dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 21. august 2023
Viit
1.1-11/5155-2
Registreeritud
21. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-115155-2 21.08.2023 Väljaminev kiri.asice403 KB

Sisu (failidest)

Teie 26.07.2023 nr 1.2-2/99-1; Sotsiaalministeerium SOM/23-1012/-1K [email protected] Meie 21.08.2023 nr 1.1-11/5155-2 Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud proua terviseminister Kooskõlastame ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. Eelnõuga muudetakse kehtiva ravimiseaduse (edaspidi RavS) § 25 ning seletuskirja lisas 1 tuuakse RavS § 19 lõike 5 alusel kehtestatav sotsiaalministri määrus uues sõnastuses. Sätted puudutavad Eestist lahkuva või Eestisse saabuva reisija isiklikuks tarbimiseks mõeldud ravimite piiriületuse tingimusi. Seletuskirjast ei selgu, et regulatsioonis muudatuste kavandamisel oleks konsulteeritud Rahandusministeeriumi või ravimite sisse- ja väljaveo üle riiklikku järelevalvet tegeva Maksu- ja Tolliametiga. Seletuskirja lk 27 kohaselt on uue regulatsiooniga järelevalvevõimalused piiriületusel tagatud. Selle väitega ei saa Rahandusministeerium nõustuda järgmistel põhjustel. Kehtiva RavS § 25 lõikes 1 viidatakse ravimite „lubatud kogusele“, mille kehtestab sotsiaalminister RavS § 19 lõike 5 alusel (sotsiaalministri 18.02.2005.a määrus nr 31). Ehkki eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt jääb RavS § 25 lõikesse 1 „lubatud koguse“ sõnapaar alles, nähtub sotsiaalministri määruse kavandi §-st 7, et üheselt mõistetavad ja selged ravimite lubatud piirkogused kaotatakse. Kehtiva määruse § 8 lõike 2 kohaselt võib Ravimiameti loata isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit, ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Määruse eelnõu kavandi § 7 lõikes 1 jagatakse ravimid käsimüügiravimiteks ning retseptiravimiteks. Käsimüügiravimeid võib reisijal isiklikuks tarbeks kaasas olla kuni 6 kuu ravivajaduseks. Kehtiv RavS ei defineeri ravivajaduse mõistet. Seletuskirjas lk 27 selgitatakse, et vajaduse korral põhjendab inimene ise kaasavõetavat kogust, arvestades reisi kestust ja maksimaalset lubatud annust. Sisuliselt on tegemist käsimüügiravimite piiramatu sisse- ja väljaveo võimaluse loomisega, sest on mõeldamatu, et tollikontrolli teostav ametnik peaks piiripunktis hindama iga reisija puhul kaasas olevate erinevate ravimpreparaatide koguse vastavust isiku ravivajadusele. Seepärast on tavapärane, et piirangutega seotud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kaupade sisse- ja väljavedu puudutavad reeglid kehtestatakse kauba koguse või väärtuse alusel, mis on üheselt selge nii piiriületajale kui kontrolli teostavale ametnikule. Ravimite piirkoguse kaotamine ning ravimite jagamine käsimüügi- ja retseptiravimiteks toob kaasa ka teise probleemi. Millistest kriteeriumidest lähtudes ravimeid klassifitseerida. Kui RavS §-dest 72 ja 79 lähtudes leiab Eestis müügiloa saanud ravimite kohta vastava info ravimiregistrist, siis kuidas otsustab tolliametnik piiril, kas Türgist Eestisse saabuval reisijal on kaasas retseptiravim, mille kohta tuleks esitada tõendav dokument või on tegemist käsimüügiravimiga. Sama küsimus tekib ka teisest ELi liikmeriigist Eestisse saabuva reisija puhul, kuna ravimite klassifikatsioonid ei ole liikmesriikides ühesugused. Võib eeldada, et ka ravivajaduse määratlemine on eri riikides erinev. Seepärast ei saa jääda tolliametniku otsustada, kas välisriigist Eestisse saabuva välisriigi kodaniku ravivajadus on võtta teatud käsimüügiravimit 3 või 6 tabletti päevas. Vastavalt sellele tuleks otsustada, milline on sisseveetav lubatud kogus. Kui piirikontrolli eest vastutava rakendusasutuse jaoks on ülaltoodud küsimused vastuseta, ei ole võimalik reisijatele kiiret ning lihtsat piiriületust tagada. Oleme valmis Sotsiaalministeeriumiga piiriületusküsimusi arutama, et leida toimiv lahendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Eve-Ly Kübard 5885 1341 [email protected] Virge Aasa 5885 1493 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel