Eelnõu kooskõlastamine

Teie 07.07.2023 nr 15.1 2/4374, Välisministeerium VÄM/23-0950/-1K [email protected] Meie 28.08.2023 nr 1.1-11/4887-2 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud välisminister Rahandusministeerium esitab rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta järgmised märkused. I Märkused eelnõu kohta 1) Kehtivas RSanS-is on kasutatud ja defineeritud mõisted „rahvusvaheline sanktsioon“, „Vabariigi Valitsuse sanktsioon“ ja „finantssanktsioon“. Eelnõuga lisatakse RSanS-i sätteid, kus räägitakse vaid „sanktsioonist“. Selguse huvides tuleks ka lisatav mõiste lahti seletada. 2) Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse alus andmesubjekti õiguste piiramiseks. Sätte sõnastuse kohaselt laieneb õigus piirata andmesubjekti õigusi kõigile vastutavatele töötlejatele sh näiteks kõigile juriidilistele isikutele. Eelnõu seletuskiri aga selgitab andmesubjektide õiguste piiramist sanktsiooni kohaldavate asutuste vaates. Selleks, et oleks üheselt selge, et sanktsiooni kohaldamise eesmärgil on andmesubjekti õiguste piiramisel õigus tugineda RSanS § 2¹ lõikele 2 kõikidel isikuandmete vastutavatel töötlejatel, teeme ettepaneku seletuskirja vastavalt täiendada. Lisaks märgime, et osaliselt katab lisatav § 2¹ ka juba kehtivas RSanS § 22 lõikes 4 toodut, mistõttu tundub otstarbekam ja arusaadavam isikuandmete töötlemisega seonduvad sätted tuua tervikuna ühes paragrahvis. 3) Toetame eelnõu § 1 punktiga 7 tehtavat täiendust RSanS-i, kuivõrd sellega lahendatakse oluline puudujääk kehtivas RSanS-is, mis puudutab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonide rakendamise kohustust nende kehtestamise hetkest alates. Samas teeme ettepaneku kehtestada vastav kohustus üldpõhimõttena järgmiselt: „Jõustunud rahvusvahelist ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni on kohustatud kohaldama kõik füüsilised ja juriidilised isikud viivitamata.“ MONEYVAL Eesti hindamise käigus 2022. aastal viidati puudusele RSanS-is, kuna selles ei sisaldu kohustust kõikidele isikutele kohaldada sanktsiooni, tehes seda viivitamata. Eelnõu jõustudes aga kehtiks regulatsioon, mille kohaselt on isikud kohustatud viivitamata kohaldama ainult ÜRO sanktsioone nende ajutise rakendamise perioodil. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Sanktsioonide rakendamisel on ajafaktor tihti kriitiline, mistõttu on oluline sanktsioonide viivitamata kohaldamine seaduses üldpõhimõttena sätestada. 4) Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse RSanS § 10 lõikeid 1 ja 2. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse kehtiva seaduse § 10 muutmise vajadust järgmiselt: "EL-i piiravate meetmete riigisisene rakendamine on näidanud, et on vaja selgemalt määratleda, mida mõistetakse koordineerimise ja riigisisese rakendamise all. Kui seni oli lõikes 1 märgitud, et Välisministeerium koordineerib riigisisest rakendamist, siis edaspidi on selle tegevuse sisu järgnevates punktides lahti kirjutatud.". Ehkki mööname, et EL-i uute piiravate meetmete riigisisesel rakendamisel on esinenud ebaselgust ja eriarvamusi ministeeriumide pädevusjaotuses ning tihe koostöö ja jätkuvad arutelud on olnud möödapääsmatud, ei saa me nõustuda eelnõus pakutud § 10 lõike 1 ja 2 uue sõnastusega ega seletuskirja väitega, et sellisel viisil Välisministeeriumi ning ministeeriumide tegevuste jagamine kaheksasse alategevusse tooks selgust juurde. Vastupidi. Kavandatava § 10 lõike 1 sissejuhatavas lauses kasutatakse verbi "koordineerima" ning lõike 1 punktis 2, mis peaks koordineerimist selgitama, kasutatakse veel laiema tegevusampluaaga verbi "kujundama". Kui Välisministeerium teeb kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse § 69 lõike 1 alusel ettepanekuid riigi välispoliitika kujundamiseks ning kavandatava RSanS § 10 lõike 1 punkti 2 kohaselt kujundab Eesti sanktsioonipoliitikat, siis eelnõuga mitte ei täpsustata ja kitsendata Välisministeeriumi rolli, vaid rõhutatakse veel enam laiahaardelise initsiatiivi võtmist ja juhtministeeriumiks olemist. Lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 pakutud teabe kogumise ja infovahendaja roll ei muuda Välisministeeriumi juhtfunktsiooni sanktsioonipoliitika kujundamisel. Võrdluseks tasub vaadata ka eelnõu § 1 punktidega 18 ja 20 kavandatavaid täiendusi RSanS §-is 13 – kui kehtiva RSanS-i järgi on pädeval asutusel eriloa menetlemise ja loa andmise õigus, siis muudetava lõikega 2 ja lisatava lõikega 4¹ antakse Välisministeeriumile loa menetlusprotsessis vetoõigus. Piiravaid meetmeid võetakse EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistikus. Selles valdkonnas kujundab Eesti seisukohad ning Eestit esindab ELi töögruppides Välisministeerium. Leiame, et üleliigne on § 10 lõikes 2 rõhutada koostöö tegemise ja ettepanekute esitamise vajadust, samuti ministeeriumide kohustust anda selgitusi. Vastavad üldnormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teabe seaduse, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse ning Vabariigi Valitsuse reglemendiga. Kokkuvõttes teeme ettepaneku jätta kehtiv § 10 muutmata. 5) Eelnõu § 1 punkt 11 ning seletuskirjas RSanS § 11 lõike 1 muutmise vajaduse põhjendus ei ole piisav veendumaks, et sellisel kujul seadusemuudatus tagaks tulevikus RSanS-i parema rakendamise. Piiravate meetmete riigisisesel rakendamisel on esinenud olukordi, kus ministeeriumid ei ole suutnud kiirelt ja operatiivselt määratleda meetme "valdkonda" ning pädevat järelevalveasutust. Probleem ongi selles, et kehtiv siseriiklik õigus ei määratle "valdkonda" viisil nagu seda EL-i piiravate meetmete õigusakt teeb. Seepärast ei too valdkonna määratlematuse probleemi selgust juurde see, kui RSanS § 11 lõikesse 1 lisada "seaduses või muus õigusaktis valdkonna eest vastatavaks määratud pädev asutus". Pädevusvaldkonna küsimuse kerkimisel tuleb probleem lahendada igakordselt Välisministeeriumi kui sanktsioonipoliitikat koordineeriva ministeeriumi juhtimisel koostöös 2  asjassepuutuvate ministeeriumidega. Vajadusel rakendatakse RSanS § 11 lõiget 4. Me ei pea RSanS § 11 lõike 1 täiendamist põhjendatuks, kuna see ei lahenda probleemi. 6) Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktiga 14 lisatavatesse RSanS § 11 lg 3 punktidesse 6 ja 7 sõnade „piirangu“ ja „korral“ vahele sõnad „ja nendega seotud tehingute“. Tehingute sõlmimise piirangute osas pädeva asutuse tuvastamine on põhjustanud praktikas mitmeid vaidlusi. Näiteks on Nõukogu määruse nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (määrus 833/2014), artikli 5aa lõikes 1 sisalduva teatud Venemaal asutatud juriidilise isiku, üksuse või asutusega tehingutes osalemise keeldu peetud finantssanktsiooniks ja seega pädevaks asutuseks Rahapesu Andmebürood (RAB). Rahandusministeerium koos allasutustega on varasemalt mitmel korral selgitanud selle tõlgenduse ebaõigsust. Lisaks aitab täpsustus tulevikus vältida olukorda, kus eraisikuid ja -ettevõtteid teadmatusest vale asutuse poole suunatakse (halduskoormuse vähendamine). Kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja Transpordiamet on pädevamad asutused ka tehingute osas, mis puudutavad nende pädevusse kuuluvate teenuste osutamist, kuid tehingute piirang ei tule praegu üheselt tõlgendatavalt eelnõu tekstist välja, tuleks see sõnaselgelt sinna lisada. Kui eelnõu täiendamine ei ole mingil põhjusel võimalik, siis palume minimaalselt lisada vastavad selgitused seletuskirja. 7) Rahandusministeerium ei toeta ega saa kooskõlastada pakutud sõnastuses eelnõu § 1 punkti 15, millega muudetakse RSanS § 11 lõiget 4. Pakutud sõnastus on Rahandusministeeriumi hinnangul vastuolus eelnõu menetlemise ajal eesmärgiks võetuga. Nimelt on esinenud mitmeid olukordi, kus piirangu kohaldamise käigus pädeva asutuse kindlaks tegemine on olnud mitme erineva asutuse vastutusvaldkonnas ning ühe pädeva asutuse kindlaks tegemine on toonud kaasa vastutusvaldkonna lõhenemise ning võimalik, et põhjustanud ka häireid sanktsioonide kohaldamises. Näeme, et pakutud sõnastusega jätkub taoline olukord. Oleme varasemalt välja toonud, et kuna Välisministeerium on sanktsioonipoliitika juht ning omab siin keskset rolli, siis nn piiripealsete juhtumite osas oleks igati otstarbekas kehtestada Välisministeeriumi juhtroll ning vastutus nende üksikkaasuste lahendamisel. On selge, et Välisministeerium ei saa seda teha kompetentse kaasamata. Kõnealuste piirangute kohaldamiseks kaasatakse kõikide asjassepuutuvate ametite kompetentsid, kelledest igaüks oma pädevuse piires sisendi annab. Lisame veel, et RSanS § 11 lõike 4 uus sõnastus lahendab ainult olukorrad, kui piirangu näol on tegemist vaieldamatult ühe ministri valdkonda kuuluva teemaga, mille osas on kõige sobivam pädevaks asutuseks määrata sama ministri valitsemisalasse kuuluv asutus. Juhime tähelepanu, et näiteks määruse 833/2014 artikli 5aa lõikes 1 sisalduv tehingute sõlmimise piirang ei kuulu ühegi ministri valdkonda ja seega jääb see olukord ka RSanS-i uue sõnastuse korral lahendamata. Samuti ei piisa ainult valdkonna eest vastutava ministri ettepanekust juhul, kui see minister soovib pädeva asutusena näha mõne teise valdkonna ministri valitsemisalasse kuuluvat asutust. Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu § 1 punkt 15 ümber sõnastada. 3 8) Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatava § 11¹ lõike 1 sisu kattub osaliselt RSanS §-ga 34 („Teabevahetus“), kus sätestatakse kohustused asutustele rahvusvahelise sanktsiooniga seotud teavet teiste asjassepuutuvate asutustega jagada. Leiame, et seesuguse sõnastuse oht seisneb olukorras, kus sama kohustus tuleb kahest erinevast sättest ning teeme ettepaneku need ühendada. Lisaks ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks ei tohi teise asutusega jagada piiratud juurdepääsuga teavet. Lisaks toome välja, et kuigi regulatsiooni eesmärgiks on olnud tagada asutuste vaheline süsteemne ja pidev teabevahetus on lisatava § 11¹ lõike 1 sõnastuse kohaselt reguleeritud teabevahetust justkui üksnes ühesuunaliselt (ministeerium ja pädev asutus teavitab teist asjassepuutuvat asutust). Selleks, et sätte mõte oleks selgemini mõistetav teeme ettepaneku kaaluda ka sätte sõnastuse muutmist näiteks järgmiselt: „Ministeeriumil ja pädeval asutusel on kohustus vahetada talle teatavaks saanud rahvusvahelise sanktsiooniga seotud infot teiste asjassepuutuvate asutuste ja ministeeriumitega.“ Lõikes 2 sisaldub kohustus pädevatele asutustele koguda ja esitada andmeid rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ettenähtud korras. Juhime tähelepanu, et kui see kohustus tuleb pädevatele asutustele otse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast või rakendavast õigusaktist, siis puudub vajadus RSanS-is üle korrata, et pädev asutus peab järgima "korda" ja talle õigusaktiga pandud kohustusi. 9) Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punktiga 21 tehtud täiendus. RSanS § 13 täiendamise ettepanek lõikega 7 oli ajendatud uutest lisanduvatest väärteokoosseisudest. Vastav koosseis jäi eelnõu koostamisel eelnõust välja, seega ei otseselt vajalik enam ka RSanS § 13 täiendamine. Loas sätestatud tingimusi tehingute või toimingute tegemisel on nii füüsiline kui juriidiline isik, aga ka erikohustusega isik kohustatud järgima ka ilma vastavasisulise seaduses sätestatud eraldiseisva nõudeta. 10) Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RSanS-i §-ga 13³. Teeme ettepaneku lähtuda Maksu- ja Tolliameti (MTA) järelevalvevaldkonda puudutava normi sõnastamisel 27.03.2023 jõustunud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõike 4³ sõnastusest. KAS § 88 lg 4³ loomisel lähtuti omakorda RSanS § 11 lg 3 p 4 sõnastusest. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Krediidiasutusel on kohustus teavitada ja edastada talle teatavaks saanud andmed rahvusvahelise ning Vabariigi Valitsuse sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral Maksu- ja Tolliametile ning Rahapesu Andmebüroole ning teenusega seotud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kahtluse või ohu korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, samuti vastata nimetatud asutuste päringutele.“. RSanSi muutmise ning eelnõu väljatöötamise üks eesmärke on järelevalveasutuste pädevuste täpsustamine ning järelevalveks vajaliku teabe vahetamise parandamine, et Eesti saaks efektiivselt täita rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamise kohustust. Väljend "kaubaga seotud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine" on väga lai, mitmeti tõlgendatav ning on võimalik, et hõlmab endas kauba sisse- ja väljaveo keeldu, finantssanktsiooni subjektile kuuluva majandusressursi käsutamise keeldu, kauba veoga seotud transporditeenuse osutamise keeldu jms. Seepärast on oluline ka 4  pangasaladust sisaldava teabe edastamise kontekstis selgemalt määratleda, milline asutus millise järelevalvefunktsiooni tarbeks teavet vajab. MTA pädevus tuleneb RSanS § 11 lg 3 punktist 4 ning seepärast on põhjendatud jääda kõnesoleva uue paragrahvi sõnastamisel kauba sisse- ja väljaveo mõistete juurde. 11) Toetame eelnõu § 1 punktiga 26 tehtavat täiendust, ent leiame, et pakutud sõnastus võib tekitada olukorra, kus nimekirjaga määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti saab pidada eraldiseisvaks rahvusvahelise sanktsiooni subjektist ja seega järeldada, et ülejäänud 3. peatüki sätted tema suhtes ei kohaldu. Palume selles osas seletuskirja täiendada selgitusega, et lõige 2 täpsustab nimekirjaga kindlaksmääratud finantssanktsiooni subjekti, kes on üks rahvusvahelise sanktsiooni subjekti alaliik. 12) Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse RSanS § 18 lõiget 3. Suhtluses puudutatud osapooltega on eelnõu menetlemise käigus selgunud, et tarvilik oleks kontrolli tulemustest teavitamisel senise praktika jätkamine (kuigi see ei ole FATF-i soovitustest tulenev RAB-i kohustus). Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku RSanS § 18 lõike 3 muudatus eelnõust välja jätta ja jätta viidatud säte kehtima muutmata kujul. 13) Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse RSanS-i §-ga 19¹, millega nähakse ette finantssanktsiooni kohaldamise tagamise meetmed. Peame vastava täiendava meetme lisamist väga vajalikuks. Finantssanktsiooni rikkumise kahtlusest teada andmine ja lisateabe küsimine RABilt saab toimuda ka §-s 19 viidatud füüsilise või juriidilise isiku initsiatiivil. Teeme ettepaneku RSanS §-i 19¹ täiendada selliselt, et RSanS §-dest 18 ja 19 tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine oleks tagatud ka kauba valdaja või isiku poolt, kes on kauba sisse- või väljaveo toimingutega seotud ehk lisaks MTA poolsele teatele, peaks vastava teate RAB-ile tegema ka isik, kelle valduses vastav kaup on. Kontrolli tulemusest teavitab RAB nii MTA-d kui ka teate teinud füüsilist või juriidilist isikut. Sellest tulenevalt palume § 19¹ lõiget 1 täiendada teise lausega järgmises sõnastuses: "Maksu- ja Tolliameti poolt teate esitamine Rahapesu Andmebüroole ei asenda füüsilise või juriidilise isiku käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud teavitamiskohustust.". 14) Teeme ettepaneku täiendada RSanS § 22 lg 1 sõnastust ning lisada kohustus säilitada andmeid ka juhul, kui ärisuhet ei teki, täiendades näiteks lõiget 1 teise lausega järgmiselt: „Andmete säilitamise kohustus eelviidatud tähtaja jooksul kehtib ka juhul kui ärisuhet ei looda.“ Sellisel juhul arvestatakse tähtaega kavandatud tehingust või toimingust. 15) Palume täiendada RSanS-i §-ga 22² järgmises sõnastuses: „§ 22². Krediidiasutuse kohustus edastada andmeid Eesti väärtpaberite registrile (1) Krediidiasutus on kohustatud edastama Eesti väärtpaberite registrile väärtpaberikonto omaniku kodakondsuse andmed, kui see ei ole Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus, samuti Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi 5 või Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa olemasolu ja selle kehtivuse lõpptähtaeg, kui väärtpaberikonto omanikul puudub Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus, ning muud õigusaktis sätestatud andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Krediidiasutus on kohustatud edastama Eesti väärtpaberite registrile tema nõudmisel ka muid rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamiseks vajalikke andmeid, mis krediidiasutus on kogunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldades.“. Selgitus: Eelnõuga täiendatakse RSanS-i §-ga 13¹, mis loetleb registripidajad, kes kohaldavad oma pädevuse piires rahvusvahelisi sanktsioone, ja kehtestab nende kohustused. Seletuskirja kohaselt on kehtivas RSanS-is registripidajate kohustused seoses finantssanktsioonidega kindlaks määratud §-s 25 seaduse kolmandas finantssanktsiooni reguleerivas peatükis. Pärast Ukraina sõja algust on kehtestatud ka muid sanktsioone, mille kohaldamisega võib registripidajatel olla kokkupuude. Seetõttu muudetakse seaduses sätte asukohta ning nähakse ette, et registripidajatel tuleb kohaldada ka teisi rahvusvahelisi sanktsioone. Registripidajad, sealhulgas Eesti väärtpaberite register, peavad hoiduma sanktsiooni rikkuvate kannete tegemisest, teavitama pädevat asutust sanktsiooni subjekti või sanktsiooni rikkuva teenuse, tehingu või toimingu tuvastamisest ning määrama sanktsioonide kohaldamise eest vastutava isiku. Määruse 833/2014 artikkel 5e ja Nõukogu määruse 765/2006 artikkel 1x (sanktsioonimäärus) tuleneva sanktsiooni kohaselt on Euroopa Liidu väärtpaberite keskdepositooriumidel (CSD) keelatud osutada Venemaa/Valgevene kodanikele ja Venemaal/Valgevenes elavatele füüsilistele isikutele ning Venemaal/Valgevenes asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele määruse (EL) nr 909/2014 (CSDR) lisas määratletud teenuseid, mis on seotud pärast 12. aprilli 2022 välja antud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. Keeldu ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi või Šveitsi kodanike ega selliste füüsiliste isikute suhtes, kellel on ajutine või alaline elamisluba liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis või Šveitsis. Eesti väärtpaberite registrisse ei ole seni kantud väärtpaberikontode omanike kodakondsuse ega elamisloa andmeid, mistõttu ei ole keskdepositooriumil võimalik kontrollida, kas väärtpaberikonto omanik on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Vastavad andmed on olemas aga kontohalduritel, kuna väärtpaberikonto avatakse kontohalduri vahendusel ja ärisuhe eksisteerib vaid väärtpaberikonto omaniku ja kontohalduri vahel. Kehtiva RsanS-i § 20 lg 1 p 4 kohaselt on erikohustusega isik kontohalduri staatusega isik väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses. Erikohustustega isikul on kohustus: 1) kontrollida, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt, 2) kontrollida, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, 3) finantssanktsiooni kohaldada ja 4) RABi teavitada. Finantssanktsiooni subjekti tuvastamiseks ja finantssanktsiooni kohaldamiseks kohaldab erikohustustega isik ärisuhte loomisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 20 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud hoolsusmeetmeid ning teeb ärisuhte käigus sama lõike punktis 6 nimetatud ärisuhte seiret, arvestades enda tegevusele ja rahvusvahelisele sanktsioonile omaste riskidega. Keskdepositoorium ei saa nimetatud meetmeid rakendada, kuna ta ei ole finantssanktsiooni subjektidega ärisuhtes, küll aga on 6 keskdepositooriumil õigus ja kohustus neid andmeid tulenevalt sanktsioonimäärusest töödelda ning kontohalduril on olemas isikute kodakondsuse ja elamisloa andmed. Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 14 lg 2 sätestab, et kontohaldur tagab registritoimingute tegemiseks vajalike andmete õigeaegse edastamise registripidajale ja väärtpaberikontodega seotud toimingute tegemise oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva seaduse ja registripidamise korras kehtestatud nõuetega. RSanS § 22 lg 4 kohaselt on erikohustustega isikul lubatud käesoleva seaduse kohaldamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise eesmärgil, mida käsitatakse avaliku huvi küsimusena GDPR-i tähenduses, ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel. RSanS § 25 lg 1 p 10 kohaselt kohaldab finantssanktsiooni oma pädevuse kohaselt Eesti väärtpaberite register. EVKS-si kohaselt on Eesti väärtpaberite register riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu aktsiate, võlakohustuste ja teiste käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite ning nende väärtpaberitega tehtavate toimingute registreerimiseks, registripidaja on keskdepositoorium. Rahandusministri 20.01.2018. a määrus nr 7 „Väärtpaberite registri ja pensioniregistri pidamise kord“ § 11 lg 3 seab, et kui kõik kande tegemiseks vajalikud ning õigusaktides ja andmetöötlusreeglites sätestatud nõuded on täidetud, teeb registripidaja kande kontohalduri antud korralduse alusel esimesel andmetöötlusreeglites sätestatud võimalusel, kui korralduses endas ei ole määratud kande tegemiseks hilisemat tähtaega. RSanS-ist ja RahaPTS-ist tuleneb, et kontohaldur peab välja selgitama, kas isik on finantssanktsiooni subjekt ning selleks on tal kohustus asjakohaseid andmeid töödelda. EVKS § 21 näeb ette, et registripidajal on õigus tasuta saada registritoimingute tegemiseks teavet ja vajalikke andmeid väärtpaberite omajatelt, emitentidelt, väärtpaberituru kutselistelt osalistelt, fondivalitsejatelt, kindlustusandjatelt, äriregistri pidajalt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt. Eeltoodust tulenevalt on vaja RSanS-i ette näha krediidiasutustele kohustus edastada Eesti väärtpaberite registrile andmed, mis on registripidajale/keskdepositooriumile vajalikud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks. 16) Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse RSanS-i § 27. Teeme ettepaneku jätta kehtiv RSanS § 27 muutmata põhjustel, mida on selgitatud eespool märkustes eelnõu § 1 punktide 10, 11 ja 15 kohta. Lisaks, üleliigne on reguleerida RSanS-is valitsusasutuse vahelise suhtlemise põhimõtteid ja teabe jagamise kohustust, kuna need teemad on juba reguleeritud valdkondlikes üldseadustes (AvTS § 21 ja MSVS § 3 ja 5). 17) Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktiga 44 lisatava RSanS § 29³ lõikest 3 välja teine lause „Vara hoidmise kuludeks loetakse nii Välisministeeriumi kui ka kohtutäituri kantud kulud.“. Leiame, et piisab lõike 3 esimesest lausest, kuivõrd seal ei loeta vara hoidmise (vara müügist saadud tulemist maha arvatavateks) kuludeks vaid Välisministeeriumi kantud kulusid. Ilmselt on silmas peetud, et lõike 3 esimeses lauses nimetatud kulud võivad olla ka MTA ja/või RABi poolt kantud, ning et need kompenseeritakse, on õige/otstarbekas. Lisaks puudub vajadus öelda, et vara hoidmise kuludeks loetakse ka kohtutäituri kantud kulusid, kuna lõike 3 esimeses lauses nimetatakse (vara müügist saadud tulemist maha arvatavate) kuludena ka täitekulusid. Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 punkti 3 järgi on vara ladustamise jm hoidmise kulud täitekulud ja seega on kohtutäiturite huvid lõike 3 esimese lause järgi kaitstud. 7  Kui siiski lõike 3 teine lause alles jätta, tuleks sõna "Välisministeeriumi" asendada sõnaga "riigi". 18) Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse RSanS § 30 lõige 1. Teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet finantssanktsiooni ning riigihangetega seotud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle erikohustusega isiku poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Sellises mahus järelevalvet, nagu RAB teeb kehtiva RSanS-i alusel erikohustustega isikute üle, ei proportsionaalne ega võimalik teha kõikide isikute üle, kes finantssanktsiooni kohaldavad. Kuna potentsiaalselt võib finantssanktsiooni kohaldamise kohustus tekkida määratlemata hulgal isikutel, ei ole seesugune kontroll, mida tehakse seaduses kindlaksmääratud konkreetse isikute ringi (erikohustatud isikud) osas reaalselt teostatav. Erikohustustega isikute üle tehtav riiklik järelevalve hõlmab endas süsteemset riskipõhist kontrolli, s.o regulaarseid (mitte juhtumipõhiseid) järelevalve tegevusi, mille käigus kontrollib RAB nii finantssanktsiooni kohaldamist kui RSanS-ist tulenevate kohustuste täitmist. Nii erikohustustega isikute kui kõikide teiste finantssanktsiooni kohaldama kohustatud isikute üle teeb RAB ka juba täna järelevalvet RAB-ile RSanS §-des 17, 19 ja 21 nimetatud teadete kontrollimise kaudu, s.o juhtumipõhiselt. Teateid esitavad RAB-ile kõik isikud, sh need, kes ei ole erikohustustega isikud. RAB kontrollib üle iga teate asjaolud ja vajadusel teavitab teisi pädevaid asutusi või uurimisasutusi. Samuti peatab RAB vajadusel RSanS § 32 lõigete 2 või 3 alusel ettekirjutusega sanktsiooni rikkuva tehingu. Sellise vihjete või teadete põhjal läbiviidavate tegevuste abil saab RAB nii veenduda finantssanktsiooni kohaldamises kui tuvastada võimalike rikkumiste kahtluseid. Arvestades, et eelnõuga suurendatakse erikohustustega isikute ringi oluliselt, hakkab RAB tegema senisest suuremas mahus järelevalvet finantssanktsiooni kohaldamise üle. Juhtumi- ja teadetepõhine järelevalve on ainumõeldav ka riigihangetega seotud piirangute puhul, kuivõrd ka selle piirangu kohaldajad võivad olla potentsiaalselt kõik hankijad. Neil põhjusel ei saa nõustuda eelnõu § 1 punkti 45 pakutud sõnastusega, mille kohaselt saab RAB ülesande teha samas mahus järelevalvet kõikide finantssanktsiooni kohaldavate isikute ja riigihanke piiranguid kohaldavate isikute üle. Kuna RAB-i teostatavad erinevad järelevalve liigid erinevad üksteisest põhimõtteliselt nii sisult kui mahult, tuleb neid eristada ka seaduse tekstis. 19) Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus viited kohaldatavatele riikliku järelevalve erimeetmetele korrakaitseseaduses vahemikena (§ 1 punktides 49 ja 50, nt „§-des 30¬– 34 ja 44–52“)“. 8 20) Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt muudetakse RSanS § 31 lõikeid 2 ja 3 asendades termini „korrakaitseorgan“ terminiga „riiklikku järelevalvet tegev asutus“. Samas sätte lõikes 1 jäetakse termin „korrakaitseorgan“ sisse. Teeme ettepaneku kasutada ühetaolist terminoloogiat ning muuta ka esimese terminit. 21) Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 55 lisatav RSanS § 32¹ lõige 1 kasutades RahaPTS-is toodud analoogiat järgmiselt: „(1) Erikohustusega isikud esitavad Rahapesu Andmebüroole seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded.“ Selgitame, et RAB-il on õigus nõuda erikohustustega isikutelt ka täna vajalikke andmeid mh RahaPTS § 58 lõike 1 alusel. Konkreetselt finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemiseks on RAB-i jaoks aga äärmiselt vajalik vahend pankade esitatavad regulaarsed aruanded külmutatud vahendite kohta ja raha liikumisest sanktsiooni subjektide kontodel. Seda teavet on vaja RAB-il regulaarselt, mitte ühekordselt ühe konkreetse ajahetke seisuga. Eraisikutele regulaarse pideva kohustuse panemine peab RAB-i hinnangul olema üheselt mõistetavalt lubatud ka seaduse tasandil. 22) Eelnõule ei ole lisatud § 1 punktiga 55 lisatava RSanS § 32¹ lõikes 2 nimetatud määruse kavandit. 23) Eelnõu § 1 punktiga 58 muudetavast RSanS § 34 lõike 5 sõnastusest võib aru saada, et seadusest jäetakse välja RAB-i õigus edastada teavet välisriigi järelevalveasutusele ja samuti andmete edastamise õigus juhul, kui need on vajalikud teise riigi rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks. Seletuskirjas ei ole neid muudatusi põhjendatud. Kuivõrd RAB selles sättes nimetatud teavet välisriikide järelevalveasutustele aeg-ajalt edastab, siis vältimaks tõlgendusi, nagu ei oleks edaspidi RAB-il enam õigust seda teha, palume kas välja võetud lauseosad sättesse tagasi lisada või põhjendada nende väljavõtmist seletuskirjas, lisades konkreetselt, et RAB-il on ka edaspidi nendele isikutele teabe edastamise õigus. Täiendavalt teeme ettepaneku lisada RSanS § 34 lõikesse 5 õiguslik alus jagada vajadusel infot ka välisriigi õiguskaitse- või julgeolekuasutustega. Eeltoodu on vajalik, et katta kõikvõimalikud juhud, kus RAB-il peaks olema vajadus RSanS eesmärkide saavutamiseks puudutatud osapooltele siseriiklikult või välisriigis infot jagada. 24) Eelnõu §-ga 3 muudetakse krediidiasutuste seadust (KAS). Palume täiendada eelnõud KAS § 88 lõiget 4² punkti 5 lisamisega järgmises sõnastuses: „5) Eesti väärtpaberite registrile rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 13¹ sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.“. KAS-is nähakse krediidiasutustele ette õigus avaldada Eesti väärtpaberite registrile pangasaladust. Pangasaladusena käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Andmete avaldamine on vajalik rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks. Eelnõu 9  seletuskirja kohaselt lahendati pangasaladuse avaldamise küsimusega seotud samalaadne teema KAS § 88 täiendamisel uue lõikega 4³ ja jäädi senise RSanS § 11 lõike 3 punkti 4 sõnastuse juurde (KAS § 88 lg 4³: krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel ning Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.). KAS- is sätestati panga õigus esitada andmeid, samuti MTA võimalus ja õigus küsida pangalt andmeid. Sellist selget õigust ei ole aga keskdepositooriumil, küll aga on ta RSanS-i kohaselt kohustatud isik, kes peab sanktsiooni kohaldama. Seetõttu on vaja keskdepositooriumile samasugust selgelt alust andmete saamiseks. Kehtivas õiguses selge alus puudub. 25) Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KAS § 88 lg 4³ punkti 2. Palume sättest välja võtta sõnad "või muu kaubaga seotud" ning seda põhjusel, mida on selgitatud eelnõu § 1 punkti 22 (RSanS § 13³) kohta tehtud märkuses. 26) Eelnõu §-s 5 parandada viide maksukorralduse seaduse §-le 29. Paragrahvis 29 ei ole lõikeid vaid ainult punktid. 27) Eelnõu menetlemise käigus leiti, et ei ole otstarbekas lisada RSanS-i iga valdkonna sanktsiooni kohta eraldi peatükki. Kuna hankijaid RHS tähenduses on väga erinevaid, leiame, et ainult RSanS-i täiendamisel teabehankimise- ja teavitamiskohustusega võib see jääda hankijale märkamata ning teadmata. Kuna eelnõu koostajad leidsid, et valdkondlikud eriregulatsioonid on võimalik lisada valdkonna seadustesse, mida valdkonnas tegutsedes loetakse esmajärjekorras, tuleks hankija lisakohustused sanktsioonide kohaldamiseks lisada RHS-sse, sest see on eriseadus, mida hankija peab esmalt lugema ja järgima. Samuti on kohane arvestada RAB-i kontrolliga vaidlustumenetluses. Kui RAB-i kontrollib hankija otsuse õiguspärasust paralleelselt vaidlustusmenetlusega, tuleb vaidlustusmenetlus peatada kuni selgub RAB-i kontrolli tulemus. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõuga RHS-i hankijate ja RABi kohustusi puudutavas osas seoses rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamisega järgmiselt: „§ Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Hankija teavitab käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 5 alusel tehtud kõrvaldamise otsusest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 179¹ sätestatule.“; 2) paragrahvi 114 lõiget 2¹ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Hankija teavitab pakkumuse tagasilükkamisest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 179¹ sätestatule.“; 3) paragrahvi 124 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 10  „2) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esines hankelepingu sõlmimise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 punktides 1-4 sätestatud alus ja ettevõtja oleks tulnud riigihanke menetlusest kõrvaldada või ei oleks tohtinud temaga hankelepingut sõlmida või“; 4) paragrahvi 124 lõike 1 punkti 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2¹) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1-4 sätestatud alus;“; 5) paragrahvi 124 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Hankija on kohustatud hankelepingu üles ütlema või hankelepingust taganema, kui: 1) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esines hankelepingu sõlmimise ajal või mis tahes ajahetkel pärast hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud alus või 2) hankelepingu täitmise jätkamine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. (1²) Hankija teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel hankelepingu ülesütlemisest või hankelepingust taganemisest Rahapesu Andmebürood vastavalt käesoleva seaduse §-s 179¹ sätestatule.“; 6) seadust täiendatakse peatükiga 6¹ järgmises sõnatuses: „6¹. peatükk Rahvusvahelise või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rakendamise ja kohaldamise erisused § 179¹. Rahapesu Andmebüroo teavitamine ja lisateabe kogumine (1) Hankija teavitab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul Rahapesu Andmebürood järgmistest tehtud otsustest ja toimingutest: 1) pakkuja või taotleja riigihanke menetlusest kõrvaldamine käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel; 2) pakkumuse tagasilükkamine käesoleva seaduse § 114 lõikes 2¹ nimetatud alusel; 3) hankelepingu lõpetamine käesoleva seaduse § 124 lõikes 1¹ nimetatud alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud otsuse või toimingu tegemise aluseks olevate asjaolude esinemise kohta kahtluse tekkimisel on hankija kohustatud koguma lisateavet asjaomase otsuse või toimingu tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Kui hankija tuvastab lisateabe põhjal, et pakkuja või taotleja tuleb riigihanke menetlusest kõrvaldada käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel, pakkumus tuleb tagasi lükata käesoleva seaduse § 114 lõikes 2¹ nimetatud alusel või hankeleping tuleb lõpetada § 124 lõikes 1¹ nimetatud alusel, teeb ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse või toimingu ning teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul Rahapesu Andmebürood. Kui lisateave ei võimalda kavandatava otsuse või toimingu õiguspärasuses veenduda, teavitab hankija sellest viivitamata enne otsuse või toimingu tegemist Rahapesu Andmebürood. § 179². Rahapesu Andmebüroo kontrollikohustus 11  (1) Käesoleva seaduse § 179¹ lõikes 1 või 2 nimetatud teate saamisel kontrollib Rahapesu Andmebüroo, kas käesoleva seaduse § 179¹ lõike 1 punktides 1-3 nimetatud otsus või toiming on tehtud või kavatsetakse teha õiguspäraselt, ja teavitab hankijat kontrolli tulemustest kaheteistkümne tööpäeva jooksul teate saamisest arvates. (2) Rahapesu Andmebüroo võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega kuni 60 päevani, kui põhjaliku kontrolli tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg või kui lisatähtaja vajadus tuleneb kolmandast isikust. Rahapesu Andmebüroo teavitab teate esitajat tähtaja pikendamisest koos pikendamise põhjustega hiljemalt üks tööpäev enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.“ 7) seadust täiendatakse § 195 lõikega 11 järgmises sõnatuses: „(11) Kui vaidlustuse läbivaatamise käigus selgub, et hankija on pöördunud Rahapesu Andmebüroo poole vastavalt käesoleva seaduse §-s 1791 sätestatule ja Rahapesu Andmebüroo ei ole veel hankijat kontrolli tulemustest teavitanud, peatab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste selgumiseni.“; 8) seadust täiendatakse § 200 lõikega 22 järgmises sõnatuses: „(22) Kui vaidlustuskomisjon on peatanud vaidlustuse läbivaatamise käesoleva seaduse § 195 lõike 11 alusel ja seetõttu ei ole võimalik teha otsust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse vaidlustuskomisjoni otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, teatavaks 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 1792 sätestatud Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste vaidlustuskomisjonile teatavaks saamisest arvates.“; 28) Palume täiendada eelnõud EVKS muutmise sätetega järgmiselt: „§ Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „ja 5“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Registrisse kantakse füüsilisest isikust väärtpaberikonto omaja kodakondsus, kui see ei ole Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus, samuti Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa olemasolu ja selle kehtivuse lõpptähtaeg, kui väärtpaberikonto omanikul puudub Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.“; 3) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „4 ja“ tekstiosaga „5 ning““. 12  Ettepaneku kohaselt nähakse RSanS-i ette krediidiasutustele kohustus edastada Eesti väärtpaberite registrile andmed, mis on registripidajale/keskdepositooriumile vajalikud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ning KAS-is sätestatakse krediidiasutusele õigus avaldada selle kohustuse täitmiseks pangasaldust. Edaspidi on krediidiasutustel kohustus edastada Eesti väärtpaberite registrile väärtpaberikonto omaniku kodakondsuse andmed, kui see ei ole Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus, samuti Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa olemasolu ja selle kehtivuse lõpptähtaeg, kui väärtpaberikonto omanikul puudub eelnimetatud liikmesriikide kodakondsus. Seetõttu nähakse EVKS-is ette õigus nende andmete töötlemiseks ja registrisse kandmiseks. Selliselt on krediidiasutustel õigus esitada andmeid ning Eesti väärtpaberite registril on võimalus ja õigus neid andmeid küsida. II Märkused eelnõu seletuskirja kohta 29) Eelnõu seletuskirja lk 5 eelviimase lause kohaselt „Näiteks Rahapesu Andmebüroo (edaspidi ka RAB) on praeguseks külmutanud üle 38 miljoni euro väärtuses sanktsioneeritud isikute rahalisi vahendeid.“ Täpsustame, et RAB ei külmuta sanktsiooni subjektide vahendeid, vaid sanktsiooni kohaldavad isikud, kelle valduses need vahendid on. 30) Eelnõu seletuskirja lk 16 on toodud eelnõu § 1 punkti 25 selgitused. Selguse huvides tuleks täiendada teist lauset: „Näiteks määruse (EL) nr 833/2014 artikli 4 lõike 3b kohaselt on keelatud kauba rahastamise keeld eraldi välja toodud...“, kuivõrd ainuüksi määruses 833/2014 on kauba või teenuse rahastamise keelde mitmetes sätetes. Samuti tuleks täpsustada viimast lauset: „Vastav täiendus on vajalik, et hõlmata näiteks ka massihävitusrelvade rahastamisega seotud piirangud.“ (Muudatusega ei keelata massihävitusrelvade rahastamist, vaid määratakse pädev asutus mh massihävitusrelvade rahastamise piirangu korral.) 31) Eelnõu seletuskirja lk 16 eelnõu § 1 punkti 26 selgituste juures palume selguse huvides lisada järgmine selgitus: „Rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis peetakse nimekirja kantud isikuga seotud isikututeks enamasti isikuid või osapooli, kes on otseselt või kaudselt, täielikult või osaliselt sanktsiooni subjekti omandis, valduses või kontrolli all või kes tegutsevad sanktsiooni subjekti suuniste alusel. See aga, millised on kriteeriumid, mille täitmise põhjal loetakse isikuid või osapooli nimekirja lisatud isikute omandis, valduses või kontrolli all olevateks või tema suuniste alusel tegutsevateks, on kirjas konkreetses rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis“. 32) Eelnõuga täiendatakse KrMS § 126 lõiget 2² ning lisatakse selliste arestitud kaupade ja vara loetellu, millega võib konfiskeerimise tagamiseks ja omaniku nõusolekuta teatud toiminguid teha, uus kaubaliik, milleks on „sanktsiooniga keelatud sisse- või väljaveetav kaup“. Seletuskirjas on seaduse täiendamise vajadust põhjendatud. Nimelt, kuna teatud juhtudel ei ole kriminaalmenetluses sanktsiooniga hõlmatud kauba hoiule andmine võimalik või otstarbekas, on vaja luua alus KrMS meetmete võtmiseks. Juhime tähelepanu, et kõnesoleva seadusemuudatusega täiendatakse kuritegude kohtueelset menetlust reguleerivat normi, sealjuures piiritleb KrMS § 126 13  lõige 2² võetavad meetmed kitsalt konfiskeerimise tagamise eesmärgiga. Seepärast palume segaduse vältimiseks seletuskirjast välja võtta lause, mis kirjeldab haldusmenetluses MTA tegevust tollieeskirjade rakendamisel („Kui Eestisse on Venemaalt toodud sanktsioonidega keelatud kaupa, mis on mõeldud EL-is sisetöötlemiseks või reekspordiks ning see kaup on riigi poolt kinni peetud, saab sellise kauba omanik taotleda kauba riigi omandisse andmist või Maksu- ja Tolliamet võib kauba hävitada.“). Selgitame, et haldusmenetluses kauba riigile loovutamine tolliseaduse §-st 81 lähtudes saab toimuda isiku avalduse alusel ning teatud tingimustel. Näiteks ei saa tolliseaduse § 81 lõike 3 kohaselt riigile loovutada kaupa, kui see ei ole hõlpsasti realiseeritav, selle realiseerimisega kaasnevad tarbetud halduskulud või sellise kauba vabasse ringlusse lubamine ei ole õigusaktidega lubatud. Seepärast ei ole täpne seletuskirja selgituses segada kriminaalmenetluse ja haldusmenetluse meetmeid, vaid selguse huvides tuleks KrMS § 126 lõike 2² muudatuse selgitamisel piirduda kriminaalmenetluses võetavate meetmete kirjeldamisega. 33) Eelnõus on kirjeldatud selle rakendamisega tekkivaid lisaressursside vajadusi, kuid pole välja toodud nende katteallikaid. TTJA lisakulu on RES-i raames menetlemisel. Seletuskirjas võiks olla välja toodud, kuidas on kavas kulud katta juhul, kui RES protsessis täiendavaid vahendeid ei eraldata. III Märkused lisa 1 kohta Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 39 kohaselt lisatakse seaduseelnõule seletuskiri, mille eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Seega on seaduse eesmärgi mõistmisel ning jõustunud seaduse edaspidisel tõlgendamisel seletuskirja kirja pandul väga oluline tähendus. RSanSi muutmise eelnõu seletuskirja osa „Seaduse eesmärk“ seab paika kogu eelnõu fookuse, mis on kokku võetud järgmiselt: „Seaduseelnõu koostamise eesmärk on täpsustada rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste vahelist pädevusjaotust ning anda pädevatele asutustele sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selged õiguslikud alused.“. Nii kehtivas RSanS-is kui eelnõus määratletakse pädevusvaldkonnad § 11 lõikes 3. Eelnõu seletuskirjaga on kaasas ka lisa 1 tabel, kus seletuskirjas lk 5 märgitu kohaselt „on esitatud EL-i piiravate meetmete ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide üldistatud nimekiri, milles on loetletud 36 kehtivat sanktsiooni. Tegemist on näitliku loeteluga, sest mitmed sanktsioonid puudutavad mitme asutuse tegevusvaldkondi. Sanktsioone rakendavad asutused on asunud neid täitma ja rakendama kohe pärast nende jõustumist.“ Ebaselgust tekitab tabelit iseloomustavad väljendid nagu „üldistatud nimekiri“ ja „näitlik loetelu“. Kuna seaduse muutmise peamine eesmärk on rakendusasutuste pädevusi täpsustada, siis ei saa toetada seletuskirjale sellise tabeli lisamist, milles esineb ebatäpsusi. Eelnevast tulenevalt palume tabelit täpsustada järgmiselt: 34) lisada määruse 833/2014 artiklite 2, 2a, 2aa, 3, 3b, 3c, 3f, 3g, 3h, 3i, 3j, 3k, 3m, 3o ja 5i ning Vabariigi Valituse 29.09.2022 määruse nr 93 juures MTA pädevuse juurde täienduse „sisse- ja väljaveo keelu korral“; 14 35) 269/2014 art 8 lg 1 - antud kohustuse puhul ei ole rakendajaks Välisministeerium, vaid RAB kui „asukohaliikmesriigi pädev asutus“, kellele nende sätete kohaselt on füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused kohustatud teavet esitama; 36) 269/2014 art 8 lg 1b - liikmesriigi kohustuse korral esitada teavet Euroopa Komisjonile peaks pädev asutus olema Välisministeerium (mitte RAB); 37) 833/2014 art 2, art 2a, art 3i, art 3j - pädeva asutusena tuleks lisada ka RAB, kuid täiendusega „ainult rahastamise keelu osas“. Analoogselt on RAB-i pädevust täpsustatud nt 833/2014 art 3a puhul ja selguse ning tabeli üheselt mõistmise huvides on see vajalik; 38) 833/2014 art 2aa, art 3, art 3b, art 3c, art 3f, 3g, 3k, 3o - ülaltoodud põhjustel tuleks RAB-i pädevust täpsustada, lisades (nt sulgudesse) täienduse „ainult rahastamise keelu osas“; 39) tabelist on puudu määruse 833/2014 art 3c lg 2 (keeld pakkuda kaupade ja tehnoloogia kindlustust ja edasikindlustust), mille puhul on rakendajaks RAB; 40) 833/2014 art 4 - palume RAB-i pädevust täpsustada, lisades (nt sulgudesse) täienduse „ainult laenu andmise ja rahastamise keeld“; 41) 833/2014 art 5aa, art 5b - artiklites 5aa ja 5b ei sisaldu ainult tehingute keeld RU üksustega, vaid veel mitmed olulised piirangud. Artiklis 5aa sisaldub lisaks tehingute keelule nt ka RU isikute ja üksuste juhtorganitesse kuulumise keeld. Art 5b on ka tabeli järgmisel real nimetatud, mistõttu võib sellelt tabeli realt kustutada; artikli 5aa osas on märgitud pädevaks asutuseks mh RAB. Palume RAB rakendavate asustuste hulgast kustutada. Kehtivast RSanS-is ega ka eelnõus ei ole RAB-il antud pädevust. Eelnõu seletuskirjaga ei saa lisada asutusele ülesandeid, mida talle õigusaktidega pandud ei ole. TSÜS § 67 sätestab tehingu mõiste. Lõike 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lõike 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Seega võib tehing olla mis iganes, seotud teenuse, kauba, omandi jne piiranguga. RAB- il puudub pädevus hinnata igasugust tehingut, kas selle osas on piirang kaetud või mitte. Eelnõu kajastab ikkagi konkreetselt RAB pädevusse finantssanktsiooni ja riigihangete piirangu. Eelnõu järgi puudub RAB il pädevus ja volitusnormid, mis iganes tehingu osas hinnangut anda ja tagada selle kohaldamine. Art 5aa p-d 1a ja 1b 1a piirang kuuluda lõikes 1 osutatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse juhtorganisse, tegutseda üksuste juhtorgani liikmena - RAB-il ei ole pädevust ega volitusi teostada järelevalvet, teha ettekirjutusi selliste piirangute osas. Selliseid piiranguid saab seada praktikas registripidajad. 15  42) Tabelist on puudu määruse 833/2014 art 5f (keeld müüa teatud isikutele väärtpabereid või investeerimisfondide osakuid), mille puhul on rakendajaks RAB; 43) 833/2014 art 5h (RU suunaline finantssõnumiteenuse osutamine) – RAB-il puudub kokkupuude selle teenuse osutamisega, kuna siin peetakse silmas SWIFT-i teenust. Selle viitab ka artiklis toodud viidatud lisa XIV, kus on toodud need pangad, kes on SWIFT süsteemist eemaldatud. Seda teenust pakub Belgia korporatiivkeha, ilmselt polegi Eestis selle piirangu osas otsest rakendusasutust. Asutustest võiks antud teemaga kokkupuude olla pigem Eesti Pangal, kuna nende vastutusel on pankade vahelise info edastamise korraldamine; 44) 833/2014 art 5k - ei sisalda riiklike toetuste piiranguid ja nende osas ei ole ka RAB pädevaks asutuseks. Palume lauseosa „, riiklike toetuste piirangud“ sellelt realt kustutada; 45) 833/2014 art 12b - artikli kohaselt võib pädev asutus anda loa teatud kaupade ja tehnoloogia müügiks, tarnimiseks või üleandmiseks ning seda teatud tingimuste esinemisel. Tegemist on eelkõige Venemaal toimuva äritegevuse tingimuste hindamise protsessiga ning eriloa väljastamisega. MTA ega RAB-i pädevusse kuuluvaid piiranguid selles artiklis ei ole, seetõttu tuleks MTA ja RAB rakendajate hulgast kustutada. MTA pädevuses ei ole Venemaal toimuva äritegevuse hindamine ning sellega seoses kaubaveolubade väljastamine ei RSanS-i ega tolliseaduse järgi. Kaubaveoloa regulatsioon on RSanS §-s 12. 46) Jätta välja rida, mis kajastab nõukogu otsust 2014/512/ÜVJP ning seda eelkõige põhjusel, et vastutav ministeerium ja rakendusasutus on valesti määratud. Teiseks seetõttu, et nafta hinnalaega seotud teenuste osutamise keeld on juba tabelis kajastatud nõukogu määruse 833/2014 artikli 3n kaudu. Nõukogu määruse 833/2014 muutmise määruse 2022/2367 preambulis on sedastatud, et määrus 2022/2367 võetakse vastu arvestades nõukogu 3. detsembri 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/2369, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP. Määruse 2022/2367 põhjenduspunktis 2 märgitakse, et nõukogu määrusega (EL) nr 833/2014 on jõustatud teatavad nõukogu otsuses 2014/512/ÜVJP sätestatud meetmed. Seega on nõukogu määrus vaadeldav täpsustava rakendusaktina nõukogu otsusele. Kehtivas määruses 833/2014 on hulganisti täpsustatud piiravaid meetmeid ja nende jõustamise tingimusi, mille Euroopa nõukogu on üldisemas sõnastuses kokku leppinud otsusega 2014/512. Seepärast tekitab seletuskirjale lisatud tabelis pigem segadust olukord, kus ainult ühe piirava meetme puhul on lisaks määrusele 833/2014 paralleelselt välja toodud ka nõukogu otsus 2014/512. IV Muud ettepanekud 47) Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kommitee MONEYVAL tuvastas 2023. aasta alguses Eesti kohta kinnitatud raportis mitmed puudujääke seonduvalt soovitustega 6 ja 7, mis käsitlevad sanktsioonide kohaldamist. 2024. aastal on Eesti kohustatud esitama riikliku eduaruande näitamaks, missuguseid edusamme on valdkonna parandamiseks tehtud. Lähtutakse põhiraportis tehtud 16 soovituste elluviimisest ning Eesti on kohustatud oma aruandes kajastama ka kõnealuste soovituste rakendamist. Meie hinnangul on endiselt (ka käesolevas eelnõus) rakendamata hulk soovitusi, mille MONEYVAL hindamismeeskond oma raportis ja tehniliste soovituste tabelis on välja toonud. See aga võib tähendada, et Eesti saab käesolevate soovituste mittetäitmise korral negatiivse hinnangu ning ei lähe soovituste 6 ja 7 puhul hinde tõstmise protseduuri. 6. Targeted financial sanctions related to terrorism & TF Soovitus nr 1: At the national level, there is no formalised procedure under which Estonia would request another country to give effect to freezing measures undertaken by competent authorities. (6.2) MONEYVAL hindamiskriteeriumite kohaselt on etteheidetav asjaolu, kui riigil ei ole seaduslikku alust teha ettepanek sanktsiooni rakendamiseks teisele välisriigile ning Eesti õigus tuleb sellest lähtuvalt FATF soovitustega kooskõlla viia. Palume eelnõusse lisada sätte, mille alusel oleks Eestil võimalik paluda teiselt riigilt sanktsiooni täitmist, et olla kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Ka eelmisel hindamisel ei nõustunud hindajad, et rahvusvahelise koostöö säte on meie seadusandlusega vastavuses rahvusvahelise soovitusega. Soovitus nr. 2: Prohibition to make available funds and other assets are limited only to designated persons and to listed activities. (6.5) MONEYVALi etteheite kohaselt on keeld varade käsutamiseks limiteeritud designeeritud isikutega ning keeld peaks laiemalt kehtima ka temaga seotud isikutele. Leiame, et ühe võimalusena võiks kaaluda RSanS § 5 muutmist selliselt, et võetakse kasutusele termin „seotud isik“, mis kataks laiemalt ka listitud isikuga seotud isikutele piirangute seadmist. Soovitus nr. 3: The EFIU and EFSA Guidelines together do not specifically target all FIs and DNFBPs as required by the FATF Standard. Palume juhendeid täiendada vastavalt soovitusele nõnda, et juhendid oleks adresseeritud kõigile isikutele ja spetsiifiliselt finantseerimisasutustele ning DNFBPdele. Soovitus nr. 4: There are various mechanisms for reconsideration of the designations but none of them explicitly provide competent authority and the process. Under the second mechanism - a governmental authority, a state agency administered by a governmental authority, or a court may make a reasoned proposal to the MFA to remove a subject of the sanctions of the Government of the Republic from the list (ISA, §29(4)). In none of the two instances it is indicated who should be the decision-making body with respect to delisting of the designations. Palume nn delistimise protseduuri täiendada vastavalt soovituses antud suunistele. 17  Soovitus nr. 5: There are various sanctions set forth for the failure to comply with obligations under R.7, but gaps exist RSanS § 35 sätestab trahvi võimaluse erikohustusega isikutele, kui finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest jäetakse teavitamata või esitatakse valeandmeid. Hetkel on see karistus kitsendatud erikohustusega isikutele, kuid palume sätet muuta nõnda, et karistust oleks võimalik kohaldada kõikidele isikutele. Soovitus 6: There is no provision permitting the addition to the accounts or payments due under contracts, agreements or obligations that arose prior to the date on which the property became subject to freezing. Kuigi nn autonoomsetes määrustes on soovituses viidatud erisus enamasti olemas, siis eksisteerib siiski määrusi, kus käesolevat erisust kehtestatud pole. Palume soovituses toodud erisuse kehtestada seaduse tasandil, et olla kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Ursula Sokk 5885 1490 [email protected] Eve-Ly Kübard 5885 1341 [email protected] Jarmo Lilium 5302 6314 [email protected] Estella Põllu 5885 1336 [email protected] Rando Kängsepp 611 3628 [email protected] Agnes Peterson 5885 1301 [email protected] 18