Kirjade edastamine

Rahandusministeerium Meie: 23.08.2023 nr 7-5.8/23-01611-2 Kirjade edastamine Edastan peaministrile saabunud MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu kirja ja Neste Eesti AS kirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Head valitsuse liikmed Head rahandusministeeriumi esindajad Meie: 1 7 .08.2023 Käesolevaga edastame Eesti Taristuehituse Liit MTÜ poolt tagasiside riigi poolt plaanitavale automaksule. Eesti Taristuehituse Liit leiab, et automaksu maksjate kui ka laiemalt teetaristu kasutajate seisukohalt oleks õiglane, kui automaks oleks sihtotstarbeline ning suunatud teedeehitusse ja korrashoidu (kokkuvõtvalt teehoidu), seda nii riigimaanteede kui ka linnaruumi tasandil. Teedevõrk on olnud juba aastaid alarahastatud, Eesti enda riiklike allasutuste andmetel on avalike teede (riigimaanteed ja kohalikud teed) remondivõlg üle 4,4 mlrd eurot. 2022. aasta RES-ist lähtuvalt jõuab riigimaanteede teehoidu nii aastal 2024 kui 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit vahendeid kummalgi aastal vähem. Kui 2023. aasta tase on ca 202 miljonit, siis 2025.a. ainult ca 108 miljonit, mis mõjutab negatiivselt nii teedevõrgu seisukorda kui ka sektori enda võimekust ja jätkusuutlikkust. 2019. aastal valmis Teede Tehnokeskuse AS-i poolt tehtud riigiteede strateegilise rahastamise analüüs, milles riik määratles, eesmärgid, milline peab olema riigi teedevõrk ja milline investeeringute tase, et need eesmärgid saavutada. Siiani ei ole ühelgi aastal selle analüüsi kohases mahus investeeringuid Eesti riigiteedesse tehtud ja lähiaastatel väheneb maht veelgi. Mainitud analüüsi kohaselt tuleks riigimaanteede säilitamisse ning arendamisse aastas investeerida üle 400 miljoni euro. Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ja arendamise eesmärke. Sama audit rõhutas, et Eesti ei suuda selliselt jätkates täita 2030’ks aastaks ELi ees võetud kohustusi TEN-T võrgu väljaehitamisel. Transpordi tulemusvaldkonnas on arengukava, mida viiakse ellu ühe programmiga - transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga, mis kinnitati esmakordselt eelmisel aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Kõik see on ilus ja õige jutt, aga paraku pole programmis ettenähtud sihttasemeid saavutatud ei ohutuse, süsiniku heitkoguste vähendamise, maanteetaristu piisava rahastamise ja veel mitme muu valdkonna raames. Veel kümme aastat tagasi oli riigi teedevõrgu rahastamine seotud kindla riigikassa laekumise ehk kütuseaktsiisiga. 2015. aastal sidus riik teehoiu rahastamise lahti kütuseaktsiisi 75%- lisest laekumisest. Sellest ajast on riik sihtotstarbeliselt teehoidu mõeldud investeeringuid teinud varasema tasemega võrreldes üle 1 miljardi euro võrra vähem. Kütuseaktsiisi on viimastel aastatel laekunud üle 500 miljoni euro aastas. Riigiteede hoidu investeeritud vahendite maht on olnud sellest reeglina alla 50% - seda koos käibemaksuga, koos eurorahastusega ja koos administreerimiskuludega. Seni on EL erinevate fondide toetusi meie teedevõrgu arendamiseks käsitletud mitte täiendavate vahenditena, vaid võimalusena teha riigipoolseid teehoiu investeeringuid vähem. Oluline on ka märkida, et viimase 10 aasta jooksul ei ole EList saadud toetusi maksimaalses ulatuses teehoiu tarbeks ära kasutatud. Tänaseks on EL rahad teedevõrgu arendamiseks varasemaga võrreldes vähenenud, mistõttu siinkohal ei ole täiendavat tuge oodata. Meie näitajad teedevõrgu osas ei ole kiita. Viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti 3 põhimaanteed 4-rajaliseks alles 100 aasta pärast. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti , Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Põhimaanteede väljaehitamise edasi lükkamine toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi, meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida. Ohutus ja turvaline liiklemine üks tähtsamaid transpordivaldkonna teemasid. Transpordi tulemusvaldkonna aruande järgi pole aga liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu soovitud vähenemist saavutatud. Aruanne rõhutab, et investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2023 ja 2026 ning peatamine aastatel 2024 ja 2025 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist ning liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdlust. Mainimata ei saa jätta alarahastuse negatiivset sektori jätkusuutlikkusele. Sektor on viimastel aastatel koondanud hulgaliselt töötajaid, mitu asfalditehast ootavad müümist, on vähenenud ehitusmasinate park – need arengud mõjuvad negatiivselt nii sektorile kui ka riigi enda võimekusele tulevikus teid ehitada. Praeguste eelarve võimaluste piires on riigil olnud keeruline leida täiendavaid vahendeid teedevõrku suunamiseks, kuid näeme, et automaksu kehtestamine ja selle ja selle sihtotstarbeliselt suunamine teedevõrgu investeeringuteks oleks ainuke võimalus kiiremas korras parandada nii teedevõrgu olukorda kui ka tagada sektori jätkusuutlikkus. Eesti Taristuehituse Liit palub arvestada liidu seisukohaga, mille kohaselt tuleb automaks kehtestada sihtotstarbelisena ja suunata riigi teedevõrgu arendamisse ja säilitamisse . See tagab automaksu maksjatele otsese käegakatsutava kasu ja Eesti riigi teedevõrgule tasemel arengu, mis teenib meie inimeste heaolu ja riigi huve. Lugupidamisega , Tarmo Trei Tegevdirektor Eesti Taristuehituse Liit MTÜ /allkirjastatud digitaalselt/ From: Info <[email protected]> Sent: Thursday, August 17, 2023 6:56 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; Madis Kallas <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>; Tiit Riisalo <[email protected]>; [email protected] Cc: Gerrit Mäesalu <[email protected]>; Ardo Hansson <[email protected]>; [email protected]; Neeme Suur3 <[email protected]>; Andrus Säälik <[email protected]>; [email protected]; Aleksei Jašin <[email protected]> Subject: Tagasiside plaanitavale automaksule Head valitsuse liikmed Head rahandusministeeriumi esindajad, Edastame Teile MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu tagasiside riigi poolt plaanitavale automaksule. Lugupidamisega, Tarmo Trei tegevdirektor  Head valitsuse liikmed 18. augustil 2023 Neste Eesti AS tagasiside riigi poolt plaanitavale mootorsõidukimaksule Praegusel ajahetkel seisab Eesti silmitsi olukorraga, mil kasvuhoonegaaside (KHG) heited on tõusutrendis – ennekõike on suur osakaal koguheites maanteetranspordil, mis omab suurt rolli koguheite kasvus. ELi poolt seatud transpordi taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030 on veelgi tõusmas​- ESR-sektorites on 13% asemel koguni 24 % (+85%!)​. See tähendab suurt väljakutset, et saavutada uued eesmärgid lühikese aja jooksul täies ulatuses ja võimalikult kulutõhusalt Eesti inimestele ja ettevõtjatele. Ambitsioon transpordisektori KHG heite vähendamiseks riigi tasandil on suur, kuid sammud on olnud ebapiisavad ning mitmed olemasolevad võimalused maanteetranspordi KHG heite vähendamiseks on kasutamata. On loodud olukord, kus kütusemüüjatele on kõige kasumlikum müüa võimalikult palju fossiilkütuseid võimalikult madala aktsiisiga. Üheks võimaluseks mootorsõidukimaksu differentseerimisel on soodustada lõpptarbijate poolt keskkonnasäästlike kütuseliikide kasutuselevõttu. Efektiivseim on HVO (Hydrotreated Vegetable Oil) ehk taastuvtoorainest diislikütus, mis võrreldes fossiilse diiselkütusega vähendab KHG heitkoguseid. HVO vastab 100 % Euroopa Liidu säästlikkuse kriteeriumitele ja vähendab CO2 heidet keskmiselt 90%. HVO võimaldab kütuseintensiivsetel sektoritel tuntavalt vähendada CO2 jalajälge kogu elutsükli arvestuses. Leiame, et automaks peaks teenima ennekõike keskkonnaeesmärke ja seda peaks kasutama ka transpordisektori KHG vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et läbi mootorsõidukimaksu saaks motiveerida lõpptarbijaid tegema valikuid keskkonnasäästlike kütuste lahenduste kasuks, peab mootorsõidukimaks arvestama ka kasutatava kütuse liigiga, mida praeguses lahenduses ei ole välja pakutud. Mõju keskkonnale ja KHG vähendamisele on väga erinev tulenevalt sellest, kas auto läbib 1000 kilomeetrit fossiilkütusega või hoopis taastuvtoorainetel põhineval diislikütusega. Mootorsõidukiomanikke, kes on teinud otsuse keskkonnasõbralike kütuseliikide kasuks, tuleks tunnustada läbi proportsionaalselt väiksema automaksu. See motiveeriks aina enam tarbijaid tegema otsuseid keskkonnasõbralike kütuseliikide kasuks, aidates Eesti riigil saavutada eesmärke transpordisektori KHG heite vähendamisel. Mõistame, et kütusega arvestamine teeks automaksu kehtestamise veelgi keerulisemaks, kuid Eesti riik vajab jätkusuutlikke lahendusi, mis mitte pelgalt ei täida eelarvet, vaid suunavad inimesi keskkonnasäästlikemate alternatiivide kasuks. Sellest tulenevalt soovime näha automaksu valemis ka diferentseerimist kütuseliikide põhjal. Neste Eesti AS palub arvestada Neste seisukohaga, mille kohaselt peaks mootorsõidukimaksu kehtestamisel võtma arvesse mootorsõiduki kasutamisest tulenevat KHG heidet ning mootorsõiduki lõpptarbija poolt kasutatavat kütuseliiki. Sealjuures ootame riigilt kehtivate kütuse aktsiisimäärade ümbervaatamist moel, mis võimaldaksid mootorsõidukikasutajatel võtta kasutusele keskkonnasäästlikumad kütuseliigid, näiteks HVO. Lugupidamisega Ülle Tamm​e​ Neste Eesti AS juhatuse liige  From: Ülle Tamme <[email protected]> Sent: Friday, August 18, 2023 12:03 PM To: [email protected]; Madis Kallas <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>; Tiit Riisalo <[email protected]>; [email protected]; Kaja Kallas <[email protected]> Cc: Gerrit Mäesalu <[email protected]>; Ardo Hansson <[email protected]>; [email protected]; Neeme Suur3 <[email protected]>; Andrus Säälik <[email protected]>; [email protected]; Aleksei Jašin <[email protected]>; Risto Sülluste <[email protected]> Subject: Neste tagasiside riigi poolt plaanitavale mootorsõidukimaksule Tere Edastame lisatuna Neste tagasiside riigi poolt plaanitavale mootorsõidukimaksule. Neste hinnangul peaks mootorsõidukimaksu kehtestamisel võtma arvesse mootorsõiduki kasutamisest tulenevat KHG heidet ning mootorsõiduki lõpptarbija poolt kasutatavat kütuseliiki. Sealjuures ootame riigilt kehtivate kütuste aktsiisimäärade ümbervaatamist moel, mis võimaldaksid mootorsõidukikasutajatel võtta kasutusele keskkonnasäästlikumad kütuseliigid, näiteks HVO. Praeguses lahenduses eeltoodut arvesse ei ole võetud. Palun andke märku kui vajate täiendavat sisendit või tekib lisaküsimusi. Lugupidamisega Ülle Tamme Juhatuse liige Mob +372 50 63 433 [email protected] Neste Eesti AS, Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn www.neste.ee