Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 24. august 2023 Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] Viitenumber 266976 Vaidlustaja: Tamrex Ohutuse OÜ registrikood 10590451 Laki 5, 10621 Tallinn tel: +372 654 9920 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kalev Aavik Advokaadibüroo Koch & Partnerid Tartu mnt 25, 10117 Tallinn tel: +372 55613454 e-post: [email protected] Hankija: Päästeamet Registrikood 70000585 Raua 2, 10124 Tallinn tel: +372 628 2000 e-post: [email protected] Hankemenetluse liik: lihthange Vaidlustus kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke viitenumbriga 266976 „Kuulivestide ostmine“ alusdokumentide peale TAOTLUSED 1. Peatada riigihange viitenumbriga 266976 „Kuulivestide ostmine“. 2. Kohustada hankijat viima riigihanke viitenumbriga 266976 „Kuulivestide ostmine“ alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla pakkumiste esitamise tähtpäeva osas. 3. Mõista Päästeametilt välja Tamrex Ohutuse OÜ kasuks vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud vastavalt edaspidi esitatavale kulunimekirjale. Asjaolud 1. 18.08.2023 avaldati riigihangete registris teade Päästeameti poolt riigihanke viitenumbriga 266976 „Kuulivestide ostmine“1 läbiviimise kohta. 2. Hanketeate kohaselt oli pakkumuse esitamise tähtpäevaks 29.08.2023 kell 11:00. 3. Vaidlustaja hinnangul on kõnealusest tähtpäevast tulenev tähtaeg ebamõistlikult lühike ning seetõttu õigusvastane. Vaidlustuse põhjendused 4. 18.08.2023 ja pakkumise esitamise tähtpäeva vahele jäävast 10 päevast vaid 6 on tööpäevad. Tegelik pakkumuste esitamiseks võimaldatav aeg on aga veelgi lühem. Nimelt riigihanke selgitava dokumendi (edaspidi RSD) p 2.6.1 järgi tehniline kirjeldus väljastatakse lihthankemenetlusest huvitatud isikutele ettevõtja poolt läbi riigihangete registri esitatava taotluse alusel. Seejuures RSD p 2.6.2 järgi väljastab hankija tehnilise kirjelduse vaid ettevõtjale, kellel on eelnev ballistilise kaitsega vestide müümise kogemus ning ettevõtja peab vastavat taotlust esitades tooma välja oma eelnevad olulisemad ballistilise kaitsega kuulivestide müümise tehingud. Vaidlustajal on tellitud tema tegevusaladel läbi viidavate riigihangete kohta teavitused, mis puudutavad eelneval kalendripäeval välja kuulutatud riigihankeid. Seetõttu sai vaidlustaja hankest teada 21.08.2023 hommikul ehk esimesel tööpäeval pärast hanketeate avaldamist. RSD punktide 2.6.1 ja 2.6.2 kohase taotluse sai vaidlustaja koostatud ja riigihangete registri kaudu hankijale esitatud järgmise tööpäeva ehk 22.08.2023 hommikul. Sama päeva pärastlõunal väljastas hankija vaidlustajale tehnilise kirjelduse. Seega tegelikult jäi vaidlustaja poolt tehnilise kirjelduse saamise kuupäeva 22.08.2023 ja pakkumuse esitamise tähtpäeva 29.08.2023 vahele 6 päeva, neist 4 tööpäeva. Seejuures oli seegi 4-tööpäevane aken pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks vaidlustajal vaid tänu sellele, et hankija ei kasutanud ära endale RSD punktiga 2.6.2 jäetud 2-tööpäevast tähtaega dokumentide väljastamiseks. Oleks hankija seda teinud, oleks pakkumuse esitamise tegelik tähtaeg kahanenud 2 tööpäevani ning ühtlasi oleks hanke alusdokumentide vaidlustamiseks RHS § 189 lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg möödunud enne, kui vaidlustajal tekib võimalus hankedokumentidega tutvumiseks. 5. RSD p 5.1 kohaselt pakkuja esitab pakkumuses hankijale vastavuse kontrollimiseks kaks näidist: pakutavat ballistilise kaitsega kuulivesti komplekti, millest üks on mõeldud meestele ja teine naistele. Seega vaidlusaluse 4-6 tööpäevase tähtaja jooksul tuleb esitada mitte üksnes pakkumus, vaid ka kuulivestide näidised. 6. RSD p 2.1 järgi korraldatakse riigihange RHS § 15 lõike 4, § 169 lg 1 p 1 ja § 125 alusel kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthankemenetlusena. RHS § 15 lg 4 järgi hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. RHS 3. peatüki 1. jagu reguleerib lihthankemenetlust ning vastava regulatsiooni osaks on RHS § 125 lg 4, mis sätestab järgmist: Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui kümme päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. 1 Riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6125500/general-info 2 7. Vaidlustaja hinnangul rikub käesoleval juhul hanketeates sätestatud tähtaeg nii mainitud sättes ette nähtud miinimumtähtaja nõuet kui tähtaja mõistlikkuse nõuet. Esiteks on kaebaja hinnangul ilmne, et ehkki 10-päevane miinimumtähtaeg hakkab kulgema hanketeate registrile esitamisest, on seadusandja eeldanud, et hanketeate registrile esitamisega tekkib pakkujatel koheselt või vähemalt ilma olulise viivituseta võimalus ka kõigi hanke alusdokumentidega tutvuda. Olukorras, kus pakkumuse koostamiseks kõige olulisema alusdokumendiga (tehniline kirjeldus) tutvumine eeldab pakkuja kogemust puudutava taotluse koostamist, selle taotluse hindamist ning seejärel 2-tööpäevase tähtaja jooksul hanke alusdokumentide hulka kuuluva dokumendi väljastamist, nõnda, et tegelikult saab tehnilise kirjeldusega tutvuda alles 6 päeva (4 tööpäeva) enne pakkumuse esitamise tähtpäeva, ei ole pakkumuse esitamise tähtaeg kooskõlas RHS § 125 lõike 4 teises lauses sätestatuga. 8. Samas sõltumata sellest, kas lugeda pakkumuste esitamise tähtaega käesoleval juhul formaalselt RHS § 125 lõike 4 teise lausega kooskõlas olevaks, ei ole see igal juhul mõistlik RHS § 125 lõike 4 esimese lause tähenduses. 6-tööpäevane, RSD punktide 2.6.1 ja 2.6.2 nõuetest tulenevalt aga reaalsuses konkreetsete pakkujate jaoks 1-2 tööpäeva võrra veelgi lühem pakkumuse esitamise tähtaeg oleks võrdlemisi lühike isegi selliste riigihangete puhul, kus pakkumuse esitamisega ei pea kaasnema mõne spetsiifilise kauba näidise esitamine ning kus pakutav kaup on eelduslikult kohaliku päritolu. Käesoleval juhul on hanketingimused ja kauba iseloom aga sellised, mis muudavad kõnealuse tähtaja selgelt ebamõistlikult lühikeseks, kuna tõenäoliselt enamus hankel osalemisest huvitatud ettevõtjatest ei ole objektiivsetel põhjustel nii lühikese aja jooksul võimelised pakkumust esitama. Esiteks ei ole kuulivestid kohalik kaup, sest enamus, kui mitte kõik pakutavad tooted on eelduslikult toodetud teistes riikides. Teiseks on tegemist kaubaga, mida valdavalt ei toodeta nö lattu, vaid konkreetse spetsifikatsiooniga konkreetse hankija jaoks, mis muuhulgas võib tähendada, et pakkumust esitada sooviv ettevõtja toodab spetsiaalselt antud hanke jaoks mitte üksnes hangitava partii, vaid ka toote näidised, mis võib aega võtta 1-2 nädalat. Kolmandaks on tegemist strateegilise kaubaga strateegilise kauba seaduse (StrKS) § 2 tähenduses (kategooriasse ML13 kuuluvad soomusvestid). Selliste kaupade Eestisse sisseveoks (sh näidiste sissveoks) peab olema StrKS-s sätestatud luba Strateegilise Kauba Komisjonilt, millel on vastava taotluse lahendamiseks 30 tööpäeva.2 9. Eeltoodust tuleneb, et nähes kuulivestide tarnimiseks pakkumuste (sh näidiste) esitamiseks ette 4-6 tööpäeva, välistab hankija pakkujate hulgast automaatselt kõik need ettevõtjad, kel pole vastava toote Eestisse toomiseks veel Strateegilise Kauba Komisjoni luba, ehkki neil oleks võimekus mõistliku aja jooksul selle loa saamiseks ning on ka varasem kogemus vastavate lubade taotlemisel ja saamisel. Lisaks on automaatselt välistatud kõik ettevõtjad, kel on küll võimekus vastava toote tootmiseks, ent kes peaks spetsiaalselt antud hanke jaoks tootma ka näidised. Samuti on ülimalt keeruline, kui mitte võimatu pakkumust esitada neil ettevõtjatel, kel on olemas nii vastava toote näidised kui selle Eestisse toomise luba, kuid kelle näidised ei asu hanke väljakuulutamise hetkel Eestis. Vaidlustaja hinnangul tähendab eeltoodu, et pakkumuste esitamise tähtaega ei saa antud juhul mõistlikuks pidada muuhulgas seetõttu, et see ei ole kooskõlas RHS §-s 3 sätestatuga. RHS § 125 lg 5 kohaselt järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel RHS 1. peatükis sätestatut. Selles peatükis 2 Vt https://www.vm.ee/sanktsioonid-ekspordi-ja-relvastuskontroll/strateegiliste-kaupade-kontroll/strateegilise- kauba-0#samm-3-kui-taotlus- 3 asub ka RHS § 3, mis sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mis muuhulgas kohustavad hankijat järgima järgmisi põhimõtteid: 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik- õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. 10. Vaidlustaja hinnangul on ilmne, et vaidlusalune ülilühike tähtaeg annab asjakohatu ja põhjendamatu eelise ettevõtjatele, kelle asukoht on Eestis (RHS § 3 p 2) ning see ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel (RHS § 3 p 3) ja hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekat kasutamist (RHS § 3 p 5), kuna olemuslikult globaalse haardega hange muudetakse kunstlikult vaid käputäiele lokaalse fookusega ettevõtjale suunatud hankeks. Muuhulgas kinnitab seda vaidlustaja sunnitud kõrvalejäämine hankest juhul, kui tähtaega ei muudeta. Ehkki vaidlustaja põhitegevus on ohutustoodete müümine, on ta juba 10 aasta jooksul regulaarselt ning sageli ka edukalt osalenud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetel ja müünud riigile kaitseotstarbelisi tooteid. Tänu sellele on Eesti Vabariik säästnud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid eurosid ning tema teenistujad on saanud kasutada kvaliteetsemad tooteid. 11. Eeltoodud põhjustel vaidlustaja leiab, et hanketeates sätestatud pakkumuste esitamise tähtpäev ei ole kooskõlas RHS § 125 lõigetega 4 ja 5 ning § 3 punktides 2, 3 ja 5. Tähtaeg, mis võimaldaks konkurentsi efektiivse ärakasutamise, peaks olevat vähemalt 45 päeva. Menetluslikud taotlused ja teated 12. Vaidlustaja taotleb hanke peatamist vastavalt RHS § 193. Hanke peatamata jätmisel muutuks vaidlustaja õiguste kaitse võimatuks, sest vaidlustuse eesmärki – õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspäraste tingimuste kehtestamine ja nendega kooskõlas hankel osalemine – ei oleks enam võimalik saavutada. RHS kommentaarides on leitud, et riigihanke alusdokumentide vaidlustamise korral on riigihanke peatamine põhjendatud juhul, kui pakkumuste esitamise tähtpäev saabuks vaidlustusmenetluse ajal3, käesoleval juhul see ongi nii. Kuna vaidlustaja ei saaks hanke peatamata jätmise korral pakkumust esitada, oleks tal hiljem väga keerumine tõendada ka talle tekkinud kahju. Vaidlustajale ei ole teada, et pakkumuste esitamiseks ette nähtud ülimalt lühikesel tähtajal oleks mistahes objektiivne põhjendus ning hanke peatamise vastu räägiks oluline avalik huvi. Küll esineb vaidlustaja hinnangul oluline avalik huvi selleks, et hange peatataks, sest tähtaja pikendamine võimaldaks riigi rahaliste vahendite säästlikumat ja otstarbekamat kasutamist ning paremat hinna ja kvaliteedi suhet. 3 Vt Mari Ann Simovart / Mart Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 1099 4 13. Vaidlustaja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 14. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv (Lisa 1) ja sellele on lisatud volikiri (Lisa 2). Lugupidamisega, /digitaalselt allkirjastatud/ Kalev Aavik, vandeadvokaat Lisad: 1. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta 2. Volikiri 5