Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile - Rahandusministeerium

Failid

1.1-10.15593-1 30.08.2023 Väljaminev kiri.asice4385 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 30.08.2023 nr 1.1-10.1/5593-1 [email protected] Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid. Eelnõuga kiidetakse heaks perioodi 2014–2020 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas tehtavad muudatused ning esitatakse need kinnitamiseks Euroopa Komisjonile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri Piret Loorand 5885 1456 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 2023 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja September 2023 nr Päevakorrapunkt nr „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine 1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“. 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile. 3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel peale seda, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 2014EE16M3OP001 Sisukord 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ..................................................................................................................................................................... 5 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse.............................................. 5 1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. ................................... 12 1.3. Rahaeraldiste põhjendus .......................................................................................................................... 14 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus ............................................................................................................. 31 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ............. 31 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine .................................................................................................... 52 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine................ 77 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus.......................................................................................................................................................... 86 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine .............................................................................................................................................................107 2.6. Energiatõhusus ...........................................................................................................................................118 2.7. Veekaitse .......................................................................................................................................................124 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine .....................129 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng .................................................................................................138 2.10. Jätkusuutlik transport..............................................................................................................................148 2.11. IKT teenuste taristu ..................................................................................................................................158 2.12. Haldusvõimekus .........................................................................................................................................164 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) ...........................................................................................177 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) .............................................................................................181 2 2.15. COVID-19 kriisiga võitlemine ...............................................................................................................186 2.16. COVID-19 kriisiga võitlemine ...............................................................................................................195 2.17. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF REACT-EU) ....................................................................199 3. Rahastamiskava ..............................................................................................................................................203 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad ......................................................................................................................................................................203 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) ........................................................................................................206 4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis ..........................................................................216 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel ........................................................................................217 4.2. Linnade säästev areng .............................................................................................................................217 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud ................................................................................218 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis ........................................218 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud ..................................................................................................................................................219 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused ..................................219 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad ..........................................................................................................219 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus ..................................................219 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused..........................................................................................................................................220 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll .........................................................................................................................................220 7.1. Asjaomased asutused ja organid .........................................................................................................220 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine ......................................................................................................220 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine .............................................225 9. Eeltingimused ..................................................................................................................................................226 3 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine.....................................................................................237 11. Horisontaalsed põhimõtted........................................................................................................................237 11.1. Säästev areng ...............................................................................................................................................237 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine .................................................................237 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ........................................................................................................237 12. Eraldiseisvad elemendid .............................................................................................................................237 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks .......................237 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik ........................................................................................................237 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid ..............................................................242 4 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (edaspidi ESI) on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine). Rakenduskava on koostatud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: 1. Vahendid tuleb kontsentreerida piiratud arvu oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele, et saavutada oluline muutus, kasutamissuutlikkus ning parem koordineeritus. 2. Planeerimisel tuleb arvestada tegevuste pikaajalise mõju ja rakendusvõimega. Rahastamisprioriteetide valikul kasutati alternatiivide võrdlemiseks neid põhimõtteid täpsustavaid valikukriteeriume: 1. Kooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega; 2. Euroopa Liidu tasandi lisandvaartus ja rahvusvahelise koostoo voimalus; 1. Poliitikavaldkondade ülene (koos)mõju; 2. Võimendusefekt ja tulevikuvalmiduse kasv; 3. Vahendite piisav kontsentreeritus; 4. Sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste olemasolu. Eelnevast tulenevalt on rakenduskava fookus suunatud Eesti 2020 kesksetesse eesmärkidesse panustavatele investeeringutele. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgid on: 1. Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni (2012. a vastav näitaja oli 68,7%). 2. Tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni (2012 vastav näitaja oli 71,7%). Eesmärkide saavutamiseks jätkatakse ja arendatakse senist poliitikat nii töötajate oskuste taseme tõstmiseks, tööjõu pakkumise suurendamiseks, erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks, ettevõtlust toetava infrastruktuuri arendamiseks kui ka investeeringute soodustamiseks (eriti ekspordipotentsiaaliga ja kõrgema lisandväärtusega valdkondades). Konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks ning partnerlusleppe peatükis 1.1. kirjeldatud arenguvajaduste lahendamiseks panustatakse struktuurivahenditega allpool toodud nelja Eesti 2020 valdkonda. 5 1.1.1. Haritud rahvas ja sidus ühiskond Kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma erialase ettevalmistuseta1, mis mõjutab oluliselt nende konkurentsivõimet tööturul. Põhihariduse või sellest madalama taseme haridusega isikute töötuse määr oli 2011. aastal üldisest töötuse määrast poole kõrgem. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu 30%-ni (aastal 2012 oli see 30,31). Kutse ja erialase haridusega täiskasvanute osakaalu suurendamiseks rakendatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist. Kavas on toetada madalama haridustasemega täiskasvanute toomist õppesse, pakkudes neile tööalast täiendkoolitust ja ümberõppekursusi, arendades tööhõivelisust parendavaid võtmepädevusi ning pakkudes õppes osalemist toetavaid tugiteenuseid. Täiskasvanute õppesse toomisega panustatakse ka Eesti 2020 eesmärki suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 20%-ni (2012. a 12,9%). Ilma erialase hariduseta inimeste suure osakaalu põhjusteks noorte seas on suur põhihariduse või üldkeskhariduse järgne õpingute mittejätkamine või katkestamine ning üldkeskhariduse eelistamine kutsekeskharidusele. Vähendamaks aastaks 2020 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-le (2012 vastav näitaja 10,5%), panustatakse karjääri- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamisse, indiviidikesksema õpikäsitluse juurutamisse ning investeeritakse põhikooli ja gümnaasiumivõrgu lahutamisse ning spetsiifilisi ressursse nõudvate erialade õpetamisele ühes hoones. Õpilasekesksem õpikäsitlus ning toetavad karjääri- ja õppenõustamise teenused toetavad õpilaste valikuid õppida edasi nende võimetele vastaval haridustasemel ning väldivad valedest valikutest tingitud väljalangemist. Gümnaasiumiastmest lahutatud põhikoolide õpilased asuvad suurema tõenäosusega õppima kutsekooli, mistõttu aitab põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine kaasa parematele edasiõppimisvalikute tegemisele. Samuti panustavad põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse tehtud investeeringud koolivõrgu demograafiliste muutustega kohandamisse ning hariduslike erivajadustega õpilaste võimalustele saada haridus tavakoolis. Eesti hariduspoliitika peamiseks suunaks pikemas perspektiivis on kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, samuti riigi rahastatavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine2, mida väljendab ka Eesti 2020 eesmärk suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaal 40%-ni. Eestis on elluviimisel kõrgharidusreform, millega tagatakse tasuta juurdepääs eestikeelsele kõrgharidusele neile, kes õpivad täiskoormusel. Reformi üks osa oli ka üleminek seniselt koolitustellimuste rahastamismudelilt tegevustoetuste süsteemile, mille käigus sõlmitakse ülikoolidega tulemuslepingud, suurendades ülikoolide vastutust tegevuse tulemuslikkuse eest. 2014-2020 perioodil on oluline fookus õppejõudude arengu toetamisel ning õppekavade kaasajastamisel viisil, et tagada kvaliteetsem ja ühiskonna, sh tööturu vajadustele vastavam õpe (nt ettevõtlusõppe oskuste edasiandmine, praktikamoodulite teke). Toetatakse kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste läbiviimiseks. Tulenevalt struktuurse tööpuuduse probleemidest, on oluline varasemast suurema tähelepanu pööramine õppe seostamisele tööturu vajadusega. Asjakohase täiskasvanukoolituse ning kutse- ja kõrghariduse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja – 1 Statistikaamet. 2 Eesti 2020. 6 vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Samuti arendatakse välja toimiv praktikasüsteem kutseõppes ja kõrghariduses ning edendatakse ettevõtlusõpet. Õppe seostamisel tööturu vajadustega panustatakse ka 2013. a riigipõhise soovituse nr 33 täitmisesse. 2012. a oli noorte (15-24. a) töötuse määr 20,9% (keskmine tööpuudus 10,2%)4. See on seotud noorte madala haridustaseme ning õpingute katkestamisega. Eesti 2020 eesmärgiks on noorte töötuse määra vähendamine 10%-ni. Selleks on lisaks eespool kirjeldatud muudatustele haridussüsteemis vajalik hariduses ja hõivest väljas olevate noorte aktiviseerimine, noorte tõrjutusriski ennetamine, noorte suurem kokkupuude tööeluga ning tõhusamad tööturumeetmed noorte aitamiseks. Sekkumised noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja töötuse vähendamiseks on kavandatud ministeeriumite üleses ühiskavas, mis on osa Euroopa Noortegarantiist. Eesti 2020 eesmärgiks on aastaks 2020 tööjõus osalemise määra suurendamise (vanusegrupp 15-64) 75%-ni (2012 vastav näitaja 74,5%). Täna on mitteaktiivsete töösoovijate seas pensionäre, õpilasi, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olevaid inimesi ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejaid. Tööjõupotentsiaali ärakasutamiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks tuleb tegeleda probleemidega, mis põhjustavad tõrjutust või hoiavad inimesi tööturult eemal. Üheks oluliseks töövõimet pässivaks teguriks on tööealise elanikkonna kehv tervis, mistõttu investeeritakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisse ning vähendatakse alkoholi tarbimist, kui suurimat haiguskoormust põhjustavat käitumuslikku terviseriski. Teiselt poolt aidataks tervisekaoga inimesi sobiva töö leidmisel, toetades neid tööturu- ja rehabilitatsiooniteenustega. Töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega parendatakse tänaste töövõimetuspensionäride tööstiimuleid ja töövõimet ning hõlbustatakse nende naasmist tööturule, misläbi panustatakse riigipõhise soovituse nr 25 elluviimisse. Samuti on oluliseks töövõimet ja toimetulekut mõjutavaks teguriks suur hoolduskoormus, seda nii laste vanurite kui ka puudega pereliikmete eest hoolitsemisel. Parandatakse hoolekandeteenuste, sh lapsehoiuteenuste, kättesaadavust, mis leevendab omaste hoolduskoormust laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel. Kvaliteetsete 3 2013.a soovitus: Jatkata joupingutusi haridus- ja koolitussusteemi paremaks vastavusseviimiseks tooturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tooturu osapooli ja rakendades sihiparaseid meetmeid noorte tootuse vahendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga tootajate osalust elukestvas oppes. Tugevdada joupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide eelistamise ja rahvusvahelistamise edendamiseks ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood. 2014.a soovitus: Tagada haridus- ja koolitussusteemi vastavus tooturu vajadustele, tosta oskuste ja kvalifikatsiooni taset, laiendades elukestva oppe meetmeid ja sustemaatiliselt suurendades osalust kutsehariduses ja -koolituses, sealhulgas toopraktikas. Veelgi tohustada teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide prioriseerimist ja spetsialiseerimist ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood, et aidata kaasa rahvusvahelise konkurentsivoime parandamisele. 4 Statistikaamet. 5 2013.a soovitus: Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 2014.a soovitus: Suurendada madalapalgalistele tootajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid tootamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavad joupingutused tooturust koige rohkem eemaldunud inimestele, eelkoige tagades toovoime reformi oigeaegse vastuvotmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutohusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kattesaadavust ja nendele juurdepaasu. Kasutada kooskolastatud meetmeid majandusarengu ja ettevotluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 7 hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamiseks ja jätkusuutlikuks osutamiseks on vajalik juurutada omavalitsuste koostööd teenuste pakkumisel. Parendades kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetset ja tõhusat pakkumist, panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 56 täitmisesse. Majanduskriisi tagajärjel kasvama hakanud pikaajaliste töötute arv on küll viimase paari aasta jooksul langenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel. Vähenemisest hoolimata moodustab pikaajaliste töötute arv endiselt üle poole töötutest (54%), sealjuures on 33,5% töötutest ülipikaajalised töötud (on olnud töötud kauem kui 2 aastat). Eesti 2020 eesmärgiks on vähendada pikaajalise töötuse määra 2,5%-le (2012. a 5,5%). Pikaajalistel töötutel ja tööturu riskirühmadel on tööle sisenemiseks tihti mitmeid takistusi, mida on võimalik lahendada sotsiaal- ja töövaldkonna meetmeid kombineerides, mistõttu panustatakse sekkumistega kombineeritud meetmete pakkumisele. Riskirühmadele täiendavate tööturuteenuste pakkumisega ning töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega leevendatakse tööturu riskirühmade (pikaajalised töötud, noored, vanemaealised ning tervisekahjustusega inimesed, sõjapõgenikud) tööhõivega seotud probleeme. Oluliste regionaalsete väljakutsete leevendamiseks, nagu Tartu ja Tallinna linnapiirkondade väliste regioonide tööealise elanikkonna madal kaasatus hõivesse ning piirkondade vähene osalus majanduskasvus, toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu, luues selle kaudu eeldused töökohtade loomiseks. Kuna üheks olulisimaks pikaajalise töötuse põhjuseks on madal haridustase, panustavad töötuse probleemide lahendamisse ka eespool kirjeldatud elukestva õppe sekkumised. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse riigipõhise soovituse nr 27 täitmisesse. Üle poole pikaajalistest töötutest on mitte-eestlased8 ning nende pikaajalise töötuse määr (9,4%) ületab eestlaste oma (3,7%) üle 2,5 korra. Mitte-eestlaste suurem sidumine ühiskonnaga on oluline nii tööhõive eesmärkide kui ka konkurentsivõimelise majanduse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu suurendatakse mitte-eestlaste teadmisi ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh aktiivsemaks osalemiseks tööturul. 6 2013.a soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 2014.a soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine, eelkoige aktiveerimismeetmeid taiendavate sotsiaalteenuste pakkumine. 7 2013.a soovitus: Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 2014.a soovitus: Suurendada madalapalgalistele tootajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid tootamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavad joupingutused tooturust koige rohkem eemaldunud inimestele, eelkoige tagades toovoime reformi oigeaegse vastuvotmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutohusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kattesaadavust ja nendele juurdepaasu. Kasutada kooskolastatud meetmeid majandusarengu ja ettevotluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 8 Mitte-eestlasteks peetakse sisserandaja taustaga Eesti elanike, kes on jagatud kahte kategooriasse. Esiteks sisserandaja taustaga pusielanikud, kes on Eestis elanud ule viie aasta ja kellel ei ole Eesti kodakondsust voi kes ei raagi eesti keelt emakeelena ja kasutavad vene keelt peamise suhtlusvahendina. Teiseks legaalselt Eestisse sisserannanud valismaalased, kes on riigis elanud vahem kui 5 aastat. 8 Eespool kirjeldatud mitteaktiivsuse ja tööhõiveprobleemide lahendamine aitab vähendada ka suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid 2020. aastaks 15%-ni (2012 vastav näitaja 17,5%). 1.1.2. Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika Eesti majanduse ressursitõhusus on madal ning majandusarenguga suurenevad jätkuvalt selgelt loodusressursside (sh põlevkivi ja ehitusmaavarad) kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Ressursitõhususe suurendamine on üks Eesti 2020 prioriteete: 2020. aastaks on eesmärk hoida kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv võrreldes 2005. aastaga alla 10% (kuni 6269 tonni; aastate 2008-2010 tase oli 6021 tonni) ning säilitada energia lõpptarbimise tase 2010. a tasemel (2818 ktoe; 2011 tase 2761 ktoe). Selleks tuleb ressursitõhususe ning energiatarbimise kasvu piiramise kaudu panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Ka Eesti majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELs. 2010. aastal oli Eesti ELs selle näitaja alusel 2. kohal9. Kavas on panustada energia- ja ressursitõhususe edendamisse ettevõtetes, toetades ressursijuhtimissüsteemide laiemat kasutust ning võimaldades finantsinstrumentide kasutust ressursisäästu tagavate investeeringute tegemiseks. Toetatakse ka jäätmete enamat ringlussevõttu ja korduskasutuseks ettevalmistamist. Roheliste ja vähem CO2-heiteid tekitavate tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtuga luuakse uusi ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi, säilitatakse puhast keskkonda ning võideldakse kliimamuutuste vastu. Samuti on kavas panustada energiasäästu edendamisse kaugküttemajanduses (sh taastuvate energiaallikate suurem kasutus), korterelamutes, väikeelamutes ja linnade tänavavalgustuses. Taastuvenergia edendamist tähtsustatakse samuti nii Eesti 2020 kui ka Euroopa Komisjoni 2012. ja 2013. aasta riigipõhistes soovitustes. 2020. a eesmärk on taastuvenergia osakaal vähemalt 25% energia lõpptarbimisest (2011 tase oli 25,7%). Suund transpordisektori energiasäästu ja taastuvenergia suurendamisele on ühtlasi kooskõlas 2012. ja 2013. aastal Euroopa Komisjoni tehtud riigipõhise soovitusega nr 4, milles komisjon kutsub üles suurendama transpordi energiasäästu. Transpordisektori energiakulu moodustas 2010. aastal 24% energia lõpptarbimisest Eestis ja energia tarbimine on Eesti transpordisektoris pidevalt kasvanud10. Samas on transport üks neljast suurima energiasäästupotentsiaaliga valdkonnast. Edendamaks säästvate transpordikütuste kasutamist (2020. a eesmärk on säästvate kütuste osakaal 10%), panustatakse biokütuste kasutamise pilootprojekti, mille tulemused annavad aluse teistest vahenditest kavandatavatele sekkumistele. Erinevate transpordiliikide keskkonnamõju ja energiamahukuse oluliseks vähendamiseks ning ühistranspordi osakaalu vähenemise pööramiseks kasvule on kavas investeeringud raudteeinfrastruktuuri arendamiseks ning raudteepeatuste paremaks ühendamiseks muude liikumisviisidega. Samuti kavandatakse arendada saartevahelist laevaühendust, toetada investeeringuid lennujaama keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks ning maanteeliikluse arendamiseks, sh ohutuse parandamiseks. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate ning piirkondlike konkurentsivõime kavade alusel toetatakse investeeringuid säästva liikuvuse arendamiseks linnapiirkondades, et seeläbi parandada ligipääsu töökohtadele ning avalikele teenustele. Kuna tõhusama ressursikasutusega ja loodussõbralikum äritegevus on üheks konkurentsivõime tuumikteguriks, muutub puhta ja loomuliku loodus- ja elukeskkonna säilitamine vajaduse kõrval üha enam Eesti eeliseks. Eesti huvides on vähendada nii Läänemere reostuskoormust kui ka panustada piirkondlikku koostöösse Läänemere merekeskkonna kaitseks. 9 Eurostat. 10 Saastva arengu komisjon, Saastva transpordi raport, 2010. 9 Läänemere valgala reostuskoormuse vähendamiseks ning elanikele ja ettevõtetele nõuetekohase ja säästvama veevarustuse tagamiseks on kavas jätkata investeeringuid veemajanduse infrastruktuuri arendamisse ning jääkreostuse ohutustamisse. Panustatakse ka valmisoleku suurendamisse keskkonnahädaolukordade varaseks avastamiseks ning neile reageerimiseks, vähendades seeläbi neist hädaolukordadest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning inimeste terviseriske. Ökosüsteemiteenuste säilitamiseks ning taastamiseks toetatakse investeeringuid kaitstavate liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks, sh koosmõjus maaelu arengukava raames antavate toetustega Natura 2000 võrgustiku säilitamiseks ja pool- looduslike koosluste hooldamiseks. 1.1.3. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesti majanduse struktuur on ebasoodne ja vähekapitaliseeritud. 2012. aastal moodustas Eesti tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 68,7% ELi keskmisest. Töötlevas tööstuses moodustas loodav lisandväärtus Eestis 2010. aastal 51% ELi keskmisest. Tänane majandusstruktuur keskendub veel paljuski tööjõumahukale tootmisahelas allpool paiknevale tootmisele (allhange), mis loob lõpptootega võrreldes vähem lisandväärtust. Samuti iseloomustab Eesti konkurentsivõimet madal innovatsioonivõimekus ning teadus- ja arendustegevuse vähene kohalik mõju. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 3%-ni SKPst (2012. a 2,19%) ja tööjõukulude kasv ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot (2011. a 2,8%). Kavas on edendada nutika spetsialiseerumise metoodika alusel valitud kasvualade arengut. Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine [11] (arvestades nutika spetsialiseerumise metoodikat ei pruugi need kasvualad tuginedes ettevõtlikule avastusprotsessile kogu perioodiks jääda samaks). Samuti toetatakse teadus- ja arendustegevuses ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd (sh sünergia ELi teaduse raamprogrammiga Horisont 2020), üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsusust ja järelkasvu tekkimist, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui ka riikliku tähtsusega) ja jätkatakse teaduse populariseerimist. Lisaks töötatakse välja meede ettevõtete arengu terviklikuks toetamiseks, et pakkuda terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevatele ettevõtetele kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel. Uute toodete-teenuste loomisel ja ärimudelite uuendamisel peitub suur kasvuvõimaluste kogum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia paremas rakendamises. Teadmistepõhise majanduse üheks kasvu eelduseks on tervet Eestis kattev kiire lairibataristu ja e-teenuste alustaristu pidev arendamine, mis toetab teiste majandus- ja elualade potentsiaali paremat kasutamist – tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses, paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Eksportivate ettevõtete osakaal on Eestis väike. Eesti majanduse taastumine käesolevast kriisist on toimunud ekspordi toel (mille osatähtsus ulatus 2011. aastal 93%-ni jooksevhindades arvutatuna SKP-st) ning valdav osa sellest kujunes ettevõtlussektoris, mis andis ligi 90% kogu lisandväärtuse juurdekasvust12. Siiski on eksportivate ettevõtete osakaal väike, moodustades vaid 11 Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus Eesti Arengufond (http://www.arengufond.ee/wp- content/uploads/2013/06/Nutikas-spetsialiseerumine-20_02_2013.pdf ). 12 Statistikaamet. 10 16% ettevõtete koguarvust13. Teiseks on ekspordibaas kitsas ja kulueelistel põhinev. Sisemaise turu väiksuse tõttu on eksport Eesti majanduse arengul ka tulevikus võtmetähtsusega ning välisriikides tegutsemise edukus saab paljudele ettevõtetele kriitiliseks edufaktoriks. Eesseisvate väljakutsete lahendamiseks on vajalik kapitalile ligipääsu parandamine ja välisinvesteeringute suurendamine. Kasvu jätkumiseks, uute töökohtade tekkeks ja ärialade arendamiseks vajab Eesti olulises mahus investeeringuid, sh välisinvesteeringuid, sest ainult oma allikatest Eesti kasvuvõimaluste kasutamisest tekkivate vajaduste katteks ei piisa. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 0,11%-ni (2011. a 0,099%). Kavas on aidata kaasa ettevõtete ekspordivõime ja loodava lisandväärtuse tõstmisele, Eesti elanike ettevõtlikkuse kasvule ning ettevõtete kasvupotentsiaali realiseerimisele (sh piirkondliku ettevõtluse, loomemajanduse ja turismiteenuste ekspordi arendamisele) ja VKEde kapitalile ligipääsu parandamisele. Eesti 2020 seatud eesmärgid ja Eesti arenguvajadustest lähtuvalt kavandatud sekkumised toetavad ka 2013. aasta riigipõhine soovitus nr 3 täitmist, tugevdades jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide eelistamise ja rahvusvahelistumise edendamiseks ning süvendades ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. 1.1.4. Jätkusuutlik ja kohanduv riik Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgiks keskpikas perioodis on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk ning riigi konkurentsivõimet toetav eelarvepoliitika. Selle saavutamiseks on tarvis suurendada avaliku sektori paindlikkust ning ohjata kulutusi. Mõjususe ja tõhususe saavutamiseks on oluline tugev avalik teenistus ning optimaalsel tasemel pakutavad kulusäästlikud avalikud teenused, tagades samas nende kvaliteedi, kättesaadavuse ning regionaalse tasakaalustatuse. Inimeste ja organisatsioonide arendamine, poliitikakujundamise võimekuse tõstmine ning avalike teenuste (sh kohalike avalike teenuste) parem korraldamine võimaldavad leevendada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud madala poliitikakujundamise kvaliteediga nii keskvalitsuse, kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisavate kompetentsidega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhisesse soovituse nr 514 täitmisesse. 13 Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet. 14 Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 11 1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. Ülevaade temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide valiku põhjustest sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.3. Temaatilise eesmärgi ja investeerimisprioriteedi valiku põhjendus: 13 - COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. COVID-19 levik jõudis Eestisse 2020 veebruaris. COVID-19 tingitud kriisil on olnud negatiivne laiaulatuslik mõju kogu elanikkonnale ning majandusele. Oluliselt on suurenenud töötus, majandusnäitajad on langenud, eriti turismisektoris, kus ettevõtted on jäänud peaaegu rahavoota. 2020 esimene laine läks haiguse leviku vaatest Eestist üle kergelt, kuid 2020 sügisel alanud teine laine on väga ulatuslik ning see on pannud väga suure surve haiglatele ja hoolekandeasutustele, kus haigete isoleerimise võimekus on piiratud. Seetõttu on lisaks COVID investeeringutele testimiseks, vaktsineerimiseks, töötajate koolitamiseks ja uuringuteks, vajalik ka investeerida haiglavõrgu infrastruktuuri. 2020/2021 riigipõhistes soovitustes on välja toodud vajadus võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed pandeemia ohjamiseks, majanduse taastamiseks ja elavdamiseks, hooldusvõimekuse parendamiseks ning kriitiliste meditsiinivarude tagamiseks. Euroopa Regionaalarengu Fond REACT-EU Eesti 2023. aasta eesmärgiks on suurendada COVID-19 levikust tingitud kriisile ja edasistele sarnastele kriisidele vastupanuvõimet tervishoiusektoris ning võtta kasutusele meetmeid ühiskonna tavapärase toimimise juurde naasmiseks. Selleks eraldatakse vahendid COVID meetmetesse (nt testimisvõimekuse tagamine, elanikkonna üldise vastupanuvõime loomine vaktsineerimise läbi) ning tehakse investeeringuid haiglate toimepidevuse tagamiseks (sh olemasolevate palatite ümberehitamine isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite rajamine koos hapnikuravi võimekuse tõstmisega) ning kohandatakse üldhooldekodusid COVID- laadsete nakkuste leviku tõkestamiseks. Lisaks rahastatakse COVID seireuuringuid paremaks riskikollete avastamiseks. Selleks, et tõsta tervishoiukriisidele reageerimise võimekust rekonstrueeritakse või tehakse juurdeehitused Haiglavõrgu Arengukava haiglatele (Hiiu, Järva, Lõuna-Eesti haigla EMOd, PERHi verekeskus, PERHi B korpus, TÜKi A korpus, Kuressaare Haigla ja Lõuna-Eesti haigla), investeeringute tegemisel lähtutakse Tervisesüsteemi plaanist COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal. Toetuste eesmärgiks on valmistada ette turismivaldkonna taastumist sobilike meetmete kaudu, mis soodustavad struktuurseid ja sisuliselt vajalikke muudatusi ning kogu turismiökosüsteemi paremat toimimist pärast COVID-19 pandeemiat. Toetatakse turismisektori digi- ja rohepööret, uute ärimudelite ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, senisest kõrgemale lisandväärtusele suunatud toodete ja teenuste arendamist eesmärgiga kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõime rahvusvahelise reisimise taastumisel. Muude ettevõtlustoetuste eesmärk on toetada COVID-19 kriisist väljumiseks ettevõtete toodete, teenuste, tehnoloogiate 12 rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete ekspordimüügi tulu, sh aidata Eesti ettevõtjatel COVID- 19 kriisist väljuda ja COVID-19 kriisi mõjusid ühiskonnas leevendada, töötades välja ja tuues turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid, teenuseid, tehnoloogiad ning läbi viia strateegilisel planeerimisel põhinevaid ärimudeli muutusi COVID-19 kriisist väljumiseks. Majanduse elavdamise ja kliimameetmena toetatakse elamuasemesektori (korterelamud) energiasäästlikumaks muutmist tervikliku rekonstrueerimise läbi. Euroopa Sotsiaalfond REACT-EU Selleks, et toetada väiksema konkurentsivõimega tööd otsivaid inimesi nende tööotsingute protsessis pakub Töötukassa sihtrühmale erinevaid tööturuteenuseid. COVID-kriisi vaates on eriti oluline võimaldada inimestele tööle jäämist, tööturul püsimist, pakkuda töötutele ja riskirühmadele koolitusi, ümberõpet ja muid teenuseid. Lisaks koolitatakse sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi (nt hooldekodud, erihoolekandeasutused, päevakeskused) COVIDiga toimetulekul, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks toetatakse praktika läbiviimist ning pakutakse kriisinõustamist ja ohvriabi. Tabel a: Temaatilise eesmärgi ja investeerimisprioriteedi valiku põhjendus Valitud Valitud Valiku põhjendus/ kriisist väljumise temaatiline investeerimisprioriteet soodustamise mõju eesmärk 13 - COVID-19 COVID-19 1. Eesti 2035 sihid. pandeemiaga pandeemiaga seotud 2. 2020 riigipõhised soovitused. seotud kriisist kriisist väljumise ja väljumise ja selle selle sotsiaalsete 3. COVID väljumise plaani neli eesmärki: sotsiaalsete tagajärgedega  Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tagajärgedega võitlemise tugi ning tervis ehk pidurdada viiruse levik ja leevendada võitlemise tugi majanduse viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui ning majanduse valmistumine ka pikaajalises vaates. valmistumine roheliseks, digitaalseks  Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu roheliseks, ja vastupidavaks naasmine ehk leevendada eriolukorra digitaalseks ja taastumiseks piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese vastupidavaks sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele taastumiseks. ning igapäevasele toimetulekule.  Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist.  Tagada ühiskonna ja riigi toimimine. 4. Tervisesüsteemi plaan COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal. 5. COVID-19 vaktsineerimise plaan eesmärgiga kaitsta enim haavatavaid Eesti elanike ehk riskirühmi, vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ja surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele, kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid ja kaitsta Eesti elanikkonda. 13 1.3. Rahaeraldiste põhjendus Sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.1. ja 1.3. Temaatiline eesmärk „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks“ vahendite toel aidatakse võidelda COVID-19 kriisiga üle kogu Eesti. REACT-EU vahendid on otsustatud olulises ulatuses (90%) kasutada ERF REACT-EU sekkumisteks – tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, kriisist enim mõjutatud ettevõtluse toetamiseks (sh turism), majanduse elavdamiseks, Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks ning tehnilise abi lisanduvate kulude katteks (ca 2% REACT-EU ERF ja ESF eelarvest). ESF REACT-EU-st (7%) rahastatakse tööturuteenuste täiendavat pakkumist, COVID-19 kriisiga seotud nõustamist, koolitamist ja ohvriabi. 3% eraldatakse toiduabi täiendavaks rahastamiseks. COVID-vastased tegevused katavad kogu Eestit, kõiki maakondi, vaktsineerimist alustatakse riskirühmade kaupa, kattes need üle Eesti, samuti on COVID-testimine kättesaadav üle kogu Eesti. Investeeringud HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamiseks isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks ning üldhooldekodude kohandamised viiruse tõkestamiseks on suunatud Eesti erinevate regioonide üldhooldekodudele. Haiglavõrgu investeeringute valikul on samuti lähtutud üle-Eestilisest kaetusest (mõlemad suuremad saared, Lõuna-Eesti, Kagu-Eesti, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti). Ettevõtete toetusi pakutakse samuti üle Eesti ning korterelamute renoveerimisel on kõrgem toetuse määr väljaspool Harju- ja Tartumaad. Ka Töötukassa pakub tööturuteenuseid üle Eesti. Tabel 1. Ülevaade rakenduskavas esitatud investeerimisstrateegiast. 14 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal 1. Ühiskonna ERF 282 650 7,63% 10. Investeeringud haridusse, Demograafiliste 1) Keskhariduse tasemel vajadustele 362 Investeerimine koolitusse ja kutseõppesse muutustega arvestav ja õppurite vastav haridus haridusse, oskuste omandamise eesmärgil kaasava hariduse jagunemine ja hea koolitusse ja ja elukestvasse õppesse põhimõtetest lähtuv üldkeskhariduse ettevalmistus oskuste haridus- ja koolitustaristu üldhariduskoolide võrk, ja kutsekeskhariduse vahel; osalemaks omandamiseks arendamise läbi. mis tagab võrdse ligipääsu 2) Gümnaasiumiastmega tööturul. kutsekoolitusse kvaliteetsele haridusele koolide arv; ja pidevõppesse kõigis Eesti piirkondades. 3) Ruutmeetreid õpilase kohta haridusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel; 4) Raskete hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli; 5) Tavakooli kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe õpilastest 15 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal ESF 192 5,21% 10. Koolist väljalangemise Kvaliteetsete hariduslike 1) Osakaal õppuritest, kes on 940 211 Investeerimine ennetamine ja vähendamine tugiteenuste abil varase põhikooli 3. kooliastmes haridusse, ning võrdse juurdepääsu koolist ja saanud tugimeetmest koolitusse ja hõlbustamine kvaliteetsele haridussüsteemist karjääriinfot ja/ või – oskuste haridusele nii koolieelsetes lahkumise vähendamine individuaalnõustamist ning omandamiseks lasteasutustes kui ka põhi- ja ning karjäärivalikute peale põhihariduse kutsekoolitusse keskkoolis sealhulgas toetamine. lõpetamist järgneva ja pidevõppesse formaalsed, mitteformaalsed ja kalendriaasta 10. novembri informaalsed õpivõimalused seisuga osalevad järgmise reintegreerimiseks haridusse ja taseme õppes koolitusse. 2) Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes kasutavad ESFist toetatud piirkondlike õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid Õpetajate, õppejõudude, Osakaal koolitustel (maht koolijuhtide ja vähemalt 30 ak tundi) osalenud noorsootöötajate õpetajatest, haridusasutuste õpetamispädevuse juhtidest ja noorsootöötajatest, parandamine, et kes said koolituse lõppedes rakenduks iga õppija kvalifikatsiooni. individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides. 16 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal Kasutusele on võetud 1) 8. klassi õpilaste osakaal, kes kaasaegne ja uuenduslik õpivad koolides, kus õppevara. õpetajad kasutavad ESF- toel arendatud IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest; Kõikide vanuserühmade Õpe kutse- ja 1) Õpipoisiõppes osalenutest võrdsete võimaluste kõrghariduses on edukalt lõpetanute määr; parandamine juurdepääsul suuremas vastavuses 2) Programmis osalenud elukestvale õppele tööturu vajadustega ning õppeasutuste osakaal, kes on formaalsetes, toetab ettevõtlikkust. ettevõtlusmooduli mitteformaalsetes ja kasutusele võtnud; informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste Kutse- ja erialase 1) ESF tugimeetmest edendamine, sealhulgas kvalifikatsiooniga toetatavate täiskasvanud karjäärinõustamise ja täiskasvanute osakaal on õppurite õpingute omandatud oskuste hindamise suurenenud, inimeste katkestamise määr kaudu. elukestva õppe mittestatsionaarses võtmepädevused on tasemeõppes; paranenud ning 2) Täiskasvanute suurenenud on nende täienduskoolitustel konkurentsivõime osalenud, kes lahkudes tööturul. saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse; 2. Sotsiaalse ERF 204 654 5,53% 9. Sotsiaalse Investeeringud tervishoidu ja Regionaalselt 1) Vastuvõttude arv kaasatuse 743 kaasatuse sotsiaalsesse taristusse, mis kättesaadavad, esmatasandi suurendamine. edendamine panustavad piirkondlikku ja kvaliteetsed ja 17 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal ning vaesuse ja kohalikku arengusse, jätkusuutlikud tervisekeskustes 1000 mis tahes vähendades tervisealast tervishoiuteenused. inimese kohta; diskrimineerimi ebavõrdsust ning edendades 2) Üld- ja kohalike haiglate se vastu sotsiaalset kaasatust osakaal, kus piirkondlik võitlemine. parandatud juurdepääsu kaudu haigla/pädevuskeskus on sotsiaal-, kultuuri- ja omandanud meelelahutusteenustele, ning osaluse/otsustusõiguse üleminek hooldeasutustes 3) Ida-Viru keskhaigla pakutavatelt ambulatoorsete hoolekandeteenustelt vastuvõttude osakaal kohalikule maakonna elanike kõikidest hoolekandestruktuurile. ambulatoorsetest vastuvõttudest Kvaliteetsem ja Iseseisvat toimetulekut integreeritum teenuste toetavate teenuste ja struktuur toetab ööpäevaringsete psüühilise erivajadusega institutsionaalsete inimeste kogukonnas hooldusteenuste kohtade elamist ning puudest suhtarv erihoolekandes. tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks ESF 141 465 3,82% 9. Sotsiaalse Juurdepääsu parandamine Lapsehoiu ja puuetega Osalejad, kes 6 kuud pärast 851 kaasatuse taskukohastele, jätkusuutlikele laste tugiteenuseid saanud lapsehoiu ja/või puuetega laste edendamine ja kvaliteetsetele teenustele, hooldajate osalemine tugiteenuse saamise algust on ning vaesuse ja tööturul on suurenenud. tööturul. 18 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal mis tahes sealhulgas tervishoiuteenustele Hoolekandeteenuseid 1) Osalejad, kes 6 kuud pärast diskrimineerimi ja üldhuvi sotsiaalteenustele. saanud erivajadustega, hoolekandeteenuse saamise se vastu hoolduskoormusega ja algust on tööturul; võitlemine. toimetulekuraskustega 2) Osalejate suhtarv, kes said inimeste osalemine aasta jooksul ESFist tööturul on suurenenud toetatud või nende toimetulek hoolekandeteenuseid ning paranenud. kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist. 3) Osalejad, kes 1 kuu pärast vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuse saamist on tööturul Teenust saanud inimeste Osalejad, kelle hulgas on alkoholi alkoholi tarvitamine on liigtarvitamise riskitase vähenenud. vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust. Aktiivne kaasamine, sealhulgas Kohanemis- ja Kohanemis- ja eesmärgiga edendada võrdseid lõimumisteenustes lõimumisprogrammi läbinute võimalusi ja aktiivset osalemist osalenute arv, kelle eesti keele oskus, ning parandada tööalast konkurentsivõime Eesti praktiline informeeritus ja konkurentsivõimet. ühiskonnas, sh tööturul, teadmised Eesti riigi, ühiskonna elukestvas õppes ning ja kultuuri kohta on paranenud. kodanikuühiskonnas 19 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal osalemiseks on paranenud. Kaasamine ja 1) Osakaal noortemeetmest tööhõivevalmiduse kasusaajatest kes on parandamine noorte, sh sihtgrupile suunatud tõrjutusriskis noorte, seas. tegevused läbinud; 2) Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15- 26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest. 3. Tööturule ESF 203 605 5,50% 8. Kestva ja Tööotsijate ja mitteaktiivsete Vähenenud töövõimega 1) Töötavad inimesed, kelle juurdepääsu 301 kvaliteetse inimeste, sealhulgas inimeste osalemine töövõimet hinnati osaliseks parandamine tööhõive pikaajaliste töötute ja tööturult tööturul ja tööhõives on ning kes on säilitanud oma ja tööturult edendamine ja eemale jäävate inimeste, suurenenud ja tööealise töökoha 12. kuu möödumisel väljalangemise tööjõu liikuvuse töövõimalustele juurdepääs, elanikkonna töövõime peale hindamist; ennetamine. toetamine. sealhulgas ka kohaliku vähenemine on 2) Mittetöötavad inimesed, tähtsusega tööhõivealgatuste pidurdunud, kelle töövõimet hinnati ning tööalase liikuvuse osaliseks ning kes on toetamise kaudu. liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel peale hindamist. Aktiivsetel Osalejad, kes on asunud kuue tööturuteenustel osalenud kuu jooksul pärast programmist väiksema lahkumist tööle, sh füüsilisest konkurentsivõimega isikust ettevõtjana. sihtrühmade tööhõive on suurenenud. 20 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal 4. ERF 588 717 15,90% 1.Teaduse, Teadus- ja uuendustegevuse T&A on kõrgetasemeline 1) Erasektori rahastatud Kasvuvõimelin 467 tehnoloogilise taristu ja võimekuse ja Eesti on rahvusvahelises avaliku sektori teadus- ja e ettevõtlus ja arendustegevus täiustamine, et arendada TAI alases koostöös arendustegevuse kulutuste seda toetav e ja teadus- ja uuendustegevuse aktiivne ja nähtav. osakaal; teadus- ja innovatsiooni alast kõrget kvaliteeti ning 2) Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevu edendamine. edendada eelkõige Euroopa arendustegevuse s. huvides tegutsevate raamprogrammis Horisont pädevuskeskuste tööd. 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, teadus- ja uuendustegevusse TAI süsteem toetab 1) Erasektori teadus- ja suunatud ärialaste majandusstruktuuri arendustegevuse TA investeeringute soodustamine, muutumist kulutuste osakaal (% SKP- ettevõtete, teadus- ja teadmistemahukamaks ja st); arenduskeskuste ning sotsiaalsete väljakutsete 2) Ülikoolide ja teiste kõrgharidussektori vaheliste lahendamist. kõrgkoolidega sidemete ja sünergiate innovatsioonialast koostööd arendamine, eelkõige teinud ettevõtete osakaal investeeringute edendamine kõigi küsitletud ettevõtete toodete ja teenuste hulgas. arendamisse, tehnosiirdesse, Innovaatilised lahendused Ressursitootlikkus. sotsiaalsesse innovatsiooni, suurendavad ettevõtete ökoinnovatsiooni, avalike ressursitootlikkust. teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse 21 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal ja avatud innovatsiooni Eesti ettevõtted pakuvad Müügitulu uutest või oluliselt soodustamisse läbi nutika uuenduslikke kõrge muudetud toodetest või spetsialiseerumise, ning lisandväärtusega tooteid teenustest. tehnoloogiliste ja rakenduslike ja teenuseid. teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, Tervishoiuteenuste Haiglaravil olevate COVID-19 arenenud tootmisvõimsuste kriisidele reageerimise patsientide arv. suutlikkusse ja esimese suutlikkus Eestis on toodangu toetamine, eelkõige tõusnud. võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas , aga ka selliste investeeringute edendamine, mis on vajalikud tervishoiuteenuste kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamiseks. ESF 10 200 0,28% 10. Kolmanda taseme või Eesti majandusstruktuuri IKT prioriteetsete 000 Investeerimine samaväärse hariduse muutmine teadussuundade haridusse, kvaliteedi, tulemuslikkuse ja teadmistemahukamaks uurimisrühmadesse programmi koolitusse ja kättesaadavuse parandamine, läbi nutika raames lisandunud teadlaste oskuste et suurendada osalust ja spetsialiseerumise. juhendamisel kaitstud lõputööde omandamiseks parandada haridustaset, arv. kutsekoolitusse pidades eelkõige silmas ja pidevõppesse ebasoodsas olukorras olevaid inimesi 22 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal 5. VKEde ja ERF 438 538 11,85% 3. VKEde ja VKEde kasvupotentsiaali VKEd on orienteeritud 1) VKE-de poolt loodud piirkondliku 775 põllumajanduss toetamine piirkondlikel, kasvule ja ekspordile. lisandväärtus töötaja kohta ettevõtluse ektori (EAFRD riiklikel ja rahvusvahelistel (jooksevhindades); arendamine. puhul) ning turgudel ja 2) Eksportivate ettevõtete arv. kalandus- ja innovatsiooniprotsessides vesiviljelussekto osalemise toetamine. ri (EMKFi puhul) konkurentsivõi me suurendamine. 8. Kestva ja Tööhõivesõbraliku Majandusaktiivsus Väljaspool Harjumaad ja kvaliteetse majanduskasvu toetamine väljaspool Tallinna ja Tartumaad loodud SKP osakaal tööhõive sisemise potentsiaali Tartu linnapiirkondi on Eesti SKP-st. edendamine ja arendamise kaudu osana kasvanud. tööjõu liikuvuse konkreetsete piirkondade toetamine. territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. 6. ÜF 260 590 7,04% 4. Vähese CO 2 - Energiatõhususe, aruka Energiasäästlik 1) Arvestuslik keskmine Energiatõhusu 149 heitega energiajuhtimise ja eluasemesektor ja energiasääst s. majandusele taastuvenergia kasutamise tänavavalgustus. rekonstrueeritud ülemineku toetamine avalikus taristus, kortermajades; 23 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal toetamine sealhulgas üldkasutatavates 2) Eeldatav keskmine kõikides hoonetes ja eluasemesektoris. valgustuspunkti sektorites. installeeritud elektriline võimsus. 7. Veekaitse. ÜF 180 019 4,86% 6. Investeeringud veesektorisse, Nõuetekohane 1) Ühisveevärgist 854 Keskkonnahoid et täita liidu keskkonnaalase veemajandustaristu nõuetekohast joogivett ja õigustiku nõuded ja rahuldada reoveekogumisaladel. saavate inimeste osakaal keskkonnakaits liikmesriikide enam kui 2000 inimest e ning investeerimisvajadused seoses teenindavates veevärkides; ressursitõhusus nendest nõuetest rangemate 2) Reovee kogumise ja e edendamine. nõuete täitmisega. puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal. Korrastatud saastunud 1) Korrastatud riikliku alad, veekogud ja tähtsusega märgalad. jääkreostusobjektide osakaal; 2) Veekogumid, kus on vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht; 3) Ökosüsteemile omase veerežiimiga alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast. 24 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal 8. Roheline ÜF 110 937 3,00% 5. Selliste investeeringute Kliimamuutuste ja 1) Piirkondade arv, kus infrastruktuur 794 Kliimamuutuste edendamine, mis on suunatud ulatuslike reostuste suudetakse samaaegselt ja ga kohanemise, konkreetsete ohtudega põhjustatud kuni 600 ha tulekahju hädaolukorda riskiennetamise toimetulemiseks, hädaolukordadele lokaliseerida ja likvideerida deks ja -juhtimise vastupanuvõime tagamiseks reageerimise võimekuse (4 piirkonda); valmisoleku edendamine. Katastroofide puhul ja kasv. 2) Merereostustõrje võimekus suurendamine. katastroofide tagajärgedega (PPA); toimetulemise süsteemide 3) Uuendatud väljatöötamiseks. hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal. 6. Bioloogilise mitmekesisuse Paranenud seisundis 1) Paranenud või samaks Keskkonnahoid ning mullastike kaitse ja kaitstavad liigid ja jäänud seisundiga liikide ja taastamine, ning ökosüsteemi elupaigad. arv; keskkonnakaits teenuste, sealhulgas Natura 2) Paranenud või samaks e ning 2000 ja roheliste taristute jäänud seisundiga ressursitõhusus edendamine. elupaigatüüpide arv. e edendamine. 9. Jätkusuutlik ERF 93 819 2,53% 4. Vähese CO2 - CO-2 -heidet vähendavate Säästvate liikumisviiside Igapäevaseks töölkäimiseks linnapiirkonda 149 heitega strateegiate edendamine igat kasutajate osakaal on ühistransporti või jalgratast de areng. majandusele liiki territooriumidel, eelkõige kasvanud. kasutavate või jalgsi liikuvate ülemineku linnapiirkondades, sealhulgas inimeste osatähtsus suuremates toetamine säästva mitmeliigilise linnalise linnapiirkondades. kõikides liikuvuse edendamine ning sektorites. kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. 25 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal 9. sotsiaalse Mahajäänud linna- ja Olulisemad alakasutatud Investeeringute tulemusena kaasatuse maapiirkondade kogukondade alad Ida-Virumaa kasu saanud ettevõtjate ja edendamine füüsilise, majandusliku ja suuremates teenuse osutajate arv. ning vaesuse ja sotsiaalse taaselustamise linnapiirkondades on mis tahes toetamine taaselavdatud. diskrimineerimi Investeeringud tervishoidu ja Kodulähedased lasteaia- ja Lastehoiu ja lasteaiajärjekordade se vastu sotsiaalsesse taristusse, mis lapsehoiuvõimalused pikkus suuremates võitlemine panustavad piirkondlikku ja suuremate linnapiirkondades. kohalikku arengusse, linnapiirkondade elanike vähendades tervisealast jaoks on tagatud. ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 10. ÜF 470 12,71% 7. Säästva Euroopa ühtse mitmeliigilise Paremad ühendused 1) Rahvusvaheliste reisijate arv Jätkusuutlik 677 882 transpordi ja transpordipiirkonna toetamine, TEN-T võrgustikus. aastas (õhu-, vee- ja transport. tähtsate investeerides TEN-T-sse. bussitransport); võrgutaristute 2) Halvas seisundis teede kitsaskohtade osakaal TEN-T võrgustiku kõrvaldamise teedest. edendamine. Keskkonnasõbralike Jätkusuutlik transport, sh 1) Rongireisijate arv aastas; (sealhulgas madala raudteetransport TEN-T 2) Ühistranspordi kasutajate, müratasemega) ja vähese CO2 - võrgustikus. jalgsi ja jalgrattaga liikujate heitega transpordisüsteemide, osakaal. 26 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. 11. IKT ERF 79 175 2,14% 2. IKTle Lairibaühenduse Kogu Eesti elanikkonnal 100 Mbp/s või suurema teenuste 270 juurdepääsu, kasutuselevõtu ja kiire on võimalik kasutada kiirusega ühenduste osakaal taristu. selle ühendusega võrkude kiiret internetti. interneti püsiühenduste tehnoloogia väljaarendamise laiendamine koguarvust. kasutamise ning ning arenevate tehnoloogiate ja kvaliteedi võrkude digitaalse majanduse parandamine. jaoks kasutuselevõtmise toetamine. e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse, e- Teenuste baastaristu 1) Turvalise elektroonse kultuuri ja e-tervishoiu alaste toetab e-teenuste identiteedi (ID-kaart, mobiil- IKT rakenduste tugevdamine. kasutuselevõttu Eestis ja ID jne) kasutajad; piiriüleselt. 2) X-tee vahendusel Eesti ametiasutuste poolt pakutavad e-teenused. 12. ERF 109 460 2,96% 11. Riigiasutuste Ametiasutuste ja sidusrühmade Avalikke teenuseid 1) Rahulolu avalike teenuste Haldusvõimek 907 ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse pakutakse kättesaadavalt, kvaliteediga (16.-74- us. institutsioonilis ning tõhusa avaliku halduse ühtselt, kasutajakeskselt ja aastaste elanike hulgas); e suutlikkuse ja parandamine ERFi nutikalt. 2) Rahulolu avalike teenuste tõhusa avaliku rakendamisega seotud kvaliteediga (ettevõtjate halduse haldusorganite hulgas); edendamine. institutsioonilise suutlikkuse ja 3) Avalikest e-teenustest tõhususe ning seonduvate teadlike elanike osakaal. 27 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. ESF 28 372 0,77% 11. Riigiasutuste Investeeringud Valitsemissektoris on 1) Keskvalitsusest ja 604 ja sidusrühmade institutsionaalsesse suurenenud ameti- ja mittetulundussektorist institutsioonilis suutlikkusse ning riigi, erialane pädevus ning koolituse läbinute osakaal, e suutlikkuse ja piirkonna ja kohaliku tasandi juhtimisvõimekus kelle asjatundlikkus on tõhusa avaliku avaliku halduse ja avalike suurenenud; halduse teenuste tõhususse, pidades 2) Kohalikest omavalitsustest edendamine. silmas reforme, paremat ja mittetulundussektorist õiguslikku reguleerimist ja koolituse läbinute osakaal, head haldustava. kelle asjatundlikkus on suurenenud; 3) Rakendatud uued protsessid; 4) Toetatud keskvalitsuseorganisatsioon ide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Parem Algatuste arv, mis on ESF toetuse poliitikakujundamise tulemusel käima lükatud protsess juurutades parandamaks koostööd, mehhanisme ja tööriistu, kaasamist ja paremat mis aitavad kaasa teabekasutust terviklikumale, poliitikakujundamisel kaasavamale ja 28 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele 13. Tehniline ERF 64 1,73% NA NA Perioodi 2014-2020 1) Avalikkuse teadlikkus abi. 067 347 ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditest. rakenduskava on tõhusalt 2) Rakenduskava/ ellu viidud. partnerlusleppe rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus; 3) Rikkumiste veamäär. 14. Tehniline ÜF 39 1,06% NA NA Perioodi 2014-2020 1) Avalikkuse teadlikkus abi. 308 998 ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditest;. rakenduskava on tõhusalt 2) Rakenduskava/ ellu viidud. partnerlusleppe rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus; 3) Rikkumiste veamäär. 15. ERF 186 462 5,04% 13. COVID-19 COVID-19 pandeemiaga seotud COVID-19 valmisoleku Vaktsineeritute osakaal 16 ja REAC 364 pandeemiaga kriisist väljumise ja selle tagamine vanemate elanike hulgas. T-EU seotud kriisist sotsiaalsete tagajärgedega väljumise ja võitlemise tugi ning majanduse Tervishoiuteenuste Osakaal haiglavõrgu arengukava selle valmistumine roheliseks, kättesaadavuse haiglatest, mille võimekus sotsiaalsete digitaalseks ja vastupidavaks parandamine ja tervishoiu viirusega toime tulla on tagajärgedega taastumiseks hädaolukordadeks paranenud. võitlemise tugi valmisoleku tagamine 29 Rakendus- kavale Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga Liidu Prioriteetne antava Temaatiline prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, Fond toetus Investeerimisprioriteedid suund liidu eesmärk EL vahendite mille jaoks on kehtestatud (eurodes) toetuse kasutamise eesmärgid sihtväärtus osakaal ning majanduse Majanduse elavdamine Eksportivate ettevõtete arv. valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks 16. COVID-19 ESF_R 12 760 0,34% 13. COVID-19 COVID-19 pandeemiaga seotud COVID-19 pandeemiaga 1) Osalejad, kes on säilitanud töö kriisiga EACT- 000 pandeemiaga kriisist väljumise ja selle seotud kriisist väljumine kuue kuu jooksul pärast võitlemine EU seotud kriisist sotsiaalsete tagajärgedega ja selle sotsiaalsete programmist lahkumist. väljumise ja võitlemise tugi ning majanduse tagajärgedega võitlemine. 2) Osalejad, kes on asunud kuue selle valmistumine roheliseks, kuu jooksul pärast programmist sotsiaalsete digitaalseks ja vastupidavaks lahkumist tööle, sh füüsilisest tagajärgedega taastumiseks isikust ettevõtjana. võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks 17. Tehniline ERF 3 700 000 0,10% N/A N/A Perioodi 2014-2020 Rikkumiste veamäär. abi REAC ühtekuuluvuspoliitika T-EU rakenduskava on tõhusalt ellu viidud. 30 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul 2.1.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemiseks tööturul“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 10 „Investeerimine haridusse, oskustesse ja pidevõppesse“ kolme investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest, millest kaks on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja üks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist (Partnerlusleppe ptk 1.1.) ning Eestile tehtud riigipõhistest soovitustest15, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „Koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse“ ja “Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu“. Lisaks ESF-ist rahastatavatele tegevustele, mis peavad toetama õppe sisu ja tugiteenuste kvaliteedi tagamist, on kvaliteetse ja kättesaadava hariduse ning süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud ka investeeringud hariduse infrastruktuuri, et korrastada üldhariduskoolide võrku, mistõttu on ESFi investeerimisprioriteetide kõrval valitud ka ERFi investeerimisprioriteet „Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitusinfrastruktuuri arendamise läbi“. Mitme fondi tegevuste kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab parandada taristusse ja inimressurssi tehtavate investeeringute kooskõla, suurendada sünergiat erinevate haridustasemete ja koolitüüpide vahel ning vähendada fragmenteeritust. Kaasava hariduse põhimõtete juurutamiseks on vajalik investeerida taristu lahendustesse, mis võimaldavad erivajadustega inimeste kaasamist tavakooli. Taristu investeeringuid on vaja toetada erivajadustega laste arengut toetava õpikäsitluse ning õppenõustamisega. Samal ajal on demograafilistest ja kaasava hariduse trendidest lähtuvalt vajalik investeerida HEV koolide infrastruktuuri, tagades sellega kaasaegse õppekeskkonna erivajadusega lastele, keda tavakoolidesse integreerida on keeruline. Gümnaasiumist lahutatud põhikoolide lõpetajatest oluliselt suurem osakaal suundub edasi õppima kutsekooli võrreldes nn pika tsükli koolidega. Suurendamaks kutseõppesse suundujate osakaalu, investeeritakse põhikoolide- ja gümnaasiumide lahutamisse, mida toetatakse kättesaadavamate karjääri-ja õppenõustamisteenustega ning indiviidkesksema õpikäsitluse rakendamisega. Suurendamaks ressursside tõhusat kasutust, investeeritakse erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte 15 3. Jatkata joupingutusi haridus- ja koolitussusteemi paremaks vastavusseviimiseks tooturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tooturu osapooli ja rakendades sihiparaseid meetmeid noorte tootuse vahendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga tootajate osalust elukestvas oppes. Tugevdada joupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide eelistamise ja rahvusvahelistumise edendamiseks ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 31 koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse. 2.1.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.2.1. Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Madala haridustasemega mitteõppivate noorte arv on Eestis endiselt kõrge, mis põhjustab neile noortele raskusi eluga toimetulekul ja riigile täiendavaid kulutusi sotsiaal-, tervise-, sisejulgeoleku jt valdkondades. Väljalangevuse üheks olulisemaks põhjuseks on piisava koolipoolse toe puudumine ning sellest tulenevalt ka noorte väheteadlikud valikud16. Eriti terav on probleem väiksemates koolides, kus vähene õpilaste arv ei võimalda palgata kooli piisava töökoormusega õppenõustamise spetsialiste, sh psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi. Puudu on karjääriteenuste osutajatest ning probleeme on teenuse kättesaadavusega. Karjääriteenused (karjääriinfo, -nõustamine ja -õpe) on praegu tagatud vaid ühele aastakäigule põhikooli 3. kooliastme, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppuritest. Lisaks ei aita kooli tasandi ja kooliväliste tugispetsialistide teenuse ebapiisav kättesaadavus kaasa haridusliku ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtete rakendamisele haridusasutustes ega taga kõikide õpilaste osalemist võimetekohases õppes. Õppuri probleemide liiga hiline märkamine ning nende kuhjumine suurendab koolist väljalangemise tõenäosust ning hilisemaid toimetulekuraskusi. Eestis oli 2012. a novembri seisuga 237 624 last vanuses 1,5–18 aastat, kellest hinnanguliselt 4,5% vajavad puudest või muust erivajadusest tulenevalt eriõpet või õppenõustamisteenust. Oodatava tulemusena suureneb hariduslikke tugiteenuseid (karjääri- ja õppenõustamisteenused) saanute arv, sealjuures paraneb eripedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavus väiksemates üldhariduskoolides. Paranevad õpitulemused ning noored teevad teadlikumaid valikuid, mis vähendab väljalangevust kutseõppest ja gümnaasiumist ning väheneb varajaste haridustee katkestajate osakaal. Tabel 2. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piir Näita Üldine Alg Alg- Baas Sihtväärt And Aru D ko ja väljund vää ja aast us (2023) meal and nna puhu näitaja, rtu sihtv a M N K likas luse kat l mille s äärt sag ego kasu alusel use edu ori tatav eesmär mõõ s a mõõt ke tühi ühik püstitat k akse 16 „Opingute katkestamise pohjused kutseoppes“ (Espenberg, Beilmann jt, 2012-2013). 32 Osakaal õppuritest, Väh Õpila Ei 93 % 2012 - - 96 EHIS Kor kes on põhikooli 3. em ste kohaldu d kooliastmes saanud are arv aast tugimeetmest nen as karjääriinfot ja/ või – ud individuaalnõustami st ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes17 Osakaal Väh Kooli Ei 78 % 2013 85 Toet Kor väikekoolidest (alla em de kohaldu %19 % use d 150 õpilase), kes are arv saaja aast kasutavad ESFist nen arua as toetatud piirkondlike ud nded õppenõustamiskesku ste pakutavaid teenuseid18 2.1.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, mida iseloomustavad näiteks Eesti õpilaste väga head tulemused OECD läbi viidavas PISA uuringus20, siis on haridussüsteemil endiselt väljakutseid. Tänapäeva ühiskond ja majandus ootab inimestelt suuremat ettevõtlikkust ja innovatsiooniteadlikkust, seega on oluline arendada õpilaste loovust ja sotsiaalseid oskusi. Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt on kõigil õppijatel õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Kõik viimasel kümnendil riiklikult kehtestatud tasemehariduse õppekavad on rõhutanud õppijakesksust, võtmepädevuste olulisust, vajadust siduda õppeprotsessis uus teadmine olemasolevaga, lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega, õppida/õpetada mitte faktiteadmisi, vaid õppida õppima ja probleeme lahendama, ning teha seda meeskonnas. Õpetaja ei ole 21. sajandil mitte infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute 17 Holmab riikliku oppekava jargi oppinud ja lihtsustatud oppes oppinud oppureid. Algvaartus naitab 2011. a lopetanuid, kes oppisid 2012. aasta 10. novembri seisuga jargmise taseme oppes (st uldkeskhariduses voi kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjaariinfot ja/voi individuaalnoustamist. Pohikooli kolmanda kooliastme lopuks (7.-9. kl) peavad koik opilased olema saanud vahemalt korra individuaalset karjaarinoustamist, seega indikaator katab koiki pohihariduses toetust saanud opilasi. Valjalangejate arv jargmise oppetaseme esimesel aastal vaheneb tanu pohikoolis saadud tugiteenustele ja karjaarinoustamise tohususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad voimetekohaseid opiteid). 18 Oppenoustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psuhholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused. 19 Algvaartuse allikas: Piret Kamberi bakalaureusetoo „Tugispetsialistide teenuse kattesaadavus Eesti vaikekoolides“ (2013). 20 PISA 2012 uuringu tulemused: http://www.innove.ee/pisa2012. 33 eest. Õpetajate ja tugispetsialistide meeskonna individuaalne lähenemine igale õppijale annab nõrgematele võimaluse koolis toime tulla ning pakub väljakutseid võimekamatele. Töötava õpetaja jaoks on oluline kaasajastada oma kutseoskusi ja -teadmisi (sh IT- ja keelteoskused) võrdselt värskelt tasemeõppe omandanutega. Oodatavate tulemustena on tõusnud õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate kvalifikatsioon ning õpetajate täiendusõpe toetab õpetajate kutseoskuste asjakohastumist. Tänu sellele paranevad õppijate õpitulemused, õpetajate kasutatavad õppemeetodid toetavad noorte individuaalset arengut, loovust, ettevõtlikkust ja innovaatilisust ning toetavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamist ja hariduslike erivajadustega laste paremat toimetulekut koolis. Tabel 3. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirko Näitaja Üldine Algvää Alg- ja Baasaa Sihtväärtu An Aru D nnakat puhul väljund rtus sihtvä sta s (2023) dm and egoori kasutat näitaja, ärtus M N K eal luse a av mille e lik sag mõõtü alusel mõõt as edu hik eesmär ühik s ke püstita takse Osakaal Vähem Osaleja Ei 95%21 % - - 97 To Kor koolituste arenen kohaldu % etu d l (maht ud se aast vähemalt saa as 30 ak ja tundi) aru osalenud an õpetajate ded st, haridusas utuse juhtidest ja noorsoot öötajatest , kes said koolituse lõppedes kvalifikat siooni 2.1.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Oluliseks probleemiks hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel on see, et õpetamismeetodid ja õppevara ei vasta kaasaegsetele nõuetele, on liiga faktikesksed ega toeta õppekava üldeesmärkide täitmist, sealhulgas õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse arendamist, ega arvesta õpilaste hariduslikke erivajadusi. Vähe on kvaliteetset ja riikliku õppekava eesmärkide 21 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 34 saavutamist toetavat kaasaegset e-õppevara ning paljud koolid on ka IKT vahenditega ebapiisavalt varustatud, mistõttu ei ole neil ligipääsu ka olemasolevatele materjalidele. Koolide võimalused ja vajadused õppevara soetamiseks on erinevad, mistõttu on võrdsetel võimalustel õppevara kättesaadavuse tagamine hea eeldus pakutava hariduse ühtlustamiseks. Sekkumiste tulemusena on kasutusele võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara22, tänu sellele toetavad õppemeetodid noorte individuaalset arengut, loovust ja innovaatilisust. Vajaliku õppevara kasutamise võimalused loovad head eeldused õppetöö huvitavamaks muutmiseks ja õpetaja koormuse optimeerimiseks. E-õppevara kättesaadavuse parandamine erinevatele huvigruppidele (elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Tabel 4. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonnak Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärt And Aru D ategooria puhul e vää sihtvä aast us (2023) meal and kasutat välju rtu ärtuse a M N K likas luse av ndnäi s mõõtü sag mõõtüh taja, hik edu ik mille s alusel eesm ärke püstit ataks e 8. klassi Vähem Osaleja Ei 57 % 2011 - - 95 Uuri Kak õpilaste arenenud kohal 23 - % ng s osakaal, du 2012 kor kes da õpivad peri koolides, oodi kus jook õpetajad sul kasutava d ESF-i toel arendatu d IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest 22 Kaasaegne ja uuenduslik oppevara plaanitakse valja tootada vahemalt 12s valdkonnas jargmisest 15st: uldhariduses ainevaldkonnad keel ja kirjandus; matemaatika; võõrkeeled; loodusained; sotsiaalained; kunstiained; tehnoloogia; kehaline kasvatus ning kutsehariduses oppevaldkonnad humanitaaria ja kunstid; sotsiaalteadused, ärindus ja õigus; loodus- ja täppisteadused; tehnika, tootmine ja ehitus; põllumajandus; tervis ja heaolu; teenindus. 23 Algtaseme allikas: European Schoolnet. Survey of Schools: ICT in Education (2012). 35 2.1.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õpingute katkestamise vähendamiseks, noorte haridustaseme tõstmiseks ja sobivate karjäärivalikute tegemiseks tagatakse kvaliteetsete õppenõustamise ja karjääriteenuste kättesaadavus lastele, noortele ja üldhariduses osalevatele täiskasvanutele. Selleks arendatakse praeguste karjääri- ja õppenõustamise teenuseid osutavate keskuste baasil välja maakondlikud hariduse tugiteenuste keskused, mis hakkavad pakkuma lõimitult nii õppenõustamise kui ka karjäärinõustamise teenuseid. Õppenõustamise teenuste pakkumist laiendatakse võrreldes käesoleva perioodiga ka I tasandi teenustele, et tagada ka väiksemate kohalike omavalitsuste koolides, kus õpilaste arv ei võimalda täiskohaga spetsialiste palgata, tugispetsialistide teenuste kättesaadavus õpilastele. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste arendamisega ja teenuse laiendamisega vähendatakse varajast koolist ja haridussüsteemist lahkumist, parandatakse õpitulemusi ning toetatakse õppijate edasisi õpi- ja karjäärivalikuid. Õpetajate ja haridusasutuse juhtide professionaalse arengu toetamiseks rakendatakse arendusmeetmeid riiklike õppekavade õpikäsitluste ja kaasava hariduse põhimõtete kasutuselevõtuks ning õpetaja kutsestandarditest ja haridusasutuse juhi kompetentsimudelist tulenevate võtmepädevuste arendamiseks. Eesmärgiks on oluliselt parandada keskset koordinatsiooni tellitavate koolituse sisu üle otsustamisel. Toetatakse ülikoolide kompetentsikeskuseid nende arendamisel õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavateks keskusteks. Koolivõrgu reorganiseerimine ja õpilaste arvu jätkuv vähenemine perifeersetes piirkondades suurendab vajadust koolituste järele, mis pakuvad ümberõpet mitme aine õpetajaks. Noorsootöötajate arenduse ja koolituse programm toetab noorsootöö kvaliteeti ja mitmekülgsust, loob eeldused noortevaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooni ja pädevuste tõstmiseks ning toetab kaasaegsete metoodikate kasutuselevõttu. Koolimeeskondade arenguprogrammid toetavad koolide tulemuslikkuse, tõhususe ja osapoolte rahulolu suurendamist. Toetavate meetmetega viiakse läbi haridusasutuste juhtide järelkasvuprogramme ning arendusmeetmeid koolimeeskondadele kaasava hariduse põhimõtete laiemaks rakendamiseks. Tagatakse õppevahendite ja õppekirjanduse vastavus kaasaja vajadustele, näiteks e-õppevara ja innovaatiliste õppevaralahenduste loomine, sh nt digikultuuri arengu toetamiseks ja keelteoskuse süvendamiseks. E-õppevara laiem kättesaadavus erinevatele huvigruppidele ( sh elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Õppevara arendamisele ja väljatöötamisele lisaks toetatakse koolide IKT alast valmisolekut, nagu näiteks kiire internetiühenduse tagamine, esitlustehnika soetamine (ja uuendamine) ja õpetajate varustamine arvutitega, et toetada e-õppematerjalide laiemat kasutuselevõttu. Peamiseks sihtgrupiks on õpetajad (kutse- ja üldhariduskoolide õpetajad, sh erivajadustega õpilaste õpetajad), õppejõud, tugispetsialistid (õppenõustajad ja karjääriteenuste spetsialistid), noorsootöötajad, koolijuhid ja õppurid. 36 2.1.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted Toetuse andmise eesmärgid, valdkonnad ja toetuse taotlejate iseärasused määravad projektide valiku korraldamise viisi. Rakendusskeemide valiku koos selleks sätestavate detailsete nõuetega (mh rahastamise eesmärk, toetatavad tegevused ja kulud, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise ja vastavaks tunnistamise kord, projekti hindamiskriteeriumid ja –kord, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise kord, toetuse saaja õigused ja kohustused, toetuse väljamaksmise tingimused ja kord, vaiete menetlemise kord) töötavad välja vastavate valdkondade ministeeriumid ning sätestavad need toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes määratletakse, millistesse ELi vahendite kasutamise eesmärkidesse meetme elluviimisel panustatakse. Korraldusasutus ja Rahandusministeerium jälgivad rakendusskeemile seatud nõuete, mh projekti hindamiskriteeriumite, vastavust tema poolt seatud nõuetele toetuse andmise tingimuste kooskõlastamisel. Rahastatavate projektide valikul lähtutakse muu hulgas järgmistest üldpõhimõtetest: – projekt peab vastama meetme tegevustele ja ning toetama meetme eesmärkide saavutamist; – projekti tulemuste sihipärane kasutamine peab olema tagatud ka peale projekti elluviimise lõppu; – projekti mõju regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele, kui see on asjakohane, peab olema soodne (või vähemalt neutraalne); – toetus peab olema projekti teostamiseks vajalik; – taotleja peab olema võimeline projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu viima. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab üldised projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad eespool nimetatud põhimõtetest, kuid on investeerimisprioriteedispetsiifilised. Projekti tasandi hindamiskriteeriumid määratletakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustega kinnitatavad hindamiskriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud üldiseid hindamiskriteeriume, võimaldamaks nende toetatavate tegevuste spetsiifilist rakendamist. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Täiendavalt tuleb projektide valikul tagada, et projektide hindajateks oleks kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud. Tulenevalt projektide spetsiifilisusest, on soovitav hindajatena kaasata ka vastava valdkonna eksperte. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“ ning mis on suunatud koolist väljalangevuse vähendamisele, õppe kvaliteedi tõstmisele, õppes osalemise ning noorte hõivevalmiduse suurendamisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka peale ELi vahenditest rahastuse lõppemist, 37 sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. Määratletakse maakondlike hariduse tugiteenuste keskuste väljaarendamiseks esmalt toetatava teenuse miinimumnõudeid, teenusega kaetav piirkond või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.1.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 5. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakateg Sihtväärtus Andmealli Aruandl D k d ooria (2023) kas use M N K sagedus Individuaalseid Nõustam ESF Vähemarenenud - - 197 Toetuse Kord õppenõustamise is-juhtu- 430 saaja aastas ja mite aruanded karjääriteenuseid arv25 saanud laste, õppurite ning noorte arv24 põhikooli 3. Nõustam Vähem arenenud - - 75 Toetuse Kord kooliastmes is-juhtu- 680 saaja aastas karjääriinfot ja/ mite arv aruanded või – individuaalnõust amist saanud õppurite arv Koolitustel Inimene ESF Vähem arenenud - - 28 Toetuse Kord osalenud 000 saaja aastas õpetajate, aruanded haridusasutuste juhtide ja 24 Sihtgrupina vaatleme koolieelses lasteasutuses, pohikooli- ja gumnaasiumiastmes ning kutseoppes osalevaid oppureid. Lisaks varakult haridusest lahkunud noori vanuses kuni 24 a. 25 Noustamisjuhtum – konkreetsele indiviidile osutatud noustamisteenus, mis koosneb uhest voi mitmest noustamiskorrast. 38 noorsootöötajate arv26 Valdkondade arv, Valdkon ESF Vähem arenenud - - 12 Toetuse Kord milles on välja d saaja aastas töötatud aruanded uuenduslik õppevara Kaasajastatud % ESF Vähem arenenud - - 100 Rakendusük Kord digitaristuga % sus aastas koolide osakaal Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi. 2.1.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide27 võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest, on paljude väiksemate piirkondade koolides õpilaste arv kahanenud kordades ning koolipidajad ei suuda sellest tingitud rahastamistasemete langusest tulenevalt tagada koolides õppe kvaliteeti.28 Väikese õpilaskonnaga koolidel on raskuseid õppekava täitmisel, õpetajatele täiskoormuse pakkumisel ning õpilastele valikuvõimaluste pakkumisel, seda eriti väikestes gümnaasiumites. 2013. aastal valisid 12-klassiliste koolide põhikooliastme lõpetajatest 77% edasiõppimiseks gümnaasiumi ning 20% kutseõppe, samal ajal kui 9-klassilistes koolides olid vastavad näitajad 60% ja 37%. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et 12-klassilised koolid asuvad enamasti linnades ning 9-klassilised koolid maapiirkondades, aga ka see, et 9-klassilise kooli lõpetamisel on noorel reaalne vajadus mõelda ja otsustada, missuguses koolis õpinguid jätkata, samas kui 12-klassilises koolis valikute tegemise vajadus tihtipeale puudub. Klassikaliste gümnaasiumite loomine võimaldab pakkuda valikuterohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust ning loob olukorra, kus põhikooli lõpus on edasiste õppevalikutena võrdväärsemalt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. Eesti on võtnud suuna tagada võimalikult paljudele hariduslike erivajadustega (HEV) lastele võimalus õppida elukohajärgses tavakoolis ning vaid neile, kes vajavad eritingimusi ning erilist tuge, luuakse võimalus õppida erikoolis. Eesmärgiks on vähendada erikoolides õppivate HEV õpilaste arvu – kõikidest HEV õppuritest õpib tänasel päeval ca 15% erikoolides, aastaks 2020 on võetud suundumuseks vähendada seda protsenti 8,5-le. Erikoolis õppimise võimalused luuakse vaid väga raskete erivajadustega ja puuetega õpilastele. Õpilaste vajadused õppida erikooli tingimustes selgitatakse välja juhtumipõhiselt ja valiku erikooli ning tavakooli vahel teeb lapsevanem. Tavakoolidesse kaasatud HEV õpilaste arv on pidevalt suurenenud ja eesmärgiks on, 26 Sisaldab ka opetajakoolitusega seotud oppejoudude taienduskoolitustel osalejaid. 27 Eestis on uldhariduskoolideks pohikoolid ja gumnaasiumid oma erinevate tegutsemise vormidega. Vt Pohikooli- ja gumnaasiumiseadus, § 2 28 Eesti Inimvara raport. 2010. 39 et iga laps saaks õppida tema elukohale lähimas koolis. Tänane HEV koolide võrgustik on ebaefektiivne, pinda on õpilase kohta kasutuses ebamõistlikult palju ning võrk ei vasta rahvastiku paiknemisele. Investeeringute tulemusena luuakse tavakoolides soodsam keskkond HEV õpilaste õpetamiseks. Samuti on täiendavate investeeringutega HEV koolide võrgu korrastamisse võimalik tagada terviklikult toimiv, kaasaegne ja jätkusuutlik HEV koolide võrk. Lisaks õppekeskkonna kohandamisele kavandatakse toetada tavakoole ja nende õpetajaid, kuidas HEV laste õppekorralduslikes küsimustes nõustada (läbi õpetajakoolituse ja tugiteenuste meetmete). Reformide tulemusena paraneb koolides pinnakasutuse efektiivsus ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisele, mis võimaldab suunata rohkem vahendeid õppe sisu kvaliteedi kindlustamiseks. Tabel 6. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirkonna Algväär Baasaas Sihtväärt Andmealli Arua D ühik kategoori tus ta us (2023) kas ndlu a se sage dus Keskhariduse % Vähem 67; 33 2012 60; 40 EHIS Kord tasemel õppurite arenenud aasta jagunemine s üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel29 Gümnaasiumiastm Kool Vähem 214 2012 <100 EHIS Kord ega koolide arv arenenud aasta s Ruutmeetreid m2 Vähem 14,8 2012 11,5 HTM, Kord õpilase kohta õpilase arenenud ehitusregist aasta haridusvõrgu kohta er s korrastamisel toetust saanud objektidel 2 Raskete % Vähem 28 2012 35 EHIS Kord 2 hariduslike arenenud aasta erivajadustega s (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli 2 Tavakooli % Vähem 63,5 2019 65 EHIS Kord 2 kaasatud arenenud aasta b tõhustatud ja s eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe õpilastest 29 EHIS, arvestatud uld- ja kutsekeskhariduse oppekavade jargi oppijaid. Sama indikaator on kasutusel Eesti elukestva oppe strateegias 2020. 40 2.1.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames viiakse ellu koolivõrgu reform üldhariduses, mis on vajalik tagamaks haridussüsteemi jätkusuutlikkust ning kvaliteetse hariduse kättesaadavust kõigis Eesti maakondades. Lähtutakse põhimõttest, et põhiharidus peab olema kättesaadav igale õpilasele võimalikult kodu ligidal ning kvaliteetne gümnaasiumiharidus peab olema kättesaadav kõigis maakondades. Toetuse abiga luuakse klassikalised gümnaasiumid maakonnakeskustes ja vajadusel suuremates tõmbekeskustes. Tagamaks kooskõla käimasoleval struktuurivahendite perioodil tehtud mahukate investeeringutega kutsekoolide infrastruktuuri, arvestatakse gümnaasiumivõrgu planeerimisel kutsekoolide võrguga. Haridusstatistikat analüüsides on näha, et 12-klassiliste koolidega võrreldes valib eraldiseisvate põhikoolide puhul rohkem noori kutseõppe suuna pärast põhikooli lõppu. Klassikaliste gümnaasiumite rajamine ning puhaste põhikoolide teke loob olukorra, kus põhikooli lõpetajate jaoks on kutseharidus ja gümnaasiumiharidus võrdväärsed valikud. Toetatakse põhikoolide, sh erivajadustega laste, koolide võrgus tehtavaid muudatusi. Põhikoolide ümberehitusi ja ruumiprogrammi optimeerimist toetatakse eelkõige nendel juhtudel ,kus toimub gümnaasiumiosast loobumine või koolide ühendamine ja koolivõrgu korrastamine. Toetust antakse eelkõige olemasolevate hoonete kohandamiseks ja ruumiprogrammis vajalike muudatuste tegemiseks, et viia koolihoonete suurused vajadustega vastavusse. Uute koolihoonete ehitamist ei välistata, kuna tihti on finantsilistel kaalutlustel mõistlikum vana hoone rekonstrueerimise asemel uue ehitamine. Lisaks toetatakse mõningatel juhtudel õpilaskodude ehitamist. Väiksemal määral toetatakse investeeringuid õppekeskkonda, et hõlbustada kaasava hariduse põhimõtete rakendamist tavakoolides viiakse ellu pilootprojekte erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks ja piloteeritakse projekte süsinikuneutraalsuse propageerimiseks koolihoonete näitel. Sekkumise tulemusena on aastaks 2023 Eestis tänase ca 200 gümnaasiumi asemel alla 100 gümnaasiumi, suurenenud on allesjäänud põhikoolide jätkusuutlikkus ja nende võrk on korrastunud ning HEV koolide arv on vähenenud ca kolmandiku võrra. Paranenud on üldhariduskoolide pinnakasutuse efektiivsus ning vähenenud hoonete ülalpidamisega seotud kulud. Suureneb koolide füüsiline valmisolek rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Taristusse tehtavaid investeeringuid toetavad ESF-ist rahastatavad tegevused ELi vahendite kasutamise eesmärkide 1 ja 2 alt, mille kaudu toetatakse nt õpetajate täiendkoolituse kaasajastamist ning oskuste kaasajastamist, et toetada uutes õppekavades sätestatu elluviimist ning õppekorralduse ja sisu kaasajastamist. Samuti toetab õpetajate täiendkoolitus kaasava hariduse põhimõtete rakendamist koolis, mida omakorda toetab ka õppenõustamissüsteemi reform. Lisaks õppenõustamise teenustele toetatakse ka karjäärinõustamise teenuste pakkumist, et tugiteenused jõuaksid kõigi seda vajavate õpilasteni ka väiksemates koolides, kus eraldi spetsialistide palkamine ei ole mõistlik. Karjääriteenuste jõudmine kõigi noorteni aitab noortel teha paremaid karjäärivalikuid põhikooli ning gümnaasiumi lõpus ning vähendab perspektiivis ka valedest valikutest tingitud õpingute katkestamist. Sihtrühmaks on üldhariduskoolide õpilased, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilased, kohalikud omavalitsused, riik. 41 2.1.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad investeeringud peavad panustama Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 13. veebruaril 2014. a) eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema üldhariduskoolide võrgu korrastamise kava, mis sisaldab30 hariduse paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume riigigümnaasiumite loomise asukoha valikuks ning põhikoolide gümnaasiumitest lahutamiseks, planeeritavat haridusasutuste võrgu ruumilist paiknemist (ehk teenuse osutamise piirkondi) ja prioriteetsete investeeringute, sh pilootprojektide kava. Investeeringuid toetatakse eeldusel, et kohalike omavalitsustega on saavutatud kokkulepe haridusasutuste edasise toimimise kohta: millise taseme haridust erinevad piirkonna koolid tulevikus pakkuma hakkavad ja kes on nende ülalpidaja ning kuidas toimub praegu toimivate gümnaasiumite ümberkohandamine põhikoolideks. Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“. Haridusasutuste võrgu arendamisel tehtavate investeeringute puhul tuleb tagada hoonete energiatõhusus (ülalpidamiskulude kokkuhoid) ja multifunktsionaalsus ning järgida kaasava hariduse põhimõtteid. Koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada piirkonna prioriteetidega ning lähtuda põhimõttest kasutada võimalusel piirkonnas olemasolevaid ühiskasutuses olevaid hooneid (nt spordirajatised) ka kooli õppetöö (sh huvihariduse) läbiviimiseks. Koos gümnaasiumivõrgu korrastamisega tuleb vajadusel lahendada kaugemalt saabuvate õpilaste liikumine ja/või elamine õppeasutuste juures. Toetatakse neid põhikoole, kes loobuvad gümnaasiumiosast või liituvad, et mitte tekitada survet kooli majandamiskulude tõusule. 2.1.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 7. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmealli Aruandlu D k d ria (2023) kas se M N K sagedus Kaasajastatud m2 ERF Vähem arenenud - - 160 Rakendusü Kord pind 000 ksus aastas 30 Lahtuvalt riigipohisest soovitusest nr 5. 42 HEV õpilaste Kool ERF Vähem arenenud - - 280 Rakendusü Kord integreerimis ksus aastas eks toetust saavate koolide arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu. 2.1.6. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust Eestis esinevad üheaegselt struktuurne tööjõupuudus ja kõrge tööpuudus. Struktuurse tööjõupuuduse oluliseks põhjuseks on pädeva inimkapitali ebapiisavus, näiteks on Eestis vajaka IT- ja energeetika inseneridest ja muudest kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest31 ning ligikaudu kolmandikul tööealisest elanikkonnast (2012. a - 30,3%) puudub erialane haridus ehk kutse- või kõrgharidus. Probleemiks on tööandjate rahulolematus koolilõpetajatega ehk üldoskuste ja praktilise kogemuse vähesus ning tööturu vajaduste ja haridussüsteemi pakutu mittekooskõla. Õppekavades on praktika maht ebapiisav ning praktilise õppe osakaal ja praktikakorralduse tase on ebaühtlane nii kutse kui ka kõrghariduses, mistõttu on oluline nii kutseõppes kui ka kõrghariduses pakutava õppe sisu viimine vastavusse kaasaegse tööturu vajadustega. Samas puudub süsteemne info tööturu arengute ja tööjõuvajaduse kohta, õppekohtade pakkumine sõltub ennekõike õppurite väheteadlikest valikutest ning õppeasutuste koolitusvõimekusest, mis on kaldu juba eksisteerivate ja/või odavamate õppekavade pakkumise suunas. Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste (ettevõtlusõpe, digi- ja keelteoskused) arendamisele. Täna seisame silmitsi noorte vähese ettevõtlikkusega ja ebapiisava ettevõtlusõppe osakaaluga koolis. Kuna osalisele eestikeelsele õppele üleminek on kutsehariduses toimumas hiljem kui üldhariduses, siis vajavad kutseõppurid täiendavat eesti erialakeele õpet. Jätkuvalt vajavad keeletuge ka eesti keelest erineva emakeelega kõrgharidustaseme õppurid. Lisaks eesti keele õppele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata võõrkeelte õppele. Asjakohase koolituse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Sekkumiste tulemusena arendatakse välja toimiv praktikasüsteem ning kasvavad õppurite praktilised oskused. Tänu haridustasemete ülese ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemsele rakendamisele on koolilõpetajad ettevõtlikumad ja nende üldoskused (sh eesti keele ja võõrkeele oskus) ja nende sobivus tööturul on paranenud. Seiresüsteemi loomisega kohandatakse koolituspakkumist ja õppekavasid selliselt, et õpe neis vastaks tööturu vajadustele. Tõuseb 31 IMD konkurentsivoime edetabel. 43 kutsehariduse kvaliteet ja maine noorte hulgas ja ühiskonnas. Kutse- ja kõrghariduse parem kvaliteet võimaldab vähendada erialase kvalifikatsioonita inimeste arvu. Tabel 8. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkon Näitaj Üldine Alg Alg- Baas Sihtväärtus Andm Aruan D nakateg a väljun vää ja aasta (2023) eallik dluse ooria puhul dnäita rtu sihtv M N K as saged kasut ja, s äärtu us atav mille se mõõt alusel mõõt ühik eesmä ühik rke püstit atakse Õpipoisiõ Vähem- Osalej Ei 50 % 2013 75 EHIS Kord ppes arenenu a kohald %32 % aastas osalenute d u st edukalt lõpetanut e määr Program Vähem- Õppe Ei 85 % 2013 - - 90 Toetu Kord mis arenenu asutu kohald %33 % se aastas osalenud d s u saaja õppeasut aruan uste ded osakaal, kes on ettevõtlu smooduli kasutusel e võtnud 2.1.6.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Umbes 1/3 Eesti tööealistest inimesest ei oma terviklikku kutse- või erialast kvalifikatsiooni, st nad ei ole põhi- või üldkeskhariduse lõpetamise järel asunud omandama ei kutse- ega kõrgharidust või on need õpingud katkestanud. Madala haridustasemega (ISCED 1 või 2) täiskasvanud on väga ebasoodsas positsioonis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises. Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemine aastani 2012 pidevalt (2012. a-12,9, 2011. a- 12%) tõusnud, kuid põhihariduse ja madalama haridustasemega inimeste elukestvas õppes osalemise määr oli 2012.a seisuga vaid 4,2%. Kuigi kõrgharidusega täiskasvanud on elukestvas õppes esirinnas, osales 2012. a ka nendest vaid iga viies (20,6%). 2013.a osalemine hoopis langes 32 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 33 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 44 võrreldes 2012. aastaga. Eesmärk jõuda 2020.a Eestis 20-protsendilise elukestvas õppes osalemise näitajani nõuab pingutust. Oskuste elutsükli lühenemine ning formaalharidusõpingute lõpetamise järel vanuse tõustes kiiresti langema hakkavad oskused34 rõhutavad elukestva õppe tähtsust veelgi. PIAACis35 uuritud oskustest on Eestis kõige problemaatilisemaks tehnoloogiarohkes olukorras probleemilahendusoskuste tase, mis on kõrgeim 20-24-aastaste hulgas, aga hakkab seejärel järsult langema. Problemaatiline on arvutikasutuse oskus laiemalt - PIAAC uuringu kohaselt ei julge või ei oska üle poole üle 50-aastastest arvutit keerukamate asjade tegemisel kasutada, kõikide uuringus osalejate hulgas oli vastav näitaja 30%. Oodatava tulemusena tõuseb tasemeõppe või täienduskoolituse tulemusel täiskasvanud elanikkonna kvalifikatsioon ning elukestvas õppes osalemine toetab töötajate paindlikku liikumist tööjõuturul. Parenenud on nende elukestva õppe võtmepädevused. Samuti suureneb koolituses osalemist toetavate tegevuste abil inimeste teadlikkus tööturust, õppimisvõimalustest ja võime tööturul toime tulla. Osalemine PIAAC kordusuuringus 2018-2023.a võimaldab hinnata viimasel kümnendil tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning kavandada tulevikusuundi. Tabel 9. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonna Näit Üldine Algv Alg- ja Baas Sihtväär Andm Arua D kategoori aja väljun äärt sihtvä aast tus eallika ndlus a puh dnäitaj us ärtus a (2023) s e ul a, mille e M N K saged kasu alusel mõõt us tata eesmär ühik v ke mõõ püstita tühi takse k ESF Vähem Osal Ei 35% % 2013 2 Toetus Kord tugimeetm arenenud eja kohald 36 8 e saaja aastas est u % toetatavate täiskasvan ud õppurite õpingute katkestami se määr mittestatsi onaarses tasemeõpp es 34 PIAAC uuring. 35 Programme for the International Assessment of Adult Competencies 36 Algvaartus naitab keskmist katkestamise maara mittestatsionaarses oppes (taiskasvanute gumnaasiumides) 2012/13 oppeaastal. 45 Täiskasvan Vähem Osal Ei 75% % 2011 - - 8 Toetus Kord ute arenenud eja kohald 37 - 0 e saaja aastas täiendusko u 2012 % olitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsi ooni- või kompetent situnnistus e 2.1.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õppe paremaks seostamiseks tööturu vajadustega käivitatakse süsteemne tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille raames luuakse platvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus- ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates (see oleks abiks ka ettevõtetele oma töötajate oskuste arendamisel) ning tagatakse kutsealapõhiselt õppe, sh elukestva õppe, planeerimine ning juhtimine. Uuendusliku õppevormina laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist ning toetatakse praktikakorralduse parendamist nii kõrg- kui ka kutseharidussüsteemis, mille tulemusena antakse koolilõpetajatele vajalik kvalifikatsioon ja oskused tööturule sisenemiseks ja seal edukaks toimetulekuks. Loodavad praktika infosüsteemid peavad parandama tagasisidestamist ning toetama õppekavade paremat vastavust töökohal nõutavaga. Panustatakse kutsehariduse kvaliteedi hindamisse ja kindlustamisse, ettevõtlikkuse arendamisse ja ettevõtlusõppe laiemasse kasutuselevõttu erinevatel haridustasemetel ning kutseõppes eestikeelsele õppele ülemineku toetamisse. Tegevustena on eesmärgi saavutamise toetamiseks lisaks kavas õpetajate täiendkoolitused, uute metoodikate väljatöötamine, ettevõtjate kaasamine ettevõtlusõppesse jne. Oskuste elutsükli lühenemise, kiiresti vananevate oskuste ja erialase hariduseta inimeste olukorra leevendamiseks nähakse ette madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomist tasemekoolitusse põhi- ja keskhariduse tasemele ning täiskasvanutele mitte- formaalse õppe kättesaadavuse laiendamist. Toetatakse võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama ning toetatakse nende õppes püsimist. Oluline on tõsta õppes osalemist nende sihtgruppide hulgas, kes seni elukestvast õppest eemale jäänud ning nende hulgas, kelle oskused on madalamad. Kvaliteetse ja asjakohase täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu nähakse ette nii erialaste oskuste tõstmist kui ka elukestva õppe võtmepädevuste arendamist (eelkõige IKT, keelteoskused, sotsiaalsed oskused, algatusvõime ja ettevõtlikkuse arendamine ning õppimisoskus). Võimaldatakse tuge täiskasvanu õpi- ja 37 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest ning rahvusvahelisest kogemusest. 46 karjääritee kujundamiseks (sh VÕTA nõustamine kvalifikatsiooni omandamiseks), suurendatakse digitaalset kirjaoskust ja parandatakse keelteoskust. Lisaks täiskasvanute oskuste arendamisele on kavas oskuste mõõtmine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames, mis toimub 2018–23 (andmekogumine 2020-22). Kavas on mõõta funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust, uudsena ka sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. PIAAC on Eestis ainus uuring, mis reaalselt täiskasvanute oskusi mõõdab. Lisaks oskuste taseme mõõtmisele hinnatakse PIAACis ka oskuste kasutamist ja kasulikkust, mis on kiireid tehnoloogilisi ja laiemalt tööturul toimuvaid muutusi arvestades eriti vajalik info. PIAACi esimeses tsüklis koguti Eestis ca 1500 inimese andmed prooviküsitluses ning 7600 inimese andmed põhiuuringus, sarnases mahus toimub andmekogumine ka sellel korral. PIAACis osaleb kavandatult üle 30 riigi, sh enamus EL liikmesriike, mis muudab kogutava andmestiku eriti väärtuslikuks, PIAACil baseeruvad ka paljud rahvusvahelised võrdlusindikaatorid. PIAACi esimese tsükli tulemused andsid olulise sisendi poliitikakujundamiseks, mõjutades nt nii infoühiskonna arengukava kui elukestva õppe strateegia sihtide seadmist. Töötuse ennetamiseks ja inimeste pikema tööelu toetamiseks plaanitakse laiendada Töötukassa pakutavat karjäärinõustamisteenust töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele. Teenus on vajalik eelkõige madalate oskustega inimestele. See võimaldab inimestel hinnata oma seniseid kogemusi ja teadmisi ning leida uusi väljundeid (näiteks kõrgem kvalifikatsioon) hariduses ja tööturul. Teenuse disainimise aluseks võetakse eesmärk, et see suurendab nii meeste kui ka naiste mittestereotüüpseid karjäärivalikuid ja ümberõppe võimalusi, mille kaudu suurenevad nende võimalused tööturu nõudlusele vastavate uute väljundite leidmiseks. Samuti soodustatakse nii töökohtade vahelist liikumist. Paraneb inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu, suureneb liikumine töökohalt järgmisele töökohale ning vähenevad töökohtadevahelised töötuse perioodid. Peamisteks sihtgruppideks on eelkõige erialase hariduseta täiskasvanud, madala või aegunud kvalifikatsiooniga tööealine elanikkond, täiskasvanud, kellele on vajalik anda juurde spetsiifilisi oskusi, et suurendada nende tööst tulenevat lisandväärtust, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppurid, praktikajuhendajad, koolitusasutused. 2.1.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kirjeldatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundadesse „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis on suunatud õppe kvaliteedi parandamisele ja sihtgrupi kvalifikatsiooni ning tööhõivevõime tõstmisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 47 2.1.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 10. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakat Sihtväärtus (2023) Andmeal Aruan D d egooria likas dluse M N K sagedu s Loodud ja Valdkonna ESF Vähem - - Koordinatsio Rakendus Kord tegutsevate nõukogu arenenud onikogu ja üksus aastas kogude vähemalt 20 (valdkonna tegutsevat nõukogud ja kutsetegevus koordinatsioo e nikogu)38 arv valdkonnanõ ukogu Õpipoisiõppes Osaleja ESF Vähem - - 7200 Rakendus Kord osalenute arv arenenud üksus aastas Õppeasutuste Õppeasutu ESF Vähem - - - Rakendus Kord arv, kes ste arv arenenud üksus aastas osalevad ettevõtlusprog rammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoo dul Praktikajuhen Osaleja ESF Vähem - - 5350 Rakendus Kord damise arenenud üksus aastas koolitustel osalenud juhendajate arv 38 Koordinatsioonikogu moodustab haridus- ja teadusminister ning sellesse kuuluvad toojou oskuste arendamise ja konkurentsivoime edendamise ning elukestva oppe korraldamise vastutavate institutsioonide esindajad. Koordinatsioonikogu ulesanne on koguda ning analuusida informatsiooni tooturu olukorra ja vajaduste kohta inimeste oskuste arendamise vaatenurgast. Informatsiooni alusel teeb koordinatsioonikogu ettepanekuid koolituste sisu ja oskuste vajaduse kohta ning teavitab ning noustab sellel teemal koiki huvitatud osapooli. Uks kord aastas esitab oma koordinatsioonikogu oma ettepanekud VV–le. Koordinatsioonikogu tugineb oma toos valdkondlike ekspertkogude too tulemustele. Valdkondlikud ekspertkogud moodustab kutseasutus, kuid koordinatsioonikogu maarab kindlaks nende tegevuse valdkonna ja moodustamise pohimotted. Seega otsustab koordinatsioonikogu, millises valdkonnas ning milliste kusimustega tegelemiseks on ekspertkogu parajasti vaja. 48 Kutseõppeasut Akrediteer ESF Vähem- - - 270 Rakendus Kord uste ja imiskord arenenud üksus aastas kutseõpet andvate rakenduskõrg koolide õppekavarüh made akrediteerimis kordade (hindamisühik ute) arv Täienduskoolit Osaleja ESF Vähem- - - 78 000 Rakendus Kord usel, sh arenenud üksus aastas digitaalse kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv PIAAC uuringu Raportite ESF Vähem- - - 1 Rakendus Kord riiklik raport39 arv arenenud üksus aastas Eesti Ametikoht ESF Vähem- - - 20 Rakendus Kord Töötukassasse arenenud üksus aastas on loodud karjäärinõusta ja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivset ele inimestele karjäärinõusta mise teenuse osutamiseks Töötavatele ja Nõustamis ESF Vähem 108 000 Rakendus Kord mitteaktiivset kord arenenud üksus aastas ele inimestele on osutatud karjäärinõusta mist 2.1.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Tegevused, mis on suunatud kaasaegse õppevara ning IKT vahendite arendamisele ja juurutamisele õppetöös, panustavavad teise temaatilisse eesmärki „Info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine“, kuna suureneb üldine ligipääs e-õppevarale, mis toetab senisest efektiivsemalt oluliste pädevuste arendamist. 39 Koos raportiga valmib ka rahvusvaheliselt kasutatav PIAAC andmebaas. 49 Teiste temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile, on seosed kaudsemad ja väljenduvad peamiselt inimkapitali arendamises ja teadlikkuse suurendamises. Eelkõige läbi kvalifikatsioonita ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise ja õppe seostamise tööturu vajadustega suurendatakse nende võimalusi tööturul paremini toime tulla ja hõives püsida. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks ja majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. 2.1.9. Tulemusraamistik Tabel 11. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vajadu Fond Piirkon Vahe Lõppeesm And Vajadus D rakendami se nakateg - ärk (2023) meal e korral setapp korral ooria eesm likas selgitus mõõtü ärk näitaja hik 2018 M N K asjakoha . aast suse aks kohta Finantsnäitaj Euro ESF Vähem 90 - - 226 Sertif Lõppees a arenenu 023 988 itsee märk d 859 484 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Finantsnäitaj Euro ERF Vähem 40 41 - - 332 Sertif Lõppees a arenenu 6 516 529 itsee märk d 838 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Väljundnäitaj Individuaals Nõusta ESF Vähem 118 - - 197 Rake a eid mis- arenenu 550 430 ndus õppenõusta juhtu- d üksu mise ja mite s karjääriteen arv useid saanud laste, õppurite ning noorte arv Väljundnäitaj Koolitustel Inimen ESF Vähemar 19 - - 28 Rake a osalenud e enenud 800 000 ndus õpetajate, üksu haridusasut s uste juhtide ja 50 Näitaja liik I Näitaja või Vajadu Fond Piirkon Vahe Lõppeesm And Vajadus D rakendami se nakateg - ärk (2023) meal e korral setapp korral ooria eesm likas selgitus mõõtü ärk näitaja hik 2018 M N K asjakoha . aast suse aks kohta noorsootööt ajate arv Väljundnäitaj Kaasajastatu m2 ERF Vähem 25 - - 160 Rake a d pind arenenu 200 000 ndus d üksu s Väljundnäitaj Õpipoisiõpp Osaleja ESF Vähem 4 200 - - 7 Rake a es osalenute arenenu 200 ndus arv d üksu s Väljundnäitaj Täiendusko Osaleja ESF Vähemar 50 - - 78 Rake a olitusel, sh enenud 000 000 ndus digitaalse üksu kirjaoskuse s koolitusel osalenud täiskasvanut e arv Väljundnäitaj Eesti Ametik ESF Vähemar 20 - - 20 Rake a Töötukassas oht enenud ndus se on loodud üksu karjäärinõus s taja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivs etele inimestele karjäärinõus tamise teenuse osutamiseks 2.1.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 12. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) 51 Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 51 282 650 362 01 282 650 362 07 282 650 362 07 282 650 362 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 115 104 239 872 01 192 940 211 01 48 410 821 07 192 940 211 02 7 740 135 117 88 700 339 02 34 684 392 03 8 459 317 03 39 576 334 05 55 540 603 07 70 268 664 06 35 807 164 07 35 807 164 08 49 585 828 2.1.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 2.2.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb eesmärgi nr 9 „sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine“ 3 investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist ja riigipõhistest soovitustest40, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Samas on taskukohaste, jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiu- ja 40 2. Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 52 sotsiaalteenuste pakkumiseks vajalikud ka investeeringud infrastruktuuri. Seetõttu on valitud ERFi investeerimisprioriteet „investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“. Fondide kombineerimine aitab taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid ja reformid. Erihoolekande ja eakate hoolekande pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele (deinsitutsionaliseerimisele). Pikemas perspektiivis soovitakse jõuda olukorrani, kus ööpäevaringsete teenuste maht väheneb ning erivajadusega inimesed tulevad toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Täna elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olijaid suurtes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate, kogukondades asuvate üksuste näol, kus on tagatud võimalused erinevateks töö- ja tegevusvõimalusteks. Samuti on tegevuspiiranguga inimeste toimetulekuks osutatavate teenuste kõrval vajalik nende kodude kohandamine selliselt, et nad oleksid võimelised toime tulema iseseisvalt või väiksema kõrvalabiga. Jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks, sh esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks, eriarstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vajalikud investeeringud nii taristusse kui ka teenuste tugevdamisse (sh alkoholi tarbimise ennetus ja ravi), tagades teenuste ja taristu investeeringute täiendavuse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. 2.2.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2012. a 24,9 protsendipuntki) näitab, et naised ei osale hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Suur hõivelõhe on ka väikelastega naiste ja meeste vahel, ulatudes 2012. a 20-49-aastaste naiste ja meeste puhul 37,7 protsendipunktini.41 Väikelapse hooldajate tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks kvaliteetsete ja taskukohaste lapsehoiuvõimaluste ja puudega laste tugiteenuste kättesaadavus. Lasteaiakoha ootel oli 2012. a 5900 last (neist enamik alla 3- aastased) ja järjekorrad 33% KOV-ides.42 Hoiukohtade probleem on Eestis piirkonniti erinev, mistõttu on mõnes piirkonnas vajadus eelkõige uute lasteaedade ja mõnes paindlikuma hoiuteenuse järele. Puudega lastel on vajadus hoiuteenuse järele tihti suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul, samuti vajavad nad hoius, hariduses jt avalikes teenustes osalemiseks täiendavaid tugiteenuseid (nt tugiisik, transport). 41 Statistikaamet, Eesti toojou-uuringu (Labour Force Survey) andmed. 42 Ainsaar, M., Soo, K. (2012). Kohalikud omavalitsused ja lastega pered 2011. Tartu Ulikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Sotsiaalministeerium. 53 Lapsehoiuteenuse ja puudega lastele mõeldud tugiteenuste kättesaadavuse parandamine suurendab nende hooldajate tööturul osalemist ning aitab kaasa laste (eriti puudega ja kehvemas sotsiaalmajandusliku olukorraga perede laste) arenguvõimaluste paranemisele. Tabel 13. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldine Algv Alg- ja Baas Sihtvää Andme Aru D onna puhul väljundn äärt sihtvä aast rtus allikas andl kate kasutatav äitaja, us ärtuse a (2023) use goor mõõtühik mille mõõtü M N K sage ia alusel hik dus eesmärke püstitata kse Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 27 % 2014 - - 4 Sotsiaal Kor kes 6 m 4 ministe d kuud aren erium aast pärast enud as lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenu se saamise algust on tööturul43 2.2.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Tööelus osalemist võib takistada puue, hoolduskoormus või mitmete probleemide (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest tekkivad toimetulekuraskused. Toimetulekuraskusi esineb sagedamini pikka aega tööturult eemal olnutel, asenduskodust või erihooldekodust kogukonda elama asujatel või vanglast vabanenutel. 2013. aasta vabanes vanglast 1878 süüdimõistetut karistustähtaja lõppemise tõttu, nendest 5% olid naised44. Asenduskodudest astus 2011. aastal iseseisvasse ellu 59 poissi ja 41 tüdrukut, 2012. aastal olid vastavad näitajad 36 ja 29. Toimetulekuraskustega inimesed vajavad tihti tuge nii argielu korraldamisel kui ka töökoha leidmisel. Toimetulekuraskustega inimeste tööle naasmiseks on tarvis osutada mitmeid erineva valdkonna teenuseid samaaegselt, ent alati ei ole 43 Algtaseme aluseks on voetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tooelu" meetme "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide andmed. Algtaseme maaratlemisel on arvestatud ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks voetud tegevused ja sihtruhm ei ole uks-uhele vorreldav ESF 2014-2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid on nendega koige sarnasemad. 44 Hallika, A., & Hanni, E. (2008). Vanglast vabanenute sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 54 hoolekandeteenuste osutamine seotud tööhõivemeetmetega ega motiveeri mittetöötavat inimest tööle asuma. Eestis on 15-64-aastaste inimeste hulgas hooldamiskohustus 29,4 tuhandel naisel ja 16,9 tuhandel mehel. 2012. aasta tööjõu-uuringu andmete kohaselt ei tööta hoolduskoormuse tõttu 12,4 tuhat naist ja 2,5 tuhat meest (vanuses 15-74 aastat). Hoolduskoormusega inimeste tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks täiskasvanud puuetega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavus. Hoolekandeteenuste kvaliteet on omavalitsuste lõikes ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad. Väiksemates kohalikes omavalitsustes on teenuste arendamine ja pakkumine rahaliste vahendite või kompetentsi nappuse tõttu puudulik. Omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel on vähene. Sekkumiste tulemusena pareneb juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele ning juurdub harjumus osutada hoolekandeteenuseid mitme omavalitsuse koostöös. Teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimesed tööturule. Eesmärgi saavutamise tulemusel suureneb iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid saavate isikute arv. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine (nt sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisiku- ja koduhooldusteenus) ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenuse saajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. (sh ööpäevaringselt teenuselt väljumist). Tabel 14. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldine Algvää Alg- Baas Sihtväärt And Arua D onna puhul väljundn rtus ja aasta us (2023) meal ndlu kateg kasutat äitaja, sihtv M N K likas se ooria av mille äärt sage mõõtüh alusel use dus ik eesmärke mõõt püstitata ühik kse Osalejad45, Vähe Osaleja Ei kohaldu 29 % 2013 - - 30 Sotsi Kord kes 6 kuud m aalmi aasta pärast arene niste s hoolekand nud eriu eteenuse m saamise algust on tööturul 45 Algtaseme aluseks on voetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tooelu" meetme "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorudest rahastust saanud projektide ja programmi "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" tegevuste andmed. Algtaseme aluseks voetud tegevused ja sihtruhm ei ole uks- uhele vorreldavad ESF 2014-2020 perioodi tegevustega, kuid on nendega koige sarnasemad. ESF 2014-2020 perioodi sihttaseme maaratlemisel on arvestatud meetme sisu ja sihtruhma suurust (sh sihtruhma keerukust). Vaata eeltingimuste analuus rakenduskava ptk 9. 55 Osalejate Vähe Osaleja 546 % 2013 15 Sotsi Kord suhtarv, m 47 aalmi aasta kes said arene niste s aasta nud eriu jooksul m ESFist toetatud hoolekand eteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevari ngsele institutsio naalsele teenusele suundumi st Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 47 % 2008 75 Justii Kord kes 1 kuu m tsmin aasta pärast arene isteer s vanglast nud ium vabanenute le suunatud tugiteenuse saamist on tööturul 2.2.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln € aastas48. Tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholi liigtarvitamine moodustab 27% meeste ja 12% naiste enneaegse suremuse (enne 64 eluaastat) põhjustest, olles üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide hulgas ning olulisim riskitegur Eesti meeste madalale keskmisele elueale (Eestis 71,09 aastat (2012), ELis 77,16 (2011)). Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes ELi keskmisega kõrge – tööealiste meeste 46 2016. aastaks tapsustatakse baastasemes toodud naitajaid vastavalt sihttaseme mootmiseks planeeritud metoodikale. Voetakse aluseks ressursside avanemisele jargnenud olukord. 47 Sihttaseme kujunemisel on voetud arvesse ESF teenuste potentsiaalsete saajate arv (10100 isikut) ning isikute osakaal neist, kelle toimetulek tanu ESF teenuste saamisele paranes voi kelle puhul valditi oopaevaringsele teenusele suundumist. Prognoositakse, et umbes 15% ESF teenuseid saanud isikutest (1500 isikul) voiks 2023. aastaks toimetulek paraneda. 48 Reinap,M 2010 „Olulisemate kaitumislike terviseriskide majanduslik koormus“ 56 ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (ELi keskmine 5,4% ja 1,5%)49. Tervishoiutöötajate oskused alkoholi liigtarvitamise käsitluse ja patsientide nõustamise osas vajavad edendamist. Pere- ja töötervishoiu arstidest 42% pidasid oma oskuseid alkoholitarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks. Vastajatest 62% pidas tervisekäitumise nõustamiste seas olulisimaks alkoholi teemal nõustamisoskuste koolitust50. Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus Eestis on ebapiisav, teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise51. Teenuste tulemusena paraneb alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenuse ning alkoholisõltuvuse raviteenuse kättesaadavus ja väheneb alkoholitarvitamine. Teenuste kättesaadavamaks muutmine ja alkoholitarvitamise vähenemine toob kaasa alkoholist tingitud kahjude vähenemise.52 Tabel 15. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad I Näitaja Piirko Näitaja Üldine Algv Alg- Baas Sihtväär Andm Ar D nnaka puhul väljund äärt ja aasta tus eallik ua tegoor kasutat näitaja, us sihtv (2023) as ndl ia av mille äärt M N K use mõõtüh alusel use sag ik eesmär mõõt ed ke ühik us püstitat akse Osalejad, kelle Vähem Osaleja Ei 10 % 2016 - - Tervis Kor hulgas on arenen kohaldu 2 e d alkoholi ud 0 Areng aas liigtarvitamise u tas riskitase53 Institu vähenenud 6 ut kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust54 49 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 50 Pertel jt, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at primary health care level in Estonia. 51 Alkoholipoliitika roheline raamat 2012. 52 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 53 Koikide teenust saavate isikute puhul hinnatakse alkoholi tarvitamise riskitaset AUDIT-skriiningtestiga. AUDIT skoor ≥8 naitab korgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e alkoholi liigtarvitamist). Isikutele AUDIT skooriga ≥8 osutatakse isiku nousolekul alkoholi tarvitamise vahendamisele suunatud teenust; 6 kuud parast alkoholi tarvitamise vahendamisele suunatud teenuse osutamise algust on teenust saanud inimestel vahenenud alkoholi tarvitamise riskitaset naitav AUDIT skoor. 54 Kuna vorreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtruhmadele osutatud), siis alg- ja sihttasemed tapsustatakse hiljemalt 31.11.2016. Vaata eeltingimuste analuus rakenduskava ptk 9. 57 2.2.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Lapsevanemate hoolduskoormuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks tööjõuturul suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja teenuse mitmekesisust ning puudega laste puhul rakendatavate tugiteenuste abil olemasolevate haridusteenuste (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust. Lapsehoiuteenuse pakkumist on kavandatud koostöös Siseministeeriumi ERFi meetmega „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, mille raames toetatakse alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse KOVide piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele nagu näiteks päevahoid, sotsiaaltransport, tugiisikuteenus jne. Lisaks sellele on vajalik arendada ja piloteerida uusi hoolekandeteenuseid, sh infotehnoloogilistel kommunikatsioonivahenditel põhinevaid teenuseid nagu näiteks viipekeeletõlgi videoteenus, häirenuputeenus, telehooldus jne. Teenuste sihtgrupiks on erivajadustega inimesed (sh eakad) ning nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmed. Täiendavalt pakutakse omavalitsustele ja teenuseosutajatele koolitusi ja konsultatsioone, mis suurendavad nende võimekust nii teenuste delegeerimisel kui ka omavalitsusüksuste vahelise koostöö arendamisel. Sellega aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel. Toetavad tegevused tõstavad inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning valmisolekut nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja KOV-ide koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Planeeritud tegevused toetavad deinstitutsionaliseerimise protsessi. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamine ennetab inimeste sattumist asutusepõhisele hooldusele ja aitab kaasa asutusepõhisel hooldusel olevate inimeste liikumisele kogukonnapõhisele hooldusele. Teenuste (näiteks sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisik ja koduhooldusteenus) kättesaadavuse parendamine aitab ellu viia asutusevälise abi tagamise põhimõtet, sest piisava abi puudumine inimesele kodustes tingimustes võib kaasa tuua ööpäevaringse institutsionaalse teenuse kasutamise vajaduse. Teisalt toetavad eeltoodud teenused inimesi, kes on võimelised asutusepõhistelt teenustelt liikuma isikut vähem toetavatele teenustele, sest neile tagatakse piisav abi kogukonna poolt osutatavate teenuste näol. Kõiki ööpäevaringsel hooldusel olevaid isikuid ei ole siiski võimalik kohe vähem toetust pakkuvatele teenustele üle viia. Praegu elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olevaid isikuid suurtes nõukogudeaegsetes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate üksuste näol (rajatakse ERFi toel). Üksused rajatakse kogukondadesse ning neis on tagatud erinevad töö ja tegevusvõimalused ning seetõttu on need vajalikuks sammuks deinstitutsionaliseerimise protsessis. Jätkatakse perioodil 2007-2013 alustatud integreeritud teenuste osutamise arendamist toimetulekuraskustega inimestele, mille käigus toetatakse KOVide sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt 58 pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgrupi tööturule suundumisele ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks arendatakse asendushoolduse vorme, tugiteenuseid ning järelhooldust. Eesmärgiks on suurendada perepõhiste asendushooldusvormide osakaalu ning ennetada 0-3-aastaste laste sattumist asutusepõhisele hooldusele, mis avaldab negatiivset mõju lapse arengule. Professionaalse perekonnas hooldamise ning teiste perepõhiste asendushoolduse vormide arendamise käigus luuakse ja pakutakse tugiteenuseid erinevatele vanemliku hoolitsuseta laste sihtgruppidele (nt erivajadusega lapsed) ja nende hooldajatele. Lisaks perekonnas hooldajatele on plaanis tugiteenuste osutamine nii eestkosteperedele kui ka lapsendajatele. Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks pakutakse koolitusi ja luuakse tugisüsteeme teenuseosutajatele, lisaks tõhustatakse teenuse järelevalvet juhiste ja väljaõppe kaudu. Asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutakse iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sujuvamaks tööturule sisenemiseks järelhooldusteenust, mis vähendab nende sotsiaalset isoleeritust. Arendatavad tugiteenused toetavad liikumist asutusepõhiselt hoolekandelt kogukonnapõhisele ning varajane sekkumine ennetab vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte toimetulekuraskusi hilisemas elus, sh võimalikku vajadust asutusepõhiste teenuste järele. Perepõhiste laste hoolekandevormide arendamine aitab kaasa asendushoolduse kvaliteedi tõusule ning valmistab noored paremini ette iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks tööturul. Alkoholi liigtarvitamise vähendamises on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel ja töövõimelisuse suurendamisel ning toimetuleku parenemisel. Alkoholi liigtarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ning soolise lõhe vähendamiseks meeste ja naiste eeldatavas elueas jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse juurutamist Eesti esmatasandi arstiabis (sh IT lahendused) ja laiendatakse eriarstiabi erialadele ning haiguste ennetamise projektis osalevatele noorte nõustamiskeskustele, kus puututakse kokku alkoholi liigtarvitava sihtrühmaga. Alkoholi tarvitamise varajasele avastamisele aitab kaasa esmatasandi arstiabi tugevdamine (ERFi tegevused). Lisaks kaasajastatakse alkoholisõltuvuse raviteenuse pakkumist. Meetmete elluviimisel võetakse arvesse sihtrühmade sugu, vanust ja sotsiaalmajanduslikke tegureid ja nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi seoseid ühiskonnas valitsevate normide ja sooliste stereotüüpidega. Konkreetse sihtgrupi tervistkahjustava käitumise ennetamiseks ja hoiakute muutmiseks viiakse läbi soospetsiifilisi teenuseosutamist ning teadlikkuse suurenemist toetavaid koolitus- ja teavitustegevusi ja uuringuid. Töötakse välja juhend- ja infomaterjale, koolitatakse teenuseosutajaid ning osutatakse teenuseid (liigtarvitamise varane avastamine ja lühinõustamine, alkoholsõltuvuse ravi, internetipõhine nõustamine) alkoholi liigtarbivatele inimestele ja nende lähedastele. Sekkumiste tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive edendamisele ja vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski. 2.2.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Hoolekandeteenuste ja lastehoiuteenuste sekkumiste kujundamise eeltingimuseks on eelanalüüside koostamine, mis määratlevad teenuste miinimumnõudeid, ja teenusega kaetavad piirkonnad või sätestavad kriteeriumid piirkondade määratlemiseks, kirjeldavad otstarbekaimad 59 koostöömudelid ning määratlevad finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid (riigipõhise soovituse nr 5 rakendamiseks). Eelistatakse projekte, mis soodustavad asutuste vahelist koostööd hoolekande- või tervishoiuteenuste pakkumisel. Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“, „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.2.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.2.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 16. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkonn Sihtväärtus Andmeall Aruan D k akategoo (2023) ikas dluse ria M N K saged us Hoolekande teenuste Teenuse ESF Vähem - - 10 Rakendus Kord saajate arv saaja arenenud 100 üksus aastas Vanglast vabanejale Teenuse ESF Vähem - - 1500 Rakendus Kord suunatud tugiteenuste saaja arenenud üksus aastas saajate arv Hooldajate arv, kes on Teenuse ESF Vähem - - 3200 Rakendus Kord saanud vähemalt ühte saaja arenenud üksus aastas puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Uute lapsehoiukohtade arv Hoiukoh ESF Vähem - - 1200 Rakendus Kord t arenenud üksus aastas Perepõhiste Pakkuja ESF Vähem - - 1200 Rakendus Kord asendushoolduse vormide arenenud üksus aastas pakkujate arv Alkoholi tarvitamise Teenuse ESF Vähem - - 20 Rakendus Kord vähendamisele suunatud saaja arenenud 453 üksus aastas teenuseid saanud inimeste arv 60 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 2.2.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate ning väljaspool maakonnakeskuseid asuva keskhaigla võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse osutamine kõikide arstlikel erialadel55. Probleemide tulemusel on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk56 ja üha enam käiakse ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates). Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. Maakonna- ja keskhaiglad koostöös pädevuskeskustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonna- ja keskhaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse valik tervisekeskuste võrgustikus. Tabel 17. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirkonn Algv Baas Sihtvää Andme Aruan D akategoo äärt aasta rtus allikas dluse ria us (2023) sagedu s 55 Riigikontrolli audit haiglavorgu jatkusuutlikkusest, 2010. 56 Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi poolt labiviidav uuring. 61 Vastuvõttude arv Vastuvõtt Vähem 3296 2012 3700 Tervise Kord esmatasandi 1000 arenenud Arengu aastas tervisekeskustes 1000 elaniku Institu inimese kohta kohta ut Üld- ja kohalike % Vähem 8,3 2014 80 Sotsiaa Kord haiglate osakaal, kus arenenud lminist aastas piirkondlik eerium haigla/pädevuskeskus on omandanud osaluse/otsustusõigus e Ida-Viru keskhaigla % Vähem 45% 2017 48% Eesti Kord ambulatoorsete arenenud Haigek aastas vastuvõttude osakaal assa maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest 2.2.4.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Hoolekandeteenuste pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele. 1.06.2014 seisuga oli erihoolekande ööpäevaringsel hooldusel 2747 inimest, kellest ligi 1800 elas enam kui 30 inimesega hoones. Sageli on need vananenud, nõukogudeaegsed, madala energiatõhususega, tervisekaitsenõuetele mittevastavad, keskustest eemalasuvad asutused, ning neis puudub juurdepääs avalikele teenustele, sh haridus-, töö-, kultuuri- ja õppimisvõimalustele ning tegelusvõimalustele. Asutustes elavad kliendid on institutsionaalsetel teenustel olnud aastakümneid (nt lastekodu taust) ning vähestel on oma kodu, lähedased ning perelaadse elamise kogemused. Klientide majanduslik toimetulek on väga raske, valdavalt on nende ainus tulu riiklikud toetused või pension. Seetõttu puuduvad hoolealustel tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks ning neid on keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida. Investeeringute tulemusena on klientidel võimalik saada vajadustele vastavat teenust väiksemates majades, korterites vms üksuses, mis asuvad kogukondades, kus on tagatud erinevate teenuste kättesaadavus, töö ja tegevusvõimalused. Perioodi lõpuks soovitakse suurtes asutustes osutatavate teenuste mahtu järsult vähendada, et erivajadusega inimesed tuleks toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (2009) kohaselt leiavad hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest, 6000 puudega inimest vanuses kuni 74 eluaastat ja 8000 vanuses 75 ja vanemad, et nende eluruum vajaks kohandamist. Vajadustele vastavalt kohandatud eluruumides elades paraneb puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste iseseisev toimetulek ning väheneb hooldajate hoolduskoormus, mis suurendab nii hooldajate ja ka hooldatavate võimalusi tööturul osalemiseks. Eluruumide kohandamine aitab vältida ka inimeste institutsioonidesse sattumist. 62 Tabel 18. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algvää Baas- Sihtv Andm Aruandl D ühik akategoo rtus aasta äärtu eallik use ria s as sagedus (202 3) Iseseisvat toimetulekut - Vähem- 1,1 2013 3,6 Sotsia Kord toetavate teenuste ja arenenud almini aastas ööpäevaringsete steeri institutsionaalsete um hooldusteenuste kohtade suhtarv erihoolekandes 2.2.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Elanikkonna tervisenäitajate paranemist ja suuremat aktiivsust on võimalik saavutada igal tasandil paremini toimiva ja seostatud tervishoiusüsteemi abil. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste elukohalähedasel tagamisel. Investeeringute tegemise aluseks on kokku lepitud Rahvastiku tervise arengukava lisana koostatav tervishoiu arengusuunad aastani 2020, mis käsitleb nii teenuste sisu kui infrastruktuuri arendamise põhimõtteid. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Hooldusravis on investeeritud 21 projekti, loodud juurde 980 voodikohta. Kesk- ja piirkondlike haiglate tasandil on investeeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla kaasajastamisse. Uuendatud on nende haiglate erakorralise meditsiini, intensiivravi, operatsioonibloki, diagnostika, sünnitusabi, kiiritusravi jt osakondade taristud. Investeeringute tulemusel on paranenud mitmete arstlike erialade ravi- ja diagnostikakvaliteet, sh vähiravi, ortopeedia jt raviteenused. Eelnevate toetusperioodide kogemused ja tulemused (päevaravi kasv, voodihõive tõus, voodipäeva lühenemine jne) näitavad, et planeeritud investeeringud on tulemuslikud. Eelarveperioodil 2014-2020 investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut (nt füsioterapeudi, ämmaemanda, vaimse tervise õe, koduõe, sotsiaaltöötaja jne kaudu), mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil, ravikvaliteedi parandamise ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Esmatasandi tervishoiukeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka regionaalarengu 63 suundumusi. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist (sh uued IT-lahendused). Investeeritakse nende osakondade (nt patoloogia, psühhiaatria, laste-, kõrvakliinik) taristusse ja tehnoloogia arendamisse, mille koormus kasvab tulenevalt pädevuskeskuste suuremast rollist eriarstiabi ning konsultatiivse toe pakkumisel. Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate (sh nii maakonna- kui ka keskhaiglad) ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega. Pädevuskeskuste roll on tagada kliinilis-konsultatiivne tugi esmatasandile ning baasid meditsiinipersonali põhi- ja jätkukoolituseks. Diagnostilise ja konsultatiivse toe tagamine esmatasandi ja maakondlikele tervisekeskustele eeldab võimekate pädevuskeskuste väljaehitamist. Selleks toetatakse päevaravi, psühhiaatria, diagnostika jt teenuste kaasaegse baasi loomist piirkondlikes haiglates. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabi teenuste väljaarendamine ning kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks ja selgete vastutuspiirkondade kujunemiseks. Võrgustikuna töötavatel pädevus- ja esmatasandi keskusel on võimalik senisest tõhusamalt ülesandeid jaotada. Ravijuhtude koondumine pädevuskeskustesse ja uute kõrgetasemeliste, patsienti säästvamate, kvaliteetsete ja efektiivsete eriarstiabiteenuste arendamine suurendab pädevuskeskuse osatähtsust elanikkonna töövõimekuse säilitamisel. Investeeringud panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kõrval on vajadus suunata täiendavaid investeeringuid riskipiirkondadesse. Elukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas positsioonis (nt põlevkivitööstuse mõju tervisele ja elukvaliteedile). Sellest lähtuvalt muutuvad piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. SA Ida- Viru Keskhaigla on maakonnakeskusest väljaspool asuva keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega kui ka samas maakonnas asuva haiglavõrgu arengukava üldhaiglaga koostöökokkulepete tasemel. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Lisaks pädevuskeskusega võrgustamisele rajab SA Ida-Viru Keskhaigla kaks esmatasandi tervisekeskust, kus tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ja tehakse koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides. Vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine aitab vältida terviseprobleemide tõttu hõivest väljalangemist, kiirendab hõivesse naasmist, aitab kaasa inimeste aktiviseerimisele ja vähendada vaesusriski ning sotsiaalset tõrjutust. Investeeringuid toetavad riigisisestest vahenditest rahastatavad tegevused, mis tagavad väheneva tööjõu tingimustes (nt meditsiinipersonali väljaränne) arendatavates keskustes arstide ja muu personali olemasolu. Rakendatavad meetmed on järgmised: 1. Koolitusmahtude suurendamine, arvestades migratsioonitrende. 64 2. „Tagasi tervishoidu“ projekti jätkamine, millega tuuakse teoreetilise ja praktilise koolituse abil tervishoiusektorisse tagasi juba vastava diplomiga, kuid registrisse mittekuuluvaid, arste ja õdesid. 3. Lähtetoetus Eestis väljaspool suuri keskuseid tööle asuvatele arstidele. 4. Vajadusel ajutise asendusena riigipoolse toe pakkumine perearstidele ja õdedele vastava süsteemi kaudu. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse ka teiste rahvastiku tervise arengukava 2009- 2020 tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse suurendamisega. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ERF-i teistest suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Elanike tervisenäitajate parenemisse panustatakse ESF-ist alkoholi liigtarbimise kui olulise tervisekao põhjustaja, vähendamise ning tervisekaoga inimeste töövõime parendamise kaudu. Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hooldatavate paremaks iseseisvaks toimetulekuks toetatakse kvaliteetsete teenuskohtade loomist ning kohandatakse puuetega inimeste kodusid nende vajadustele vastavaks. Investeeringud aitavad tagada nii puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele kui ka nende pereliikmetele paremad võimalused aktiviseerumiseks kogukonnas ja osalemiseks tööturul, toetades seeläbi nende kaasatust ja vähendades vaesust. Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele (deinstitutsionaliseerimisele). Täna suurtes asutustes elavaid inimesi on keeruline kogukonda integreerida. Järk-järguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja –teenuste reorganiseerimise kavaga 2006. aastal. Kinnitatud on hoolekande arengusuundi kajastav arengukava aastateks 2014-2020. Arengukava toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ning aitab tagada inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Selles tuuakse välja majutusüksuste kriteeriumid, sh määratletakse üksustes elavate inimeste maksimaalne arv ja sisustatakse institutsiooni mõiste. Planeeritavad investeeringud toetavad arengukava eesmärke, sh järgivad need Euroopa Ekspertgrupi juhiseid (the Guidelines of the European Expert Group on Transfer towards community-based care) asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele liikumiseks Psüühilise erivajadusega inimestel on vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Samas on neil esmalt vajalik kohaneda tegevustega oma üksuse piirides, edasi selle läheduses, et hiljem ise aktiivsemalt kasutada sealseid tegevusvõimalusi. Kooskõlas Erihoolekande arengukavaga aastateks 2014-2020 planeeritud teenuskohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada sobivates inimväärsetes elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil on võimalik kasutada kogukonnas olemasolevaid või meetme raames loodavaid tegevusvõimalusi (nt päeva- ja töökeskused) ning kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused, apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenuskohad asutatakse kogukondadesse, mis annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. Aktiivsuse ja toimetulekuoskuste kasv annavad oluliselt paremaid võimalusi klientide edasiseks liikumiseks teenustele kogukonnas ja avahooldusteenustele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid). Selliste kohtade loomine on mh vajalik ennetamaks ööpäevaringsetele kohtadele sattumist ning toetamaks liikumist nt peremajadest iseseisvamale elamisele. Samuti suunatakse meetme raames vahendeid selliste teenuste väljaarendamiseks ja osutamiseks, mis 65 aitavad inimesi iseseisvale elule. Näiteks piloteerida DI meeskonna tööd, kus väline ekspert aitab teenuseosutaja meeskonnal paremini rakendada DI põhimõtteid (sh teenuste vajaduse hindamine), piloteeritakse suurema toetusega igapäevaelu toetamise teenust, mis oleks suunatud asutusest välja kogukonnapõhisele teenusele liikunud inimestele või potentsiaalsetele asutusepõhisele teenusele liikujale). Kirjeldatud suundumustega alustati perioodi 2007-2013 ERFi vahendite toel. Suleti ja reorganiseeriti institutsioonid neljas vanas mõisahoones ning kahest mõisast kui ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks ebasobivast hoonest on vastav teenus välja viidud. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta peremajades. Ehitatud üksused paiknevad asulate vahetus läheduses Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis, Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna-Vitis, Uuemõisas ja Kodijärvel. Tegevused on hästi käivitunud ja peremajade teenused on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Uue perioodi investeeringute toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja vananenud ebasobivas asutuses (nt Võisiku ja Erastvere Hooldekodu). Luuakse vastavalt kinnitatud Erihoolekande arengukava 2014-2020 eesmärkidele 1400 kvaliteetset teenuskohta kogukondades. Seejuures tagatakse kvaliteetse teenuse osutamiseks vajaliku taristu korrastamine ka nendele ööpäevaringsetele teenustele, mille teisaldamine on turvalisuse või kompetentsi koondumise tõttu ebaotstarbekas. Investeeringutele eelneb psüühilise erivajadusega inimeste vajaduste hindamine, et tagada neile sobivaim teenus. Investeeringutega puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks tagatakse kokku 2000-le puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimesele kodud, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. See võimaldab nende iseseisvamat hakkamasaamist ning seeläbi nii neile kui ka nende pereliikmetele paremaid võimalusi aktiviseerumiseks ja tööturule pääsemiseks, vähendades kõrget omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ning toetades kaasnevat osalemise tõusu tööjõuturul. Hoolekande taristu arendamine ning eluruumide kohandamine on seotud teiste sama prioriteetse suuna eesmärgi 2 „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud“ raames ESF-ist toetatavate tegevustega. Teenuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil koolitatakse sotsiaalvaldkonna töötajaid ja toetatakse teenuseosutajaid kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisel. Pakutavad sotsiaaltranspordi, päevahoiu, isikliku abistaja, tugiisiku ja koduhooldusteenused ning omastehoolduse korrastamine aitavad ellu viia asutusevälise abi tagamise üldist põhimõtet, sest juhul, kui puudub piisav abi inimesele kodustes tingimustes, võib järgmiseks etapiks olla juba ööpäevaringne teenus. Teisalt toetavad nimetatud toetavad teenused inimesi, kes on hiljem valmis asutusepõhistelt teenustelt liikuma vähem toetust vajavatele teenustele, sest neile on tagatud abi kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste näol. Asendushoolduse arendamine aitab kaudselt kaasa ööpäevaringsel teenusel viibivate erihoolekande klientide osakaalu vähendamisele. Varajane sekkumine aitab tagada, et inimesed ei oleks abitud ja saaksid juba varasemas eluetapis õppida iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Nende tegevuste koosmõjul on inimesel võimalik olla aktiivsem ühiskonnaelus. 2.2.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda 66 „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel. Toetatavad tervishoiu infrastruktuuri investeeringud peavad panustama Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020 eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema selle lisana koostatav haiglavõrgu korrastamise tervikvisioon, mis sisaldab tervishoiuteenuste paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume esmatasandi tervisekeskuste investeeringute asukoha valikuks ja funktsioonide ruumiliseks jaotuseks võrgustikus (ehk teenuse osutamise piirkondade kohta). Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Pädevuskeskuste arendamisega seotud investeeringute puhul eelistatakse projekte, mis toetavad esmatasandi tervisekeskuste ja pädevuskeskuste omavahelist võrgustumist ja tihedat koostööd. Hoolekandeinvesteeringute valiku aluseks on selle alavaldkonna arendamise tervikvisioon. Oluliseks tingimuseks on jätkuvalt asukoht kogukondades ning sellest tulenevalt avalike ja kogukonna teenuste olemasolu. Samuti on tähtis olemasoleva taristu seisukord, selle korrastamise või asutuse ümberkorraldamise vajadus. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.2.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.2.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 19. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonn Sihtväärtus Andmea Aruan D akategoo (2023) llikas dluse ria M N K saged us Pädevuskeskustena töötavate Raviüksus ERF Vähem - - 25 Rakendu Kord piirkondlike haiglate arenenud süksus aastas kaasajastatud raviüksuste arv Kaasajastatud esmatasandi Esmatasa ERF Vähem - - 50 Rakendu Kord tervisekeskuste arv ndi arenenud süksus aastas tervisekes kus Paremate % ERF Vähem - - 100 Sotsiaal Kord tervishoiuteenustega arenenud ministee aastas hõlmatud elanikud rium Loodud kvaliteetsete Teenusek ERF Vähem - - 1700 Rakendu Kord teenuskohtade arv oht arenenud süksus aastas 67 Puuetega inimeste arv, kellele Inimene ERF Vähem - - 2000 Rakendu Kord on tagatud sobivad eluruumid arenenud süksus aastas Esmatasandi tervishoiuga Üldhaigla ERF Vähem - - 1 Rakendu Kord võrgustunud kaasajastatud arenenud süksus aastas üldhaiglate arv Pädevuskeskusega Raviüksus ERF Vähem - - 11 Rakendu Kord võrgustunud keskhaigla arenenud süksus aastas kaasajastatud raviüksuste arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. 2.2.6. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt vajab Eesti vahemikus 2011– 2019 kokku 27 400 töötavat spetsialisti ehk keskmiselt 3400 spetsialisti aastas, kelle leidmine Eesti tööturult muutub igal järgneval aastal rahvastiku vananemise, madala sündivuse ning väljarände protsesside tõttu järjest keerulisemaks. Samas on Eesti Statistikaameti andmetel töötusemäär ja pikaajaliste töötute tase välispäritolu püsielanike hulgas ligikaudu 1,5–2 korda kõrgem kui põlisrahvuse esindajate seas. Välispäritolu taustaga püsielanikest peab end ühiskonnas lõimunuks aga orienteeruvalt 32% ehk 128 960. Enamik vähelõimunutest on vene suhtluskeelega ning tööealised isikud – 69%. Uussisserändajate ja sõjapõgenike puhul on oluliseks teguriks edaspidisele ühiskonnas osalemisele nende esialgne sisserändejärgne kohanemine, mida takistavate teguritena on toodud info-, kontaktide-, teadmiste- ja teenuste puudumist ning ühiskonnas kohanemist soodustavate väärtushoiakute nõrkust. Vähelõimunud püsielanike suurimateks takistuseks lõimumisel ja ühiskondlikul aktiivsusel on vähene keeleoskus, lõimumist mittetoetavad väärtushoiakud ühiskonnas, vähesed sotsiaalsed kontaktid ja vähene teadlikkus eri teenustest ning nende vähene paindlikkus. Sekkumise tulemusena omandavad teenused läbinud uussisserändajad ühiskonnas toimimiseks vajalikud praktilised teadmised ja kontaktid, sh info erinevate pakutavate teenuste kohta. Vähelõimunud püsielanikud on omandanud paremad teadmised ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh keele-, kodaniku- ja kultuuripädevused ning informatsiooni, mis võimaldab senisest aktiivsemalt tööturul osaleda. Võimestatud on uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanikega kokku puutuvad organisatsioonid ning vajadusel välja arendatud uued teenused kohanemise ja lõimumise toetamiseks ning teenuste ja informatsiooni efektiivseks pakkumiseks. 68 Tabel 20. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näita Üldine Algv Alg- Baas Sihtväärt And Aruan D onna ja väljund äärt ja aast us (2023) meal dluse kate puhu näitaja, us sihtv a M N K likas saged goori l mille äärt us a kasu alusel use tatav eesmär mõõt mõõt ke ühik ühik püstitat akse Kohanemis- ja Vähe Progr Ei 6172 num 2013 - - 128 Seire Kord lõimumisprogr m ammi kohaldu ber 40 aastas ammi läbinute arene läbin arv, kelle Eesti nud u keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud 2.2.6.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas NEET noori oli 15-29 vanusegrupis 2012. aastal 15,3%. Noortest meestest on rohkem kui aasta töötud 42% ja naistest 25%. Töökogemus puudub 25% noortest meestest ja 42% noortest naistest. 9,9% noorte naiste mitteaktiivsuse põhjuseks on hoolduskoormus. Madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte arv on endiselt kõrge. 2012. aastal ei jätkanud õpinguid põhihariduse või madalama haridusega noortest meestest 13,4% ja 7,5% naistest. Kogemusteta ja kvalifikatsioonita noored on tööturule sisenedes haavatavamad ja võivad sealt eemale jääda aastateks. 2011. aastal elas suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes57. Kuigi olukord on paranenud, avaldavad laste ja noorte arenguvõimalustele (sh tervisele) negatiivset mõju majanduslik seisund ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalse teadlikkuse, aktiivsuse ja eakaaslaste puudumine või vähesus piirkonnas ja piiratumad arenguvõimaluste valikud suurendavad tõrjutusriski, mis võib väljenduda riskikäitumises ja madalas konkurentsivõimes. Noorsootööga saab vähendada vaesuse ja teiste ebavõrdsete olude mõju ning ennetada tõrjutusriski. Vastavate riski- ja sihtrühmadeni jõudmine järjepideva noorsootöö ning varajase probleemide märkamisega mõjutab otseselt noorte hoiakuid ja käitumist, tõstab nende sotsiaalsuseid oskusi ning vähendab korrarikkumiste toimepanemise ja ohvriks sattumise tõenäosust. Sageli on tegemist mitmekülgset abi vajavate multiprobleemsete noorte ja peredega, kellega eri ametkondade kokkupuuted ja pakutavad teenused ei ole omavahel koordineeritud. Noorte 57 Statistikaamet 2013, Laste Heaolu. 69 probleemide paremaks mõistmiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on oluline ametkondade koostöö ja ühine andme- ja teabevahetus. Sekkumiste tulemusena omandavad noored mitteformaalse õppe ja teavitustegevuste kaudu tööle sisenemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Suureneb tõrjutusriskis noorte sotsiaalne kaasatus ning NEET noored asuvad uuesti õppima või jõuavad tööturule. Tabel 21. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näita Üldine Alg Alg- Baasa Sihtväärtu And Aru D onna ja väljund vää ja asta s (2023) meal andl kateg puhu näitaja, rtu sihtv likas use ooria l mille s äärt sage kasu alusel use dus tatav eesmär mõõt M N K mõõt ke ühik ühik püstitat akse Osakaal Vähe Osale Ei 86 % 2013 - - 89 Seire Kord noortemeetmest m ja kohaldu aast kasusaajatest, kes arene as on sihtgrupile nud suunatud tegevused läbinud Tugimeetmetes Vähe Osale Ei 36 % 2013 - - 50 Seire Kord osalenud NEET m ja kohaldu aast noorte (vanuses arene as 15-26) osakaal, nud kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.2.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Uussisserändajate ja sõjapõgenike kohanemist toetava süsteemi loomiseks ning nende rahulolu tõstmiseks kohanemist soodustavate tugiteenustega, tehakse uussisserändajatele kättesaadavaks kohanemist soodustav inforessurss, pakutakse kohanemiskoolitusi ja keeleõpet ning võimestatakse sihtrühmaga seotud sidusgruppe (-võrgustikke) ja toetatakse erinevate koostööplatvormide teket. Info pakkumine aitab uussisserändajaid, sõjapõgenikke ning vähelõimunud püsielanikke (sihtgrupp) võimestada ühiskonnaelus toimimisel, tagades eluoluga seotud praktilise info kättesaadavuse (sh uussisserändajatele enne riiki saabumist, võimaldades nii kiire sisseelamise igapäevaellu). Samuti aitab tööturuga seotud informatsiooni vahendamine sihtgrupil vajaduse korral paremini endale sobiv töökoht leida ning tööturul toimuvaga paremini kursis olla, mis suurendab ka tööturule sisenemise võimalust. 70 Oluliseks takistuseks sihtrühma kohanemisel ja lõimumisel on keeleoskuse puudumine. Uussisserändajate kohanemisprogrammis ja lõimumisprogrammis pakutakse keeleõpet. Keeleoskust suurendatakse ka mitteformaalse keele praktiseerimisele suunatud tegevustega. Keeleõppe võimaluste pakkumine aitab nii uussisserändajatel kui ka vähelõimunud püsielanikel igapäevases elus paremini hakkama saada ning tagab neile paremad eeldused tööturul osalemisel või sellele sisenemiseks. Eristatakse nii tasemeõpet kui ka kümblustüüpi tegevusi. Uussisserändajatele, sh sõjapõgenikele, pakutakse kohanemiskoolitusi. Praktilisele ühiskonnas hakkamasaamisele suunatud koolitus võimaldab uussisserändajatel omandada esmased teadmised riigist ja pädevused igapäevaseks toimimiseks Eestis. Kohanemisprogrammi elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja programmi kuuluvad kohanemiskoolitused, sh esmane keelekoolitus ning vastavad juhend- ja infomaterjalid, teadmiste testid jne. Kohanemiskoolitustega antakse eelkõige kohanemist toetavat infot Eestisse esimest korda saabunud või rännet alustavatele uussisserändajatele. Vähelõimunud püsielanike lõimumise soodustamiseks pakutakse lõimumiskoolitusi. Lõimumiskoolituse elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja koolitused, nende juhendmaterjalid ning kujundatakse koolitused vastavalt sihtrühma vajadustele paindlikumaks. Lõimumisprogrammi käigus tõstetakse Eestis elavate uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanike keelelisi pädevusi, sotsiaalseid oskuseid ja praktilisi kontakte, kujundatakse kodanikustaatuse omandamiseks vajalikud pädevused ning kultuurilised ja sotsiaalsed pädevused ühiskonnas aktiivselt toimimiseks. Lõimumisprogramm panustab kaudselt meetme eesmärkide saavutamisse ka ühise kommunikatsioonivälja tugevdamise kaudu, mis sisaldab kõikidele ühiskonnarühmadele ühiseid ning vastastikkusele positiivsele dialoogile suunatud väärtusi, kasvatades seeläbi ühiskonna avatust, tagades võimalused tööturule pääsemiseks ja seal edasijõudmisel. Lõimumise ja kohanemise tugisüsteemi käivitamiseks ja tugivõrgustike tekke soodustamiseks tellitakse alusuuringud, kaardistatakse arendusvajadusega teenused, sidusgrupid ja olemasolevate teenusepakkujate võimekus ning toetatakse konkreetsete teenuste arendamist uussisserändajate vajadustest lähtuvalt. Lõimumis- ja kohanemisprogrammi tugistruktuuride ja - teenuste väljaarendamise ning loomisega kasvatatakse riigi, kohaliku omavalitsuse, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide võimekust pakkuda või vahendada meetme sihtgruppidele neile vajalikke teenuseid ja informatsiooni, samuti tugevdades koostööd avaliku, kolmanda ja erasektori, kõrgharidust pakkuvate ja teadusasutuste vahel, kes uussisserändajatega kokku puutuvad. Teenusepakkujate võimekuse suurendamine tagab pakutavate (tugi-) teenuste olemasolu ja kvaliteedi. Tagamaks eri kultuuridest inimestele võrdsemaid võimalusi tööturumobiilsuseks, tegeletakse ka hoiakute kujundamisega. Ühiskonnas laiema sidususe ja tolerantsi suurenemiseks toetatakse meedia- ja teavitustegevuste läbiviimist nii uussisserändajate, vähelõimunute kui põhielanikkonna seas ning eri isikute ja eri organisatsioonide, sh avaliku, era- ja mittetulundussektori organisatsioonide omavahelise koostöötegevuse suurendamisele suunatud tegevusi. Meedia- ja koostöötegevused toetavad formaalharidussüsteemis läbiviidavat väärtuskasvatust võrdse kohtlemise, euroopalike demokraatlike väärtuste ja ühise riigiidentiteedi kinnistamise kaudu. Vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevused aitavad neil aktiviseeruda ning jõuda aktiivsete tööturumeetmeteni, elukestvasse õppesse või muude toetavate teenuste juurde. Seetõttu on tegevused oluliseks eelduseks, et sihtgrupp jõuaks 8 temaatilise eesmärgi raames ning siseriiklikult töötukassa vahenditest pakutavate tööturuteenusteni ning 10 temaatilise eesmärgi raames pakutava täiendõppeni. Uussisserändajate kohanemine ühiskonnas on üks eeldusi kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks, toetades seeläbi ka temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 ELi vahendite kasutamise eesmärke. 71 Tegevusi töötatakse välja ja rakendatakse koostöös Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevustega, vältimaks kattuvusi plaanitavates tegevustes ning saavutamaks parem kooskõla tegevuste rakendamisel. Noorte kaasamiseks ja tööhõivevalmiduse parendamiseks rakendatakse nii tõrjutust ennetavaid tegevusi 7-26aastastele noortele kui ka reageerivaid tegevusi juba raskustesse sattunud noortele. Ennetavate tegevustena suurendatakse õppivate noorte kokkupuudet tööeluga noorsootöö ja muude võrgustikutöö teenuste kaudu. Noortele luuakse võimalused omandada töötamiseks vajalikke oskuseid mitteformaalses keskkonnas, saada töökogemus ja rohkem teadmisi sujuvamaks liikumiseks tööturule. Käivitatakse sihtgrupipõhised tööelu tutvustamisprojektid, sh toetatakse tööelu tutvustavaid koolitusi, tööks vajalike sotsiaalsete pädevuste omandamist mitteformaalse õppe kaudu, tööringide loomist jms. Tööharjutuseks luuakse juhendatud vabatahtliku töö tegemise võimalusi noorsootöö asutustes ja ühingutes. Samuti toetatakse koostööd tööandjatega noorte oskuste ja kogemuste paremaks arvestamiseks. Lisaks pakutakse mobiilset nõustamist. Panustatakse ka noorte ettevõtlikkuse kasvu, toetades noorte (eelkõige vähemaktiivsete) omaalgatuse võimet erinevate uuenduslike lahenduste kaudu. Ebavõrdsete olude mõju vähendamiseks noorte arenguvõimalustele ja noorte tõrjutuse ennetamiseks tehakse vaesuse ja tõrjutuse riskis olevatele noortele kättesaavaks noorsootöö teenused ja toetatakse nende osalust tõenduspõhistes programmides, mis aitavad neil omandada ka eluks ja isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Käivitatakse tugimeetmed NEET noorte tagasitoomiseks haridusse ja/või edukaks jõudmiseks tööturule. Keskendutakse NEET ja tõrjutusriskis noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi võrgustiku sekkumiste kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Toetatavate tegevuste kaudu tagatakse NEET noortega kontakti loomine noorsootöötajate poolt, osaluse motiveerimine, noorte informeerimine võimalustest ning tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistamine, tugi nende takistuste eemaldamisel, sh vajalike teenusteni suunamine. Kõige raskemates oludes noortele pakutakse individuaalseid programme. NEET noorte vajadustest lähtuvate teenuste kavandamiseks toetatakse järjepidevat metoodika hindamist ja noorte olukorra seiret. Noorte riskikäitumise ennetamiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on kavas ennetusprogrammide katsetamine ja kohandamine, võrgustikutöö meetodil riskirühma isikute, sh alaealiste, ja perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning kohalikul tasandil tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna edendamine võrgustikutöö põhimõtete juurutamise abil. Eelnevate tegevuste toetamiseks tõstetakse noorsootöötajate, noortejuhtide ja huvikoolide spetsialistide pädevust tööks noortega (metoodika-põhised koolitused). Sekkumised on kavandatud, arvestades haridus-, noorte- ja töövaldkonna tegevuste saavutatavat koosmõju. Noorte kaasamiseks ja tööhõivevalmiduse tõstmiseks rakendatakse antud suunas kahte kolmest Eesti meetmest ELi noortegarantii elluviimiseks. Kolmandat noortegarantii meedet „Minu esimene töökoht“ pakutakse koos teiste riskirühmadele suunatud uute tööturumeetmetega kolmandas prioriteetses suunas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad noorsootöö teenused ja tööturuteenused noortele. Samuti on oluline sekkumiste koosmõju karjääriteenuste pakkumisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega, mida rakendatakse esimeses prioriteetses suunas. 72 2.2.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd teenuste pakkumisel. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. määratletakse toetatavate noorsootöö teenuste väljaarendamiseks esmalt teenuse miinimumnõudeid, teenusega kaetav piirkond või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.2.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 22. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnaka Sihtväärtus Andmealli Aruandl tegooria (2023) kas use M N K sagedus Lõimumis- ja Inimene ESF Vähem - - 18 343 Rakendusü Kord kohanemiskool arenenud ksus aastas itustel osalejate arv 73 Uussisserändaj Teenus ESF Vähem 2558 Rakendusü Kord ate arenenud ksus aastas kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv Tugisüsteemi Inimene ESF Vähem - - 10 500 Rakendusü Kord kasutajate arv arenenud ksus aastas Koostöö- ja Inimene ESF Vähem - - 155 000 Rakendusü Kord kommunikatsi arenenud ksus aastas ooni tegevustes osalevate isikute arv Noorsootöö Inimene ESF Vähem - - 199 000 Rakendusü Kord teenustes arenenud ksus aastas osalejate koguarv Teenust Inimene ESF Vähem - - 15 000 Rakendusü Kord saanud NEET arenenud ksus aastas noorte arv (vanuses 15-26 a) Teenust Inimene ESF Vähem - - 360 Rakendusü Kord saanud arenenud ksus aastas riskinoorte arv (vanuses 15-26 a) Ennetusteenus Inimene ESF Vähem - - 4 300 Rakendusü Kord test arenenud ksus aastas kasusaajate arv 2.2.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Otseseid sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks prioriteetses suunas ette ei nähta, samas on suunas taotlemine avatud ka näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühisprojektidele, mille kaudu panustatakse ka sotsiaalsesse innovatsiooni. Antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Prioriteetses suunas elluviidavad meetmed ja tegevused on sihitatud eelkõige selliste teenuste arendamisele, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemale jäänud inimeste võimalusi tööturule liikumiseks ning seeläbi panustatakse ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärkidesse. Suuna tegevused omavad tugevamat seost ELi temaatiliste eesmärkidega 1-3. Integreeritud ja paremini kättesaadavad hoolekande- ja lastehoiuteenused aitavad oluliselt parandada hoolduskoormusega inimeste tööturule kaasatust. Samuti tõstavad inimeste tööhõivevõimelisust prioriteetse suuna raames piloteeritavad teenused tööturu riskirühmadele nagu näiteks multiprobleemsed inimesed, vanglast vabanejad, alkoholi liigtarvitajad jne. Läbi 58 Rakenduskava kinnitamisel algselt seatud sihttase „100“ asendatakse sihttasemega „25“, et peegeldada metoodika muudatust, mille kohaselt algselt teenustena kasitletud teenuste tegevused kujundatakse umber strateegilise planeerimise pohimotteid jargivalt terviklikeks teenusteks. 74 inimeste tööhõivevõimelisuse suurendamise ja nende tööturul kaasamise vähendatakse mõjusid, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)59. Ettevõtete madala konkurentsivõime põhjusena Eestis tuuakse tihti välja kvalifitseeritud töötajate puudust, eelkõige on nõrkusena tõstetud esile kvalifitseeritud inseneride ja kompetentsete juhtide puudust. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega otseste välisinvesteeringute meelitamiseks, T&A&I erasektori investeeringute suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks panustatakse temaatilistesse eesmärkidesse 1 ja 3 kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamisega, rakendades uussisserännanutele ning nende perekonnaliikmetele kohanemisprogramme ning toetades seeläbi tööjõu vaba liikumist ning inimeste oskuste paremat rakendamist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Sellega aidatakse kaasa temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 tulemuste saavutamisele ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel Eestis. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei ole kavandatud, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi ja rahvusvahelise kogemusega arvestatakse teenuste arendamise käigus. Olulist rolli kõigi prioriteetses suunas elluviidavate tegevuste ning arendatavate teenuste juures omab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamine ning inimeste juurdepääsu soodustamine kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu. Teenuste kättesaadavuse parendamiseks arendatakse infoportaale, erivajadustega inimeste aktiviseerimiseks ja nende iseseisva hakkamasaamise suurendamiseks rakendatakse IKT võimalusi, mis loob seose temaatilise eesmärgiga 2 ning panustab vastastikku eesmärkide saavutamisse. Seosed eesmärkidega 4-7 on kaudsemad ning otseselt suuna tegevusi nendega seostada ei saa. 2.2.9. Tulemusraamistik Tabel 23. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajaduse Fon Piirkon Vahe- Lõppeesmär Andm Vajaduse liik D rakendamiseta korral d nakateg eesm k (2023) eallika korral pp mõõtühik ooria ärk s selgitus 2018. näitaja aasta M N K asjakohas ks use kohta Finants- Euro ERF Vähem 71 24 - - 296 Sertifit Lõpp- näitaja arenenu 2 592 540 seerim eesmärk d 863 isasutu kajastab s toetust kokku ja sisaldab sertifitsee 59 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia. 75 rimata kulusid Finants- Euro ESF Vähem - - 168 Sertifit Lõppeesm näitaja arenenu 54 83 814 seerim ärk d 0 752 271 isasutu kajastab s toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Väljund- Hoolekande Teenusesa ESF Vähem 4620 - - 10 Raken näitaja teenuste saajate aja arenenu 100 dusüks arv d us Väljund- Hooldajate arv, Teenusesa ESF Vähem 2 400 - - 3 Raken näitaja kes on saanud aja arenenu 200 dusüks vähemalt ühte d us puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Väljund- Kaasajastatud Esmatasan ERF Vähem 11 - - 50 Raken näitaja esmatasandi di arenenu dusüks tervisekeskuste tervisekes d us arv kus Väljund- Loodud Teenuseko ERF Vähem 640 - - 1 Raken näitaja kvaliteetsete ht arenenu 700 dusüks teenuskohtade d us arv Väljund- Puuetega Inimene ERF Vähem 45 - - 2 Raken näitaja inimeste arv, arenenu 000 dusüks kellele on d us tagatud sobivad eluruumid Väljund- Lõimumis- ja Inimene ESF Vähem 5 853 - - 183 Raken näitaja kohanemiskoolit arenenu 43 dusüks ustel osalejate d us arv Väljund- Noorsootöö Inimene ESF Vähem 130 - - 199 Raken näitaja teenustes arenenu 600 000 dusüks osalejate d us koguarv 2.2.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 24. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 76 053 147 573 01 204 654 01 95 878 159 07 204 654 197 743 743 055 57 081 546 02 49 313 991 03 49 313 991 07 10 148 602 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 109 35 696 642 01 07 07 06 127 572 141 465 141 465 141 465 733 112 105 769 851 851 851 08 13 893 118 209 2.2.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 2.3.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu. 2.3.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.3.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv kahekordistunud, tõustes 2013. a alguseks üle 98 000 inimese (üle 11% tööealisest elanikkonnast), kellest mehi oli 49,7% 77 ja naisi 50,3%. Töövõimetutest naistest ja meestest töötab vastavalt 47,3% ja 34,7%. Haridustasemelt on nende hulgas põhiharidusega mehi 14,1%, naisi 8,5%, keskharidusega mehi 58,3%, naisi 70,4%, kutseharidusega mehi 18,9% ja naisi 7,3% ning kõrgharidusega mehi 6,4% ja naisi 13,4%. Sotsiaalministeeriumi hinnangul oleks praeguse skeemi jätkudes 2020. a töövõimetuspensionäride arv ca 116 000 ja kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid 2020. aastaks ca 1,65 korda. Töövõimetuspensioni saajate suur osakaal on seotud püsiva töövõimetuse hindamise alustega, mis on meditsiinilise seisundi kesksed ega arvesta inimese tegelikku võimet tööd teha. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine on madal. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja luua uus ja terviklik töövõime hindamise ning toetamise süsteem ja pakkuda toetavaid teenuseid. Reformiga hakatakse töövõimetuse asemel hindama inimeste töövõimet ning tervisekahjustusega inimestele pakutakse hõives püsimist või töö leidmist toetatavaid teenuseid, misläbi tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus. Kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest on seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Tööga seotud õnnetuste arv näitab tõusutrendi - 2013. aastal oli tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta 673 (2009. a 495). Tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaiguste registreeritud näitaja on viimastel aastatel suuremate muutusteta, samas jäävad mitmed tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigused registreerimata. Tööealise elanikkonna teadlikkus töötingimustest on madal. Sekkumistega panustatakse töötingimuste parandamisse ja tervislikus töökeskkonnas töötamisse ning teadliku käitumise kujundamisse, et ennetada töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tabel 25. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärtu Andm Aruan D onna puhul e vää sihtvä aast s (2023) eallik dluse kateg kasutat välju rtu ärtus a M N K as saged ooria av ndnä s e us mõõtü itaja, mõõt hik mille ühik aluse l eesm ärke püsti tatak se Töötavad Vähe Osaleja Ei 90 % 2015 90 Sotsia Kord vähenenud m kohal almini aastas töövõimega arene du steeriu inimesed, kes nud m on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel 78 I Näitaja Piirk Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärtu Andm Aruan D onna puhul e vää sihtvä aast s (2023) eallik dluse kateg kasutat välju rtu ärtus a M N K as saged ooria av ndnä s e us mõõtü itaja, mõõt hik mille ühik aluse l eesm ärke püsti tatak se teenuste saamist Mittetöötava Vähe Osaleja Ei 8 % 2015 26 Sotsia Kord d vähenenud m kohal almini aastas töövõimega arene du steeriu inimesed, kes nud m on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist 2.3.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud Majanduskriis mõjutas enim väiksema konkurentsivõimega tööturu sihtrühmi. Kriisieelse tasemega võrreldes on endiselt kõrge noorte (15-24 a) töötuse määr (20,9%)60. 2012 oli noortest töötuid 8900 meest ja 5700 naist, kellest 49% (4400 meest, 3200 naist) olid töötud olnud kauem kui kuus kuud. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2012. aastal puudus 61% noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 51%- l töötutel 15-24-aastastastel meestel ja 46%-l naistel puudus varasem töökogemus. Kõrge on ka pikaajaliste töötute osakaal töötute seas (55% töötutest meestest ja 53% töötutest naistest on pikaajalised töötud). Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat oskuste taset. 2012. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 41%-l naistes ja 54%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Lisaks võib nende töölesaamist raskendada ebapiisav riigikeele oskus. 2012. aastal väitis 40% pikaajalistest töötutest, et nad ei oska eesti keelt.61 Nii hõive kui ka töötuse näitajad erinevad piirkonniti. Hõivemäär 20-64-aastaste seas on suurim Tallinnas 78% (73% naistel ja 81% meestel) ning madalaim Valgamaal 55% (naistel 57%, meestel 53%), Ida-Virumaal 62% (naistel 57%, meestel 53%), Põlvamaal 64% (naistel 61%, meestel 67%) ja Võrumaal 65% 60 Markus: koik tootuse maara naitajad on 2012. aasta keskmised. 61 Statistikaamet, Eesti toojou-uuring. 79 (naistel 67%, meestel 62%). Lähiaastatel kujuneb probleemiks tööjõu vähene kättesaadavus, kuna inimesed väljuvad vanuse tõttu hõivest. Vanemaealiste (50-aastaste ja vanemate) osakaal rahvastikust on 36% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu tõus jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste, tööturu potentsiaal. Sekkumised toetavad väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööturule sisenemist, seal püsimist ja ligipääsu töökohtadele. Sekkumiste tulemusena suureneb noorte, vanemaealiste ning pikaajaliste töötute hõive ning pidurdub hõivatuse ja töötuse piirkondlikke erinevuste suurenemine. Tabel 26. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaj Üldine Algv Alg- Baasa Sihtväärtus An Aru D onna a väljundn äärt ja asta (2023) dm and kateg puhul äitaja, us sihtv M N K eal luse ooria kasut mille äärt lik sag atav alusel use as edu mõõt eesmärke mõõt s ühik püstitata ühik kse Osalejad, kes Vähe Osalej Ei kohaldu 36 % 2014 - - 40 Sei Kor on asunud m a re- d kuue kuu arene an aast jooksul nud, dm as pärast ed programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 2.3.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.3.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Inimeste tervisekahjustuste vähendamiseks ning osalise tervisekaoga inimeste suuremaks osalemiseks tööhõives viiakse läbi töövõime toetamise süsteemi reform. Reformi käigus luuakse terviklik süsteem, kus võimalikult varakult pakutakse inimestele abi ja tuge hõives püsimiseks või sinna naasmiseks. Reformiga soovitakse liikuda töövõime kaotuse hindamiselt inimese säilinud töövõime hindamisele. Hindamise käigus tuvastatakse, milline võiks olla isiku töövõime, kui ta saaks teha sobivat tööd, sobivate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid. Töövõime hindamine hakkab sisaldama soovitusi, milliseid tööga seotud funktsioone ja millises ulatuses saab inimene täita; millised on sobivad töötingimused ning soovitusi abivahendite, rehabilitatsiooni või tööruumide ja - vahendite kohandamise vajaduse kohta. Selleks arendatakse ESFi abiga töövõime hindamise metoodikat, viiakse vajadusel läbi pilootprojekte väiksematele sihtrühmadele ning tellitakse mõjuanalüüse. Samuti koolitatakse hindamismetoodika kasutajaid. Töövõime hindamist rahastatakse Eesti Töötukassa tegevuskuludest. Vastavalt töövõime hindamise tulemustele, 80 tuvastatud puude raskusastmele või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu, arendatakse ja pakutakse ESF toel teenuseid (nt aktiivsed tööturumeetmed (sh tööandjatele pakutavaid meetmed), töölesaamist ja töötamist toetavad rehabilitatsiooniteenused, isiklikud abivahendid, sotsiaalteenused ja individuaalsed lahendused) vähenenud töövõimega isikute töölerakendamiseks ja töötamise toetamiseks. Samuti koolitatakse ja nõustatakse spetsialiste tööks töövõimekaoga inimestega ning suunatakse tegevusi (nt nõustamine) tööandjatele, kes vajavad tuge töövõimekaoga inimese tööl hoidmiseks või tööle võtmiseks. Töövõime hindamine, sobiva töö leidmine ning toetuse maksmine hakkavad kõik toimuma samas asutuses (Eesti Töötukassas), teenuseid korraldavad ja osutavad erinevad institutsioonid – töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused – vastavalt oma rollile ning pädevus-ja vastutusvaldkonnale. Reformi sujuvaks rakendumiseks ning andmevahetuse tagamiseks teostatakse töövõime toetamise süsteemi andmevahetuse vajaduse analüüs, töötatakse välja vajalik andmevahetussüsteem ning arendatakse ja testitakse asutustevahelist koostööd. Samuti teavitatakse seotud osapooli ja avalikkust reformiga seonduvatest muudatustest. Lisaks töövõime reformi elluviimisele sekkutakse ka ennetavalt. Toetatakse tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes. Toetatava tegevuse eesmärgiks on parandada töötingimusi ja edendada tervislikus töökeskkonnas töötamist, ennetamaks töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tegevus võtab sealjuures arvesse erinevate tegevusalade töötingimustest tulenevaid riske töötaja tervisele. Tegevus parandab ohutuskultuuri töökohal; aitab ettevõtetel hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski; aitab kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist töösuhetes, sh paindlike töövormide kasutamisvõimalustest ja töökeskkonna tegevuspraktika rakendamisest ettevõttes; toetab tööturul osalejate kaasamist edendamaks töökeskkonda ja töösuhteid. Tegevuste põhjendatud, tulemusliku ning sihistatud eesmärgi saavutamiseks toetatakse ka teadmistepõhist poliitika kujundamist ja rakendamist. Töötukassa62 osutas 2013. aastal tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele 20 erinevat tööturuteenust. Selleks, et töötukassa poolt osutatud abi toetaks tööd otsivate inimeste töölesaamise takistuste kõrvaldamist, on tööturuteenuste pakkumisel ja arendamisel arvestatud tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste individuaalset olukorda. Välja on töötatud mitmeid tööturul toimunud muutusi arvestavaid uusi ja täiendatud tööturuteenuseid, laiendatud on teenuste saajate ringi ning suurendatud teenuste mahtusid. Olemasolevasse teenustepaketti tuleb lisada täiendavaid teenuseid vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade hõivesse aitamiseks ning pakkuda teenuseid seni katmata sihtrühmadele (nt pensioniealised), et ennetada töötuks jäämist ning toetada hõives püsimist. COVID-19 puhangust tingitud majanduskriisile reageerimiseks on lisaks juba töö kaotanud inimestele teenuste osutamisele prioriteediks tööturule sisenemist soosivate, tööturult väljalangemist ennetavate ja töötamist toetavate teenuste pakkumine nii töö kaotamise ohus olevatele kui ka koondatavatele inimestele. Ukraina sõja puhkemise järel on uus sihtrühm sõjapõgenikud, kelle töölesaamise toetamine aitab neil Eestis tavapärast elu jätkata. Pikaajalised ja madala kvalifikatsiooniga töötud ning teised tööturu riskirühmad vajavad oma tööhõivevõime tõstmiseks ja tööturule sisenemiseks sageli pikemaajalist ettevalmistust, suuremat tuge ja individuaalsemat lähenemist. Eespool mainitud sihtrühmade puhul on olulised kogukonna tasandi tegevused, mis pakuvad konkreetselt kohalikest võimalustest ja oludest lähtuvaid lahendusi. Seetõttu on riikliku tööturusüsteemi teenuse pakkujate kõrval vajalik kaasata ka teisi osapooli ning soodustada nende koostööd kohalikul tasandil. Vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade tööturule toomise toetamiseks soodustatakse kohaliku 62 Tooturuteenuste ja -toetuste seaduse ja Vabariigi Valitsuse maarusega kinnitatud toohoiveprogrammi 2012-2013 alusel. 81 tasandi koostööd, mis aitaks kaasa madala kvalifikatsiooniga ja/või multiprobleemsetele inimeste ning pikaajalistele töötute tööturule liikumisele. Toetatakse tegevusi, mis aitavad sihtrühma ette valmistada oma oskuste täiendamiseks ja/või pakuvad tuge oskuste omandamise perioodil. Töötuse vähendamiseks piirkondades, kus töökohti napib, tuleb soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Hetkel töötab elukohast erinevas maakonnas ligikaudu 20% hõivatutest. Soodustamaks suuremat liikuvust pakutakse toetusskeemi neile töötutele, kes on nõus vastu võtma kodust kaugemal asuva töökoha63. Madala kvalifikatsiooniga töötute ja tööturu riskirühmade tööleaitamisele aitavad kaasa ka 10 temaatilise eesmärgi all rakendatavad tegevused kutse ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ning nende võtmepädevuste suurendamiseks. Kohalikke tööturu algatusi toetavad ka 5. prioriteetse suuna raames koostatavad ja rakendatavad kohalikud tööturukavad ning töökohtade loomise soodustamine, mistõttu on vajalik koordinatsioon tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel. Noorte nõrgem positsioon tööturul ja püsivalt kõrge töötuse määr viitavad, et neile on vaja pakkuda täiendavaid tööturuteenuseid ja suurendada sihtrühmale pakutavate meetmete omavahelist seost. Noorte hõives osalemise suurendamiseks luuakse töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele uus tööturuteenus „Minu esimene töökoht“. Teenuse eesmärk on motiveerida tööandjat palgatoetuse kaudu võtma tööle noori naisi ja mehi, andmaks neile tööks vajalikud oskused ning töökogemuse. „Minu esimene töökoht“ on üks kolmest kavandatavast Eesti meetmest ELi noortegarantii elluviimiseks, mille tulemusena väheneb noorte töötus. Noortele suunatud töötust ennetavaid sekkumisi ning NEET noorte aktiviseerimisele suunatud sekkumisi rakendatakse sotsiaalse sidususe prioriteetses suunas eesmärgiga parendada noorte tööhõivelisust, eriti just tõrjutusriskis noorte seas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad tööturuteenused ka noortele. 2013. aastal olid noorte poolt enamkasutatud teenused töötukassas karjäärinõustamine, tööturukoolitus ja tööpraktika. Pensioniealiste töötajate arv on aastatega suurenenud. Aastal 2012 oli töötavate vanaduspensionäride arv üle 41 000 inimese, kelle hulgas oli 64% naisi. Pensioniealiste töötajate arv näitab tööjõu valmisolekut töötada ka pärast vanaduspensioniiga. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste tööturu potentsiaal. Samas pole kõik vanemaealised võimelised tööturul püsima ilma toetavate teenusteta, mistõttu on vajalik pakkuda pensioniealistele naistele ja meestele tööturuteenuseid, mis toetaksid nende tööle asumist ning töökohtade säilitamist. Seetõttu laiendatakse töötukassa poolt pakutavate tööturuteenuste kättesaadavust pensioniealistele inimestele. 2.3.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste 63 Toojou siseriikliku mobiilsuse uuringust (2011) selgus, et too koha kaugus selle valikul on Eesti inimeste jaoks oluline argument (46% peab seda vaga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema tookoha vastu votmisega seotud suured kulutused. 82 poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste rakendamisel arvestatakse, et need panustaksid meeste ja naiste võrdsemate võimaluste edendamisse tööturul. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse sotsiaalset innovatsiooni ja erinevate osapoolte ja sektorite koostööd soodustavaid projekte. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult ) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.3.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad 2.3.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad 2.3.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 27. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria (2023) allikas sagedus M N K Töövõime Jah/ Ei ESF Vähem - - Jah Rakendus Kord aastas toetamise reform arenenud -üksus on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Vähenenud Inimene ESF Vähem - - 57 Rakendus Kord aastas töövõimega arenenud 300 -üksus inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Aktiivseid Inimene ESF Vähem - - 17 Rakendus Kord aastas tööturuteenuseid arenenud 640 -üksus saanud osalejate arv Tööandjaid ja tegevus ESF Vähem - - 1 Rakendus Kord aastas töötajaid toetavate arenenud 200 -üksus tegevuste arv 83 C COVID-19 isikud ESF Vähem - - 9 Rakendus Kord aastas V pandeemiaga arenenud 274 -üksus 3 võitluses toetatud 1 osalejate arv C ESFi meetmete EUR ESF Vähem - - 11 7 Rakendus Kord aastas V väärtus võitluses arenenud 58 -üksus 3 COVID-19 mõjuga 120 0 2.3.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Prioriteetses suunas elluviidavad meetmete eesmärgiks on arendada ja pakkuda teenuseid, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemal olnud sihtrühmade hõivatust ning aitavad seeläbi saavutada ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärke. Pikaajalise ja suuremahulise töövõime toetamise süsteemi reformi ning tööturuteenuste pakkumise mitmekesistamise kaudu on tööturule oluliselt paremini kaasatud osalise töövõimega ning tööturul kehvemas positsioonis olevad inimesed. Tööturule kaasatuse suurendamise kaudu vähendatakse riske, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)64. Seosed temaatiliste eesmärkidega 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 on kaudsemad. Sotsiaalsesse innovatsiooni panustatakse muuhulgas töövõime toetamise reformi kaudu. Reformi eesmärgiks on suurendada tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, pakkudes selleks tööturumeetmeid, toetavaid teenuseid ja abivahendeid. Sotsiaalset innovatsiooni toetavad ka suuna raames planeeritavad avatud taotlusvoorud, mille eesmärgiks on võimaldada erinevatel organisatsioonidel – KOV-idel, vabasektoril, sotsiaalsetel ettevõtetel jne - viia ellu projekte, mis aitaksid hõivesse spetsiifilisemate vajadustega sihtrühmi. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse koostööd hõlmavaid projekte. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei kavandata, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi. Samuti eelistatakse avatud taotlusvoorudes sotsiaalsesse innovatsiooni ja koostöösse panustavaid projekte. 2.3.5. Tulemusraamistik Tabel 28. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajaduse Fon Piirkonna Vahe- Lõppeesmär An Vajadu liik D rakendamiseta korral d kategoori eesmä k (2023) dm se pp mõõtühik a rk eall korral 2018. ika selgitu aastak M N K s s s näitaja asjako hasuse kohta 64 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia. 84 Finants Euro ESF Vähem 73 148 - - 241 Sert Lõppee näitaja arenenud 145 052 ifits smärk 481 eeri kajasta mis b asu toetust tus kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusid Väljund Vähenenud Inimene ESF Vähem 31 420 - - 57 Rak näitaja töövõimega arenenud 300 end inimesed, kes on usü saanud töövõime ksu reformi s vahendusel teenuseid Väljund Aktiivseid Inimene ESF Vähem 5 380 - - 17 Rak näitaja tööturuteenusei arenenud 640 end d saanud usü osalejate arv ksu s 2.3.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 29. Sekkumiskategooriad. Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 102 203 605 301 01 203 605 301 07 203 605 301 07 203 605 301 02 203 605 301 2.3.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 85 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus 2.4.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 1 „teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine“ kahe ERF investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Lisaks prioriteetses suunas ERFist rahastatavatele tegevustele, mis tagavad selle, et teadus- ja arendustegevus (T&A) on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) alases koostöös aktiivne ja nähtav ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist, on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ning teadmistepõhist majandust toetava TA tagamiseks vajalik ESFist temaatilise eesmärgi nr 10 „investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse“raames investeerida ka ülikoolide ja ettevõtete teadusvõimekuse kasvu ning kõrghariduse kvaliteeti ja efektiivsusesse. Seega panustatakse ESF investeeringutega teadusuuringutesse, tehnoloogia arengusse ja innovatsiooni kraadiõppe ja ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega. Seetõttu on otstarbekas teha prioriteetses suunas ERF ja ESF tüüpi tegevusi integreeritult ja täita ERF investeeringutega rajatud taristuobjektid nutika sisu ja piisava inimressursiga. ESF ja ERF tüüpi tegevuste kombineerimine tagab valdkonna tervikliku arendamise, mis omakorda tähendab suurimat võimalikku arenguhüpet. Lisaks taristu soetamisele tagatakse valdkonna arengu jätkusuutlikkus kõrgel tasemel ekspertide ja teadlaste järelkasvu tagamise, teenuste arendamise ning koostöösidemete tugevdamisega ettevõtete ja TA asutuste vahel. Seoses COVID-19 puhanguga ning sellest tingitud kriisi mõjudele reageerimisega, tehakse investeeringuid kriisile reageerimise suutlikkuse parandamiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd. 2.4.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Kuigi Eesti on taasiseseisvumise järel olnud teadustegevuse TA kvaliteedi parandamisel ja mahu kasvatamisel suhteliselt edukas, on mitmetes näitajates endiselt mahajäämus ELi keskmisest - näiteks ELi teaduse tipptaseme koondindikaator65 (EE 54% ELi keskmisest, 2010); Eesti edukus ELi 7. raamprogrammis (võidetud lepingute maht elaniku kohta, EE 87% ELi keskmisest, 2012); maailmas 10% enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal (EE 7,5%; EL 10,9%, 2008); patentide arv, välisdoktorantide osakaal jm (vt Innovation Union Scoreboard). Senised investeeringud on aidanud luua nüüdisaegsemad tingimused ja 65 Compound Indicator of Research Excellence 2010. European Commission, JRC. 86 atraktiivsema keskkonna teadustööks, kasvatanud teadlaskonda ja selle järelkasvu ning avardanud rahvusvahelise koostöö võimalusi. Edasisteks väljakutseks on parandada nii riigi, TA asutuste kui ka ettevõtete koostööd (sh rahvusvahelist teaduskoostööd), et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et oleks paremad väljavaated rakendada neid majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Oodatavate tulemustena tegutseb teadusasutuste ja kõrgkoolide võrk tõhusalt ning nende vastutusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise kasvualad on tagatud kaasaegse ja innovaatilise taristuga. Teadlaskarjäär on populaarne, paranenud on doktoriõppe efektiivsus ning doktorikraadiga spetsialistide arv on tõusnud (eelkõige ettevõtluses, et suurendada ettevõtlussektori teadustegevuse taset). Eesti on atraktiivne koht TA tööks ning õppeks, teadlas- ja õpiränne on kasvanud ja on tasakaalustatud. „Teadmiste kolmnurga“66 tugevdamise kaudu on kasvanud ettevõtluse, TA asutuste ning kõrgkoolide koostöö maht. Kasvanud on avaliku sektori TA asutuste motivatsioon tegeleda rakendusuuringutega ettevõtete huvides. Ettevõtjatele ja TA asutustele on kättesaadavad maailma uusimad teadustulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Eesti ettevõtted, TA asutused ja kõrgkoolid on lõimunud rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (Horisont2020 ning piirkonna algatused). Eesmärgid toetavad Eesti 2020 ja Euroopa 2020 tootlikkuse tõstmise ning TA investeeringute suurendamise eesmärke. Tabel 30. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirko Algv Baas Sihtväär Andme- Aruandlu D nnaka äärt - tus allikas sesagedu tegoor us aast 2023 s ia a Erasektori rahastatud % Vähem 3,1 2012 7 Eurostat Kord avaliku sektori arenen aastas teadus- ja ud arendustegevuse kulutuste osakaal Eesti edukus ELi % ELi Vähem 8767 2012 100 Eurostat, Kord teadus- ja arenen Horisont aastas keskmises arendustegevuse ud 2020 raamprogrammis t, andmeb Horisont 2020: aas kusjuures võidetud lepingute maht elaniku kohta EL = 100 2.4.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga, mis koosneb teadus-, arendustegevuse ja 66 Teadmiste kolmnurk holmab kolme kulge - korgharidust, teadust ja innovatsiooni ning nende omavahelisi seoseid. 67 Pohineb ELi 7.raamprogrammi andmetel (seisuga 26.02.2013) ning rahvaarvu andmed seisuga 2012. 87 innovatsioonistrateegiast ja ettevõtluse kasvustrateegiast68. Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, toetatakse ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, (et suurendada nende vastavust majanduse ja ühiskonna vajadustele), tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui riikliku tähtsusega objektidele) ning üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsus ja järelkasv, jätkatakse teaduse populariseerimist. Täpsemalt kavandatakse investeerimisprioriteedi alla allpool toodud sekkumisi. 1. Institutsionaalne pakettmeede TA asutustele ja kõrgkoolidele. Selle raames toetatakse asutuste esitatud terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste, ühinemiste korraldamiseks kõrgkoolides ning TA asutustes, vastutusvaldkondade ja TA asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks (stairway to excellence), rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks, õppe ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktorikoolide tegevuse toetamiseks (tingimusega tagada asutustevaheline koostöö), rahvusvaheliste ja ühisõppekavade arendamiseks, ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Hoonete ehitamist toetatakse väga üksikutel ja põhjendatud juhtudel (arvestades nutika spetsialiseerumise kasvualade ning kõrghariduse vastutusvaldkondade arenguvajadusi). Kõiki infrastruktuuri investeeringuid käsitletakse kooskõlalisena teadus- ja õppetegevuse kvaliteedi ja inimressursi arendamise tegevustega. Doktoriõpet toetavates tegevustes arvestatakse Euroopa innovaatilise doktoriõppe printsiipe. Pakettmeede toetab kõrgharidusreformi ja teaduskorralduse reformikavade elluviimist ja muid seotud tegevusi. 2. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine. Selle raames nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele69 (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodustamiseks ja õpingute toetamiseks). Samuti toetatakse doktorantuuri läbimist koostöös ettevõtete ja avaliku sektori asutustega ning järeldoktoreid. Toetatakse tippteadlaste Eestisse toomist ning nende uurimisgruppe, luuakse tingimused kiireks mobiilsuseks; värbamisprotseduurid on avatud, läbipaistvad ja oskustel põhinevad. Võimalusel ja vajadusel toetatakse ka rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (sh nt ERC) kõrgele kohale jõudnud, kuid mitterahastatud, uurimistoetuse taotlejate kavandatud uurimustöö elluviimist Eestis. Toetatakse Eesti osalemist Euroopa Teadusruumi, Innovatiivse Liidu ja Horisont 2020 programmilistes algatustes ja teistes partnerlustes ning eelduste loomist nende siseriiklikuks rakendamiseks ja vastuvõtmiseks (sh ERA Chair, teaming-twinning, ERA-NET, JPI, JTI, art 185 ja 187 partnerlused, EITi teadmiste ja innovatsioonikogukonnad jt), teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist turundust. Rahvusvahelistumise toetamisel on eesmärgiks saavutada sünergia ELi fondide ning Horisont2020 meetmete vahel, sh rakendada COFUND skeemi võimalusi (nt mobiilsusskeemide juures). Oluline on ära kasutada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavad võimalused koostööks. Samuti toetatakse 68 Tapsem nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku kirjeldus on toodud alaeesmargi 2 kirjelduses. 69 With a reference to the ERA key priority of an Open Labour Market for researchers: „The European Structural and Investment (ESI) Funds and other Union and national funding instruments will support programmes for human resources development for doctoral candidates and postdocs, to foster their contribution to better linkages between higher education and business and the employability of post docs in local and regional enterprises. In line with the key priority for the European Research Area (ERA) of an open labour market for researchers, such training programmes will be aligned with the European Principles for Innovative Doctoral Training; recruitment procedures for research positions will be open, fair and merit based and these positions will be published internationally (e.g. on EURAXESS)“. 88 regionaalset teaduskoostööd Balti ja Põhjala ühisruumis (sh ELi Läänemere strateegia ning Balti riikide haridus- ja teadusministrite 2012. a teadus- ja kõrgharidusalasest kokkuleppest tulenevate eesmärkide täitmiseks). Rahvusvahelise teaduskoostöö arendamisel kolmandate riikidega (sh Aasia ja Ida-partnerluse riigid) järgitakse ELi prioriteete ja Eesti arenguvajadusi. 3. Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks (stairway to excellence), tulemuslikkuse tõstmiseks, järelkasvu tagamiseks, siseriikliku asutustevahelise ja rahvusvahelise teaduskoostöö intensiivistamiseks, Eesti teaduse rahvusvahelise mõjukuse suurendamiseks. Teaduse tippkeskuse (Centre of Excellence) moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad, millel on ühtne juhtimine ja mis omavad ühiseid ning selgelt määratletud eesmärke. Tippkeskus võib kujuneda ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmade (sh erasektoris töötavate teadlaste) baasil. Tippkeskuste eesmärgiks on läbi tippteaduse toetamise luua eeldused Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamisele Euroopa Teadusruumis ja suurendada Eesti osalust ning edukust EL teaduse raamprogrammis Horisont 2020. 4. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel, et mh tagada Eesti TA asutustele ja ettevõtetele juurdepääs ning osalemine ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides, arvestades muu hulgas ka nutika spetsialiseerumise vajadusi. Oluline on ka riigisisese teaduse infrastruktuuride arendamine ja avamine teistele teadusasutustele, välispartneritele ja ettevõtetele. Teaduse infrastruktuurina käsitletakse tingimusi, ressursse ning nendega seotud teenuseid, mida teadlaskond vajab nii eesliiniteaduse mõjusaks arendamiseks ELi tasandil kui ka teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ning säilitamiseks. Samuti hõlmab teaduse infrastruktuur peamist varustust, seadmeid, kollektsioone, arhiive ja ka struktureeritud informatsiooni, võimaldades teadustööks kasutada ka IKT-l põhinevaid infrastruktuure ja teisi oma olemuselt unikaalseid infrastruktuuri vorme (sh hajus- ja e-infrastruktuurid). Investeeringuid kavandatakse riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi alusel, mis on pikaajaline planeerimisvahend ja mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest ning Eesti osalemisest rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides. 5. Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas. Selleks, et tõsta teadlaskarjääri populaarsust eriti ettevõtetele relevantsetes nutika spetsialiseerumise valdkondades ning kasvatada loodus- tehnoloogia- ja täppisteaduste (LTT) erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaalu, tuleb populariseerida teadlase tööd ning elukutset meedia ja ürituste kaudu, kaasata ettevõtjaid laialdasemalt teaduse ja ning LTT erialade populariseerimisse, ning arendada atraktiivset ja nüüdisaegset LTT õppesisu üld- ja huvihariduses. Muu hulgas toetatakse teaduskommunikatsiooni valdkonna arendamist, koostööd teadusasutuste ja meediaorganisatsioonidega, noortele ja ühiskonnale suunatud atraktiivsete teadussaadete tootmist (rakendades ristmeedia võimalusi). Samuti toetatakse atraktiivse ja kaasaegse LTT õppesisu arendamist üld- ja huvihariduses ning LTT valdkonna karjääriinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist koostöös ettevõtetega. Toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritusi ja üritustesarju jm ettevõtmisi (eriti keskendudes ettevõtetele relevantsetele nutika spetsialiseerumise aladele). Sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on kooliõpilased ja üliõpilased, samuti avaliku sektori teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, kõrgkoolid, teadlased, õppejõud, õpetajad, ettevõtted, teaduskeskused, meediapartnerid, üldhariduskoolid, huvikoolid ning –ringid jt. Seosed teiste sekkumistega Antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna teisi eesmärke (sh eelkõige ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ning toimib ühiskonna huvides“). 89 Käesolev ELi vahendite kasutamise eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist (stairway to excellence) ning eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel ning ühiskonna huvides. Samuti on otsesed seosed ESFi meetmega „Õppe seostamine tööturu vajadustega“. Perioodi 2014-2020 meetmete kavandamisel on lähtutud perioodi 2007-2013 parimatest praktikatest ja kogemustest, tagades võimalusel ja vajadusel sujuva ülemineku ühe perioodi rakendamiselt teisele. 2.4.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. Eelistatakse tegevusi, mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse. Tegevuse peavad panustama enam inimvara arengusse nii järelkasvu kui ka ajakohaste oskuste arengu toetamist silmas pidades, panustavad teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurenemisse eelkõige erasektoris ning soodustavad koostööd teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning ettevõtete vahel. Muu hulgas pööratakse tähelepanu kõrghariduse vastutusvaldkondade vajaduse katmisele. Investeeringute valikul lähtutakse õppeasutuste vastutusvaldkondade kompleksse arendamise vajadusest. Võimaldatakse vaid üksikuid investeeringuid hoonetesse kaasaegse taristuga katmata vastutusvaldkondades (nt loomevaldkond). Investeerimisotsuseid ei tehta eraldiseisvate üksikotsustena, vaid „rätseplahendusena“ kõrgkoolide ja TA-asutuste institutsionaalse arendamistoetuse osana, mis kinnitatakse investeeringute kavana Vabariigi Valitsuse tasemel. Taristu investeeringute puhul lähtutakse muu hulgas energiasäästu saavutamise eesmärkidest. Rahvusvahelise teaduskoostöö juures eelistatakse investeeringuid, mis aitavad suurendada Eesti osalust ja nähtavust rahvusvahelises teaduskoostöös ning võimendada sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 eesmärkide vahel, samal ajal vältides võimalike ülekattuvusi. 2.4.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.4.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.4.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 31. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonna- Sihtväärt Andmealli Aruandluse D k d kategooria us (2023) kas sagedus M N K 90 Täiustatud Täistööa ERF Vähem 750 Rakendus- Kord aastas uuringutealase ja arenenud - - üksus taristuga asutustes ekvivale töötavate teadurite nt arv Toetust saavate Ettevõte ERF Vähem 750 Rakendus- Kord aastas teadusasutustega arenenud - - üksus koostööd tegevate ettevõtete arv LTT (loodus- ja % ERF Vähem 25 Eesti Kord aastas täppisteadused, arenenud - - Hariduse tehnika, tootmine ja Infosüsteem ehitus) erialade EHIS lõpetajate osakaal kõrghariduses Välismaalastest % ERF Vähem 7,4 Statistikaa Kord aastas teadlaste osakaal arenenud - - met Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust Välisüliõpilaste % ERF Vähem 15 Eesti Kord aastas osakaal magistri- ja arenenud - - Hariduse doktoriõppes Infosüsteem EHIS Tippkeskuse Publikat ERF Vähem - 900 Rakendus- Kord aastas teadlaste poolt sioonide arenenud - üksus kalendriaastal arv avaldatud publikatsioonide arv (WoS+ERIH A) Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine, mis on suunatud toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni, avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas, aga ka selliste investeeringute edendamine, mis on vajalikud tervishoiuteenuste kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamiseks. 2.4.4. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Eesti majandus on seni jõudsalt kasvanud, jõudes 36%-lt ELi keskmisest SKT tasemest elaniku kohta 1995. a 72%-ni aastal 2013. Varasem kiire kasv oma endises vormis tõenäoliselt naasta ei saa. Enne kriisi kasvas majandus, sest tööhõive suurenes ja ettevõtted olid julgemad kapitali kaasamisel (nt laenud ja investeeringud). Tehnoloogia areng andis majanduskasvust ligikaudu 91 kolmandiku. Praegustel hinnangutel on tööhõive määr jõudmas Eestis normaalse maksimumtasemeni, sestap saab edaspidi majanduse areng toimida eeskätt tehnoloogilise arengu ja kapitali kaasamise kaudu.70 Eesti ettevõtteid iseloomustab Euroopa võrdluses keskmine innovatsioonivõimekus, uutest toodetest ja teenustest saadav väiksem lisakäibe kasv ja vähene koostöö TA asutustega71. Eesmärk saavutatakse nutika spetsialiseerumise metoodika72 alusel valitud TAI ja ettevõtluspoliitika tegevuste fokusseeritud toetamisega ning valdkonnapoliitiliste rakendusuuringute toetamisega. Nutikas spetsialiseerumine selgitab välja valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning võimalus TA-tegevuse jt investeeringute kaudu saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis. Tuginedes Eesti majanduse ja teaduse tänasele spetsialiseerumisele, olemasolevale võimekusele ning maailma majanduse arengutrendidele, on välja pakutud järgmised kasvualad73: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite74. 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused75. 3. Ressursside efektiivsem kasutamine76. Eeltoodud nutika spetsialiseerumise kasvualade analüüsi jätkatakse, et koostöös ettevõtjatega leida kõige suurema edupotentsiaaliga kitsamad nišid. Esmalt kaardistavad ja analüüsivad Eesti Arengufondi valdkondlikud eksperdid alamvaldkonnad olemasolevate laiemate valdkondade piires. Nad analüüsivad nii hetkeolukorda kui potentsiaali Eesti sees ja rahvusvahelises mõõtmes. Järgmises etapis toimub väljatöötamise ja valideerimise protsess fookusgruppides, mis moodustatakse kasutades esmast sisendit valdkondlikelt ekspertidelt. Fookusgrupid hõlmavad erinevaid osapooli – peamiselt ettevõtjaid, eksperte, teadlasi jne. Fookusgruppides toimuvad individuaalsed kohtumised peamiste osapooltega, laiemad arutelud ja kaasamisüritused (dokumentide avaldamine ja levitamine, organiseeritakse ka suuremaid üritusi jne). Soovitused alamvaldkondade valimiseks ja vastavateks tegevusteks, mille on välja töötanud ja millele hinnangu andnud fookusgrupid, esitatakse seejärel nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele. Juhtkomitee koosneb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Rektorite Nõukogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei esindajatest. Juhtkomitee annab soovitusi vastavatele ministeeriumidele alamvaldkondade ja tegevuste osas. Ministeeriumid omakorda kujundavad poliitikameetmed viisil, et need oleksid kooskõlas ettevõtliku avastusprotsessi teel saadud sisendiga. Protsessi korraldatakse vajaliku regulaarsusega. Oodatavate tulemustena arenevad kasvualad ennaktempos ning TA tegevus toimib ja lähtub Eesti ühiskonna ning majanduse huvidest ja vajadustest. TA asutused tähtsustavad TA tegevusest sündivaid rakendusi ning on motiveeritud rakendusuuringuteks ja koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija ning sotsiaal- majanduslike uuringute korraldus on tõhus. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. 70 Eesti Arengufond "Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus", 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 71 Ulikoolidega teevad koostood vaid 20% innovaatilistest ettevotetest. 72 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/c/document_library/get_file?uuid=a39fd20b-9fbc-402b-be8c- b51d03450946&groupId=10157. 73 Eesti Arengufond "Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus", 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 74 naiteks IKT kasutamine toostuses (automaatika ja robotiseerimine), kuberturvalisus, tarkvara arendamine. 75 naiteks biotehnoloogia, e-meditsiin. 76 naiteks materjaliteadus- ja toostus, “tark maja”, tervist toetav toit, keemiatoostus. 92 Tabel 32. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirkonnak Algvää Baas- Sihtv Andme- Aruandlu D ühik ategooria rtus aasta äärt allikas se us sagedus 2023 Erasektori % Vähem 1,26 2012 2 Eurostat Kord teadus- ja arenenud aastas arendustegevuse TA kulutuste osakaal (% SKP- st) Ülikoolide ja % Vähem 2012 6,8 Statistik Kord 2 teiste arenenud 4,2 aamet aasta kõrgkoolidega jooksul innovatsiooniala st koostööd teinud ettevõtete osakaal kõigi küsitletud ettevõtete hulgas 2.4.4.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressurssi- ja energiamahukusest ning erinevate sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukus on jätkuvalt kõrge ning energia- ja süsinikumahukus on üks suuremaid EL-is. Ebapiisavad on olnud ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sealhulgas materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka TAI strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Vaja on laiendada jäätmete ringlussevõtu osakaalu tootmises, mitte loodusressursside kasutamise mahtu. Investeerimisprioriteedi raames elluviidavad tehnoloogilised uuendused suurendavad nii ressursitõhusaid tehnoloogiaid rakendavate kui seda pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet, stimuleerivad ökoinnovatsiooni ja pikemas perspektiivis majanduskasvu ning vähendavad tootmistegevusest tulenevat saastekoormust keskkonnale ja inimtervisele. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamine ja uute arendamine loob uusi turuvõimalusi ka ettevõtetele, mis tööstusele vastavaid lahendusi pakkuvad. Konkurentsivõime kasvu panustatakse ka esmase tooraine nõudluse alandamisega, vähendades jäätmeteket, kasvatades jäätmete ringlussevõttu ja valmistades jäätmeid ette korduskasutuseks. Tegevustega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, ELi tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku 93 tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Tabel 33. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa ID Näitaja Mõõt Piirkonna- Algv Baas Sihtv Andmeallikas Aruandlu -ühik kategooria äärt aasta äärt se us us sagedus 2023 Ressursi- €/kg Vähem 0,44 2013 0,49 Eurostat Kord tootlikkus arenenud aastas 2.4.4.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Eesti majandusstruktuur on võrreldes nn vana Euroopaga jätkuvalt ebasoodne. Seni peamiselt odavamatel sisenditel põhinevale konkurentsieelisele ja kodumaisele turule suunatud ettevõtlus ei võimalda saavutada tootlikkuse, hõive ja ühiskonna üldise heaolu kasvu. Madal tootlikkus 2012. a 68,7% ELi keskmisest) ja lisandväärtus (2010. a 35,8% ELi keskmisest töötlevas tööstuses) hõivatu kohta ei võimalda pakkuda Eesti inimestele ELi keskmisel tasemel elatustaset, mis omakorda võimendab tööealise elanikkonna väljarände ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme. Ettevõtete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi-, turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände. Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel. Investeeringute tulemusena juhivad ettevõtjad paremini ettevõttesiseseid ja -väliseid protsesse, tegelevad aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. Selleks rakendatakse ettevõtetele tervikliku lähenemise kontseptsiooni. See suurendab ettevõtete ekspordi müügitulu, lisandväärtust töötaja kohta ja kasvavad ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. Tabel 34. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõt- Piirkonn Algväärtu Baas Sihtväärt Andme- Aruandluse D ühik a- s - us 2023 allikas sagedus kategoori aast a a Müügitulu % Vähem 9,7 2010 20 Statistik Kord 2 aasta uutest või arenenud aamet jooksul oluliselt muudetud toodetest või teenustest 94 2.4.4.4. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Tervishoiuteenuste kriisidele reageerimise suutlikkus Eestis on tõusnud Seoses COVID-19 puhangust tingitud kriisi mõjule reageerimisega, tehakse investeeringuid tugevdamaks kriisile reageerimise suutlikkust. Kriisile reageerimiseks välja kuulutatud eriolukord kestis 12.03-17.05.2020 ning asendus seejärel tervishoiualase hädaolukorraga. COVID-19 puhangust tekkinud eriolukord ja hädaolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete võtmise vajaduse. Vahendite kasutamise eesmärgiks on tagada valmisolek COVID-19 puhangust ning võimalikest edasistest tervishoiuteenuste hädaolukordadest tingitud kriisidele reageerimiseks ning tervishoiu- ja sotisaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kavandatakse investeeringuid isikukaitsevahenditesse (nt ühekordsed maskid, silmade kaitsevahendid, kaitseriietus, desinfitseerimisvahendid), testimisvõimekuse tõstmisesse, meditsiiniseadmete soetamisse jmt. Toetatavate tegevuste (investeeringud isikukaitsevahenditesse) tulemusena loodame piirata haiguse levikut ning hoida haiglaravile jõudvate COVID-19 patsientide arvu võimalikult madala ning samal ajal tõsta ka Eesti võimekust reageerida kriisile (investeeringud testimisvõimekusse, meditsiiniseadmetesse). Tabel 35. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõt- Piirkonna- Algvä Baas- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria ärtus aasta 2023 allikas sagedus 4 Haiglaravil Patsien Vähem 0 2020 < 7200 Tervisea Kord aastas 6 olevate COVID- tide arenenud (veeb met 1 19 patsientide arv ruar) arv kokku 2.4.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, kavandatakse allpool toodud sekkumisi:. 1. Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine Ressursside paremaks fokusseerimiseks ja paindlikkuse tagamiseks luuakse nutika spetsialiseerumise toetamiseks terviklik kasvualade rakendusuuringute programm, mis sisaldab vajalikke meetmeid rakendusuuringute toetamiseks. TAI 2014-2020 strateegias ja Ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 on Arengufondi analüüsi põhjal määratud kasvualad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning teadus- ja arendustegevuse investeeringutega võimalik konkurentsieelis saavutada. Toetatakse kasvualadel ülikoolide ja TA asutuste koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning rakendusuuringute läbiviimist. Rahastatakse teadusasutusi, ülikoole ja rakenduskõrgkoole ettevõtjatele vajalike uuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Programmi põhiliseks sihtgrupiks on TA asutused, ettevõtjad, kõrgkoolid jt partnerid. Lisaks võib ette näha kasvualade spetsiifilisi 95 toetusmeetmeid, mis kujundatakse erilahendustena vastavalt kasvualade vajadustele (nt IT Akadeemia jt sarnased algatused). Ühena kasvualade spetsiifilistest toetusmeetmetest kavandatakse ressursside tõhusama kasutamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse intensiivset arendamist. Tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu olemasolu ressursside väärindamise valdkondades, et realiseerida ressursside tõhusama kasutamisega seotud majanduskasvu potentsiaal. Mitmetes olulistes ressursikasutuse valdkondades on teaduskompetents vähene või sootuks kadunud, seega tuleb vastav teadusvõimekus taastada või tõsta vajalikule tasemele. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades toetatakse valitud valdkondades77 teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. Toetatakse teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu nutika spetsialiseerumise valdkondades kõrghariduse erialastipendiumide rakendamisega. Erialastipendiumite eesmärgiks on motiveerida noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima valitud erialal täiskoormusega edukalt ja ka õigeaegselt lõpetama. Erialastipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Valdkondlike prioriteetide valikul lähtutakse nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustest. Ettevõtted on otseselt kaasatud õppegruppide ja erialade, kus stipendiume üliõpilastele pakutakse, valiku protsessi. See on korraldatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee kaudu, kus tööstuse ja ettevõtjate esindajad osalevad. Eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise toetamine ettevõtetele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Sihtgrupiks on üliõpilased. Toetatakse ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuure nutika spetsialiseerumise valdkondades (näiteks klastrid ja tehnoloogiaarenduskeskused). Riigi initsieeritud koostööstruktuurid tuginevad ettevõtjate ühisel arendus- ning turundustegevuste planeerimise ja elluviimise nägemusel, mistõttu toimub teemade sõnastamine koostöös partneritega ettevõtlus- ja akadeemilisest sektorist. Sihtgrupiks on ettevõtted, klastrid, tehnoloogiaarenduskeskused, ettevõtluse katusorganisatsioonid, TA-asutused, kõrgkoolid jt partnerid. Suurendatakse riigi rolli innovaatilistele lahenduste tellijana, et luua turgu innovaatilistele toodetele ja teenustele. Tagatakse, et riik on ettevõtetele aktiivne innovatsioonipartner uuenduslike lahenduste tellijana, sh soodustades innovaatiliste lahenduste hankimist ning näidisprojektide elluviimist. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamiseks tehtavaid investeeringuid rakendatakse ettevõtete innovatsioonitegevuse elavdamiseks (sh partnerlused välisettevõtetega ja kohalikud start-up’id). Start-up ettevõtluse hoogustamine. Jätkusuutliku majandusarengu toetamiseks on oluline edendada nutika spetsialiseerumise valdkondades tärkavaid ettevõtteid, kes on nii innovaatilised 77 Nt puidutootmine, masina- ja metallitootmine, maetoostus, maavarade uurimine ja kasutamine, keemiatoostus. Tapsemad toetatavad valdkonnad valitakse tegevuse ettevalmistamise kaigus. 96 kui ka ambitsioonikaid. Selleks soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvualadel. 2. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamine läbi TA. Luuakse teadusprogramm, et soodustada ühiskondlike väljakutsete lahendamist läbi rakendusuuringute toetamise. Programmi eesmärk on soodustada teadustulemuste kasutust sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel ning süsteemse ja koordineeritud rakendusuuringute (sh. sotsiaalse innovatsiooni, öko-innovatsiooni, avalike teenuste rakenduste, nõudluse tekitamisealal) tellimise võimekuse kasvatamist erinevates poliitika valdkondades Eestis. Vajadusel toetatakse Eesti osalust EL ja Euroopa Teadusruumi sotsiaalmajanduslike eesmärkidega teadustegevuse ühisalgatustes. Tegevused on kooskõlas RIS3 strateegilise raamistiku põhimõtetega. Sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel läbiviidavaid tegevusi arutatakse iga-aastaselt Teadus -ja Arendusnõukogus, kindlustamaks nende vastavust strateegilise raamistikuga. Rakendusuuringute teemadevalik töötatakse välja vastava poliitikavaldkonna eest vastutava ametkonna poolt. Toetatakse rakendusuuringute läbiviimist, riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmist, sh valdkondlike TA korralduse loomist ja tugevdamist, teaduskoordinaatorite võrgustiku laiendamist vastavates ametkondades, koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist. Vajadusel toetatakse piloot- ja katsetegevusi uute toetusprogrammide planeerimise ja elluviimise kvaliteedi tõstmiseks. Sihtgrupiks on TA asutused, kõrgkoolid, ministeeriumid, riigiasutused, ettevõtted jt partnerid. 3. Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus Pakkumaks tegevustele terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel, luuakse ettevõtja arenguprogramm (mis on täienduseks nutika spetsialiseerumise valdkondade raames kavandatud tegevustele). Toetus suurettevõtetele on piiratud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamisega kooskõlas investeerimisprioriteediga 1b ja vastavuses arenguvajaduste ning sisemise kasvupotentsiaaliga võttes arvesse Konkurentsivõime kava Eesti 2020. Arenguprogrammi koostamise aluseks on igakülgse ja asjakohase diagnostika pakkumine ettevõtjale, mille tulemuste alusel koostatud arenguplaani elluviimisel osaleb riik teadmiste, kontaktide ja rahalise toega. Ettevõtja arenguprogrammi raames toetatavad tegevused on jaotatud kaheks: 1) Diagnostika: hõlmab endas ettevõtte arenguvajaduste identifitseerimist. Võimalikud näited toetatavatest tegevustest on kõrge kvalifikatsiooniga personali värbamine, kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamine ja kasutusele võtmine, uute toodete ja teenuste testimine, sertifitseerimine ja turule toomine, tarkvara kasutuselevõtt tootmise automatiseerimiseks ja planeerimisprotsesside arendamiseks. 2) Toetust ettevõtte tegevuste arendamiseks (hõlmab endas: personali teadmiste ja oskuste arendamist; ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste arendamist ning samuti müügi ja turundustegevuste toetamist). Samuti toetatakse esmase koostöö tekkimist teadusasutustega nende ettevõtete puhul, kellel varasem arendustegevuse-alane koostöökogemus teadusasutustega puudub. Selleks luuakse ettevõtetele nn „osaku tüüpi“ meede, millega ettevõtja saab hankida teadusasutuselt talle vajalikku arendusteenust. Samuti toetatakse ettevõttete tootearendust, kel on piisav võimekus ja valmisolek töötada välja ja arendada omatooteid, millega suurendada ettevõtte lisandväärtust ning tõusta väärtusahelas 97 kõrgemale. Toetakse rahaliselt ettevõtte arendustegevusi nagu prototüüpimist, testimist, pilootlahenduste loomist, tootedisaini, intellektuaalomandi hankimist ja rakendamist. 4. Energia- ja ressursisääst ettevõtetes Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamiseks toetatakse uute innovaatiliste ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lōpp-puhastustehnika rakendamist. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt loob uut ekspertiisi Eestis ja uusi turuvõimalusi selles valdkonnas. Samuti edendatakse jäätmetekke vähendamist ja vältimist ning uute lisavõimsuste loomist jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Eesmärkide paremaks saavutamiseks ning ressursitõhususe tulemuslikumate võtete määratlemiseks kasvatatakse ettevõtete teadlikkust, toetatakse energia- ja ressursiauditite läbiviimist. Tegevused on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga, kasvualaga „ressursside efektiivsem kasutamine“ ja investeerimisprioriteediga 1b, sh teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, nõudluse stimuleerimine, ökoinnovatsioon, katseliinid, toodete varaste valideerimismeetmed ja tootmisvõimsuste täiustamine. 5. Koroonaviirusega võitlemise investeeringud Tõstmaks tervishoiuteenuste kriisidele reageerimise suutlikkust Eestis, tehakse investeeringuid, mis hõlmavad nii isikukaitsevahendite soetamist, testimist, ennetustööd ning teadlikkuse tõstmist, meditsiiniseadmete soetamist (näiteks hingamisaparaadid), tervishoiusektori töökeskkonna kohandamist (nt ajutise taristu rajamise investeeringud) ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamist haavatavatele gruppidele, samuti IT lahenduste loomist. Seosed teiste sekkumistega Käesoleva investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt antud prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi saavutamist (T&A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav). Kui eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist (stairway to excellence) siis eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel, rakendusuuringute läbiviimisel ning ühiskonna väljakutsete lahendamisel. Prioriteetse suuna sekkumised toetavad VKEde arendamise kaudu eelkõige järelekasvu tekkimist käesoleva investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupile. Samuti on otsesed seosed prioriteetsete suundade 1-3 sekkumistega, mis on suunatud ettevõtlusele, teadus- arendustegevusele ja innovatsioonile vajaliku inimressursi arendamisele. 2.4.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. Eelistatakse tegevusi, mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse. Samuti eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja 98 energiamahukuse vähendamine“. Nutika spetsialiseerumise valdkondade üleseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomitee, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumite ning ettevõtjate esindajad. Kasvualade jooksva seire ja analüüsi eest vastutab Eesti Arengufond, kes kaasab regulaarselt ettevõtjaid, teadlasi ning valdkondlikke ministeeriume (sh Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete kasvualade töögruppide aruteludesse. Valdkondliku teaduskorralduse tugevdamise juures lähtutakse põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 3 saavutamiseks toetatakse projekte, mis aitavad saavutada strateegiadokumentides püstitatud ressursi- ja energiasäästu eesmärke ning ELi õigusest tulenevaid kohustusi. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 4 saavutamiseks toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, loodava lisandväärtuse või müügitulu kasvatamisele. Suurettevõtetele suunatud toetatavate tegevuste puhul lähtutakse põhimõttest, et struktuuritoetus ei tooks kaasa märkimisväärset töökohtade kadumist eksisteerivates asukohtades Euroopa Liidus. 12. märtsil 2020 moodustas Eesti Vabariigi Valitsus COVID-19 leviku ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva komisjoni. Rahvatervise kriisiga seotud investeeringud on otsustatud vastavas komisjonis ning nende osalise rahastamise ÜKP rakenduskavast kiitis Vabariigi Valitsuse heaks 12. mail 2020. 2.4.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamisel viiakse finantsinstrumentide valikuks läbi eelhindamine. Finantsinstrumentide rakendamist teiste sekkumiste puhul kaalutakse perioodi jooksul lähtuvalt eelhindamiste tulemustest. 2.4.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.4.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 36. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fon Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ühik d kategooria (2023) kas use M N K sagedus Loodud Ametikoht ERF Vähem - - 12 Eesti Kord teaduskoordinaatori arenenud Teadusage aastas te ametikohtade arv ntuur riigiasutustes Ettevõtete või Leping Vähem 10 Rakendusü Kord avaliku sektori arenenud ksus aastas asutuste ja TA 99 asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades Valitud nutika Üliõpilane ERF Vähem - - 14 Eesti Kord spetsialiseerumiseõ arenenud 000 Hariduse aastas ppekavadel Infosüstee stipendiumi saavate m üliõpilaste arv õppeaastas Erainvesteeringud Euro ERF Vähem - - 78 0 Rakendusü Kord kooskõlas riigi arenenud 00 ksus aastas toetustega 000 innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele 7 Ettevõtete arv, Ettevõte ERF Vähem - - 90 Rakendusü Kord 6 kellega ülikoolid ja arenenud ksus aastas asutused on kasvualadel koostööd teinud Toetatud ettevõtted, Ettevõte ERF Vähem - - 150 Rakendusü Kord kes on tutvustanud arenenud ksus aastas turu jaoks uut toodet või teenust C Toetatud ettevõtted, Ettevõte ERF Vähem - - 205 Rakendusü Kord O kes on tutvustanud arenenud ksus aastas 2 ettevõtte jaoks uut 9 toodet või teenust 7 Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 12 Rakendusü Kord 7 ettevõtete arv arenenud 800 ksus aastas (kokku) C Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 5 Rakendusü Kord O ettevõtete arv arenenud 120 ksus aastas 0 (unikaalsed) 1 7 Kasvualadesse Ettevõte ERF Vähem - - 1 Rakendusü Kord 8 kuuluvate toetust arenenud 465 ksus aastas saanud ettevõtete arv Ressursi- ja Ettevõte ERF Vähem - - 135 Rakendusü Kord energiasäästuks arenenud ksus aastas toetust saanud ettevõtete arv Ressursitõhususe Isik ERF Vähem - - 1 Rakendusü Kord valdkonnas arenenud 400 ksus aastas koolitatute arv Ressursi- ja Audit ERF Vähem - - 300 Rakendusü Kord energiatõhususe arenenud ksus aastas auditite arv Jäätmete Projekt ERF Vähem - - 4 Rakendusü Kord korduskasutuseks arenenud ksus aastas ettevalmistamiseks toetust saanud projektide arv 100 Jäätmete Projekt ERF Vähem - - 12 Rakendusü Kord ringlussevõtuks arenenud ksus aastas toetust saanud projektide arv C Toetused Euro ERF Vähem - - 2 00 Rakendusü Kord V uuringuteks, mille arenenud 0 ksus aastas 1 eesmärk on piirata 000 2 koroonaviiruse pandeemia levikut ja leevendada eriolukorra tagajärgi C Ostetud Euro ERF Vähem - - 12 Rakendusü Kord V isikukaitsevahendit arenenud 647 ksus aastas 1 e väärtus 901 C Isikukaitsevahendid Arv ERF Vähem - - 36 Rakendusü Kord V (IKV) arenenud 044 ksus aastas 6 320 C COVID-19 Võimalik ERF Vähem - - 65 Rakendusü Kord V testimisvõimekuse testide arv arenenud 316 ksus aastas 1 toetamine 0 C Ventilaatorid Meditsiini ERF Vähem - - 75 Rakendusü Kord V COVID-19 ravi seadmete arenenud ksus aastas 7 toetamiseks arv C Toetus VKEdele Euro ERF Vähem - - 17 9 Rakendusü Kord V käibekapitali jaoks arenenud 00 ksus aastas 2 (toetused) 971 0 C Käibekapitali Ettevõtted ERF Vähem - - 59 Rakendusü Kord V toetustega VKEde arenenud ksus aastas 2 arv 2 C Üksused, mida Üksus ERF Vähem - - 5 Rakendusü Kord V toetatakse COVID- arenenud ksus aastas 3 19 vastases 3 võitluses Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eriti silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi 2.4.6. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise. Eesti teadus- arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (IKT, ressursside efektiivsem kasutamine) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. IKT sektor kasvab väga kiiresti. OSKA raport tõi välja, et selleks, et Eesti 2020 visioonis toodud IKT eesmärke saavutada, peaks IKT spetsialistide arv suurenema 1,5 korda: 22 970 spetsialistilt 101 37 000 spetsialistini. Igal aastal on vajadus 1580 täiendava IKT professionaali järgi. Valdav osa sektori töövajadusest (ca 1125 töötajat aastas) eeldab kõrgharidust ja ca 30% kutseharidust. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni, mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve tööstuse-juhitavale konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiivsemaks muutmisele, sealhulgas läbi info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, et vähendada vajadust tööjõu järele ning julgustada inimesi nende esialgsetes haridusvalikutes eelistama teadusalasid, mis kiirendavad seda protsessi. IKT lahenduste kasutuselevõtt teistes sektorites nõuab arvestatavat magistrikraadiga IKT spetsialistide arvu tõusu, kes on võimelised sektori-spetsiifilise tehnoloogia integreerimiseks IKT lahendustega, sealhulgas IKT juhtivtöötajaid, mänedžere, IKT lahenduste analüütikuid, arhitekte ja arendajaid. Üliõpilaste vastuvõtt IKT valdkondadesse küll kasvab, aga ei vasta jätkuvalt sektori vajadustele. IKT lõpetajate osakaal on keskmisest madalam. IKT TA toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse, prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- ja arendustegevuse sidumisse kõrghariduse kõigi astmega. Oodatavate tulemustena on IKT kui ühes nutika spetsialiseerumise valdkonnas paranenud koostöö nii teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete kui ka riigiasutuste vahel. Tagatud on IKT teadus- ja arendustegevuse kompetentsi kasv ning tähtsustatud erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt. Seetõttu on oluline tagada vastava inimressursi olemasolu IKT valdkonnas läbi järgmiste tegevuste: 1. Valdkonna õppimise atraktiivsuse tõstmine selleks, et tagada piisav arv üliõpilasi. 2. Õpetamise kvaliteedi tõus tagamaks vajalik arv lõpetajaid. 3. Õppekava tihe sidumine viimaste teadussaavutustega. Tabel 37. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõtü Piirkonn Algvä Baas- Sihtväär Andm Aruandlu D hik akategoo ärtus aasta tus e- se ria 2023 allikas sagedus IKT prioriteetsete lõputö Vähem 0 2018 200 Ülikool Kord teadussuundade arenenud id aastas ö uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv 102 2.4.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti TA ja innovatsioonipoliitika keskendub nutika spetsialiseerumise raamistikus valitud kasvualade arendamisele (IKT, tervisetehnoloogiad ja teenused ning ressursside väärindamine), kaasates tegevustesse ettevõtteid, teadlasi ja avaliku sektori asutusi. 2018. aasta märtsis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt koostatud „IKT valdkonna majanduse, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse analüüsi“ kohaselt on IKT sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna vähem kui 5%-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 7% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavates ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse ligi 13% meie ekspordist. Üheks võtmeprobleemiks IKT sektoris on ülikoolide ebapiisav TA võimekus, mis takistab koostööd TA valdkonnas ülikoolide ja ettevõtete vahel, ning haritud spetsialistide puudus era- ja avalikus sektoris. Väheneva tööjõu tingimustes tugineb majanduse kasv tulevikus innovatsioonil, tootlikkuse kasvul ja liikumises kõrgematele positsioonidele väärtusahelates. Antud sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, kellele on määratud valdkonna õppekavagruppide kaasvastutus. Kaastakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest ning riigiasutustest. IKT programmi raames on kavas toetada IKT valdkonna TA võimekuse arendamist eelisarendatavates teadussuundades (tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite- inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus jt). Arendatakse IKT-l põhinevaid innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis vähendavad majanduse ressursimahukust ja suurendavad lisandväärtust ning panustavad Eesti e-teenuste arengusse ning turvalisussesse. Innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks kaasatakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest kui ka riigiasutustest. Arendatakse Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks panustatakse prioriteetsetes teadussuundades uurimisgruppide võimekuse kasvatamisse. Selleks luuakse võimalused uute uurimisgruppide moodustamiseks. Eestisse tuuakse võimekaid tippteadlasi väljastpoolt, luuakse tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks ning investeeritakse järelkasvu erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele toe pakkumise teel. Arendatakse sektorite vahelist mobiilsust ning õppe- ja teadustegevusse kaasatakse era- ja avaliku sektori praktikuid. TA-tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga tõstab õppe kvaliteeti, mis on tihedas õppekavade omavahelises konkurentsis kriitilise tähtsusega. Õppe kvaliteedi tõusu tagab mh kõige uuemate teadustulemuste süsteemne käsitlemine tudengite õpetamisel, rahvusvahelise kogemusega teadlaste, õppejõudude ja praktikute kaasamine jne. Lisaks arendab see noorte endi innovaatilisust ja ettevõtlikust ning võimaldab võimekamatel osaleda uurimisgruppide töös. Hariduse kvaliteedi tõstmine on piisava arvu lõpetajate tagamise seisukohast vaadatuna kriitilise tähtsusega. Samal ajal loob õppe sidumine valdkonna teadus- ja arendustegevusega üliõpilasele eeldused karjääriks teadlasena. IKT programmi keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine IKT valdkonnas annab inimestele 103 kindlustunde tuleviku osas, suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna. See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad IKT laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Spetsialistide vaatenurgast annab programm parema võimaluse leida endale hästi tasustatud töö ja rakendus tulevikus. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 EL vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Samuti toetavad antud tegevused suuna 4 eesmärki 1. „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“. Lisaks toetavad antud tegevused 1 prioriteetse suuna eesmärki 5 „õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“. 2.4.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused peavad olema täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) strateegilise raamistikuga. Tegevuste valikul lähtutakse teadus- ja arendustegevuse strateegiast „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“. Samuti eelistatakse tegevusi, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“. Tegevuste planeerimisel lähtutakse valdkonna kui terviku arenguvajadustest, tegevuste planeerimine ja rakendamine toimub erinevate ministeeriumide koostöös. Tegevused peavad panustama prioriteetsete teadussuundade võimekuse kasvatamisse, samuti inimvara arengusse läbi tippkompetentsi kasvatamise ja järelkasvu tugevdamise. Samuti toetatakse tegevusi, mis tuginevad eelkõige innovatsioonil ja tootlikkuse suurendamisel. 2.4.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad 2.4.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad 2.4.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 38. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonna- Sihtväärt Andmeallikas Aruandluse D d kategooria us (2023) sagedus M N K IKT prioriteetsete Teadlane ESF Vähem 45 Ülikoolid Kord aastas teadussuundade arenenud uurimisrühmadesse programmi raames 104 lisandunud teadlaste arv IKT prioriteetsete Publikatsi ESF Vähem 100 Ülikoolid Kord aastas teadussuundade oonide arv arenenud uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv 2.4.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.4.9. Tulemusraamistik Tabel 39. Tulemusraamistik. Näita I Näitaja või Vajad Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmär Andm Vajad ja D rakendamiseta use akategoo eesmä k (2023) eallik use liik pp korral ria rk as korral mõõtü 2018. selgit hik aasta M N K us ks näitaj a asjako hasus e kohta Finan Euro ERF Vähem 212 5 - - 884 Sertifit Lõppe tsnäit arenenud 67 940 seerim esmär aja 386 234 isasut k us kajasta b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Finan Euro ESF Vähem 0 12 000 Sertifit Lõppe tsnäit arenenud 000 seerim esmär aja isasut k us kajasta b toetust kokku ja sisalda b 105 sertifit seerim ata kulusi d Välju Valitud nutika Üliõpil ERF Vähem 8 500 - - 14 000 Raken ndnäi spetsialiseerumi ane arenenud dusük taja seõppekavadel sus stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas Välju Toetust saavate Ettevõt ERF Vähem 75 - - 750 Raken ndnäi teadusasutusteg e arenenud dusük taja a koostööd sus tegevate ettevõtete arv Välju Abi saavate Ettevõt ERF Vähem 1 940 - - 12 800 Raken Sisalda ndnäi ettevõtete arv e arenenud dusük b taja (kokku) sus ettevõt teid, kes on abi saanu d rohke m kui üks kord Välju Ressursi- ja Ettevõt ERF Vähem 15 - - 135 Raken ndnäi energiasäästuks e arenenud dusük taja toetust saanud sus ettevõtete arv Välju IKT Teadla ESF Vähem 0 - - 45 Ülikoo ndnäi prioriteetsete ne arenenud lid taja teadussuundade uurimisrühmade sse programmi raames lisandunud teadlaste arv 2.4.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 40. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 023 30 412 752 01 588 717 467 07 588 717 467 07 588 717 467 056 379 800 106 058 151 370 401 059 12 990 955 060 200 203 938 063 17 109 725 064 90 058 321 065 35 957 644 068 2 132 099 069 48 101 832 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 060 10 200 000 01 10 200 000 07 10 200 000 07 10 200 000 04 10 200 000 2.4.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 2.5.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 3 „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 8 „jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ investeerimisprioriteedist. Kahe temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus terviklikult arendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust, mis on kriitilise tähtsusega regionaalse tasakaalustatuse toetamiseks ja töökohtade tekkeks piirkondlikul tasandil. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas olevate eesmärkide saavutamisele/elluviimisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Regionaalse arengu saavutamiseks ning töökohade loomiseks (temaatiline eesmärk 8 raames) on vaja, et igas piirkonnas oleks majandusarengusse kaasatud võimalikult palju olemasolevat arengupotentsiaali ja –ressursse. Töökohtade loomine eeldab kogu riigis ettevõtluskeskkonna arendamist, ettevõtete võimekuse tõstmist ning üleüldise ettevõtlusaktiivsuse suurenemist ning piisava hulga tööealise elanikkonna olemasolu piirkondades (temaatiline eesmärk 3). 107 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine. 2.5.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.5.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on tugevalt polariseerunud: 100 suurimat eksportööri annavad ca ⅓ toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest78 (sh turismisektor moodustab pea kolmandiku teenuste ekspordist). Samas moodustavad 93,4% kõikidest ettevõtetest mikroettevõtted, kellel napib vahendeid ja oskusi välisturunduse arendamiseks79. Eesti ettevõtete tootlikkus töötaja kohta oli 2012. Aastal 69,9% EL keskmisest. Kuigi keskmine ettevõtlusaktiivsuse määr on kõrge, on varase faasi ettevõtete ellujäämismäär keskmisest madalam80. Noori innovaatilisi ettevõtteid kõikidest innovaatilistest ettevõtetest on Eestis 3 korda vähem kui Euroopas (ca 4%). Oluline kasvupotentsiaal on seejuures loomemajandussektoril, mille osakaal SKPst jääb oluliselt alla ELi keskmisele (2011. a 2,7% Eestis, 4,5% EL-is). Ettevõtlusega alustamine on ettevõtjate jaoks sageli sundolukorrast tingitud võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine81. Seejuures on ettevõtete juhtimisvõimekus madal ning planeerimishorisont lühike. VKE-de kasvu- ja arengupotentsiaali realiseerimine eeldab ligipääsu kapitalile. Kohalik kapitaliturg tugineb peamiselt madala riskiga pangalaenudel ja riskikapitali turg sisuliselt puudub. Võrreldes Ida-Euroopa riikidega, on Eestisse tehtud riskikapitali investeeringute osakaal SKP-st üle 3 (0,040% SKP-st) ja võrreldes Lääne-Euroopa riikidega üle 7 korra (0,305% SKP-st) madalam. Samuti pärsib ettevõtete killustatus sektoriteülest koostööd. Investeeringud loovad soodsa kasvupinnase uute ettevõtete tekkimiseks ja edasiseks arenguks, suureneb ambitsioonikate äriideede juurdevool, töötatakse välja kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning paraneb ettevõtetevaheline koostöö. Eesmärk on seotud Eesti 2020 eesmärkidega tõsta tootlikkust (80% võrreldes EL keskmisega aastaks 2020) ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Investeeringud toetavad Euroopa 2020 peaeesmärki tõsta tööhõivet. Asjakohaste meetmete rakendamise tulemusel on Eesti ettevõtted tootlikumad ning nende kasvu ja ekspordivõimekus on tugevnenud. See väljendub paremas ellujäämismääras, käibes, lisandväärtuses jt näitajates, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest. Ettevõtete valmidus teha rohkem terviklikke ja pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis põhinevad turu perspektiivil ja sisemistel võimalustel, on samuti kasvanud. Enam ettevõtteid hindavad ja astuvad samme rahvusvahelistumiseks loomuliku osana ettevõtte arengust. 78 Statistikaamet. 79 Statistikaamet. 80 Arengufondi GEM uuring. 81 The Small Business Act Factsheet: Estonia, Euroopa Komisjon, 2011. 108 Tabel 41. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algväär Baas Sihtv Andmeallikas Aruandl D ühik akategoo tus aast äärtu use ria a s sagedus (202 3) VKE-de poolt EUR Vähem 18 516 2012 31 SME performance Kord loodud arenenud 500 review aastas lisandväärtus http://ec.europa.e töötaja kohta u/enterprise/polic (jooksevhindades ies/sme/facts- ) figures- analysis/performa nce- review/index_en.h tm Eksportivate Ettev Vähem 11 281 2012 16 Statistikaamet Kord ettevõtete arv õte arenenud 400 aastas 2.5.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.5.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi. 1. Toetatakse ettevõtlusteadlikkuse tõstmist läbi ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimise 2. Toetatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu (eelkõige kasvualadel) ja ambitsioonikate ärimudelite loomist (sh loomemajanduse valdkonnas). See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena. 3. Pakutakse nõustamisteenuseid nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtetele. Nõustamist pakutakse näiteks ärimudeli arenduse, innovatsioonijuhtimise, eksporditurgudele sisenemise jt teemadel. Lai ring potentsiaalseid ja alustavaid ettevõtjaid saavad esialgset nõustamist, kuidas asutada ettevõte ja teha esimesed sammud kasvufaasi liikumiseks. Samuti on võimalused kasutada mentorlust, mis on ennast tõestanud teadmiste liikumise (knowledge transfer) mehhanismina kogenud ettevõtjatelt uutele. Ettevõtjatele, kes kaaluvad või juba tegutsevad rahvusvahelistel turgudel, pakutakse erinevaid teenuseid ja nõustamist, et ületada turutõkkeid ja leida perspektiivikaid äripartnereid. 4. Paljulubavatele uutele ettevõtjatele võimaldatakse tegevuste esialgseks finantseerimiseks ka riigipoolset rahalist tuge (starditoetus). 5. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi, et luua Eesti (sh potentsiaalsetele) eksportööridele uusi ärivõimalusi ja tõsta eesti ettevõtete ekspordialast võimekust . Teenuste ekspordi arendamisel toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtete toodete ja/või teenuste lisandväärtuse kasvule, ja mitmekesistumisele. Samuti toetatakse tegevusi, mis suurendavad nõudlust sellistele teenustele ja toodetele. Näiteks 109 toetatakse pereturismi atraktsioonide arendamist ja multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist. Enterprise Europe Network kaasatakse partnerina ekspordikoostöö soodustamise tegevustesse ja rahvusvahelisel turul koostööpartnerite, investorite ja klientide leidmisesse. 6. Parandatakse kapitali kättesaadavust eeltoodud sekkumiste võimendamiseks pakkudes instrumente, sh: a. tagatistooteid, mis aitavad panga silmis kompenseerida ettevõtjate ebapiisavaid tagatisi ja parandada nende krediidivõimet b. eksporditehingute kindlustamist c. stardilaenu alustavatele ettevõtetele (kombinatsioonis starditoetuste pakkumisega ärimudelite loomisel). d. riskikapitali läbi varajase faasi fondifondi tüüpi instrumendi loomise (mis toetab ka nutika spetsialiseerumise kasvualade arengut). Antud investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupiks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Seosed teiste sekkumistega: antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt teist käesoleva prioriteetse suuna ELi vahendite kasutamise eesmärki „Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on hõive ja töökohtade lisandväärtus kasvanud“, samuti prioriteetse suuna nr 4 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“ ja ELi vahendite kasutamise eesmärki 4 „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid“. Sekkumised erinevate ELi vahendite kasutamise eesmärkide all üksteist ei dubleeri, kuid lähtuvalt sihtgrupi vajadustest võib erinevate ELi vahendite kasutamise eesmärkide alt sama sihtgrupp (sh nutika spetsialiseerumise valdkondades tegutsevad ettevõtted) saada toetust erinevate arendustegevuste jaoks (nt tagastamatute toetuste kombineerimine 4. prioriteetses suunas finantsinstrumentide pakkumisega 5. prioriteetses suunas). Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest. 2.5.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Tegevuste valikul lähtutakse ettevõtluse kasvustrateegiast ja turismi arengukavast. Eelistatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule ja lisandväärtuse kasvatamisele. Ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmete juures lähtutakse põhimõttest, et projekt aitab kaasa ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvule, ettevõtlussektori jätkusuutlikule arengule, projekti tulemused on orienteeritud turuväljundile ja olulises ulatuses ka edaspidi kasutatavad. Täpsemad juhtpõhimõtted sätestatakse toetuse andmise tingimustes. 110 Allolevas väljundindnäitajate tabelis toodud näitaja „tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes“ kasutatakse seireinfoks ja tegevuste valikul ei anta otseselt eelistusi projektidele, mis panustatavad tööhõive kasvu, kuna VKEde toetamise keskmes on tootlikkuse ja ekspordivõime kasvatamine. Eesti seisab järkjärgult vastakuti pikaajalise protsessiga, mille tulemuseks on vähenev tööjõud. Hõivatute arvu kasv Eestis peatub ja hakkab kahanema peale 2017. aastat. Seetõttu saab majanduskasv tugineda tootlikkusele ja seda toetatavatele investeeringutele (nii temaatilise eesmärgi 1 kui 3 raames) mitte tööhõive kasvule. Tegevused, mis otseselt panustavad tööpuuduse vähendamisele, viiakse ellu riigi ja struktuurivahenditega kaasfinantseeritud meetmetest prioriteetsete suundade 1-3 raames, kuna oluline osa tööpuudusest on struktuurne. Sellise tööpuuduse vähendamiseks on kujundatud aktiivsed tööturu- ja haridusmeetmed. 2.5.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Investeerimisprioriteedi raames on kavas kasutada erinevaid finantsinstrumente. Kavandamisel on riskikapitali turu arendamise instrumendid, eksporditehingute tagamine, tagatise andmine pankadele ettevõtjate äriprojektide elluviimiseks ning erinevad laenutooted, mida eraturg ei paku (sh ekspordilaen, tehnoloogialaen ning stardilaen). 2.5.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.5.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 42. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D kategooria (2023) kas use sagedus M N K Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 11 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 200 ksus aastas (unikaalsed) Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 16 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 800 ksus aastas (kokku) Toetusi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 550 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud ksus, aastas sihtväärtus on indikatiivne Muud rahalist abi kui Ettevõte ERF Vähem - - 624 Rakendusü Kord toetusi saavate arenenud ksus, aastas ettevõtete arv sihtväärtus on indikatiivne Mitterahalist abi Ettevõte ERF Vähem - - 9 800 Rakendusü Kord saavate ettevõtete arenenud ksus, aastas arv sihtväärtus on indikatiivne Toetust saavate uute Ettevõte ERF Vähem - - 4 700 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud ksus aastas 111 Prioriteetsetel Üritus ERF Vähem - - 974 Rakendusü Kord sihtturgudel arenenud ksus aastas korraldatud turundusürituste arv Koostöövõrgustikes Ettevõte ERF Vähem - - 500 Rakendusü Kord osalevate ettevõtete arenenud ksus aastas arv Tööhõive kasv Täistööaja ERF Vähem- - - 3 754 Rakendusü Kord toetust saanud ekvivalend arenenud ksus aastas ettevõtetes id C Toetus VKEdele Euro ERF Vähem - - 1 625 Rakendusü Kord V käibekapitali jaoks arenenud 777 ksus aastas 2 (toetused) 0 C Käibekapitali Ettevõte ERF Vähem - - 61 Rakendusü Kord V toetustega VKEde arenenud ksus aastas 2 arv 2 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. 2.5.4. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.5.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevate piirkondade võime panustada riigi majanduskasvu on vähene, mis on oluliseks takistuseks ühtlasema konkurentsivõime ja elatustasemeni jõudmisel riigi regionaalses arengus. SKP elaniku kohta ületab 2010. aasta seisuga riigi keskmist vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Samal ajal jääb see Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal alla 50% riigi keskmisest. See viitab asjaolule, et kõiki piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid ja ressursse ei ole muude piirkondade arenguks suudetud seni piisavalt ära kasutada. Ettevõtluse kontsentreerumisel suurematesse linnapiirkondadesse omab suurt rolli ka teiste piirkondade ebasoodus ettevõtluskeskkond. See seisneb ettevõtluse tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonid) amortiseerituses, ettevõtlusalade ebapiisavas ettevalmistuses ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu vähesuses. Ühtlasemat ettevõtluse arengut on takistanud ka tööjõu ebapiisav kasutuselevõtt piirkondades. Sellega kaasneb sealsete elanike madalam elukvaliteet ja kõrgem suhteline vaesus. Tööturult kõrvalejäänute osatähtsus on väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi valdavalt kõrgem, olles suurim Kagu-Eestis ja Ida- Virumaal, kus 2011. aastal oli tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast (Harjumaa ja selle naabermaakondades ning Tartumaal 60% või enam). Väljaspool Harju- ja Tartumaad on enamike maakonnakeskuste toime tõmbekeskusena jäänud ajapikku liiga nõrgaks, mitme piirkonna puhul on toimunud isegi selge taandareng. Maakonnakeskused ei suuda võistelda Tallinna ja Tartuga piisavat sissetulekut pakkuvate töökohtade pakkumises, teenuste kvaliteetses osutamises ega elukeskkonna atraktiivsuses. 112 Samuti ei ole suudetud kehvade keskus-tagamaa ühenduste tõttu ära kasutada toimepiirkonna terviklikus arendamises peituvat potentsiaali. Sekkumise tulemusena on piirkondades parem ettevõtluskeskkond ja uusi, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega, töökohti. Avalike teenuste kättesaadavus on piirkondades paranenud. Tabel 43. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirko Algv Baas- Sihtväär Andme- Aruandlu D ühik nna- äärtu aasta tus allikas se katego s 2023 sagedus oria Väljaspool Harjumaad % Vähem 29,7 2012 30,0 Statistik Kord kahe ja Tartumaad loodud arenen % aamet aasta SKP osakaal Eesti ud jooksul SKP-st 2.5.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.5.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute investeeringute juurdetoomiseks ja seega töökohtade tekkeks eelduste loomiseks on vajalik panustada nii infrastruktuuri kui ka selle pakutavate võimaluste ärakasutamisse. Ettevõtluse arengu seisukohast on oluline kasutada ära piirkondade loodus- ja kultuuripärandist tulenevad eeldused laiemalt piirkondliku majanduse elavdamiseks, sh turismisektori arendamiseks. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda asuvate piirkondade arengus ja majanduselu elavdamisel on oluline roll toimepiirkondade keskuste tugevdamisel tõmbekeskusena. Laiemalt elukeskkonna kujundamise kõrval on seejuures oluline atraktiivse keskkonna loomine, stimuleerimaks erainvesteeringuid ning tagamaks kõrgema kvalifikatsiooniga elanikkonna lisandumine ja säilimine. Samavõrd oluline on keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste tugevdamine, et tagada kvaliteetsete piirkonnaüleste teenuste ning töökohtade kättesaadavus. Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi: 1. Toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu regionaalsete kompetentsikeskuste välja- ja edasiarendamise kaudu. Regionaalsete kompetentsikeskuste programm käivitati perioodil 2007-2013 ning selle raames loodi eeldused kuue kompetentsikeskuse väljaarendamiseks. Kompetentsikeskus toimepõhimõtteks on piirkondlike haridus- ja teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöö piirkonna kompetentside väljaarendamisel. Kompetentsikeskustes kujundatakse välja võimekus teadus- ja arendustegevuseks kitsalt piiritletud valdkonnas (piirkondlikus nišis) ning innovaatiliste lahenduste kiiremaks regionaalseks levikuks, mis loob eeldused piirkonna ettevõtete lisandväärtuse kasvuks. Perioodil 2014-2020 tegeletakse nii juba loodud kompetentsikeskuste edasiarendamisega kui ka arendatakse välja täiendavad keskused (2-3 uut keskust, arvestades piirkondlikest arengukavadest tulenevaid eeldusi ja reaalset valmisolekut). Täiendavalt kavandatakse toetada piirkondlike ettevõtlusvõrgustike arengut laiemalt. Regionaalsed kompetentsikeskused täiendavad nutika spetsialiseerumise valdkondades kavandatud tegevusi (sh luues tihedama sideme teadus- ja arendustegevuse ning eri regioonide ettevõtjate vajaduste ja kasvueelduste vahel) ja kavandatakse koordineeritult koos TA&I meetmete/nutika spetsialiseerumise strateegia rakendamisega. See võimaldab ka väiksematel piirkondlikele 113 keskustel realiseerida oma T&A-tegevuse potentsiaal toetudes oma ressurssidele ja tugevustele konkreetsetes nišivaldkondades). 2. Toimepiirkondades82 toetatakse tegevusi, mis omavad suurimat potentsiaali toimepiirkonna ulatuses majanduselu elavdamise, ettevõtluse ja tööhõive edendamise ning töökohtade ja teenuste kättesaadavuse seisukohast. Selleks koostatakse piirkonna konkurentsivõime tõstmise tegevuskava, mille aluseks on maakonna arengukava, lisaks peavad kavandatavad tegevused tulenema piirkonna linnade ja valdade arengukavadest. Kavandatavad tegevused on lähtuvad Partnerlusleppe punktis 1.1.3. toodud arenguvajadustest. Kavandatavate tegevuste valik alltoodud valdkondades peab olema põhjendatud maakondlikes arengukavades ja tulenema otseselt nendega seotud tegevuskavadest. 2.1 Toetatakse ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonivõrgud) kaasajastamist ja loomist olemasolevate ja uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde (aladel, kus avaliku taristu amortiseeritus pärsib ettevõtete jätkusuutlikkust ja laienemisvõimalusi või piirkondades, kus täiendavate ettevõtete lisandumist piirab vajadustele vastavate ettevalmistatud alade nappus). Toetatakse vähemarenenud piirkondadesse töökohti (sh kõrgema lisandväärtusega töökohti) loovaid ettevõtlusinvesteeringuid, mille eesmärgiks lisaks piirkondliku tööpuuduse leevendamisele on piirkonna majanduse elavdamine. Toetatakse kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmisalade jms (brownfield) ettevalmistamist uueks ettevõtluseks. Toetatakse inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist koos vastavate tugiteenustega piirkondades, kus nende nappus piirab ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet Perioodil 2014-2020 pööratakse enam tähelepanu tugitegevustele, mis aitavad perioodil 2007-2013 loodud infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutada. 2.2 Toetatakse tegevusi külastusobjektide kasutuse elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, sh toodete ja teenuste väljaarendamiseks, samuti ühtsete piirkondlike võrgustike väljakujunemiseks, mis võimaldab suurendada investeeringutest saadavat kasu, sh loodavate töökohtade arvu. Investeeringuid külastusvõimaluste parandamiseks toetatakse eeldusel, et piirkonnas on töökohtade loomisel tugevad eeldused turismisektoril ja tegevused tulenevad otseselt piirkondlikest arengukavadest. Aastatel 2014-2020 tuleb eeskätt pöörata tähelepanu perioodil 2007-2013 rajatud objektide kasutuse edendamisele, sh piirkondlike võrgustikega sidumise kaudu. 2.3 Toetatakse investeeringuid avaliku linnaruumi kaasajastamiseks, eeldusel, et see loob konkreetses paigas kindlad eeldused investeeringuteks ettevõtlusse ja uute töökohtade loomisele. 2.4 Toetatakse investeeringuid ühistransporti ja kergliiklusteedesse, mis tagavad parema juurdepääsu avalikele teenustele ja töökohtadele. Sihtrühmaks ja kasusaajateks on kõikide toimepiirkondade elanikud, ettevõtjad ja külastajad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. Toimepiirkonna keskustes avaliku linnaruumi kaasajastamist ning ühistransporti ja kergliiklusteid toetatakse väljaspool 5 suuremat linnapiirkonda (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve, Narva). 3. Taristu arendamise kõrval pööratakse eraldi tähelepanu piirkonna vajadustele vastava inimressursi arendamisele. Toetatakse piirkondlikke algatusi tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Algatuste kavandamiseks ja elluviimiseks tuuakse kokku kõik asjassepuutuvad kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid (maakondlik arenduskeskus, omavalitsusliit, 82 Toimepiirkonna suurus kattub uldjoontes maakonnaga, aga selle piirid ei ole nii selgelt defineeritud kui maakonnal. 114 maavalitsus, töötukassa, õppeasutused, ettevõtjad, LEADERi tegevusrühmad jt) ning töötatakse välja koordineeritud piirkonna eeldustele ja vajadustele tuginev kava piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Alates 2019. aastast kavandatakse tegevused piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks maakondlike arengustrateegiate raames. Seejuures võetakse arvesse olemasolevaid sekkumismehhanisme erinevatest rahastamisallikatest (sh ESI fondidest) ning vajadusel kavandatakse piirkonnaspetsiifilisi uusi. Sihtrühmaks ja kasusaajaks on kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid kõigis piirkondades. Sekkumised on vastastikuselt toetavad käesoleva prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatavate sekkumistega alustatavate ettevõtjate toetamiseks ja nõustamiseks, samuti teiste prioriteetsete suundade raames kavandatavate investeeringutega hariduse ja esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri ning transpordi ja IKT-teenuste arendamisse. Meetme raames toetatavad piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks toetavad otseselt ESF meetmeid tööturu, hariduse ja ettevõtluse valdkondades. Meetme tegevusi toetavad ka sekkumised kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamiseks ESF-ist. Liikuvuse parandamiseks kavandatavad tegevused toetavad muude prioriteetsete suundade all kavandatavaid sekkumisi teenuste infrastruktuuri parandamiseks, näiteks toetab ühenduste parandamine haridusinfrastruktuuri kättesaadavust. Prioriteetse suuna tegevused on seotud Maaelu arengukava ja Kalanduspiirkondade arengukava raames toetatavate LEADERi tegevusgruppide tegevusega. Tegevused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks toetavad ja täiendavad prioriteetse suuna nr 5 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Maakondlikes arengukavades määratletakse regioonispetsiifilised kasvuressursid, mis täiendavad üleriigilise spetsialiseerumise suundi. 2.5.5.2. Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest.Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavate tegevuste valiku aluspõhimõtteks on lähtumine piirkondlikest arenguprioriteetidest, mis määratakse kindlaks maakonna arengukavades ja nende alusel koostatavates tegevuskavades. Prioriteetsus tegevuskavas on asjakohastele tegevustele toetuse taotlemise lähtealuseks. Piirkondlik prioriteetsus on ka oluliseks valikukriteeriumiks lisaks rakenduskava üldistele valikukriteeriumidele. Toetatakse üksnes projekte, mis valikukriteeriumidele vastavalt lahendavad maakondlikes arengukavades määratletud piirkondlikke arenguvajadusi ja aitavad parimal viisil kaasa töökohtade loomisele nende lisandväärtuse kasvule ja ettevõtlusaktiivsusele. Eelistatakse projekte, mille mõjuulatus on laiem kui üks omavalitsusüksus. Riigipõhise soovituse number 5 rakendamiseks määratletakse piirkondades, kus toetatakse ühistranspordi korralduse arendamist (nt ühistranspordikeskuste loomine) enne toetuse andmist teenusega kaetavad piirkonnad või sätestatakse kriteeriumid nende piirkondade 115 määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.5.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul piirkondliku ettevõtluse edendamiseks. 2.5.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.5.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 44. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmeall Aruandlu kategooria 2023 ikas se M N K sagedus Mitterahalist abi Ettevõte ERF Vähem- - - 2 200 Rakendus Kord saavate ettevõtete arenenud üksus aastas arv Abi saavate Ettevõte ERF Vähem- - - 2 200 Rakendus Kord ettevõtete arv arenenud üksus aastas Tööhõive kasv Täistööaja ERF Vähem- - - 1 890 Rakendus Kord toetust saanud ekvivalen arenenud üksus aastas ettevõtetes did Ettevõtlikkuse ja Ettevõte ERF Vähem- - - 145 Rakendus Kord tööhõive arenenud üksus aastas edendamise programmi kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Lahendatud Tk ERF Vähem - - 45 Rakendus Kord toimepiirkondade arenenud üksus aastas ühendusvõimaluste kitsaskohtade arv 2.5.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 116 2.5.7. Tulemusraamistik Tabel 45. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaj I Näitaja või Vajadus Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmärk An Vajad a liik D rakendamise e korral akategoo eesmä (2023) dm use tapp mõõtüh ria rk eal korral ik 2018. lik selgit aasta M N K as us ks näitaj a asjako hasus e kohta Finant Euro ERF Vähem 190 - - 519 Ser Lõppe snäitaj arenenud 777 333 tifit esmär a 805 507 see k rim kajasta isas b utu toetust s kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Väljun Abi saavate Ettevõte ERF Vähem 5 593 - - 16 Rak Sisalda dnäita ettevõtete arv arenenud 800 end b ja (kokku) usü ettevõt ksu teid, s kes on abi saanud rohke m kui üks kord Väljun Mitterahalist Ettevõte ERF Vähem 180 - - 2 Rak dnäita abi saavate arenenud 200 end ja ettevõtete arv usü ksu s Väljun Prioriteetsetel Turundu ERF Vähem 300 - - 974 Rak dnäita sihtturgudel süritus arenenud end ja korraldatud usü turundusüritu ksu ste arv s Väljun Koostöövõrgu Ettevõte ERF Vähem 250 - - 500 Rak dnäita stikes arenenud end ja osalevate usü ettevõtete arv ksu s 117 2.5.8. Sekkumiskategooriad Tabel 46. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoori a Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Tabel 11: Sekkumise Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed Mõõde 6 – valdkond rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 055 78 738 136 01 338 538 775 07 432 356 414 07 438 538 775 058 11 626 908 03 48 000 000 01 2 060 787 066 43 505 497 04 52 000 000 02 2 060 787 067 189 168 573 03 2 060 787 036 1 196 066 072 58 161 126 074 26 902 595 075 3 038 176 090 14 048 994 091 3 038 176 092 3 038 176 093 3 038 176 094 3 038 176 2.5.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.6. Energiatõhusus 2.6.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. 118 2.6.2. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.6.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Eesti on suure energiatarbimisega riik – 2011. aastal jagunes energia lõpptarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Ka Eesti 2020 ja energiamajanduse arengukavas tähtsustakse nende sektorite rolli energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel. Ligikaudu 70% elamufondi kuuluvatest korterelamutest ehitati aastail 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Sarnaselt on enne aastat 2000 (kaasa arvatud)83 ehitatud väikeelamuid kokku ca 155 000 ja tegemist on levinud eluasemetüübiga üle Eesti. Kuivõrd ca 98% elamufondist on eraomanduses ja elanikkonna põhiosa sissetulekute tase ei võimalda oluliselt edendada uuselamuehitust, siis jääb põhirõhk amortiseerunud ja energiakuluka elamufondi kaasajastamisele. Enamik elamupiirkondadest on kaugküttel, samas on osas kaugküttepiirkondades soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Väikeasulate soojusettevõtetel puudub vajalikus mahus investeeringute tegemise võimekus, mistõttu süveneb võrgustike amortiseerumine. Energiamajanduse arengukava uuendamisel läbi viidud kaugküttesektori analüüsi kohaselt on soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks vaja kaugküttevõrke kaasajastada ja osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega. Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on ka tänavavalgustussüsteemides, kus ca 40% taristu amortisatsioon on selline, mis ei võimalda kasutada uusi LED-tehnoloogiaid. Üle 50% süsteemidest on ehitatud enam kui 25 aasta eest ja tänavavalgustuse vanades süsteemides on vajadus renoveerida enam kui 80 000 valgustuspunkti. Amortiseerumisest tulenevalt on vajalik süsteemide täielik rekonstrueerimine, sest vaid vanade pirnide asendamine pole tehniliselt otstarbekas. Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, kuid biokütused pole oodatud turuosa saavutanud, kuna puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Seetõttu on taastuvenergia kasutuse edendamiseks vaja anda tõuge alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks. Piloottegevusena toetatakse biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist. Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitavad suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja majandusele. Tabel 47. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõtühi Piirkonna- Algväär Baasaast Sihtv Andm Aruandl D k kategooria tus a äärtu eallik use s as sagedus (202 3) 83 Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050 seab eesmargiks terviklikult rekonstrueerida enne 2000 aastat ehitatud hoonefond, sest tolleaegsed hooned ei pidanud vastama tanasega sarnastele energiatohususe noutele. 119 Arvestuslik % - 40 2013 55 Raken Kord keskmine dusük aastas energiasääst sus rekonstrueeritu d kortermajades Eeldatav W - 150 2013 140 Raken Kord keskmine dusük aastas valgustuspunkti sus installeeritud elektriline võimsus 2.6.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.6.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Struktuurivahenditest toetatakse korterelamu- ja väikeelamufondi rekonstrueerimist. Sihtgrupp on korteriühistud ja korteriomanike ühisused, mis tegutsevad enne 1993. aastat ehitatud korterelamutes ning väikeelamu (alalise eluaseme) omanikud. Korterelamute netopind kokku on 20,8 mln m2 ja ning neis asub üle 400 000 korteri. Väikeelamuid on kokku 155 000 kogupindalaga 20 miljonit m2. Sekkumise kavandamisel kaalutakse kliimamuutustele vastupidamise arvestamise tingimuste seadmist renoveerimistööde projekteerimisel ja elluviimisel. Kaugküttesektoris toetatakse nii kohalikke omavalitsusi kui ka eraettevõtteid uute tõhusamate soojatootmisvõimsuste ja torustike ehitamisel või olemasolevate renoveerimisel ning kaugkütte asendamisel taastuvenergia lokaalsete küttelahendustega vastavuses energiamajanduse arengukava uuendamisel tehtud kaugküttepiirkondade energiatõhususe analüüsi tulemustega. Tänavavalgustussüsteemide puhul toetatakse süsteemide kompleksset rekonstrueerimist infrastruktuurides, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel, et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Seejuures tuginetakse aastatel 2012-2014 läbi viidava pilootprojekti kogemustele ja tulemustele. Transpordisektoris soovitakse anda tõuge alternatiivsete kütuste osakaalu suurendamiseks, toetades biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist ning tegevusi toodetud biometaani transpordis kasutamise tagamiseks. Sihtgrupi moodustavad ettevõtjad, kes on huvitatud biometaani tootmisest ja sellega tanklate varustamisest ning biometaani tarbimisest huvitatud ühistranspordiettevõtted. Toetus on ette nähtud piloottegevusteks. Valdkonnas on olemas ressursid ja tehnoloogia, aga lahendada on veel vaja turutõrked. Toetus suunatakse käitistesse, kus biogaasi tootmiseks (lägast, reoveesettest, tööstusjääkidest ja muudest jäätmetest) kasutatakse peamiselt jääke (nn 2. põlvkonna biokütuste tootmiseks). Sekkumise kavandamisel kaalutakse ka biometaani tootmiseks kasutatava toorme kasvatamisega seotud nõuete sätestamist. 2.6.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted 120 Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine.“ Korterelamute rekonstrueerimisel tagatakse elamusektori energiasäästu kasv ja tarbijate kodukulude vähenemine. Energiatõhususe saavutamise investeeringute eeldusena arvestatakse energiaauditi tulemusel saavutatavat arvutuslikku energiasäästu määra. Korterelamute rekonstrueerimine aitab kaasa ehitiste eluea pikendamisele ja ohutuse tagamisele. Väikeelamute rekonstrueerimisega vähendatakse energiatarbimist ja toetatakse taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmist, tarbija kodukulud vähenevad. Tervikliku rekonstrueerimise korral peab väikeelamu energiatarbimine vastama energiamärgise energiatõhususe klassile C.84 Kuna väikeelamu tervikrekonstrueerimise maksumus on ühekordse investeeringuna paljudele majapidamistele liiga suur, toetatakse ka etapipõhist energiatõhususe suurendamist. Kaugküttesektoris arvestatakse toetatavate tegevuste panust energia lõpptarbimise vähendamisse soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse arvel ning õhusaaste vähendamist. Tegevused peavad aitama kaasa senisest kulutõhusamate kütteallikate kasutuselevõtule. Tänavavalgustussüsteemide meede suunatakse peaasjalikult olemasoleva tänavavalgustussüsteemi nendele osadele, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel ((neis on ka elavhõbedalambid, mille kasutamine on alates 2015. aastast ökodisaini direktiiviga keelustatud), et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid (mis tähendab ühe valgusti kohta enam kui 70-80% energiasäästu). Prioriteediks on keskmise ja väikse suurusega linnad ja piirkonnad, kuivõrd neis on valgustussüsteemid kõige kehvemas seisus ja seetõttu on täieliku rekonstrueerimise kulutõhusus suurem. Toetusskeemiga on arvestatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, aitamaks ellu viia Eesti 2020 eesmärke ning seda arvestatakse koostamisel olevas energiamajanduse arengukavas 2030. Tegevused peavad aitama kaasa energiasäästu suurendamisele tänavavalgustuses ning ühtlasi panustatakse avaliku linnaruumi kvaliteedi kasvu, sh turvalisuse suurendamisega. Transpordisektoris toetatavad investeeringud peavad aitama propageerida suuremat taastuvenergiale üleminekut biometaani kasutuselevõtuga. Biometaani tootmise lähtematerjalideks võivad olla kõik selleks sobivad toorme liigid, mille puhul on tagatud, et nende kasutamine ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust. Samuti on oluline tagada, et biometaani tootmisprotsessi jääkproduktide kasutamine, ladestamine või säilitamine ei tekita uusi vee või mullastikuga seotud keskkonnaprobleeme. Sekkumine on kooskõlas riikliku energiatõhususe tegevuskava ja transpordi arengukavaga 2014-2020. 2.6.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Korterelamute rekonstrueerimise, tänavavalgustuse renoveerimise, kaugküttesektori toetamiseks ja biometaani kasutuselevõtu toetamiseks kaalutakse finantsinstrumendi kasutamist. 2.6.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 84 Euroopa Komisjoni moistes keskmine renoveerimise tase 30-60%. 121 2.6.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 48. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnaka Sihtväärtus Andmeall Aruandl D tegooria (2023) ikas use M N K sagedus Paranenud Tk ÜF - - - 20 Rakendus Kord energiatarbimiskl 500 üksus aastas assiga kodumajapidamis te (korterite) arv Renoveeritud ja Km ÜF - - - 137, Rakendus Kord uue torustiku 5 üksus aastas pikkus Renoveeritud või MW ÜF - - - 150 Rakendus Kord uus soojuse üksus aastas tootmise võimsus kaugküttes Meetme tulemusel Ktoe ÜF - - - 5,8 Rakendus Kord toodetud ning üksus aastas transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus Rekonstrueeritud m2 ÜF - - - 1 Rakendus Kord hoonete pindala 340 üksus aastas 400 Lokaalsete MW ÜF - - - 1,4 Rakendus Kord taastuvenergia üksus aastas küttelahenduste ehitamine kaugküttelahendu ste asemele Renoveeritud Tänava ÜF - - - 39 Rakendus Kord tänavavalgustusp valgustuspu 000 üksus aastas unktide arv nkt Soojusmajanduse Soojusmajan ÜF - - - 200 Rakendus Kord arengukavade arv duse üksus aastas arengukava Liginullenergia- Ehitusproje ÜF - - - 5 Rakendus Kord hoone kt üksus aastas ehitusprojektide arv Arvestuslik CO2 t CO2 ekv/a ÜF - - - 100 Rakendus Kord vähenemine 000 üksus aastas aastas 2.6.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 122 2.6.5. Tulemusraamistik Tabel 49. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vaja Fon Piirko Vahe Lõppeesmärk And Vajadus D rakendami duse d nnaka - (2023) meal e korral setapp korr tegoor eesm likas selgitus al ia ärk näitaja mõõt 2018 M N K asjakoha ühik . aast suse aks kohta Finantsnäitaj Euro ÜF - - - 562 Lõppees a 222 6 302 märk 41 658 kajastab 494 toetust kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Väljundnäitaj Paranenud tk ÜF - 10 - - 20 500 Rake - a energiatarbi 800 ndus misklassiga üksu kodumajapi s damiste (korterite) arv Väljundnäitaj Renoveeritu MW ÜF - 43 - - 150 Rake - a d või uus ndus soojuse üksu tootmise s võimsus kaugküttes 2.6.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 50. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 011 9 525 923 01 260 590 149 07 260 590 149 07 260 590 149 013 550 570 014 192 590 497 016 57 923 159 123 2.6.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.7. Veekaitse 2.7.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega. 2.7.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.7.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu reoveekogumisaladel Veemajanduses on oluline probleem elanikele ja ettevõtetele nõuetele vastava joogivee kindlustamine ja reovee puhastamine. Suur osa joogi- ja reoveesüsteemidest on rajatud 30-40 aastat tagasi ja osa süsteeme ei ole täielikult välja arendatud. Piirkonniti on veemajandus ebaefektiivne, ressursimahukas ega täida kehtivaid nõudeid. Osal üle ja alla 2000 ie reoveekogumisaladel pole piisavalt süsteeme reovee kogumiseks ja puhastamiseks. Amortiseerunud reoveesüsteemidest satub reovesi pinna- ja põhjavette, põhjustades Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumist. Samas on kogu Eesti territoorium määratud reostustundlikuks suublaks ja üle poole sellest on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Riigil, vee-ettevõtetel ja omavalitsustel napib vahendeid investeeringuteks ning veeteenuse tariifid on juba paljude elanike taluvuspiiri lähedal (kuni 3% leibkonnaliikme netosissetulekust), sest elatustase Eestis on madalam kui EL-is keskmiselt ja Eesti geograafilisest asendist tulenevalt on ka muud kodukulud suured. Suur investeeringuvajadus on paljuski tingitud ka Eesti madalast ja ebaühtlasest asustustihedusest, mistõttu vee kvaliteedinõuete täitmiseks vajalik keskmine investeeringu suurus tarbija kohta on kõrgem kui teistes ELi riikides. Eesmärgiks on saavutada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi üle ja alla 2000 ie teenindavates veevärkides, nõuetekohane reovee kogumine ning puhastamine üle ja alla 2000 ie koormusega reoveekogumisaladel ja veemajandussektori jätkusuutlikkus, et valdkonda edaspidi avaliku sektori vahenditest suuri investeeringuid tegema ei peaks. Veemajanduse arendamine edendab Eesti keskkonnastrateegia 2030 ja Eesti 2020 eesmärkide elluviimist, panustades jätkusuutlikku majanduskasvu loodussäästlikuma ja ressursitõhusama veemajandusega, sh veeteenuse parema kättesaadavusega. Pinna- ja põhjavee kaitsmisega panustatakse ELi veepoliitika raamdirektiivi veekogumite hea seisundi saavutamise eesmärki ning ELi Läänemere piirkonna strateegia Läänemere kaitsmise eesmärgi saavutamisse. 124 Tabel 51. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkon Algvä Baasa Sihtvää Andmeallikas Aruandl D ühik nakateg ärtus asta rtus use ooria (2023) sagedus Ühisveevärgist % - 91 2013 100 Terviseameti Kord nõuetekohast joogiveekvalite aastas joogivett saavate edi inimeste osakaal aastaruanne enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides Reovee kogumise ja % - 66 2012 95 Euroopa Kord 2 puhastamise osas Komisjonile aasta nõuetele vastavate esitatav jooksul üle 2000 ie asulareovee koormusega puhastamise reoveekogumisala direktiivi de osakaal artikkel 16 kohane raport 2.7.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad. Pinna- ja põhjaveele avaldavad lisaks ebapiisavalt puhastatud reoveele negatiivset mõju ka inimtekkelised maa- ja veekeskkonna jääkreostusobjektid, veekogude muutmine, tõkked voolusängis ja loomakasvatusega seotud hoonete lekked veekeskkonda. Reostunud pinnasega aladel on maapinnalähedane veekiht piirkonniti reostunud, mis põhjustab terviseriske ja kahjustab majandustegevust. Põhjavees edasi kandudes liigub reostus asulate veehaareteni ning ohustab põhjaveekogumite seisundit. 2013. aasta seisuga oli mitte heas seisundis ligikaudu 66% pinnaveest. Põhjaveekogumitest ei olnud heas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum. Koormusallikate mõju vähendamiseks on vaja rakendada meetmeid veekogude looduslikkuse taastamiseks ja säilitamiseks. Eestis on inventeerimisel tuvastatud ligikaudu 300 jääkreostusobjekti. 2013. aasta lõpu seisuga oli 75 olulisemast jääkreostusobjektist likvideeritud (ohutustatud) ligikaudu 45. Aastatel 2010- 2015 tehakse riigi toetusel suuremahulisi korrastamistöid ligikaudu 17 objektil (sh A-kategooria jäätmehoidlas). Veekaitseks (sh rannikuveed) ja inimestele ohutu elukeskkonna tagamiseks tuleb jätkata jääkreostusobjektide likvideerimist. Eestis on üle 6000 ha rikutud veeökosüsteemiga märgalasid, mis on tekkinud turba kaevandamise tagajärjel. Vee hea seisundi saavutamise eelduseks on taastada nende alade looduslik hüdromorfoloogiline veerežiim, millega luuakse ka liikide taastumiseks vajalikud elupaikade tingimused. Oodatava tulemusena tagatakse reostunud alade puhastamine, veekogude tervendamine, märgalade veerežiimi taastamine, vee hea seisund, terviseriski vähenemine, ökosüsteemide elujõulisus ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine. Oodatava tulemusena edendatakse Eesti 2020 strateegia eesmärkide saavutamist, ettevõtluskeskkonda maapiirkonnas, ELi veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamist ja ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikkust. Tabel 52. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. 125 I Näitaja Mõõtühik Piirkonna- Algväär Baasaast Sihtv Andm Aruandl D kategooria tus a äärtu eallik use s as sagedus (202 3) Korrastatud % - 68 2014 77 Proje Kord riikliku ktiaru aastas tähtsusega anded jääkreostusobj ektide osakaal Veekogumid, Veekogum - 21 2014 16 Proje Kord kus on vajadus ktiaru aastas likvideerida anded keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht Ökosüsteemile % - 2,3 2013 32 Raken Kord omase dusük aastas veerežiimiga sus alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast 2.7.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.7.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti on aastatel 2000-2013 teinud olulisi investeeringuid veemajandustaristusse, kasutades ELi fondide ja kohalike omavalitsuste vahendeid ning keskkonnatasudest ja veetariifidest laekunud vahendeid. ELi 2007–2013 rahastamisperioodi investeeringud on kujunenud esialgu plaanitust suuremaks ehitusturul toimunud hinnatõusu, esialgsete töömahtude täpsustumise ning toetuse saajate piiratud omafinantseeringu suutlikkuse tõttu. Perioodil 2007–2013 tehti investeeringuid 59-st üle 2000 ie reoveekogumisalast 49-l alal ning nimetatud perioodi lõpuks vastab hinnanguliselt 75% üle 2000 ie reoveekogumisaladest nõuetele ja kvaliteetne joogivesi on tagatud hinnanguliselt 95 protsendile ühisveevärgiga liitunutest. 2012. aastal oli ühisveevärgiga ühendatud Eesti elanikkonna osakaal 88%, sellest 88% sai kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Seni tehtud ja tehtavatele mahukatele investeeringutele vaatamata ei suuda Eesti veemajanduses veel täiel määral täita ELi veepoliitika raamdirektiivi, joogivee direktiivi, asulareovee puhastamise direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi ja HELCOMi Läänemere tegevuskavas seatud nõudeid ning tagada elanikele nõuetekohast joogivett ja tekkiva reovee kogumist ja puhastamist. Nõuete täitmiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ja enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides. Investeerimisprioriteedi raames ehitatakse ja rekonstrueeritakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme (joogivee käitlusjaamad, reovee käitlusjaamad (sh setete käitlus)joogivee- ja kanalisatioonitorustikud, pumplad) vastavuses veemajanduskavadega. Investeeringute tulemusel vastab joogivee kvaliteet ning reovee kogumine ja puhastamine nõuetele kõikides enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja üle 2000 ie koormusega 126 reoveekogumisaladel. Nimetatud investeeringud panustavad otseselt ELi Läänemere strateegia tegevuskava eesmärkide saavutamisse, eelkõige toitainete äravoolu vähendamisse Läänemerre (nt nt veekaitsemeetmed: reoveesüsteemide rajamine, sh torustik, pumplad, reoveepuhastusjaamad). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemidega seotud investeeringute sihtrühm on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ja süsteemidega liituvad elanikud. Edaspidi tuleb neil vee-ettevõtetel tagada veetariifide arvel teenuste osutamine, sh amortiseerunud seadmete ja torustike renoveerimine. Samuti likvideeritakse jääkreostusobjekte, taastatakse rikutud veeökosüsteemidega märgalasid ja tervendatakse veekogusid. Muu hulgas korrastatakse ja tervendatakse kokku ligikaudu 18 hektarit saastunud alasid ja keemilise või ökoloogilise seisundi ohuga veekogusid. Reostunud alade puhastamise sihiks on toetada alasid, mis ohustavad enim inimtervist ja keskkonda (põhjavett, vooluveekogusid, rannikuvesi). Seetõttu tuleb esmalt puhastada reostunud vooluveekogud (ohtlikke aineid sisaldavad põhjasetted) ja riikliku tähtsusega saastunud alad (valdavalt alad, kus pinnas on reostunud ohtlike ainetega, nt endised katlamajad ja vanad asfalditehased). Nii luuakse eeldused maa-alade jätkusuutlikuks majandamiseks ning veekogude hea seisundi parandamiseks või säilitamiseks. Pinnasereostuse likvideerimisega vähendatakse edaspidi põhjavee reostuse leviku vähendamise kaudu ka veeressursi raiskamist. Suuna sekkumisi viiakse ellu koosmõjus maaelu arengukava meetmetega, mis samuti panustavad reostuskoormuse vähendamisse ja pinna- ning põhjavee seisundi parandamisse. Investeeringute sihtrühmaks on reostunud alade omanikud. Toetatakse alasid, kus pole võimalik rakendada põhimõtet “saastaja maksab”. Laiemalt on kasusaajad reostunud alade piirkonna elanikud ja ettevõtted, kelle elu- ja tegutsemiskeskkond, sealhulgas joogivesi ja välisõhk, muutub puhtamaks ja ohutumaks. 2.7.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide puhul jälgitakse, et pärast kavandatud tegevuste elluviimist on veemajandustaristu edasine haldamine ressursitõhus ja efektiivne ning iseseisvalt majandav. Veevärkide veemajanduse infrastruktuuri jätkusuutlikkus tagatakse pärast investeeringute tegemist kogutava veeteenuse tariifi arvelt ning need ei vaja edasist avaliku sektori toetusi. Aastaks 2021 on tagatud veekasutajate piisav panus veeteenuste kulude katmisesse ja on tehtud pikaajalise mõjuga muudatused vee hinnastamispoliitikas. Eelistatakse projekte, kus kasu saavate tarbijate arv on suurem ning investeeringukulu kasusaaja kohta väiksem. Jääkreostusobjektide ja mahajäetud turbaalade korrastamisel rahastatakse vaid neid objekte, mille saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta. Juriidiliste isikute maa puhastamisel jälgitakse Euroopa Komisjoni suuniseid riigiabi andmiseks, sh riigiabi andmisel arvatakse abikõlblikest kuludest maha maa väärtuse tõus. Veekogude puhul eelistatakse projekte, mis on suunatud veekogude seisundi parandamisele ja ka seisundi halvenemise ärahoidmisele. Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud keskkonnaseisundi mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. 127 2.7.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise toetamisel. 2.7.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.7.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 53. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeall Aruandl D nakateg (2023) ikas use ooria M N K sagedus Täiendav elanikkond, keda Inimene ÜF - - - 17 Rakendus Kord teenindatakse tõhusama 000 üksus aastas veevarustuse abil Täiendav elanikkond, Inimekviv ÜF - - - 23 Rakendus Kord kellele on suunatud alent 000 üksus aastas tõhusama reoveepuhastuse teenus Taastatud veerežiimiga ha ÜF - - - 200 Rakendus Kord mahajäetud turbaalad 0 üksus aastas Taastatud maa kogupindala ha ÜF - - - 17 Rakendus Kord üksus aastas 2.7.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.7.5. Tulemusraamistik Tabel 54. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vajaduse Fon Piirko Vahe- Lõppeesm And Vajadus D rakendam korral d nnaka eesmä ärk (2023) meal e korral isetapp mõõtühik tegoor rk likas selgitus ia 2018. näitaja aastak M N K asjakoha s suse kohta Finantsnäitaja Euro ÜF - 17 807 - - 211 Sertif Lõppees 719 788 itsee märk 065 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse 128 erimata kulusid Väljundnäitaja Täiendav Inimene ÜF - 2300 - - 23 elanikkond 000 Rake , kellele on ndus suunatud üksu tõhusama s reoveepuh astuse teenus Väljundnäitaja Taastatud ha ÜF - 2 - - 17 maa Rake kogupindal ndus a üksu s 2.7.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 55. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 020 28 825 897 01 180 019 854 07 180 019 854 07 180 019 854 021 72 133 060 022 28 825 897 089 50 235 000 2.7.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 2.8.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Rohelise infrastruktuuri ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 5 „Kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja - juhtimise edendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 6 „Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine“ investeerimisprioriteedist. Mitme temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus parandada nii liikide ja elupaikade kaitset kui ka hädaolukordade ennetamist, võttes arvesse nende vastastikust mõju. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas 129 olevate eesmärkide saavutamisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Näiteks põhjustavad kliimamuutused muu hulgas teatud elupaikade pindala/leviku vähenemist ja killustumist ning soodustavad võõrliikide invasiooni, mis toob omakorda kaasa Eestile omaste liikide elutingimuste halvenemise. Samuti kujutavad kliimamuutuste põhjustatud hädaolukorrad inimeste kõrval otsest ohtu ka liikidele ja elupaikadele. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: bioloogilise mitmekesisuse ning mullastike kaitse ja taastamine, ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas Natura 2000 ja roheliste taristute edendamine. 2.8.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.8.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad EL 2020 strateegia seab eesmärgiks elurikkuse kui ressursi säilitamise ja jätkusuutlikku kasutamise. ELi elurikkuse strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2020 peab 100% elupaigatüüpidel ja 50% liikidel olema soodne või paranenud seisund. Seisundi paranemise eelduseks on Natura 2000 võrgustiku tõhus toimimine, milleks tuleb arendada nii rohelist taristut kui ka taastada vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Eestis on EL-i ohustatud elupaigatüüpe 60 ja 99 liiki, millest soodsas seisundis on vaid 52% elupaigatüüpidest ja 54% liikidest, ebapiisavas seisundis vastavalt 45% ja 27%, halvas 3% ja 8% ning 11% liigi seisund on teadmata.).85 Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine. Seetõttu väheneb üldine elurikkus, majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Ökosüsteemiteenuste kadumine omakorda toob kaasa suured kulutused alternatiivsetele tegevustele, mida kahjustunud ökosüsteemid enam pakkuda ei suuda86. Samas investeeringud elurikkusesse edendavad majanduskasvu, regionaalset arengut ja suurendavad maapiirkondades tööhõivet. Natura 2000 võrgustiku poolt osutatud teenuste maksumuseks arvestatakse 3–4,6 miljardit eurot aastas87, ka luuakse iga Natura 2000 ala tõttu piirkonda keskmiselt 3–6 töökohta. Struktuurivahenditega aidatakse kaasa EL-is ohustatud ning kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi paranemisele või säilimisele ning maastike mitmekesisuse saavutamisele, tagades elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Lõhejõgede elupaigatüüpide taastamise vajadus tuleneb ka Läänemere tegevuskavast, mille kohaselt tuleks taastada Läänemerre suubuvate lõhejõgede looduslik taastootmisvõime 50-80% ulatuses nende jõgede looduslikust potentsiaalist. Tegevused aitavad saavutada ELi linnu- ja loodusdirektiivides, ELi elurikkuse strateegias ja ELi rohelise infrastruktuuri strateegias seatud eesmärke. Koosmõjus maaelu arengukava 85 Pohineb 2013. a EKle esitatud aruandel. ELi ohustatud elupaikade ja liikide seisundit hinnatakse elupaikade direktiivi 92/43/EMU kohaselt. 86 Nt susiniku sidumine, uleujutuste ohjamine, tolmeldamine, puhta vee ja ohu tagamine. 87 Natura 2000 vorgustiku poolt pakutavate okosusteemi teenuste maksumuseks ELs on arvestatud 200–300 miljardit eurot aastas (The EU biodiversity objectives and the labour market, ICF-GHK 2012). 130 sekkumistega panustatakse Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse, aidates tagada pikaajalist varustatust ökosüsteemiteenustega ja soodustades uute ettevõtlusvõimaluste loomist maapiirkondades. Tabel 56. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtüh Piirkon Algväärtus Baasa Sihtväärt Andmealli Aruand D ik nakate asta us (2023) kas88 luse gooria sagedu s Paranenu tk - Soodsas 2013 12 liigi Euroopa Kord d või Liik seisundis 53, seisund on Komisjonil kahe samaks ebapiisavas paranenu e aasta jäänud seisundis 27, d, teiste esitatavad jooksul seisundiga halvas liikide aruanded liikide arv seisundis 8, seisund on teadmata 11 jäänud liiki samaks Paranenu Elupaiga - Soodsas 2013 7 Euroopa Kord d või tüüp seisundis 31, elupaigatü Komisjonil kahe samaks ebapiisavas übi e aasta jäänud seisundis 27, seisund on esitatavad jooksul seisundiga halvas paranenu aruanded elupaigatü seisundis 3 d, teiste üpide arv elupaigatüüpi elupaigatü üpide seisund on jäänud samaks 2.8.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.8.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse kaitstavate elupaikade taastamist ja inventeerimist, maastikeväärtuste taastamist, väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku ja kaitsealade kaitse korraldamisega seotud taristu investeeringuid, külastuskorralduse taristu investeeringuid, ex situ liigikaitse investeeringuid ja kalade rändetingimuste tagamist lõhejõgedele rajatud paisudel. Rahastatakse ühekordseid tegevusi, mis ei ole abikõlblikud EAFRD ega EMFFi vahenditest. Sekkumised tuginevad Looduskaitse arengukava 2020 alusel koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskavale (PAF) ning perioodil 2007-2013 saavutatavatele tulemustele. Sekkumised kavandatakse ja viiakse ellu viisil, mis võimaldab saavutada koosmõju Maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatavate, samade eesmärkide saavutamisele suunatud meetmetega, sh Natura 2000 toetused ning poollooduslike koosluste hooldamise toetused. Poollooduslike koosluste hooldamist (karjatamine ja niitmine) toetatakse EAFRD-st, 88 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne (2013): http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/art17/envuc0mhq. 131 poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks vajamineva ligipääsu tagamist ÜF-ist. Taristu (sillad, teed, truubid) uuendamise toetamine ÜF-ist on ülioluline, sest vastasel korral poleks võimalik niidutehnikaga poollooduslike koosluste aladele pääseda ega seal koosluste säilitamiseks vajalikke töid teha. Nimetatud investeeringud panustavad ühtlasi soovimatute üleujutuste ärahoidmisesse. Nii tagatakse eri fondide integreerimine, saavutamaks poollooduslike koosluste seisundi paranemine ning soodustamaks regionaalset arengut. Samuti kasutatakse poollooduslikelt kooslustelt niidetud heina taastuva kütuseallikana katlamajades. Kaitse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri rekonstrueerimine tagab juurdepääsu kaitsealadele ning seal esinevatele loodusväärtustele, võimaldab taastada ja hooldada elupaiku, parandab loodusturismi võimalusi ning soodustab kohalike inimeste liikumisvõimalusi. Kaitstavate elupaikade (poollooduslikud kooslused, jõeelupaigad, märjad metsad, nõmmed) taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse. Märgalade (soode ja rabade) taastamisega kaasnev CO2 sidumine leevendab kliimamuutusi, märgalade (soode ja rabade) taastamine vähendab tulekahjuriske ning jõeelupaikade ja märgade metsade taastamine vähendavad ebasoovitavate üleujutuste mõju. Külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimisega suunatakse ühtlasi külastajad eemale tundlikest liikidest ja elupaikadest, soodustades nende liikide ja elupaikade seisundi säilimist ja parandamist. See on tähtis ka loodusturismi ja laiemalt kogu loodushariduse arendamise seisukohast. Kaitstavate maastikuväärtuste taastamine panustab otseselt rohelise infrastruktuuri arendamisse, toetades samal ajal liikide elupaikade omavahelist sidusust. Inventuurid võimaldavad kaasajastada infot liikide ja elupaikade seisundi kohta ning on aluseks investeeringutele. Ex situ liigikaitse investeeringud on vajalikud liikide tehisasurkondade loomiseks ja säilitamiseks eesmärgiga tagada ja säilitada väljasuremisohus oleva liigi või asurkonna genofond ning võimalus looduslike asurkondade taasasustamiseks või tugiasustamiseks. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse. Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga tegelevad ettevõtjad, turistid ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste tulemusel paranevad juurdepääsud ja kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi potentsiaali. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja ettevõtted. Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse poolt pakutavate ökosüsteemi teenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele. 2.8.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“ 132 Esmane prioriteet on ebasoodsas (halvas või ebapiisavas) seisundis olevate liikide elutingimuste parandamine elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu. Lähtutakse Natura 2000 tegevuskavas (PAF) ja Looduskaitse arengukavas 2020 määratletud prioriteetidest. Tegemist on ühekordsete investeeringutega elupaikade taastamiseks (jõed) või taastumisprotsessi algatamiseks (märgalad). Seejuures arvestatakse ka investeeringute jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju. Struktuurivahenditest rahastatakse vaid poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikke ühekordseid investeeringuid (sh teed, truubid, sillad, kariloomade hankimine). Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud elurikkuse mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. 2.8.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 57. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtu Andmeallikas Aruandlus D ühik kategooria s (2023) e sagedus M N K Seisundi ha ÜF - - - 15 Projektide Kord aastas parandamiseks 000 aruanded toetust saanud elupaikade pindala Soetatud, rajatud objekt ÜF - - - 2 Projektide Kord aastas ja 750 aruanded ning rekonstrueeritud Eesti jõgede objektide arv seireandmed seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Inventeeritud alad ha ÜF - - - 94 Projektide Kord aastas 000 aruanded Ökosüsteemide ökosüs ÜF - - - 4 Projektide Kord aastas arv, millele on teem aruanded loodud elurikkuse sotsiaal- majanduslikult seostatud seisundi hindamissüsteem 133 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. 2.8.4. Investeerimisprioriteedile vastav eesmärk oodatavad tulemused 2.8.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Kliimamuutustest tingitud sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused (tormid, üleujutused, põuad) ning metsa- ja maastikupõlengud põhjustatavad üha suuremat kahju keskkonnale ja isikute varale. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajasi hoiatussüsteeme ja tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire jätkusuutlikkus. Suur osa riigi meteo- ja hüdroloogilise seire taristust on tehniliselt vananenud. Samas kasvab vajadus koguda üha arenenumate prognoosimudelite tarvis lähteandmeid, mida seni tehakse käsitsi ning mis on väga aja- ja töömahukas. Seetõttu on oluline seirevõrku uuendada ja suurendada selle täisautomaatsust, et tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus. See võimaldaks muu hulgas seirata ja hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust, samuti hädaolukordade eeldatavat mõju kliimamuutusi soodustavate heitkoguste suurenemisele. Lähtudes asjaolust, et hädaolukordadest on suurima mõjuga kasvuhoonegaaside heitkogustele metsatulekahjud, kavandatakse heitkoguste vähendamiseks suurendada metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise võimekust eelkõige päästetehnikaga, mis võimaldab keskkonda ja vara kaitsta. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade kõrval, aga osalt ka neist põhjustatud tormide tõttu, on väga oluline suurenev merereostuse oht üha kasvava meretranspordi (sh naftasaaduste ja kemikaalide vedu) kontekstis. Arvestades Läänemere transporditiheduse jätkuvat kasvu, aeglast veevahetust ja kõrget reostustundlikkust, on merereostusjuhtumid Eesti vetes tõestanud tungivat vajadust kiiresti arendada riiklikku reostustõrjevõimekust ja mereseiret kooskõlas HELCOMi Läänemere tegevuskavaga. Õnnetusjuhtumite ja pahatahtliku reostamise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tõhustatakse ennetustegevusena merel seiretegevust ning suurendatakse reostuse lokaliseerimis- ja korjevõimekust, panustades nii „Eesti 2020“ ja „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ sihtide saavutamisse. Tabel 58. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirkon Algv Baas Sihtvä Andmeal Aruandluse D nakateg äärt aasta ärtus likas sagedus ooria us 2023 Piirkondade arv, kus piirkond - 3 2015 4 Rakendu Kord aastas suudetakse süksus samaaegselt kuni 600 ha tulekahju lokaliseerida ja likvideerida (4 piirkonda) Reostustõrjelaevade Tund - 12 2014 6 Siseminis Kord aastas (kogu teerium korjevõimekusega 1,2 km2/24h) reageerimise aeg ideaalsetes tingimustes jõudmaks 134 reostuseni kogu Eesti riigi vastutusala piires (PPA)89 Uuendatud % - 40 2013 60 Rakendu Kord aastas hüdrometeoroloogia süksus seirevõrgu osakaal 2.8.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.8.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tõhustatakse meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret eelkõige seirejaamade võrgustiku kaasajastamise kaudu. Tegevuse sihtgrupp on Keskkonnaagentuur, kes tagab tulemuste jätkusuutliku kasutamise. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasvuks keskendutakse metsatulekahjude leviku tõkestamisele ja likvideerimisele ja seeläbi CO2- heitkoguste vähendamisele. See saavutatakse CO2-emissioonile suure mõjuga õnnetuste tagajärgede vähendamiseks vajaliku päästetehnika (päästeautod, kõrgendatud maastikuläbivusega sõidukid) soetamisega. Tegevuse sihtgrupp on Päästeamet. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv mere- ja rannikureostuse likvideerimisel, sh parem valmisolek Läänemere seisundit mõjutavateks hädaolukordadeks, saavutatakse mereseire ja merereostuse likvideerimise tehnika (lennuk ja laev Politsei- ja Piirivalveameti vana laeva „Kati“ asendamiseks) soetamisega lisaks 2012. aastal Politsei- ja Piirivalveameti kasutusele võetud uuele multifunktsionaalsele reostustõrje laevale. Tegevuse sihtgrupp on Politsei- ja Piirivalveamet. Laiemas plaanis on sekkumistest kasu saav kogu elanikkond ja keskkond. Näiteks maapiirkondade elanikkonna julgeolek suureneb tänu tulekahjude likvideerimise võimekuse kasvule. Erinevad osapooled (näiteks põllumehed ja üleujutusohuga piirkondade elanikud) saavad kasu paranenud ilmaprognoosidest. 2.8.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Seirejaamade võrgustiku kaasajastamisel lähtutakse andmeedastuse kvaliteedi kasvust ja protsesside automatiseerimisega saavutatavast kulude kokkuhoiust. 89 Naitajaga on holmatud vaid Politsei- ja Piirivalveameti voimekus 135 Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise võimekuse suurendamisel lähtutakse päästesõidukite võimsuse kasvust ja reageerimise kiiruse kasvust. Arvestatakse ka võimalikku (püsi)kulude kokkuhoidu seoses ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtuga. Merereostuse likvideerimisel peab kasvama reostuse avastamise kiirus, reageerimise kiirus ja merereostuse likvideerimise mahuline suutlikkus. Merereostuse likvideerimise võimekuse suurendamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia tegevuskavas toodud mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise ja merereostuse likvideerimise võimekuste suurendamisel tagatakse sõidukite võimalikult suur multifunktsionaalsus, kasutamaks vajadusel tehnikat ka muude hädaolukordade korral, lähtudes muu hulgas igal aastal koostatavate riskianalüüside kokkuvõtetes ette pandud meetmetest. 2.8.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 59. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakateg Sihtväärt Andmealli Aruandl D d ooria us (2023) kas use M N K sagedus Soetatud Päästesõiduk ÜF - - - 83 Rakendusü Kord multifunktsion ksus aastas aalsed päästesõidukid Uuendatud Seirejaam ÜF - - - 50 Kord seirejaamad Rakendusü aastas ksus Uuendatud Kalibreerimisl ÜF - - - 1 Kord kalibreerimisla abor Rakendusü aastas bor ksus Automaatsondij Automaatsond ÜF - - - 1 Kord aam ijaam Rakendusü aastas ksus Soetatud Merereostustõ ÜF - - - 2 Rakendusü Kord merereostustõr rje sõiduk ksus aastas je sõidukid 2.8.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 136 2.8.7. Tulemusraamistik Tabel 60. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajadu Fond Piirko Vahe Lõppeesmärk And Vajadu liik D rakendamiseta se nnaka - (2023) meal se pp korral tegoor eesm likas korral mõõtü ia ärk selgitu hik 2018 M N K s . aast näitaja aks asjako hasuse kohta Finants Euro ÜF - 59 - - 130 Sertif Lõppee näitaja 179 515 itseer smärk 971 053 imisa kajasta sutus b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusid Väljund Soetatud Päästes ÜF - 83 - - 83 Rake näitaja multifunktsionaa õiduk ndus lsed üksu päästesõidukid s Väljund Seisundi ha ÜF - 1000 - - 15 000 Proje näitaja parandamiseks ktide toetust saanud arua elupaikade nded pindala Väljund Soetatud, rajatud objekt ÜF - 238 - - 2 750 Proje näitaja ja ktide rekonstrueeritu arua d objektide arv nded seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Väljund Soetatud Merere ÜF - 2 - - 2 Rake näitaja merereostustõrj ostustõ ndus e sõidukid rje üksu sõiduk s 2.8.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 61. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria 137 Tabel 10: Mõõde 4 – Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Territoriaalsed Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 085 01 01 1 209 670 07 53 245 074 02 1 209 670 110 937 794 110 937 794 087 03 2 820 642 57 692 720 07 105 697 812 2.8.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng 2.9.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Jätkusuutliku linnapiirkondade arengu prioriteetne suund tugineb Eesti viie suurema linnapiirkonna90 säästva arengu strateegiatele91, milles kajastatakse kõiki linnapiirkonna jätkusuutlikkuse aspekte, sh majanduslikke, keskkonna- ja kliimaalaseid, demograafilisi ning sotsiaalseid väljakutseid. Konkreetsetest tegevustest - lähtudes linnade spetsiifilistest väljakutsetest ning Eesti 2020 strateegia eesmärkidest - kaasrahastatakse nende strateegiate elluviimisel ELi fondidest säästva ning vähese CO2-heitega liikuvuse ja linnaruumi arendamist, lapsehoiu- ja lasteaiakohtade loomist, et vähendada liikumisvajadust ja toetada tööhõivet ning alakasutatud alade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselavdamist Ida-Virumaal. Suuna tegevustega panustatakse temaatilise eesmärgi nr 4 „Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“ ning temaatilise eesmärgi nr 9 „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine“ saavutamisse. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate elluviimine peab integreeritult, sh koosmõjus teiste prioriteetsete suundade raames elluviidavate tegevustega ning linnapiirkondade omavalitsusüksuste omategevustega, panustama mitme eesmärgi saavutamisse. Strateegiates määratletavate prioriteetsete tegevuste tulemusel suurema ja mitmekülgsema mõju saavutamiseks on vajalik luua kombineeritud mitme temaatilise eesmärgi suund. Prioriteetse suuna soovitud tulemuseks on suuremate linnapiirkondade jätkusuutlikum areng ning selle eeldusena on oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu ja elluviimine igas suuremas linnapiirkonnas. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate koostamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2. 90 5 suuremat linnapiirkonda on Tallinn, Tartu, Narva, Parnu, Kohtla-Jarve/Johvi koos umbritsevate kohaliku omavalitsuse uksustega. Vt selgitus Partnerlusleppe p 3.1.3 ja rakenduskava p 4.2. 91 ERF maaruse (EL) 1301/2013 artikkel 7. 138 Prioriteetse suuna tegevusi täiendavad teised ELi fondidest rahastatavad tegevused, mis aitavad suurendada suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh teadus- ja arendustegevusele ning suure kasvupotentsiaaliga ettevõtlusele suunatud meetmed. Samuti on olulised prioriteetses suunas 5 kavandatavad tegevused väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse edendamiseks ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks (viimast küll väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda). CO2-heitkoguste vähendamisele linnapiirkondades aitavad kaasa energiatõhususe prioriteetse suuna raames kavandatavad sekkumised korterelamute energiasäästlikuks rekonstrueerimiseks, tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimiseks ning säästva transpordi prioriteetse suuna all kavandatud sekkumised. Linnapiirkondades liikuvuse parandamisele suunatud tegevusi ette valmistades ja ellu viies arvestatakse koosmõju suurendamiseks ja kattuvuse vältimiseks ka projektidega, millele kavandatakse toetuse taotlemist Euroopa ühendamise rahastust. Kõrge tööpuuduse ja vaesuse all kannatavate linnapiirkondade probleemide lahendamisse panustavad Euroopa Sotsiaalfondist kavandatavad sekkumised hõives püsimiseks või hõivesse sisenemiseks, sh uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele suunatud sekkumised ning lapsehoiu paremale korraldamisele suunatud sekkumised. Samuti kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse suurendamise tegevused, millega parandatakse piirkondliku ja kohaliku tasandi ametnike võimekust kavandada tegevusi piirkonna arenguks eelduste loomiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks ning kolmanda sektori võimekust kohaliku arengu küsimustes kaasa löömiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: CO2-heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. 2.9.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.9.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud Suurematel linnapiirkondadel on oluliste CO2-emissiooni allikatena võtmetähtsus jätkusuutliku kasvuga seotud väljakutsete lahendamisel. Ühistranspordi osakaal suuremates linnapiirkondades tehtavate reiside puhul on vähenenud, samuti on suhteliselt madal jalgrattaga tehtavate sõitude osakaal. Kui 2005. aastal kasutas igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast või käis jala ligi 61% suuremate linnade ja nende lähitagamaa elanikest, siis 2012. aastal oli see näitaja 48,5%92. Suureneva autokasutuse tagajärjeks on nii keskkonnatingimuste kui ka rahvatervise halvenemine. Uue taristu loomine eeskätt autokasutajaid silmas pidades halvendab linnakeskkonda nii jalgsi ja jalgrattaga liikujate ning ühistranspordi kasutajate kui ka linnaelanike jaoks veelgi. Oluline on luua linnakeskkond, milles on meeldiv ja mugav liikuda ilma autota. Selleks on vaja jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, säästvat liikuvust toetava avaliku linnaruumi arendamist ning head ligipääsu mugavale ja vajadustele vastavale ühistranspordile. Ka perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust säästva liikuvuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamiseks. Kuigi mitmed elluviidavad projektid ei ole 2013. a lõpuks veel ellu viidud, võib prognoosida, et perioodi lõpuks saab rajatud ca 90 km kergliiklusteid (valdav osa neist Tallinna lähiümbruses) ning uue kvaliteedi on saavutanud ligi 60 ha rohealasid ja väljakuid. Ellu viiakse ka ühistranspordisüsteeme 92 Statistikaamet. 139 arendavaid projekte kahes linnas. Erinevalt 2014-2020 perioodiks kavandatavast, oli perioodil 2007-2013 linnapiirkondade arendamise meetmesse kaasatud kogu funktsionaalse linnapiirkonna ulatuses vaid Tallinn. 2014-2020 kaasatakse sekkumiste elluviimisse ka teiste linnade tagamaad, mis on eriti oluline liikuvusküsimuste lahendamisel. Enam kavandatakse perioodil 2014-2020 tähelepanu pöörata projektide komplekssusele, et tulemuseks oleks kas probleemi terviklik lahendamine ühel konkreetsel linnasisesel maa-alal või parandataks mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Tabel 62. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühi Piirkonn Algväär Baasa Sihtväär Andmealli Aruandl D k akategoo tus asta tus kas use ria (2023) sagedus Igapäevaseks % Vähem 48,5 2012 50,0 Statistikaa Kord töölkäimiseks arenenud met: aastas ühistransporti Tööjõu- või jalgratast uuring kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondade s93 2.9.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse tegevusi, mis vähendavad sõltuvust isikliku auto kasutusest. Selleks toetatakse kolme tüüpi tegevusi: jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh jalg- ja jalgrattateed, jalgrattaparklad, rattaringlussüsteemid, nutikad lahendused); avaliku linnaruumi muutmist säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, ning ühistranspordi säästvat ja elanike vajadustele vastavat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid, piletisüsteemid, „pargi ja sõida“ süsteemid, keskkonnasäästlike ühissõidukite soetamine maksumuses, mis ületab tavaveeremi hinna). Tegevused on abikõlblikud kõigi viie linnapiirkonna territooriumil, millele on koostatud jätkusuutliku arengu strateegiad, sest ühistranspordi kasutajate ning jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on vähenenud kõigis suuremates linnapiirkondades. Eri tüüpi tegevuste vahelised rõhuasetused põhinevad konkreetse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial, milles analüüsitakse konkreetse linnapiirkonna liikuvuse suurimaid kitsaskohti ning parimaid lahendusi autosõltuvuse vähendamiseks ning säästvate liikumisviiside edendamiseks.. Seejuures 93 Sihttaseme maaratlemisel on lahtutud asjaolust, et trend on seni olnud languses. Langus oli eriti jarsk ajavahemikus 2005-2008 ning stabiliseerus alates 2009. aastast toenaoliselt majanduskriisi tottu. Eesmargiks seatakse langustrendi peatamine ja pooramine ning toolkaimiseks uhistranspordi ja jalgratta kasutamise ning jalakaimise osakaalu tousmine vahemalt 50% juurde. Kuna seoses majanduse olukorra paranemisega tekivad taas eeldused autokasutuse suurenemiseks, on eriti oluline kavandada piisavaid meetmeid alternatiivsete liikumisvoimaluste soodustamiseks. 140 arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 10 jätkusuutliku transpordi tegevustega. Jätkusuutliku arengu strateegiate koostamiseks töötatakse välja juhised, mis säästva liikuvuse osas on kooskõlas linnalise liikuvuse juhendiga http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_urban_mobili ty.pdf. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik suuremates linnapiirkondades tegutsevad osapooled. Paranevad nende inimeste liikumisvõimalused, kes autot ei kasuta. Meeldiva liikumiskeskkonna edendamise ning kergliikluse ja ühistranspordi mugavamaks muutmise tulemusena vähenev autokasutus vähendab CO2-emissioone, müra ning loob tervislikuma linnakeskkonna. Liikumisühenduste kvaliteedi parandamine aitab muu hulgas vähendada aja- ja rahakulu nii avalike teenuste kasutuseks kui ka tööle pääsuks. 2.9.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. Eelistatakse mitme kohaliku omavalitsusüksuse koostöös välja töötatavaid ja elluviidavaid tegevusi. Säästva liikuvuskeskkonna arendamisel järgitakse universaalse disaini põhimõtteid, mis tähendab infrastruktuuri rajamisel kõigi kasutajagruppide (sh puuetega inimesed, lapsed, eakad jt) vajadustega arvestamist. Võimalusel kasutatakse rohelise infrastruktuuri lahendusi. 2.9.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 63. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtüh Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ik kategooria (2023) kas use M N K sagedus Linnade Füüsilis ERF Vähem - - 797 Statistikaa Kord integreeritud ed arenenud 000 met aastas arengustrateegiat isikud ega aladel elavad inimesed Avalik linnaruum, m2 ERF Vähem - - 100 Rakendusü Kord mis on loodud või arenenud 000 ksus aastas 141 taastatud linnapiirkondades Rajatud km ERF Vähem - - 225 Rakendusü Kord kergliiklusteede arenenud ksus aastas pikkus Kogu projekt ERF Vähem - - 3 Rakendusü Kord linnapiirkonna arenenud ksus aastas ühistranspordivõr gustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: Mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine. 2.9.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.9.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud Suuremad linnapiirkonnad ei arene ühtlaselt, samuti on suured erinevused linnapiirkondade vahel. Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline ning et linnasiseste territooriumide alakasutatus ning ettevõtjatele ja elanikele väheatraktiivne keskkond ei saaks takistuseks linnapiirkonna arengule, on oluline toetada linnakeskkonna arengut, investeerides linnaruumiliselt olulistesse, kuid oma potentsiaali alakasutusega või kasutamata, alade taaselavdamisse. Alakasutatud linnaalade füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik taaselavdamine on eeskätt oluline Ida-Virumaa linnapiirkondades, mis eristuvad muudest Eesti piirkondadest kõrgema püsiva tööpuuduse, madalama ettevõtlusaktiivsuse, baastaristu mahajäämuse, kasutusest väljalangenud hoonete, jäätmaa suurema osakaalu jm poolest. Ida-Viru suuremate linnapiirkondade rahvaarv on viimase 20 aastaga oluliselt kahanenud. Kui 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas kahe linnapiirkonna valdades ja linnades kokku 172 000 elanikku, siis 2011. aastaks oli see kahanenud 117 000-le (vähenemine 32%). Samuti on kokku tõmbunud sealne tööstus. Sellest tulenevalt on neis linnades vajalik muutunud oludega kohanemine ning keskkonna kaasajastamine, et muuta Ida-Viru suuremad linnad teiste suuremate Eesti linnadega võrreldavalt atraktiivseks elukeskkonnaks. Oluline on kõigi osapoolte (lisaks avalikule sektorile ka äri- ja mittetulundussektori) kaasamine linnakeskkonna uuendamisse. Tehes investeeringuid piirkondadesse, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule, luuakse eeldused linnapiirkonna atraktiivsemaks muutmiseks kogukonnale, sh nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Tabel 64. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirko Algvä Baasa Sihtväär Andmea Aruandluse D ühik nnaka ärtus asta tus llikas sagedus tegoor (2023) ia 142 Investeeringute Ettev Vähem 0 2013 30 Projekti Kord aastas tulemusena kasu õtja arenen aruande saanud ettevõtjate ja ud d teenuse osutajate arv94 2.9.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Tegevused on suunatud mahajäänud kogukondade hüvanguks keskendudes aladele kahe Ida-Viru suurema linnapiirkonna sees, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule. Toetatavateks tegevusteks on linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamine (sh mittevajalike ehitiste lammutamine, tänavavõrgustiku loomine, ehitiste rajamine ja rekonstrueerimine) ja seda toetavad tegevused (nt kontseptsiooni loomine, kaasamine, turundus), mis tervikuna loovad eeldused ettevõtluseks, töökohtadeks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Soovitavalt kaasatakse tegevustesse vabaühendusi ja äriühinguid. Konkreetsed alad ning vajalikud tegevused nende taaselavdamiseks määratletakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates. Tegevuste tulemusena väheneb Ida-Viru suuremate linnapiirkondade mahajäämus atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonnana võrreldes teiste Eesti linnapiirkondadega. 2.9.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. 2.9.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 65. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnak Sihtväärtus Andmeall D ategooria (2023) ikas 94 Indikaatori sihttaseme seadmisel on lahtutud kohaliku omavalitsuse uksuste antud hinnangutest ning informatsioonist nende plaanitavate sekkumiste kohta, samuti prioriteetsele suunale kavandatud vahendite mahust. 143 M N K Aruandl use sagedus Linnade Füüsilised ERF Vähem - - 107 Statistikaa Kord integreeritud isikud arenenud 000 met aastas arengustrateegiate ga aladel elavad inimesed C Avalik linnaruum, m2 ERF Vähem - - 170 Rakendus Kord O mis on loodud või arenenud 000 üksus aastas 3 taastatud 8 linnapiirkondades C m2 ERF Vähem - - 24 Rakendus Kord O Linnapiirkondades arenenud 000 üksus aastas 3 ehitatud või 9 renoveeritud avalikud või ärihooned Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 2.9.6. Investeerimisprioriteedile vastav eesmärk ja oodatavad tulemused 2.9.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Rahvastiku koondumise tõttu eeskätt paari suuremasse linnapiirkonda ei suuda olemasolev taristu rahuldada nõudlust teenuste järele. Eriti terav on probleem lapsehoiuteenusega. Lapsehoiukohtade nappus on 33% Eesti omavalitsustest, teravaim on rahvastiku koondumise tõttu probleem suuremates linnapiirkondades. Kui riigis tervikuna on Eestis 2012. a jaanuari seisuga puudu 5900 lasteaiakohta, siis Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade arvele jääb sellest valdav enamus ehk 443095. Lapsehoiukohtade nappuse üheks tagajärjeks on sundliikumiste kasv linnapiirkonnas, mis põhjustab ummikuid, tõstab CO2-heitmete hulka ning halvendab elukeskkonda. Teiseks vähendab see väikelaste vanemate võimalusi naasta hõivesse. Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2011. a 15,9) näitab, et Eestis ei osale naised hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Lapsehoiuvõimaluste nappuse puhul tuleb eristada ajas püsivat ning muutuvat vajadust. Ajas püsiv vajadus tuleneb sellest, et teatavates KOV üksustes on viimase aastakümne jooksul toimunud väga ulatuslik rahvastiku juurdekasv, kohati on rahvaarv mitmekordistunud. Seetõttu on teatud ulatuses vältimatu täiendava taristu loomine suurenenud nõudluse katmiseks. Sekkumist täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad tegevused lapsehoiuteenuse arendamiseks (nii linnapiirkondades kui neist väljas). Sekkumise tulemusena paranevad kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused Tallinna, Tartu ja Pärnu 95 Ainsaar & Soo „Kohalikud omavalitsused ja lastega pered“, 2012. 144 linnapiirkonnas, väheneb liikuvusvajadus ning lastevanematel on võimalik kiiremini hõivesse naasta. Perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust investeeringuteks lapsehoiuasutustesse. Selle raames loodi kokku ca 250 uut lasteaiakohta, mis ei ole piisav prognoositava vajaduse katmiseks paarikümneaastases perspektiivis. Tabel 66. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkon Algväär Baasaas Sihtvää Andmeallik Aruandl D ühik nakateg tus ta rtus as use ooria (2023) sagedus Lapsehoiu- ja Laste Vähem 443096 2012 30097 Uuring/küsitl Kord lasteaiajärjekordad arv arenenu us aastas e pikkus d suuremates linnapiirkondades 2.9.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse linnapiirkonna säästva arengu strateegia kohaseid tegevusi täiendavate lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. See tähendab uute hoonete või hooneosade ehitamist või olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist lapsehoiuteenuse või alushariduse pakkumiseks. Lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomiseks ehitatav või kohandatav infrastruktuur peab vastama riiklikult kehtestatud nõuetele. Sekkumise tulemusena panustatakse mitmesse EL vahendite kasutamise eesmärki. Luuakse eeldused selleks, et kasvaks väikelaste vanemate osakaal hõives, parandades seega sotsiaalset kaasatust, teenuste kättesaadavust; ning ühtlasi selleks, et, et kodulähedase lapsehoiukoha olemasolu tõttu väheneks liigsete liikumiste hulk linnapiirkonnas, mis toob kaasa CO2-heitmete vähenemise. Sihtgruppideks on kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor. Seejuures arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 2 lapsehoiuteenuse arendamise tegevustega (Tööturule juurdepääsu tagamine ja tööturult väljalangemise ennetamine). 2.9.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 96 Hinnanguline. Pohineb uuringul „Kohalikud omavalitsused ja lastega pered“ (Tartu Ulikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika Instituut, Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2012). Uuringus kajastatakse ule-eestilist vajadust ning vajadust agregeeritud KOV tuupide kaupa. 97 Sihttaseme seadmisel on arvestatud eesmargiga lasteaiajarjekorrad 2020. aastaks praktiliselt kaotada. Toenaoliselt jaab alles moningane n-o loomulik jarjekord. 145 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. Eelistatakse tegevusi, mille tulemuste edasine kasutamine võimalikult vähe koormab KOVide finantssuutlikkust. Uute hoonete ehitamine peab olema põhjendatud järgmise paarikümne aasta rahvastiku trendidega ja eelistatakse väiksema energiatarbega ehitiste rajamist. 2.9.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 67. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakateg Sihtväärtu Andmealli Aruandl D d ooria s (2023) kas use M N K sagedus Linnade Füüsilised ERF Vähem arenenud - - 690 Statistikaa Kord integreeritud isikud 000 met aastas arengustrateegi atega aladel elavad inimesed Loodud lasteaia- Lasteaia- ERF Vähem arenenud - - 200 Rakendusü Kord ja või 0 ksus aastas lapsehoiukohta lapsehoiuk de arv oht Linnapiirkonda m2 ERF Vähem arenenud - - 26 Rakendusü Kord des ehitatud või 000 ksus aastas renoveeritud avalikud või ärihooned 2.9.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.9.9. Tulemusraamistik Tabel 68. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajad Fond Piirko Vahe Lõppees Andmea Vajaduse liik D rakendamise use nnaka - märk llikas korral tapp korral tegoor eesm (2023) selgitus ia ärk näitaja 146 mõõtü 2018. M N K asjakoha hik aast suse aks kohta Finants Euro ERF Vähem 18 - - 110 Sertifitse Lõppeesm näitaja arenen 476 375 erimisas ärk ud 888 470 utus kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Väljund Kogu linna- projekt ERF Vähem 198 - - 3 Rakendu 2018. a näitaja piirkonna arenen süksus sihttase - ühistranspord ud rahastatu ivõrgustikku d, kuid ning liikuvust veel arendavate ja lõpetamat uuenduslike a projekt. kergliikluse edendamise projektide arv Väljund Avalik m2 ERF Vähem 30 - - 170 Rakendu näitaja linnaruum, arenen 000 000 süksus mis on loodud ud või taastatud linnapiirkond ades Väljund Loodud Lasteai ERF Vähem 400 - - 200 Rakendu näitaja lasteaia- ja a- või arenen 0 süksus lapsehoiukoht lapseh ud ade arv oiukoh t 2.9.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 69. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 043 44 819 149 01 01 07 052 34 000 000 93 819 149 93 819 149 93 819 149 055 15 000 000 98 Rahastatud, kuid veel lopetamata projekt. 147 2.9.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.10. Jätkusuutlik transport 2.10.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse. 2.10.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.10.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Eesti konkurentsivõimele ja globaalsetes väärtusahelates osalemiseks on ohutud rahvusvahelised ühendused ja liikumisvõimalused hädavajalikud. Ebapiisavad ühendused takistavad reisimist või kaubavedu nõudvate majandusharude arengut. Lennuühenduste mõju SKP kasvule on 4-7%99. Eestis on probleemiks taristu ebapiisav tase ning investeeringud peamiste transpordiühenduste parandamiseks on prioriteetsed. Väärtusahelate rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumine Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiire, mugav ja turvaline. Väljakutseks on liiklusohutuse parandamine teedel. Liiklemine on muutunud ohutumaks ja liiklusõnnetuste arv vähenenud, kuid jätkuvalt on teid, kus on liiklusohtlikud ristumised, puuduvad teepeenrad, on piiratud nähtavusega teeprofiil jne. Alates 2006. a, mil liikluses hukkus 204 inimest, on hukkunute arv järjepidevalt vähenenud (v. a 2011), jõudes 2012. a 87100 inimeseni. Hukkunute arvu järgi miljoni elaniku kohta oleme EL-is 17.-18. kohal101. Parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele, samuti inimeste liikumisvõimalusi, on oluline ka lühemate ja usaldusväärsemate ühendusaegade tagamine (sh ELi väliskaubanduse kontekstis oluline piiriületus Venemaaga). Ärikontaktideks on lennuühendused kriitilise tähtsusega. Tallinna lennujaama investeeringutega panustatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmisse. Arvestades Eesti asukohta ja kaugust suuremast osast Euroopast, on lennuühenduste arendamine oluline Eesti konkurentsivõime kindlustamisel. Lähemate sihtkohtadega ühenduse parandamiseks on vaja investeerida reisirongiliikluse arendamisse, mida kajastatakse ELi vahendite kasutamise eesmärgi 2 all. 99 Estonian Air, majandusaasta aruanne 2011 (http://estonian-air.ee/public/Annual_Reports/Annual_Report_2011.pdf). 100 Maanteeamet: http://www.mnt.ee/index.php?id=12996. 101 Maanteeamet: http://www.mnt.ee/index.php?id=23439. 148 Investeeringute tulemusena suureneb kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus ja vähenevad liiklusõnnetused investeeringuid saanud teedel. Seda mõõdetakse rahvusvaheliste reisijate arvuga, mis on kõikide Eestisse tehtud ja Eestist väljuvate reisijate summa (välja arvatud erasõidukitega tehtud reisid). Tegevusi, mida kavandatakse viia ellu struktuurivahendite toel ning millele taotletakse toetust Euroopa ühendamise rahastust, valmistatakse ette ja viiakse ellu viisil mis toetab suurema koosmõju saavutamist ja väldib kattuvust. Tabel 70. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkon Algväärtus Baasa Sihtväär Andmeal Aruand D hik nakateg asta tus likas luse ooria (2023) sagedu s Rahvusvaheliste Reisija - 12,8 miljonit 2013 14,8 Tallinna Kord reisijate arv miljonit Sadam, aastas aastas (õhu-, vee- Tallinna ja bussi- Lennujaa transport) m, Statistik- aamet Halvas seisundis (%) - 12 2012 11% Maanteea Kord teede osakaal met kahe TEN-T võrgustiku aasta teedest jooksul 2.10.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.10.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee (s.h piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine), väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama (TEN-T). Nii selle eesmärgi kui eesmärgi 2.10.4.1 saavutamiseks kavandatud investeeringute määratlemise juhtmõte on tagada parem ligipääs ja omavahelised ühendused Eesti peamistele rahvusvahelistele väravatele, milleks on Tallinna Vanasadam, Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamad; Tallinna lennujaam ning Ikla, Narva ja Luhamaa piiriületuskohad. Keskendutakse projektidele, mis aitavad saavutada ühtaegu mitut eesmärki või on seotud omavahel või projektidega, mille elluviimist kavandatakse Euroopa ühendamise rahastu, riigi vahendite või muude rahastamisallikate toel. Näiteks kavandatakse parandada Tallinna Vanasadama ühendusi TEN-T maanteevõrgustikuga käesoleva eesmärgi raames ning ühendusi säästvate transpordiliikidega eesmärgi 2.10.4.1 raames. Perioodidel 2004-2013 rekonstrueeriti kõik TEN-T üldvõrgu lennujaamad va. Pärnu lennujaam. Üldvõrgu lennujaamadesse struktuurivahenditest investeeringuid ei planeerita. TEN-T maanteede kogupikkus on ligi 1300 km, millest perioodidel 2004-2013 investeeriti 240 km teede projektidesse. Perioodil 2014-2020 ehitatakse või rekonstrueeritakse 110 km TEN-T maanteid. TEN-T maanteevõrgu osas on prioriteet neljal trassil – Via Baltica (ühendus Läti ja teiste Euroopa riikidega, Tallinn-Tartu-Luhamaa (ühendus kahe suurema linna vahel ning Venemaaga), Tallinn- Narva (peamine ühendus Venemaaga ja maismaaühendus Muuga ning Sillamäe sadamatele) ja Tallinna Ringtee (ühendus Paldiski sadamale TEN-T-ga). Teiste TEN-T maanteede investeeringud on väiksemas mahus. Investeeringud tuginevad perioodil 2007-2013 ellu viidud projektide 149 tulemustele. Näiteks Tallinn-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu kavandatud uuendamine on otseselt seotud eelmisel rahastamisperioodil Aruvalla-Kose lõiku tehtud investeeringutega. Ülejäänud riigimaanteid (sh hooldus rahastatakse riigieelarvest vastavalt kehtivale Teehoiukavale. Ehitusobjektide puhul, kus tõstetakse teeklassi, võetakse kasutusele erinevad keskkonnamõju leevendus- ja liiklusohutusmeetmed. TEN-T maanteede piiriületuse osas on kitsaskohad eelkõige Vene piiril, mille leevendamist kavandatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö raames. Toetatakse ka kolme suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Narva) läbivate oluliste TEN-T lõikude ehitamist, kus on vajalik parandada juurdepääsu sadamatele/piiripunktidele või ehitada välja puudu olevad ühendused. Tallinna lennujaama investeeringutega saavutatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmine. Lennujaama arendamisel kombineeritakse ÜFi toetust ja lennujaama omavahendeid. See tähendab, et ÜF-ist tehakse ainult neid investeeringuid, mis on vastavuses riigiabi reeglitega. Kavandatavad investeeringud ei ole lennujaama jaoks rahaliselt tasuvad, ent neil on positiivne sotsiaal-majanduslik väärtus. Keskkonnanõuete täitmisse panustatakse õhu-, pinnase- ja mürareostust vähendavatesse investeeringutesse. sadevee- ja lumekogumissüsteemid, jäätõrje- ja mootorisoojendusalad vähendavad oluliselt ohtlike kemikaalide sattumist pinnasesse ja selle kaudu Tallinna joogiveereservuaari., Valgustussüsteemid muudetakse energiatõhusamaks ning maandumis- ja ruleerimisraja muutmisega viiakse liiklus kaugemale Tallinna joogiveeallikaks olevast Ülemiste järvest. Ohutusnõuete täitmisse panustatakse rajakatte uuendamise ning I kategooria lennujaama nõuetele vastavate navigatsioonisüsteemide paigaldamisega, võimaldamaks lennuliiklust halbades ilmaoludes ning erakorralise vajaduse korral, samuti parkimisala laiendamisega võimaldamaks suurendada ohutust maandumis- ja ruleerimisraja kasutusel. Olemasolevad maandumis-, ruleermis– ja parkimisalad ei vasta täielikult ICAO nõuetele E-klassi lennukite käitlemisel, mille tõttu teenindab lennujaam neid lennukeid kasutades ajutisi lahendusi. Uuendustega täidetakse ka E-klassi lennikute ohutu käitlemise nõuded. Parkimisalade puuduse tõttu pargitakse aeg-ajalt lennukeid ruleerimisrajal, mis mõjutab ohutust. Parkimisala suurendamisega lõuna poole ehitatakse välja ka selle piirkonna sadevee süsteemid. Hetkel ei toimu seal ei sadevee kvaliteedi seiramist ega puhastamist ning reostunud vesi läheb otse Pirita jõkke. Lisaks on sadevee kogumise süsteemide puudumise tõttu lõuna- ja idaosa sageli üle ujutatud, mis meelitab ligi linde, lõhub maandumis ja ruleerimisradu ja põhjustab rikkeid elektrisüsteemides (nt maandumisraja tuled). Regionaalsetesse lennujaamadesse investeeringuid ei planeerita. Ohutu meretranspordi tagamiseks investeeritakse Hundipea sadamasse, mis on keskne veeliikluse juhtimise sadam (teenindab jäämurdevõimekust). Investeeringute tulemusel rekonstrueeritakse lainemurdja, kai ning teenindusala et, tagada Soome lahe TEN-T veeteid teenindava jäämurdja ohutus. Hundipea sadam ei teeninda kaubatransporti. Laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS) uuendamiseks täiendavaid suuremahulisi investeeringuid ei kavandata, kuna VTS katab praegu Eesti vetes kõiki peamisi laevateid. Investeerimisprioriteedi meetmed panustavad (rahvusvaheliste) transpordiühenduste arendamise ja seeläbi (tööjõu) liikumisvõimaluste suurendamisega prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“, „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine“ eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste arendamisse. 2.10.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted 150 Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda/projekti valmisolekut elluviimiseks, projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukavaga 2014-2020, rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks. Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. 2.10.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 71. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeallikas Aruand D k nakateg (2023) luse ooria M N K sagedu s Uute maanteelõikude km ÜF - - - 46 Rakendusüksus Kord kogupikkus. millest aastas TEN-T Rekonstrueeritud või km ÜF - - - 215 Rakendusüksus Kord uuendatud aastas maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T Jäämurde teenuse sadam ÜF - - - 1 Majandus- ja Kord osutamiseks vajalike Kommunikatsio aastas rekonstrueeritud oniministeerium sadamate arv Investeeringuid lennujaa ÜF - - - 1 Majandus- ja Kord teinud lennujaamad m Kommunikatsio aastas oniministeerium 151 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. 2.10.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.10.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus Ühistranspordi (ÜT) kasutatavus Eestis on vähenenud – Eesti tööjõu-uuringu kohaselt kasutas ühissõidukeid tööl käimiseks 2012. a 23%, 2001. a 31% hõivatutest102. Selle on tinginud elatustaseme tõusuga kättesaadavam autode kasutamine, lõpetamisel investeeringud (nt uute rongide soetamine) ja ÜT-võrgu hõrenemine ja ÜT kättesaadavus halvenemine, mida peegeldavad ka suhteliselt suured aegruumilised vahemaad lähimate keskustega103. Samuti ei võimalda traditsioonilised lahendused hüpet teenuse kvaliteedis. Probleemiks on ÜT killustatus ja kohati ebapiisav ühenduskiirus. KOV-i, regionaalne ja üleriigiline ÜT ei ole integreeritud, mis muudab ÜT liikide kasutamise ebamugavaks. Üheski maakonnas ei ole ühtset toimivat piletisüsteemi, mis haaraks nii linna-, maakonna bussi-, kui ka rongiliine. See on aga eeldus ühtse liinivõrgu kujundamiseks. Puudulik on reaalaja info kättesaadavus ja taristu kasutusmugavus ning ümberistumisvõimalused. Arendada tuleb intelligentseid transpordisüsteeme, näiteks tagab eri transpordiliikide parem ühendamine reaalajas infosüsteemidega kasutajamugavuse, väiksema ajakulu jm. Arvestades tehtud investeeringuid, on praegu lihtsam ÜT edasi arendada ning ennetada autokasutuse võimalikku kasvu, kui hiljem seda piirama hakata. Parandada tuleb transpordiühenduste ja planeeringute omavahelist sidumist. Kättesaadavuse suurendamiseks tuleb arvestada erinevate sotsiaalsete gruppidega. Raudteevõrgust, mis teenindab reisirongiliiklust, on perioodil 2007-2013 rekonstrueeritud üle ühe kolmandiku. Perioodil 2014-2020 kavandatakse investeeringuid ligi poolel raudteevõrgul. Nende investeeringute tulemusena jääks rekonstrueerimata veel Lelle-Pärnu vaheline raudteelõik, mille uuendamine sõltub Rail Balticu arendamise ajakavast, ning Tartu-Koidula vaheline raudteelõik, mille seisukord on reisirongiliikluse teenindamiseks piisavalt hea. TEN-T üldvõrgu sadamatest rekonstrueeriti eelmisel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa ühenduste tagamiseks vajalikud sadamad. Kuna Hiiumaaga ühendust planeeritakse tihendada, on vaja Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse ehitada teine kai. Kavandatavate veetranspordi- investeeringute teemal vt punkti 2.10.5.1. Sekkumiste tulemusena on võimalik reisijate kiire ja mugav liikumine peatuste ning sihtkohtade vahel, vähem ajakulukas ning mugav ümberistumine, samuti info kättesaadavuse paranemine. Lisaks rakenduskavas kavandatud sekkumistele plaanib Eesti koos Põhjamere – Läänemere TEN- T koridoril asuvate naaberriikidega taotleda Euroopa ühendamise rahastust toetust Rail Baltic kiire kaherajalise 1435 mm rööpmelaiusega ning maksimaalse sihtkiirusega 240 km/h elektriraudteeühenduse rajamiseks Tallinnast Läti ja Leedu kaudu Leedu-Poola piirini. Seda ühendust kavandatakse viisil, mis võimaldab sidustamist olemasoleva raudteevõrguga ning muude transpordiliikidega. Rongiliiklus on paremini integreeritud ÜT võrku, kasvab rongiga 102 Statistikaamet. 103 OECD riikidest on lahimast linnalisest keskusest rohkem kui 1,5 tunni kaugusel elava elanikkonna osatahtsus suurem vaid Kreekas ja Rootsis. 152 liiklejate arv, sh suuremate keskuste vahel rongiga liiklejate osakaal. Rongiliikluse ja muude liikumisviiside integreerimisel (multimodaalsus) luuakse muu hulgas eeldus maapiirkondade inimeste jaoks kohalike avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavuse paranemisele. Soodustatakse KOVide koostööd avalike teenuste pakkumisel ja integreerimisel. Lisaks, parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele on vajalik investeerida regionaalsetesse meretranspordiühendustesse (mandri ja saarte vahelised ühendused) ning sadamate maismaaühendustesse. Tabel 72. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkonn Algväärtus Baasa Sihtvää Andmeall Aruand D hik akategoo asta rtus ikas luse ria (2023) sagedu s Rongireisijate arv rongir - 4,2 miljonit 2013 8,4 mln Elektrirau Kord aastas eisija dtee AS, aastas Statistikaa met Ühistranspordi % - 43% 2013 50% Statistikaa Kord kasutajate, jalgsi met aastas ja jalgrattaga liikujate osakaal 2.10.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.10.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku ja/või keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamisele/parandamisele, kus prioriteediks on raudtee (sh piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine). Investeerimisprioriteedi raames pööratakse eelkõige tähelepanu suure veovõimega, kiireid ühendusi pakkuva ning keskkonnasäästliku ühistranspordi arendamisele, mis võimaldaks paremini avada sellesse juba tehtud investeeringute mõju ning tagada terve transpordikoridori sujuv toimimine. Ühistranspordi ja kergliikluse üldise konkurentsivõime tõstmiseks investeeritakse ühistranspordi peatuste ja jaamade ühendustesse, eesmärgiga integreerida erinevaid liikumisviise. Nii tagatakse ka raudteepeatuste parem ühendamine muude transpordiliikidega ja olemasoleva potentsiaali parem ärakasutamine, aitamaks kaasa konkurentsivõime tõusule. Vajadus selgub kohalike omavalitsustega läbi viidava konsultatsiooni käigus, kuna antud objektid on valdavalt kohalike omavalitsuste omandis. Potentsiaalsed toetuse taotlejad on näiteks riigi taristut omavad riigiasutused, avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri omavad äriühingud ja riigi enamusosalusega ettevõtted ning kohalikud omavalitsused, kelle projektid on olulised riigi majanduse konkurentsivõime tõstmise seisukohast. Tegevused on suunatud eelkõige raudteeinvesteeringutele, mis võimaldavad teenindada suuri reisijatevooge ning edendavad transpordisüsteemi struktuurilisi muutusi (nt rongijaamade parem sidustamine teiste transpordiliikidega). Samuti toetavad kõik investeeringud keskkonnasõbralike transpordiliikide osakaalu suurenemist. Raudteel investeeritakse perioodil 2007-2013 uuendamata jäänud lõikudesse, et tagada kogu võrgustikul piirkiirus 120 km/h. Üleriigilisi ühendusi teenindavatest lõikudest vajavad 153 rekonstrueerimist Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinn-Rapla lõik ning Tallinna piirkonna linnalähironge teenindavad läänesuunalised lõigud. Viimased on olulised just säästva linnalise liikuvuse seisukohast, kuna need on peamised säästlikud viisid ühendamaks pealinna tagamaaga. Raudtee investeeringute hulgas on ka suurim kavandatav intelligentsete transpordisüsteemide arendamise projekt – raudtee liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine Tallinnast lääne suunal. Investeeringutoetust ei saa rööbasteed, mis on 2007-2013 eelarvperioodil täielikult korda tehtud (Tartu-Valga ja Türi-Viljandi). Raudtee piirkiiruse 120 km/h säilitamine või saavutamine, on vajalik, et reisiaeg oleks maanteetranspordiga võrreldes konkurentsivõimeline. Kaubatranspordi sujuvamaks muutmisse olemasolevatel raudteeühendustel panustab röntgen- läbivalgustusseadme paigaldamine Narva piirijaama. See vähendab piirikontrolliks kuluvat aega ning panustab seeläbi ohutusse, vähendab piiriületuse ajakulu ning suurendab raudtee kaubaveo konkurentsivõimet. Raudtee valdkonnas on ka kõige suurem planeeritud piiriülene transpordisektori arendus Rail Baltic, mille rahastamiseks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). ELi rahastus raudteesse ulatub perioodil 2014-2020 koguni ca 30%- ni kogu raudteevaldkonna investeeringute mahust, sellele lisaks tehakse investeeringuid muudesse säästvatesse liikumisviisidesse rakenduskava teiste prioriteetsete suundade raames ning täiendavaid investeeringuid raudteetransporti muudest rahastamisallikatest. Maanteede puhul on ELi panus vastavalt madalam kui perioodil 2007-2013. Raudtee hooldust teostatakse siseriiklike vahendite toel. Vaadates kogu planeeritud raudtee investeeringute mahtu (sh Rail Baltic), on raudtee ja säästev transport selge prioriteet. Kavandatud tegevused on ette nähtud eelkõige selleks, et ohjata liikumisvõimaluste laienemisega kaasnevat KHG-heitmete kasvu. Sellele aitavad kaasa ka kõik ühistranspordiinvesteeringud, mis on tehtud eelnevalt perioodil 2007-2013, mil Eesti mõistes võeti ette ulatuslikke investeeringuid säästvasse transporti. Uude rongiveeremisse on investeeritud ca 67 mln € ELi vahendeid, millele riik panustab lisaks ca 200 mln € (20 a jooksul). Raudtee taristusse on investeeritud kontaktvõrku 22 mln €, eurostandardile vastavatesse platvormidesse 20 mln €. Esimesed positiivsed tulemused reisijate arvu kasvus on juba märgata. Lisaks on riik siseriiklikest vahenditest investeerinud uutesse keskkonnasäästlikesse bussidesse (ca 20 mln €), trammidesse (ca 50 mln €) ning lisaks trammi infrastruktuuri koos ELi vahenditega (ca 22) mln €. Investeeringud säästvasse transporti jätkuvad ka perioodil 2014-2020. Lisaks investeeringutele on Riik panustanud eelneval perioodil ja panustab perioodil 2014-2020 läbi dotatsioonide säästvasse transporti igal aastal ca 40 mln €. Ühistransport on tegemas Eestis suurt muutust ja planeeritavad tulemusnäitajad väljendavad seda. Investeeritakse multimodaalsetesse ühendustesse – sadamate ja lennujaama ühendused nii omavahel kui ka teiste liikumisviisidega – ning perifeersete piirkondade (saarte) parematesse ühendustesse TEN-T-ga – reisirongiliikluse ühendamine kohaliku liiklusega. Multimodaalsete ühenduste ja reisirongiliikluse arendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et lahendused aitaksid muu hulgas kaasa säästva linnalise liikuvuse arendamisele ja moodustaksid ühe terviku ERF-ist rahastatavate linnalise liikuvuse projektidega. Kõikide transpordiliikide investeeringuid vaadeldakse koos, et tõsta olemasoleva taristu ja juba teostatud investeeringute efektiivsust. Saartele kvaliteetse ühenduse tagamiseks TEN-T-ühendustega investeeritakse sadamatesse ja laevadesse. Seda väiksemas mahus kui 2007-2013 perioodil, kuna peamised investeeringud on tehtud ning vajalik on ainult nende investeeringute tulemuslikkuse täiendamine suurema mõju saavutamiseks. Nt viiakse lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike laevade soetamine n-ö jätkuprojektina. Ühendusi, mille ajakohastamist on kavas toetada, kasutatakse reisija-, mitte kaubaveoks. Seetõttu ei ole võimalik veotariifidest kommertsalustel investeeringute tegemine ja põhjendatud on avaliku sektori toetus. Nii laeva- kui sadamainvesteeringute kavandamisel kaalutakse rohelise tehnoloogia lahenduste kasutamist, et vähendada laevanduse negatiivset keskkonnamõju. Kõik investeeringud kavandatakse ja viiakse ellu kooskõlas vee raamdirektiivi nõuetega. 154 Multimodaalsetes ühendustes on rõhk sadamate ja lennujaama maismaaühenduste arendamisel ning reisirongiliikluse paremal ühendamisel kohaliku liikumisega. Lennujaama ühendust planeeritakse arendada koos Rail Balticu projekti arendamisega, kuna Rail Baltic raudteeterminal on kavandatud lennujaama lähedusse. Seetõttu kavandatakse selle ühenduse tarvis Rail Baltic ja muu linnatranspordivõrgu vahel toetust taotleda CEF-ist. Ühtekuuluvusfondist investeeritakse Tallinna Vanasadama ühendustesse linnalise liikuvuse parandamiseks, sh ühendus raudteega ning lennujaamaga. Nagu eespool mainitud, lähtutakse reisirongiliikluse ühendamisel kohaliku liikumisega samuti säästva liikuvuse prioriteetsusest, seda eriti linnades. Raudteetaristusse ning veeremisse tehti suuremahulised investeeringud perioodi 2007-2013 vahenditest, nende mõju suurendamise ning raudteetranspordi atraktiivsuse edendamise võimalusena nähakse raudteejaamadele ja –peatustele ligipääsu parandamist. See hõlmab näiteks pargi-ja-reisi lahendusi, jalgrattataristut, enamat integreerimist kohalike ühistranspordiliinidega ning puuetega inimestele ligipääsu võimaldamist või parandamist. Säästva linnalise liikuvuse arengule aitavad kaasa ka ERF-ist kaasrahastatava prioriteetse suuna „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ sekkumised. Täiendavad ühistranspordi ja kergliiklusega seotud võimalikud projektid selguvad linnapiirkondade strateegiate väljatöötamise tulemusena peale linnapiirkondade säästva arengu suunast toetatavate projektide määratlemist. Kasutada tuleks (kui see on asjakohane) intelligentsete transpordisüsteemide lahendusi vahendina liiklusvoogude juhtimise arendamiseks, kui arendatakse TEN-T võrgustikku ja edendatakse multimodaalsust. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurendatakse taastuvenergia kasutust transpordisektoris. Selleks vajalikud investeeringud (sh biokütuste kasutuse edendamiseks) tehakse ELi vahendite kasutamise energeetika eesmärgi all ning muudest eelarve- ja omavahenditest. Meetmeid täiendab plaanitud Rail Baltic raudteeühenduse ehitus, milleks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). Samuti panustavad investeerimisprioriteedi meetmed ühistranspordi ja kergliikluse arendamise prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ ja „Energiatõhusus“ kaudu eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste ja (piirkondliku) ettevõtluse arendamisse läbi liikumisvõimaluste parandamise. 2.10.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda/ projekti valmisolekut elluviimiseks, projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukava 2014-2020, rakenduskava, prioriteetse suuna ja eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks. Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. 2.10.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine 155 Ei kohaldu. 2.10.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 73. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtü Fo Piirkonnakate Sihtväärt Andmeallikas Aruand D hik nd gooria us luse (2023) sagedu M N K s Rekonstrueeritud või km ÜF - - - 20 AS Eesti Kord uuendatud 0 Raudtee/Rakend aastas raudteelõikude usüksus kogupikkus. millest TEN-T Parandatud peatus ÜF - - - 30 Rakendusüksus. Kord ühendusvõimalusteg aastas a ühistranspordipeatu ste arv Keskkonnasõbralike objekt ÜF - - - 5 Rakendusüksus Kord ja vähese CO2-heitega aastas transpordisüsteemid e, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/para ndamiseks rekonstrueeritud/eh itatud objektid Soetatud/paigaldatu tk - - - 1 Rakendusüksus Kord d aastas läbivalgustusseadme d raudteepiirile 2.10.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 2.10.7. Tulemusraamistik Tabel 74. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja Vajadus Fond Piirkonn Vahe Lõppeesmärk Andmea Vaja liik D või e korral akategoo - (2023) llikas duse rakenda mõõtüh ria eesm korr misetapp ik ärk al 156 2018 M N K selgit . aast us aks näita ja asjak ohas use koht a Finants Euro ÜF - 301 - - 577 Sertifitse Lõpp näitaja 454 377 erimisas eesm 486 186 utus ärk kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Väljund Rekonstru Km ÜF - 75 - - 215 Rakendu näitaja eeritud või süksus uuendatu d maanteelõ ikude kogupikku s. millest TEN-T Väljund Rekonstru Km ÜF - 50 - - 200 AS Eesti näitaja eeritud või Raudtee uuendatu d raudteelõi kude kogupikku s. millest TEN-T 2.10.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 75. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 024 29 810 827 01 470 677 882 07 470 677 882 07 470 677 882 025 29 810 827 157 026 32 493 801 028 24 442 326 029 24 442 326 033 218 218 955 035 30 664 702 036 17 249 829 037 36 825 139 040 9 469 321 043 17 249 829 2.10.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.11. IKT teenuste taristu 2.11.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. 2.11.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.11.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis palju kohti, kuhu uue põlvkonna lairibavõrk ei ole veel jõudnud. Täna puudub kiirele (üle 40 mbit/s) internetile juurdepääs ligi 650 000 Eesti elanikul, mis üha enam hakkab takistama kiireid ühendusi vajavate teenuste rakendamist erinevates eluvaldkondades. Teenuste kiire areng ja andmehulkade kasv seavad ebavõrdsesse olukorda ääremaad, kus taristu selliseid teenuseid ei toeta. Tasakaalustatud regionaalse arengu huvides tuleb jätkata uue põlvkonna lairibavõrgu väljaehitamist. Erasektori investeeringud on suunatud suurematesse asulatesse, aga eraturu teenusepakkujatel puudub äriline motivatsioon välja ehitada uue põlvkonna võrk hõredamalt asustatud piirkondades, st eksisteerib turutõrge. Euroopa digitaalarengu tegevuskava on seadnud ELi eesmärgiks aastaks 2020 tagada kõikidele Euroopa elanikele juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s ja saavutada olukord, kus 158 pooled Euroopa kodumajapidamistest kasutavad internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s. Täna suudetakse Eestis vähemalt osaliselt tagada hõreasustusega piirkonnas internetiühendus kiirusega Eestis 5 Mbit/s, kuid EL 2020 eesmärkide (30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) saavutamine ilma baasvõrgu väljaehitamiseta ei ole reaalne. Otsese tulemusena on välja ehitatud uue põlvkonna lairiba baasvõrk turutõrkepiirkondades, mis muudab majanduslikult mõistlikuks ühenduste ehitamise sideettevõtjatele. Lõpptulemusena on kõikidel Eesti leibkondadel ja asutustel juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule, mis on eeldus teiste majandus- ja elualade potentsiaali rakendamiseks - tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses ja paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Tabel 76. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkonnakate Algväär Baasaa Sihtväär Andmeall Aruandl D hik gooria tus sta tus ikas use (2023) sagedus 100 Mbp/s % Vähem 3,6 2012 60 Digital Kord 2 või arenenud Agenda aasta suurema scoreboard jooksul kiirusega ühenduste osakaal interneti püsiühend uste koguarvus t 2.11.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.11.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse uue põlvkonna lairiba baasvõrgu rajamist ja uuendamist turutõrkepiirkondades, kuhu elektroonilise side ettevõtjatel üksi ei ole äritingimustes mõistlik investeerida. Nn viimase miili investeeringuid on eesmärgipärasuse korral võimalik toetada, kui need on abikõlblikud, ESI fondidest ainult Maaelu arengukava meetmete raames, sh tegevusgrupi koostatud strateegias prioriteetsena sisaldumise korral ‘LEADER (Liaison Entre Actions de Développement de l'Economie Rurale/European Union initiative for rural development) lähenemise raames. Vahehindamisel vaadatakse mh üle, kuidas viimase miili turutõrke lahendamine on edenenud. Peamiseks sihtgrupiks on kiire lairibateenuse potentsiaalne lõppkasutaja, sh elanik, ettevõte või avaliku sektori asutus, millel puudub juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule või mis asub puuduliku lairibaühendusega paikkonnas ja ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. 2.11.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 159 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringutaotluste hindamise protsessi kaudu ning eelistatud on suurema sihtgrupiga projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. Olulisteks kriteeriumiteks on tingimused, et investeerida võib ainult uue põlvkonna sidevõrkudesse (Next Generation Networks - NGN) ja piirkondadesse, kus esineb turutõrge ning investeerimispõhimõtete väljatöötamisel juhindutakse Euroopa Komisjoni riigiabi lairibasuunistest. 4 590 000Puuduvad. 2.11.3.3. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.3.4. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 77. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtu Andmeallika Aruandlus D k d ria s (2023) s e sagedus M N K Ehitatud km ERF Vähemarenenud - - 3 Rakendusüks Kord uue 90 us aastas põlvkonna 0 lairibavõrg u pikkus Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e- tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine. 2.11.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.11.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt Riigi IKT-poliitika saab ettevõtete konkurentsivõimet ja riigi arengut toetada üldise toimimiskeskkonna kaudu. Selle eelduseks teadmistepõhises ühiskonnas toimetamisel on lisaks uue põlvkonna lairibavõrgule kiire ja turvaline ligipääs infole ja andmetele vastava 160 teenustetaristu104 loomise kaudu. Hästi toimiv teenustetaristu võimaldab nii ettevõtetel kui ka avalikul sektoril kiiremini ja isikustatumaid teenuseid luua ning tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti. Kuigi riigi teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada. Seejuures on vaja hinnata nii tänaste olulisemate tehnoloogiatrendide (pilvetehnoloogia, sotsiaalne meedia, mobiilsus ja infohulkade kasv) kui ka tulevikus potentsiaalselt olulist mõju avaldavate uuenduste (asjade internet, täiustatud analüütika, linkandmed, täiendatud reaalsus jne) mõju ja võimalusi riigi infosüsteemi arengule (vt ka Partnerlusleppe arenguvajaduste peatükki punktis 1.1.2.1). ELi liikmesriigina on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui ka kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada, nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma terviselugu jagada, riikideüleselt, mille eelduseks on baastaristu piiriülene koosvõime. Selleks, et internet võiks jätkuvalt olla innovatsiooni allikas, tuleb tagada selle toimimine avatud süsteemina. Oodatava tulemusena on infosüsteemid muudetud koosvõimeliseks (nt sotsiaalvaldkonna infosüsteemid) ning andmed on korrastatud, võimaldamaks uute lingitud teenuste loomist, sh on loodud eeldused piiriüleseks turvaliseks andmevahetuseks teiste (ELi) riikidega. E-ID võimalusi ning teisi teenustetaristu komponente kasutatakse laialdaselt, loodud on eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte ja sektorite koostöös, IKT-teenuste taristu arendajatel, tellijatel, kasutajatel on teadlikkus ja teadmus loodud lahenduste ja tulevikuvajaduste kohta. Infosüsteemid on turvalised, suureneb küberturvalisus, e-riigi töökindlus ning võimekus rünnete tõrjumiseks. Ühtlasi on avaliku sektori andmed maksimaalselt muudetud nii ettevõtete ja kodanike jaoks kui ka astutuste vahel masintöödeldaval kujul kättesaadavaks, et luua eeldused peamiselt avalike teenuste arendamiseks. Tabel 78. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. ID Näitaja Mõõtü Piirko Algvää Baasaas Sihtvä Andmeallika Aruandl hik nnaka rtus ta ärtus s use tegoor (2023) sagedus ia Turvalise elektroonse isik Vähem 428 2011 800 Sertifitseerim Kord 2 identiteedi (ID-kaart, arenen 649 000 iskeskus aasta mobiil-ID jne) ud jooksul kasutajad X-tee vahendusel tk 2000 2013 2800 Riigi Kord Eesti ametiasutuste Infosüsteemi aastas poolt pakutavad e- Amet teenused 104 Service infrastructure means networked services to be delivered electronically, providing interoperable services of common interest for citizens, businesses and/or governments, and which are composed of core service platforms and generic services. Core service platforms means central hubs of digital service infrastructures aiming to ensure connectivity, access and interoperability, and which are open to administrations and may be open to other entities. Generic services means gateway services linking one or more infrastructure(s) to core service platform(s). 161 2.11.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.11.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames arendatakse teenuste baastaristut105 (s.t viiakse ellu IKT vastavaid arendusprojekte), mis on aluseks teenuste arendamisele.. Teenustetaristut arendatakse nii, et see vastaks tehnoloogia arengule ning toimiks turvaliselt ja koosvõimelisena. Analüüsitakse ja piloteeritakse pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu (sealhulgas, kus võimalik, julgustatakse kasutusele võtma pilvandmetöötluse lahenduse). Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asutuste ja sektorite vahelist koosvõimet. Lisaks viiakse ellu tegevusi, mis toetavad teenuste baastaristu rahvusvahelist koosvõimet. Seejuures võetakse arvesse piiriüleseid e-valitsuse teenuseid (nt andmevahetusteenused ja digitaalne allkirjastamine), mida piloteeritakse EL-i ja liikmesriikide poolt, sealhulgas eriti digitaalsete teenuste taristust, mida arendatakse Euroopa Ühendamise Rahastu raames. Samuti edendatakse andmete ja tehnoloogiate taaskasutatavust ja andmeanalüüsi võimekust. Edendatakse igakülgselt teenustetaristu ja andmete kasutuselevõttu ning tõstetakse teadlikkust ja oskuseid. Konkurentsivõime tugevdamiseks, sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks kaalutakse Euroopa digitaalarengu tegevuskava tööriistakasti106 kasutamist praktilise abivahendina. Toetuse saajateks võivad olla riigi infosüsteemide arendamisega seotud avaliku sektori asutused ja sihtasutused. Peamiseks sihtgrupiks on e-teenuste lõppkasutajad, sh elanikud, ettevõtted, avaliku sektori asutused, või e-teenuste looja ja rakendaja, sh ettevõtted või avaliku sektori asutused. 2.11.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valikul eelistatakse tegevusi ja investeeringuid hindamise protsessi lähtuvalt nende vajalikkusest ning omavahelisest võrdlusest, võimaldades nii valida kõige suurema mõju ja 105 Teenustaristu on elektrooniliselt osutatavate teenuste vorgustik, mis tagab avalikes huvides koosvoimeliste teenuste osutamise kodanikele, ettevotetele ja/voi riigile. Teenustaristu koosneb tuumteenusplatvormist ja luusteenustest. Tuumteenusplatvorm on keskne uhenduvust, juurdepaasu ja koosvoimet tagav digitaalteenuste taristu, mis on avatud kasutamiseks haldusasutustele ja voib olla avatud teistele isikutele. Luusteenused on uht voi mitut taristut tuumteenusplatvormiga seostavad teenused. 106 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/dae-toolbox 162 kasutatavusega projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. 2.11.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 79. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkonnak Sihtväärtus Andme Aruandl D k ategooria (2023) allikas use M N K sagedus Uuenduslikud Arendus ERF Vähem - - 120 Rakend Kord arendusprojektid projekt arenenud edukalt usüksus aastas lõpetatud projekti Teenuste Teenus ERF Vähem - - 7 Rakend Kord baastaristul arenenud usüksus aastas põhinevate uute piiriüleste avalike teenuste arv 2.11.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 2.11.7. Tulemusraamistik Tabel 80. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja Vajadus Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmärk And Vaja liik D või e korral akategoo eesmä (2023) meal duse rakenda mõõtüh ria rk likas korr misetapp ik 2018. al aastak M N K selgit s us näita ja asjak ohas use koht a . 163 Finants Euro ERF Vähem 57 402 - - 93 147 Sertif Lõpp näitaja arenenud 996 377 itseer eesm imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Väljund Ehitatud Km ERF Vähem 2000 - - 3 900 Rake näitaja uue arenenud ndus põlvkonna üksu lairibavõr s gu pikkus 2.11.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 81. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 –Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liikTerritoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 045 40 361 506 01 79 175 270 04 40 270 865 07 79 175 270 079 38 813 764 07 38 904 405 2.11.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.12. Haldusvõimekus 2.12.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 11 „institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine“ ühest ESF-i ja ühest ERF-i 164 investeerimisprioriteedist. Eesti planeerimisprotsessis tuvastatud arenguvajadused107 kattuvad OECD poolt koostatud riigivalitsemist käsitleva raporti108 järeldustega. Peamised puudujäägid on seotud: 1) valitsemise killustatusega; 2) riigieelarve ning strateegiate lünkliku ja tagasihoidliku seostatusega, mis põhjustab kontrolli nõrgenemist kulude üle ning kaugenemist tegevuste mõjususe ja tõhususe saavutamisest; 3) madala poliitika kujundamise võimekusega; 4) avalike teenuste ja e-riigi vähese koordinatsiooniga, kuna Eestis hetkel puuduvad avalike teenuste ühtsed alused ning nende arendamise terviklik poliitika; 5) kohaliku omavalitsuse tasandi ebaühtlase võimekusega poliitikaid rakendada ja avalikke teenuseid osutada; 6) avaliku teenistuse arendamisega, kuna avalike teenistujate asjatundlikkus, sh juhtimisvõimekus on kõige eelneva korrastamise üheks oluliseks tugielemendiks. Arenguvajaduste ületamise muudavad keerulisemaks paljude riikidega sarnased väljakutsed. Vananev ja vähenev rahvastik ning selle mõju majandusele ja tööturule tähendab riigivalitsemisele vajadust struktuurseteks muutusteks ning kasvavat survet ressurssidele. Riigivalitsemise ees seisvad probleemid on valdkondi läbivad ning nõuavad paljude osapoolte koostööd ja vastutuse paindlikku jagamist. Kasvama peab võimekus pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemidega toime tulla. Samal ajal tuleb tulemused saavutada tõhusama ja fokusseerituma riigiaparaadiga. Paranema peab poliitika kujundamise kvaliteet, mis tähendab võimet õigeaegselt probleeme märgata ja piiritleda, selgeid eesmärke ja eelistusi seada, oskust pakkuda välja toimivaid lahendusi, jaotada ülesandeid ja vastutust, tagada prioriteetidest lähtuv rahastus. Samal ajal on tähtis poliitikate tõhus elluviimine, ehk tuleb tagada kokkulepitud ülesannete täitmine, tulemuste saavutamine mõistliku ressursikuluga ning vajadusel ka plaanide muutmine. Seejuures peab Eesti tõhusalt ära kasutama oma piiratud inim- ja finantsressurssi, suurendama riigivalitsemise paindlikkust ja osapoolte vahelist koostööd ning parendama avalike teenuste pakkumist, edendades samaaegselt ka innovatsioonisuutlikkust üldise majanduskasvu huvides. Mitme fondi kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab riigivalitsemise tõhustamiseks tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu seatud eesmärgid. Avalike teenuste suurema tõhususe, kodanikukesksuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik põhimõtete korrastamise ja standardiseerimise kõrval investeerida ka infotehnoloogiasse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava. 107 Eesti jargneva kumne aasta arenguvajadused, http://www.struktuurifondid.ee/public/arenguvajadused__final1.pdf. 108 Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Govenrment Approach. Assessment and Recommendations “ (OECD, 2011), http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/uldinfo/dokumendiregister/Uuringud/OECD_Public %20Governance%20Review_Estonia_full%20report.pdf . 165 2.12.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.12.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris109 on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Toimiv inimressursside juhtimine aitab tõsta avalike teenuste osutamise võimekust. OECD toob välja, et personalipoliitikaga tegelemine on otsustava tähtsusega ning mõjutab riigi konkurentsivõimet110. Personalipoliitika, sh arendus- ja koolitustegevus, on killustunud ja asutusekeskne. Valitsemisalad ei tegele süsteemselt personali arendamisega ning KOV-ide arendamine ja koolitamine on juhuslik. Seetõttu pakutakse avalikule sektorile süsteemselt keskseid arendus- ja koolitustegevusi keskendudes haldussuutlikkust ja efektiivsust parandavate oskuste kasvatamisele. Keskne süsteem võimaldab tuvastada ühised vajadused ja tervikpilti omades viia läbi valitsemisalade ülesed arendusprogrammid, ühtlustades inimeste oskuseid, kuid pidades sealjuures silmas sihtgruppide erinevaid vajadusi. Valitsussektori institutsionaalne suutlikkus sõltub administratsiooni rollide, funktsioonide ja juhtimissüsteemide korraldusest. Valitsussektori haldus- ja valitsemiskorraldust analüüsitakse koos organisatsioonide, struktuuride ja nendes toimuvate protsessidega.. Toetetakse reformide läbiviimist, sh asutuste või kohalike omavalitsuste ühendamist, töö ümberkorraldamist, protsesside optimeerimist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Tegevuste tulemusena tõuseb valitsussektori haldussuutlikkus, sh paraneb keskastme- ja tippjuhtide kompetentsus ning kasvab organisatsioonide juhtimise kvaliteet ningtagatakse tippjuhtide järelkasv koos juhtimise jätkusuutlikkusega. Institutsioonide vaates on oodatav asutuste juhtimissuutlikkuse, koostöö ja teenuste pakkumise korraldus tõhustumine ning ühtlasem halduskorraldus. Tabel 82. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonn Näit Üldine Algv Alg- Baas Sihtvää Andm Arua D akategoo aja väljun äärt ja aasta rtus eallik ndlu ria puh dnäitaj us siht (2023) as se ul a, väär M N K sage kas mille tuse dus utat alusel mõõ av eesmä tühi mõõ rke k tühi püstita k takse 109 Valitsussektor koosneb eelkoige keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste uksustest, nende poolt loodud asutustest ning nende poolt kontrollitavatest sotsiaalkindlustusfondidest. Lisaks sisaldab moiste mittetulundusuhinguid, mis aitavad keskvalitsusel ning kohalikel omavalitsustel taita neile pandud funktsioone. 110 OECD 2011. Public Servants as Partners for Growth: Toward a Stronger, Leaner and More Equitable Workforce. OECD Publishing. Vt http://www.oecd-ilibrary.org/governance/public-servants-as-partners-for- growth_9789264166707-en. 166 Avalikust Vähem Osal 88 % 2014 - - 9 Seire Kord sektorist, v.a arenenud eja 1 aasta kohalikud s omavalitsused , ja mittetulundus sektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud Kohalikest Vähem Osal 88 % 2014 - - 9 Seire Kord omavalitsuste arenenud eja 1 aasta st ja s mittetulundus sektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud Rakendatud Vähem Proj 70 % 2014 - - 7 Seire Kord uued arenenud ekt 5 aasta protsessid s Keskvalitsuse Vähem Arv 23 Arv 2014 - - 7 Seire Kord organisatsioon arenenud 4 aasta ides täielikult s rakendatud juhtimissüstee mide või asutustevaheli ste korrastatud protsesside arv 2.12.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele Eestis on välja kujunenud haldussüsteem, milles probleeme lahendatakse vastutusalade põhiselt. Kesksete koordinatsioonimehhanismide vähesus ning olemasolevate puudulikkus muudab riigivalitsemise killustatuks, mis omakorda takistab mitut valdkonda hõlmavate poliitikate kujundamist ja elluviimist. Eesti riigieelarve ja riiklikud strateegilised dokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning seostatud. Strateegiadokumente on liialt palju, strateegiate rakendusplaanid ei ole tihti realistlikud (strateegiatel puudub otsene seos riigieelarvega) ning dokumendid ei ole paindlikud muudatustele keskkonnas. Sellest tulenevalt ei oma strateegiad piisavat mõju valdkondade suunamisel. OECD hinnangul kasutatakse teadmistepõhist poliitikakujundamist Eestis vähe, seejuures ei analüüsita otsuste ettevalmistamisel piisavalt nende mõju. Samuti on arenguruumi poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamisel ning kodanikuühenduste ja huvigruppide kaasamisel. Liialt palju õigusakte on 167 pidevas muutumises, mis viitab probleemidele nende kvaliteedis ning põhjustab täiendavat halduskoormust kõikidele sektoritele. Toetuse andmise tulemusena paraneb valitsemisalade- ja tasandite vaheline koostöö haldusalade üleste probleemide lahendamisel ning pikaajalistele väljakutsetele pakutakse koostöös jätkusuutlikke lahendusi. Strateegiline- ja finantsjuhtimine on omavahel seotud. Suurenenud on ministeeriumite võimekus poliitikakujundamisse partnereid kaasata ning partnerite võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida. Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse oluliste otsuste langetamisel. Õigusloome on kvaliteetsem ja arukam ning toetab tõhusat, paindlikku ja kaasavat riigivalitsemist. Tabel 83. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkon Näitaj Üldine Algvä Alg- ja Ba Sihtväärt Andm Aru D nakate a väljundn ärtus sihtvää as us (2023) eallik andl gooria puhul äitaja, rtuse aa M N T as use kasuta mille mõõtüh sta sage tav alusel ik dus mõõtü eesmärk hik e püstitata kse Algatust Vähema Ei 78,6 % 20 - - 89 Seire Kord e arv, renenu kohaldu 15 aast mis on d as ESF toetuse tulemus el käima lükatud paranda maks koostöö d, kaasami st ja parema t teabeka sutust poliitika kujunda misel 2.12.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.12.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse inimeste ja organisatsioonide ning poliitikakujundamise protsessi arendamisega seotud tegevusi.. Abikõlbliku sihtpiirkonnana 168 käsitletakse kogu Eesti territooriumi. Meetmest rahastatud taotlejaid koheldakse võrdselt ning ükski asukoht teise suhtes eelisseisundit ei anna. Inimeste arendamisel keskendutakse arendus- ja koolitusprogrammide (sh võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine) koostamisele ja läbiviimisele; personali(juhtimise)alaste uuringute ja analüüside läbiviimisele (mis toetavad arendusprotsesse ning annavad sisendit otsustajatele) ning metoodikate ja tööriistade arendamisele; kohalike omavalitsuste juhtide ja ametnike arendusalaste oskuste parandamisele; kohalikul ja regionaalsel tasandil avalikke teenuseid pakkuvate ühenduste koolitustegevusele, mis oleks otseselt toetava funktsiooniga avalike teenuste arendamisele. Sihtgrupina käsitletakse avaliku teenistuse ametnikke ja töötajaid (sh kohalikud omavalitsused), keskvalitsuse hallatavate asutuste töötajaid ning sõltuvalt tegevuste iseloomust sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühenduste töötajaid. Terviklikuma riigivalitsemise eesmärgi nimel on vajalik luua tugev põhi kodanikuühendustele, et nad oleksid võimelised poliitikakujundamises kaasa rääkima ning toetaks seeläbi ka poliitikakujundamise võimekuse tõstmise eesmärgi saavutamist. Inimeste arendamisel tegeletakse eraldi avaliku teenistuse tippjuhtidega, sh keskendutakse jätkusuutliku tippjuhtide järelkasvu tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevat laadi arendusprogramme ning toetatakse värbamist, valikut ja hindamist. Sihtgrupina käsitletakse olemasolevaid tippjuhte, tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastuvõetud isikuid ning tippjuhi kandidaatide arvestuses olevaid isikuid. Institutsionaalses vaates tegeletakse suutlikkusse suurendamisega, riigi tasandi struktuuride korrastamise ja koostööprojektidega. Arendustegevusi toetatakse vajalike analüüside ja mudelite loomisega ning metoodiliste materjalide koostamisega. Organisatsioonide vaates arendatakse juhtimise kvaliteeti ja erinevaid juhtimissüsteeme ning korrastatakse asutuste struktuure ja protsesse. Riigi institutsionaalse võimekuse vaates arendatakse halduskorraldust. Sihtrühmana käsitletakse riigi ametiasutusi, hallatavaid asutusi, põhiseaduslikke institutsioone, riigi osalusega mittetulundusühingud, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi ning omavalitsusliite. Regionaalsel tasandil toetatakse maavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste, omavalitsusliitude ja kohalike omavalitsuste arendustöötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist. Toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele. Kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas maakonna arengukavas toodud eelduste ja kitsaskohtadega. Selleks et soodustada kohalike omavalitsuste koostööd nii omavahel kui ka teiste sektorite ja organisatsioonidega, lähtutakse koolituste teemade valikul erinevate sihtgruppide ühistest vajadustest ning korraldatakse koolitused võimalusel erinevatele sihtgruppidele ühiselt. Uuringute ja arendusprojektide puhul eelistatakse koostööprojekte. Poliitikakujundamise terviklikumaks, kaasavamaks ja teadmistepõhisemaks muutmiseks kavandatakse järgmisi sekkumisi:  rakke- ja ekspertrühmade töö käivitamine mitme ministeeriumi, valitsemistasandi ja/või sektori koostööd nõudvate strateegiliste proovikivide lahendamisel eesmärgiga leida koostöös tõhusaimad lahendused riigi kui terviku jaoks ning rakke- ja ekspertrühmade töö toetamine analüüside ja koolitus- ja arendustegevustega;  strateegilise juhtimise arendamine, mis võimaldab siduda strateegilise- ja finantsjuhtimise, ühtlustada planeerimis- ja aruandlusmetoodikad ning paremini protsesse keskselt koordineerida;  poliitikakujundajate kaasamisvõimekuse toetamine arendades näiteks metoodikaid, koostöömudeleid ja protseduure. Lisaks ametnikele ja töötajatele riigi ja kohaliku 169 omavalitsuse tasandil on oluline arendada sotsiaalpartnerite võimekust, eelkõige tööturu osapoolte katusorganisatsioonide suutlikkust;  mõjuanalüüside ja poliitikauuringute läbiviimine, mis aitavad ette valmistada teadmisepõhisemaid otsuseid ning tagada, et otsustuste ja eelnõude ettevalmistamisel on tagatud eri rühmadele võrdsed võimalused protsessis kaasa rääkida;  õigusloome arendamine, mis hõlmab õigusaktide kodifitseerimist, õiguslike analüüside läbiviimist ning õigusloomejuristide koolitamist, mille abil on võimalik riigi õigusruumi vajalikus mahus kodifitseerida ning kindlustada seeläbi väiksem halduskoormus, sujuvamad haldusprotsessid ning ühetaolisem ja selgem õigusloome. Sekkumiste sihtgruppideks on valitsus ning ministeeriumite ja ametiasutuste ametnikud ja töötajad, vabaühendused, horisontaalsetesse võrgustikesse kuuluvad spetsialistid (nt õigusloomejuristid, arendus- ja finantsjuhid jt) ning analüüside tegijad, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik avaliku sektori osapooled, riigiteenistujatega kokkupuutuvad isikud ning kaudselt kogu kodanikkond ja teised organisatsioonid, kuna asjatundlikumad ametiasutused ja riigiga seotud organisatsioonid loovad laiapõhjalist kasu ning avalike teenuste kvaliteedist ning poliitikate tulemuslikkusest sõltub suurel määral ühiskonna toimimine. Tegevusi viiakse allu vastavalt OECD riigivalitsemise raporti tegevuskavale, mis seab strateegilised alused haldusvõimekuse suuna meetmetele. Tegevuskava sisaldab siseriiklikku tervikvaadet haldusvõimekuse tegevustest ning hõlmab lisaks ELi vahenditele riigieelarvest rahastatavaid tegevusi, näiteks tugiteenuste tsentraliseerimist ja ühtsele finantsarvestusele üleminekut. Haldusvõimekuse suuna eesmärgid ja sekkumised on omavahel tihedalt seotud, mistõttu on oluline nende koordineeritud planeerimine ja rakendamine. OECD tegevuskava strateegiline vaade on oluliseks juhtimisinstrumendiks, mis tagab meetmete omavahelise seostatuse. 2.12.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Puuduvad. 2.12.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 84. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt Fond Piirkonna- Sihtväärt Andmea Aruan D ühik kategooria us (2023) llikas dluse 170 M N K saged us Avaliku sektori, v.a kohalikud Osalu ESF Vähem- - - 174 Rakendu Kord omavalitsused, ja vabaühenduste skord arenenud 84 süksus aastas osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Kohalike omavalitsuste ja Osalu ESF Vähem- - - 975 Rakendu Kord vabaühenduste osalejate arv ESF skord arenenud 2 süksus aastas toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Keskvalitsuse organisatsioonide Arv ESF Vähem - - 51 Rakendu Kord juhtimissüsteemide arenenud süksus aastas parandamiseks või asutustevaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv Kohalikku ja regionaalset Proje ESF Vähem - - 68 Rakendu Kord arendusvõimekust ning kt arenenud süksus aastas kohaliku/regionaalse administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv Tehtud analüüside arv Analü ESF Vähem - - 45 Rakendu Kord üs arenenud süksus aastas Kaasamisprojektide arv Proje ESF Vähem - - 9 Rakendu Kord kt arenenud süksus aastas Tegevuspõhisele eelarvele üle ESF Vähem - - 11 Rakendu Kord läinud valitsemisalade või Valits arenenud süksus aastas haldusalade arv emis ala või haldu sala Rakke- ja ekspertrühmade arv Rakk ESF Vähem - - 15 Rakendu Kord e-ja arenenud süksus aastas ekspe rtrüh m Kodifitseeritud seaduseelnõude Kodif ESF Vähem - - 5 Rakendu Kord arv, mis on esitatud Vabariigi itseer arenenud süksus aastas Valitsusele heakskiitmiseks itud sead useel nõu Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. 171 2.12.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.12.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika, poolest. Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsete allkirjastamisele on asjaajamine muudetud praktiliselt paberivabaks, muutes paljud toimingud kiiremaks. Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur (X-tee, eID jms) on läbi aastate olnud aluseks avalike teenuste arendamiseks kiirelt ja paindlikult valmivate IKT lahendustega. Tehnoloogia arengu tulemusena on vajalik ellu viia parendustöid olemasolevates süsteemides, et vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Vaatamata headele e- teenustele, on jätkuvalt kohmakaid e-teenuseid ning kohati toimetatakse jätkuvalt „pabermaailmas“. See piirab nii teenuste kasutajate rahulolu tõusu ja teenuste kättesaadavust kui ka avaliku sektori tõhusust ja tulemuslikkust. Otstarbekas on püüda riigi ja KOV-ide osutatavaid e-teenuseid ühildada. Efektiivsuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik jätkata teenuste viimisega e-keskkonda, kuna asutused on vähendanud oma füüsiliste regionaalsete esinduste arvu. Seetõttu on oluline süsteemselt tegeleda teenuste kättesaadavuse ja kasutatavusega Toetuse tulemusena soovitakse saavutada ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. See tähendab teenuse osutamise protsesside põhjalikke analüüse, standardiseerimist ja ühtsete kvaliteedinõuete kokkuleppimist, mis hõlmab riigi ja kohaliku tasandi valitsemist. Kodanike ja ettevõtete jaoks toob see kaasa vähekoormavad, mugavad ja enam koosloomes sündinud teenused. Avalikule sektorile tähendab see muu hulgas suuremat (kulu)efektiivsust. IKT kasutamise laienedes on vajalik arvestada võimalike ohtudega ning tagada küberturvalisus. Avaliku teenuse arendamisel IKT abil lähtutakse nt konkreetse teenuse arendamise ja kliendi vajaduse vaatest, teenustaristu investeerimisprioriteedi raames aga tegeletakse peamiselt nn riigi baasinfosüsteemi kesksete koosvõimeliste komponentide arendamisega. Tabel 85. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algv Baas Sihtväärtus Andmeallik Aruandl D ühik akategoo äärt aasta (2023) as use ria us sagedus Rahulolu avalike % Vähem 67 2012 85 Majandus- ja Kord 2 teenuste arenenud Kommunika aasta kvaliteediga (16.- tsiooniminis jooksul 74-aastaste teerium elanike hulgas) Rahulolu avalike % Vähem 76 2012 90 Majandus- ja Kord 2 teenuste arenenud Kommunika aasta kvaliteediga tsiooniminis jooksul (ettevõtjate teerium hulgas) Avalikest e- % Vähem 29% 2012 90% Majandus- ja Kord 2 teenustest arenenud Kommunika aasta teadlike elanike tsiooniminis jooksul osakaal teerium 172 2.12.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.12.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Avalike teenuste arendamisega tegeletakse terviklikult, kasutades seejuures maksimaalselt e- lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks luuakse meetmed, millest rahastatakse teenuste arendamisega ja nende rakendamisega seotud tegevusi (koolitus, juhendamine, infomaterjalid jne). Plaanis on luua lahendused avalike teenuste arendamiseks koos nende toimimiseks vajalike asutuste siseste ja asutuste vaheliste süsteemidega (näiteks toetavate tegevuste tsentraliseerimine, vajalike infosüsteemide arendamine). Kogu Eesti territoorium on abikõlblikuks sihtrühmaks. Kohalikud omavalitsused võivad samuti taotleda, ning nende hallatavad asutused ning kohalike omavalitsuste liidud. Sekkumise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kõikides regioonides. Avalike teenuste ümberkorraldamisel IKT abil on eesmärgiks (sh automatiseerida ja integreerida), et pikemas perspektiivis oleks saavutatav majanduslik tõhusus ja suureneks asutustevaheline ja valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Luuakse võimalused erinevate asutuste teenusprotsesside integreerimiseks ning teenuste osutamisel ühiste ressursside (sealhulgas IKT ja inimeste) kasutamiseks. Vaadatakse üle otsustusprotsessid ja kehtestatakse ühtsed põhimõtted avalike teenuste kvaliteedile. Määratakse teenuse osutajate ja teenuse osutamise kanalite vastutajatele kohustused ja õigused ning määratakse omanikud. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatakse järgmisi sekkumisi avalike teenuste arendamiseks: 1) analüüside, hindamiste, uuringute läbiviimine, koostöövõrgustike töö, koolitustegevuse läbiviimine ja inimeste teadlikkust loodud e-teenustest tõstvad tegevused; 2) olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine kliendi ja teenuse vaatest. Sekkumised on omavahel seotud, kuna eelnev analüüs, süsteemi loomine, protsesside ümberkorraldamine, kasutajate koolitus ning inimeste teadlikkuse tõstmine loodud e-teenustest on ühtemoodi vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eelistatakse suure kasutajate hulgaga valdkondi ning valdkondi, kus teenuste osutamine on täna enim killustunud ja esineb suur hulk dubleerivaid toiminguid ja seeläbi on otstarbetult suur halduskoormus, ning valdkondi, kus uued e-teenuste lahendused toetavad innovaatiliste lahenduste loomist (nt sotsiaalvaldkond ja tervishoid). Toetuse saajateks on avalikke ülesandeid täitvad organisatsioonid, sh nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Eesmärgi all kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu nii teenuse osutajad kui tarbijad. Teenuste ümberkujundamise üheks põhimõtteks on tagada kõikidele kasutajagruppidele parem ligipääs teenustele, sh neile kes ei soovi või ei oska e-teenuseid kasutada. Näiteks lahenduseks kättesaadavuse suurendamisel on teenuste edasivolitamine ja teenuste automatiseerimine. 173 Tegevuste elluviimise strateegiliseks aluseks on Infoühiskonna arengukava 2020. Käesolevad tegevused on otseselt seotud ka IKT teenuste taristu prioriteetse suunaga, mis loob eeldused avalike teenuste arendamiseks. Samuti on tegevuste elluviimisel oluline arvestada koosmõju teiste avalikke teenuseid arendavate prioriteetsete suundadega (nt ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; jätkusuutlik transport). 2.12.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 2.12.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 86. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtu Andmeallika Aruandlus D k d ria s (2023) s e sagedus M N K Avalike Projekt ERF Vähemarenenud - - 32 Rakendusüks Kord teenuste 1 us aastas parandami se eesmärgil läbi viidud projektide arv 2.12.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna eesmärgid ja tegevused toetavad kaudselt temaatiliste eesmärkide 1-7 elluviimist keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamise kaudu. Avalike teenistujate ameti- ja erialase võimekuse kasv, institutsionaalne suutlikkus, poliitikakujundamise võimekus ning avalike teenuste arendamise toetamine tulevad kasuks teiste valdkondade tõhusamale toimimisele. Kõige enam toetab haldusvõimekuse suund temaatilisi eesmärke number 1 ja 2. Toetatakse eelkõige tehnoloogilist arendustegevust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamist ja kvaliteedi parandamist, mis viiakse ellu avalike e-teenuste rahastamisega. Lisaks olemasolevate avalike e-teenuste ümberkavandamisele kutsutakse ellu ka uusi avalikke teenuseid, kasutades võimaluse korral uusi 174 tehnoloogilisi lahendusi ning tänapäeva nõuetele vastavataid süsteeme. Avalike teenuste viimine e-keskkonda parandab teenuste kättesaadavust ning samuti laiendab tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Muude temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad ettevõtlusele, heitmetele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile, on otsesed valdkonnapoliitilised seosed nõrgemad, kuid toetus väljendub peamiselt inimvara kvaliteedi, organisatsioonide suutlikkuse ja poliitikakujundamise kvaliteedi arendamises. Kvaliteetsemad avalikud teenistujad ning mõjusid analüüsiv teadmistepõhine valdkonnapoliitika toetab erinevate valdkondade sisulist arengut. 2.12.7. Tulemusraamistik Tabel 87. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja ID Näitaja või Vajad Fond Piirko Vahe- Lõppeesmärk And Vaja liik rakendamise use nnaka eesmä (2023) meal duse tapp korral tegoor rk likas korr mõõtü ia 2018. al hik aastak M N K selgit s us näita ja asjak ohas use koht a Finantsnä Euro ERF 22 217 - - 128 Sertif Lõpp itaja 560 777 itseer eesm 538 imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Finantsnä Euro ESF 10 900 - - 33 Sertif Lõpp itaja 168 379 itseer eesm 535 imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata 175 kulus id Väljundnä Avaliku Osalus ESF Vähem 9 330 - - 17 Rake itaja sektori, v.a kord arenen 484 ndus kohalikud ud üksu omavalitsuse s d, ja vabaühendust e osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikku st Väljundnä Rakke- ja Rakke- ESF Vähem 7 - - 15 Rake itaja ekspertrühma ja arenen ndus de arv eksper ud üksu trühm s Väljundnä Avalike Projek ERF Vähem 80 - - 321 Rake itaja teenuste t arenen ndus parandamise ud üksu eesmärgil läbi s viidud projektide arv 2.12.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 88. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 078 109 460 01 109 460 907 07 109 460 07 109 460 907 907 907 Fond ja ESF: vähem piirkonnakategooria arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 119 27 972 604 01 28 372 604 07 28 372 604 07 28 372 604 120 400 000 176 2.12.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) 2.13.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. 2.13.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.13.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, milles hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalusel administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmetes sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse 177 saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust. See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 89. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaja Algväär Baasaa Sihtväärt Andmeallik Aruandl D puhul tus sta us (2023) as use kasutat M N K sagedus av mõõtü hik Avalikkuse teadlikkus % 94 2014 - - 85 Korraldusas Kord struktuurivahenditest utus aastas Rakenduskava/Partnerl % 18,9 2013 - - 15 Korraldusas Kord usleppe rakendamisega utus aastas seotud administratsiooni personalivoolavus Rikkumiste veamäär % 0,63 2013 All Korraldusas Kord a2 utus aastas 2.13.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.13.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu. Toetatakse 178 rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2020+ perioodi ettevalmistamisega ja elluviimisega seotud tegevused; – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurdevärbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu. Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi 179 prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. Seoses REACT-EU vahendite lisandumisega, jagatakse alates 1.01.2021 tehnilise abi kulud pro-rata ERF, ERF REACT-EU ja ÜF vahel. 2.13.3.2. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 90. Väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonna Sihtväärtus Andme- Aruandlus D k d - (2023) allikas e sagedus kategoori M N K a Tehnilisest abist töötaja ERF Vähem- - - 179 Korraldus- Kord aastas kaasrahastatud arenenud asutus struktuurivahendi te administratsiooni töötajate arv Rakendusasutuste Tk ERF Vähem- - - 282 Korraldus- Kord aastas le ja arenenud asutus rakendusüksustel e suunatud koolitus- ja 180 seminaripäevade arv Auditeerivale Tk ERF Vähem- - - 24 Korraldus- 2 korda asutusele arenenud asutus aastas suunatud koolituspäevad Potentsiaalsetele Tk ERF Vähem- - - 26 Korraldus- 2 korda taotlejatele, arenenud asutus aastas partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Rakenduskava tk ERF Vähem- - - 18 Rahandusmi Jooksvalt hindamiste arv arenenud nisteerium 2.13.4. Sekkumiskategooriad Tabel 91. Sekkumiskategooriad. Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 49 892 465 01 64 067 347 07 64 067 347 122 7 087 441 123 7 087 441 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) 2.14.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. 2.14.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.14.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, milles hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. 181 Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalusel administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmetes sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust. See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 92. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaj Algvää Baasa Sihtväär Andmeallikas Aruan D a rtus asta tus dluse puhul (2023) sagedu kasut M N K s atav mõõt ühik Avalikkuse % 94 - - 8 Avaliku arvamuse Kord teadlikkus 5 uuringud: aastas struktuurivahendit http://www.struktuurifo est ndid.ee/avaliku- arvamuse-uuringud/ Rakenduskava/Par % 18,9 2013 - - 1 Korraldusasutus Kord tnerlusleppe 5 aastas rakendamisega seotud 182 administratsiooni personalivoolavus Rikkumiste % 0,63 2013 Al Korraldusasutus Kord veamäär la aastas 2 2.14.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.14.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu. Toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. 183 Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurde värbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu. Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. 184 Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. Seoses REACT-EU vahendite lisandumisega, jagatakse alates 1.01.2021 tehnilise abi kulud pro-rata ERF, ERF REACT-EU ja ÜF vahel. 2.14.3.2. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 93. Väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aru- D ühik kategooria (2023) allikas andluse M N K sagedus Tehnilisest abist töötaja ÜF - - - 123 Korraldus- Kord aastas kaasrahastatud asutus struktuurivahendit e administratsiooni töötajate arv Rakendusasutustel Tk ÜF - - - 162 Korraldus- Kord aastas e ja asutus rakendusüksustele suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv Auditeerivale Tk ÜF - - - 13 Korraldus- 2 korda asutusele suunatud asutus aastas koolituspäevad Potentsiaalsetele Tk ÜF - - - 15 Korraldus- 2 korda taotlejatele, asutus aastas partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Rakenduskava tk ÜF - - - 10 Rahandus Jooksvalt hindamiste arv ministeeriu m 2.14.4. Sekkumiskategooriad Tabel 94. Sekkumiskategooriad Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 33 227 076 01 39 308 998 07 39 308 998 122 3 040 961 123 3 040 961 185 2.15. COVID-19 kriisiga võitlemine Kogu prioriteetne suund on pühendatud REACT-EU-le. 2.15.1.Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. 2.15.2.Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.15.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: COVID-19 valmisoleku tagamine "Eesti 2035" seab sihiks aruka, tegusa ning tervist hoidva inimese, kes käitub enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt, hoolitsedes enda vaimse ja füüsilise tervise eest. Tervise valdkonna strateegilised eesmärgid ja meetmed on kirjeldatud rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030, mille eesmärkideks on inimeste eluiga ja tervena elatud eluaastate suurendamine, tervisealase ebavõrdsuse vähendamine. Euroopa Semestri riigipõhised soovitused 2020. ja 2021. aastaks soovitavad võtta kasutusele meetmed COVID-19 tulemuslikuks reageerimiseks, parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust, vastupidavust, leevendada tervishoiutöötajate nappust, tugevdada esmatasandi arstiabi ja tagada elutähtsate meditsiinitoodetega varustatus. Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seab eesmärkideks inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamise, viiruse leviku pidurdamise, mõjude leevendamise tervishoiusüsteemile, elutähtsate kaupade varu hoidmise ning valmisoleku tagamise järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks. Sotsiaalministeerium „Tervisesüsteemi plaan COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“ koondab tegevusi leviku pidurdamiseks, tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks ja ühiskonna tavapärase toimimise juurde naasmiseks. 2020. aasta veebruaris alguse saanud COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise vajaduse. Uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse tagamine on määrava tähtsusega haiguse leviku piiramiseks. Määrava tähtsusega on ka riigi meditsiinivaru ja tarvikute vähemalt 1 kuu vajaduse tagamine. COVID-19 haiguse leviku pidurdamiseks, tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning ühiskonna tavapärase toimimise juurde naasmiseks on oluline riigi poolt tagada kogu elanikkonna vaktsineerimine, et kaitsta elanikkonda COVID-19 leviku eest, vähendada/ennetada haigus- ning surmajuhtumeid; vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele; kaitsta enim haavatavaid elanikke ning elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid. Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumisel on oluline haiglavõrgu arengukava haiglates tagada COVID-19 patsientide raviks vajalikul arvul isolatsioonipalatite olemasolu koos 186 hapnikuravi võimekusega, vältimatu abi toimepidevus ja ravi jätkumine pikaajaliste elektrikatkestuste tingimustes. Vanusest ja kaasnevatest haigustest tulenevalt kuuluvad üldhooldekodude elanikud COVID-19 riskirühma ning hooldekodude tegevus on seoses pandeemiaga vajanud pidevat tähelepanu. Üldhooldekodude vastupidavus, teadlikkus ja varustatus pandeemiale tõhusaks reageerimiseks vajavad olulisel määral parandamist: nt puuduvad võimalused isolatsioonitsoonide (puhas ja must tsoon) loomiseks, võimalused tööriiete nõuetekohaseks vahetamiseks, antiseptikume ja isikukaitsevahendeid ei ole võimalik paigutada vajalikesse kohtadesse. COVID-19 viiruse leviku ulatuse kindlakstegemiseks ning piirangute rakendamiseks ja leevendamiseks on lisaks vajalik järjepidev teaduspõhine seire. Uuringute abil tehakse kindlaks, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud, kuidas levib immuunsus ning missugune on viiruse ulatus Eestis. Tulemusi kasutatakse valitsuse nõustamiseks. Tabel 95. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõt- Piirkonna- Algvä Baas- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria ärtus aasta 2023 allikas sagedus C Vaktsineeritute % N/A 0 2020 74% Tervisea Kord aastas V osakaal 16 ja met 1 vanemate 5 elanike hulgas. 1 2.15.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu hädaolukordadeks valmisoleku tagamine. Eesti 2035 seab üheks oma sihiks aruka, tegusa ning tervist hoidva Eesti inimese, kes on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest. Tervise valdkonna täpsemad strateegilised eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks on kirjeldatud rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 (RTA), mis seab kolme programmi kaudu oma fookusesse Eesti inimeste eluea ja tervena elatud eluaastate suurendamise ning tervise alase ebavõrdsuse vähendamise. Euroopa Semestri protsessi riigipõhised soovitused 2020. ja 2021. aastaks soovitavad võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed COVID-19 pandeemiale tulemuslikuks reageerimiseks, parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust, vastupidavust, tugevdada esmatasandi arstiabi, kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist toetamaks majanduse taastumist. Vabariigi Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seab eesmärkideks mh inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamise, viiruse leviku pidurdamise, viiruse mõjude leevendamise tervishoiusüsteemile, valmisoleku tagamise järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks. Tervishoiuteenuste kriisidele reageerimise suutlikkuse tõstmiseks ning tervishoiu sektori toimepidevuse tagamiseks Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorras tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste raviks, on vaja investeeringuid haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Investeeringuobjektid on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal. 187 Eesmärk on tugevdada HVA haiglate vastupidavust. Regionaalhaiglates on vajadus amortiseerunud palatiosakondade kaasajastamiseks, et parandada patsientide ravi- ja olmetingimusi ning tagada tänapäevased isoleerimisvõimalused. Määrava tähtsusega on ka investeeringute tegemine üldhaiglates, sh erakorralise meditsiini osakondade tugevdamine. Tänaseks vananenud funktsionaalsusega haiglahoonetes on eesmärk ümber korraldada raviteekondi (sh COVID-19 haigete käsitlemine), mis vastaksid nüüdisaja infektsioonikontrolli nõuetele ning kaasajastada palatiosakondasid. Tabel 96. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõt- Piirkonna- Algvä Baas- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria ärtus aasta 2023 allikas sagedus C Osakaal % N/A 0 2020 80% Rakendu Kord aastas V haiglavõrgu süksus 1 arengukava 5 haiglatest, mille 2 võimekus viirusega toime tulla on paranenud. 2.15.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: majanduse elavdamine Kavandatud tegevused panustavad Eesti 2035 majanduse eesmärgi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik saavutamisse“ ning on otseselt soetud Eesti 2035 raames planeeritud tegevussuundadega, sh aidata kaasa uute ärivõimaluste leidmisele, rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Kavandatud tegevused toetavad Eesti majanduse uuendusmeelsuse ja teadmiste põhisuse kasvu, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Euroopa Semestri protsessi riigipõhised soovitused 2020. ja 2021. aastaks soovitavad võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed COVID-19 pandeemiale tulemuslikuks reageerimiseks, edendada investeeringuid majanduse elavdamiseks, keskenduda rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust. Vabariigi Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seab eesmärkideks mh ettevõtete toimetuleku ja konkurentsivõime kestmise toetamise ning piirangutest tuleneva mõju leevendamise, eesmärk on aidata ettevõtlussektoril kohaneda, sh kohandada oma äristrateegiaid uutele oludele vastavaks. Turismisektori elavdamise programmi eesmärgiks on toetada turismivaldkonna taastumist meetmete kaudu, mis soodustavad turismisektoris struktuurseid ja sisuliselt vajalikke muudatusi ning kogu turismiökosüsteemi paremat toimimist pärast COVID-19 pandeemiat. Kavandatud tegevused aitavad toetada turismisektori digi- ja rohepööret, uute ärimudelite ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, senisest kõrgemale lisandväärtusele suunatud toodete/ teenuste arendamist ning kindlustada Eesti turismisektori ettevõtjate konkurentsivõime rahvusvahelise reisimise taastumisel. Ettevõtete tootearenduse ja arenguprogrammi rahastamise eesmärk on toetada COVID-19 kriisist väljumiseks Eesti ettevõtete toodete, teenuste, tehnoloogiate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete ekspordimüügi tulu. Tegevuste tulemused aitavad Eesti ettevõtjatel COVID- 19 kriisist väljuda ja COVID-19 kriisi mõjusid ühiskonnas leevendada, töötades välja ja tuues turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid, teenuseid, tehnoloogiad. See on oluline nii kriisist väljumisel, kus kriis on muutnud majanduskeskkonda (ettevõtete pankrotid, 188 muutunud majanduskeskkonnas nõudlus uute ja uutmoodi toodete ja teenuste järele, uued ärimudelid, sh muutunud tarne- ja väärtusahelad) kui ka kriisi ja tema mõjude leevendamisel. Lisaks aitavad tegevused läbi viia Eesti ettevõtjate strateegilisel planeerimisel põhinevaid ärimudeli muutusi COVID-19 kriisist väljumiseks. Rahastus on oluline, kuna kriisis muutus majanduskeskkond, senised tarne- ja väärtusahelad, ettevõtete klientide nõudmised toodetele, teenustele, sihtturud, turundus- ja müügikanalid, jne. Senised ärimudelid enam ei toimi või ei toimi varasemal kujul. Rakendusuuringute programm aitab luua uusi tooteid ja teenuseid ületamaks COVID-kriisi madalseisu. Elamusektori kaasajastamine aitab elavdada COVID-tõttu madalseisu jäänud majandust, stimuleerida kohalikke investeeringuid ja luua töökohti, lisaks suurendades energiasäästu, parandades elukeskkonda ning avaldades positiivset mõju keskkonnale. Eesti pikaajaine eesmärk on renoveerida kõik korterelamud aastaks 2050. See ei ole hetke investeeringute taseme juures saavutatav. Alates 2015. aastast on renoveeritud 453 korterelamut, kattes 1,2 miljonit ruutmeetrit ning 1114 korterit. Hinnanguliselt 14 tuhat korterelamut vajab veel renoveerimist. Tabel 97. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõt- Piirkonna- Algvä Baas- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria ärtus aasta 2023 allikas sagedus 8 Eksportivate arv N/A 11 281 2012 16 400 Statistik Kord aastas 7 ettevõtete arv aamet 2.15.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.15.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid COVID-19 valmisoleku tagamiseks rahastatakse testimisvõimekuse tõstmist, vaktsineerimist ja riigi ravimivaru tagamist. Samuti tehakse infrastruktuuri investeeringuid HVA piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates, sh hapnikuravi võimekusega isolatsioonipalatite rajamiseks ning üldhooldekodude nakkuskindlamaks muutmiseks. Seoses vajadusega jätkata COVID-19 testimisega, hõlmavad prioriteetsed investeeringud järgmist: olemasolevate laborite testimise võimekuse suurendamine, testide soetamine (sh transpordikulud) ja testide tegemine. Testitakse haigussümptomitega inimesi, riskigruppi kuulujaid, välisriigist Eestisse saabujaid ja meditsiinilise näidustuse saanud patsiente, aga ka asümptomaatilisi inimesi epidemioloogilisel näidustusel ning vajaduse korral tehakse laustestimisi. Testitakse ka neid, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljudega ning võivad olla ise viiruse kandjad. Sihtrühmad on üldarstiabi osutajad, Terviseameti nakkushaiguste labor ja partnerlaborid, erameditsiini mobiilsed brigaadid ning laiemalt kogu Eesti elanikkond. Pandeemia olukorras on määrava tähtsusega riigi ravimivaru (sh meditsiinitarvikute) vähemalt 1 kuu vajaduse tagamine ning nende tsentraalne haldamine. Toetatakse investeeringuid riigi tegevusvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste suurendamiseks ja haldamiseks. Sihtrühmaks on riigi tegevusvaru omanik Terviseamet. Toetatakse 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike vaktsineerimiseks Euroopa Liidus heaks kiidetud COVID-19 vaktsiinide ostu ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute (nt kuiv jää, süstlad, nõelad ja lahustid) soetamist, vaktsiinide hoiustamise, komplekteerimise ja transpordiga seotud kulusid, vaktsineerimise tasustamist ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste 189 rajamisega seotud kulusid, vaktsineerimiseks vajalike teavituskulusid ja koolituste läbiviimist (sh ekspertide kaasamist), IT-lahendusi ja kommunikatsioonikulusid. Revaktsineerimise vajaduse tekkimisel toetatakse tervishoiuasutuste töötajate, hoolekandeasutuste töötajate ja elanike ning kõikide riskirühmadesse kuuluvatele inimeste revaktsineerimist 2022. a. Sihtrühmaks on Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Eesti Haigekassa, Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, üldarstiabi osutajad, haiglapidajad, eriarstiabi osutajad, immuniseerijad, hooldekodud, nakkuskliinikud või vaktsineerimiskabinetid, COVID-19 haiguse riskirühmad, eesliini töötajad, laiemalt kogu Eesti elanikkond. Kriisidele reageerimiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ja haigestunute hoolduse parandamiseks toetatakse investeeringud näiteks ventilatsioonisüsteemide rajamisse; elektrivõrkudesse, personali riietusruumide, pesemisruumide ehitamiseks ja sisustamiseks; hooldekodu ruumides nö mustade/puhaste tsoonide rajamiseks; tehniliste lahenduste (sh abi väljakutse süsteemide, elektroonilised suhtlemisvahendite, kontaktivabade sanitaarsõlmede sisutuse) ja abivahendite soetamiseks. Samuti toetatakse üldhooldekodude energiatõhususe parendamist, investeeringuid tehakse näiteks katuse ja seinte soojustamiseks ning päikesepaneelide paigaldamiseks. Investeeringutega üldhooldekodudesse tagatakse võimalikult nakkusohutud töötingimused personalile, elamistingimused hooldekodu klientidele ja külastustingimused hooldekodu klientide lähedastele. Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamiseks toetatakse HVA haiglates olemasolevate palatite ümberehitamine isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks, sh on eesmärk hapnikravi võimekuse tõstmine statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimestamist pikaajaliste elektrikatkestuste korral. Selleks toetatakse sisendi saamiseks olemasolevate elektrisüsteemide projekteerimist, täiendavate elektrigeneraatorite, UPS seadmete ja külmtranspordivahendi soetamist, vastavate süsteemide väljaehitamist ning kütusevaru soetamist. COVID-19 leviku regulaarseks seireks, Eestis levivate viirusetuvede analuusiks ja viirusevastaste antikehade leviku seireks ja analuusiks nahakse ette vahendid COVID levimuse seireuuringuks, reoveeanaluusil pohinevaks seireks, seroepidemioloogilisteks uuringuteks ja viiruse genoomi uuringuteks. COVID leviku seireuuringu tulemusena selgitatakse juhuvalimi pohise labiloikeuuringuga valja, milline on koroonaviiruse tegelik levik sh varjatud levik ja epideemia kulg Eesti elanike hulgas. Labipodenute arvu kasvades pooratakse uuringus jarjest enam tahelepanu ka antikehade testimisele ja nende leviku hindamisele. Selliste uuringute tulemus on oluline, et mõista haiguse põdemise järgselt tekkinud immuunvastuse kestust ja tugevust. Reoveeanaluusil pohinev SARS-COV-2 eelhoiatuse seiresusteem holmab regulaarset baasseiret koigis Eesti maakonnakeskustes ja ule 10 000 elanikuga linnades; riskiseiret kriitilisemate objektide juures, sh rahvusvahelised uhenduspunktid: lennujaam, sadam, bussijaam, piiripunktid, koolid ja teised valitud kohalikud objektid ning baastasemest olulise korvalekalde korral positiivse signaali tappisseiret. Reoveeuuringud on oluliseks sisendiks nii COVID levimuse uuringule kui Terviseameti tegevustele, voimaldades neid sihistada piirkondadesse, kus voib eeldatavalt oodata uut puhangut. Viiruse geneetiliste uuringutega selgitatakse välja mujal maailmas potentsiaalselt nakkusohtlikemate tüvede osakaal Eestis ja uuritakse nende levikuteid. Viiruse leviku taandumisel võib osutuda vajalikuks täiendavate uuringute läbiviimine näiteks nn karjaimmuunsuse taseme hindamiseks vms. Selliste uuringute vajadust kaalutakse vajaduspõhiselt. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks, kriisidele reageerimise suutlikkuse tõstmiseks ning tervishoiu sektori toimepidevuse tagamiseks Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste raviks, tehakse investeeringuid HVA haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Regionaalhaiglate tasandil toetatakse SA Põhja- 190 Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja B-korpuse palatiosakondade (sh isolaatorite) ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse palatiosakondade ning silma- ja närvikliiniku rekonstrueerimist. Psühhiaatriliste haiguste raviks toetatakse üldhaiglate tasandil SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna kaasajastamist, mis asukoha tõttu saarel on elanikele psühhiaatrilise teenuste osutamisel määrava tähtsusega, sest mandrile regionaalhaiglasse jõudmine võtab aega ligikaudu 4,5 tundi. Kuressaare haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimisel arvestatakse võimalikku COVD-19 haiguse riski ning võimalust kasutada psühhiaatriaosakonna voodikohti ka COVID-19 haigete raviks (st voodikohad luuakse hapnikravi võimekusega). Kriitilises situatsioonis on mitmete erinevate uuringumodaliteetide olemasolu ja toimimine olulise tähtsusega. Seetõttu on kriisiolukorras vajadus hajutada patsiente mitme erineva uuringu/ seadme vahel. Rahvusvaheline kogemus on näidanud COVID-19 kopsuväliste vormide diagnoosimisel olulist rolli MRT-l, mis parandab diagnostika võimalusi ja lühendab aega diagnoosini nii kriisisituatsioonis kui ka haigla igapäevatöös. Seetõttu toetatakse SA Kuressaare Haigla MRT seadme soetamist ja selleks vajalike ruumide ehitamist. HVA üldhaiglate tasandil toetatakse saarelise eripära tõttu SA Hiiumaa Haigla ja riigi sisesest kesksest asukohast, sh tähtsamatest riigi maantee lähedusest, lähtuvalt SA Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakondade kaasajastamist. Eesmärk on erakorralise meditsiini osakonna ruumides tagada nakkusohtlike patsientide eraldamise võimekus ning luua eraldi liikumisteed nakkusohtlikele ja teistele erakorralise meditsiini osakonda pöörduvatele patsientidele. Toetatakse AS Lõuna-Eesti Haigla nakkuskindlamaks ja energiasäästlikumaks muutmist, mis hõlmab erakorralise meditsiini osakonna ümber kujundamist, isolatsioonipalatite arvu suurendamist ja sisehaiguste osakonna kaasajastamist. Majanduse elavdamise meetmete eesmärk on toetada ettevõtete kriisist väljumist, uute olukordadega kohanemist aidates kaasa Eesti ettevõtete toodete, teenuste, tehnoloogiate rahvusvahelist konkurentsivõime suurenemisele ja digi- ja rohepöörde elluviimisele ning seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete ekspordimüügi tulu. Turismivaldkonna toetamisel jätkatakse ärimudelite toetuse meetmega, mis keskendub uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise toetamisele; turismiettevõtete ressursisäästuga seotud investeeringute ja ressursside tarbimise digilahendusete rakendamise toetamisele; infosüsteemide arenduse ja liidestumisele ning protsesside digitaliseerimisele; samuti toetatakse uutele kliendisegmendile suunatud tootearenduse investeeringud. Ettevõtete tootearenduse toetuse raames aidatakse Eesti ettevõtjatel arendada toote- ja teenuseportfell, mis mh sisaldab äriliselt tasuvaid ning COVID-19 kriisi lahendamisega seotud tooteid ja teenuseid. Toetatakse tootearenduse läbiviimist ning uue/täiustatud toote või teenuse turule toomist, sh turundustegevuse planeerimine ja ülesehitamine. Ettevõtja arenguprogrammi raames toetatakse ettevõtjate rahvusvahelise müügitulu ja lisandväärtuse kasvule suunatud terviklikke tegevusi mh: tootearendus tegevusi, protsesside arendust, sh tootmiskorraldus, personali- ja organisatsiooni arendust, müügi- ja turundustegevuste elluviimist, uue toodete tootmisega seotud põhivara, sh immateriaalne vara soetamist ning e-kaubanduse edendamist ettevõtetes, sh äriplaanide koostamist veebiarendust, koolitusi. Rakendusuuringute programmi raames toetatakse ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse nõudluse kasvatamist, mille tulemusel suureneb tulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest. Lisaks soodustatakse teadmussiiret ja teadlaste liikumist ettevõtjate teadus- ja arendusasutuste vahel, kasvatatakse ettevõtete väärtust intellektuaalomandi kaudu ja tõstetakse Eesti avalike teadus - ja arendusasustuste motivatsiooni ning valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades. 191 Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 2050, mis toetab Euroopa Liidu roheleppe ja renoveerimislaine strateegiaga seotud kliimaeesmärke. Struktuurivahenditest toetatakse korterelamufondi rekonstrueerimist. Sihtgrupp on korteriühistud ja kohaliku omavalitsuse üksused, kelle omandis on enne 2000. aastat ehitatud korterelamud. Nende elamute netopind kokku on 18 mln m2 ja ning selliseid korterelamuid on 14 000. Sekkumine arvestab Euroopa Komisjoni 2019. aasta111 elamute energiatõhustamise soovitusega, mis tõi välja vajaduse vähendada hoonete energiakulu, mis on Eestis üle Euroopa keskmise. Samuti kaalutakse kliimamuutustele vastupidavuse arvestamise tingimuste seadmist renoveerimistööde projekteerimisel ja elluviimisel. 2.15.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse investeeringuid, mis aitavad võidelda COVID-19 haiguse levikuga ning kriisist tingitud tagajärgedega, tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ning elavdada majandust ja toetada ettevõtete konkurentsivõimet. HVA haiglate infrastruktuuri investeeringuobjektid on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, sh arvestatakse rekonstrueerimisel energiatõhususe saavutamist. Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamisega seotud investeeringute puhul on võetakse arvesse Terviseameti kriisistaabi kaardistust HVA haiglate vajaduste üle. Eelistatakse projekte, mis panustavad Rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamisse, mis puudutavad tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskonna valdkonna ühe prioriteedina riikliku valmisoleku suurendamist nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks. Uuringud on välja valitud lähtudes põhimõttest, et need aitavad hinnata COVID 19 levimust kogu Eestis, tulenevad viiruse levikuperioodil ilmnenud vajadustest, arvestades rahvusvahelise kogemuse ja uuringu kulutõhususega VV nõustamisel. Turismisektoris on ettevõtted kriisi tõttu jäänud peaaegu igasuguse käibe ja rahavoota, 2020 I pooles vähenesid väliskülastajate kulud Eestis 63% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, 2020 novembris peatus majutusasutustes 90% vähem välisturiste kui eelmise aasta samal perioodil ning reisibüroode ja reisiettevõtjate käibed on kukkunud pea 100%. Klientide vähesus võimaldab ettevõtetel tegeleda rohkem hooajaväliste tegevustega, millest ühe suure osas moodustavad investeeringud jätkusuutlikusse kuid vähenenud käive ning rahavoog ei võimalda leida piisavalt rahalisi vahendeid vajalikeks investeeringuteks. Muutunud olud majanduses seoses COVID-19 piirangutega on tekitanud veelgi suurema nõudluse ettevõtetel investeerimaks uutesse konkurentsivõimelisematesse ärimudelitesse, toodetesse ja teenustesse. Tarneahelate ümberkujunemise või katkemise tingimustes moodustuvad ettevõtluses uutel oludele sobivad tarneahelad, mille tugevus ja püsivus sõltub oluliselt selle lülideks olevate ettevõtete võimekusest kohaneda uute oludega. Vähenenud käibed ja rahavood piiravad ettevõtete võimalusi vajalike investeeringute tegemiseks ning ekspordi võimekuse tõstmiseks. 111 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/2019-european-semester-country-report-estonia_en.pdf 192 Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ on aluspõhimõtetes seadnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse olulise vähendamise, et toetada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki. Korterelamufondi rekonstrueerimine tagab 70%-le elanikest turvalised, energiatõhusad ja funktsionaalsed elukohad, mille kasutatavus pikeneb mitmekümne aasta võrra. Korterelamu rekonstrueerimisega saavutav energiatõhusus arvutatakse välja mõõdetud energiatarbimisel põhineva energiamärgisega, mida tehakse enne ja pärast rekonstrueerimise läbiviimist. Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioonide kohaselt tuleb saavutada energiamärgise klass C pärast korterelamu rekonstrueerimist, välja arvatud regionaalsete erisuste korral. Senimaani on toetuste baasil 60% korterelamute rekonstrueerimisest läbi viidud Tallinnas ja Tartus ning nende lähiümbruses. Plaanitud sekkumine on regioonide põhine, kus toetuse määr on sõltuv regiooni kinnisvara turuväärtusega. Madalama kinnisvara turuväärtusega piirkonnas on sekkumise toetusmäär kõrgem. Suuremates linnades Tallinnas ja Tartus on toetuse määr 30%, neid ümbritsevates kohaliku omavalitsuse üksustes (kinnisvara turuväärtus kõrgem kui 500€/m2) ja suuremates keskustes 40% (Elva linn, Haapsalu linn, Keila linn, Kohila alev, Kuressaare linn, Maardu linn, Otepää linn, Paikuse alev, Pärnu linn, Rakvere linn, Rapla linn, Sauga alevik, Uuemõisa alevik, Viljandi linn) ning ülejäänud piirkondades on toetusmäär 50%. Regioonides, kus kinnisvara turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel madalam kui 200 €/m², ja Ida-Virumaal on võimalik 30% toetusmääraga korterelamu rekonstrueerimistöid teostada osaliselt. Samuti võimaldatakse väljaspool Tallinna ja Tartut rekonstrueerimistöödes rakendusüksuse poolt täiendavaid erisusi, mille korral on toetusmäär 10% madalam. 2.15.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puudub. 2.15.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puudub. 2.15.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 98. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõtühi Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeall Aruan k nakateg (2023) ikas dluse ooria M N K saged us CV10 COVID-19 Võimalik ERF N/A - - 1 056 Rakendus Kord testimisvõimekuse e testide REACT 369 üksus aastas toetamine arv -EU CV60 Kõigi EUR ERF N/A - - 31 Rakendus Kord vaktsineerimiskulude REACT 976 üksus aastas väärtus -EU 421 CV63 Ostetud Doos ERF N/A - - 1 849 Rakendus Kord vaktsineerimisdoosid REACT 049 üksus aastas -EU CV64 ELi toetusel Isikud ERF N/A - - 810 Rakendus Kord vaktsineeritud REACT 000 üksus aastas inimesed -EU 193 CV154 COVID-19 patsientide Voodiko ERF N/A - - 150 Rakendus Kord jaoks loodud ht REACT üksus aastas voodikohad -EU CV33 Üksused, mida Üksus ERF N/A - - 140 Rakendus Kord toetatakse võitluses REACT üksus aastas COVID-19 -EU pandeemiaga CV155 Läbiviidud Uuring ERF N/A - - 6 Rakendus- Kord teadusuuringute arv REACT üksus aastas COVID-19 levimuse -EU tõkestamiseks ja monitoorimiseks CV156 Kõrgekvaliteediga Voodiko ERF N/A - - 238 Rakendus Kord voodikohtade arv ht REACT üksus aastas -EU CV77 Abi saavate ettevõtete Ettevõte ERF N/A - - 142 Rakendus Kord arv (kokku) REACT üksus aastas -EU CO34 Arvestuslik CO2 t CO2 ERF N/A - - 1 400 Rakendus Kord vähenemine aastas ekv/a REACT üksus aastas -EU CO31 Paranenud energia- tk ERF N/A - - 2 000 Rakendus Kord tarbimisklassiga REACT üksus aastas kodumajapidamiste -EU arv 109 Rekonstrueeritud m2 ERF N/A - - 262 Rakendus Kord hoonete pindala (m2) REACT 792 üksus aastas -EU 2.15.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.15.5. Tulemusraamistik Ei kohaldu. 2.15.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 99. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF REACT-EU piirkonnakategoo Piirkonnakategooria ei kohaldu. ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 010 791 667 01 186 462 07 186 462 07 186 462 013 15 768 146 364 364 364 014 26 750 000 053 60 106 434 194 055 5 615 555 056 20 320 000 065 5 600 000 071 1 700 000 075 12 334 141 112 37 476 421 2.15.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.16. COVID-19 kriisiga võitlemine Kogu prioriteetne suund on pühendatud REACT-EU-le. 2.16.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. 2.16.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.16.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine "Eesti 2035" seab üheks oma sihiks viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. Selleks toetatakse erinevate sihtrühmade haridussüsteemi ja tööturule naasmist ning konkurentsivõime parandamist. Eesti sihiks on ka arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene, kes on terviseteadlik, käitub enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Täpsemad strateegilised eesmärgid ja meetmed on kirjeldatud rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030. Euroopa Semestri riigipõhised soovitused 2020. ja 2021. aastaks suunavad võtma kasutusele kõiki vajalikke meetmeid COVID-19 pandeemiale tulemuslikuks reageerimiseks, suurendama sotsiaalse turvavõrgu piisavust, sh töötushüvitiste katmise laiendamise kaudu, tuleb parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust, leevendada tervishoiutöötajate nappust ja tugevdada esmatasandi arstiabi. Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seadis eesmärkideks tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine, leevendades võimalikku mõju inimeste sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele, igapäevasele toimetulekule. Eesmärkideks on 195 töötuse kasvu pidurdumine, abivajajate toimetuleku tagamine, inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamine, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamine. Rahandusministeerium prognoosib, et COVID-19 kriisi mõjul kasvab tööpuudus kiirelt ja taastumine saab olema aeglane. 2019. a oli registreeritud töötuid keskmiselt päevas arvel ca 32 100, 2021. a on see arv prognoosi kohaselt ca 57 400, seejärel hakkab töötute arv vähenema ning jõuab 2023. aastaks ca 48 000-ni. Peamiselt suureneb registreeritud töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud, kuid kasvab ka vähenenud töövõimega töötute arv. Praeguses tööturuolukorras on oluline nii hõives püsimise toetamine kui kriisi mõjul töö kaotanud inimeste võimalikult sujuv tööle aitamine, et ennetada pikaajalist töötust. Kriisist taastumiseks tuleb suurendada ümber- ja täiendõppe ning tööturumeetmete mahtu. Eesmärk on hoida töötuks jäänuid aktiivsetena, viia nende oskused vastavusse tööturul nõutavaga ja aidata neil teha karjäärivalikuid. Oluline on lühendada töötuse kestvust ning aidata tööle isikud, kelle tööle saamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud, leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Eesmärk on tagada vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes oskaks juhendada käte hügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on tõstnud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali töötamaks lastega ning paremini mõistmaks laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabi süsteemi, tõsta vägivalla ja traumade ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteeti. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. Tabel 100. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaj Üldine Algv Alg- Baasa Sihtväärt And Aru D onna a väljundn äärt ja asta us (2023) mea and kateg puhul äitaja, us sihtv M N K llika luse ooria kasut mille äärt s sag atav alusel use edu mõõt eesmärke mõõt s ühik püstitata ühik kse C CVR1 N/A Isikud CV31 979 Isiku 2019 - - 8 Sotsi Kor V Osalejad, kes d 7 aalm d R säilitavad 8 inist aast 1 oma töö kuus eeri as kuud pärast um koolitust (COVID-19) C Osalejad, kes N/A Isikud CV31 36 % 2014 - - 4 Sotsi Kor R on asunud 0 aalm d kuue kuu inist 196 0 jooksul eeri aast 6 pärast um as programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 2.16.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.16.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid COVID-19 puhangust tingitud majanduskriisile reageerimiseks on lisaks juba töö kaotanud inimestele teenuste osutamisele prioriteediks tööturule sisenemist soosivate, tööturult väljalangemist ennetavate ja töötamist toetavate teenuste pakkumine nii töö kaotamise ohus olevatele kui ka koondatavatele inimestele. Osutatakse tööturuteenuseid vähemkonkurentsi- võimelistele sihtrühmadele, et ennetada töötuks jäämist ning toetada hõives püsimist või hõivesse sisenemist. COVID-19 valmisoleku tagamiseks rahastatakse nakkushaigustega toimetuleku nõustamist sotsiaalteenuseid pakkuvate asutustele, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks praktika läbiviimist ning vaimse tervise ja ohvriabiteenuseid. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks, toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabiseaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ning ohvriabi teenuse raames osutatavaks õigusabiks. 2.16.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Tööturuteenuste rahastamisel on tegemist prioriteetse suuna 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ jätkurahastamisega. Eelistatakse projekte, mis aitavad ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“ ja strateegiadokumendi „Eesti 2035“ püstitatud eesmärkidesse viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. Tegevuste 197 rakendamisel arvestatakse, et need panustaksid meeste ja naiste võrdsemate võimaluste edendamisse tööturul. Üldhooldekodude ja erihoolekandeasutuste ja teiste sotisaalteenuseid pakkuvate asutuste infektsioonialast nõustamist ja koolitust pakutakse Eesti erinevatele piirkondadele. Tervishoiutöötajate eelkõige õdede järelkasvu tagamiseks viiakse läbi praktikat tervishoiuteenuse osutajate juures üle kogu Eesti. Vaimse tervise ja ohvriabiteenuse tegevuste elluviimisel arvestatakse et sihtrühm on süüteo, vägivalla, hädaolukorra või muu traumeeriva mõjuga sündmuse ohvriks langenud inimesed. Eesmärk on sihtrühma toimetulekuvõime säilitamine või taastamine ning tegevusi viiakse ellu üle Eesti Sotsiaalkindlustusameti koordineerimisel. 2.16.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.16.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.16.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 101. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõt- Fond Piirkon Sihtväärtus Andme- Aruandluse ühik nakateg (2023) allikas sagedus ooria M N K CV31 COVID-19 Isikud ESF Ei 4 Rakendus Kord aastas pandeemiaga REACT kohaldu 158 -üksus võitluses toetatud -EU osalejate arv CV30 ESFi meetmete EUR ESF Ei 12 7 Rakendus Kord aastas väärtus võitluses REACT kohaldu 60 -üksus COVID-19 mõjuga -EU 000 198 2.16.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 ja 13 saavutamisse Prioriteetses suunas elluviidavate meetmete eesmärk on arendada ja pakkuda teenuseid, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemal olnud sihtrühmade hõivatust, toetada töötusriskis isikute tööl püsimist ja tööturult väljalangemise ennetamist ning aitavad seeläbi saavutada ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärke. Tööturuteenuste pakkumise mitmekesistamise kaudu on tööturule oluliselt paremini kaasatud tööturul kehvemas positsioonis olevad inimesed. Tööturule kaasatuse suurendamise kaudu vähendatakse riske, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2019. a seisuga 99,8 % (hõivatuid sektoris 79,2 % koguhõivest)112. Seosed temaatiliste eesmärkidega 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 on kaudsemad. 2.16.5. Tulemusraamistik Ei kohaldu. 2.16.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 102. Sekkumiskategooriad. Fond ja ESF REACT-EU. piirkonna- Piirkonnakategooriat ei määratleta. kategooria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 102 9 000 000 01 12 760 000 07 12 760 000 07 12 760 000 02 12 760 000 112 3 760 000 2.16.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.17. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF REACT-EU) Kogu prioriteetne suund on pühendatud REACT-EU-le. 2.17.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat 112 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2019 Estonia. 199 Ei kohaldu. 2.17.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.17.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud. Oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Arendatakse infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks on elektrooniline taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire), omavahel on seotud erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust ning aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 103. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. ID Näitaja Näitaja puhul Algvää Baas Sihtväärtus Andmeallika Aruandlus kasutatav rtus aasta (2023) s e sagedus mõõtühik M N K 372 Rikkumiste % 0,63 2013 Alla Auditeeriv Kord aastas veamäär 2 asutus 200 2.17.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.17.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on lisanduv tegevus. Seoses REACT-EU vahendite lisandumisega on tehnilise abi raames kolm eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi, ERF REACT-EU ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest hüvitatakse struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tehnilise abiga toetatakse rakenduskava eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist, seiret ning hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu rakenduskava tulemuslikkust. Toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2021+ perioodi ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevused (sh partnerite võimekuse tõstmine); – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tehnilise abi kulutused ja seotud väljundnäitajate täitmine jagatakse alates 1.01.2021 REACT-EU vahendite kasutuselevõtuga seoses pro-rata ERF, ERF REACT-EU ja ÜF vahel. 2.17.4. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 104. Väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõt Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aru- -ühik kategooria (2023) allikas andluse M N K sagedus 201 371 Tehnilisest abist FTE ERF - - - 28 Korraldus Kord kaasrahastatud REACT -asutus aastas struktuurivahendite -EU administratsiooni töötajate arv 370 Rakendusasutustele ja Tk ERF - - - 6 Korraldus Kord rakendusüksustele REACT -asutus aastas suunatud koolitus- ja -EU seminaripäevade arv 2.17.5. Sekkumiskategooriad Tabel 105. Sekkumiskategooriad Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 2 886 000 01 3 700 000 07 3 700 000 122 407 000 123 407 000 202 3. Rahastamiskava 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad Tabel 106. 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. 2021. 2022. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Kokku Kokku Põhieral Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr dis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 1 ERF Vähem 219 14 230 14 731 240 15 247 15 259 16 270 17 280 17 N/A N/A 1 749 111 arenenud 978 041 786 071 989 382 364 789 260 548 041 236 997 936 418 978 665 piirkond 187 161 773 250 292 893 249 677 554 334 681 864 034 042 2 ERF Ülemineku- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 N/A N/A 0 0 piirkond 3 ERF Enam 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 N/A N/A 0 0 arenenud piirkond 4 ERF Kokku 219 14 230 14 240 15 247 15 259 16 270 17 280 17 N/A N/A 1 749 111 978 041 786 731 989 382 364 789 260 548 041 236 997 936 418 978 665 187 161 773 071 250 292 893 249 677 554 334 681 864 034 042 5 ESF Vähem 68 4 397 72 4 613 75 4 817 77 4 940 79 5 063 82 5 274 85 5 488 N/A N/A 541 988 34 arenenud 892 380 277 444 472 392 396 207 333 828 632 393 984 394 929 595 piirkond 279 286 477 578 303 163 843 038 6 ESF Ülemineku- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 N/A N/A 0 0 piirkond 7 ESF Enam 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 N/A N/A 0 0 arenenud piirkond 203 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. 2021. 2022. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Kokku Kokku Põhieral Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr dis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 8 ESF Kokku 68 4 72 4 613 75 4 77 4 79 5 82 5 85 5 N/A N/A 541 988 34 892 397 277 444 472 817 396 940 333 063 632 274 984 488 929 595 279 380 286 477 392 578 207 303 828 163 393 843 394 038 9 Eriotst Ei kohaldu 0 Ei 0 Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei N/A N/A Ei Ei arbelis kohal kohald kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohaldu kohal ed du u du du du du du du du du du du du eraldis ed noorte tööhõi ve algatu sele 1 ÜF Ei kohaldu 125 7 996 131 8 418 138 8 817 141 9 037 147 9 415 153 9 817 159 10 N/A N/A 997 842 63 0 277 409 887 321 148 986 582 191 506 290 812 833 628 189 596 692 066 033 448 666 206 714 463 051 081 1 ÜF Kokku 125 7 131 8 418 138 8 141 9 147 9 153 9 159 10 N/A N/A 997 842 63 1 277 996 887 321 148 817 582 037 506 415 812 817 628 189 596 692 066 409 033 448 986 666 191 206 290 714 833 463 051 081 1 ERF Eriotstarbel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 N/A N/A 0 0 2 ised eraldised äärepoolsei matele piirkondad ele või põhja- poolseimat e 204 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. 2021. 2022. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Kokku Kokku Põhieral Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr dis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv piirkondad ele 1 ERF Ei kohaldu N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A 160 49 29 670 190 162 N/A 3 REAC (N/A) 2 131 233 364 T_EU 1 ESF Ei kohaldu N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A 12 760 12 760 N/A 4 REAC (N/A) 000 000 T_EU 1 YEI Ei kohaldu N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A 5 REAC (N/A) T-EU 1 REAC Ei kohaldu N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A 173 25 29 670 202 922 N/A 6 T-EU (N/A) 2 131 233 364 kokku 1 Kokku 414 26 434 27 454 29 466 29 486 31 506 32 526 33 173 29 67 3 209 7 147 434 951 762 610 017 344 766 100 027 486 328 611 613 252 0 233 492 172 952 532 950 092 836 175 670 137 647 186 672 211 907 170 479 131 867 161 205 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) Tabel 107. Rahastamiskava. Te Liidu ad- toetuse Riigi toetuse arvutamise soovituslik jaotus 100%- 100%- mi Põhieraldis Tulemusreserv lise lise sek põhimõte kaasra kaasra s Tulemu hasta hasta sreservi (Rahastami Kaas- mise mise osatähts Piirkonnak s-kõlblikud Liidu Riigi Toetus rahasta- Prioriteet Fond määr määr us kogu ategooria kulud toetus toetus Riigi kokku mise Riigi 2020.- 2021.- EIP liidu kokku või era- määr avaliku 2021. 2022. toe Liidu Riigi Liidu Riigi toetuse avaliku sektori aruan aruan - toetus puhul sektori toetus toetus toetus sektori toetus deaast deaast tus [1] toetus rahastamis- al al ed kõlblikud kulud) -1 (f) = (k)= (b) (l) (b) = (c) (e) = (a) (h)=(a)- (i) = (b) (a) (c) (d) (a)/(e) (3) (g) (j) * =(j)/(a) + (d)) + (b) (j) – (k) (2) ((j)/(a)) *100 1. ERF Vähem Rahastamis- 282 650 49 879 49 879 0 332 529 85,00% x 216 807 38 260 65 843 11 619 23,29% Ühiskonna arenenud kõlblikud 362 476 476 838 283 110 079 366 vajadustele piirkonnad kulud kokku vastav haridus ja ESF Vähem Rahastamis- 192 940 34 048 33 376 671 407 226 988 85,00% x 181 363 32 005 11 576 2 042 6,00% hea arenenud kõlblikud 211 273 866 484 798 377 413 896 ettevalmist piirkonnad kulud kokku us osalemaks tööturul 206 2. Sotsiaalse ERF Vähem Rahastamis- 204 654 91 886 84 386 7 499 296 540 69,01% x 204 654 91 886 0 0 0,00% kaasatuse arenenud kõlblikud 743 120 794 326 863 743 120 suurendami piirkonnad kulud kokku ne ESF Vähem Rahastamis- 141 465 27 348 27 161 186 424 168 814 83,80% x 133 103 25 731 8 362 1 616 5,91% arenenud kõlblikud 851 420 996 271 055 710 796 710 piirkonnad kulud kokku 3. Tööturule ESF Vähem Rahastamis- 203 605 37 447 37 447 0 241 052 84,47% x 191 388 35 200 12 216 2 246 6,00% juurdepääs arenenud kõlblikud 301 180 180 481 983 349 318 831 u piirkonnad kulud kokku parandami ne ja tööturult väljalange mise ennetamine 4. ERF Vähem Rahastamis- 588 717 296 222 56 827 239 395 884 940 66,53% x 588 717 296 222 0 0 0,00% Kasvuvõime arenenud kõlblikud 467 767 017 750 234 467 767 line piirkonnad kulud kokku ettevõtlus ja seda toetav ESF Vähem Rahastamis- 10 200 1 800 1 800 0 12 000 85,00% x 9 548 1 685 651 064 114 894 6,38% teadus- ja arenenud kõlblikud 000 000 000 000 936 106 arendusteg piirkonnad kulud kokku evus 5. Väikese ERF Vähem Rahastamis- 438 538 80 794 43 558 37 236 519 333 84,44% x 409 990 75 535 28 548 5 259 6,51% ja keskmise arenenud kõlblikud 775 732 041 691 507 657 134 118 598 suurusega piirkonnad kulud kokku ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsi võime tugevdamin e 207 6. ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 260 590 301 712 39 547 262 165 562 302 46,34% x 245 194 283 887 15 395 17 824 5,91% Energiatõh kõlblikud 149 509 208 301 658 766 662 383 847 usus kulud kokku 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 180 019 31 768 31 372 396 210 211 788 85,00% x 168 057 29 657 11 962 2 111 6,65% kõlblikud 854 211 001 065 129 142 724 069 kulud kokku 8. Roheline ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 110 937 19 577 18 778 798 365 130 515 85,00% x 103 928 18 340 7 008 1 236 6,32% infrastrukt kõlblikud 794 259 894 053 964 407 830 852 uur ja kulud kokku hädaolukor dadeks valmisoleku suurendami ne 9. ERF Vähem Rahastamis- 93 819 16 556 16 556 0 110 375 85,00% x 87 585 15 456 6 233 1 100 6,64% Linnapiirko arenenud kõlblikud 149 321 321 470 450 256 699 065 ndade piirkonnad kulud kokku jätkusuutlik areng 10. ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 470 677 106 699 70 006 36 692 577 377 81,52% x 441 352 100 051 29 325 6 647 6,23% Jätkusuutlik kõlblikud 882 304 657 647 186 739 504 143 800 transport kulud kokku 11. IKT ERF Vähem Rahastamis- 79 175 13 972 4 569 9 402 93 147 85,00% x 73 914 13 043 5 260 928 360 6,64% teenuste arenenud kõlblikud 270 107 495 612 377 564 747 706 taristu piirkonnad kulud kokku 12. ERF Vähem Rahastamis- 109 460 19 316 19 316 0 128 777 85,00% x 103 681 18 296 5 779 1 019 5,28% Haldusvõim arenenud kõlblikud 907 631 631 538 467 730 440 901 ekus piirkonnad kulud kokku 208 ESF Vähem Rahastamis- 28 372 5 006 5 006 0 33 379 85,00% x 26 584 4 691 1 788 315 608 6,30% arenenud kõlblikud 604 931 931 535 157 323 447 piirkonnad kulud kokku 13. ERF Vähem Rahastamis- 64 067 11 306 11 306 0 75 373 85,00% x 64 067 11 306 0 0 0,00% Tehniline arenenud kõlblikud 347 003 003 350 347 003 abi piirkonnad kulud kokku 14. ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 39 308 6 936 6 936 0 46 245 85,00% x 39 308 6 936 0 0 0,00% Tehniline kõlblikud 998 882 882 880 998 882 abi kulud kokku 15. COVID- ERF Ei kohaldu Rahastamis- 186 462 46 386 397 636 45 988 232 848 80,08% x 186 462 46 386 0 0 0,00% 19 kriisiga REACT kõlblikud 364 437 636 801 364 437 võitlemine -EU kulud kokku 16. COVID- ESF Ei kohaldu Rahastamis- 12 760 0 0 0 12 760 100,00% x 12 760 0 0 0 0,00% 19 kriisiga REACT kõlblikud 000 000 000 võitlemine -EU kulud kokku 17. ERF Ei kohaldu Rahastamis- 3 700 652 942 652 942 0 4 352 85,00% x 3 700 652 942 0 0 0,00% Tehniline REACT kõlblikud 000 942 000 abi -EU kulud kokku Kokku ERF Vähem Rahastamis- 1 861 579 934 286 399 293 534 2 441 76,24 % 1 749 560 006 111 665 19 927 6,00% arenenud kõlblikud 084 020 157 778 379 018 177 418 978 866 042 291 piirkonnad kulud kokku Kokku ERF Üleminekupi Rahastamis- irkonnad kõlblikud kulud kokku Kokku ERF Enam Rahastamis- arenenud kõlblikud piirkonnad kulud kokku 209 Kokku ERF Eriotstarbeli Rahastamis- sed kõlblikud eraldised kulud kokku äärepoolsei matele piirkondadel e või põhjapoolsei mate piirkondadel e Kokku ESF[4] Vähem Rahastamis- 576 583 105 650 104 792 857 831 682 234 84,51% 541 988 99 313 34 595 6 336 6,00% arenenud kõlblikud 967 804 973 771 929 865 038 939 piirkonnad kulud kokku Kokku ESF[6] Üleminekupi Rahastamis- irkonnad kõlblikud kulud kokku Kokku ESF[7] Enam Rahastamis- arenenud kõlblikud piirkonnad kulud kokku Kokku ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 1 061 466 694 166 641 300 052 1 528 69,46% 997 842 438 873 63 692 27 820 6,00% kõlblikud 534 677 165 642 523 228 842 596 597 080 568 kulud kokku Kokku ERF Ei kohaldu Rahastamis- 190 162 47 039 1 050 45 988 237 201 80,17% 190 162 47 039 0 0 0,00% REACT kõlblikud 364 379 743 636 743 364 379 -EU kulud kokku Kokku ESF Ei kohaldu Rahastamis- 12 760 0 0 0 12 760 100% 12 760 0 0 0 0,00% REACT kõlblikud 000 000 000 -EU kulud kokku Kokku REACT Ei kohaldu Rahastamis- 202 922 47 039 1 050 45 988 249 961 81,18% 202 922 47 039 0 0 0,00% -EU kõlblikud 364 379 743 636 743 364 379 kulud kokku Kõik kokku Rahastamis- 3 1 199 31 558 885 640 433 4 901 44 75,53% 3 1 145 23 209 952 54 084 5,67% kõlblikud 702 125 8 505 136 369 3 533 492 172 3 707 161 798 kulud kokku 028 867 210 Tabel 108. Noorte tööhõive algatus – ESFi vahendid ja noorte tööhõive algatuse eriotstarbelised eraldised. Ei kohaldu. 211 Tabel 109. Rahastamiskava jaotus prioriteetse suuna, fondi, piirkonnakategooria ja temaatilise eesmärgi kaupa. Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 1. Ühiskonna vajadustele ERF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 282 650 362 49 879 476 332 529 839 vastav haridus ja hea piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja ettevalmistus osalemaks pidevõppesse tööturul ESF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 192 940 211 34 048 273 226 988 484 piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 2. Sotsiaalse kaasatuse ERF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning 204 654 743 91 886 120 296 540 863 suurendamine piirkonnad vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine ESF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning 141 465 851 27 348 420 168 814 271 piirkonnad vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 3. Tööturule juurdepääsu ESF Vähem arenenud 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja 203 605 301 37 447 180 241 052 481 parandamine ja tööturult piirkonnad tööjõu liikuvuse toetamine väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ERF Vähem arenenud 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja 588 717 467 296 222 767 884 940 234 ettevõtlus ja seda toetav piirkonnad innovatsiooni edendamine teadus- ja arendustegevus ESF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 10 200 000 1 800 000 12 000 000 piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 5. Väikese ja keskmise ERF Vähem arenenud 3. VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD 274 729 201 50 615 073 325 344 274 suurusega ettevõtete piirkonnad puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori arendamine ja piirkondade (EMKFi puhul) konkurentsivõime konkurentsivõime suurendamine tugevdamine ERF Vähem arenenud 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja 163 809 574 30 179 659 193 989 233 piirkonnad tööjõu liikuvuse toetamine 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku 260 590 149 301 712 509 562 302 658 toetamine kõikides sektorites 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning 180 019 854 31 768 211 211 788 065 ressursitõhususe edendamine; 212 Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 8. Roheline infrastruktuur ÜF Ei kohaldu 5. Kliimamuutustega kohanemise, 57 692 720 10 181 068 67 873 788 ja hädaolukordadeks riskiennetamise ja -juhtimise edendamine valmisoleku suurendamine ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning 53 245 074 9 396 191 62 641 265 ressursitõhususe edendamine; 9. Linnapiirkondade ERF Vähem arenenud 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku 44 819 149 7 909 262 52 728 411 jätkusuutlik areng piirkonnad toetamine kõikides sektorites ERF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning 49 000 000 8 647 059 57 647 059 piirkonnad vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 10. Jätkusuutlik transport ÜF Ei kohaldu 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute 470 677 882 106 699 304 577 377 186 kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine 11. IKT teenuste taristu ERF Vähem arenenud 2. IKTle juurdepääsu, selle tehnoloogia 79 175 270 13 972 107 93 147 377 piirkonnad kasutamise ning kvaliteedi parandamine 12. Haldusvõimekus ERF Vähem arenenud 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade 109 460 907 19 316 631 128 777 538 piirkonnad institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine ESF Vähem arenenud 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade 28 372 604 5 006 931 33 379 535 piirkonnad institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine 13. Tehniline abi ERF Vähem arenenud 64 067 347 11 306 003 75 373 350 piirkonnad 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu 39 308 998 6 936 882 46 245 880 15. COVID-19 kriisiga ERF Ei kohaldu 13. COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist 186 462 364 46 386 437 232 848 801 võitlemine REACT- väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega EU võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. 16. COVID-19 kriisiga ESF Ei kohaldu 13. COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist 12 760 000 0 12 760 000 võitlemine REACT- väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega EU võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. 213 Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 17. Tehniline abi ERF Ei kohaldu 3 700 000 652 942 4 352 942 REACT- EU Kokku 3 702 125 028 1 199 318 505 4 901 443 533 214 Tabel 110. Soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks. Soovituslik toetuse summa, mida Osatähtsus rakenduskava Prioriteetne suund tuleb kasutada kliimamuutuse kogu eraldistes (%) eesmärkide tarbeks (eurodes) 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks 0,0 0,00% tööturul 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 0,0 0,00% 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 0,0 0,00% 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 87 743 227, 8 2,39% 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade 14 527 420,40 0,40% konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus 260 590 149,00 7,10% 7. Veekaitse 28 853 224,00 0,79% 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 78 990 749,60 2,15% 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 17 927 659,60 0,49% 10. Jätkusuutlik transport 66 699 654,4 1,82% 11. IKT teenuste taristu 0,0 0,00% 12. Haldusvõimekus 0,0 0,00% 13. Tehniline abi 0,0 0,00% 14. Tehniline abi 0,0 0,00% 15. COVID-19 kriisiga võitlemine 50 609 813,00 1,37% 16. Tööturg ja sotsiaalne kaasatus 0,0 0,00% 17. Tehniline abi 0,0 0,00% Kokku REACT-EU 50 609 813,00 1,37% Kokku 605 941 897,80 16,37% 215 4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis Arvestades Eesti regionaalseid iseärasusi, vajavad suuremad linnapiirkonnad (koos oma tagamaaga), piirkondlikud keskused (eeskätt maakonnakeskused) ning tagamaaks olevad maapiirkonnad erinevat lähenemist. Suuremate linnapiirkondade puhul on väljakutsed seotud linnaruumi arendamise, alakasutatud alade taaselavdamise, energiasäästu ja säästliku transpordisüsteemi arendamisega. Lahendamist vajavad viimastel aastakümnetel toimunud valglinnastumisest tulenevad kitsaskohad lähitagamaal. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi on piirkondlikel keskustel oluline roll piirkonna tööhõive ja erinevate teenuste tagamise seisukohast. Piirkondlikud keskused ei ole piisaval määral seda rolli täita suutnud ja nende elanikkond on viimase kümne aasta jooksu oluliselt vähenenud. Tuleb luua tingimused uute töökohtade tekkeks, ning panustada kvaliteetsete ja mitmekesiste avalike teenuste arendamisse. Keskuse ja tagamaa koostoime tugevdamiseks on oluline transporditaristu ning ühistranspordi arendamine, KOV koostöö teenuste osutamisel, planeerimisel ja piirkondliku arendustegevuse elluviimisel. Piirkondlikke keskusi ja nende tagamaad käsitletakse ühtsete toimealadena. Maapiirkondades toimub rahvastiku jätkuv vähenemine suuremate linnapiirkondade rahvastiku kasvu taustal. Sealsete elanike igapäevaelu on järjest rohkem seotud linnadega. Elanikkonna vähenemine suurendab avalike teenuste osutamise kulusid ning seab surve alla nende kättesaadavuse ja kvaliteedi. Oludega kohanemiseks tuleb teenuste arendamisel pöörata maapiirkondadele ja hõrealadele omaette tähelepanu, kasutades võimalusel uudseid lahendusi, sh e-lahendusi. Saartele on oluline püsivate ja jätkusuutlike ühenduste tagamine. Eraldi tähelepanu nõuab Ida- Viru regioon ,kuhu on kuhjunud probleemid, mis seotud eeskätt struktuurse tööpuuduse, madala ettevõtlusaktiivsuse, keskkonnaprobleemide ning lõimumise temaatikaga. Oluline on selle piirkonna parem sidustamine ülejäänud Eestiga. Piirkondade sisemised arengueeldused ja ressursid on ebapiisavalt rakendatud. Arengu ühtlustamisel on võtmetähtsusega sisemise potentsiaali oskuslikum ärakasutamine. Suurematel linnapiirkondadel on tugev potentsiaal oma eripära väljaarendamiseks. Eeskätt Tallinn ja Tartu peavad tugevdama oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ida-Virumaal, Põhja-, Kagu- ja Lääne- Eestis tuleb arukalt kasutada nende spetsiifilisi ressursse ja eeliseid nt turismisektoris, logistikas ja looduses. Integreeritud lähenemist linnapiirkondade arengule käsitletakse peatükis 4.2. Toimepiirkondades, mis vastavad üldjoontes maakonna tasandile (LAU 1), rakendatakse integreeritud territoriaalse arengu põhimõtteid prioriteetse suuna 5 alaeesmärgi 2 raames. Sekkumise aluseks on ERF määruse artikkel 5 lg 8b investeerimisprioriteet. Integreeritud territoriaalne lähenemine tugineb maakondlikel arengukavadel, milles määratletakse piirkondlikud prioriteedid. Selle alusel koostatakse tegevuskavad, milles määratletakse prioriteetsed tegevused, sh struktuurivahenditest rahastamiseks.. Koos tegevuskavadega töötatakse maakondades välja ka kavad, milles määratletakse n-ö pehmed tegevused tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on saavutada erinevate riiklike ja piirkondlike tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud meetmete parem koordineeritus ja tulemuslikkus. Tegevused on otseselt seotud ESF-st, siseriiklikest vahenditest ja LEADER lähenemisest toetatavate sekkumistega. 216 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel Kogukonna juhitud kohaliku algatuse (edaspidi CLLD) rakendamise peamine põhjus tuleneb vajadusest suunata kohalikku algatust kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevate lahenduste leidmisele. CLLD lähenemisest lähtutakse Maaelu arengukava ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava elluviimisel vastavalt Leader-meetme ning kalanduspiirkondade arendamise meetme kaudu. Integreeritud lähenemine teiste ESI fondidega tagatakse eelkõige läbi planeerimise ning eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamise. Eelarveliste otsuste tegemisel vaadatakse kõiki vahendeid (sh erinevaid EL toetusfonde) koos ning vajadusel ühtlustatakse nende kasutamist. Erinevate instrumentide, sh CLLD omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Lisaks peab kogu ESI fondide kasutust korraldav administratsioon toetama toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid, sh kohalikul tasandil jooksva nõustamise, juhendmaterjalide ja koolituste kaudu erinevate ESI fondide toetusvõimalustest. CLLD lähenemise põhimõtteid arvestatakse struktuurivahendite kasutamisel osaliselt. Kuna struktuurivahenditest toetatavate sekkumistega panustatakse eesmärkidesse, mille raames tuleb võrreldaval tasemel tulemused saavutada kogu riigis, ei saa sedalaadi sekkumiste elluviimist jätta sõltuma asjaolust, kas konkreetne Leader-tegevusgrupp või kalanduspiirkonna tegevusgrupp konkreetse sekkumise oma prioriteetide hulka valib. Võimalusi kohalike tegevusgruppide osalemiseks seesuguste sekkumiste ettevalmistamisel ja elluviimisel käsitleti ettevalmistavatel aruteludel. Kohalike tegevusgruppide kogemusi ja teadmisi saab kasutada erinevate ESI fondide sekkumiste tarvis alusdokumentide väljatöötamisel koostöös sekkumiste eest vastutajate ja erinevate partneritega: selles protsessis määratletakse oodatavast tulemusest lähtudes konkreetsemalt mh sekkumise sihtrühm(ad), abikõlblikud tegevused ja kulud ning projektide valiku kriteeriumid. Kui kohalikud tegevusgrupid või nende liikmed on struktuurivahendite sekkumiste raames toetuse taotlejatena abikõlblikud, saavad nad osaleda toetuse taotlemisel võrdselt teistega ning taotlemisedu korral viia projekte ellu struktuurivahendeid kasutades. CLLDga analoogset alt-üles kogukonna-põhist lähenemist rakendatakse struktuurivahendites regionaalsete konkurentsivõimet toetavate meetmete puhul. 4.2. Linnade säästev areng Linnade jätkusuutliku arengu toetamist kavandatakse eeskätt prioriteetse suuna 9 „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ kaudu, mida rahastatakse ERFist. Vajadusel kasutatakse ESFi tüüpi tegevuste elluviimisel ristfinantseerimist. Prioriteetsest suunast rahastatakse tegevusi, mis on suunatud linnapiirkondade arengu oluliste kitsaskohtade lahendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse säästliku liikuvuskeskkonna loomisele eesmärgiga kahandada autoga liikumiste osakaalu ning seeläbi vähendada CO2-emissiooni. Samuti panustatakse lapsehoiuvõimaluste nappuse probleemi lahendamisse eesmärgiga parandada lapsevanemate hõivevõimalusi ning vähendada linnapiirkonna siseseid sundliikumisi. Ida-Viru suuremates linnades keskendutakse mahajäänud ja alakasutatud linnaalade taaselavdamisse eesmärgiga suurendada nende linnade atraktiivsust ettevõtjatele ja parandada nende elukvaliteeti. Infrastruktuuri rajamisel kasutatakse võimalusel rohelise infrastruktuuri lahendusi. ESF tegevusi, mis toetavad linnapiirkondade jätkusuutliku arengu eesmärke, on kirjeldatud peatükis 2.9.1. Prioriteetsest suunast toetatavad integreeritud tegevused peavad põhinema vastava linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial. Need koostatakse linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevatest arengukavadest lähtuvalt, mis on oma olemuselt integreeritud tegevuskavad ja käsitlevad kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusvaldkondi. Strateegias käsitletakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu majanduslike, keskkonnaalaste, 217 kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete valdkondade võtmeprobleeme ja eesmärke. Strateegia koostatakse ning kinnitatakse kõigi vastava linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Suuremate linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksuste näol on üldjuhul tegemist keskmisest võimekamate omavalitsustega, samuti on enamikus linnapiirkondades olemas keskuslinna ja tagamaa omavalitsusüksuste koostöö kogemus. Valdkondades, mida toetatakse prioriteetsest suunast 9, on linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik esitada taotlusi ERFi rahastuse saamiseks. Projektivalik delegeeritakse hindamiskomisjonile, kes valib hindamisjuhendile tuginedes projektid välja vastavaks tunnistatud taotluste seast. Hindamiskomisjon koosneb linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatest. Projektivalikul tuginetakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegias toodud eesmärkidele, prioriteetse suuna eesmärkidele ja muudele meetmete tingimustes sätestatavatele kriteeriumidele. Eelistatakse kompleksseid projekte, mis lahendavad probleemi terviklikult ühel konkreetsel maa-alal või parandavad mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Linnade jätkusuutliku arengu prioriteetset suunda rakendatakse neis linnapiirkondades, mille elanike arv ületab 50000 inimest. Linnapiirkonnaks loetakse keskuslinna ning seda ümbritsevat tiheasustusega tagamaad. Linnapiirkonna täpse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse tiheasustusega ala ning kasvava rahvastikuga ala ulatus ning igapäevase tiheda pendelrände ulatus. Tabel 111. Linnade säästva arengu integreeritud meetmed – ERFi ja ESFi toetuste soovituslikud summad. Fond ERFi ja ESFi toetus Osatähtsus fondist (soovituslikud summad) rakenduskavale (eurodes) eraldatavatest kogusummadest Kokku ERF 93 819 149 € 5,04% Kokku ESF 0€ 0€ Kokku ERF+ESF 93 819 149 € 5,04% 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud ITI mehhanismi määruse (EL) nr 1303/2013 tähenduses ei rakendata, kuid regionaalarengu probleemide lahendamisel kasutatakse linnapiirkondade ja maakondade tasandil integreeritud lähenemist, mida käsitletakse peatükis 4. Soovituslik rahaline eraldis integreeritud territoriaalsete investeeringute jaoks, mis ei hõlma punktis 4.2 osutatud investeeringuid. Ei kohaldu. 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis Kooskõlas määruse 1304/2013 artikli 10 lõikega 2 ei kavanda Eesti eraldiseisvat prioriteetset suunda riikidevahelises koostöös ellu viidavate tegevuste toetamiseks. Samas määratletakse erinevate prioriteetsete suundade raames kavandatavate sekkumiste tarvis tingimuste 218 väljatöötamisel, kas sekkumise eesmärgi saavutamiseks on kavas toetada ka väljaspool Eestit paiknevate elluviijate tegevusi ning missugustel eeldustel ja tingimustel seda tehakse. Näiteks on rahvusvahelises koostöös, sh väljaspool rakenduskava piirkonda, ellu viidatavate tegevuste toetamise võimalus kavandamisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, sh rahvusvahelises koostöös kavandatava tipptasemel taristu rajamises ning kasutuses osalemiseks. Sarnaselt toetati riikidevahelises koostöös osalemist ka programmiperioodil 2007-2013. Rahvusvaheliste kogemuste kasutamist ning koostööd eesmärkide saavutamisel kavandatakse ka teistes valdkondades. 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud Interregionaalsed ja rahvusvahelised koostöötegevused: selle rakenduskava raames otseselt kavandatud ei ole. Prioriteetsete suundade raames sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel saab asjakohastel juhtudel näha ette võimaluse rahvusvaheliste koostöötegevuste abikõlblikuna käsitlemiseks, lähtudes ELi vahendite kasutamise eesmärkidest ja sekkumiste suunitlusest ning eripärast. Makroregionaalsete strateegiate – ELi Läänemere piirkonna strateegia – eesmärkidesse panustamise koordineerimise tagamise mehhanismid on kajastatud Partnerlusleppe punktis 3.1.4. 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. 219 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.6. 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll 7.1. Asjaomased asutused ja organid Tabel 112. Asjaomased asutused ja organid. Asutus/organ Asutuse/organi nimi ja Asutuse/organi juhataja (ametikoht) osakonna või üksuse nimi Liikmesriik Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Korraldusasutus Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Rahandusministeeriumi Rahandusministeerium, eelarvepoliitika asekantsler, alates alates 1.09.2018 Riigi 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse Tugiteenuste Keskus peadirektori asetäitja Sertifitseerimisasutus113 - - Auditeeriv asutus Rahandusministeerium Finantskontrolli osakonna juhataja Organ, kellele komisjon Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Euroopa Liidu maksete maksed teeb Rahandusministeerium, osakonna juhataja, alates 01.09.2018 Riigi alates 1.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse maksete Tugiteenuste Keskus osakonna juhataja 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine 7.2.1. Meetmed, mida võetakse asjaomaste partnerite kaasamiseks rakenduskava ettevalmistusse, ning nende partnerite roll rakenduskava elluviimises, järelevalves ja hindamises Partnerlusleppe (PL) koostamist koordineeris Rahandusministeerium (RM) koostöös Põllumajandusministeeriumiga (PM), kaasates kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid. 113 Perioodi 2014-2020 raames hakkab korraldusasutus taitma sertifitseeriva asutuse ulesandeid. Asutuste uhendamise eelduseks on sama toojaotuse voimaldamine ka perioodi 2007-2013 raames. 220 Struktuurivahendite rakenduskava koostamist juhtis RM ning maaelu arengukava (MAK) ja kalandusfondi rakenduskava koostamist PM. RM eestvedamisel moodustati novembris 2011 ministeeriumidevaheline kõrgetasemeline töörühm, mille ülesandeks on koordineerida ELi eelarve 2014-2020 vahendite kasutamise ettevalmistusi. Sotsiaalpartnerite kaasamine toimus vastavalt protsessi alguses koostatud ja juhtrühma poolt heakskiidetud kaasamise kavale114, mis lähtub ESI üldmääruse artiklist 5 ja 46, Euroopa partnerluspõhimõtte käitumisjuhendist115 ning kehtivast „Kaasamise heast tavast“.116 Valitsusväliste partnerite kaasamist aruteludesse nii PL kui ka rakenduskavade (OP) koostamisel koordineeris RM. PM korraldas partnerite kaasamise MAK ja kalandusfondi vahendite planeerimisel. Lisaks kaasasid ning kaasavad ministeeriumid partnereid PL-ga hõlmatud valdkondlike arengukavade koostamisse. PL ettevalmistamise protsessis olid kaasamise peamised eesmärgid avalikkuse informeerimine ja ettepanekute kogumine, et luua ja anda avalikkusele võimalus kaasa rääkida uue 2014-2020 ELi eelarveperioodi planeerimisel. Kaasarääkimise võimaldamiseks hoiti kogu ettevalmistusprotsessi võimalikult avatuna ning koguti arvamusi ja ettepanekuid erineva tasandi valdkondlikelt partneritelt ja katusorganisatsioonidelt, kes soovivad ja on suutelised panustama Eesti tänaste ja homsete probleemkohtade lahendamisse. Tervikeesmärk oli kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel koostada võimalikult kvaliteetsed OPd117 ja saavutada nende eesmärgipärane ja tulemuslik elluviimine. Riigisisene planeerimisprotsess oli jagatud etappideks, mille raames kaasati partnereid eri tasanditelt. Partnerid olid jagatud kahte rühma: katusorganisatsioonid ja valdkondlikud partnerid. Strateegia koostamise ja rakendussüsteemi ettevalmistamise tasandil kaasati katusorganisatsioone, kellel on ekspertiisi ja eestkoste huvi paljude erinevate valdkondade vajaduste ja arenguperspektiivide vastu. Nende organisatsioonide hulka olid arvatud: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Leader Foorum, Rektorite Nõukogu, SA Kutsekoda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Partnerite katusorganisatsioonide kaasamise eest vastutas RM. Sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutajana oli kaasatud Sotsiaalministeerium ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Teiste ministeeriumite roll oli partnerite kaasamine valdkonnapõhiselt, korraldades valdkondlikke arutelusid, kaasates partnereid programmide ja meetmete väljatöötamisse. Iga PL väljatöötamises osalev ministeerium koostas omapoolse partnerite nimekirja huvirühmadest, kellega PL koostamisel koostööd tehti. Neid partnereid käsitleti valdkondlike partneritena, kelle hulgas on eestkosteorganisatsioone, tugi- ja rahastavaid organisatsioone, kutseorganisatsioone (ameti-, eriala- või loomeliidud), ekspertorganisatsioone (nt mõttekojad ja uurimisasutused) ja 114 http://www.struktuurifondid.ee/public/EL_2014-2020_kaasamise_kava1.pdf. 115 http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/pdf/preparation/da_code%20of%20conduct_en.pdf. 116 http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava. 117 ÜKP fondide ja merendus-kalandusfondi rakenduskava, ning maaelu arengukava 221 teenuste osutajaid (sh konsultatsioonibürood). Valdkondlike partnerite nimekiri on toodud kaasamise kavas (Lisas 118), keda otseselt koostamistöösse kaasati. Samuti oli teistel huvitatud organisatsioonidel võimalik soovi korral liituda nimekirjaga. Ministeeriumid korraldasid sisulise kaasamise enda poolt määratletud partneritega otsese ja jooksva suhtlemise ning konsultatsioonide käigus esitatud ettepanekute menetlemise. Lisaks oli avalike konsultatsioonivoorude käigus võimalik oma kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti esitada ka organisatsioonidel ja isikutel, kes partnerite nimekirja ei kuulu. Ajakohane info üleriikliku planeerimise tegevuskäigu ja kaasarääkimisvõimaluste kohta koos taustainfo ja töömaterjalidega oli kättesaadav kodulehelt www.struktuurifondid.ee ning valdkondlike arutelude ja ettevalmistuste kohta vastavate ministeeriumite kodulehtedel. Kaasamiseks korraldati üleriiklikel ning valdkondlikel teemadel arutelusid ja ümarlaudu (sh Eesti arenguvajaduste ja –võimaluste analüüsiks ning rahastamisprioriteetide kokkuleppimiseks) nii partnerite kui ka valitsusväliste ekspertide osavõtul. Lisaks korraldas RM koos teiste ministeeriumidega infoseminare. Neil seminaridel said osalejad ülevaate nii planeerimise hetkeseisust kui ka järgmistest etappidest, kujunevate dokumentide sisust ning tagasisidet arutelude ja konsultatsioonide käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest. Kõigi nende ürituste materjalid tehti kodulehel kättesaadavaks. Samuti tutvustati nii planeerimise protsessi kui ka kujunevaid eelnõusid ja otsuste sisu partnerorganisatsioonide korraldatud seminaridel. Esialgsete otsuste ja eelnõude kohta korraldati planeerimisprotsessi võtmeetappides ka avalikke kirjalikke konsultatsioone elektrooniliste kanalite kaudu, mille raames said kõik osalised esitada oma seisukohti ja ettepanekuid. PL ja ÜKP OP esialgsete eelnõude avalik konsultatsioon toimus 06.2013. a nelja nädala jooksul (sisaldades mh temaatiliste eesmärkide valikut, rahastamiskava, oodatavaid tulemusi, koordineerimise korraldust ja läbivate teemadega arvestamist). Konsultatsiooni käigus esitati ettepanekuid 15 erineva organisatsiooni või isiku poolt. Kokkuvõtlikult rõhutasid ettepanekud vajadust pöörata enam tähelepanu etnilistele vähemustele, noorte tööpuudusele, sotsiaalpartnerite võimekusele, fondide sünergiale ja kooskõlale, regionaalsele erisuste tasakaalustamisele, soolise võrdõiguslikkuse, kõrghariduse ja taastuvenergia edendamisele. Avaliku konsultatsiooni tulemusena viidi PL ja ÜKP OP sisse täiendusi, mis täpsustavad kavandatud sekkumisi partnerite tõstatatud teemadel. Muu hulgas on enam pööratud tähelepanu regionaalsele dimensioonile, partnerite võimekuse tõstmisele ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise läbivale teemale. Läbivaid teemasid käsitletakse ka rakenduskavade aluseks olevate valdkondlike arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti rakenduskavade elluviimiseks sekkumiste kavandamisel, sh meetmete tingimuste väljatöötamisel. Erinevate partnerorganisatsioonide võimekuse suurendamisse poliitikakujundamisel ning avalike teenuste osutamisel osalemiseks kavandatakse panustada haldusvõimekuse prioriteetse suuna sekkumiste raames. Sekkumiste kujundamisel ja tingimuste väljatöötamisel kaasatakse asjakohaste valdkondade partnerite esindajaid (arvestades seejuures mh vajadusega vältida võimalikku huvide konflikti ning teisalt kaaludes võimalust partnerite panustamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks). Seejuures eeldatakse sekkumiste väljatöötamise ja elluviimise eest vastutajailt mh kaasamise hea tava arvestamist. PL koostamisel seisnes peamine lisandväärtus partnerite kaasamisel Eesti arenguvajadustes ja sellest tulenevalt seatud rahastamisprioriteetides kokkuleppimises. Kogu planeerimisprotsessis olid partnerite ettepanekud ja kommentaarid väärtuslikuks sisendiks, mis mõjutasid strateegilisi 118 http://www.struktuurifondid.ee/public/2014/Kaasatavad_organisatsioonid_koduleht_jaanuar2013.pdf. 222 valikuid sekkumiste kavandamisel. Näiteks sekkumiste kavandamisel 1. Ja 3. temaatilise eesmärgi raames olid ettevõtjate ja esindajate seisukohad olulisteks valikute mõjutajaks (sh nutika spetsialiseerumise kasvualade valikul, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel hariduses, kapitali juurdepääsu meetmete kavandamisel). Samuti arvestati näiteks kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide prioriteetidega, see tähendab et olulise koha kavandatavates investeeringutes on saanud sotsiaal- ja haridusinfrastruktuuri arendamine, säästva ühistranspordi investeeringud ja erinevate riiklike infosüsteemide korrastamine ja koosvõime arendamine. PL ja ÜKP fondide OP eelnõude kohta tehtud eelhindajate esialgsete kommentaaride-ettepanekute arutelu- ja valideerimisseminaridel 2013. a juunis aitasid partnerite katusorganisatsioonide esindajad esialgsete ettepanekute asjakohasust kaaluda. Planeerimisdokumentide 2013. a juulikuiste eelnõude uuendamiseks peetud töötoaaruteludel (septembris-oktoobris 2013) käsitleti partnerite osalusel sekkumisloogika ülevaatamiseks nii eelhindamise kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertide esialgseid soovitusi ja EK esialgseid mitteametlikke kommentaare. Aktiivne partnerite kaasamine toimus ka valdkondlikul tasandil, kus samaaegselt PL ja rakenduskavade koostamisega uuendati mitmeid siseriiklikke arengukavasid, mille elluviimisel kasutatakse ka ESI fondide vahendeid. Näiteks avalike teenuste edendamisse panustavate sekkumiste kavandamise osana on konsulteeritud kohalike omavalitsusüksuste katusorganisatsioonide esindajatega. Siseriiklik planeerimisprotsess viidi läbi allpool toodud etappidena: - Eelanalüüside koostamine (sotsiaalmajandusliku olukorra ning väliste tulevikutrendide analüüs). - Eesti arenguvajaduste määratlemine. - Üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede analüüs ja täiendamine. - ELi vahenditest rahastatavate eesmärkide ja prioriteetide valik. - Prioriteetsete suundade eesmärkide ja tulemuste määratlemine ja indikaatorite valik. - Rahastamiskava koostamine ja meetmete valik. - Partnerlusleppe ja ÜKP fondide rakenduskava koostamine. 2014-2020 ELi vahendite ettevalmistusprotsess hõlmas rakenduskava eelhindamist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist, et tagada sõltumatute ekspertgruppide objektiivsete hinnangute ja soovituste kaudu PL ja rakenduskavade väljatöötamise parim võimalik kvaliteet, mis on eelduseks ELi vahendite mõjusale, efektiivsele ja terviklikule rakendamisele ning püstitatud eesmärkide saavutamisele. Eelhindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine ning 2014-2020 ELi vahendite planeerimine ning OP ja PL koostamine toimus paralleelselt ning tihedas ja konstruktiivses koostöös hindamise läbiviijate ja RM vahel. Eelhindamise teostaja ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise eksperdid osalesid eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja seminaridel PL ja ÜKP OP eelhindamise viis läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis SA ning CPD OÜ, keskkonnamõjude strateegilise hindamise Hendrikson ja Ko OÜ. Ministeeriumid kaasavad meetmete väljatöötamise protsessi teisi antud valdkonnas olulist huvi omavaid ametiasutusi ja partnereid. Partnerid on lisaks rahastatavate valdkondade planeerimisprotsessile kaasatud ka erineval viisil toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse – nt on nad kaasatud toetuse andmise tingimuste väljatöötamise töörühmadesse ja partneritel on võimalik ka kommenteerida eelnõusid. Konkreetsed kaasamise moodused sõltuvad valdkonnast ja haldusalast. Toetuse andmise tingimustega sätestatakse ELi struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste eesmärgid, tulemused, abikõlblikud kulud, taotleja ja toetuse saaja kohustused ja vastutus ning toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud tingimused, sh valikukriteeriumid. 223 Partnerite esindajad võivad osaleda ka projektide valimisel eeldusel, et neil on vajalik asjatundlikkus ning tingimusel, et nende osalemine ei sea ohtu projektivaliku sõltumatust. Partnereid kaasatakse ka rakenduskava seirekomisjoni koosseisu. ja osalevad seeläbi aruteludes ning otsustusprotsessis Seirekomisjon on peamine rakenduskava koordineeriiv organ, mille peamised ülesanded on rakenduskava elluviimise jälgimine läbi seirearuannete, projektide valikukriteeriumide, hindamiste tööplaani, kommunikatsioonistrateegia; ja vajadusel ka rakenduskava muudatuste kinnitamine, sh soovituste andmine rakenduskava tõhusamaks rakendamiseks ning järelevalve tegemine oma soovituste tulemustel võetud meetmete üle. Seirekomisjoni suurus ja täpne koosseis võivad perioodi vältel muutuda, kuid üldjuhul moodustavad partnerite esindajad kuni 1/3 liikmetest. Seirekomisjoni toimumise ajast teavitatakse ning materjalid saadetakse liikmetele ette 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Seirekomisjoni protokoll avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Peamised partnerid on erinevate ministeeriumide poolt kaasatud töörühmadesse, kus arutatakse, formuleeritakse ning täiendatakse riiklikke poliitikaid, mida rahastatakse nii siseriiklikest kui struktuurivahenditest – seega on nad kaasatud valdkondlikku koordineerimisprotsessi. See loob partneritele võimaluse rääkida kaasa poliitikate kujundamise ja seire protsessides kõige fundamentaalsemal tasandil. Partnerid panustavad ka rakenduskava hindamisse, et parandada rakenduskava väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata selle tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Partnerid pakuvad teavet sihtrühmade vajaduste ning võimalike rakendamises esinevate tõrgete kohta. Nad osalevad ka hindamiste tulemuste ning hindamiste raames tehtud soovituste elluviimise aruteludes. Kõik hindamisaruanded avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Tehnilise abi vahendeid kasutatakse perioodi ettevalmistamise ja rakendamise kulude katteks, toetatakse prioriteetsete suundade tulemuslikku elluviimist ning tagatakse rakenduskava seireprotsessi toimimine ja tulemuslikkus. Täpsemalt on tehnilise abi vahendite kasutamine kirjeldatud punktides 2.13 ja 2.14. 7.2.2. ESFile: üldised toetused Puuduvad. 7.2.3. Suutlikkust kajastavad näitajad (ESFi puhul) Sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide ja vabaühenduste suutlikkuse tõstmine toimub peamiselt haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna raames toimub ESFi vahendite arvelt vabaühenduste ja sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide võimekuse kasvatamine mitmel viisil. Tegevusi kavandatakse ja viiakse ellu vajaduspõhiselt ning püütakse leida maksimaalne tegevuste integreerimine avaliku sektoriga, et tõuseks vabaühenduste võimekus poliitikakujundamises kaasa rääkida ning protsesse ja otsuseid mõjutada kodanikuühiskonna vaatenurgast lähtuvalt. Katuspartneritel on võimalik osaleda riigi poolt keskselt koordineeritud koolitustes (keskse koolituse maht perioodil 2014-2020 koos kaasfinantseeringuga on kavandatud 12 946 670 eurot). Lisaks on kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamise tegevuste raames ühe tegevusena ette nähtud kohalikul tasandil tegutsevate vabaühenduste arendusvõimekuse tõstmine koolituste, uuringute, analüüside ja muude arendusprojektide kaudu. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamiseks, sh vabaühenduste arendusvõimekuse suurendamiseks, on kokku kavandatud 3 650 000 eurot (kogumaht koos kaasfinantseeringuga). 224 Lisaks on ette nähtud tööturu osapoolte ja spetsiaalselt kohalikul tasandil tegutsevate teenuseid, sh avalikke teenuseid pakkuvate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasvatamine. Üleriigiliselt on kavandatud kaasamise arendamine ning vabaühenduste julgustamine ja toetamine. Sellel eesmärgil on ette nähtud perioodil 2014-2020 440 000 eurot (kogumaht koos liikmesriigi kaasfinantseeringuga) kaasamise projektideks ning koolitus- ja teavitusüritusteks. Lisaks on võimalik vabaühendustel osaleda muudes protsessides partneritena. Näiteks on eesmärgiks teadmisepõhisema otsustusprotsessi juurutamine ning mõjuanalüüside läbiviimise muutmine üldlevinud praktikaks. Vabaühendusi kaasatakse mõjuanalüüside läbiviimise protsessidesse. 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.1. 225 9. Eeltingimused Tabel 113. Kohaldatavad eeltingimused ja nende täitmise hindamine 226 Eeltingimus Prioriteetne Eel- Kriteeriumid Kriteeriu Viited Selgitused suund, mille tingimu mi suhtes se täitmine eeltingimuse täitmin kohaldataks e e 7.Statistilised Kõik priori- Ei Kord statistiliste andmete Jah süsteemid ja teetsed õigeaegseks kogumiseks ja tulemusnäitaj suunad koondamiseks, mis ad: hõlmab järgmisi elemente: Programmide - allikate ja mehhanismide Jah Riikliku statistika seadus: Rahandusministeerium kogus kõigi rakenduskavas tõhususe ja väljaselgitamine https://www.riigiteataja.ee/ olevate indikaatorite kohta detailse informatsiooni mõju statistilise valideerimise akt/13338093?leiaKehtiv. nii nende metoodika kui ka sihttasemete seadmise hindamiseks tagamiseks. Struktuuritoetuse riikliku analüüsi kohta. vajaliku registri kasutamise statistilise tingimused ja kord: aluse https://www.riigiteataja.ee/ olemasolu. akt/13001749?leiaKehtiv. - koondandmete Jah Riikliku statistika seadus: avaldamise ja üldsusele https://www.riigiteataja.ee/ Tulemusnäita kättesaadavuse kord. akt/13338093?leiaKehtiv. jate süsteemi Struktuuritoetuste seadus § olemasolu 37 ja §38 soovitud kommunikatsioonistrateegia tulemuste ja toetuse taotlemise ja saavutamisel andmisega seotud andmete e kõige avalikustamine. tõhusamalt Tõhus tulemusnäitajate kaasa süsteem, sealhulgas: aitavate – tulemusnäitajate Jah Rahandusministeerium meetmete valimine iga programmi kogus kõigi rakenduskavas valimiseks, jaoks, mis annab teavet olevate indikaatorite kohta tulemuste selle kohta, mis põhjustel detailse informatsiooni nii suunas valitakse programmist nende metoodika kui ka tehtavate rahastatavad sihttasemete seadmise edusammude poliitikameetmed. analüüsi kohta. 227 seireks ja – sihtide kehtestamine Ei Alg ja sihttasemed on puudu järgmistel indikatoritel: mõju nende näitajate jaoks. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hindamiseks. hulgas on 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud; PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15- 26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest; PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist;; PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist.; PS12 Rakendatud uued protsessid; PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud; PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel – järgmiste nõuete Rahandusministeerium täitmine iga näitaja puhul: Jah kogus kõigi rakenduskavas järjepidevus ja statistiline olevate indikaatorite kohta valideerimine, detailse informatsiooni nii normatiivse tõlgendamise nende metoodika kui ka selgus, reageerimine sihttasemete seadmise poliitikale, andmete analüüsi kohta. õigeaegne kogumine. 228 Rakendatud on menetlused, et tagada, et Jah Struktuuritoetuse riikliku kõikide programmist registri kasutamise rahastatavate tegevuste tingimused ja kord: puhul võetakse kasutusele https://www.riigiteataja.ee/ tõhus näitajate süsteem. akt/13001749?leiaKehtiv. Toetuse andmise tingimused kõigi rahastatavate meetmete kohta. Vabariigi Valitsuse korraldus meetmete nimekirja kinnitamise kohta (sisaldab informatsiooni väljundindikaatorite algtasemete ja sihttasemete kohta aastate lõikes). 1) Rakendatud on vaesuse 9.1. Sellise 2; 9. Osaliselt vähendamise riiklik vaesuse strateegiline vähendamise poliitikaraamistik, mille riikliku eesmärk on aktiivne strateegilise kaasamine ja mis: poliitikaraam 2) tagab piisava istiku tõenditebaasi vaesuse Ei Käsitletud Partnerlusleppe olemasolu ja vähendamise poliitika punktis 2.3. rakendamine, arendamiseks ja arengu mille eesmärk jälgimiseks. 229 on tööturult 3) sisaldab meetmeid, tõrjutud millega toetatakse riikliku Ei Käsitletud Partnerlusleppe inimeste vaesuse ja sotsiaalse punktis 2.3. aktiivne tõrjutuse vähendamise kaasamine, eesmärgi saavutamist pidades (nagu see on määratletud silmas riiklikus tööhõivesuun reformiprogrammis), mis iseid. sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased Ei Käsitletud Partnerlusleppe sidusrühmad. punktis 2.3. 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab Ei Käsitletud Partnerlusleppe meetmeid üleminekuks punktis 2.3. institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. 6) taotluse korral ja põhjendatud juhtudel võib Jah Käsitletud Partnerlusleppe asjaomaseid sidusrühmi punktis 2.3. toetada projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel. 230 9.1. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava Tabel 114. Üldiste eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed Üldised eeltingimused Täitmata Kavandatavad tegevused Tähtaeg Täitmise eest kriteerium vastutav asutus 7.Statistilised süsteemid ja Tõhus tulemusnäitajad: tulemusnäitajate Programmide tõhususe ja süsteem, mõju hindamiseks vajaliku sealhulgas: statistilise aluse – sihtide 1. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hulgas on 6 kuud 31.11.2016 Sotsiaalministeerium olemasolu. kehtestamine pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste nende näitajate osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud Tulemusnäitajate süsteemi jaoks. Nõustamisteenuse osutamisega alustatakse 2015. a ja raviteenuse olemasolu soovitud osutamisega samuti 2015. a jooksul. tulemuste saavutamisele 2. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks tervishoiuteenuse kõige tõhusamalt kaasa osutaja: aitavate meetmete a. hindab esmase vastuvõtu käigus, kas inimesel esineb alkoholi valimiseks, tulemuste liigtarvitamise tunnuseid ja määrab riskitaseme (AUDIT testiga). suunas tehtavate AUDIT skoor ≥8 näitab kõrgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e edusammude seireks ja alkoholi liigtarvitamist). Alkoholi liigtarvitamise korral patsienti mõju hindamiseks. vastavalt vajadusele kas nõustatakse või ta suunatakse patsiendi nõusolekul edasi alkoholisõltuvuse ravi pakkuva tervishoiuteenuse osutaja juurde. Riskitaseme hindamine kõigi teenuse pakkujate poolt toimub sama, ühetaolise metoodika alusel; b. hindab pärast kuue kuu möödumist korduva vastuvõtu käigus uuesti inimese alkoholitarbimist ja sellega seotud riskitaset (tarvitatud alkoholi kogused, AUDIT test); c. edastab toetuse saajale (Tervise Arengu Instituut) andmed esmaste ja korduvate vastuvõttude kohta jooksvalt, sealjuures andmed riskitaseme muutuste kohta pärast 6 kuu möödumist esmasest vastuvõtust. 3. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste baasilt (st osalejate kohta, 231 kes suunati teenusele hiljemalt 31.12.2015) muudatusi riskitasemes hiljemalt 1. novembriks 2016. a. 4. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku novembris 2016. a rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks lähtuvalt perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste analüüsi tulemustest. PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile 31.01.2015 Haridus- ja suunatud tegevused läbinud. OP kinnitamise hetkeks ei ole võimalik Teadusministeerium indikaatori baas- ja sihttaseme määratlemise ettepanekut teha, sest ESF-st toetatavate sekkumiste mõju hindamiseks ja prognoosimiseks ei ole piisavalt infot. Seetõttu on vaja täiendavaid andmeid, mis kajastaksid sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks loodud spetsiifiliste noorsootöö teenuste osutamiseks vajalikku infot noorte olukorrast ja noorsootööst Eesti erinevates piirkondades. Teiste riikide kogemusi indikaatori tasemete osas ei ole võimalik Eestis otse kohaldada, kuna Eesti noorsootööasutused on teistest erinevad ja selliseid noortevaldkonna programme nagu käesolevast meetmest kavandatakse, ei ole mujal rakendatud. Indikaatori tasemete seadmiseks jaanuariks 2015 on kavandatud järgmised tegevused: 1) analüüsitakse erinevaid meetme raames kavandatud tegevusi ja teenuseid selleks, et määratleda neis osalemise lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid ning miinimumtasemed; 2) analüüsitakse Eesti noorsootöö kogemusi ja olemasolevaid andmeid selleks, et saada täiendavat infot erinevates noortevaldkonna tegevustes osalemise lõpetamise määrade kohta; 3) analüüsitakse eelarveliste ja muude ressursside mõju indikaatori tasemete seadmisele PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, 31.01.2015 Haridus- ja kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore Teadusministeerium staatusest. Meetme raames kavandatud sekkumised on noortele suunatud teenuste ja oodatavate tulemuste osas Eestis esmakordsed. Eestis on puudus analüüsidest, mis mõõdaksid vähemate võimalustega noortele suunatud programmide kesk- ja pikaajalist mõju, aga ka kogemusest hinnata noorte elu muutusi arvestavate programmide tulemusi. Seetõttu ei ole OP kinnitamise hetkeks võimalik indikaatori baas- ja sihttaset seada. Jätkuvalt on vaja uurida olemasolevaid 232 andmeid ja praktikaid ning nende kohasust kavandatavate tegevustega. 2015.aasta jaanuariks seatavate indikaatorite väljatöötamiseks viiakse ellu järgmised analüüsid: 1) Eestis läbiviidud ja NEET-noortele või NEET-noore riskis olevatele noortele suunatud projektide ja programmide kogemuste ja tulemuste analüüs; 2) teiste sarnaste riikide võrreldava praktika ja andmete analüüs; 3) Eesti noorte olukorra muutuse trendide ja tegurite analüüs; 4) eelarveliste ja muude ressursside mõju analüüs. PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on 31.11.2016 Sotsiaalministeerium säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist. 1. Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. 2. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): a. korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; b. monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. 3. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. 4. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes 31.11.2016 Sotsiaalministeerium on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist. 233 Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): a. korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; b. monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. PS12 Rakendatud uued protsessid. Rakenduskava heaskiitmise ajaks 31.03.2015 Siseministeerium ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust. 234 PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on 31.01.2015 Rahandusministeerium juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud 31.01.2015 Rahandusministeerium parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel. Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust. 235 Tabel 115. Valdkondlike eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed 9.1. Sellise vaesuse 1) Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. vähendamise riikliku strateegilise poliitikaraamistik, mille eesmärk on strateegilise poliitika- aktiivne kaasamine ja mis: raamistiku olemasolu ja rakendamine, mille eesmärk on tööturult tõrjutud inimeste aktiivne kaasamine, pidades silmas tööhõivesuuniseid. 2) tagab piisava tõenditebaasi vaesuse vähendamise Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. poliitika arendamiseks ja arengu jälgimiseks 3) sisaldab meetmeid, millega toetatakse riikliku Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamist (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. sidusrühmad. 3. tegevus: Investeeringuvajaduste kaardistus psüühilise 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab meetmeid erivajadusega inimestele teenuste üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pakkumiseks. Koostatakse 15.12.2014 Sotsiaalministeerium kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. Erihoolekande arengukava 2014- 2020 rakendusplaani osana. 236 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine Kajastatud Partnerlusleppe punktis 2.6. 11. Horisontaalsed põhimõtted 11.1. Säästev areng Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.3. 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. 12. Eraldiseisvad elemendid 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks Ei kohaldu. 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik Tabel 116. Tulemusraamistik fondi ja piirkonnakategooria kaupa. Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a 1. Ühiskonna ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 90 023 - - 226 988 vajadustele arenenud 859 484 vastav haridus ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 40 416 - - 332 529 ja hea arenenud 516 838 ettevalmistus osalemaks tööturul 237 Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ESF Vähem Individuaalseid Nõustamisj 118 550 - - 197 430 arenenud õppenõustamise ja uhtumite karjääriteenuseid arv saanud laste, õppurite ning noorte arv ESF Vähem Koolitustel Inimest 19 800 - - 28 000 arenenud osalenud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate arv ERF Vähem Kaasajastatud pind m2 25 200 - - 160 000 arenenud ESF Vähem Õpipoisiõppes Osalejate 4200 - - 7200 arenenud osalenute arv arv ESF Vähem Täienduskoolitusel Osalejate 50 000 - - 78 000 arenenud , sh digitaalse arv kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv ESF Vähem Eesti Ametikoht 20 - - 20 arenenud Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamis e teenuse osutamiseks 2. Sotsiaalse ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 71 242 - - 296 540 kaasatuse arenenud 592 863 suurendamine ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 54 830 - - 168 814 arenenud 752 271 ESF Vähem Hoolekande Teenuse 4 620 - - 10 100 arenenud teenuste saajate saaja arv ESF Vähem Hooldajate arv, kes Teenuse 2 400 - - 3 200 arenenud on saanud saaja vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta ERF Vähem Kaasajastatud Esmatasand 11 - - 50 arenenud esmatasandi i tervisekeskuste tervisekesk arv uste arv 238 Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ERF Vähem Loodud Teenusekoh 640 - - 1700 arenenud kvaliteetsete t teenuskohtade arv ERF Vähem Puuetega inimeste Inimest 45 - - 2000 arenenud arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid ESF Vähem Lõimumis- ja Inimest 5853 - - 18 343 arenenud kohanemiskoolitus tel osalejate arv ESF Vähem Noorsootöö Inimest 130 600 - - 199 000 arenenud teenustes osalejate koguarv 3. Tööturule ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 73 148 - - 241 052 juurdepääsu arenenud 145 481 parandamine ESF Vähem Vähenenud Inimest 31 420 - - 57 300 ja tööturult arenenud töövõimega väljalangemise inimesed, kes on ennetamine saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid ESF Vähem Aktiivseid Inimest 5 380 - - 17 640 arenenud tööturuteenuseid saanud osalejate arv 4. ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 212 567 - - 884 940 Kasvuvõimelin arenenud 386 234 e ettevõtlus ja ERF Vähem Valitud nutika Üliõpilased 8 500 - - 14 000 seda toetav arenenud spetsialiseerumise teadus- ja õppekavadel arendus- stipendiumi tegevus saavate üliõpilaste arv õppeaastas ERF Vähem Toetust saavate Ettevõtted 75 - - 750 arenenud teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv ERF Vähem Abi saavate Ettevõtted 1 940 - - 12 800 arenenud ettevõtete arv (kokku) ERF Vähem Ressursi- ja Ettevõtted 15 - - 135 arenenud energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv 239 Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 0 - - 12 000 arenenud 000 ESF Vähem IKT prioriteetsete Teadlane 0 - - 45 arenenud teadussuundade uurimisrühmadess e programmi raames lisandunud teadlaste arv 5. Väikese ja ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 190 777 - - 519 333 keskmise arenenud 805 507 suurusega ERF Vähem Abi saavate Ettevõte 5 593 - - 16 800 ettevõtete arenenud ettevõtete arv arendamine ja (kokku) piirkondade konkurentsivõ ERF Vähem Mitterahalist Ettevõte 180 - - 2 200 ime arenenud toetust saavate tugevdamine ettevõtete arv ERF Vähem Prioriteetsetel Arv 300 - - 974 arenenud sihtturgudel korraldatud turundusürituste arv ERF Vähem Koostöövõrgustike Ettevõte 250 - - 500 arenenud s osalevate ettevõtete arv 6. Energia- ÜF - Finantsnäitaja Euro 222 641 - - 562 302 tõhusus 494 658 ÜF - Paranenud tk 10 800 - - 20 500 energiatarbimis- klassiga kodumajapidamist e arv ÜF - Renoveeritud või MW 43 - - 150 uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes 7. Veekaitse ÜF - Finantsnäitaja Euro 17 807 - - 211 788 719 065 ÜF - Täiendav Inimest 2300 - - 23 000 elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus ÜF - Taastatud ha 2 - - 17 maakogupindala 8. Roheline ÜF - Finantsnäitaja Euro 59 179 - - 130 515 infrastruktuur 971 053 ja ÜF - Soetatud Tk 83 - - 83 hädaolukorda multifunktsionaals deks ed päästesõidukid 240 Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a valmisoleku ÜF - Seisundi ha 1 000 - - 15 000 suurendamine parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala ÜF - Soetatud, rajatud ja arv 238 - - 2 750 rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega ÜF - Soetatud Tk 2 - - 2 merereostustõrje sõidukid 9. Jätkusuutlik ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 18 476 - - 110 375 linnapiirkonda arenenud 888 470 de areng ERF Vähem Kogu Arv 1119 - - 3 arenenud linnapiirkonna ühistranspordivõr gustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv ERF Vähem Avalik linnaruum, m2 30 000 - - 170 000 arenenud mis on loodud või taastatud linnapiirkondades ERF Vähem Loodud lasteaia- ja Lapsehoiu- 400 - - 2 000 arenenud lapsehoiukohtade koht arv 10. ÜF - Finantsnäitaja Euro 301 454 - - 577 377 Jätkusuutlik 486 186 transport ÜF - Rekonstrueeritud Km 75 - - 215 või uuendatud maanteelõikude kogupikkus. millest TEN-T ÜF - Rekonstrueeritud Km 50 - - 200 või uuendatud raudteelõikude kogupikkus. millest TEN-T ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 57 402 - - 93 147 arenenud 996 377 119 Rahastatud, kuid veel lopetamata projekt. 241 Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a 11. IKT ERF Vähem Ehitatud uue Km 2 000 - - 3 900 teenuste arenenud põlvkonna taristu lairibavõrgu pikkus 12. ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 22 217 - - 128 777 Haldusvõimek arenenud 560 538 us ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 10 900 - - 33 379 arenenud 168 535 ESF Vähem Avaliku sektori, v-a Osaluskord 9 330 - - 17 484 arenenud kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust ESF Vähem Rakke- ja Rakke-ja 7 - - 15 arenenud ekspertrühmade ekspertrüh arv mi ERF Vähem Avalike teenuste Projekte 80 - - 321 arenenud parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid Katusorganisatsioonid 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 Eesti Keskkonna-ühenduste Koda 4 Eesti Leader Tegevus-gruppide Foorum 5 Eesti Linnade Liit 6 Eesti Maaomavalitsuste Liit 7 Eesti Puuetega Inimeste Koda 8 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 9 Eesti Tööandjate Keskliit 10 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 11 Rektorite Nõukogu 12 SA Kutsekoda 13 Vabaühenduste Liit EMSL Valdkondlikud partnerid 242 Haridus- ja Teadusministeerium 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Arengufond 3 Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 4 Eesti Füüsika Selts 5 Eesti Haridustöötajate Liit 6 Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) 7 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 8 Eesti Koolitusfirmade Liit 9 Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing 10 Eesti Linnade Liit 11 Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Noorsootöö Keskus 13 Eesti Noorteühenduste Liit 14 Eesti Teaduste Akadeemia 15 Eesti Teadusagentuur 16 Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) ANDRAS 17 Eesti Tööandjate Keskliit 18 Eesti Vabaharidusliit 19 Eesti Üliõpilaskondade Liit 20 Euroscience Eesti 21 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 22 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 23 Rektorite Nõukogu 24 SA Archimedes 25 SA Innove 26 SA Kutsekoda 27 Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus (SKT SA) 28 Tiigrihüppe Sihtasutus Sotsiaalministeerium 1 Avahoolduse arenduskeskus 2 Eakate Koda 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Arstide Liit 5 Eesti Haiglate Liit 6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7 Eesti Keemiatööstuse Liit 8 Eesti Kiirabi Liit 9 Eesti Kirurgide Assotsiatsioon 10 Eesti Linnade Liit 11 Eesti Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 13 Eesti Naisettevõtjate Liit 14 Eesti Naiste koostöökett 243 15 Eesti Naiste Varjupaikade liit 16 Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus 17 Eesti Naisühenduste ümarlaud 18 Eesti Patsientide Esindusühing 19 Eesti Patsientide Nõukoda 20 Eesti Perearstide Selts 21 Eesti Puuetega Inimeste Koda 22 Eesti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon 23 Eesti Tervisedenduse Ühing 24 Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegium 25 Eesti Tööandjate Keskliit 26 Eesti Õdede Liit 27 Eesti Ämmaemandate Ühing 28 E-tervise Sihtasutus 29 Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit 30 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus 31 MTÜ Eluliin 32 MTÜ Eesti Pagulasabi 33 MTÜ Eesti Meestekeskus 34 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kultuuriministeerium 1 Eesti Antidoping SA 2 Eesti Arhitektide Liit 3 Eesti Arhitektuuri Keskus 4 Eesti Autorite Ühing 5 Eesti Disainerite Liit 6 Eesti Disainikeskus 7 Eesti Etendusasutuste Liit 8 Eesti Filmi SA 9 Eesti Instituut 10 Eesti Kirjastuste Liit 11 Eesti Kultuuri Koda 12 Eesti Kunstnike Liit 13 Eesti Muinsuskaitse Selts 14 Eesti Muuseumiühing 15 Eesti Muusikanõukogu 16 Eesti Olümpiakomitee 17 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 18 Eesti Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus 19 Eesti Rahvusraamatukogu 20 Eesti Regionaalne Spordinõukogu 21 Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda 22 Eesti Ringhäälingute Liit 23 Eesti Sisearhitektide Liit 244 24 Eesti Teatri Agentuur SA 25 Eesti Teatriliit 26 Eesti Töötukassa 27 Inimõiguste Instituut 28 Inimõiguste Keskus 29 Integratsiooni SA MISA 30 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 31 Loov Eesti 32 Muinsuskaitse Nõukogu 33 Muinsuskaitseamet 34 Muuseuminõukogu 35 Politsei ja Piirivalveameti KMO 36 Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda 37 SA Innove 38 SA Tallinna Kultuurikatel 39 Vabaühenduste Liit EMSL Keskkonnaministeerium 1 Balti Keskkonnafoorum 2 Eesti Jäätmekäitlejate Liit 3 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 4 Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 5 Eesti Keemiatööstuse Liit 6 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 7 Eesti Linnade Liit 8 Eesti Loodushoiu Keskus 9 Eesti Looduskaitse Selts 10 Eesti Loodusuurijate Selts 11 Eestimaa Looduse Fond 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus 14 Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut 15 Eesti Mereakadeemia 16 Eesti Metsaselts 17 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 18 Eesti Ornitoloogiaühing 19 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eesti Taastuvenergia Koda 22 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon 23 Eesti Vee-ettevõtete Liit 24 Eesti Veeühing 25 Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex" 26 SA Erametsakeskus 27 SA Hiite Maja 245 28 SA Säästva Eesti Instituut 29 Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituut 30 Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut 31 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 32 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz 33 Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Tartu Ülikooli Keemia Instituut 36 Tartu Ülikooli Loodusmuuseum 37 Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut 38 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut 39 Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 40 Ökokratt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Arengufond 2 Autoettevõtete Liit 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Biotehnoloogia Liit 5 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 6 Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit 7 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 8 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 9 Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit 10 Eesti Konjunktuuriinstituut 11 Eesti Koostöö Kogu 12 Eesti Korteriühistute Liit 13 Eesti Linnade Liit 14 Eesti Maaomavalitsuste Liit 15 Eesti Maksumaksjate Liit 16 Eesti Naisettevõtjate Liit 17 Eesti Noorte Kommertskoda 18 Eesti Omanike Keskliit 19 Eesti Spaaliit 20 Eesti Taastuvenergia Koda 21 Eesti Teaduste Akadeemia 22 Eesti Tuleviku Uuringute Instituut 23 Eesti Turismifirmade Liit 24 Eesti Tööandjate Keskliit 25 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 26 Eesti Väliskaubanduse Liit 27 Estonian Business School 28 Junior Achievement Arengufond 29 MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon 30 MTÜ Eesti Konverentsibüroo 246 31 MTÜ Eesti Maaturism 32 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit 33 MTÜ Lääne-Eesti Turism 34 Ravimitootjate Liit 35 Rektorite Nõukogu 36 SA Lõuna-Eesti Turism 37 SA Põhja-Eesti Turism 38 SA Säästva Eesti Instituut 39 Tartu Ülikool 40 Tallinna Tehnikaülikool 41 Teenusmajanduse Koda 42 Tehnopol Põllumajandusministeerium 1 Eesti Aiandusliit 2 Eesti Erametsaliit 3 Eesti Hoiu-laenuühistute Liit 4 Eesti Harrastuskalastajate Liit 5 Eesti Kalakasvatajate Liit 6 Eesti Kalaliit 7 Eesti Kalurite Liit 8 Eesti Kaugpüüdjate Liit 9 Eesti Külaliikumine Kodukant 10 Eesti Leader Tegevusgruppide Foorum 11 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaturism MTÜ 14 Eesti Maaparandajate Selts 15 Eesti Maaülikool 16 Eesti Mereakadeemia 17 Eesti Piimaliit MTÜ 18 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 19 Eesti Põllumeeste Keskliit 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eestimaa Talupidajate Keskliit 22 Eesti Toiduainetööstuse Liit 23 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 24 Liivi Lahe Kalanduskogu 25 Maaelu Edendamise Sihtasutus 26 Maamajanduse Infokeskus 27 Mahepõllumajanduse Koostöökogu 28 MTÜ Eesti Noortalunikud 29 Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu 30 Peipsi Kalurite Ühing 31 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 247 32 Põllumajandusuuringute Keskus 33 MTÜ Saarte Kalandus 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus Siseministeerium 1 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 2 Eesti Kirikute Nõukogu 3 Eesti Linnade Liit 4 Eesti Leader võrgustik 5 Eesti Maaomavalitsuste Liit 6 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 7 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 8 Eesti Väikesadamate Liit 9 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda 10 Harjumaa Omavalitsuste Liit 11 Hiiumaa Omavalitsuste Liit 12 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 13 Jõgevamaa Omavalitsuste Liit 14 Järvamaa Omavalitsuste Liit 15 Läänemaa Omavalitsuste Liit 16 Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit 17 Põlvamaa Omavalitsuste Liit 18 Pärnumaa Omavalitsuste Liit 19 Raplamaa Omavalitsuste Liit 20 Saaremaa Omavalitsuste Liit 21 Tartumaa Omavalitsuste Liit 22 Valgamaa Omavalitsuste Liit 23 Viljandimaa Omavalitsuste Liit 24 Võrumaa Omavalitsuste Liit 25 Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeksus 26 Sihtasutus Tuuru 27 Ida-Viru Ettevõtluskeskus 28 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 29 Järvamaa Arenduskeskus 30 Läänemaa Arenduskeskus 31 Lääne-Viru Arenduskeskus 32 Põlvamaa Arenduskeskus 33 Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 34 Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 35 Saaremaa Arenduskeskus 36 Tartu ärinõuandla 37 Valgamaa Arenguagentuur 38 Viljandimaa Arenduskeskus 39 Võrumaa Arenguagentuur 248 40 Rektorite Nõukogu 41 Liikumine Kodukant 42 Tallinna Linnavalitsus 43 Tartu Linnavalitsus 44 Pärnu Linnavalitsus 45 Narva Linnavalitsus 46 Kohtla-Järve Linnavalitsus 47 Hiidlaste Koostöökogu 48 Harju Maavalitsus 49 Hiiu Maavalitsus 50 Ida-Viru Maavalitsus 51 Jõgeva Maavalitsus 52 Järva Maavalitsus 53 Lääne Maavalitsus 54 Lääne-Viru Maavalitsus 55 Põlva Maavalitsus 56 Pärnu Maavalitsus 57 Rapla Maavalitsus 58 Saare Maavalitsus 59 Tartu Maavalitsus 60 Valga Maavalitsus 61 Viljandi Maavalitsus 62 Võru Maavalitsus 63 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda Justiitsministeerium 1 Eesti Juristide Liit 2 Eesti Kohtunike Ühing 3 Prokuratuur 4 Riigikohus 249 Protokolli kantava otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused. Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469, edaspidi ühissätete määrus), artikli 30 lõike 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“. Rakenduskava muudatused on seotud REACT-EU (Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe) vahendite kasutamisega. REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse ümberkujundamiseks roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks. REACT-EU toetus eraldati Eestile kahes osas aastatel 2020 ja 2021, vahendeid saab kasutada kuni 31. detsembrini 2023. Arvestades rakendusperioodi kiiresti lähenevat lõppu, on otsustatud ettevõtlustoetustest vabanenud vahendeid suunata haiglavõrgu investeeringute kallinemise katteks. Selle muudatusega väheneb Eesti kaasfinantseering projektidele 13,9 mln euro võrra, samal ajal kui EL toetuse suurus jääb samaks: kui ettevõtlustoetustega oleks kaasnenud erasektori poolne kaasfinantseering, siis haiglate puhul kasutatakse võimalust teha investeeringud 100% EL toetusega. Kokku suureneb EL toetuse osakaal 15. suuna kogukuludes 75,57%-lt 80,08%-ni. Muudatused on mitteametlikult läbi räägitud Euroopa Komisjoniga. Seletuskirjas antakse ülevaade olulisematest muudatustest ja nende põhjustest. Kõik muudatused on leitavad seletuskirja lisas 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud rakenduskava eelnõu koos jälitatud muudatustega. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Piret Loorand ([email protected], 5885 1456); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 5885 1493). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 30 lõike 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5 alusel „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“. 3. Eelnõu sisu 3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020. Rakenduskava muudatused ERF REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse ümberkujundamiseks roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks. Eesti on selle eelarve ulatuses otsustanud teha kaht tüüpi investeeringuid: esiteks rahastada haiglavõrgu, tervisekeskuste ja hooldekodude investeeringuid (valmisoleku suurendamine, isolatsioonipalatid), vaktsineerimist ja COVID teadusuuringuid, kus kogu kulu tehakse 100% ulatuses Euroopa Liidu toetusega. Teise suurema plokina toetatakse majanduse taastumist ja kortermajade rekonstrueerimist, kus ettevõtted ja korteriühistud panustavad ka omafinantseeringuga. Kinnitatud rakenduskavas on 15. suuna EL toetuse osakaal kogukuludest keskmiselt 75,57%. Kiirelt muutuvad majanduslikud olud on põhjustanud ehitushindade kallinemise, mistõttu on vajalik haiglavõrgu investeeringute mahtu oluliselt suurendada. Samal ajal on katkestatud mitmeid ettevõtlusele suunatud projekte: hinnatõus, sõja mõjud ja üldine ebakindlus on oluliselt vähendanud ettevõtete valmisolekut arendustegevustesse investeerida; korterelamute rekonstrueerimisel oli päikesepaneelide toetuse taotlemise vastu huvi vähene eelkõige põhjusel, et sarnastel tingimustel pakuti toetust ka teistest finantsallikatest, kus tähtajad tööde teostamiseks said olla pikemad. Tekkinud oludes on vajalik suunata ettevõtluse ja korterelamute projektide katkestamise tõttu vabanenud toetus haiglate investeeringute kallinemise katteks, kuid sel juhul tuleb rakenduskava muudatusega kinnitada, et Eesti ettevõtete omafinantseering toetatud projektidele väheneb 13,9 mln euro võrra. Kehtiv eelarve Muudatus Uus eelarve Eesti Eesti EL toetus panus EL toetus Eesti panus EL toetus panus COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse 12 600 000 0 5 010 583 0 17 610 583 0 Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks 9 000 000 0 500 000 0 9 500 000 0 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 29 640 000 0 4 685 986 397 801 34 325 986 397 801 Turismisektori elavdamise programm 17 650 710 4 412 678 -3 616 569 -904 042 14 034 141 3 508 636 2 Ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute programm 28 000 000 7 000 000 -2 080 000 -520 000 25 920 000 5 960 000 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 31 250 000 48 878 205 -4 500 000 -12 878 205 26 750 000 36 000 000 15. suund kokku 128 140 710 60 290 883 0 -13 904 446 128 140 710 45 866 437 15. suuna toetuse määr 75,57% 80,08% Muudatuste tagajärjel suureneb 15. suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ EL toetuse osakaal kogukuludest 75,57%-lt 80,08%-ni. Seoses eelarvemuudatustega korrigeeritakse ka 15. suuna tegevuste kliimapanuse arvestust ning kahe väljundnäitaja sihttaset:  Näitaja „Üksused, mida toetatakse võitluses COVID-19 pandeemiaga“ sihttase suureneb seoses isolatsioonipalatite täiendava taotlusvooruga 133-lt 140-le (7 ühiku võrra);  Näitaja „Rekonstrueeritud hoonete pindala (m²)“ sihttase väheneb korterelamute rekonstrueerimiseks kavandatud vahendite ümbersuunamise tõttu 307 000 m²-lt 262 792 m²-le (14,4% võrra).  15. suuna kliimapanus väheneb ca 1% võrra 53 175 000 eurolt 50 609 813 eurole. Muudatused on mitteametlikult läbi räägitud Euroopa Komisjoniga. 3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Riigi Tugiteenuste Keskusele struktuurivahendite veebilehele üles riputamiseks peale selle kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 1303/2013 ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. REACT-EU reeglistik on reguleeritud ühissätete määruse muudatusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/2221, 23. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID 19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)). 5. Eelnõu mõju 3 Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 702 125 028 eurot, riigi panus 1 199 318 505 eurot, kogusumma 4 901 443 533 eurot. Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht jääb samaks, kuid riigi panus väheneb 13 904 446 euro ning kogumaht samuti 13 904 446 euro võrra. Muudatus tuleneb REACT-EU toetuse kasutamise muutustest ning võimaldab kasutada EL toetus Eesti majanduste taastumise jaoks täies mahus ära, lisades seni kavandatust vähem toetuse saaja omafinantseeringut. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava maht on muudatuse järel 13 904 446 euro võrra väiksem (-0,3%). Riigieelarvele mõju puudub, kuna väheneb erasektori toetuse saajate omafinantseering. 7. Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 8. Eelnõu kooskõlastamine Muudatused on sõnastatud koostöös Sotsiaalministeeriumiga ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Ühissätete määruse artikkel 49 lõike 3 ja artikkel 110 lõike 2 punkti c kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes valitsuses kinnitamisele (9.-24. augustil 2023). 4

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →