Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku reformi kohta

Teie 15.05.2023 nr 2-5/23-00863, Riigikantselei 8.1.1/23-0207/-1T [email protected] Meie 28.08.2023 nr 11-3.1/3430-2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku reformi kohta Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku reformi õigusaktide eelnõude kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2 lk 2. Seletuskiri 12 lk Andres Kuningas 611 3759 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuli 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku reformi kohta 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste eelnõude kohta: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (COM(2023) 240); - nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (COM(2023) 241); - nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (COM(2023) 242): 1.1. Toetame liikmesriikide eelarvepoliitika reeglitepõhist koordinatsiooni, mille alusväärtusteks on eelarve puudujäägi aastane piirtase 3% sisemajanduse kogutoodangust ja riigivõla piirtase 60% sisemajanduse kogutoodangust. 1.2. Peame oluliseks, et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne võlakoormuse vähenemine ning reeglistik motiveeriks headel aegadel puhvrite kogumist. 1.3. Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast Euroopas teeme ettepaneku võtta EL asutamislepingu eelarvepuudujäägi ja võlataseme kriteeriumite täitmise hindamisel arvesse liikmesriigi poolt kaitsekulutuste suurendamist. 1.4. Toetame ettepanekut ühendada stabiilsusprogramm ning riigi konkurentsivõimekava ühte majandus- ja eelarvekavasse ning koostada kava nelja-aastaseks perioodiks, mille juures võetakse arvesse ka võimalikest valimistsüklitest tulenevat muutmise vajadust. 1.5. Nõustume Euroopa Liidu tasemel jooksva eelarvejärelevalvega keskpikaks perioodiks määratud kulukasvu kava alusel, milleks kõrgema riskiga riikidele on Euroopa Komisjon ette andnud netokulukasvu trajektoori. Kõrge võlaga riikide kuni kolm aastat pikem kohandumisperiood on võimalik ainult piisavate reformide ja investeeringute programmi alusel. 1.6. Peame vajalikuks seada eelarve puudujäägi ja võla vähendamisele kohandumisperioodi jooksul arvuline eesmärk ning võlavähendamise kohustus ühtlaselt kogu perioodi jooksul. Aastatel, mil puudujääk ületab eelarve puudujäägi kontrollväärtust (3% SKPst) peab kulukasvu kava toetama eelarvepositsiooni kohandumist vähemalt 0,5% SKPst aastas ning ühtlasi peab võlatase usutavalt langema. 1.7. Toetame stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava ning parandusliku osa sanktsioonirežiimi, mida rakendatakse vastavalt kohandumiskavast kõrvalekalduvate ja eelarvereegleid rikkuvate liikmesriikide suhtes. 1  1.8. Toetame põhimõtet, et erakordsetest oludest tingituna ajaliselt piiritletud üldine vabastusklausel ning riigispetsiifilised vabastusklauslid rakenduvad komisjoni ettepaneku alusel tehtud nõukogu soovitusega. 1.9. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks toetame ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse erinevate etappide arvamuste ja otsuste avalikustamist. 1.10. Toetame eelarvealase aruandluse kvaliteedi parandamiseks üleminekut tekkepõhisele ja ESA2010 standardile vastavale aruandlusele. 1.11. Eesti ei toeta sõltumatute eelarveasutuste ülesannete laiendamist. Eelarvenõukogu ülesanded peaks piirduma eelarve aluseks olevate makromajanduslike ja rahandusprognooside, eelarvekavade hindamise ja (riiklike) eelarvereeglite täitmise järelevalvega. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Eesti seisukohad Euroopa Liidu majanduse juhtimise reeglite kohta: teatised KOM(2023) 240, KOM(2023) 241, KOM(2023) 242 1. Sissejuhatus 26. aprillil 2023. aastal avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise ettepanekutega ELi majandusjuhtimise raamistiku reformiks. Eelnõude esitamisele eelnes 2022. aasta novembris alustatud kõrgetasemeline konsultatsiooni protsess. See päädis 2023. aasta märtsis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldustega, milles antud suunised kinnitati ka ülemkogu poolt. Ettepanek sisaldab 3 eelnõud: - nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse eelnõu (KOM (2023) 240) majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 ehk stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa määrus; - nõukogu määruse eelnõu (KOM (2023) 241), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ehk stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriva osa määrus ja - nõukogu direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta muutmise eelnõu (KOM (2023) 242). ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine põhines ulatuslikel konsultatsioonidel paljude sidusrühmadega, sealhulgas ELi institutsioonide, kodanike, riikide valitsuste ja parlamentide, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste institutsioonide ja akadeemiliste ringkondadega. Juba 2020. aasta veebruaris käivitatud avalik konsultatsioon1, et saada hinnangut ja tagasisidet ELi majandusjuhtimise efektiivsusele ning vastavusele muutunud väljakutsetele. Eelkõige keskendus küsitlus ELi eelarvereeglite2 täiendamiseks aastatel 2011 ja 2013 vastu võetud nn 6- ja 2-pakis sisaldunud õigusaktidele. Koroonapandeemia puhkedes 2020. a kevadel arutelu seiskus. Eelarvereeglite nõue parandada struktuurset eelarvepositsiooni keskpika eesmärgi suunas pandi vabastusklausli alusel ajutiselt pausile, et kõigil liikmesriikidel oleks võimalus tervisekriisis oma majandust toetada. Vabastusklauslit pikendati 2024. aastani tulenevalt eelkõige energiakriisi kompenseerimise vajadusest. Nimetatud konsultatsioonid on toonud esile nii reeglistiku tugevaid külgi kui ka nõrkusi. Puudustena on nimetatud suurenenud keerukust, suutmatust tõhusamalt vähendada võlga seal, kus see on suur, ja luua puhvreid tulevaste šokkide jaoks. Lisaks on komisjon püüdnud arvestada hiljutistele majandusšokkidele reageerimisel saadud õppetunde, sealhulgas reformide ja investeeringute koostoime taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames. Seisukohad on koostanud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 56885602), rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected],), fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg ([email protected]). Seisukohtade kujundamisel on arvestatud ka järgmiste majandusjuhtimise raamistiku reformi erinevates etappides kinnitatud seisukohti, milles eelkõige märkimist leidnud reeglitepõhisus, riigieelarve defitsiidi (3% sisemajanduse koguproduktist ehk SKPst) ja riigi võlakoormuse 1 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/com_2020_55_en.pdf. 2 Stabiilsuse ja kasvu pakt, SGP. 1 (60% SKPst või selle suunas piisav vähenemine) kontrollväärtuste säilitamine, usutav (kõrge) võlakoormuse vähendamine, majanduse headel aegadel puhvrite kogumise motiveerimine ning keskpika referentsperioodi ja riskipõhisuse juurutamine. - Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 2023. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 10. märtsi 2023. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise teatise kohta “. - Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. 2. Komisjoni ettepanekutest Õigusaktide paketi eesmärk on muuta EL eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimise ja juhtimise raamistik lihtsamaks. Selleks tehakse ettepanek võtta jooksva järelevalve tegemiseks kasutusele riigieelarve netokulude kasvu näitaja, ühendades erinevad programmdokumendid (stabiilsusprogramm, konkurentsivõimekava, makromajanduslike tasakaalustamatuste kohanduskava) ühte keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavasse. Komisjoni hinnangul võimaldaks kavandatud muudatused läbipaistvamat ja tõhusamat eelarvepoliitika seiret, suuremat liikmesriigi omavastutust ja paremini jõustatavat eelarve- ja majanduspoliitikate koordinatsiooni. Uus korraldus toetaks reforme ja investeeringuid ning aitaks vähendada valitsemissektori suurt võlga realistlikumalt, järkjärgulisel ja jätkusuutlikul viisil. Reformitud raamistik toetaks Euroopa Liidu eesmärke keskkonnahoidliku, digitaalse ja kriisidele vastupidava Euroopa majanduse saavutamisel. Reformiettepanekud on võtnud arvesse viimastel aastatel kõrgele tõusnud valitsemissektori võlga ning vajadust säilitada rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute kõrge tase, vajadust tagada energiajulgeolek, avatud strateegiline autonoomia, sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime ning kooskõla julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiliste eesmärkidega. 2.1. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa määrus (KOM(2023) 240) Arvestades pakti ennetava osa muutuste ulatust on kavas vastu võtta uus määrus eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja koordineerimise tugevdamiseks ning asendada sellega määrus (EÜ) nr 1466/97. 2.1.1. Õiguslik alus Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõige 6. See säte võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste vormis vastu võtta üksikasjalikke eeskirju liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kohta, sealhulgas kehtestada mitmepoolne menetlus liikmesriikide poliitika hindamiseks. ELi toimimise lepingu artikli 121 peamine eesmärk on liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimine, arvestades nende vastastikust sõltuvust. Määrus võetakse vastu õigusliku tavamenetluse korras. 2.1.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Ettepaneku eesmärk on minna üle riskipõhisemale ELi järelevalveraamistikule, milles liikmesriike eristatakse nende valitsemissektori võlaga seotud probleemide tõsiduse põhjal. Kavandatud raamistiku aluseks on riiklikud keskpika perioodi majandus- ja eelarvekava. Kava ühendaks eelarve-, reformi- ja investeerimiseesmärgid. Veel leiaks kavas kajastamist makromajanduslikke tasakaalustamatusi leevendavad tegevused, kui sellised ülemäärased tasakaalustamatused on tuvastatud. Liikmesriikidel oleks suurem vabadus määrata kindlaks oma eelarve netokulude kava, mis tugevdaks riigi vastutust oma eelarvepoliitika eest. Samal 2 ajal on oluline, et riikide kavad oleksid kinnitatud Euroopa poolaasta raames liidu ühises raamistikus. See aitab tagada liikmesriikide mitmepoolse järelevalve koos selle juurde kuuluva liikmesriikide võrdse kohtlemise ja kooskõla liidu ühiste prioriteetidega. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise ja nende mitmepoolse eelarvejärelevalve eesmärki, nagu on nõutud ELi toimimise lepingus, ei suuda liikmesriigid eraldiseisvalt toimides piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil ning valitud instrumendi puhul ei minda kaugemale kui koordinatsiooni tagamiseks vajalik. Siseriiklikult võivad riigid kehtestada endile sobivad reeglid. 2.1.3. Ettepaneku sisu selgitus 1. peatükis (artiklid 1 ja 2) tutvustatakse määruse eesmärki, milleks on sätestada üksikasjalikud eeskirjad riiklike keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavade sisu, esitamise, hindamise ja järelevalve kohta. Samuti selgitatakse selles määruses kasutatud peamisi mõisteid. 2. peatükk (artiklid 3 ja 4) sisaldab Euroopa poolaastat puudutavaid eeskirju. Nendega lisatakse ELi eelarveraamistik Euroopa poolaasta järelevalvetsüklisse. Samuti nähakse neis ette nõukogu poolt liikmesriikidele antavad suunised ning edasised sammud, kui liikmesriigid neid suuniseid ei järgi. 3. peatükis (artiklid 5–8) keskendutakse tehnilisele trajektoorile, mille komisjon esitab liikmesriikidele, kelle valitsemissektori võlg on üle 60% SKPst või valitsemissektori eelarvepuudujääk üle 3% SKPst ehk kõrgema riskiga riikidele. Riikidele, kelle võlatase on alla 60% SKPst ja eelarvepuudujääk väiksem kui 3% SKPst esitab komisjon tehnilise teabe, mida need riigid saavad oma majandus- ja eelarvekava koostamisel taustaks kasutada. 4. peatükis (artiklid 9–19) sätestatakse keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavade menetlus. Igale liikmesriigile kehtestatakse kohustus esitada keskpika perioodi (reeglina 4 aasta pikkune) majandus- ja eelarvekava, komisjoni ja liikmesriigi vahelise tehnilise dialoogi eesmärgid enne kavade esitamist, kavade sisu ja nõuded, kohanemisperioodi pikendamise tingimused ja kriteeriumid, kava komisjonipoolne hindamisprotsess ja heakskiitmisprotsess nõukogus. Samuti sätestatakse tingimused, mille alusel nõukogu võib nõuda, et liikmesriik esitaks muudetud kava, ja mille alusel nõukogu võib teha ettepaneku nõukogu poolt heaks kiidetud netokulude kava läbivaatamiseks, kui liikmesriik ei täida nõutud tingimusi või ei rakenda reformi- ja investeerimiskohustusi, mille alusel pikendati (eelarve puudujäägi ja võlakoorma) kohandamise ajaperioodi. 5. peatükis (artiklid 20–25) sätestatakse riiklike keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavade järelevalveprotsess ja sammud juhuks, kui on tuvastatud märkimisväärne oht, et netokulude kavast kaldutakse kõrvale. Liikmesriigid peavad esitama iga-aastased eduaruanded ja komisjon jälgib netokulude kava rakendamist, sealhulgas kontrollikonto loomise kaudu. Artiklites sätestatakse ka riiklike sõltumatute eelarveasutuste roll järelevalveprotsessis ja kehtestatakse tingimused, mille alusel saaks kasutada üldist vabastusklauslit või riigipõhist vabastusklauslit. 6. peatükis (artiklid 26–29) sätestatakse institutsioonide ja liikmesriikide vahelise majandusdialoogi tingimused, sealhulgas vajadus teavitada Euroopa Parlamenti määruse kohaldamisest, "järgi või selgita" reegel ning Euroopa Parlamendi võimalust vahetada arvamusi liikmesriigiga, kus on märkimisväärne netokulude kavast kõrvalekaldumise oht. 3 7. peatükis (artikkel 30) on sätestatud koostoime määrusega (EL) nr 1176/2011, mille kohaselt tuleb kaaluda ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse algatamist juhul, kui liikmesriigid ei rakenda makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud reformi- ja investeerimiskohustusi, mis on lisatud tema keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavasse. Samuti on selles sätestatud, et kui määruse (EL) nr 1176/2011 alusel algatatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, peab liikmesriik esitama läbivaadatud keskpika perioodi majandus- ja eelarvekava, mis sisaldaks parandusmeetmeid. 8. peatükis (artikkel 31) on sätestatud koostoime määrusega (EL) nr 472/2013. Sellega vabastatakse euroala liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, keskpika perioodi majandus- ja eelarvekava ja iga-aastase eduaruande esitamisest ning nõutakse, et tõhustatud järelevalve all olevad euroala liikmesriigid võtaksid netokulude kavast kõrvalekaldumise korral arvesse soovitusi, mida nõukogu käsitleb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4. 9. peatükiga (artiklid 32 ja 33) antakse komisjonile õigus muuta delegeeritud õigusaktide abil lisasid (välja arvatud I lisa) ning sätestatakse tingimused, mille alusel komisjon saab kõnealust delegeerimist kasutada. 10. peatükis (artiklid 34–38) kehtestatakse ühissätted, mis käsitlevad liikmesriikidega peetavat dialoogi ja järelevalve/konsultatsioonivisiite liikmesriikidesse, läbivaatamisklauslit, määruse (EÜ) nr 1466/97 kehtetuks tunnistamist ja käesoleva määruse jõustumist. Kavandatava määruse lisad I–VII sisaldavad järgmisi elemente: - kriteeriumid keskpika perioodi tehnilise trajektoori kehtestamiseks liikmesriikidele, kelle valitsemissektori võlg on üle 60% SKPst või valitsemissektori eelarvepuudujääk üle 3% SKPst; - teave, mida liikmesriigid peavad esitama keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavades; - teave, mille liikmesriigid peavad esitama iga-aastastes arenguaruannetes; - kontrollkonto toimimine; - metoodika, mille alusel komisjon hindab esitatud netokulu kavade usutavust; - liidu ühiste prioriteetide loetelu ning - eelarve kohandamise perioodi pikendamist toetavate reformi- ja investeerimiskohustuste kogumi hindamisraamistik. 2.2. Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriva osa määrus (KOM(2023) 241) Käesoleva ettepanekuga muudetakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa). Kehtivas määruses nr 1467/97 on artikli 2 lõikes 1 sätestatud võla vähendamise sihttase liikmesriikidele, kelle võla suhe ületab kontrollväärtust 60% SKPst (nn "1/20 reegel"). Praeguses olukorras, kus COVIDi-järgne eelarvepuudujääk ja võla suhe on suur, tähendaks see sihttase tõenäoliselt liiga nõudlikke eelarvemeetmeid, millel oleks väga negatiivne mõju majanduskasvule ja seega ka võla jätkusuutlikkusele. Komisjon teeb ettepaneku minna üle riskipõhisemale järelevalveraamistikule, mille keskmes on võla jätkusuutlikkus ja mis eristab liikmesriike rohkem. Ettepanek võtab arvesse nende valitsemissektori võlaga seotud probleeme, järgides samal ajal läbipaistvat ja ühist ELi raamistikku, mis on kooskõlas 4 aluslepingutele lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevas protokollis nr 12 sätestatud kontrollväärtustega 3% SKPst ja 60% SKPst. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise ja lõpetamise eeskirju kontrollväärtuse 3% SKPst ületamise korral (nn puudujäägipõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus) ei muudeta. Piirdutakse mõningate kohandustega, et tagada kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega võlakriteeriumi rikkumise korral, tunnustada sõltumatute eelarveasutuste rolli ning selgitada, mis on tõsine majanduslangus Euroopa Liidus või euroalal tervikuna. Võlakriteeriumi rikkumise korral ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (nn võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus) aktiveerimise kui ka tühistamise sätteid muudetakse paremini rakendatavateks. Siin keskendutakse liikmesriikidele, mille võlg ületab 60% SKPst olukorras, kus nad kalduvad kõrvale majandus- ja eelarvekavas endale kohustuseks võetud netokulukasvu kavast. Kui võlakoormuse kestlikkuse analüüsiga on tuvastatud tõsine valitsemissektori võlaprobleem, siis on see üks raskendavatest teguritest, mis viib reeglina ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamiseni. 2,2,1 Õiguslik alus Määruse muutmise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 teine lõik, nagu ka muudetava määruse õiguslik alus. 2.2.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa eesmärk on vältida eelarvepoliitikas suuri vigu, mis võivad seada ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning ohustada majandus- ja rahaliitu. See tähendab liikmesriikidele aluslepingust tulenevat kohustust vältida ülemäärast valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis on määratletud arvulise eelarvepuudujäägi (3% SKPst) ja võla (60% SKPst või selle suunas piisava vähenemise) alusel. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, millega rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi keeldu, näeb ette rea samme liikmesriigi käitumise mõjutamiseks, mis euroala riikide jaoks hõlmavad viimases etapis ka finantssanktsioonide kehtestamist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Eesmärki, milleks on ELi toimimise lepingus nõutud eelarvedistsipliini ühetaoline järgimine, ei suuda liikmesriigid eraldiseisvalt piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil. Ettepanekus järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kavandatud sammud ei lähe kaugemale kui kehtivas määruses sätestatu ning kui koordineerimise ja kooskõla saavutamiseks vajalik. 2.2.3. Ettepaneku sisu selgitus Ettepaneku artikkel 1 sisaldab määruse nr 1467/97 kavandatud muudatusi. Lõikega 1 lisatakse määruse nr 1467/97 artiklile 1 uued mõistete definitsioonid kooskõlas kavandatava stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa uue määrusega. Sellega muudetakse ebatavalisi sündmusi käsitleva artikli 2 sõnastus erandlikeks asjaoludeks ja lisatakse viited kavandatavale määrusele, millega asendatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslik osa. Sellega muudetakse aluslepingus sätestatud võlakriteeriumi rakendamist, loobudes "1/20 reeglist". 5 Selle asemel keskendutakse netokulude kava järgimisele, mille nõukogu kehtestab stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa määrusega. Sama määrusega seotakse ka tõsise majanduslanguse määratlemine. Seega ühtlustatakse loetelu asjakohastest teguritest, mille alusel otsustatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu üle. Liikmesriigi võlaprobleemide ulatus on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande koostamisel peamine oluline tegur. Tõsise majanduslanguse korral võivad komisjon ja nõukogu oma hinnangutes jõuda järeldusele, et ülemäärase eelarvepuudujääki ei ole, tuginedes üldise vabastusklausli aktiveerimisel rakendunud praktikale. Lõike 2 kohaselt avalikustatakse majandus- ja rahanduskomitee arvamus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 4 ning nõukogu otsused ja soovitused vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6 ja artikli 126 lõikele 7. ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7 ette nähtud nõukogu soovituses sätestatakse korrigeeriva netokulude kava nõuded, mille kohaselt puudujääk tuleb tuua püsivalt allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ning et võlga tuleb usutavalt vähendada või hoida seda usaldusväärsel tasemel. Aastatel, mil valitsemissektori eelarvepuudujääk eeldatavasti ületab kontrollväärtuse, säilitatakse minimaalne iga-aastane kohandus vähemalt 0,5% SKPst. Samuti lisatakse liikmesriikidele kohustus lisada tarvitusele võetud meetmete aruandele sõltumatu eelarveasutuse arvamus. Lõpetuseks sätestatakse, et erakorralised asjaolud ja tõsine majanduslangus euroalal või liidus tervikuna võimaldavad nõukogul korrigeerimise tähtaega pikendada. Lõikega 3 jäetakse välja sätted, mis käsitlevad nõukogu soovituste võimalikku avaldamist ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel, kuna vastavalt lõikele 2 muutub avaldamine automaatseks. Lõikes 4 on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohases nõukogu otsusega liikmesriigilt nõutava korrigeeriva netokulude kava nõuded. Liikmesriigi kava peab kindlustama, et puudujääk püsib kontrollväärtuse piires või tuuakse vastavalt antud tähtajale selle piiresse. Seejuures aastatel, mil valitsemissektori eelarvepuudujääk eeldatavasti ületab kontrollväärtuse, peab minimaalne iga-aastane kohandus olema vähemalt 0,5% SKPst. Samuti sätestatakse, et erakorralised asjaolud ja tõsine majanduslangus euroalal või liidus tervikuna võimaldavad nõukogul korrigeerimise tähtaega pikendada. Lõikes 5 on täpsustatud, et valitsuse otsused võetud meetmete kohta ei peaks olema mitte ainult avalikult teatavaks tehtud, vaid ka piisavalt üksikasjalikud selgitatud, et neid saaks arvesse võtta meetmete tõhususe hindamisel nõukogu poolt. Lõikega 6 lisatakse tingimused, mille kohaselt nõukogu tühistab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 12. Kehtivas eelarveraamistikus on need sätestatud üksnes käitumisjuhendis. Lõigetega 7 ja 8 täiendatakse olemasolevaid viiteid ELi toimimise lepingu asjakohastele artiklitele seoses ülemäärasse eelarvepuudujäägi menetlusega. Lõikes 9 on sätestatud komisjoni missioonid liikmesriikidesse. Need võimaldavad teabevahetust nii valitsuse kui ka asjaomaste sidusrühmadega, kes ei ole riiklikud ametiasutused, sealhulgas sõltumatute eelarveasutustega. Samuti sätestatakse siin järelevalvemissioonid riikidesse, millelt on ELTL artikkel 126 lõige 9 alusel nõutud 6 korrigeerivaid eelarvemeetmeid. Kui vastava liikmesriigi parlament seda soovib, võib komisjon esitada oma hinnangu liikmesriigi majandus- ja eelarveseisundi kohta. Lõikega 10 kaotatakse trahvide miinimumsummad ja tehakse ettepanek, et neid kogutaks iga kuue kuu tagant, nii kaua kui liikmesriigi poolt võetakse kasutusele tõhusaid meetmeid. Trahvide kogusummale seatakse ülempiir kuni 0,5% SKPst. Lõikega 11 täiendatakse olemasolevaid viiteid ELi toimimise lepingu asjakohastele artiklitele seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega. Lõikega 12 jäetakse välja artikkel, millega määratakse trahvidest saadav tulu Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile. Kui määratakse trahve, lähevad need muude tuludena ELi eelarvesse. Selleks on vaja muuta ka finantsmääruse artikli 21 lõiget 2. Punktiga 12 jäetakse välja ka sätted, mis on seotud Ühendkuningriigiga pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust. Lõikega 13 muudetakse läbivaatamisklauslit ehk siis esimene 2030. aastal ning edaspidi iga 5 aasta järel. Lõikega 14 lisatakse üleminekusätted riikidele, kelle kohta määruse jõustumise ajal on ELTL artikkel 126 lõige 7 või lõige 9 alusel kehtivad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse otsused. Lõikega 15 jäetakse välja lisa, mis sisaldab Ühendkuningriiki käsitlevaid sätteid. Artiklis 2 sätestatakse muutmismääruse jõustumine ja kohaldatavus. 2.3. Eelarveraamistiku direktiiv (KOM(2023) 242) Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (edaspidi "direktiiv") kavandatud muudatuste üldine eesmärk on tugevdada riikide omavastutust ja eelarve planeerimise keskpika perioodi suunitlust. 2.3.1. Õiguslik alus Direktiivi muutmise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 kolmas lõik. Liikmesriikide eelarveraamistike nõuete eesmärk on täiendada ja tugevdada liidu poliitikaraamistikku, et vältida ülemäärast eelarvepuudujääki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 126. Ettepanekut kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes. 2.3.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Direktiivi eesmärki, milleks on ELi toimimise lepingus nõutud eelarvedistsipliini ühetaoline järgimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada eraldiseisvalt. Arvestades, et muudatuste puhul on valdavalt tegemist senise rakenduse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamisega ning kooskõla saavutamine stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa uue määrusega ja stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa muudetava määrusega, on ELi tasandi algatus põhjendatud. Kavandatud muudetud direktiiv ei lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Proportsionaalsus tagatakse ka nende muudatusettepanekutega, mille eesmärk on selgitada mõisteid ja määratlusi, mis lihtsustavad direktiivi rakendamist. Samamoodi on paljud 7 rahvusvaheliste finantsaruandlusega seotud sätted võetud üle olemasolevatest eeskirjadest, mida kohaldatakse juba enamuse liikmesriikide (euroala riikide) suhtes. 2.3.3. Ettepaneku sisu selgitus Lihtsustatakse olemasoleva õigusraamistikku, kustutades vajalikkuse kaotanud sätted nagu näiteks igakuiste sularahapõhiste eelarveandmete esitamise nõue (artikli 3 lõige 2) ja Ühendkuningriiki käsitlev artikkel 8. Täpsustatakse sätteid: Näiteks artikli 4 lõikes 6 viidatakse nüüd konkreetselt sõltumatutele asutustele kui prognooside järelhindamise eest vastutavatele asutustele. Samuti tehakse ettepanek, et artikli 14 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 14 lõikes 3 oleks selgemalt kirjas aruandlusnõuded valitsemissektori asutuste ja fondide kohta, mis ei ole riigieelarve osad, täpsustatakse maksukulude ja tingimuslike kohustuste andmestikule esitatavad nõudeid. Riikliku omavastutuse tugevdamine: Tehakse ettepanek lisada või täpsustada eelarvenõukogusid (sõltumatuid eelarveasutusi) käsitlevaid nõudeid. Mõnel juhul kohaldati kavandatud uusi sätteid juba euroala liikmesriikide suhtes ning samuti Taani, Bulgaaria ja Rumeenia suhtes, kes on majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu osalised (uus artikkel 8). Muude kavandatud sätete eesmärk on lisada ülesandeid, mis võimaldaksid eelarvenõukogudel osaleda ELi eelarveraamistiku järelevalves riiklikul tasandil, nagu on kavandatud ennetusliku osa määruse eelnõus ja määruse 1467/97 (paranduslik osa) muutmise eelnõus. Need hõlmavad eelarveprognooside ettevalmistamist või kinnitamist ning jätkusuutlikkuse analüüside ja poliitika mõju hindamist. Tugevdatakse veelgi eelarvenõukogude sõltumatust ja vastutust puudutavaid sätteid. Keskpika perioodi suunitluse edendamine: Tehakse ettepanek täpsustada prognoosides mitmeaastast eelarvemõõdet süstemaatilisemalt (artikkel 4) ning seega oleks see seos aastaeelarve ja keskpika perioodi planeerimise vahel (artikkel 10). Riigi rahanduse kvaliteedi parandamine: On esitatud mõned sätted, et edendada avaliku sektori eelarvete aruandekohustust ja suurendada kliimamuutustega seotud eelarveriskide läbipaistvust. Artikli 9 lõike 2 punktis d nõutakse nüüd kliimamuutustest tulenevate riskide ja kliimapoliitika mõju hindamist riigi rahandusele. Samamoodi nõutakse artikli 14 lõikes 3, et liikmesriigid avaldaksid võimalikult suures ulatuses andmeid looduskatastroofide ja kliimaga seotud tingimuslike kohustuste ning loodusõnnetustest ja kliimaga seotud šokkidest tuleneva majandusliku kahju kohta. Nende šokkide puhul esitatakse ka avaliku sektori kantavad eelarvekulud ning šokkide leevendamiseks või katmiseks kasutatud vahendid. 3. Mõjud Üldine mõju: Hetkel on keeruline hinnata, kas komisjoni pakutavad muudatused toovad kaasa Euroopa Liidu ja euroala eelarvepositsioonide korrastumise ja võlakoormuse vähenemise nagu eesmärgiks seatud. Mõju Eestile: Kui säilitame eelarvepositsioonis väiksema puudujäägi kui 3% SKPst ja võlataseme alla 60% SKPst saame suurema paindlikkuse eelarvepoliitika kujundamisel. Miinusena võibki puudujääk 3% SKPst kujuneda iseeneslikuks sihtmärgiks ka olukorras, kus oleks põhjendatud eelarve tasakaal või isegi ülejääk. See muidugi eeldusel, et meie endi siseriiklik eelarvereegel muutuks. 2023. aasta kevadel esitatud stabiilsusprogrammi hindamisel leidis Euroopa Komisjon, et eelarvepuudujäägi 3% SKPst piiresse toomiseks ei tohiks Eesti netokulu kasv ületada 4,9% 2024. aastal. Struktuursepositsiooni mõistes tähendaks see 8 positsiooni parandamist 0,3% SKPst 2024. aastal. Stabiilsusprogrammi põhjal oleks netokulude kasv 4,5%. Nendes hinnangutes ei ole arvestatud juunis vastu võetud maksumeetmete ega ka sügisel plaanitavate kokkuhoiumeetmete mõjudega. Protsess ja halduskulud: Majandus- ja eelarvekava koostamise protsess üks kord 4 aasta jooksul, koos iga-aastase aruandlusega asendab senist igal aastal rahandusministeeriumi poolt esitatud stabiilsusprogrammi ja Riigikantselei poolt esitatud konkurentsivõime kava. Seda on vaja arvestada asutuste vahelises töökorralduses ning vajadusel ka õigusaktides. Sõltumatutele eelarveasutustele antavad võimalikud täiendavad ülesanded pikendaks neid protsesse ning võivad tähendada ka täiendavat ressursi vajadust asutusele, et täiendavate ülesannetega toime tulla. Õiguslikud: Riigieelarve baasseaduses võivad olla vajalikud kohandused, mis võtaks arvesse keskpika perioodi eelarve rakendamist, netokulukasvu kava staatust, eelarvenõukogu pädevuse võimalikud muudatused. 4. Seisukohad 4.1.Toetame liikmesriikide eelarvepoliitika reeglitepõhist koordinatsiooni, mille alusväärtusteks on eelarve puudujäägi aastane piirtase 3% sisemajanduse kogutoodangust ja riigivõla piirtase 60% sisemajanduse kogutoodangust. Peame oluliseks, et EL aluslepingute piirväärtused eesmärgina ei muutuks, et ei tekiks muljet, et reformiga toimub reeglite märkimisväärne leevendamine. Piirväärtused jäävad muutmata, muutub tempo, millega nende suunas liigutakse. Eesti jaoks on oluline, et ühegi eelkõige euroala riigi eelarveolukorra võimalik järsk halvenemine ei ohustaks teiste liikmesriikide majanduse ja riigirahanduse väljavaadet või kogu euroala stabiilsust. Hoolikalt läbi mõeldud ja rangelt jõustatud eelarvereeglid koos makromajanduslike tasakaalustamatuste seirega aitavad tagada selleks vajaliku distsipliini. Eelarvereeglid aitavad luua usaldust, et ELi ja eriti euroala riikide eelarvepoliitikad ning sellest kujunevad võlatasemed on jõukohased ning toetavad kestlikku majanduskasvu. 4.2.Peame oluliseks, et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne võlakoormuse vähenemine ning reeglistik motiveeriks headel aegadel puhvrite kogumist. Näeme riski, et komisjoni ettepanekud ei pruugi praeguses sõnastuses viia tegeliku võlavähenduseni, kuna võla vähendamist nähakse ette alles programmi neljandal või seitsmendal aastal, kui riik küsib reformide ja investeeringute jaoks ajapikendust. On üsna tõenäoline, et nii pika aja pärast on makromajanduslik ja eelarve olukord prognoositust erinev, mistõttu ei pruugi tegelik võlavähendus olla ka programmi järgimisel pikas vaates tagatud. Lisaks on läbi aastate probleemiks olnud, et majanduse headel aegadel ei ole piisavalt puhvreid kogutud. Kriisi või majanduslanguse perioodid on seega viinud suurema laenuvajadusega riikide laenukoormuse olulise kasvuni. 4.3.Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast Euroopas teeme ettepaneku võtta EL asutamislepingu eelarvepuudujäägi ja võlataseme kriteeriumite täitmise hindamisel arvesse liikmesriigi poolt kaitsekulutuste suurendamist. Kaitsevaldkond on ära märgitud EL taseme prioriteetide hulgas, mis annab aluse vastavaid investeeringuid ja reforme arvestada võimaliku kohandumisperioodi pikendamiseks. Eesti ei 9 pruugi saada neid kulusid sellisena kasutada, kuna me ei taotle kohandumisperioodi pikendamist. Seetõttu võiks selgelt olla märgitud, et kaitsekulutuste suurendamine on erakorraline asjaolu, mis ei ole otseselt liikmesriigi kontrolli all ning millel võivad olla olulised eelarvelised mõjud. Me ei soovi nn kuldreeglit ehk kaitsekulude välja jätmist defitsiidi arvestusest. Soovime nende puhul kaalutluse kasutamist, kui on otsustamisel, kas riigi puhul on tegemist ülemäärase eelarve puudujäägiga või mitte. 4.4.Toetame ettepanekut ühendada stabiilsusprogramm ning riigi konkurentsivõimekava ühte majandus- ja eelarvekavasse ning koostada kava nelja-aastaseks perioodiks, mille juures võetakse arvesse ka võimalikest valimistsüklitest tulenevat muutmise vajadust. Seni eraldi olnud strateegilised kavad koondatakse majandus- ja eelarvekavaks. Majandus- ja eelarvekava esitatakse perioodiks t+4 esimesel aastal, kui komisjon on esitanud kõrge riskiga riikidele netokulukasvu trajektoori ning madala riskiga riikidele vastava tehnilise teabe. Riigid esitavad kava aprilli lõpuks, juba siin on võimalik komisjoniga kokku leppida hilisem kava esitamise tähtaeg, kui näiteks vahepeal toimunud valimiste tõttu ei õnnestu tähtajast kinni pidada. Samuti on võimalus kava muuta, kui selle kehtivuse ajal on toimunud valimised. Kavas käsitletakse veel nii makromajanduslikest tasakaalustamatustest kui ka süvendatud järelevalvest tulenevaid (majandus- ja eelarvepoliitilisi) soovitusi ning tõsisematel juhtudel ka vajalikke kohandumistegevusi. 4.5.Nõustume Euroopa Liidu tasemel jooksva eelarvejärelevalvega keskpikaks perioodiks määratud kulukasvu kava alusel, milleks kõrgema riskiga riikidele on Euroopa Komisjon ette andnud netokulukasvu trajektoori. Kõrge võlaga riikide kuni kolm aastat pikem kohandumisperiood on võimalik ainult piisavate reformide ja investeeringute programmi alusel. Eelnõu järgi keskenduks Euroopa Komisjon EL tasandil liikmesriikide riigirahanduse seires pikaajalise võlavähenduseesmärgi saavutamiseks edaspidi iga-aastasele kulude arengule. See tähendab loobumist senisest struktuurse tasakaalu mõõdikust, mis tugines raskesti mõõdetavatele hinnangutele majandustsükli seisu ja majanduse kasvupotentsiaali kohta. Uus mõõdik võib olla kergemini mõistetav, kuid oma olemuses baseerub siiski rohketel eeldustel ning keerukal metoodikal. Suurema kui 3% SKPst defitsiidi või üle 60% SKPst võlaga riikidele annab Euroopa Komisjon eelarvetrajektoori aluseks ette vajaliku kohanduse miinimumnõuded, mis ka avalikustatakse. Kui riik soovib kinnitada kulukasvukava, mis pakutud trajektoorist erineks, tuleb seda põhjendada ning saada komisjoniga kokkuleppele. Kulukasvukava EL tasemel järelevalve aluseks võtmine ei takista siseriiklike eelarvereeglite puhul teiste indikaatorite kasutamist, sh struktuurse tasakaalu mõõdiku kasutamist. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse huvides on positiivne Euroopa Komisjoni algatus arvutada ühistel alustel välja ning avaldada kõigi liikmesriikide jaoks netokulude trajektoor. See oleks põhjendatud ka madala võlaga riikide jaoks, sest vastupidisel juhul puuduvad nende jaoks eelarvestamisel erilised piirangud ja võlg liigub paratamatult 60% suunas. Komisjoni ettepanekus sisaldub nüüd selliste riikidele tehnilise informatsiooni avaldamine netokulukasvu kohta. Majandus- ja eelarvekava koostab iga riik ise. Nõukogu poolse soovitusega kinnitatakse sellest esiteks kulukasvukava, mille aluseks on kõrge riskiga riikidel komisjoni poolt pakutud kulukasvu trajektoor. Teiseks kinnitatakse Nõukogu poolt kõrge riskiga riikide poolt lubatud 10 reformide ja investeeringute kava, mille alusel võib neile olla antud kohandumiseks kuni 3 aastat lisaaega. 4.6.Peame vajalikuks seada eelarve puudujäägi ja võla vähendamisele kohandumisperioodi jooksul arvuline eesmärk ning võlavähendamise kohustus ühtlaselt kogu perioodi jooksul. Aastatel, mil puudujääk ületab eelarve puudujäägi kontrollväärtust (3% SKPst) peab kulukasvu kava toetama eelarvepositsiooni kohandumist vähemalt 0,5% SKPst aastas ning ühtlasi peab võlatase usutavalt langema. Komisoni ettepanekus on nn täiendavate tagatiste nõudmise tulemusena märgitud eelarvepositsiooni puhul minimaalse pingutuse suuruseks 0,5% SKPst aastas, kui eelarve puudujääk ületab 3% SKPst ning võlataseme puhul selle saamine langevale trendile. Teisisõnu peab perioodi lõpuks olema võlakoormus madalam kui alguses. Võlavähendamisega viivitamise vältimiseks on komisjon soovinud, et tulemus tuleb saavutada proportsionaalselt. Näiteks 4-aastase kava ja 7-aastase kohandusperioodi puhul peab kava lõpuks olema saavutatud 4/7 kogu kohandumisest. Komisjoni pakutud tagatised oleks meie vaatest vajalikud vähemalt pakutud kujul. 4.7. Toetame stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava ning parandusliku osa sanktsioonirežiimi, mida rakendatakse vastavalt kohandumiskavast kõrvalekalduvate ja eelarvereegleid rikkuvate liikmesriikide suhtes. Komisjonil on eelnõu kohaselt võimalik teha hoiatus riigile, mille puhul ilmneb, et riik ei ole järgimas kokkulepitud kulukasvu kava või ei peeta kinni reformide ja investeeringute kohustustest, mille alusel on kohandusperioodi pikendatud. Eelarvereegleid rikkuvate liikmesriikide sanktsioneerimiseks on komisjon teinud ettepaneku ühekordsete kuni 0,05% SKPst iga kuue kuu tagant ja kumulatiivselt kuni 0,5% SKPst trahvide rakendamiseks. Praegu kehtivate sanktsioonide puhul ei ole EL nende rakendamiseni jõudnud. Komisjoni poolt pakutud lähenemine, kus sanktsioonid on väiksemad, kuid ajas kumuleeruvad, võib aidata kaasa sanktsioonide reaalsele rakendamisele. 4.8.Toetame põhimõtet, et erakordsetest oludest tingituna ajaliselt piiritletud üldine vabastusklausel ning riigispetsiifilised vabastusklauslid rakenduvad nõukogu soovitusega. Kehtiva korra kohaselt on üldise vabastusklausli üle otsustamine komisjoni pädevuses. Nõukogu on sellest küll informeeritud. Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et edaspidi rakenduksid vabastusklauslid nõukogu soovitusega, mis on tehtud komisjoni ettepaneku alusel. Vabastusklausli alusel on liikmesriikidel või liikmesriigil võimalik kõrvale kalduda oma netokulukavast. Vabastusklausli kehtivust on võimalik pikendada, iga kord maksimaalselt üheks aastaks. Üldine vabastusklauslit rakendataks suurte šokkide puhul, millega kaasneb tõsise majandussurutisega euroalal või liidus tervikuna. Riigispetsiifiline vabastusklausel tuleks kõne alla liikmesriigi kontrolli alt väljas olevate erandlike asjaolude korral, näiteks välised sündmused, mida ei oleks olnud võimalik ära hoida, mis eeldavad vastutsüklilisi eelarvemeetmeid ja millel on suur mõju liikmesriigi rahandusele. Nii üldise kui ka riigispetsiifilise vabastusklausli rakendamise eelduseks on, et see ei ohustaks riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. 11 4.9.Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks toetame ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse erinevate etappide arvamuste ja otsuste avalikustamist. Eelarvepuudujäägi menetluse puhul on otsustusprotsessi kaasatud komisjon analüüsi teostajana ning ettepanekute algatajana, majandus- ja rahanduskomitee hindajana ning Nõukogu otsuse langetajana. Protsessi läbipaistvuse seisukohast ning võrdse kohtlemise ja reeglite rakendamise tugevdamiseks, on oluline, et seotud aruanded, hinnangud, soovitused ja otsused oleksid menetluse kõikides etappides avalikud. 4.10. Toetame eelarvealase aruandluse kvaliteedi parandamiseks üleminekut tekkepõhisele ja ESA2010 standardile vastavale aruandlusele. Komisjon teeb muuhulgas ettepaneku täielikult üle minna tekkepõhisele ja ESA2010 standardile vastavale aruandlusele ja täpsustab sõltumatute eelarveasutuste ülesandeid eelarve prognooside hindamisel ja kinnitamisel. Kliimamuutustega ja loodusõnnetustega seotud riske kaardistatakse üha suuremal määral. Nende riskide realiseerumisel tekkiva suure koormuse tõttu avaliku sektori eelarvetele soovib komisjon, et nende riskide võimalikest mõjudest kujuneks selgem pilt nii eelarvete planeerijatele, eelarvepositsiooni kestlikkuse hindajatele kui ka laiemale avalikkusele. See aitab kaasa ka ühtse metodoloogia ja praktikate rakendamisele. 4.11. Eesti ei toeta sõltumatute eelarveasutuste ülesannete laiendamist. Eelarvenõukogu ülesanded peaks piirduma eelarve aluseks olevate makromajanduslike ja rahandusprognooside, eelarvekavade hindamise ja (riiklike) eelarvereeglite täitmise järelevalvega. Komisjon soovib sõltumatutel eelarveinstitutsioonide tegevusala laiendada. Esisteks anda eelarvenõukogudele EL eelarveraamistiku seire ülesanne riiklikul tasemel nii ennetavas kui ka korrigeerivas määruses. Praegu on hinnatud riiklike eelarvereeglite täitmist. Teiseks soovitakse nõukogude rolli seniselt prognooside (tegemiselt või) kinnitamiselt laiendada kestlikkuse analüüside ja poliitika mõjude hindamisele, sealhulgas riikide majandus- ja eelarvekavades sisalduvate reformide ja investeeringute hindamisele. See nõuaks eelarvenõukogude ülesannete ümberkujundamist, olulisi täiendavaid ressursse ning poliitilisse debatti sekkumist. Samal ajal oleks nõukogu tegevus olulisel määral komisjoni järelevalve funktsioone dubleeriv. 5. Kooskõlastamine Konsultatsiooni kohta ja esialgsete seisukohtade kohta on küsitud arvamust ministeeriumitelt, Riigikantseleilt ja Eesti Pangalt. Oma seisukohad on esitanud Eesti Pank. Seisukohtade eelnõus on neis tehtud ettepanekuid või neis sisaldunud suundumisi arvestatud. Seisukohti on tutvustatud EL küsimuste koordinatsioonikogus 28. juunil 2023. 12