soetused ja parendused 7,2 68,5 7,1 108,4 10,8 978,7 1 180,7 Kulum ja allahindlus 0,0 -439,4 -52,2 -105,3 -18,1 -2,1 -617,1 Müük müügihinnas -43,0 -6,7 0,0 -3,5 0,0 0,0 -53,2 Müügist saadud kasum 40,4 3,1 0,0 3,3 0,0 0,0 46,8 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,4 -6,5 0,0 0,6 0,0 0,0 -6,3 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,7 3,7 12,9 4,4 0,1 0,0 21,8 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -0,4 0,0 -0,4 -0,2 0,0 -1,0 Ümberklassifitseerimine 13,6 709,4 83,9 22,9 16,1 -813,7 32,2 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 0,7 kadumisest Ümberhindlus (vt netovara muutuste 13,3 4,7 0,0 0,1 0,0 0,0 18,1 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2021 782,7 6 883,5 335,6 782,2 197,6 608,8 9 590,4 Soetusmaksumus 782,7 11 382,4 815,9 1 784,8 341,2 608,8 15 715,8 Kogunenud kulum -4 498,9 -480,3 -1 002,6 -143,6 -6 125,4 Keskmine kulumi norm 4,0% 6,8% 6,3% 5,5% Kapitalirendi tingimustel renditud, 0,0 35,3 0,0 97,0 0,3 0,0 132,6 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,9 101,6 0,0 0,5 0,3 0,0 104,3 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 0,8 80,2 0,0 0,3 0,0 0,0 81,3 Kokku liikumised 2022 14,4 250,2 48,2 35,5 1,7 145,5 495,5 Soetused ja parendused 11,2 87,0 5,1 104,0 11,4 914,5 1 133,2 Kulum ja allahindlus -2,6 -474,5 -51,2 -116,8 -20,0 -3,4 -668,5 Müük müügihinnas -53,9 -8,6 0,0 -1,5 0,0 0,0 -64,0 Müügist saadud kasum 51,2 6,1 0,0 1,3 0,0 0,0 58,6 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 -3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 -3,5 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,9 2,4 5,3 6,0 0,3 0,0 15,9 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -3,4 -1,5 -0,2 -0,2 0,0 -5,3 Ümberklassifitseerimine 0,1 643,5 90,5 42,6 9,9 -766,0 20,6 Muutused valitseva mõju omandamisest ja 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 kadumisest Ümberhindlus (vt netovara muutuste 6,8 0,9 0,0 0,1 0,3 0,3 8,4 aruanne) Jääk seisuga 31.12.2022 797,1 7 133,7 383,8 817,7 199,3 754,3 10 085,9 Soetusmaksumus 797,1 11 936,3 898,8 1 873,1 354,5 754,3 16 614,1 Kogunenud kulum -4 802,6 -515,0 -1 055,4 -155,2 -6 528,2 Keskmine kulumi norm 4,1% 6,0% 6,5% 5,7% Kapitalirendi tingimustel renditud, 42,1 0,0 89,7 0,9 132,7 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 3,5 116,6 0,0 0,5 0,3 120,9 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,0 75,8 0,0 0,0 0,0 76,8 242 Lisa c9 Immateriaalne põhivara mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 344,9 316,5 208,7 178,4 Soetusmaksumus 780,9 703,5 528,9 469,8 Kogunenud kulum -436,0 -387,0 -320,2 -291,4 Kokku liikumised 30,0 28,4 34,1 30,3 Soetused ja parendused 113,3 100,1 88,2 77,0 Kulum ja allahindlus -76,1 -67,6 -54,9 -46,4 Ümberklassifitseerimine -7,0 -5,9 0,8 0,7 Ümberhindlus 1,2 1,7 0,0 0,0 Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest -1,4 1,2 0,0 0,0 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 -1,1 0,0 -1,0 Jääk perioodi lõpus 374,9 344,9 242,8 208,7 Soetusmaksumus 863,4 780,9 604,6 528,9 Kogunenud kulum -488,5 -436,0 -361,8 -320,2 Keskmine kulumi norm (%) 9,3% 9,1% 9,7% 9,3% Lisa c10 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Transport 407,2 491,1 351,6 418,4 Kütus ja energia 527,3 341,5 0,3 0,6 Muu majandus 120,3 82,6 53,9 43,0 Elamu- ja kommunaalmajandus 72,7 122,4 26,9 41,5 Keskkonnakaitse 17,9 19,0 10,2 8,2 Haridus 238,6 203,3 238,3 205,6 Vaba aeg, kultuur, religioon 102,9 106,6 99,0 103,5 Riigikaitse 125,1 178,7 125,1 178,8 Avalik kord ja julgeolek 44,8 35,6 44,8 35,8 Tervishoid 131,6 109,6 129,8 109,6 Sotsiaalne kaitse 42,1 43,3 42,1 43,6 Üldised valitsussektori teenused 101,1 77,9 100,2 76,7 Kokku põhivara soetus 1 931,6 1 811,6 1 222,2 1 265,3 Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla vähenemisega tarnijatele 15,6 mln euro võrra (2021. a suurenemine 71,8 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 16,9 mln euro võrra (2021. a suurenemine 37,8 mln eurot). Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitali- seeritud intressikuludega (vt lisa c24). 243 Lisa c11 Bioloogilised varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Jääk perioodi alguses 988,2 804,4 20,3 15,3 Müük müügihinnas -0,3 -0,2 -0,1 -0,1 Müügist saadud kasum 0,1 0,1 0,1 0,1 Õiglase väärtuse muutus 1 263,5 183,9 13,4 5,0 Jääk perioodi lõpus 2 251,5 988,2 33,7 20,3 Sh käibevara 62,6 41,6 3,1 1,8 Sh põhivara 2 188,9 946,6 30,6 18,5 Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 2 242,2 mln eurot (31.12.2021 seisuga 978,5 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 53,9 mln eurot (31.12.2021 seisuga 32,5 mln eurot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 30,2 mln eurot (31.12.2021 seisuga 19,8 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 3,1 mln eurot (31.12.2021 seisuga 1,8 mln eurot). Lisa c12 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed 15 315,1 15 497,5 12 954,3 1 593,3 1 155,3 847,2 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustised 83,2 79,5 46,4 66,3 64,0 39,7 Intressivõlad 55,1 42,2 22,3 17,9 0,9 1,1 Muud viitvõlad 33,3 72,3 62,1 0,8 2,7 10,0 Toetuste andmise kohustised 276,9 235,1 235,9 324,6 278,0 252,1 Ringluses olevad pangatähed 4 071,6 4 000,0 3 715,4 0,0 0,0 0,0 Klientide hoiused 9 601,9 10 250,1 8 227,4 108,8 76,5 31,8 Tagatisdeposiidid 45,4 45,5 34,0 36,8 38,2 27,9 Varade müügiga seotud kohustised 54,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 (vt lisa a15) Muud kohustised 39,0 32,1 34,3 32,2 26,4 28,7 Sihtfinantseerimiseks saadud ette- 991,3 650,4 446,0 982,8 645,7 439,1 maksed (vt lisa c15) Muud tulevaste perioodide tulud 63,4 90,3 130,5 23,1 22,9 16,8 Pikaajalised kohustised ja saadud 418,1 261,8 195,3 44,7 50,8 46,0 Võlad tarnijatele 6,8 5,8 1,4 3,6 2,7 1,2 Intressivõlad (vt lisa a17) 30,3 39,5 34,5 30,3 39,5 34,5 Muud kohustised 26,2 30,9 40,3 1,5 1,7 6,6 Muud tulevaste perioodide tulud 354,8 185,6 119,1 9,3 6,9 3,7 Kokku muud kohustised ja saa- 15 733,2 15 759,3 13 149,6 1 638,0 1 206,1 893,2 dud ettemaksed Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Iga keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4). Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud pankade arvelduskontod, sh kohustusliku reservi katmiseks, üleööde- posiidid ja vahendid, mis ei ole vabalt kasutatavad 31.12.2022 seisuga 7 514,2 mln eurot (31.12.2021 seisuga 9 651,6 mln 244 eurot), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikute vastaskirje 369,8 mln eurot (31.12.2021 seisuga 365,1 mln eu- rot), netokohustised arveldamisest euroala riikide keskpankadega Euroopa arveldussüsteemis Target2 avatud konto kaudu 1 516,3 eurot (31.12.2021 seisuga 0 mln eurot). Lisa c13 Eraldised mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lühiajali- Pikaajali- Lühiajali- Pikaajali- Kokku sed sed Kokku sed sed Jääk seisuga 31.12.2020 387,0 3 303,6 3 690,6 140,7 3 252,7 3 393,4 Pensionieraldised 83,8 3 106,8 3 190,6 83,3 3 105,7 3 189,0 Keskkonnakaitselised eraldised 79,5 31,8 111,3 0,0 0,4 0,4 Kohtukuludeks 1,6 4,0 5,6 1,5 4,0 5,5 Garantiikohustuste ja laenutagatiste 104,8 32,6 137,4 8,2 32,2 40,4 eraldised Muud eraldised 117,3 128,4 245,7 47,7 110,4 158,1 Kokku liikumised 2021 92,6 499,6 592,2 -6,2 500,3 494,1 Eraldiste moodustamine 233,9 522,8 756,7 8,3 522,8 531,1 Väljamaksed -288,9 0,0 -288,9 -161,4 0,0 -161,4 Diskonteeritud eraldistelt arvestatud 0,0 125,6 125,6 0,0 124,4 124,4 intress Muutus valitseva mõju tekkimisest ja ka- -0,5 -0,7 -1,2 0,0 0,0 0,0 dumisest Ümberklassifitseerimine 148,1 -148,1 0,0 146,9 -146,9 0,0 Jääk seisuga 31.12.2021 479,6 3 803,2 4 282,8 134,5 3 753,0 3 887,5 Pensionieraldised 114,8 3 697,9 3 812,7 114,4 3 697,1 3 811,5 Keskkonnakaitselised eraldised 195,9 31,7 227,6 0,0 0,3 0,3 Kohtukuludeks 2,2 4,1 6,3 1,3 4,1 5,4 Garantiikohustiste ja laenutagatiste 116,3 46,0 162,3 10,5 46,0 56,5 eraldised Muud eraldised 50,4 23,5 73,9 8,3 5,5 13,8 Kokku liikumised 2022 408,4 321,6 730,0 271,7 322,2 593,9 Eraldiste moodustamine 431,3 536,3 967,6 40,6 535,5 576,1 Väljamaksed ja kasutamised -375,2 -0,1 -375,3 -120,2 0,0 -120,2 Diskonteeritud eraldistelt arvestatud 0,0 139,4 139,4 0,0 138,0 138,0 intress Muutus valitseva mõju tekkimisest ja ka- 0,0 -1,7 -1,7 0,0 0,0 0,0 dumisest Ümberklassifitseerimine 352,3 -352,3 0,0 351,3 -351,3 0,0 Jääk seisuga 31.12.2022 888,0 4 124,8 5 012,8 406,2 4 075,2 4 481,4 Pensionieraldised 381,6 4 023,5 4 405,1 381,3 4 023,0 4 404,3 Keskkonnakaitselised eraldised 431,5 26,8 458,3 0,0 0,3 0,3 Kohtukuludeks 3,2 4,0 7,2 3,2 4,0 7,2 Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised 15,9 44,1 60,0 9,4 44,1 53,5 Muud eraldised 55,8 26,4 82,2 12,3 3,8 16,1 Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringu- tega seotud riskide katteks summas 3,6 mln eurot (31.12.2021 seisuga 103,6 mln eurot) ning Eesti kroonide vahetami- seks summas 27,7 mln eurot (31.12.2021 seisuga 27,9 mln eurot). 245 Lisa c14 Laenukohustised mln eurot A. Avalik sektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 2 906,9 3 567,2 207,7 6 681,8 Kuni 1 aasta 463,6 537,9 19,1 1 020,6 1 kuni 5 aastat 782,1 1 152,8 105,1 2 040,0 Üle 5 aasta 1 661,2 1 876,5 83,5 3 621,2 Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4 Kuni 1 aasta 418,8 499,6 30,4 948,8 1 kuni 5 aastat 807,8 1 311,9 88,1 2 207,8 Üle 5 aasta 1 616,6 2 119,0 97,2 3 832,8 Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7 Kuni 1 aasta 1 085,2 661,6 21,5 1 768,3 1 kuni 5 aastat 150,5 1 532,6 76,2 1 759,3 Üle 5 aasta 2 546,4 2 169,2 84,5 4 800,1 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 2 906,9 3 567,2 207,7 6 681,8 Saadud 401,8 825,7 31,0 1 258,5 Ümberhindlused 0,1 -0,1 0,2 0,2 Ümberklassifitseerimine -0,2 -2,7 0,1 -2,8 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumi- 0,0 0,1 -1,1 -1,0 sest Tagasi makstud -476,0 -460,0 -22,2 -958,2 Laenukulu amortisatsioon 10,6 0,3 0,0 10,9 Jääk seisuga 31.12.2021 2 843,2 3 930,5 215,7 6 989,4 Saadud 1 496,1 972,8 24,9 2 493,8 Ümberhindlused 0,2 -0,1 0,0 0,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 -27,5 -26,5 -54,0 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumi- sest 0,0 0,1 -0,1 0,0 Tagasi makstud -570,5 -512,5 -32,0 -1 115,0 Laenukulu amortisatsioon 13,1 0,1 0,2 13,4 Jääk seisuga 31.12.2022 3 782,1 4 363,4 182,2 8 327,7 Intressikulu 2021 (vt lisa c24) -28,6 -15,8 -9,9 -54,3 Keskmine intressimäär 1,0% 0,4% 4,7% 0,8% Intressikulu 2022 (vt lisa c24) -39,5 -27,5 -9,0 -76,0 Keskmine intressimäär 1,2% 0,7% 4,5% 1,0% B. Valitsussektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 2 037,9 2 747,9 135,7 4 921,5 Kuni 1 aasta 451,1 194,2 11,6 656,9 1 kuni 5 aastat 32,9 753,7 38,4 825,0 Üle 5 aasta 1 553,9 1 800,0 85,7 3 439,6 Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6 Kuni 1 aasta 411,2 201,5 12,0 624,7 1 kuni 5 aastat 24,4 832,5 37,2 894,1 246 Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Üle 5 aasta 1 553,6 2 036,7 84,5 3 674,8 Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0 Kuni 1 aasta 359,8 211,5 12,0 583,3 1 kuni 5 aastat 16,5 1 022,3 35,2 1 074,0 Üle 5 aasta 2 549,6 2 027,6 78,5 4 655,7 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Laenud Kapitalirent Kokku Jääk seisuga 31.12.2020 2 037,9 2 747,9 135,7 4 921,5 Saadud 401,8 548,7 10,1 960,6 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,6 0,5 1,1 Laenukulu amortisatsioon 1,3 0,1 0,0 1,4 Tagasi makstud -451,8 -226,6 -12,6 -691,0 Jääk seisuga 31.12.2021 1 989,2 3 070,7 133,7 5 193,6 Saadud 1 496,1 404,1 10,9 1 911,1 Ümberklassifitseerimine 0,0 0,0 -0,3 -0,3 Muutused valitseva mõju tekkimisest ja kadumi- 0,0 0,1 0,0 0,1 sest Laenukulu amortisatsioon 3,4 0,1 0,0 3,5 Tagasi makstud -562,8 -213,6 -18,6 -795,0 Jääk seisuga 31.12.2022 2 925,9 3 261,4 125,7 6 313,0 Intressikulu 2021 (vt lisa c24) -3,8 -5,9 -8,1 -17,8 Keskmine intressimäär 0,2% 0,2% 6,0% 0,4% Intressikulu 2022 (vt lisa c24) -13,6 -17,6 -6,9 -38,1 Keskmine intressimäär 0,6% 0,6% 5,3% 0,7% Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8. Lisa c15 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A.1. Avalik sektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 2021 2022 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 484,4 404,9 985,8 528,8 602,9 1 119,0 713,5 919,2 Muu välisabi 7,5 37,4 65,0 15,7 43,7 62,6 16,6 69,1 Kodumaised toetused 0,8 3,7 34,1 0,5 3,8 54,6 0,3 3,0 Saadud toetused kokku 492,7 446,0 1 084,9 545,0 650,4 1 236,2 730,4 991,3 247 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2022 2021 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Põllumajandus 18,5 257,3 2,7 48,6 18,3 247,3 16,5 32,9 Transport 3,7 -1,0 116,0 0,4 3,7 2,1 74,3 6,0 Muu majandus 54,6 15,2 127,0 38,9 28,2 11,7 65,3 29,9 Haridus 107,8 21,3 79,5 0,3 89,5 24,9 66,0 0,3 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,1 12,2 44,7 0,2 0,0 18,4 34,6 Keskkonnakaitse 12,4 0,9 13,0 11,7 6,1 0,9 35,2 25,6 Üldised valitsussektori teenused 44,7 4,1 36,9 0,8 41,5 3,3 24,8 0,2 Tervishoid 18,1 0,1 45,3 2,0 40,5 0,1 24,8 7,7 Sotsiaalne kaitse 46,6 1,8 7,1 2,8 42,2 1,5 6,8 1,5 Vaba aeg, kultuur, religioon 7,2 1,3 0,1 0,3 10,0 1,6 0,3 0,3 Riigikaitse 5,6 0,2 5,6 0,0 10,5 0,0 14,3 0,0 Avalik kord ja julgeolek 8,6 0,1 10,9 0,0 7,0 0,1 8,0 0,0 Saadud toetused kokku 328,0 301,4 456,3 150,5 297,7 293,5 354,7 139,0 Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 9,9 mln eurot välisabi (2021. a 13,3 mln eurot), sh 4,8 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2021. a 7,6 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 451,9 mln eurot (2021. a 432,5 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondi- dest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete suurenemisega 59,2 mln euro võrra (2021. a vähenemine 3,9 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 193,6 mln euro võrra (2021. a suurenemine 17,4 mln eurot). A2. Valitsussektor Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga Arvestatud tulu Arvestatud tulu 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 2021 2022 (vt lisa a15) (vt lisa a15) (vt lisa a15) ettemaksed ettemaksed ettemaksed Nõuded (vt Nõuded (vt Nõuded (vt Laekunud Laekunud Laekunud lisa a3) lisa a3) lisa a3) Euroopa Liidu fondidest 482,9 401,1 952,2 528,2 600,1 1 055,3 712,9 914,7 Muu välisabi 5,3 34,6 59,1 9,6 41,8 63,0 16,6 65,3 Kodumaised toetused 0,9 3,4 34,7 0,5 3,8 31,9 0,3 2,8 Saadud toetused kokku 489,1 439,1 1 046,0 538,3 645,7 1 150,2 729,8 982,8 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 2022 2021 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Põllumajandus 18,3 257,4 2,7 48,6 18,0 247,4 16,5 32,9 Transport 3,3 -0,9 87,3 28,9 3,6 2,1 49,3 26,0 Muu majandus 30,9 14,3 65,8 39,2 26,8 11,0 33,7 30,3 Haridus 107,7 21,6 79,5 0,3 89,3 25,2 66,0 0,3 Keskkonnakaitse 10,6 2,6 0,3 24,4 4,5 2,5 0,2 60,6 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 0,1 10,9 46,0 0,2 0,0 16,9 36,0 Sotsiaalne kaitse 46,6 1,8 7,1 2,8 42,2 1,5 6,9 1,4 248 2022 2021 kulude vahen- kulude vahen- Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu põhivara Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- Tulu tegevus- hendamiseks hendamiseks soetuse va- soetuse va- soetuseks soetuseks damiseks damiseks kuludeks kuludeks Tervishoid 18,1 0,1 45,4 1,9 40,5 0,1 24,8 7,7 Vaba aeg, kultuur, religioon 7,1 1,3 0,1 0,3 9,8 1,6 0,3 0,3 Üldised valitsussektori teenused 44,7 4,1 37,0 0,8 41,5 3,3 24,8 0,2 Riigikaitse 5,6 0,2 5,6 0,0 10,5 0,0 14,3 0,0 Avalik kord ja julgeolek 8,6 0,1 10,9 0,0 6,9 0,1 8,0 0,0 Saadud toetused kokku 301,7 302,7 352,6 193,2 293,8 294,8 261,7 195,7 Vahendamiseks saadud tulu 495,9 mln eurot (2021. a 490,5 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põ- hivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemak- sete suurenemisega 56,6 mln euro võrra (2021. a vähenemine 3,0 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 199,5 mln euro võrra (2021. a suurenemine 13,9 mln eurot). B. Antud toetused Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Pensionid -2 186,2 -2 054,4 -2 186,2 -2 054,4 Ajutise töövõimetuse hüvitised -183,0 -222,9 -183,0 -222,9 Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine -225,6 -193,3 -225,6 -193,3 Muud ravikindlustustoetused -387,0 -350,5 -393,5 -356,3 Töötuskindlustustoetused -136,8 -113,0 -136,8 -113,0 Peretoetused -715,8 -628,2 -715,8 -628,2 Toimetulekutoetus -74,1 -27,1 -74,1 -27,1 Toetused töötutele -52,7 -45,7 -52,7 -45,7 Toetused puudega inimestele -71,5 -76,5 -71,5 -76,5 Töövõimetoetused -391,9 -367,4 -391,9 -367,4 Õppetoetused -51,1 -49,1 -50,9 -49,0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension -165,8 -214,5 -165,8 -214,5 Ajutiselt kogumispensioni teise sambasse makstav 4% ja sellelt arvestatud tootlus -21,6 -205,5 -21,6 -205,5 Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine -42,9 -44,1 -42,9 -44,1 Muud sotsiaaltoetused -60,7 -54,9 -60,4 -54,6 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 102,7 -1 197,1 -1 220,8 -1 271,9 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -191,3 -192,9 -263,7 -290,0 Kokku antud toetused -6 060,7 -6 037,1 -6 257,2 -6 214,4 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimi- sega (vt lisa c8). Avaliku sektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 8,2 mln euro võrra (2021. a suurenemine 7,2 mln eurot) ja tehtud ettemaksete vähenemisega 2,9 mln euro võrra (2021. a suurenemine 1,3 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on lisaks arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste suurenemisega 28,8 mln euro võrra (2021. a suurenemine 2,6 mln euro eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 0,2 mln euro võrra (2021. a vähenemine 18,6 mln eurot). 249 Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Tegevus- Tege- Tege- kulu- Põhivara vusku- Põhivara Tegevus- Põhivara vuskulu- Põhivara deks soetuseks ludeks soetuseks kuludeks soetuseks deks soetuseks Põllumajandus -294,4 -56,9 -292,2 -39,1 -294,4 -56,9 -292,3 -39,1 Transport -98,5 -1,1 -81,8 -8,3 -128,2 -36,3 -106,1 -50,1 Muu majandus -103,5 -40,8 -95,3 -53,5 -179,1 -54,0 -130,8 -60,5 Haridus -95,8 -0,4 -90,7 -0,5 -99,1 -0,5 -93,8 -0,5 Keskkonnakaitse -8,4 -14,2 -7,6 -28,4 -15,8 -31,0 -15,4 -71,6 Elamu- ja kommu- naalmajandus -3,3 -57,1 -3,4 -38,3 -3,9 -60,3 -4,0 -40,9 Sotsiaalne kaitse -24,8 -2,9 -108,6 -2,4 -24,8 -2,9 -111,0 -2,3 Tervishoid -4,1 -2,0 -3,5 -8,0 -4,2 -4,9 -3,6 -8,0 Vaba aeg, kultuur, re- ligioon -130,6 -8,8 -144,6 -10,2 -132,9 -9,2 -146,4 -12,4 Üldised valitsussek- tori teenused -324,7 -4,8 -351,7 -2,3 -323,7 -5,3 -350,8 -2,7 Riigikaitse -10,3 -1,5 -13,4 -1,5 -10,3 -1,5 -13,4 -1,5 Avalik kord ja julge- olek -4,3 -0,8 -4,3 -0,4 -4,4 -0,9 -4,3 -0,4 Kokku antud toetu- sed -1 102,7 -191,3 -1 197,1 -192,9 -1 220,8 -263,7 -1 271,9 -290,0 Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 435,2 mln eurot (2021. a 453,7 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal avalikus sektoris 313,5 mln eurot (2021. a 340,6 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 363,2 mln eurot (2021. a 452,1 mln eu- rot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 312,5 mln eurot (2021. a 339,6 mln eurot). Lisa c16 Reservid mln eurot Moodusta- Moodusta- Jääk seisuga Jääk seisuga Jääk seisuga mine/ vähen- mine/ vähen- 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 damine 2021 damine 2022 Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) 431,9 -1,8 430,1 -6,2 423,9 Riigi muud reservid (vt lisa a20) 37,9 3,9 41,8 8,6 50,4 Kohalike omavalitsuste reservid 0,4 0,0 0,4 0,0 0,4 Tervisekassa reservkapital ja riskire- 117,8 9,5 127,3 9,9 137,2 Töötukassa reservkapital 92,0 0,0 92,0 0,0 92,0 Valitsussektori reservid kokku 680,0 11,6 691,6 12,3 703,9 Eesti Panga reservkapital 480,4 2,6 483,0 2,8 485,8 Avaliku sektori reservid kokku 1 160,4 14,2 1 174,6 15,1 1 189,7 Tervisekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust. Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust. Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist. 250 Lisa c17 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed mln eurot Kulu ebatõe- Kulu edasi- näoliselt lae- Avalik sektor Valitsussektor suunamisest kuvaks arva- (vt lisa c23) misest (vt lisa c23) 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustus- maksed 4 582,5 4 136,0 4 582,5 4 136,0 -451,0 -283,1 -10,5 -10,8 Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 2 518,7 2 231,5 2 518,7 2 231,5 -288,6 -105,4 -6,1 -6,0 Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 1 637,5 1 494,2 1 637,5 1 494,2 0,0 0,0 -3,9 -3,9 Töötuskindlustusmaksed 264,0 232,3 264,0 232,3 0,0 0,0 -0,5 -0,6 Kogumispensioni maksed 162,3 178,0 162,3 178,0 -162,4 -177,7 0,0 -0,3 Maksud kaupadelt ja teenustelt 3 807,6 3 398,8 3 838,6 3 429,6 0,0 0,0 -12,8 -16,2 Käibemaks 2 773,3 2 391,7 2 778,4 2 396,4 0,0 0,0 -12,3 -16,1 Aktsiisimaks 985,0 971,2 995,2 981,7 0,0 0,0 -0,5 -0,1 Alkoholilt 241,4 222,9 241,4 222,9 0,0 0,0 -0,2 0,0 Tubakalt 245,4 243,9 245,4 243,9 0,0 0,0 -0,3 -0,1 Kütuselt 497,0 503,1 500,2 506,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Elektrilt 0,9 0,9 7,9 8,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud aktsiisimaksud 0,3 0,4 0,3 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 Hasartmängumaks 30,6 19,1 46,2 34,7 0,0 0,0 0,0 0,0 Parkimistasud 9,0 7,8 9,0 7,8 0,0 0,0 0,0 0,0 Reklaamimaks 7,5 6,8 7,5 6,8 0,0 0,0 0,0 0,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 2,2 2,2 2,3 2,2 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulumaks 2 897,2 2 639,9 2 928,2 2 654,5 0,0 0,0 -5,5 -5,7 Füüsilise isiku tulumaks 2 308,5 2 169,4 2 308,5 2 169,4 0,0 0,0 -3,4 -3,7 Juriidilise isiku tulumaks 588,7 470,5 619,7 485,1 0,0 0,0 -2,1 -2,0 Omandimaksud 52,3 52,3 61,0 61,1 0,0 0,0 -0,1 -0,1 Maamaks 47,2 47,2 55,9 56,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 Raskeveokimaks 5,1 5,1 5,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Tollimaks 84,0 63,4 84,0 63,5 -65,0 -48,3 0,0 0,0 Maksud kokku 11 423,6 10 290,4 11 494,3 10 344,7 -516,0 -331,4 -28,9 -32,8 Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse ja tollimaks Euroopa Komisjonile. Lisa c18 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Riigilõivud 93,1 90,6 93,5 90,9 Tulu majandustegevusest 3 996,4 2 843,4 870,0 669,0 Tulu elektrienergia müügist 1 673,7 979,5 9,9 6,1 Tulu transporditeenustelt 292,2 248,7 44,4 33,5 Tulu põllu- ja metsamajandusest 313,6 232,6 9,1 8,6 Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest 221,6 273,9 0,1 0,1 Tulu soojusenergia müügist 85,1 71,7 6,5 4,9 Tulu haridusalasest tegevusest 110,5 95,0 113,2 97,2 Tulu sideteenustelt 105,2 118,0 0,9 0,0 251 Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Üür ja rent 71,5 59,9 34,9 29,1 Tulu tervishoiust 83,7 73,4 69,8 63,5 Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest 67,9 65,1 2,8 1,9 Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 45,8 28,8 44,9 28,2 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 46,9 41,8 46,9 41,8 Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest 23,3 15,9 17,5 11,9 Saastekvootide müük 334,5 248,8 334,3 248,7 Taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 0,0 7,6 0,0 7,6 Õiguste müük 44,5 19,5 35,2 10,7 Muu toodete ja teenuste müük 476,4 263,2 99,6 75,2 Kokku kaupade ja teenuste müük 4 089,5 2 934,0 963,5 759,9 Lisa c19 Muud tulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 71,8 59,9 64,7 54,1 Intressitulu maksuvõlgadelt 16,2 13,1 16,3 13,2 Kohtuotsustest tulenevad hüvitised 9,6 9,4 9,6 9,4 Trahvid ja muud varalised karistused 35,1 21,4 26,2 21,2 Tulu loodusressursside kasutada andmisest 51,5 31,4 110,1 54,5 Saastetasud 19,5 17,6 41,1 36,3 Teekasutustasud 21,4 21,1 21,5 21,3 Kasum/kahjum varude müügist 8,1 5,7 7,2 4,5 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 426,1 93,8 0,0 0,0 Muud tulud 17,5 50,1 13,5 12,9 Muud tulud kokku 676,8 323,5 310,2 227,4 Lisa c20 Tööjõukulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud -37,0 -33,2 -37,0 -33,2 Ametnikud -514,6 -473,8 -514,6 -473,8 Nõukogude ja juhatuste liikmed -31,2 -29,1 -15,8 -14,7 Töötajad -2 403,7 -2 186,7 -2 049,3 -1 877,8 Põhikohaga töötajate töötasu kokku -2 986,5 -2 722,8 -2 616,7 -2 399,5 Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu -73,5 -67,4 -70,5 -63,2 Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) -99,7 -91,2 -99,7 -91,2 Töötasukulud kokku -3 159,7 -2 881,4 -2 786,9 -2 553,9 Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud 588 551 588 551 252 Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Ametnikud 19 274 19 836 19 274 19 836 Nõukogude ja juhatuste liikmed 601 562 332 320 Töötajad 114 610 112 795 100 361 99 425 Keskmine töötajate arv kokku 135 073 133 744 120 555 120 132 Muud tööjõukulud Erisoodustused -19,4 -12,1 -14,4 -9,2 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -1 025,7 -933,0 -904,5 -827,7 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 34,6 25,8 7,7 6,1 Muud tööjõukulud kokku -1 010,5 -919,3 -911,2 -830,8 Tööjõukulud kokku -4 170,2 -3 800,7 -3 698,1 -3 384,7 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c21 Majandamiskulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Tootmiskulud -1 365,1 -831,4 -4,5 -6,7 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -386,0 -317,4 -438,5 -342,1 Meditsiinitarbed ja -teenused -291,9 -325,4 -288,3 -322,4 Rajatiste majandamiskulud -248,4 -224,9 -212,4 -190,0 Sõidukite majandamiskulud -227,6 -168,7 -127,8 -96,6 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -159,1 -145,1 -130,9 -120,9 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid -166,4 -102,7 -166,5 -102,7 Administreerimiskulud -136,5 -119,5 -109,8 -98,5 Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud -123,3 -111,3 -95,2 -91,3 Sotsiaalteenused -180,6 -144,1 -180,8 -144,3 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -116,2 -88,1 -107,6 -79,9 Toiduained ja toitlustusteenused -77,3 -67,5 -75,5 -66,5 Õppevahendite ja koolituse kulud -78,1 -65,0 -78,8 -65,3 Transporditeenused -38,1 -26,8 -31,2 -20,8 Lähetuskulud -61,0 -41,6 -58,1 -40,6 Muu erivarustus ja materjalid -38,0 -24,1 -32,4 -19,9 Tagatis- ja garantiikahjude eraldiste muutus -0,3 -15,8 0,5 -14,9 Uurimis- ja arendustööd -28,2 -30,0 -25,6 -27,6 Personali koolituskulud -34,5 -22,5 -29,5 -19,0 Eri- ja vormiriietus -12,1 -13,1 -10,8 -11,9 Muud mitmesugused majanduskulud -42,7 -33,5 -41,0 -32,6 Kokku majandamiskulud -3 811,4 -2 918,5 -2 244,7 -1 914,5 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. 253 Lisa c22 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) -9,2 -9,0 -6,6 -6,6 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) -1 029,3 -972,1 -668,5 -617,1 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) -76,1 -67,6 -54,9 -46,4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku -1 114,6 -1 048,7 -730,0 -670,1 Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c23 Muud kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest -35,2 -39,2 -34,2 -39,4 Maksunõuded (vt lisa c17) -28,9 -32,8 -28,9 -32,8 Intressinõuded maksuvõlgadelt -4,9 -5,3 -4,9 -5,5 Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded -0,3 -0,2 -0,3 -0,2 Trahvinõuded -1,0 -0,9 -1,0 -0,9 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -0,1 0,0 0,9 0,0 Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest -517,6 -332,9 -517,6 -332,9 Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) -516,0 -331,4 -516,0 -331,4 Lõivude edasiandmine -1,6 -1,5 -1,6 -1,5 Muud kulud -941,4 -345,3 -148,6 -70,3 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest 6,4 7,4 6,5 7,6 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest -11,1 -3,2 -3,6 -3,6 Riigisaladusega seotud kulud -143,5 -108,3 -143,5 -108,3 Saastekvootide kulu -428,7 -192,0 0,0 0,0 Varude allahindlus -3,4 41,1 -2,4 41,1 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindamisest -349,8 -72,5 0,0 0,0 Muud kulud -11,3 -17,8 -5,6 -7,1 Lisa c24 Finantstulud ja –kulud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Tulem osalustelt (vt lisa c6) 33,1 6,2 321,7 305,7 Kapitaliosaluse meetodil 4,2 7,3 0,0 0,0 Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest 28,9 -1,1 3,4 5,5 Dividenditulu 0,0 0,0 166,6 87,7 Allahindlused ja allahindluste tühistamised 0,0 0,0 151,7 212,5 Intressikulu -510,9 -333,8 -176,9 -142,3 Laenukohustistelt (vt lisa c14) -76,0 -54,3 -38,1 -17,8 254 Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Kapitaliseeritud intressikulud 7,3 3,2 0,0 0,0 Tuletisinstrumentidelt 0,0 1,0 0,0 1,1 Diskonteeritud kohustistelt -139,4 -125,8 -138,0 -124,5 Eesti Panga intressikulu eurosüsteemisisestelt saldodelt -52,5 -19,0 0,0 0,0 Muudelt kohustistelt -250,3 -138,9 -0,8 -1,1 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 260,6 192,3 -8,3 -2,8 Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) 8,9 2,9 1,2 -5,3 Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) 154,5 138,4 -10,4 -3,2 Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt 37,0 35,4 0,0 0,0 Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest 17,7 17,4 0,4 5,5 Eesti Panga rahatulu puhastulem 30,5 -12,7 0,0 0,0 Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt 12,0 10,9 0,5 0,2 Muud finantstulud 4,2 4,3 6,0 5,8 Tulu Eesti Panga kasumist 0,0 0,0 0,9 0,9 Intressitulu laenudelt 2,2 2,3 2,5 2,5 Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 2,1 2,4 2,2 2,4 Muud finantstulud -0,1 -0,4 0,4 0,0 Muud finantskulud -0,5 -0,5 -0,5 -0,1 Finantstulud ja -kulud kokku -213,5 -131,5 142,0 166,3 Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressitulu mitmesugustelt väärtpaberitelt ja eurosüsteemisisestelt saldodelt 166,3 mln eurot (2021. a 141,5 mln eurot). Avaliku sektori kirjel Intressikulu muudelt kohustistelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressikulu mitmesugustelt fi- nantseerimistehingutelt, sh tuletistehingutelt kokku summas 249,3 mln eurot (2021. a 137,9 mln eurot). Lisa c25 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Avalik sektor 2022 2021 Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- Kokku Kokku sioon sioon lud lud Üldised valitsussektori teenused 340,0 174,1 80,7 335,5 930,3 313,3 147,1 73,3 169,0 702,7 Riigikaitse 165,7 265,9 79,1 51,4 562,1 154,6 189,2 79,4 49,9 473,1 Avalik kord ja julge- olek 349,9 83,5 24,4 91,6 549,4 319,2 75,3 23,7 61,2 479,4 Majandus 644,4 1 925,2 593,2 826,9 3 989,7 569,0 1 280,3 573,2 251,1 2 673,6 Keskkonnakaitse 62,4 111,3 20,7 1,0 195,4 56,9 90,5 20,4 0,8 168,6 Elamu- ja kommunaal- majandus 50,2 70,3 54,5 1,1 176,1 43,8 62,6 50,0 1,1 157,5 Tervishoid 734,8 404,3 58,8 4,5 1 202,4 690,1 437,8 50,2 20,7 1 198,8 Vaba aeg, kultuur, reli- gioon 219,6 185,5 60,1 0,4 465,6 202,4 166,0 49,0 0,4 417,8 Haridus 1 308,7 370,2 122,3 0,9 1 802,1 1 190,6 313,0 111,4 0,5 1 615,5 Sotsiaalne kaitse 294,5 221,1 20,8 139,5 675,9 260,8 156,7 18,1 124,9 560,5 255 2022 2021 Muud kulud Muud kulud Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- Kokku Kokku sioon sioon lud lud Kulud kokku 4 170,2 3 811,4 1 114,6 1 452,8 10 549,0 3 800,7 2 918,5 1 048,7 679,6 8 447,5 B. Valitsussektor 2022 2021 Amortisat- Amortisat- Tööjõuku- Tööjõuku- Muud ku- Muud ku- miskulud miskulud Majanda- Majanda- Kokku Kokku sioon sioon lud lud lud lud Üldised valitsussektori teenused 320,3 188,2 78,9 33,9 621,3 295,8 160,1 71,6 12,3 539,8 Riigikaitse 165,8 278,4 79,1 51,5 574,8 154,6 197,8 79,5 49,9 481,8 Avalik kord ja julge- olek 350,0 86,0 24,4 91,6 552,0 319,2 77,9 23,7 61,2 482,0 Majandus 255,1 323,8 260,5 3,4 842,8 227,9 274,3 244,1 -57,8 688,5 Keskkonnakaitse 45,9 104,4 9,9 0,1 160,3 41,7 83,8 8,9 0,1 134,5 Elamu- ja kommunaal- majandus 23,1 63,9 17,9 0,4 105,3 18,8 55,1 15,8 0,6 90,3 Tervishoid 724,1 417,3 58,5 4,4 1 204,3 681,0 444,2 49,9 20,7 1 195,8 Vaba aeg, kultuur, reli- gioon 211,3 148,5 58,2 0,3 418,3 195,0 123,8 47,5 0,4 366,7 Haridus 1 308,0 408,4 121,8 0,9 1 839,1 1 189,8 337,0 111,0 0,4 1 638,2 Sotsiaalne kaitse 294,5 225,8 20,8 139,5 680,6 260,9 160,5 18,1 124,9 564,4 Kulud kokku 3 698,1 2 244,7 730,0 326,0 6 998,8 3 384,7 1 914,5 670,1 212,7 6 182,0 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenis- tuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23). Lisa c26 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Varad 5,8 9,0 8,4 587,0 1 143,6 566,4 Käibevara 5,7 8,9 8,2 535,5 1 091,8 515,5 Raha ja pangakontod 0,0 0,0 0,0 454,7 1 013,1 440,8 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 2,8 2,2 2,4 56,3 60,1 35,3 Muud nõuded ja ettemaksed 2,9 6,7 5,8 24,5 18,6 39,4 Põhivara 0,1 0,1 0,2 51,5 51,8 50,9 Muud nõuded ja ettemaksed 0,1 0,1 0,2 51,5 51,8 50,9 Kohustised 5,7 6,1 4,2 159,0 156,2 131,5 Lühiajalised kohustised 5,4 5,8 4,0 99,3 87,3 51,3 Võlad tarnijatele 4,4 2,6 3,3 32,1 25,1 17,4 256 Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2020 Saadud maksude, lõivude, trahvide 0,3 0,7 0,5 12,8 12,7 9,8 ettemaksed Muud kohustised ja saadud ettemak- 0,7 2,5 0,2 49,0 43,9 18,0 sed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 5,4 5,6 6,1 Pikaajalised kohustised 0,3 0,3 0,2 59,7 68,9 80,2 Muud kohustised ja saadud ettemak- 0,3 0,3 0,2 0,0 0,2 0,3 sed Laenukohustised 0,0 0,0 0,0 59,7 68,7 79,9 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Avalik sektor Valitsussektor 2022 2021 2022 2021 Tegevustulud 22,6 25,6 172,9 115,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3,4 3,5 74,2 57,8 Kaupade ja teenuste müük 16,2 19,4 12,4 10,8 Saadud toetused 0,1 0,1 0,7 1,5 Muud tulud 2,9 2,6 85,6 45,8 Tegevuskulud -27,7 -24,9 -380,3 -335,3 Antud toetused -8,0 -6,5 -210,0 -187,9 Majandamiskulud -19,4 -18,2 -171,3 -147,2 Muud tegevuskulud -0,3 -0,2 1,0 -0,2 Tegevustulem -5,1 0,7 -207,4 -219,4 Finantstulud ja -kulud 4,8 7,4 319,9 302,7 Tulem osalustelt 4,8 7,4 321,7 305,8 Muud finantstulud ja -kulud 0,0 0,0 -1,8 -3,1 Aruandeperioodi tulem -0,3 8,1 112,5 83,3 Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega. Lisa c27 Olulised tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised 7 200,4 6 688,1 6 085,6 5 604,9 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused 2 263,8 1 606,0 1 537,9 859,0 Kohustised seoses osalustega rahvusvahelistes fi- 1 655,1 1 647,0 1 655,1 1 647,0 nantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt 36,5 42,0 36,5 42,0 lisa a6) Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) 247,3 240,2 81,6 83,8 Laenutagatiseks panditud käibevara 21,4 44,6 0,0 0,0 Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) 2 019,2 2 033,8 2 020,6 2 034,2 Kohustused katkestamatutest kasutusrendilepin- 248,9 222,5 218,4 216,5 gutest 257 Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõl- 196,6 234,2 223,9 286,2 mitud lepingute alusel) Kohtuasjadega seotud kohustised 304,6 426,1 301,7 426,1 Muud tingimuslikud kohustised 207,0 191,7 9,9 10,1 Tingimuslikud nõuded 416,1 447,8 40,9 38,2 Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest 416,1 447,8 40,9 38,2 Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8. 258 Allkiri majandusaasta koondaruandele Riigi 31. detsembril 2022. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolidee- ritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalit- suse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on au- diti tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta. Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Võrklaev rahandusminister 259 Riigikontroll Meie 21.08.2023 nr 8-1/5459-1 [email protected] Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande esitamine Austatud härra Holm Esitame Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande parandatud versiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa: Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruanne Riina Senipalu 5885 1463 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →