Teie 17.07.2023 nr 7-5.8/23-01416-2
Eesti Üürnike Liit Meie 25.08.2023 nr 1.4-1/5011-3
[email protected]
Vastus pöördumisele
Vastame Riigikantselei edastatud Eesti Üürnike Liidu pöördumisele.
Eesti Üürnike Liit esitas 2016. aasta sügisel Riigikogule kollektiivse pöördumise (petitsiooni)
ettepanekuga võtta vastu seadus, mis võimaldaks hüvitada omandireformi käigus tekkinud
kahju isikutele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud korterite sooduserastamise võimalusest.
Kodanikuühenduse pöördumisest ajendatuna moodustas Vabariigi Valitsus valitsuskomisjoni
omandireformi lahendamata küsimuste määratlemiseks, analüüsiks ja ettepanekute
tegemiseks.
Valitsuskomisjoni ettepanekul viis Rahandusministeerium aastatel 2017-2021 läbi ulatusliku
omandireformi-alase uuringu rõhuasetusega eluruumide erastamise käigus tekkinud
sundüürnike probleemidele. Rahandusministeeriumi tellimusel Tallinna Ülikoolis teostatud
teadusuuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ tulemused on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel, rubriigis „Uuringud ja teadus“.
Rahandusministeeriumi kogutud andmetel ei saanud erastamisõigust kasutada ligi 32 tuhat
õigusjärgsele omanikule tagastatud elamu ja 4 tuhat tööandja eluruumi elanikku (üürnikku ja
tema pereliiget), samuti vähemal arvul muud liiki eluruumide üürnikke. Tallinna Ülikoolis
teostatud teadusuuringu raames tehtud elanikkonna arvamusküsitluse tulemuste põhjal olid
erastamisõiguseta jäänud üürnikud omandireformi protsessis üks haavatavamaid
ühiskonnagruppe. Selle olukorra tekkimise põhjused on mitmekesised ja keerukad, ent
üldistatuna taandatavad vastloodud riigi- ja omavalitsusorganite vähesele haldusvõimekusele
ja kogemusele mastaapsete üleminekuprotsesside juhtimisel ning korraldamisel.
Reformiprotsessis tekkinud vastuolusid ja probleeme küll nähti ette ning püüti õiguslike ja
majanduslike abinõudega ennetada või ületada, kuid täiel määral see ei õnnestunud.
Rahandusministeerium tutvustas 27. mail 2021 toimunud valitsuskabineti koosolekul
teadusuuringut valitsuse liikmetele ja lepiti kokku, et Rahandusministeerium töötab välja
võimalikud heastamismeetmete põhimõtted.
2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt moodustatud uus valitsuskoalitsioon on
koalitsioonilepingus deklareerinud, et jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa soov lõhkuda senised
Euroopa julgeoleku põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse
julgeolekuolukorda peale Teist maailmasõda. Sellest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu
osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3% tasemele SKP-st. Samaaegselt
jätkatakse ka laiapindse riigikaitse tugevdamist ja Eesti kriisikindluse suurendamist. Sõjaaeg
ja sellele järgnev turbulentne periood meie idanaabri juures tähendab, et määramatus ja ohtlik
aeg ei ole veel kaugeltki läbi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Koalitsiooni osapoolte ühine tahe on tagada igakülgne Eesti riigi julgeolek, investeerida Eesti
majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusse, viia ellu rohereformid koos
maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii
tõmbekeskustes kui Eesti väikekohtades.
Arvestades eeltoodut ja kujunenud julgeoleku olukorda, ei ole valitsuskoalitsioon
omandireformi lahendamata teemade osas seisukohti võtnud ega Rahandusministeeriumile
mingeid suuniseid andnud sundüürnike probleemiga tegelemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Annike Riibe 5885 1316
[email protected]
2