dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek

Rahandusministeerium · 28. august 2023
Viit
11-3.1/5114-3
Registreeritud
28. august 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2023
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf625 KB
  • 📎Kiri 28.08.2023 nr 5-8 4315-1.asice649 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 31.07.2023 Suur-Ameerika 1 Meie 28.08.2023 nr 5-8/4315-1 10122 TALLINN [email protected] [email protected] Euroopa Komisjoni ettepanek teise maksesüsteemide direktiivi (PSD2) muutmiseks ja maksesüsteemide määruse (PSR) kehtestamiseks ning Euroopa Komisjoni ettepanek finantsandmetele juurdepääsu raamistikku käsitleva määruse (FIDAR) kehtestamiseks Rahandusministeerium edastas 31.07.2023 Finantsinspektsioonile Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ettepaneku teise maksesüsteemide direktiivi (edaspidi PSD2) muutmiseks ja maksesüsteemide määruse (edaspidi PSR) kehtestamiseks ning EK ettepaneku finantsandmetele juurdepääsu raamistikku käsitleva määruse (edaspidi FIDAR) kehtestamiseks ning palus avaldada arvamust EK ettepanekute kohta. EK ettepanek PSD2 muutmiseks 1. Tegevuslubade taotluste menetlemise seisukohast on makseasutuste ja e-raha asutuste ning scriptural money ja e-raha eristamise keerukus olnud pikalt probleemne teema ja sellele on viidanud ka EBA oma arvamuses EBA/Op/2022/061(eelkõige Question 4 - What is the EBA’s position on the potential merging of PSD2 and EMD2? What would be the opportunities and challenges?). EK poolt PSD2 muutmise ettepanek eelviidatud probleemi täielikult ei lahenda. Vaatamata sellele, et ettepaneku kohaselt ei eristata enam makseasutusi ja e-raha asutusi, vaid edaspidi on vaid makseasutused (kes võivad osutada lisaks makseteenustele e-raha teenuseid), on eespool viidatud probleem endiselt aktuaalne. Seda põhjusel, et ettepanekust lähtuvalt on siiski oluline eristada makseteenuseid ja e-raha teenuseid ning seejuures e-raha definitsioon ei ole sisuliselt muutunud. Sellest, kas makseasutus osutab vaid makseteenuseid või (ka) e-raha teenuseid, sõltub näiteks algkapitali nõue (algkapitali nõue on omakorda seotud omavahendite nõudega, ettepaneku artikli 6 lõige 1), mis üksnes makseteenuseid osutavatel makseasutusel on kuni 150 000 eurot, kuid e-raha teenuseid osutavatel makseasutustel 400 000 eurot (ettepaneku artikkel 5). Ehk ei ole toimunud EBA poolt soovitud ühtlustamist, kuivõrd makseteenustel ja e-raha teenustel on endiselt erinevad nõuded ning õigusraamistike harmoniseerimist ei ole toimunud. 2. Artikli 7 lõige 2 näeb ette, et vaikimisi nõuavad pädevad asutused makseasutustelt meetodi B rakendamist. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil võiks säte olla selliselt sõnastatud, et mitte pädevad asutused ei nõua vaikimisi meetodi B rakendamist, vaid makseasutustele kohaldub meetod B, kuid pädeval asutusel on õigus otsustada, et rakendatakse siiski mõnda teist meetodit. 3. Võttes arvesse artiklites 6-8 sätestatut, järeldub et makseteenuseid pakkuv makseasutus ei pea katma omavahenditega makse algatamise ja kontoteabe teenuseid, kuna makse algatamise ja kontoteabe 1 Arvutis kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/Publications/Opinions/2022/Opinion %20od%20PSD2%20review%20%28EBA-Op-2022- 06%29/1036016/EBA%27s%20response%20to%20the%20Call%20for%20advice%20on%20the%20review%20of%20 PSD2.pdf teenuste jaoks on mõeldud vastutuskindlustus või muu võrdväärne garantii (see ka praegu MERAS § 72 lõikes 21 sätestatud). Samas jääb selguseta, mida peab tegema e-raha teenuseid osutav makseasutus, kui ta osutab e-raha väljastamisega mitteseotuid makse algatamise ja kontoteabe teenuseid. Hetkel puudub selge säte (nii PSD2 muutmisettepanekus, kui ka MERAS-es), et e-raha teenuseid osutav makseasutus ei pea omavahendite nõuet arvutama, kui ta osutab e-raha väljastamisega mitteseotuid makse algatamise ja kontoteabe teenuseid. Sellest tulenevalt võiks selgelt sätestada, et e-raha teenuseid osutavale makseasutusele ei tuleks kohaldada meetodite A, B või C järgset omavahendite nõuet, kui asutus osutab e-raha väljastamise ja sellega seotud makseteenuste kõrval e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenustena makse algatamise ja kontoteabe teenuseid. 4. Artikli 9 lõiked 1 ja 5: hetkel on madala riskiga varad, milles saavad makseteenuseid pakkuvad makseasutused klientide varasid hoida defineerimata, siis kui e-raha teenuseid pakkuva makseasutuse madala riskiga varad defineeritud. Kuivõrd eesmärgiks on harmoniseerimine, võiks ühtlustada lähenemist madala riskiga varadesse. 5. Artikli 34 lõike 1 punkt b: jääb ebaselgeks, kas 5 miljoni eurone limiit käib kuu või aasta vms kohta. Võrdluseks, sama artikli lõike 1 punktis a) on sätestatud makseteenustega seotud limiit ning seal on selgelt kirjutatud, et tegemist on kuu keskmisega. Oleks mõistlik täpsustada, mis perioodi kohta limiit on ette nähtud. EK ettepanek PSR kehtestamiseks 6. Artikkel 82 sätestab pettusandemete aruandluse esitamise NCA-dele. Soovime rõhutada, et selles osas on oluline, et andmete kogumise viis ehk see kuidas ja mis formaadis andmeid koguda, jääks paindlikuks. Liikmesriikidele peaks jääma võimalus koguda andmeid viisil, mis on turu jaoks lihtsam ja odavam. See on väikse turu ja väikeste turuosaliste jaoks oluline. Kindlasti ei oleks nendele sobiv pankade, investeerimisühingute ja kindlustusandjate andmete kogumiseks kasutatav XBRL formaat. 7. Mõju kohta võib öelda, et pettusandmete raporteerimise uute standardite kehtestamise järgselt tuleb ilmselt muuta ka Eesti Panga maksestatistika vastavat aruandlust (pankade pettusandmed ECB-sse ja EBA-sse) ja Rahandusministeeriumi pettusandemete aruandlust teistele makseteenuste pakkujatele. Turuosaliste ja Finantsinspektsiooni jaoks kaasneb sellega kulu. EK ettepanek FIDAR kehtestamiseks 8. Artikli 15 kohta on küsitav, kui EBA peab registrit teenuse osutajate kohta, miks peaks seal olema andmed anonümiseeritult (sama artikli lõige 2). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected] 2/2 Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]> Saadetud: 28.08.2023 16:09 Adressaat: <"RAM Info">; <"Kristen Leppik"> Teema: Finantsinspektsiooni kiri Manused: image001.png; Kiri 28.08.2023 nr 5-8 4315-1.asice Tere! Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/4315-1. Lugupidamisega Reelika Kivistu-Liivrand Assistent | Assistant Finantsinspektsioon + 372 668 0539 [email protected] twitter.com/FI_uudised www.fi.ee KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist. CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your system.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel