Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn, 10122
[email protected]
[email protected] Teie: e-mail: 27.07.2023
Meie: 28.08.2023 nr 37
Tagasiside Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekule ülemääraselt kinnipeetava maksu
vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta
Edastame Teile investeerimisühingute ja krediidiasutuste vaatest kommentaarid ja tagasiside Euroopa
Komisjoni kinnipeetava tulumaksu menetluste lihtsustamiseks mõeldud ettepanekute kohta.
Muudatuste üldine eesmärk ja mõju
Tagasiside:
1. Pangaliidu liikmed tervitavad EL-ülest lihtsustatud tulumaksu kinnipidamise menetluse
algatust, kuid leiavad, et süsteemi ülesehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tulumaksu
kinnipidaja ja lõpliku kasusaaja vahel on enamikel juhtudel 2-3 eraldiseisvat finantsasutust
(CSD-d, suured rahvusvahelised krediidiasutused, väiksemad regionaalsed pangad, kohalikud
jaepangad, investeerimisfondid ja -ühingud), kus igaüks suhtleb ainult oma vahetu (ahelas
allpool asuva) kliendi ja (ahelas ülalpool asuva) teenusepakkujaga. Kogu süsteem peab
toimima sujuvalt kõikidele ahela osalistele, et muudatusega kaasneks oodatav positiivne mõju.
2. Kiire tulumaksutagastuse (Quick Refund) süsteemi jaoks mõeldud 25 kalendripäeva pikkune
tähtaeg vajalike andmete kogumiseks ja edastamiseks on liiga lühike võttes arvesse
väljamaksete mahtusid ja lõppinvestorite arvu. See toob kaasa pankadele ebamõistlikult suure
halduskoormuse, mis omakorda seab kogu direktiivi toimivuse ja kasutatavuse kahtluse alla.
Pangaliidu liikmed teevad siinkohal ettepaneku, et tulumaksutagastusi kiire maksutagastuse
süsteemi alusel teostataks 1-2 korda aastas. Vastav regulaarsus on krediidiasutustele vähem
koormav, kuid lõppinvestori jaoks samaväärselt kasulik. Lisaks leiame, et pikemad tagastuse
tsüklid vähendavad hilisemate tulumaksu korrigeerimiste vajadust (kui pärast tagasimakset
selgub, et digitaalne maksuresidentsuse tõend tunnistati tagantjärele kehtetuks). Ühtlasi
palume täpsustada, kes kontrollib tähtaegade järgimist: krediidiasutus, keskdepositoorium või
keegi kolmas?
3. Artiklite 11, 12, 13 ning Lisa II kohaselt peab sertifitseeritud finantsvahendaja muuhulgas
esitama tulumaksu kinnipidajale info kinnipeetava tulumaksu määra kohta. Kui eeldada, et
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
sertifitseeritud finantsvahendaja ei ole tuluallikaliikmesriigi äriühing ja ei ole kursis
tuluallikaliikmesriigi maksusüsteemi,- määradega ja topeltmaksustamise lepingutega, siis kas
on põhjendatud, et ta peab esitama tema vaates välisriigile (tuluallikaliikmesriigile) info
tuluallikaliikmesriigis endas kehtivate maksumäärade ja/või topeltmaksustamise lepingute
alusel kehtivate maksumäärade kohta, st info, mis tuluallikaliikmesriigil on olemas? Välisriigi
maksustamise reeglite kohta info hankimine, pidev kursisolek ja õige tõlgendamine on
äärmiselt koormav, sh kulukas ja sisaldab olulisi riske. Lisaks ei haaku see ülesanne kuidagi
krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste ülesannetega.
4. Artikli 10 kohaselt ei paku liikmesriigid artiklites 12 ja 13 sätestatud süsteemide alusel
taotletud maksuvähendust, kui dividendid maksti avalikult kaubeldavalt aktsialt, mille
registreeritud omanik omandas kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva. Märgime
siinkohal, et dividendi- ja intressimaksed teostatakse record date baasil. Et saada record date
kuupäeval õigus dividendile, tuleb aktsiad avalikul turul soetada vähemalt üks päev enne
dividendikuupäeva. Viidatud artikliga aga nähakse ette, et tulumaksu sisu arvestatakse kaks
päeva enne dividendikuupäeva. Dividendimaksete STP (Straight Through Processing) protsess
liigub turuosaliste hinnangul olemuselt järjest keerulisemaks kuna direktiiv näeb ette, et peab
kontrollima tehinguid ja maksude vastavust. Lisaks toob kontrollikohustus endaga kaasa palju
ebaselgust, kas ja millise selgitamiskohustuse saavad krediidiasutused vastu oma kliente.
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et kui dividendiõiguse vs maksuvähenduse õiguse tekke
eripära direktiivi sisse jääb, siis tuleks viia vastavusse kõik liikmesriikidega sõlmitud
maksulepingud. Üldjuhul sätestavad maksulepingud ilma mingite kitsendusteta seda, et
lõplikust kasusaajast aktsionäril on õigus soodsamale tulumaksumäärale.
5. On ebaselge, miks iga liikmesriik loob oma sertifitseeritud finantsvahendajate registri, selle
asemel et luua keskne platvorm, mille kaudu töödeldaks kõiki kiire maksutagastuse ja
kinnipeetava maksu vähendamise (Relief at Source) taotlusi, kontrollides andmete täielikkust
ja õigsust (sh seda, et kogu dividendimakse ahel tulumaksu kinnipidajast kuni lõpliku
kasusaajani oleks taastatud) ning kui kõik tingimused on täidetud, edastataks taotlused
tuluallika riigi maksuametile või keskdepositooriumile täitmiseks.
6. On ebaselge, kas mittesertifitseeritud finantsvahendaja klientide jaoks jääb endiselt võimalus
tulumaksutagastust iseseisvalt välisriigi maksuametilt tagasi küsida. Kui klient peab selleks
pöörduma teise sertifitseeritud finantsvahendaja poole, kellega tal kliendisuhet ei ole, on
ebaselge, kuidas sellisel juhul saavad hoolsusmeetmed täidetud.
Täpsustust vajavad küsimused
1. Kui mõni dividendi- või intressimakse ahelas olevatest vahendajatest ei liitu kohaliku riigi
sertifitseeritud finantsvahendajate registriga, kas väljamakse ahela lõpus olev krediidiasutus
saab esitada maksuvähenduse taotluse oma klientide eest?
2. Kas krediidiasutus peab olema sertifitseeritud finantsvahendaja, kui tema ahelas ülalpool asuv
teenusepakkuja (upstream custodian) on sertifitseeritud finantsvahendaja ja esitab
maksuvähenduse taotluse antud krediidiasutuse klientide eest?
3. Kes hakkab sertifikaate finantsasutustele väljastama? Millised on tagajärjed olukorras, kus
finantsvahendaja jääb sertifikaadist ilma?
4. Mis juhtub, kui maksuamet tunnistab varasemalt väljaantud digitaalse maksuresidentsuse
tõendi kehtetuks? Kuidas on planeeritud korraldada aluseta saadud maksusoodustuse
korrigeerimine?
5. Teabevahetuse vormi (ANNEX II) üheks andmeväljaks on kliendi LEI kood. Kas LEI koodile
kehtestatakse kehtivuse nõuded ka või piisab selle olemasolust? Lisaks pöörame tähelepanu,
et LEI kood puudub artikli 4 punktis 2 olevast loetelust, mis tähendab, et LEI kood tuleb sinna
lisada, kui LEI kood on kohustuslik andmeväli.
6. Millised lisakohustused rakenduvad sertifitseeritud finantsvahendajale, mis pakub
investeerimisteenust teisele finantsvahendajale, kes ei ole sertifitseeritud finantsvahendaja?
Kas sertifitseeritud finantsvahendaja peab jõudma lõpliku kasusaajani?
7. Kas klient peab volitama finantsvahendajat maksusoodustuse taotlemiseks? Või see rakendub
automaatselt kõigile klientidele, kes on vajaliku teabe esitanud?
8. Kas direktiiv rakenduks ainult EL-i maksuresidentidele ning kolmandate riikide residendid ei
saa direktiiviga sätestatud lihtsustatud menetlust kasutada? Kui kolmandate riikide
maksuresidendid on samuti hõlmatud, siis kuidas saab finantsvahendaja tagada, et talle
esitatud kolmanda riigi maksuresidentsuse tõend on õige? Krediidiasutustel või
investeerimisühingutel puuduvad suhted erinevate riikide riigivõimuasutustega ja
sertifitseeritud finantsvahendaja vastutusalasse ei saa panna tema põhitegevuse välist
valdkonda. Siinkohal teeme ettepaneku täiendada direktiivi nii, et sertifitseeritud
finantsvahendajal oleks õigus lugeda talle esitatud notariaalselt tõestatud ja
apostillitud/legaliseeritud dokumendid (sh tõend maksuresidentsuse kohta) õigeks ja piisavaks
investori maksuresidentsuse kindlaksmääramisel.
9. Kuidas direktiiv kohalduks aktsiatele, mis kauplevad mitmes erinevas riigis (nt TELIA)?
10. Kas on plaanis sertifitseeritud finantsvahendajaid auditeerida? Kui jah, siis kuidas täpsemalt?
11. Kuidas mõjutab direktiiv investeerimisfonde? Hetkel ei ole paljudes riikides
investeerimisfondidel DTA alusel võimalik saada residentsustõendit investeerimisfondide
nimele, mille tõttu ei rakendu ka soodsam maksumäär. Kas direktiivi jõustumisel muutub
residentsustõendi väljastamise kord/võimalus?
12. Kas saame õigesti aru, et väljastatud residentsustõend kehtib kõikides direktiivi mõjualas
olevates riikides kiireks maksutagastuse töötlemiseks ja kinnipeetava maksu vähendamiseks
(Relief at Source)?
13. Direktiivis on välja toodud, et liikmesriigid näevad ette, et sertifitseeritud finantsvahendajad ei
pea esitama II lisa jaotises E osutatud teavet, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva
osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot. Soovime täpsustada, kas
viidatud 1000 eurot on mõeldud neto või bruto summana?
14. Kas finantsinstrumentide määratlus on direktiivis sama nagu aktsionäride õiguste direktiivi
puhul (SRD2) ehk börsil kaubeldavad aktsiad ja võlakirjad (eurobond)?
15. Millist tüüpi tehingute osas on vajalik dividendimaksete STP protsessis kontroll? Kas ainult
börsitehingud, FOP (free of payment, vastaspoolega tehing) või on määratlus laiem?
16. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad hankima investori maksuresidentsuse
tõendi ja kinnituse selle kohta, et investor on makse tegelik tulusaaja vastavalt
tuluallikaliikmesriigi õigusaktidele. Kas maksuresidentsuse tõendi hankimiseks luuakse riikide
üleselt ühtsed tingimused ja kas tõend kehtib kõikides direktiivi mõjualas olevates riikides?
17. Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava
maksu määr olenevalt investori konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on
teadlikud alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole
dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Kuidas ja mille alusel ning
millistest allikatest peaksid finantsvahendajad kontrollima kohaldatava kinnipeetava maksu
määra?
Küsimuste korral oleme meeleldi valmis vastama ning täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor