16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/1
I
(Seadusandlikud aktid)
MÄÄRUSED
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2463,
14. detsember 2022,
millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
(1) Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, (2) mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda,
jõustus 1. septembril 2017.
(2) 2014. aastal hakkas Ukraina ellu viima kaugeleulatuvat reformiprogrammi, mille eesmärk on stabiliseerida riigi
majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning
põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide elluviimist on toetatud järjestikuste makromajandusliku
finantsabi programmidega, mille raames on Ukraina saanud liidult laenudena kokku 6,6 miljardit eurot abi.
(3) Erakorraline makromajanduslik finantsabi, mis tehti Ukrainale kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsuse (EL) 2022/313 (3) alusel 1,2 miljardi euro suuruse laenusummana suureneva ohu kontekstis vahetult enne
Venemaa sissetungi, maksti välja kahe 600 miljoni euro suuruse osamaksena 2022. aasta märtsis ja mais.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/1201 (4) kohaselt kättesaadavaks tehtud kuni 1 miljardi euro
suurusest liidu erakorralisest makromajanduslikust finantsabist anti Ukraina eelarve jaoks kiiresti hädavajalikke
vahendeid, mis maksti täielikult välja kahes osas 1. ja 2. augustil 2022. Kõnealune abi kujutas endast esimest etappi
Ukrainale antavast kuni 9 miljardi euro suurusest erakorralist makromajanduslikku finantsabi käsitlevast
kavandatud paketist, millest komisjon teatas oma 18. mai 2022. aasta teatises „Ukraina abistamine ja ülesehitamine“
ning mille kiitis heaks 23.–24. juunil 2022. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu.
(1) Euroopa Parlamendi 24. novembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2022. aasta
esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa
Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieeri
misleping (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus (EL) 2022/313 makromajandusliku finantsabi andmise kohta
Ukrainale (ELT L 55, 28.2.2022, lk 4).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta
Ukrainale (ELT L 186, 13.7.2022, lk 1).
L 322/2 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/1628 (5) oli järjekordne samm kõnealuse kavandatud liidu
erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamisel. Sellega loodi alus täiendava 5 miljardi euro suuruse
makromajandusliku finantsabi andmiseks väga soodsate laenudena, millest 2 miljardit eurot maksti välja
18. oktoobril ja ülejäänud 3 miljardit eurot tuleks välja maksta 2022. aasta lõpuks.
(6) Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022 on piiranud
Ukraina juurdepääsu finantsturgudele ja oluliselt vähendanud avaliku sektori tulusid, samal ajal kui avaliku sektori
kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on
märkimisväärselt suurenenud. Kõnealuses väga ebakindlas ja ettearvamatus olukorras nähtus Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) 2022. aasta suvel antud parimatest hinnangutest Ukraina rahastamisvajaduste kohta, et 2022.
aastal ulatub erakorraline rahastamispuudujääk ligikaudu 39 miljardi USA dollarini, millest umbes pool on võimalik
katta tänu rahvusvahelisele abile. Arvestades erakorralist olukorda, oli otsuse (EL) 2022/1628 kohase liidu
makromajandusliku finantsabi kiire eraldamine Ukrainale asjakohane lühiajaline vastus Ukraina makromajan
duslikku stabiilsust ohustavatele suurtele riskidele. Nimetatud otsuse kohane kuni 5 miljardi euro suurune täiendav
erakorraline makromajanduslik finantsabi pidi toetama Ukraina makromajanduslikku stabiilsust, tugevdama riigi
kohest vastupanu- ja taastumisvõimet ning aitama seega tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja
riigi võimet täita oma finantskohustusi.
(7) Alates Venemaa agressioonisõja algustest Ukraina vastu on liit, selle liikmesriigid ja Euroopa finantseerimisasutused
eraldanud Ukraina majandusliku, sotsiaalse ja rahandusalase vastupanuvõime toetuseks 19,7 miljardit eurot.
Kõnealune summa hõlmab liidu eelarvest antavat toetust summas 12,4 miljardit eurot, sealhulgas erakorralist
makromajanduslikku finantsabi ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga
laene ja investeeringuid, mis on täielikult või osaliselt tagatud liidu eelarvega, ning täiendavat rahalist toetust
liikmesriikidelt summas 7,3 miljardit eurot.
(8) Lisaks tegi nõukogu otsuse abimeetmete kohta, millega toetatakse Ukraina relvajõude Euroopa rahutagamisrahastu
raames 3,1 miljardi euroga vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2021/509, (6) ning Ukrainat toetava sõjalise abi
missiooni kohta, mille raames eraldatakse ühiste kulude katteks 0,1 miljardit eurot vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP)
2022/1968 (7). Samuti on liit ja selle liikmesriigid andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/836 (8) kohaselt liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu enneolematut mitterahalist erakorralist abi, mis
on suurim hädaabioperatsioon alates nimetatud mehhanismi loomisest, ning suunanud miljoneid hädaabivahendeid
Ukrainasse ja piirkonda.
(9) Euroopa Ülemkogu otsustas anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse 23. juunil 2022. aastal. Ukraina jätkuv tugev
toetamine on üks liidu peamisi prioriteete. Kuna Venemaa agressioonisõja tekitatud kahju Ukraina majandusele,
kodanikele ja ettevõtjatele on tohutu, nõuab Ukraina jätkuv tugev toetamine organiseeritud kollektiivset
lähenemisviisi, mis on sätestatud käesoleva määrusega loodud Ukraina toetamise rahastamisvahendis
(makromajanduslik finantsabi+) (edaspidi „rahastamisvahend“).
(10) Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast strateegilist geopoliitilist ohtu liidule tervikuna ning eeldab,
et liikmesriigid jäävad tugevaks ja ühtseks. Seepärast on oluline, et liidu toetus võetaks kiiresti kasutusele ning et
seda oleks tulevase ülesehitamise suunas liikudes võimalik paindlikult ja järk-järgult kohandada kohese abi
andmiseks ja lühiajaliste taastustööde tegemiseks.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. septembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1628, millega antakse Ukrainale erakorralist makromajan
duslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga
seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201 (ELT L 245, 22.9.2022, lk 1).
(6) Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus
(ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).
(7) Nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1968, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks
(EUMAM Ukraine)(ELT L 270, 18.10.2022, lk 85).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/836, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu
elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 185, 26.5.2021, lk 1).
16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/3
(11) Rahastamisvahendi üldine eesmärk on aidata katta Ukraina rahastamispuudujääk 2023. aastal, et toetada Ukrainat
teel Euroopa integratsiooni suunas, eelkõige toetades Ukraina riigieelarvet prognoositavalt, järjepidevalt,
korrapäraselt ja õigel ajal väga soodsa lühiajalise rahalise abiga, sealhulgas selleks, et rahastada, kui see on kohane,
taastamist ja esialgset toetust sõjajärgseks ülesehitustööks.
(12) Rahastamisvahendi üldeesmärgi saavutamiseks tuleks abi anda Ukraina makromajandusliku finantsstabiilsuse
toetamiseks ja Ukraina välisrahastamise piirangute leevendamiseks. Komisjon peaks rakendama rahastamisvahendist
antavat toetust kooskõlas välistegevuse eri valdkondade ning muu asjakohase liidu poliitika raames võetud meetmete
peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.
(13) Rahastamisvahendi peamiste toetusvaldkondade hulka peaks kuuluma ka taastusabi andmine, elutähtsate
funktsioonide ja taristu parandamine ja hooldamine ning abi puudust kannatavatele inimestele ja enim mõjutatud
piirkondadele materiaalse ja sotsiaalse toetuse, ajutise eluaseme ning elamute ja taristu ehitamise näol.
(14) Samuti tuleks rahastamisvahendist toetada Ukraina ametiasutuste suutlikkuse parandamist, et olla vastavalt
vajadusele valmis tulevaseks sõjajärgseks ülesehitustööks ja ühinemiseelse protsessi varasele ettevalmistusetapile
suunatud reformikavaks, mis hõlmab Ukraina institutsioonide tugevdamist, avaliku halduse reformimist ja selle
tulemuslikkuse parandamist ning läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel.
(15) Rahastamisvahendist toetatakse liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu
välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevus tagamiseks tegema toetuse andmise käigus tihedat koostööd.
Rahastamisvahendist antav toetus Ukrainale aitab jätkuvalt suuresti rahuldada Ukraina rahastamisvajadusi, nagu
neid on hinnanud IMF, Maailmapank ja muud rahvusvahelised finantsasutused, võttes arvesse Ukraina suutlikkust
rahastada end oma vahenditest. Toetuse suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse kahe- ja
mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist osalust, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamis
vahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.
(16) Ukraina olukord nõuab järkjärgulist lähenemisviisi, mille raames peaks makromajanduslikule stabiilsusele ning
kohesele abile ja taastamisele keskenduva rahastamisvahendiga kaasnema järjepidev toetus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (9) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist
„Globaalne Euroopa“ ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 (10) alusel humanitaarmeetmed.
(17) Käesolevas määruses tuleks sätestada rahastamisvahendist ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini
2023 kättesaadavad vahendid koos võimalike väljamaksetega kuni 31. märtsini 2024. Laenudena tuleks teha
kättesaadavaks kuni 18 miljardit eurot. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni
31. detsembrini 2027 ette näha intressitoetus. Selleks et tagada intressikulude katmine laenuperioodi vältel, tuleks
liikmesriikide rahalist osalust pärast 2027. aastat uuendada ja sihtotstarbelise välistuluna jätkata, kui neid ei kaeta
tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes muude vahenditega. Seepärast võib olla võimalik liikmesriikide rahalist
osalust pärast 2027. aastat pikendada.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja
tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus
(EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).
(10) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).
L 322/4 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
(18) Käesoleva määrusega tuleks anda liikmesriikidele võimalus teha sihtotstarbelise välistuluna kättesaadavaks
täiendavad vahendid, mida rakendatakse käesoleva rahastamisvahendi jaoks sõlmitava vastastikuse mõistmise
memorandumi alusel. Sihtotstarbelise välistuluna kirjendatava täiendava rahalise osaluse võimalus tuleks anda ka
huvitatud kolmandatele riikidele ja isikutele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)
2018/1046 (11) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 21 lõike 2 punktidega d ja e. Selleks et edendada koostoimet ja
vastastikust täiendavust, on asjakohane lubada, et liikmesriikide, huvitatud kolmandate riikide ja isikute täiendav
rahaline osalus oleks võimalik teha kättesaadavaks ka määruste (EL) 2021/947 ja (EÜ) nr 1257/96 alusel loodud
programmidele, et rahastada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid meetmeid.
(19) Liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus peaks olema tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstav.
Selleks peaks liikmesriigid sõlmima komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu finantsmääruse artikli 22 lõike 2
tähenduses. Rahalist toetust käsitlev leping peaks hõlmama intressitoetuse osamakset, ja juhul kui liikmesriigid
soovivad toetada täiendavate summadega, siis ka neid.
(20) Rahastamisvahendist antava toetuse eeltingimus peaks olema see, et Ukraina jätkuvalt austab tulemuslikke
demokraatlikke mehhanisme ja oma institutsioone (sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi) ja õigusriigi
põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.
(21) Rahastamisvahendist antav toetus tuleks siduda poliitikatingimustega, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise
memorandumis. Kõnealused tingimused peaksid hõlmama ka kohustust tugevdada riigi majandustulemusi ja
vastupidavust ning ettevõtluskeskkonda, hõlbustada kriitilist ülesehitust ja tegeleda energiasektori probleemidega.
(22) Poliitikatingimusi tuleks täiendada rangete aruandlusnõuetega, mille eesmärk on tagada, et vahendeid kasutatakse
tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult.
(23) Pidades silmas olukorda Ukrainas, on asjakohane näha ette vastastikuse mõistmise memorandumi vahekokkuvõtte
tegemine.
(24) Rahastamisvahendist antava toetuse eeldus peaks olema eeltingimuste järgimine, rahuldav rakendamine ja
edusammud poliitikatingimuste rakendamisel.
(25) On asjakohane näha ette võimalus Ukraina rahastamisvajadusi uuesti hinnata ning toetust vähendada, see peatada
või tühistada, kui need vajadused rahastamisvahendist toetuse väljamaksmise perioodil algsete prognoosidega
võrreldes oluliselt vähenevad. Samuti on asjakohane näha ette võimalus peatada või tühistada väljamaksed, kui
rahastamisvahendist toetuse väljamaksmise tingimused ei ole täidetud.
(26) Ukraina kiireloomuliste rahastamisvajaduste taustal on asjakohane korraldada finantsabi andmine mitmekesise
rahastamise strateegia alusel, mis on sätestatud finantsmääruse artiklis 220a ühtse rahastamismeetodina, mis peaks
suurendama liidu võlakirjade likviidsust ning liidu emiteerimise atraktiivsust ja kulutõhusust.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes
kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL)
nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/5
(27) Pidades silmas Venemaa agressioonisõjast põhjustatud Ukraina rasket olukorda ja selleks et toetada Ukrainat
pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, on asjakohane anda Ukrainale väga soodsatel tingimustel laene, mille
maksimaalne tagasimaksetähtaeg on 35 aastat ja mille põhisumma tagasimaksmine ei alga enne 2033. aastat.
Samuti on asjakohane teha erand finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ja võimaldada liidul katta
intressikulud ning loobuda halduskuludest, mida muidu peaks kandma Ukraina. Intressitoetuse andmist tuleks
pidada finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses rahastamisvahendist antava toetuse tulemuslikkuse tagamiseks
asjakohaseks. Seda tuleks rahastada liikmesriikide täiendavast vabatahtlikust rahalisest osalusest ning see peaks
muutuma kättesaadavaks järk-järgult, kui liikmesriikidega sõlmitud lepingud jõustuvad.
(28) Ukrainal peaks olema võimalik igal aastal taotleda intressitoetust ja halduskuludest loobumist.
(29) Erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 3 teisest lausest ei tohiks käesoleva määruse alusel laenudest
tulenevat finantskohustust välistegevuse tagatisega toetada. Rahastamisvahendist antav toetus peaks kujutama
endast finantsabi finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses. Võttes arvesse finantsriske ja eelarvelist katet, ei
tuleks käesoleva rahastamisvahendist laenudena antava finantsabi jaoks eraldisi moodustada ning erandina
finantsmääruse artikli 211 lõikest 1 ei tuleks sätestata määra, mille ulatuses peab käesoleva määruse artikli 4
lõikes 1 osutatud summa olema eraldisega kaetud.
(30) Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093 (12) ei võimalda praegu katta rahastamisvahendist antavatest laenudest
tulenevat finantskohustust. Kuni selle võimaliku muutmiseni, mis võimaldaks tagatisena kasutusele võtta
eelarvevahendeid, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ning jäävad nõukogu otsuse (EL,
Euratom) 2020/2053 (13) artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse, on asjakohane leida alternatiivne
lahendus, millega nähakse ette täiendavad vahendid.
(31) Liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus tagatiste vormis on asjakohane vahend, mis tagab kaitse, võimaldades
käesoleva määruse kohaseid laenutehinguid. Liikmesriikide tagatised peaksid olema asjakohane kaitsemeede, millega
tagatakse liidu suutlikkus rahastamisvahendist antud laene toetavad laenud tagasi maksta.
(32) Liikmesriikide antavad tagatised peaksid katma rahastamisvahendist laenudena antava toetuse kuni
18 000 000 000 euro ulatuses. On oluline, et liikmesriigid viivad tagatiste andmiseks kohaldatavad riiklikud
menetlused võimalikult kiiresti lõpule. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ei tohiks nende menetluste
lõpuleviimiseks vajalik aeg aeglustada Ukrainale käesoleva määruse alusel laenudena vajaliku rahalise toetuse
väljamaksmist. Samal ajal tuleks rahastamisvahendist laenudena antav rahaline toetus teha kättesaadavaks järk-
järgult, kui liikmesriikide antud tagatised on jõustunud. Pidades silmas usaldusväärse finantsjuhtimise ja
konservatiivsuse põhimõtet, peaks komisjon laenude andmisel võtma nõuetekohaselt arvesse oma krediidivõi
melisust. Toetuse kogusumma (kuni 18 000 000 000 eurot) peaks aga kättesaadav olema alates kuupäevast, mil
hakatakse kohaldama määruse (EL, Euratom) 2020/2093 muudatust või sellele järgnevat õigusakti, millega nähakse
liidu eelarve raames ette rahastamisvahendist antavate laenude tagatis, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku
ülemmäärasid ja jääb otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse.
(12) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik
aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).
(13) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega
tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).
L 322/6 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
(33) Liikmesriikide tagatised peaksid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavad.
Kõnealused tagatised peaksid andma liidule suutlikkuse maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt
laenatud vahendid. Tagatisi ei peaks enam saama realiseerida alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse
(EL, Euratom) 2020/2093 muudatust või sellele järgnevat õigusakti, millega nähakse liidu eelarve raames ette
rahastamisvahendist antavate laenude tagatis, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja jääb
otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse. Tagatised tuleks
realiseerida juhul, kui liit ei saa Ukrainalt rahastamisvahendist antud laenude eest makseid õigeaegselt, sealhulgas
eelkõige maksegraafiku mis tahes põhjusel muutmise ning eeldatava ja ootamatu maksmatajätmise korral.
(34) Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c tuleks laenulepingute alusel seoses rahastamisvahendist antud
laenudega sisse nõutud summad tagasi maksta liikmesriikidele, kes on tagatise realiseerimise nõuded täitnud.
(35) Enne liikmesriikide antud tagatiste realiseerimist peaks komisjon liidu institutsioonina, kellele on vastavalt Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklile 317 usaldatud liidu üldeelarve täitmine, oma äranägemisel ja ainuvastutusel
uurima kõiki finantsmääruse artiklis 220a sätestatud mitmekesise rahastamise strateegia raames kättesaadavaid
meetmeid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud ülemmääradega. Komisjon peaks asjaomasel tagatiste
realiseerimisel teavitama liikmesriike uurimisest vastavalt vajadusele.
(36) Iga liikmesriigi osaluse osakaal (panustamispõhimõte) tagatud üldsummas peaks vastama liikmesriikide osakaalule
liidu kogurahvatulus. Tagatiste realiseerimise nõuded tuleks esitada proportsionaalselt, kohaldades panustamis
põhimõtet. Kuni kõigi komisjoni ja liikmesriikide vaheliste tagatislepingute jõustumiseni tuleks panustamis
põhimõtet ajutiselt proportsionaalselt kohandada.
(37) On asjakohane, et komisjon ja Ukraina sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustel
laenutoetuse kohta laenulepingu. Selleks et tagada rahastamisvahendist antava toetusega seotud liidu finantshuvide
tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid, et hoida kõnealuse toetusega seoses ära kelmus, pettus ja
korruptsioon ning muu õigusnormide eiramine ning neid tõkestada. Lisaks sellele tuleks laenulepingus ja
rahastamislepingus sätestada, et kooskõlas finantsmääruse artiklitega 129 ja 220 teeb komisjon kontrolle,
kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.
(38) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa Ukraina rahastamispuudujäägi kaotamisele 2023. aastal,
eelkõige pakkudes Ukraina riigieelarvele prognoositavat, pidevat, korrapärast ja õigeaegset väga soodsat lühiajalist
abi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada
liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus
nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(39) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamis
volitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (14).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja
üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste
teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/7
(40) Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust agressioonisõjast
põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu
toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide
parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.
(41) Pidades silmas olukorda Ukrainas, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
LIIDU TOETUS UKRAINALE
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend liidu toetuse andmiseks Ukrainale (makromajanduslik finantsabi+)
(edaspidi „rahastamisvahend“) laenude, tagastamatu toetuse ja intressitoetuse vormis.
2. Määruses sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, rahastamise kord, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.
Artikkel 2
Rahastamisvahendi eesmärgid
1. Rahastamisvahendi üldeesmärk on pakkuda Ukrainale prognoositavat, järjepidevat, korrapärast ning õigeaegset
lühiajalist rahalist abi, mille kaudu rahastada, kui see on kohane, taastamist ja esialgset toetust sõjajärgseks ülesehitustööks,
et toetada Ukraina integreerumist Euroopaga.
2. Üldeesmärgi saavutamiseks on peamised erieesmärgid eelkõige järgmised:
a) toetada makromajanduslikku finantsstabiilsust ning leevendada Ukraina välis- ja siserahastamise piiranguid;
b) toetada ühinemiseelse protsessi varasele ettevalmistusetapile suunatud reformikava, sealhulgas Ukraina institutsioonide
tugevdamine, avaliku halduse reformimine ja selle tulemuslikkuse parandamine ning läbipaistvus, struktuurireformid ja
hea valitsemistava kõikidel tasanditel;
c) toetada kriitiliste funktsioonide ja taristu taastamist ning abivajajate abistamist.
L 322/8 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
Artikkel 3
Toetatavad valdkonnad
Eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendist eelkõige järgmist:
a) Ukraina rahastamisvajaduste rahastamine, et säilitada riigi makromajanduslik finantsstabiilsus;
b) taastamine, näiteks elutähtsa taristu, nagu energiataristu, veesüsteemide, transpordivõrkude, riigisiseste maanteede või
-sildade, või strateegiliste majandussektorite ja sotsiaalse taristu, nagu haiglate, koolide ning ümberpaigutatud isikutele
mõeldud eluasemete, sealhulgas ajutiste ja sotsiaaleluruumide taastamine;
c) valdkondlikud ja institutsioonilised reformid, sealhulgas korruptsiooni tõkestamine ja kohtureformid, õigusriigi
põhimõtte austamine, hea valitsemistava ning riiklike ja kohalike institutsioonide moderniseerimine;
d) Ukraina ülesehitamise ettevalmistamine;
e) toetus, mis on suunatud Ukraina õigusraamistiku ühtlustamisele liidu omaga ning Ukraina integreerimisele ühtsesse
turgu, samuti majandusarengu tugevdamisele ja konkurentsivõime parandamisele;
f) Ukraina haldussuutlikkuse parandamine asjakohaste vahendite abil, sealhulgas tehnilise abi kasutamisega.
Artikkel 4
Rahastamisvahendist saadaolev toetus
1. Rahastamisvahendist võib saada ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 laenudena antavat
toetust artikli 5 kohaselt kuni 18 000 000 000 euro ulatuses ning toetust võib välja maksta kuni 31. märtsini 2024.
Toetus muutub kättesaadavaks järk-järgult, kui liikmesriikide tagatised on jõustunud vastavalt artikli 5 lõikele 4, ületamata
seejuures kunagi asjaomaste tagatislepingutega hõlmatud summasid.
Alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse (EL, Euratom) 2020/2093 muudatust või sellele järgnevat õigusakti,
millega nähakse liidu eelarve raames ette käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud laenude tagatis, mis ületab mitmeaastase
finantsraamistiku ülemmäärasid ja jääb otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade
piiresse, lõpetatakse käesoleva lõike teise lõigu kohaldamine ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toetus muutub
täielikult kättesaadavaks.
2. Kui artikli 7 lõikest 1 ei tulene teisiti, saab rahastamisvahendist anda ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni
31. detsembrini 2027 ka täiendavat toetust artikli 17 kohaste kulude katmiseks. Nimetatud täiendava toetuse võib teha
kättesaadavaks ka pärast 31. detsembrit 2027, kui artikli 7 lõikest 1 ei tulene teisiti.
3. Käesoleva määruse artikli 7 lõigete 2 ja 4 kohaseid täiendavaid summasid võib kasutada tagastamatu toetusena, kui
see on ette nähtud käesoleva määruse artikli 9 kohaselt sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis, või kooskõlas
määrustega (EL) 2021/947 ja (EÜ) nr 1257/96, et rahastada meetmeid, mille abil saavutada käesoleva määruse artikli 2
lõike 2 punktides b ja c osutatud eesmärke kooskõlas kõnealuste määruste normidega.
4. Lõikes 3 osutatud summad võivad hõlmata rahastamisvahendi rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud
toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamiste
gevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldus- ja
koordineerimistoe tagamisel ning rahastamisvahendist rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teabe- ja
teavitusmeetmeid ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteeme.
16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/9
Artikkel 5
Osalus liikmesriikide tagatiste vormis
1. Liikmesriigid võivad osaleda, pakkudes artikli 4 lõikes 1 osutatud laenude vormis rahastamisvahendist antava toetuse
puhul tagatisi kogusummas kuni 18 000 000 000 eurot.
2. Kui liikmesriik osaleb eraldistes, toimub see tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava tagatise
kujul, mille kohta sõlmitakse komisjoniga tagatisleping kooskõlas artikliga 6.
3. Asjaomase liikmesriigi osaluse osakaal (panustamispõhimõte) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summas vastab selle
liikmesriigi suhtelisele osakaalule liidu kogurahvatulus, mis tuleneb 2023. aasta eelarve kogutulu osa A osa („Liidu
aastaeelarve rahastamine. Sissejuhatus“) tabeli 4 veerust 1, mis on esitatud 23. novembril 2022 lõplikult vastu võetud liidu
eelarveaasta 2023 üldeelarves.
4. Tagatised jõustuvad iga liikmesriigi suhtes komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahelise tagatislepingu jõustumise
kuupäeval vastavalt artiklile 6.
5. Tagatiste realiseerimisest tulenevad summad moodustavad vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti a
alapunktile ii sihtotstarbelise välistulu, mis on ette nähtud finantskohustuste tagasimaksmiseks rahastamisvahendist
käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud laenudena antavast toetusest.
6. Enne liikmesriikide antud tagatiste realiseerimist uurib komisjon omal äranägemisel ja vastutusel kõiki
finantsmääruse artiklis 220a sätestatud mitmekesise rahastamise strateegia raames kättesaadavaid meetmeid kooskõlas
käesolevas määruses sätestatud piirangutega. Selline uurimine ei mõjuta käesoleva artikli lõike 2 alusel antud tagatiste
tagasivõetamatut, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavat olemust. Komisjon teavitab tagatiste realiseerimisel
liikmesriike uurimisest vastavalt vajadusele.
7. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c eraldatakse Ukrainalt rahastamisvahendist käesoleva määruse
artikli 4 lõikes 1 osutatud laenudena antud toetusega seoses tagasi saadud summad nendele liikmesriikidele kuni tagatise
realiseerimise summani, mille nõuet on liikmesriigid käesoleva artikli 6 punkti a kohaselt kohustatud täitma.
Artikkel 6
Tagatislepingud
Komisjon sõlmib iga liikmesriigiga, kes annab artiklis 5 osutatud tagatise, tagatislepingu. Tagatislepingus sätestatakse
tagatise andmist reguleerivad tingimused, mis on kõigile liikmesriikidele ühesugused, sealhulgas eelkõige sätted, millega:
a) kehtestatakse liikmesriikidele kohustus täita komisjoni esitatud tagatise realiseerimise nõudeid seoses rahastamis
vahendist artikli 4 lõikes 1 osutatud laenudena antava toetusega;
b) tagatakse, et tagatise realiseerimine toimub proportsionaalselt, kohaldades artikli 5 lõikes 3 osutatud panustamis
põhimõtet; panustamispõhimõtet kohandatakse ajutiselt proportsionaalselt, kuni kõik komisjoni ja liikmesriikide
vahelised tagatislepingud jõustavad vastavalt artikli 5 lõikele 4;
c) nähakse ette, et tagatise realiseerimisega tagatakse liidu võime maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisa
sutustelt vastavalt artikli 16 lõikele 1 laenatud vahendid pärast seda, kui Ukrainal on esinenud maksmatajätmisi,
sealhulgas maksegraafiku mis tahes põhjusel muutmise ning eeldatava ja ootamatu maksmatajätmise korral;
L 322/10 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
d) tagatakse, et kui liikmesriik ei täida täielikult või osaliselt nõuet tagatis õigeks ajaks realiseerida, on komisjonil
asjaomasele liikmesriigile vastava osa katmiseks õigus nõuda teiste liikmesriikide poolt antud tagatiste puhul
täiendavaid tagatisi. Sellised täiendavad tagatised realiseeritakse proportsionaalselt kõikide teiste liikmesriikide suhtelise
osalusega liidu kogurahvatulus vastavalt artikli 5 lõikele 3 ning neid kohandatakse, võtmata arvesse asjaomase
liikmesriigi suhtelist osalust. Liikmesriik, kes ei ole tagatise realiseerimise nõuet täitnud, on jätkuvalt kohustatud seda
täitma ning katma kõik sellega kaasnevad kulud. Teiste liikmesriikide täiendav osalus makstakse neile tagasi
summadest, mille komisjon on sisse nõudnud liikmesriigilt, kes tagatise realiseerimise nõuet ei täitnud. Liikmesriigi
poolt realiseerimisele kuuluva tagatise summa ei ületa igal juhul asjaomase liikmesriigi poolt tagatislepingu alusel
makstavat kogusummat;
e) määratakse kindlaks maksetingimused;
f) tagatakse, et tagatist ei saa enam realiseerida alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse (EL, Euratom)
2020/2093 muudatust või sellele järgnevat õigusakti, millega nähakse liidu eelarve raames ette käesoleva määruse
artikli 4 lõikes 1 osutatud laenude tagatis, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja jääb otsuse (EL,
Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse.
Artikkel 7
Liikmesriikide ja kolmandate isikute rahaline osalus
1. Liikmesriigid võivad rahastamisvahendis osaleda artikli 4 lõikes 2 osutatud summades. Asjaomase liikmesriigi
rahalise osaluse suurus neis summades vastab selle liikmesriigi suhtelisele osakaalule liidu kogurahvatulus. Aasta n rahalise
osaluse puhul arvutatakse kogurahvatulul põhinev suhteline osa kui osa liidu summaarsest kogurahvatulust, mis saadakse
viimase liidu aastaeelarve või liidu n – 1 aastal vastuvõetud paranduseelarve tulude osa vastavast veerust.
Käesoleva lõike kohaselt rahastamisvahendist antava toetuse summa, mis on kindlaks määratud komisjoni ja asjaomase
liikmesriigi vahelises lepingus, muutub kättesaadavaks pärast kõnealuse lepingu jõustumist.
2. Liikmesriigid võivad rahastamisvahendis rahaliselt osaleda artikli 4 lõikes 3 osutatud täiendavate summadega.
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud rahalist osalust käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti a
alapunkti ii alusel sihtotstarbelise välistuluna.
4. Huvitatud kolmandad riigid ja isikud võivad rahastamisvahendi raames antavas tagastamatus toetuses käesoleva
määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud täiendavate summadega samuti rahaliselt osaleda, eelkõige seoses käesoleva määruse
artikli 2 lõike 2 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega. Nende rahalist osalust käsitatakse finantsmääruse artikli 21
lõike 2 punktide d ja e alusel sihtotstarbelise välistuluna.
2. JAGU
Rahastamisvahendist antava toetuse tingimused
Artikkel 8
Rahastamisvahendist antava toetuse eeltingimus
1. Rahastamisvahendist toetuse andmise eeltingimus on, et Ukraina jätkuvalt järgib ja austab tulemuslikke
demokraatlike mehhanisme, sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem, ja õigusriigi põhimõtet ning tagab
inimõiguste austamise.
16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/11
2. Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad lõikes 1 sätestatud eeltingimuse täitmist kogu rahastamisvahendist
toetuse andmise perioodi kestel, eelkõige enne väljamaksete tegemist, võttes, kui see on kohane, igakülgselt arvesse
komisjoni korrapärast laienemisaruannet. Samuti võetakse arvesse olukorda Ukrainas ja sõjaseisukorra kohaldamise
tagajärgi.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (15).
Artikkel 9
Vastastikuse mõistmise memorandum
1. Komisjon sõlmib Ukrainaga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles määratakse eelkõige kindlaks poliitika
tingimused, soovituslik finantsplaneerimine ja artiklis 10 osutatud aruandlusnõuded, millega liidu rahastamisvahendist
antav toetus seotakse.
Poliitikatingimused seotakse Ukraina üldist olukorda arvestades vajaduse järgi vastavalt artiklites 2 ja 3 osutatud eesmärkide
ja nende elluviimisega ning artiklis 8 sätestatud eeltingimusega. Tingimused hõlmavad kohustust järgida usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõtteid, keskendudes korruptsiooni tõkestamisele, võitlusele organiseeritud kuritegevuse vastu,
pettustevastasele võitlusele ja huvide konflikti vältimisele, ning läbipaistva ja usaldusväärse raamistiku loomist taastamise
ja asjakohasel juhul ülesehitustöö haldamiseks.
2. Komisjon võib vastastikuse mõistmise memorandumi keskpikas perspektiivis läbi vaadata. Komisjon võib
vastastikuse mõistmise memorandumit pärast läbivaatamist muuta.
3. Vastastikuse mõistmise memorandum võetakse vastu ja see vaadatakse läbi artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 10
Aruandlusnõuded
1. Ukrainale esitatavad aruandlusnõuded lisatakse vastastikuse mõistmise memorandumisse ning nendega tagatakse
ennekõike rahastamisvahendist antava toetuse kasutamise tõhusus, läbipaistvus ja vastutustundlikkus.
2. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et aruandlusnõuetest peetaks kinni ja vastastikuse mõistmise memorandumis
sätestatud poliitikatingimuste täitmisel tehtaks edusamme. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuse
kontrolli tulemustest.
3. JAGU
Rahastamisvahendist toetuse andmine ning hindamis- ja teavitamiskohustused
Artikkel 11
Rahastamisvahendist toetuse andmine
1. Kui artiklis 12 osutatud nõuded on täidetud, teeb komisjon rahastamisvahendi raames antava toetuse osamaksetena
kättesaadavaks. Iga osamakse väljamaksmise ajakava määrab kindlaks komisjon. Osamakse võidakse välja maksta ühes või
mitmes osas.
(15) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine
(ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).
L 322/12 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
2. Rahastamisvahendist toetuse andmist haldab komisjon ja ta tugineb selles vastastikuse mõistmise memorandumis
sisalduvate poliitikatingimuste rakendamise hindamisele.
Artikkel 12
Rahastamisvahendist toetuse andmise otsus
1. Ukraina esitab enne iga osamakse väljamaksmist rahastamistaotluse, millele on lisatud aruanne kooskõlas
vastastikuse mõistmise memorandumi sätetega.
2. Komisjon teeb osamaksete tegemise otsuse, kui tema hinnangul on täidetud järgmised nõuded:
a) artiklis 8 sätestatud eeltingimus on täidetud;
b) vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud aruandlusnõudeid rakendatakse rahuldavalt;
c) vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud poliitikatingimuste rakendamisel on tehtud rahuldavaid edusamme.
3. Enne rahastamisvahendist toetuse maksimumsumma väljamaksmist kontrollib komisjon, kas kõik vastastikuse
mõistmise memorandumis sätestatud poliitikatingimused on täidetud.
Artikkel 13
Rahastamisvahendist antava toetuse vähendamine, peatamine ja tühistamine
1. Kui Ukraina rahastamisvajadused rahastamisvahendist toetuse väljamaksete perioodil algsete prognoosidega
võrreldes oluliselt vähenevad, vähendab komisjon toetuse summat, peatab või lõpetab toetuse andmise.
2. Kui artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud, peatab komisjon rahastamisvahendist toetuse väljamaksed
või lõpetab need.
Artikkel 14
Rahastamisvahendist antava toetuse rakendamise hindamine
Rahastamisvahendi rakendamise ajal teeb komisjon tegevusanalüüsi, mida võib teha koos otsustega (EL) 2022/1201 ja (EL)
2022/1628 ette nähtud tegevusanalüüsiga, et hinnata, kas Ukraina rahastamiskord, haldusmenetlused ning sise- ja
väliskontrollimehhanismid, mis on rahastamisvahendist toetuse andmise seisukohast olulised, on usaldusväärsed.
Artikkel 15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu rahastamisvahendist antava liidu toetusega seotud suundumustest,
sealhulgas toetuse väljamaksetest ja artiklis 11 osutatud tehingutest, ning esitab nendele institutsioonidele õigel ajal
asjakohased dokumendid. Peatamise või tühistamise korral artikli 13 lõike 2 alusel teavitab ta viivitamata Euroopa
Parlamenti ja nõukogu peatamise või tühistamise põhjustest.
16.12.2022 ET Euroopa Liidu Teataja L 322/13
II PEATÜKK
TOETUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD ERISÄTTED
Artikkel 16
Laenutehingud
1. Selleks et rahastada rahastamisvahendist laenudena antavat toetust, antakse komisjonile õigus liidu nimel laenata
vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt kooskõlas finantsmääruse artikliga 220a.
2. Rahastamisvahendist laenudena antava toetuse üksikasjalikud tingimused sätestatakse komisjoni ja Ukraina vahel
sõlmitavas laenulepingus kooskõlas finantsmääruse artikliga 220. Laenude maksimaalne tagasimaksetähtaeg on 35 aastat.
3. Erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 3 teisest lausest ei toetata käesoleva rahastamisvahendi raames
Ukrainale laenudena antavat makromajanduslikku finantsabi välistegevuse tagatisega.
Käesoleva määruse alusel antavate laenude jaoks eraldisi ei moodustata ning erandina finantsmääruse artikli 211 lõikest 1 ei
sätestata määra, mille ulatuses peab käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud summa olema eraldisega kaetud.
Artikkel 17
Intressitoetus
1. Erandina finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ja tingimusel et vahendid on kättesaadavad, võib liit kanda
käesoleva määruse alusel antud laenu intressi, andes selleks intressitoetust, ning võtta enda kanda laenuvõtmise ja
-andmisega seotud halduskulud, välja arvatud laenude ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud kulud.
2. Ukraina võib taotleda liidult intressitoetust ja halduskulude katmist igal aastal.
Artikkel 18
Tagastamatu toetuse rahastamisleping
Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud tagastamatu toetuse üksikasjalikud tingimused sätestatakse komisjoni ja
Ukraina vahel sõlmitavas rahastamislepingus. Erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 5 sisaldab rahastamisleping
üksnes selle artikli 220 lõike 5 punktides a, b ja c osutatud sätteid. Rahastamisleping sisaldab sätteid liidu finantshuvide
kaitse, kontrollide ja auditite, samuti kelmuse ja pettuse ning muu õigusnormide eiramise ärahoidmise ning vahendite
sissenõudmise kohta.
III PEATÜKK
ÜHIS- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
L 322/14 ET Euroopa Liidu Teataja 16.12.2022
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 20
Aastaaruanne
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse I peatüki rakendamise kohta aruande, mis
sisaldab ka hinnangut nimetatud rakendamise kohta. Selles aruandes:
a) analüüsitakse rahastamisvahendist antud toetuse rakendamise edenemist;
b) hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning käesoleva määruse I peatüki 2. jaos osutatud nõuete ja
tingimuste rakendamist;
c) näidatakse seost vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud nõuete ja tingimuste, Ukraina jooksva
makromajandusliku olukorra ning rahastamisvahendist antava toetuse osamaksete väljamaksmist käsitlevate komisjoni
otsuste vahel.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast toetusperioodi lõppu järelhindamise
aruande, milles hinnatakse rahastamisvahendist antud liidu toetuse tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on see
aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 21
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 14. detsember 2022
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
R. METSOLA M. BEK
EELNÕU
11.08.2023
RIIGIKOGU OTSUS
Ukraina laenu intressikulude katmine
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustab:
1) Nõustuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2463, millega luuakse
rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+)
(ELT L 322, 16.12.2022, lk 1—14), artikli 7 alusel koostatud rahalist toetust käsitleva
lepinguga, millest tulenevalt võtab Eesti Vabariik kohustuse tasuda aastatel 2024-2027
Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed
maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.
2) Volitada rahandusministrit kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud
lepingule.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“……………………2023. a
Esitab Vabariigi Valitsus
„…“………………………2023. a
Riigikogu otsuse “ Ukraina laenu intressikulude katmine” eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
2022. aastal andis Euroopa Liit (edaspidi EL) Ukrainale makromajanduslikku finantsabi
(Macroeconomic Finacial Assistance, MFA) 7,2 miljardi euro ulatuses. Erakorraline MFA,
mida Ukraina palus juba enne Vene agressiooni algust summas 1,2 miljardit eurot, maksti välja
märtsis ja mais ning 1 miljardi eurone MFA laen augusti alguses, 5 miljardit 2022. a lõpul
oktoobrist detsembrini. 2022. a antud EL, liikmesriikide ning Euroopa finantseerimisasutuste
(Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga) poolne abi
Ukrainale oli mahus 19,7 miljardit eurot.
Ukraina jätkuv tugev toetamine on üks ELi peamiseid prioriteete. Kuna Venemaa
agressioonisõja tekitatud kahju Ukraina majandusele, kodanikele ja ettevõtjatele on tohutu, on
Ukraina toetamine tõhusam, kui seda teha organiseeritult ja üheskoos. 2022. a lõpus leppis EL
kokku Ukraina abistamisega jätkamise 2023. a. Selleks loodi uue määrusega rahastamisvahend
Ukraina toetamiseks, makromajanduslik finantsabi+ (edaspidi MFA+)1 18 miljardi (mld) euro
ulatuses, sellega seonduvalt muudeti ka EL 2021-2027 pikaajalise eelarve määrust2 ning EL
finantsmäärust3.
Rahastamisvahendi üldine eesmärk on aidata katta Ukraina rahastamispuudujääk 2023. aastal
ja toetada Ukrainat teel Euroopa integratsiooni suunas4.
Rahastamisvahend Ukrainale makrofinantsabi andmiseks on võimaldanud 2023. a ELil Ukraina
rahalise abistamisega sujuvalt jätkata. Sellega toetatakse eelkõige Ukraina riigieelarvet
prognoositavalt ja järjepidevalt väga soodsa lühiajalise rahalise abiga. Vahendid laenab
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) EL eelarve puhvri (vahe eelarve kulude ülempiiri ja
tulude ehk omavahendite ülempiiri vahel) tagatisel rahvusvahelistelt finantsturgudelt ning
laenab need edasi Ukrainale. Et muuta laenud Ukraina jaoks veelgi soodsamaks, otsustasid EL
liikmesriigid 2022. a lõpul, et MFA+ raames antud laenude intressikulud katavad kuni aastani
2027 liikmesriigid, tasudes need sihtotstarbelise tuluna EL eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga
liikmesriigiga eraldi rahalist osalust käsitlev leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende
osakaalule ELi kogurahvatulus. Eesti maksimaalne osalus 2024-2027 aastatel Ukraina
laenupaketi intresside maksmisel on 5 890 628 eurot. 2027. a järgseks perioodiks otsitakse
intressikulude katmise võimalusi järgmisest EL pikaajalisest eelarvest (mille periood algab
2028.aastal).
EL Nõukogu andis Ukraina MFA+ laenupaketile heakskiidu 6. detsembril 2022. a. 16. jaanuaril
2023. a sõlmisid Ukraina ja komisjon nii vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks
2023. aastal (makro-finantsabi +), https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R2463 ;
2
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom)
2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 COM (2022) 595;
3
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046
seoses mitmekesise rahastamisstrateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina COM(2022) 596 final.
4
Ukraina 2023. a finantseerimisvajadus on IMFi hinnangul ca 42 mld USDi.
1
sätestatud laenu väljamaksmise tingimused5 kui laenulepingu, kus on kirjas täpsemad
laenuandmise finantstingimused. Esimene väljamakse tehti Ukrainale jaanuaris 2023. a 3 mld
euro ulatuses ja juuli seisuga on Ukrainale välja makstud 10,5 mld eurot.
Seletuskirja on koostanud Kristiina Abel, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
(
[email protected]) ja Andres Kuningas, EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
(
[email protected]) ning kooskõlastanud Märten Ross, Rahandusministeeriumi
välissuhete nõunik (
[email protected])
2. Otsuse eesmärk ja sisu
Otsusega nõustub Riigikogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2463, millega
luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+) (ELTL 322, 16.12.2022,
lk 1-14), artikli 7 alusel koostatud rahalist toetust käsitleva lepinguga. Sellest tulenevalt võtab
Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 EL eelarvesse EL poolt Ukrainale antud laenu
intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. Samuti volitatakse rahandusministrit
Eesti Vabariigi poolt alla kirjutama Euroopa Komisjoniga sõlmitavale rahalist toetust
käsitlevale lepingule.
Riigigarantii andmiseks on vajalik Riigikogu nõusolek EV põhiseaduse § 65 lõike 10 alusel,
mille kohaselt otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja
riigile muude varaliste kohustuste võtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik
Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest tegemist on riigile varalise kohustuse võtmisega
põhiseaduse § 104 p 15 tähenduses. Liikmesriikide poolt laenuintresside tasumine muudab
Ukraina jaoks laenu soodsamaks, kuna Ukraina ei pea lähiaastatel tasuma intressimakseid, ning
saab sõjaolukorras keskenduda riigi toimimise ning elutähtsa taristu ja teenuste tagamisele.
Rahalist toetust käsitlev leping
Komisjoni poolt liikmesriigiga sõlmitavas rahalist toetust käsitlevas lepingus (edaspidi leping)
sätestatakse riikide rahalise toetuse maksimaalne suurus, selle ülekandmise kord, infovahetus
komisjoniga sh kavandatud intressitoetuse summadest informeerimine, lepingu kehtivusaeg,
lepingu läbivaatamine ja pikendamine ning lepingumuudatuste tegemine.
Lepingu punkt 1 puudutab osalemist rahalist toetust käsitlevas lepingus. Punktis 1.1
sätestatakse, et liikmesriik, kes on nõustunud käesoleva lepinguga, teeb komisjonile
tingimusteta ja tagasivõtmatult kättesaadavaks kuni 100 protsenti oma rahalisest osalusest ning
kohustub maksma ELile alates 2024. aastast kuni selle lepingu kehtivusaja lõpuni (2027. a)
komisjoni poolt väljastatud kirjaliku nõude alusel küsitud summa õigeaegselt nõudes nimetatud
kontole, kusjuures maksmiseks jääb vähemalt 45 tööpäeva (lepingu punkt 1.7). See on Eesti
jaoks piisav tähtaeg. Rahaline osalus 2024.-2027. aastate peale kokku ei tohi ületada lepingu
lisas olevas tabelis riigi kohta märgitud summat (punkt 1.3). Kirjaliku nõude alusel esitatud
intressisumma jaotusvõti vastaval aastal põhineb liikmesriigi kogurahvatulu alusel arvutatud
maksel EL eelarvesse eelneval aastal (punkt 1.4), kusjuures eelnevalt on ka kaalutud EL
eelarvevahendite saadavust intressitoetuse andmiseks (punkt 1.6). Komisjoni hinnangul on
5
MOUs nõutakse Ukrainalt näiteks õigusriigi põhimõtete edasist tugevdamist, hea juhtimistava, pettuse- ja
korruptsioonivastaste meetmete rakendamist.
2
2021-2027 EL pikaajalisest eelarvest (MFF) intressikulude katmiseks vahendite leidmine
äärmiselt keeruline, samas on liikmesriikide jaoks see võimalus oluline/eelistatum ning
komisjonil on kohustus esmalt vahendeid EL eelarvest otsida. Liikmesriikide lepingust
tulenevad kohustused on kõik eraldiseisvad (punkt 1.5), mis tähendab, et iga riik peab oma
kohustuse ise täitma ning teistele riikidele see kohustus edasi ei kandu. Kui liikmesriik tähtajaks
makset ei tee, tuleb tal kuni makse täieliku tasumiseni tasuda lisaks viivist (punkt 1.9).
Liikmesriigil ei ole õigust makset tasaarveldada ega sellest maha arvata ELi poolt talle
võlgnetavaid summasid, (punkt 1.8). Punkti 1.10 kohaselt kohustub liikmesriik tasuma
komisjonile kõik lisaintressid ning ka kulud, mis komisjonil tekivad siis, kui liikmesriik rikub
lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
Lepingu punktis 2 on sätestatud teavitamiskohustused. See puudutab peamiselt komisjoni
poolset infojagamist liikmesriikidele ja EL Nõukogu peasekretariaadile (info lepingute
allkirjastamise kohta). Komisjon peab igal aastal teavitama riike laenulepingust tulenevatest
tasumata nõuetest, sh kavandatud intressi- ja põhiosa maksetest. 2024. a makstavatest
summadest teavitab komisjon riike hiljemalt 31.01.2024. Järgnevatel aastatel teavitab komisjon
liikmesriike summadest 20 tööpäeva jooksul pärast vastava aastaeelarve väljakuulutamist.
Komisjon teavitab liikmesriike ka Ukraina poolse taotluse esitamisest intressitoetuse
saamiseks.
Punktides 3-5 sätestatakse lepingu nõuetekohane tõlgendamine, lepingu kehtivusaeg ning
komisjoni ja liikmesriigi kontaktaadressid, mis on vajalikud omavaheliseks infovahetuseks.
Kõiki selle lepingu sätteid tõlgendatakse kahtluse korral nii, et need on kooskõlas kehtiva
õigusega. Kui mõni selle lepingu sätetest on või muutub kohaldatava õiguse kohaselt
ebaseaduslikuks, kehtetuks või jõustamatuks, ei mõjuta ega kahjusta see kuidagi ülejäänud
sätete seaduslikkust, kehtivust või jõustatavust. Lepingu Eesti poolseks kontaktiks on
Rahandusministeerium, komisjoni poolne kontakt on eelarve peadirektoraat. Komisjoni ja
liikmesriigi edastatud teated ja muu info loetakse jõustunuks siis, kui osapool on need tegelikult
kätte saanud ning peale kella 16 edastatud teated loetakse jõustunuks järgmisel tööpäeval kell
10.00 Luksemburgi aja järgi. Rahalist toetust käsitlev leping lõpeb 31. detsembril 2027.
Punkt 6 ja 7 puudutavad lepingu mõisteid ja õiguslikke sätteid. Punktis 6 on selgitatud mõistet
tööpäev – see tähendab päeva, mil maksesüsteem target2 on äritegevuseks avatud. Punktis 7
sätestatakse, et käesolevat lepingut ja sellega seotud kohustusi kohaldatakse ja tõlgendatakse
vastavalt EL õigusele, mida vajaduse korral täiendatakse Luksemburgi õigusega ning et EL
Kohtul on ainupädevus lahendada lepingust tulenevaid vaidlusi või lepingu kehtetuks
muutumise tagajärgi.
Punkt 8 puudutab lepingu läbivaatamist ja pikendamist. Lepingusse on jäetud võimalus see läbi
vaadata peale 31. detsembrit 2023, kui peale Ukraina laenude välja maksmist on teada lõplikud
intressitoetuse kulud. Kui need ületavad kõigis rahalist toetust käsitlevates lepingutes ette
nähtud summasid, siis teavitab komisjon liikmesriike eraldi täiendava rahalise osaluse
suurusest, et katta lisakulud. Leping vaadatakse läbi ka siis, kui otsustatakse pikendada
intressitoetust pärast 31. detsembrit 2027, välja arvatud juhul, kui seda toetust kaetakse
tulevastes EL pikaajalistes eelarvetes muude vahenditega.
Punkti 9 kohaselt esitatakse kõik muudatused lepingus, sealhulgas lisana esitatud tabelis,
kirjalikult ning kirjutatakse alla komisjon ja liikmesriigi poolt.
Punktis 10 sätestatakse, et leping jõustub viimase poole allakirjutamise kuupäeval ja liikmesriik
3
peab kinnitama, et on täitnud kõik siseriiklikest õigusaktidest tulenevad nõuded, et täita
lepingust tulenevaid kohustusi.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses EL õigusega. Makrofinantsabi ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELTL
art 212, mille alusel annab EL finantsabi kolmandatele riikidele. Intressitoetuse andmine on
asjakohane finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses rahastamisvahendist antava toetuse
tulemuslikkuse tagamiseks.
5. Otsuse mõjud
Majanduslik mõju
EL poolt Ukrainale antavad laenud aitavad tagada riigi toimimist sõja ajal ja taastada
makromajanduse stabiilsust. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal
keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele andes võimaluse riigi majandust toetada. Ühiselt
EL nimel võetud laenud on soodsamate tingimustega kui liikmesriikide poolt eraldi võttes ja ka
Ukrainale edasi saab laenata soodsamatel tingimustel. Laenude ja toetuste koordinatsioon ning
korraldus on EL üleselt tõhusam ja ka Ukraina ametiasutustele vähem koormav, kui
liikmesriikide poolt eraldi laene andes oleks.
Eestile toob otsusega nõustumine kaasa vajaduse täita rahalist toetust käsitleva lepingu kohustusi
ja olla valmis tasuma 2024-2027 iga-aastaselt makseid maksimaalselt kokku 5 890 628 euro
ulatuses. Selle võrra kaasneb mõju riigieelarvele ja Eesti eelarvepositsioonile, kuna EL
eelarvesse tehtavad maksed 2024-2027 aastatel suurenevad. Nende summade võrra saab riik
vähem panustada Eesti majandusse ja investeeringutesse. Samas on ülioluline jätkata Ukraina
toetamist, sest sõja lõppemine/Ukraina võit aitab Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis taastada
majanduslikku stabiilsust.
Sotsiaalne mõju
Kaudsem mõju võib avalduda sotsiaaltoetustes Ukrainast tulevatele migrantidele. EL poolne
abi peaks andma Ukraina kodanikele kindlust, et riik ja selle teenused toimivad. See võib neil
aidata otsustada jääda kodumaale ja mitte emigreeruda. See omakorda vähendab migratsiooni
EL riikidesse, sh Eestisse ja vastavaid kulutusi neis riikides.
Mõju välissuhetele
EL poolt kokkulepitud Ukraina MFA+ laenupakett ja sellega kaasneva intressitoetuse andmine
näitab EL ühtsust Ukraina abistamisel. Eesti peab Ukraina igakülgset abistamist jätkuvalt väga
oluliseks. Sellega paraneb EL ja Eesti nähtavus ning rahvusvaheline maine.
6. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Otsuse rakendamine toob Eesti Vabariigile kaasa vahetud otsesed kohustused maksimaalselt
summas 5 890 628 eurot. Kohustused tekivad 4 aasta vältel.
4
Komisjon teavitab liikmesriike iga-aastastest intressimaksetest. 2024. a makstavatest
summadest teavitab komisjon riike hiljemalt 31.01.2024, esialgsetest summadest antakse teada
juba varem. Järgnevatel aastatel teavitab komisjon liikmesriike summadest 20 tööpäeva jooksul
pärast vastava aastaeelarve väljakuulutamist. Eelnevalt kaalutakse ka EL eelarvevahendite
saadavust intressitoetuse andmiseks. Kui liikmesriik ei tasu summat ettenähtud tähtajaks, tuleb
tal kuni makse täieliku tasumiseni tasuda lisaks viivist. Eestile on 45 tööpäevane maksmise
tähtaeg piisav.
Riigi poolt EL eelarve maksesse lisanduv Ukraina intressitoetus suurendab riigi eelarve
puudujääki olenevalt summa suurusest aastatel 2024-2027. Võrdselt 4 aasta peale jagatuna
oleks iga-aastane maksimaalne summa ca 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele
EL eelarvesse ning on planeeritud RESis. Eeldatavalt on iga-aastane summa väiksem, kuna
komisjon on teinud makseprognoosid piisava varuga, et kaetud saaks kõik konservatiivse
prognoosi alusel tehtud kulud. Tegelikud intressikulud sõltuvad rahastamistingimustest
turgudel, ajal kui komisjon Ukrainale edasilaenamiseks raha laenab. Kui EL ühiselt laenu ei
võtaks, siis liikmesriikide eraldi laenuvõtmise puhul oleksid intressikulud Eesti jaoks
kahtlemata suuremad, kuna ELil/Euroopa Komisjonil on finantsturgudelt laenu võttes AAA-
reiting, mis võimaldab soodsamalt ja madalama intressiga laenata.
Eeldus ja liikmesriikide huvi on, et perioodiks peale 2027. aastat lepitakse Ukraina
intressitoetuseks vajalikud vahendid kokku järgmise EL pikaajalise eelarve raames.
7. Rakendusaktid
Otsuse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada.
8. Otsuse jõustumine
Otsus jõustub selle allakirjutamisel.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Esitab Vabariigi Valitsus …augustis 2023
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Valitsuse nõunik
5
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 28.08.2023 nr 1.1-10.1/5104-2
[email protected]
Ukraina laenu intressikulude
katmine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Riigikogu otsuse „Ukraina laenu
intressikulude katmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
Rahandusminister
Lisad:
1) Riigikogu otsuse eelnõu 1 lehel,
2) Riigikogu otsuse eelnõu seletuskiri 5 lehel,
3) Rahalist osalust käsitlev leping eesti keeles 11 lehel,
4) Rahalist osalust käsitlev leping inglise keeles 11 lehel
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2463 14 lehel
Kristiina Abel 611 3406
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
THE EUROPEAN COMMISSION
AND
REPUBLIC OF ESTONIA
CONTRIBUTION AGREEMENT PURSUANT TO
ARTICLE 7 OF EUROPEAN PARLIAMENT AND
COUNCIL REGULATION (EU) 2022/2463
CONTENTS
Clause Page
1. CONTRIBUTION ......................................................................................................................6
2. INFORMATION UNDERTAKINGS ........................................................................................7
3. INTERPRETATION IN CONFORMITY AND PARTIAL INVALIDITY ..............................7
4. EXPIRY DATE ..........................................................................................................................7
5. NOTICES ...................................................................................................................................8
6. INTERPRETATION ..................................................................................................................8
7. LAW AND JURISDICTION .....................................................................................................9
8. REVIEW AND EXTENSION....................................................................................................9
9. AMENDMENTS ........................................................................................................................9
10. ENTRY INTO FORCE ..............................................................................................................9
-2- ...
THIS CONTRIBUTION AGREEMENT is between
(1) The Republic of Estonia, (“Contributor”); and
(2) The European Commission (“the Commission”)
Respectively a Party to this agreement.
WHEREAS
(A) Regulation (EU) 2022/2463 of the European Parliament and of the Council of 14
December 2022 establishing an instrument (the “Instrument”) for providing support
to Ukraine for 2023 (macro-financial assistance +)(“Regulation (EU) 2022/2463”)
authorises the Commission to make available a Union support to Ukraine in the form
of loans with a maximum amount of up to EUR 18 000 000 000, non-repayable support
and an interest rate subsidy.
(B) The Commission and Ukraine signed a Memorandum of Understanding (“MoU”)
detailing the conditions for the support on 16 January 2023.
(C) The detailed financial terms of the support under the Instrument in the form of loans
provided under Regulation (EU) 2022/2463 are laid down in the loan agreement
concluded between the Commission and Ukraine on 16 January 2023 (“Loan
Agreement”).
(D) Regulation (EU) 2022/2463 provides that Ukraine may request each year an interest
rate subsidy and coverage of the administrative costs by the Union in respect of the
support under the Instrument. The Loan Agreement specifies that, upon request by
Ukraine, the European Union may grant such a subsidy (the “Borrowing Costs
Subsidy”) covering cost of funding, cost of liquidity management, and cost of service
as defined in Commission Implementing Decision (EU, Euratom) 2022/2545 of 19
December 2022 on establishing the framework for allocating costs related to borrowing
and debt management operations under the diversified funding strategy1, as amended
or replaced as the case may be (the “Cost Allocation Methodology”).
(E) Additional support under Regulation (EU) 2022/2463 is to be available for covering the
Borrowing Costs Subsidy for the period from 1 January 2023 to 31 December 2027, with
the exception of costs related to early repayment of the loan, in respect of the loans under
the Regulation (EU) 2022/2463 (the “Covered Support”).
(F) As provided in the Commission declaration of 9 December 2022 on the contributions
by Member States to the interest rate subsidy for the MFA+ loans to Ukraine (the
“Declaration”), the contributions shall only cover the interest rate subsidy, namely the
cost of funding and cost of liquidity management, and not the administrative costs
related to the borrowing and lending operations, namely the cost of service.
(G) Regulation (EU) 2022/2463 provides that the Member States of the European Union
(together called the “Contributors”) may contribute to the Covered Support, insofar
as that is not covered by other resources. To that effect, they have issued on 16
1
OJ L 328, 22.12.2022, p. 123.
-3- ...
December 2022 a statement on financial support to Ukraine2 whereby they expressed
their readiness to enter into contribution agreements with the Commission in accordance
with and subject to the completion of the applicable national procedures when the
amounts needed cannot be fully or partially made available from the Union budget.
(H) The Commission committed in its Declaration that it will examine, in the context of the
annual budgetary procedure, the availabilities under the Union budget within the limits
of available resources while ensuring the need to maintain sufficient margins and
flexibilities to cope with unexpected events in the course of the financial year. This
examination shall be conducted with the intention to propose a minimum amount and
the results will be reflected in the Commission’s draft annual budget for each year in
which the contribution agreements remain in place. The amounts to be called from
Contributors for each given year under each Contribution Agreement will be known
inter alia upon conclusion of the annual budgetary procedure by the budgetary authority.
The Commission will, once amounts to be paid from the Union budget and any
remaining amounts to be provided by Member States are known, communicate the
amounts to be called under each Contribution Agreement to each Contributor.
(I) Through their Contribution Agreement, the Contributors should irrevocably and
unconditionally undertake to make the contributions available to the Commission on-
demand by concluding a contribution agreement with the Commission within the
meaning of Article 22(2) of Regulation (EU, Euratom) 2018/1046 of the European
Parliament and of the Council of 18 July 2018 on the financial rules applicable to the
general budget of the Union, amending Regulations (EU) No 1296/2013, (EU), No
1301/2013, (EU) No 1303/2013, (EU) No 1304/2013, (EU) No 1309/2013, (EU) No
1316/2013, (EU) No 223/2014, (EU) No 283/2014, and Decision No 541/2014/EU and
repealing Regulation (EU, Euratom) No 966/2013 (“Financial Regulation”). These
qualities of the Contribution Agreement are needed to ensure that the Union is able to
fulfil its undertakings to Ukraine to cover the Borrowing Costs Subsidy in full, and to
establish confidence that all Contributors are bound by the same clear and unequivocal
commitment. Article 7(1), second subparagraph of Regulation (EU) 2022/2463
provides that the contributions by Member States are to become available in respect of
any amount set in an agreement with the respective Member State after that agreement
enters into force.
(J) Each Contributor remains fully and individually liable for the commitments that it has
made under a Contribution Agreement. In particular, the Contributor will not be called
upon to compensate for any other Member State’s failure to make its contribution.
(K) These contributions are to constitute external assigned revenue in accordance with
Article 21(2), point (a)(ii) of the Financial Regulation.
(L) The Commission's funding strategy, set out in Article 220a of the Financial Regulation
(“Diversified Funding Strategy”) applies, in accordance with Article 16(1) of
Regulation (EU) 2022/2463, to the funding of loan support, provided under that
Regulation. The Commission will provide the Contributors with adequate information,
based on a written request, to support them to fulfil any national legal obligations.
2
Statement of the representatives of the Member States, meeting in the margins of the Permanent Representatives Committee, on
financial support to Ukraine, 16170/22.
3
OJ L 193, 30.7.2018, p. 1.
-4- ...
(M) According to Article 7(1) of Regulation (EU) 2022/2463, the GNI key for the
contributions by each Contributor in a given year will be based on the GNI contributions
of each Contributor to the EU budget for the year before, as per the last adopted annual
or amending annual budget. In order to facilitate the preparation of national annual and
multiannual budgets for the period covered by this Contribution Agreement, a schedule
is attached, indicating the maximum amounts that may be contributed by each Member
State. These amounts are based on conservative assumptions regarding interest rates on
funds raised.
(N) The Commission will communicate by June 2023 to the European Parliament and to
the Council the estimated maximum amounts that could be called from Member States
in 2024 on the basis of known costs established in respect of already disbursed amounts
and conservative assumptions regarding potential costs on remaining amounts under
the Loan Agreement.
(O) The Commission will communicate in early 2024 without delay the final figures of the
expected maximum contributions to the European Parliament and to the Council,
namely once the interest rates on the loans are fully fixed and no longer subject to
further change or uncertainty. If the interest rate movements are more unfavourable
than those used to determine the maximum amounts, thereby causing the maximum
amounts under this Contribution Agreement to fall short of what may be needed to
cover the funding cost of the loans, the Commission will inform without delay the
Council and European Parliament. The Commission may on this basis initiate a review
of all the Contribution Agreements in order to ensure coverage of the revised maximum
amount, with each Member State’s amount continuing to be established on the basis of
its pro rata share of GNI. Upon conclusion of such review, the organisation and timing
for completion of any modifications of Contribution Agreements will be subject to the
relevant national requirements and procedures.
(P) For the remaining years covered by this Contribution Agreement, the Commission will
communicate the amounts to be called from Contributors inter alia upon conclusion of
the annual budgetary procedure by the budgetary authority for the following year.
While the funding cost of the loans to Ukraine will be constant for all remaining years,
the amounts to be called from Contributors can only be communicated once the share
of costs to be covered by the Union budget and by the Contributors is known.
(Q) The agreement will expire on 31 December 2027 unless otherwise decided by the
Parties to this Contribution Agreement. It should be possible to review the contributions
for the case that there be further developments or to renew the contributions from
Member States beyond 2027, unless covered through other means in future multiannual
financial frameworks.
-5- ...
1. CONTRIBUTION
1.1 Contribution
The Contributor hereby unconditionally and irrevocably makes available to the Union
up to 100 per cent of its contribution to the Covered Support, which will cover the cost
of funding and cost of liquidity management and exclude the cost of service (the
"Contribution"), and accordingly undertakes to pay to the Union upon a written
demand issued as of 2024 up until the expiry date of this agreement (the “Demand”)
the amount requested by the Commission, which shall be up to 100 per cent of its
Contribution, in accordance with this Contribution Agreement (the "Demanded
Amount").
1.2 This Contribution Agreement is related to the Loan Agreement that is concluded under
Article 16(2) of Regulation (EU) 2022/2463 in accordance with Article 220 of the
Financial Regulation and to the costs allocated to disbursements under the Loan
Agreement in accordance with the Cost Allocation Methodology.
1.3 The Contribution shall not exceed the value set out in column "Amount (EUR)" next to
the Contributor's name in the Schedule attached to this Contribution Agreement.
1.4 Pursuant to Article 7(1) of Regulation (EU) 2022/2463, the contribution key in a given
year shall be based on the GNI contributions of the Contributor to the Union budget for
the year before, as per the last adopted annual or amending budget (“Contribution
Key”).
1.5 The obligations of the Contributor under this Contribution Agreement and of other
Contributors under their respective Contribution Agreements are several only.
1.6 The Commission shall determine the Demanded Amount as the share of the Contributor
in accordance with the Contribution Key of the invoice under the Loan Agreement
established in accordance with the Cost Allocation Methodology, insofar as the invoice
is not paid from other resources.
1.7 The Contributor shall transfer the Demanded Amount in accordance with the terms of
the Demand in cleared funds to the account referred to in the Demand. The transfer
shall occur by the day indicated by the Commission in the Demand (“Transfer Date”).
The Transfer Date shall not be earlier than 45 Business Days from the date of the
Demand. The Contributor, which fails to honour the Demand, shall remain liable to
honour it.
1.8 The Contributor is not entitled to offset or deduct any amounts owed to it by the Union
from any payments due by the Contributor under this Contribution Agreement.
1.9 If the Contributor fails to pay any sum payable under the Demand on its Transfer Date,
the Contributor shall pay in addition default interest on such a sum (or, as the case may
be, the amount thereof for the time being due and unpaid) to the Commission from the
Transfer Date to the date of actual payment in full, calculated by reference to successive
interest periods (each of such length as the Commission may from time to time select,
the first period beginning on the relevant Transfer Date and, wherever possible, the
-6- ...
length of such period shall be that of one week) on such overdue sum at the higher of
(a) a rate per annum being the aggregate of
(i) 350 basis points, and
(ii) the rate applied by the European Central Bank to its principal refinancing
operations, or
(b) 0 basis points.
So long as the failure to pay continues, such rate shall be re-fixed in accordance with
the provisions of this paragraph of this Clause 1.9 on the last day of each such interest
period and unpaid interest under this Clause 1.9 concerning previous interest periods
shall be added to the amount of interest due at the end of each such interest period. The
default interest is immediately due and payable.
1.10 The Contributor undertakes to pay to the Commission all additional interest and all costs
and expenses, including legal fees, incurred and payable by the Commission as a result
of a breach of any obligation under this Contribution Agreement by the Contributor.
2. INFORMATION UNDERTAKINGS
2.1 The Commission shall inform the General Secretariat of the Council of the European
Union of the signature of the Contribution Agreement.
2.2 The Commission shall inform Contributors on the outstanding claims under the Loan
Agreements, including the planned interest and principal payments on an annual basis.
2.3 By the latest of 31 January 2024 the Commission shall notify the Contributor the total
amounts to be paid in 2024.
2.4 In the remaining years covered by the Contribution Agreement, the Commission shall
notify the Contributor of the total amounts to be collected in any given year within 20
business days of the declaration of the annual budget being definitively adopted in
accordance with Article 314(9) TFEU.
2.5 The Commission shall inform Contributors about the receipt of a request for the
Borrowing Costs Subsidy from Ukraine.
3. INTERPRETATION IN CONFORMITY AND PARTIAL INVALIDITY
All provisions hereof shall be interpreted, in case of doubt, so that they are in conformity
with the governing law. If at any time any provision hereof is or becomes illegal, invalid
or unenforceable under the governing law, the legality, validity or enforceability of the
remaining provisions hereof shall not in any way be affected or impaired thereby.
4. EXPIRY DATE
-7- ...
This Contribution Agreement expires on 31 December 2027.
5. NOTICES
5.1 Address for notices
All notices, demands and other communications to the Contributor hereunder shall be
made in writing (by letter, fax, or e-mail) and shall be sent to the Contributor at:
Ministry of Finance,
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, Estonia
Fax: +372 611 3664
E-mail:
[email protected]
Attention: State Treasury Department
With a copy to: European Commission
Fax:
[email protected]
E-mail:
[email protected]
Attention: BUDG E Back Office
or, in relation to the Contributor, to such other address or fax number or for the attention
of such other person or department as the Contributor has notified to the Commission
in the manner prescribed for the giving of notices.
5.2 Effectiveness
Every notice, demand or other communication sent in accordance with Clause 5.1
(Address for notices) shall be effective upon actual receipt by the Contributor; provided
that any such notice, demand or other communication which would otherwise take
effect after 4.00 p.m. Luxembourg time on any particular day or on a day which is not
a Business Day shall not take effect until 10.00 a.m. Luxembourg time on the
immediately succeeding Business Day.
6. INTERPRETATION
6.1 Definitions
In this Contribution Agreement with annexes:
"Business Day" shall mean a day on which the TARGET2 payment system is open for
business.
-8- ...
6.2 Other agreements
All references in this Contribution Agreement to an agreement, instrument or other
document shall be construed as a reference to that agreement, instrument or other
document as the same may be amended, supplemented, restated, extended, replaced or
novated from time to time.
7. LAW AND JURISDICTION
7.1 Governing law
This Contribution Agreement and any non-contractual obligations arising out of or in
connection with it shall be governed by and shall be construed in accordance with
European Union law, supplemented if necessary by the Luxembourgish law.
7.2 Exclusive Jurisdiction
The Court of Justice of the European Union, in accordance with Article 272 of the
Treaty on the Functioning of the European Union, shall have exclusive jurisdiction to
settle any dispute (a "Dispute"), arising out of or in connection with this Contribution
Agreement (including a dispute relating to the existence, validity or termination of this
Contribution Agreement or any non-contractual obligation arising out of or in
connection with this Contribution Agreement) or the consequences of its nullity.
8. REVIEW AND EXTENSION
This Contribution Agreement shall be subject to review after 31 December 2023, as a
last resort and unless financed from the Union’s budget, in case the final costs of the
interest rate subsidy under Regulation (EU) 2022/2463 exceed the amounts foreseen by
all Contribution Agreements. In particular, once the cost of funding from the loans
under the Loan Agreement is definitively established, the Commission shall
communicate to Contributors the eventual size of the increased contributions needed to
cover excess costs over and above those indicated in the annexed Schedule .
This Contribution Agreement shall be subject to review for an extension to provide
contributions to the additional support under Regulation (EU) 2022/2463 for covering
the interest rate subsidy beyond 31 December 2027, unless that support is covered
through other means in future multiannual financial frameworks.
9. AMENDMENTS
Any modification to this Contribution Agreement, including the annexed schedule, shall
be set out in writing in an amendment signed by the Commission and the Contributor.
10. ENTRY INTO FORCE
This Contribution Agreement shall enter into force upon the date of signature by the last
-9- ...
Party and, if applicable, subject to the notification by the Contributor that it has met all the
requirements under its constitutional or other laws for the valid assumption of all its
obligations under the agreement. All Clauses and terms stipulated herein have been duly
noted and approved by the Republic of Estonia and the Commission.
Done in two originals in the English language, one for the Contributor and for the Commission.
by the Republic of Estonia
Represented by:
Mart Võrklaev
Minister of Finance
[DATE OF SIGNATURE]
by the European Commission
Represented by:
- 10 ...
-
SCHEDULE
MAXIMUM CONTRIBUTIONS PER MEMBER STATE
FOR THE PERIOD 2024-2027
Member State GNI key Guaranteed contribution (EUR)
Belgium 0.034545093545251 96,726,262
Bulgaria 0.004882374366316 13,670,648
Czech Republic 0.017064891897066 47,781,697
Denmark 0.023155641433738 64,835,796
Germany 0.253394975610951 709,505,932
Estonia 0.002103795558836 5,890,628
Ireland 0.022723275588721 63,625,172
Greece 0.012847103934769 35,971,891
Spain 0.084842324203730 237,558,508
France 0.171294798888959 479,625,437
Croatia 0.003901507855638 10,924,222
Italy 0.122025596681370 341,671,671
Cyprus 0.001547257669073 4,332,321
Latvia 0.002311162075974 6,471,254
Lithuania 0.003776710011764 10,574,788
Luxembourg 0.003706405774364 10,377,936
Hungary 0.010248890252613 28,696,893
Malta 0.000954699517702 2,673,159
Netherlands 0.059194038946719 165,743,309
Austria 0.027911438723363 78,152,028
Poland 0.041157735014047 115,241,658
Portugal 0.014632349331283 40,970,578
Romania 0.017606907565873 49,299,341
Slovenia 0.003633267035028 10,173,148
Slovak Republic 0.007079861871162 19,823,613
Finland 0.017188603795393 48,128,091
Sweden 0.036269292850298 101,554,020
EU-27 2,800,000,000
- 11 ...
-
EUROOPA KOMISJONI JA
EESTI VABARIIGI
RAHALIST TOETUST KÄSITLEV LEPING
VASTAVALT EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU MÄÄRUSE (EL) 2022/2463
ARTIKLILE 7
SISUKORD
Punkt Lk
1. OSALUS ....................................................................................................................................6
2. TEAVITAMISKOHUSTUSED ................................................................................................7
3. NÕUETEKOHANE TÕLGENDAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE ..7
4. KEHTIVUSAEG ........................................................................................................................7
5. TEATED ....................................................................................................................................7
6. TÕLGENDAMINE ....................................................................................................................8
7. SEADUS JA KOHTUALLUVUS .............................................................................................9
8. LÄBIVAATAMINE JA PIKENDAMINE .................................................................................9
9. MUUDATUSED ........................................................................................................................9
10. JÕUSTUMINE ..........................................................................................................................9
-2- ...
RAHALIST TOETUST KÄSITLEV LEPING on sõlmitud
(1) Eesti Vabariigi (edaspidi toetaja) ja
(2) Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) vahel,
kes on vastavalt selle lepingu pool,
ARVESTADES JÄRGMIST
(A) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2463, 14. detsember 2022, millega
luuakse rahastamisvahend (edaspidi rahastamisvahend) Ukraina toetamiseks 2023.
aastal (makromajanduslik finantsabi+) (edaspidi määrus (EL) 2022/2463), annab
komisjonile õiguse teha Ukrainale kättesaadavaks liidu toetus laenudena kogusummas
kuni 18 000 000 000 eurot, tagastamatu toetuse ja intressitoetuse vormis.
(B) Komisjon ja Ukraina allkirjastasid 16. jaanuaril 2023 vastastikuse mõistmise
memorandumi, milles täpsustati toetuse andmise tingimusi.
(C) Määruse (EL) 2022/2463 alusel rahastamisvahendist laenudena antava toetuse
üksikasjalikud finantstingimused on sätestatud komisjoni ja Ukraina vahel 16. jaanuaril
2023 sõlmitud laenulepingus (edaspidi laenuleping).
(D) Määruses (EL) 2022/2463 nähakse ette, et Ukraina võib rahastamisvahendist antava
toetuse puhul taotleda liidult intressitoetust ja halduskulude katmist igal aastal.
Laenulepingus on täpsustatud, et Ukraina taotlusel võib Euroopa Liit anda sellist toetust
(edaspidi laenukasutuse kulude toetus), mis hõlmab rahastamiskulusid, likviidsuse
juhtimisega seotud kulusid ja teeninduskulusid, nagu on määratletud komisjoni 19.
detsembri 2022. aasta rakendusotsuses (EL, Euratom) 2022/2545, mis käsitleb
raamistiku loomist laenuvõtmise ja võlahaldusega seotud kulude jaotamiseks
mitmekesise rahastamise strateegia1 alusel, mida vajaduse korral muudetakse või
asendatakse (edaspidi kulude jaotamise meetod).
(E) Määruse (EL) 2022/2463 kohane täiendav toetus on kättesaadav laenukasutuse kulude
toetusena ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027, välja arvatud
määruse (EL) 2022/2463 alusel antud laenude ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud
kulude katmiseks (edaspidi tagatud toetus).
(F) Nagu on sätestatud komisjoni 9. detsembri 2022. aasta deklaratsioonis liikmesriikide
rahalise osaluse kohta Ukrainale antavate MFA+ laenude intressitoetuste maksmisel
(edaspidi deklaratsioon), katab rahaline osalus ainult intressitoetust, nimelt
rahastamiskulusid ja likviidsuse juhtimisega seotud kulusid, mitte aga laenuvõtmise ja
-andmisega seotud halduskulusid, nimelt teeninduskulusid.
(G) Määruses (EL) 2022/2463 nähakse ette, et Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi koos
toetajad) võivad osaleda tagatud toetuses, niivõrd kui see pole muude vahenditega
kaetud. Selleks esitasid nad 16. detsembril 2022 avalduse2 Ukrainale antava rahalise
toetuse kohta, milles väljendasid oma valmisolekut sõlmida komisjoniga rahalist toetust
käsitlevad lepingud kooskõlas kohaldatavate riiklike menetlustega ja tingimusel, et
1
ELT L 328, 22.12.2022, lk 123.
2
Alaliste esindajate komitee raames kohtunud liikmesriikide esindajate avaldus rahalise toetuse kohta Ukrainale, 16170/22.
-3- ...
need on lõpule viidud, kui vajalikke summasid pole täielikult või osaliselt võimalik
kättesaadavaks teha liidu eelarvest.
(H) Komisjon võttis oma deklaratsioonis kohustuse uurida iga-aastase eelarvemenetluse
raames liidu eelarvevahendite saadavust olemasolevate ressursside piires, tagades
samas piisavate varude ja paindlikkuse säilimise, et tulla toime ootamatute
sündmustega majandusaasta jooksul. Uurimine viiakse läbi kavatsusega teha ettepanek
miinimumsumma kohta ja selle tulemused kajastuvad komisjoni iga-aastases
eelarveprojektis iga aasta kohta, mil rahalist toetust käsitlevad lepingud kehtivad. Iga
rahalist toetust käsitleva lepingu alusel igal konkreetsel aastal toetajatelt sissenõutavad
summad tehakse teatavaks pärast seda, kui eelarvepädevad institutsioonid on iga-
aastase eelarvemenetluse lõpule viinud. Kui liidu eelarvest makstavad summad ja
liikmesriikide poolt antavad ülejäänud summad on teada, teatab komisjon igale
toetajale iga rahalist toetust käsitleva lepingu alusel sissenõutavad summad.
(I) Toetajad peaksid oma rahalist toetust käsitleva lepingu kaudu pöördumatult ja
tingimusteta võtma kohustuse teha rahaline osalus komisjonile nõudmisel
kättesaadavaks, sõlmides komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli
22 lõike 2 tähenduses, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid
ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr
1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr
223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL, Euratom) nr 966/2013 (edaspidi finantsmäärus). Need rahalist toetust
käsitleva lepingu omadused on vajalikud tagamaks, et liit suudab täita Ukraina ees
võetud kohustused katta laenukasutuse kulude toetus täielikult ning luua kindlustunde,
et kõik toetajad on seotud sama selge ja ühemõttelise kohustusega. Määruse (EL)
2022/2463 artikli 7 lõike 1 teises lõigus nähakse ette, et liikmesriikide rahalise osaluse
summa, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud lepingus, muutub
kättesaadavaks pärast kõnealuse lepingu jõustumist.
(J) Iga toetaja vastutab täielikult ja individuaalselt kohustuste eest, mille ta on rahalist
toetust käsitleva lepingu alusel võtnud. Eelkõige ei nõuta toetajalt, et ta peab
kompenseerima teise liikmesriigi suutmatust täita oma rahalist osalust.
(K) Neid rahalisi osalusi käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide a ja ii alusel
sihtotstarbelise välistuluna.
(L) Finantsmääruse artiklis 220a sätestatud komisjoni rahastamise strateegiat (edaspidi
mitmekesine rahastamise strateegia) kohaldatakse määruse (EL) 2022/2463 artikli
16 lõike 1 kohaselt selle määruse alusel antava laenutoetuse rahastamise suhtes.
Komisjon annab toetajatele kirjaliku taotluse alusel asjakohast teavet, et toetada neid
riiklike õiguslike kohustuste täitmisel.
(M) Määruse (EL) 2022/2463 artikli 7 lõike 1 kohaselt põhineb iga toetaja rahalise osaluse
kogurahvatulu jaotusvõti konkreetsel aastal iga toetaja kogurahvatulul põhineval
rahalisel osalusel ELi eelarvesse eelneval aastal vastavalt viimasele vastuvõetud
aastaeelarvele või paranduseelarvele. Et hõlbustada riigi ühe- ja mitmeaastaste
eelarvete koostamist selle rahalist toetust käsitleva lepinguga hõlmatud perioodiks, on
lisatud graafik, milles on ära toodud maksimumsummad iga riigi rahaliseks osaluseks..
3
ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
-4- ...
Need summad põhinevad konservatiivsetel eeldustel kaasatud rahaliste vahendite
intressimäärade kohta.
(N) Komisjon edastab 2023. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule
liikmesriikide poolt 2024. aastal sissenõudmisele kuuluvad hinnangulised
maksimumsummad, võttes aluseks laenulepingu alusel juba väljamakstud summadega
seotud teadaolevad kulud ja konservatiivsed eeldused järelejäänud summadega seotud
võimalike kulude kohta.
(O) Komisjon edastab 2024. aasta alguses viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule
oodatavad maksimaalse rahalise osaluse lõplikud numbrid, nimelt siis, kui laenude
intressimäärad on täielikult fikseeritud, enam ei muutu ega ole ebamäärased. Kui
intressimäärade muutused on ebasoodsamad kui need, mida kasutati
maksimumsummade kindlaksmääramisel, mistõttu selle rahalist toetust käsitleva
lepingu kohased maksimumsummad jäävad laenu rahastamiskulude katmiseks
vajalikust väiksemaks, teavitab komisjon sellest viivitamata nõukogu ja Euroopa
Parlamenti. Komisjon võib selle alusel algatada kõigi rahalist toetust käsitlevate
lepingute läbivaatamise, et tagada korrigeeritud maksimumsummade katmine,
kusjuures iga liikmesriigi summa määratakse jätkuvalt proportsionaalselt tema
osakaalu alusel kogurahvatulust. Sellise läbivaatamise lõpuleviimisel kohaldatakse
rahalist toetust käsitlevate lepingute muutmiste korralduse ja ajastuse suhtes
asjakohaseid siseriiklikke nõudeid ja menetlusi.
(P) Ülejäänud rahalist toetust käsitleva lepinguga hõlmatud aastate kohta teeb komisjon
toetajate poolt realiseerimisele kuuluvad summad teatavaks pärast seda, kui
eelarvepädevad institutsioonid on järgmise aasta eelarvemenetluse lõpule viinud. Kuigi
Ukrainale antavate laenude rahastamiskulud on kõigil ülejäänud aastatel püsivad, saab
toetajatelt sissenõudmisele kuuluvad summad teatavaks teha alles siis, kui liidu
eelarvest ja toetajatelt kaetavate kulude osakaalud on teada.
(Q) Leping lõppeb 31. detsembril 2027, kui lepingu pooled ei otsusta teisiti. Rahalised
osalused peaks olema võimalik läbi vaadata juhul kui on edasisi arenguid või uuendada
liikmesriikide rahalisi osalusi 2027. aasta järgseks perioodiks , kui neid ei kaeta
tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes muude vahenditega.
-5- ...
1. OSALUS
1.1 Osalus
Käesolevaga teeb toetaja liidule tingimusteta ja tagasivõtmatult kättesaadavaks kuni
100 protsenti oma rahalisest osalusest tagatud toetuses, mis katab rahastamiskulud ja
likviidsuse juhtimisega seotud kulud, välja arvatud teeninduskulud (edaspidi rahaline
osalus), ning kohustub vastavalt sellele maksma liidule alates 2024. aastast kuni selle
lepingu kehtivusaja lõpuni väljastatud kirjaliku nõude (edaspidi nõue) alusel komisjoni
poolt küsitud summa, mis on selle rahalist toetust käsitleva lepingu kohaselt kuni 100
protsenti rahalisest osalusest (edaspidi nõutav summa).
1.2 Rahalist toetust käsitlev leping on seotud laenulepinguga, mis on sõlmitud määruse
(EL) 2022/2463 artikli 16 lõike 2 alusel vastavalt finantsmääruse artiklile 220, ja
kuludega, mis on jaotatud laenulepingu alusel tehtavateks väljamakseteks vastavalt
kulude jaotamise meetodile.
1.3 Rahaline osalus ei ületa sellele rahalist toetust käsitlevale lepingule lisatud graafikus
toetaja nime kõrval olevas veerus „Summa (eurodes)“ esitatud summat.
1.4 Määruse (EL) 2022/2463 artikli 7 lõike 1 kohaselt põhineb rahalise toetuse jaotusvõti
konkreetsel aastal toetaja kogurahvatulul põhineval maksel liidu eelarvesse eelneval
aastal, vastavalt viimasele vastuvõetud aastaeelarvele või paranduseelarvele (edaspidi
panustamispõhimõte).
1.5 Rahalist toetust käsitlevast lepingust tulenevad toetaja kohustused ja teiste toetajate
vastavatest rahalist toetust käsitlevatest lepingutest tulenevad kohustused on selgelt
eraldiseisvad.
1.6 Komisjon määrab toetajale kindlaks nõutava summa vastavalt toetaja
panustamispõhimõttele kooskõlas kulude jaotamise meetodiga laenulepingus ja lepingu
alusel esitatud arvele niivõrd kui arvet ei maksta muudest vahenditest.
1.7 Toetaja kannab nõutava summa ulatuses vabu vahendeid kooskõlas nõude tingimustega
nõudes nimetatud kontole. Ülekanne peab toimuma komisjoni poolt nõudes märgitud
päevaks (edaspidi ülekande kuupäev). Ülekande kuupäev ei tohi olla varasem kui 45
tööpäeva nõude esitamise kuupäevast. Toetajale, kes nõuet ei täida, jääb kohustus see
nõue täita.
1.8 Toetajal pole õigust tasaarveldada ega maha arvata liidu poolt talle võlgnetavaid
summasid mis tahes maksetest, mida toetaja on kohustatud selle rahalist toetust
käsitleva lepingu alusel tegema.
1.9 Kui toetaja ei maksa nõude alusel tasumisele kuuluvat summat ülekande kuupäeval,
peab toetaja lisaks maksma komisjonile sellelt summalt (või vastavalt olukorrale
tasumisele kuuluva ja seni maksmata summalt) alates ülekande kuupäevast kuni
tegeliku täieliku tasumise kuupäevani viivist, mis arvutatakse järjestikuste
intressiperioodide alusel (mille pikkuse võib komisjon valida, kusjuures esimene
periood algab asjaomase ülekande kuupäeval ja võimalusel on sellise perioodi pikkus
üks nädal) selliselt tähtajaks tasumata summalt kahest järgnevast väärtusest kõrgemaga:
-6- ...
(a) aastane intressimäär, mis on kokku
(i) 350 baaspunkti, ja
(ii) Euroopa Keskpanga põhilistele refinantseerimistoimingutele kohaldatav
intressimäär, või
(b) 0 baaspunkti.
Tasumata jätmise ajal fikseeritakse see määr käesoleva punkti 1.9 sätete kohaselt uuesti
iga sellise intressiperioodi viimasel päeval ning käesoleva punkti 1.9 alusel eelnevaid
intressiperioode puudutav tasumata intress liidetakse iga sellise intressiperioodi lõpus
tasumisele kuuluvale intressisummale. Viivis kuulub koheselt tasumisele.
1.10 Toetaja kohustub tasuma komisjonile kõik lisaintressid ning kõik kulud, sealhulgas
õigusabikulud, mida komisjon rahalist toetust käsitlevast lepingust tulenevate kohustuste
toetaja poolsete rikkumise tõttu kannab ja peab tasuma.
2. TEAVITAMISKOHUSTUSED
2.1 Komisjon teavitab Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati rahalist toetust käsitleva
lepingu allkirjastamisest.
2.2 Komisjon teavitab igal aastal toetajaid laenulepingutest tulenevatest tasumata nõuetest,
sealhulgas kavandatud intressimaksetest ja põhisumma maksetest.
2.3 Komisjon teavitab toetajaid 2024. aastal makstavatest kogusummadest hiljemalt 31.
jaanuaril 2024. a.
2.4 Ülejäänud rahalist toetust käsitleva lepinguga hõlmatud aastatel teavitab komisjon
toetajat igal aastal sissenõutavatest kogusummadest 20 tööpäeva jooksul pärast ELTL-
i artikli 314 lõike 9 kohaselt lõplikult vastu võetud aastaeelarve väljakuulutamist.
2.5 Komisjon teavitab toetajaid Ukraina laenukasutuse kulude toetuse taotluse saamisest.
3. NÕUETEKOHANE TÕLGENDAMINE JA OSALINE KEHTETUKS
TUNNISTAMINE
Kõiki selle lepingu sätteid tõlgendatakse kahtluse korral nii, et need on kooskõlas
kehtiva õigusega. Kui mis tahes ajal mõni selle lepingu sätetest on või muutub
kohaldatava õiguse kohaselt ebaseaduslikuks, kehtetuks või jõustamatuks, ei mõjuta
ega kahjusta see kuidagi ülejäänud sätete seaduslikkust, kehtivust või jõustatavust.
4. KEHTIVUSAEG
Rahalist toetust käsitleva lepingu kehtivus lõpeb 31. detsembril 2027.
5. TEATED
-7- ...
5.1 Teadete edastamise aadress
Kõik teated, nõuded ja muud selles lepingus sätestatud teatised toetajale tuleb esitada
kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) ja saata toetajale aadressil:
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, Eesti
Faks: +372 611 3664
E-post:
[email protected]
Adressaat: Riigikassa osakond
Koopia: Euroopa Komisjon
Faks:
[email protected]
E-post:
[email protected]
Adressaat: BUDG E Back Office
või toetaja puhul sellisele muule aadressile, faksinumbrile, isikule või osakonnale,
millest toetaja on komisjonile teadete edastamiseks ettenähtud viisil teatanud.
5.2 Mõjusus
Kõik punkti 5.1 (teadete edastamise aadress) kohaselt edastatud teated, nõuded või
muud teatised jõustuvad siis, kui toetaja on need tegelikult kätte saanud; tingimusel et
iga selline teade, nõue või muu teatis, mis muidu jõustuks pärast kella 16.00
Luksemburgi aja järgi mis tahes päeval või päeval, mis pole tööpäev, jõustub alles
järgmisel tööpäeval kell 10.00 Luksemburgi aja järgi.
6. TÕLGENDAMINE
6.1 Mõisted
Rahalist toetust käsitlevas lepingus ja selle lisades:
tööpäev – päev, mil maksesüsteem TARGET2 on äritegevuseks avatud.
6.2 Muud lepingud
Kõiki selles rahalist toetust käsitlevas lepingus sisalduvaid viiteid lepingule,
rahastamisvahendile või muule dokumendile tõlgendatakse viidetena sellele lepingule,
rahastamisvahendile või muule dokumendile, mida võidakse aeg-ajalt muuta,
täiendada, ümber sõnastada, pikendada, asendada või uuendada.
-8- ...
7. SEADUS JA KOHTUALLUVUS
7.1 Kohaldatav õigus
Seda rahalist toetust käsitlevat lepingut ja sellest tulenevaid või sellega seotud
lepinguväliseid kohustusi kohaldatakse ja tõlgendatakse vastavalt Euroopa Liidu
õigusele, mida vajaduse korral täiendatakse Luksemburgi õigusega.
7.2 Ainupädevus
Euroopa Liidu Kohtul on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 272
ainupädevus lahendada mis tahes vaidlusi (edaspidi vaidlus), mis tulenevad sellest
rahalist toetust käsitlevast lepingust või on sellega seotud (sealhulgas vaidlused, mis on
seotud selle rahalist toetust käsitleva lepingu olemasolu, kehtivuse või lõpetamisega,
või mis tahes lepinguvälised kohustused, mis tulenevad sellest rahalist toetust
käsitlevast lepingust või on sellega seotud), või selle tühisuse tagajärgi.
8. LÄBIVAATAMINE JA PIKENDAMINE
Rahalist toetust käsitlev leping kuulub viimase abinõuna läbivaatamisele pärast 31.
detsembrit 2023, kui seda ei rahastata liidu eelarvest, ning juhul, kui määruse (EL)
2022/2463 kohase intressitoetuse lõplikud kulud ületavad kõigis rahalist toetust
käsitlevates lepingutes ette nähtud summasid. Kui laenulepingu kohaste laenude
rahastamiskulud on lõplikult kindlaks määratud, teavitab komisjon toetajaid eraldi
täiendava rahalise osaluse suurusest, et katta lisakulud, mis ületavad lisana esitatud
graafikus toodud kulusid.
Rahalist toetust käsitlev leping vaadatakse läbi, et pikendada määruse (EL) 2022/2463
kohast täiendavat intressitoetust pärast 31. detsembrit 2027, välja arvatud juhul, kui
seda toetust ei kaeta tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes muude vahenditega.
9. MUUDATUSED
Kõik muudatused selles rahalist toetust käsitlevas lepingus, sealhulgas lisana esitatud
graafikus, esitatakse kirjalikult muudatuses, millele kirjutavad alla komisjon ja toetaja.
10. JÕUSTUMINE
See rahalist toetust käsitlev leping jõustub viimase poole allakirjutamise kuupäeval ja
vajadusel tingimusel, et toetaja on teavitanud, et on täitnud kõik oma põhiseadusest või
muudest õigusaktidest tulenevad nõuded kõigi lepingust tulenevate kohustuste kehtivaks
täitmiseks. Kõik siin sätestatud punktid ja tingimused on Eesti Vabariigi ja komisjoni poolt
nõuetekohaselt teadmiseks võetud ja heaks kiidetud.
Koostatud kahes ingliskeelses originaaleksemplaris, millest üks jääb toetajale ja teine komisjonile.
-9- ...
Eesti Vabariigi
esindaja:
Mart Võrklaev
Rahandusminister
[ALLKIRJASTAMISE KUUPÄEV]
Euroopa Komisjoni
esindaja:
- 10 ...
-
GRAAFIK
MAKSIMAALNE RAHALINE OSALUS LIIKMESRIIGI KOHTA
PERIOODIKS 2024–2027
Liikmesriik Kogurahvatulul põhinev Garanteeritud rahaline osalus
jaotusvõti (eurodes)
Belgia 0,034545093545251 96 726 262
Bulgaaria 0,004882374366316 13 670 648
Tšehhi Vabariik 0,017064891897066 47 781 697
Taani 0,023155641433738 64 835 796
Saksamaa 0,253394975610951 709 505 932
Eesti 0,002103795558836 5 890 628
Iirimaa 0,022723275588721 63 625 172
Kreeka 0,012847103934769 35 971 891
Hispaania 0,084842324203730 237 558 508
Prantsusmaa 0.171294798888959 479 625 437
Horvaatia 0,003901507855638 10 924 222
Itaalia 0,122025596681370 341 671 671
Küpros 0,001547257669073 4 332 321
Läti 0,002311162075974 6 471 254
Leedu 0,003776710011764 10 574 788
Luksemburg 0,003706405774364 10 377 936
Ungari 0,010248890252613 28 696 893
Malta 0,000954699517702 2 673 159
Holland 0,059194038946719 165 743 309
Austria 0,027911438723363 78 152 028
Poola 0,041157735014047 115 241 658
Portugal 0,014632349331283 40 970 578
Rumeenia 0,017606907565873 49 299 341
Sloveenia 0,003633267035028 10 173 148
Slovakkia Vabariik 0,007079861871162 19 823 613
Soome 0,017188603795393 48 128 091
Rootsi 0.036269292850298 101,554,020
EU-27 2 800 000 000
- 11 ...
-