Kliimaministri määruse eelnõu

Teie 02.08.2023 nr 1-4/23/3526; Kliimaministeerium KLIM/23-1043/-1K [email protected] Meie 21.08.2023 nr 1.1-11/5269-2 Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027“ eelnõu Austatud härra Michal Rahandusministeerium kooskõlastab kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu märkustega arvestamisel. 1. Meetme rakendamise ja määruse jõustamise eelduseks on erieesmärgile „ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ kohalduva eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud kava jäätmekäitluse kohta“ täitmine. Vastavalt Euroopa Komisjoni 4. oktoobri 2022. a rakendusotsusele on eeltingimus 2.6 täitmata. Eeltingimuse saab lugeda täidetuks „Jäätmekava 2022-2028“ jõustamisega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab liikmesriik Euroopa Komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks ja esitab selle täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa Komisjoni hinnangu saamiseks (eeltingimuse täidetuks lugemise osas), palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“ Rahandusministeeriumile kinnitamise järgselt esimesel võimalusel. 2. Palume täiendada seletuskirjas projektide valikukriteeriumite kirjeldusi, et oleks üheselt ja arusaadavalt kirjeldatud, kuidas kriteeriume hinnatakse. Seletuskiri peab olema sõnastatud nii, et toetuse taotlejal on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt mõistetavalt aru saada, millistel juhtudel hinnatakse valikukriteerium täidetuks. Riigiabi puudutav tagasiside: 3. § 2 lg 2 punkt 13: juhime tähelepanu, et „ressursitõhusus“ on defineeritud üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktis 128a kui „toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega“. Palume hinnata, kas eelnõus toodud ressursitõhususe mõiste vajab muutmist või Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  täiendamist. Üldises grupierandi määruses toodud energiatõhususe mõiste on oluline, kui toetust antakse sama määruse artikkel 38 alusel. 4. § 2 lg 2 punkt 18 ja § 11 lg 2: juhime tähelepanu, et eelnõus ei kasutata terminit „ümberpaigutamine“ rohkem kui §-s 2. Ümberpaigutamise mõiste on siiski tähtis, kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikkel 14 alusel. Nimelt nõuab artikkel 14 lõige 16, et abisaaja peab kinnitama, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering ning ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Seetõttu palume lisada § 11 lõikesse 2 punkt, millega nõutakse taotluse esitamisel sellist kinnitust. 5. § 8 lg 3: lõikes toodud regionaalabi osakaalud (v.a Ida-Viru maakond ja Lõuna-Eesti ehk Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru maakonnad) kehtivad kuni 31.12.2024. Pärast seda kehtivad viie protsendipunkti võrra väiksemad regionaalabi osakaalud (vt Euroopa Komisjoni otsus SA.100251 - Eesti regionaalabi kaart (1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2027)). Palume eelnõus täpsustada alates 1.01.2025 kehtivaid regionaalabi osakaale või selgitada seletuskirjas, miks ei ole vajalik sätestada eelnõus regionaalabi osakaale alates 1.01.2025 (nt et selleks ajaks on kõik toetuse andmise otsused tehtud või muudetakse määruses toodud regionaalabi osakaale enne nimetatud tähtaega). 6. § 11 lg 2: juhime tähelepanu, et riigiabi ergutava mõju olemasoluks peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikes 2 sätestatud infot. Palume puuduva info lisada. Riigihankeid puudutava tagasiside 7. § 2 lg 2 p 6: määrusesse on sisse toodud mõiste „riigihange“, et hõlmata ühe terminiga nii riigihankeid kui toetuse saaja ostu. Ei saa nõustuda riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud mõistele teistsuguse tähenduse andmisega määruses. Esiteks on selline sõnastus vastuolus eelnõu § 2 lg-ga 1, mille kohaselt kasutatakse määruses termineid ühendmääruses ning muid valdkondi reguleerivate õigusaktide tähenduses. Eelnõus kasutatav mõiste „riigihange“ ei ole kooskõlas RHS-s ega ühendmääruses sätestatuga. Teiseks on riigihanke sisustamine RHS-st erinevalt eksitav nii määruse rakendajatele kui toetuse saajatele ning võib käibesse minnes tekitada vale praktikat. Nimelt tuleb riigihange läbi viia RHS-i kohaselt, kuid toetuse saaja ostule kohalduvad ühendmääruse §-s 11 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimused. Tegemist on erinevate menetlustega. Ei ole õige nimetada ühendmääruses sätestatud toetuse saaja korraldatavat ostumenetlust riigihankeks. Kuna eelnõu mõistet „riigihange“ ei kasutata tekstis sageli, soovitame kummagi menetluse nimetuse eraldi välja kirjutada. Paremuselt teise lahendusena võiks eksituste vältimiseks kasutada ühise mõistena mõnda muud sõna kui „riigihange“. Näiteks „ost“ või „soetus“. Kokkuvõttes palume eelnõu § 2 lg 2 p 6 kustutada või muuta ning teha eelnõus läbivalt sarnane parandus (sh § 6 lg 6; § 22 lg 3 sissejuhatav lause ja § 24 lg 5 p 6). 8. Palume kustutada seletuskirja lk 2 järgmine tekst: „Punktis 6 toodud riigihanke termin täpsustab, kes võivad olla toetuse saajateks. Nendeks võivad olla nii hankijad riigihangete seaduse tähenduses, kes viivad läbi riigihankeid, kui ka eraõiguslikud isikud, kes pole hankijad riigihangete seaduse tähenduses ja kes viivad riigihangete 2  registris läbi toetuse saaja oste. Eelnõus nimetatakse nii hankija läbiviidavat riigihanget kui ka toetuse saaja läbiviidavat toetuse saaja ostu menetlust riigihankeks.“ Esimesed kaks lauset on eksitavad. Termin ei täpsusta tegelikult, kes võivad olla toetuse saajateks. Potentsiaalsed toetuse saajad sätestatakse §-s 9 „Nõuded taotlejale“. Viimane seletuskirja lause palume kustutada seoses mõiste kohta tehtud märkusega. 9. Palume täiendada seletuskirja § 9 lg 1 selgitust. Eelnõu kohaselt võivad toetust taotleda mäetööstuse ja töötleva tööstuse äriühingud. Parema ülevaate ja selguse huvides palume selgitada, kas ja millised potentsiaalsed toetuse saajad võivad osutuda hankijateks RHS-i tähenduses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Merlin Sepp 5854 4274 [email protected] 3