Ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks seoses lepingulise investeerimisfondi väljamaksete maksustamisega

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 30.08.2023 12:34 Adressaat: <=?utf-8?Q?Evelyn_Liivam=C3=A4gi?=>; <"Helen Pahapill">; <=?utf- 8?Q?Erle_K=C3=B5omets?=>; <"Inga Klauson">; <"RAM Info"> Koopia: Ranno Tingas <[email protected]>; Kaido Saar <[email protected]> Teema: FinanceEstonia ettepanekud lepingulise investeerimisfondi väljamaksete topeltmaksustamise kõrvaldamiseks Manused: finance_estonia.png; FinanceEstonia ettepanek lepingulise investeerimisfondi maksustamine 29.08.2023.asice Tere! Käesolevaga saadame FinanceEstonia ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks seoses lepingulise investeerimisfondi väljamaksete topeltmaksustamisega. Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalus neid ettepanekuid kaaluda ning astuda samme praegu kehtivas seaduses esineva topeltmaksustamise kõrvaldamiseks. FinaceEstonia on valmis täiendavateks kohtumisteks ja aruteludeks ning tekkinud küsimustele vastamiseks. Heade soovidega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht mobiil: +372 50 11107 [email protected] www.financeestonia.eu FinanceEstonia Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Maksu- ja tollipoliitika osakond 29. august 2023 Ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks seoses lepingulise investeerimisfondi väljamaksete maksustamisega Seoses lepingulise investeerimisfondi väljamaksete topeltmaksustamisega esitab FinanceEstonia ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks. Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalus neid ettepanekuid kaaluda ning astuda samme praegu kehtivas seaduses esineva topeltmaksustamise kõrvaldamiseks. Olukorra kirjeldus Eesti tulumaksuseaduse § 17 kohaselt käsitletakse lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtavat väljamakset intressina. See tähendab, et sõltumata väljamakse aluseks oleva tulu iseloomust, sh selle varasemast maksustamisest (näiteks tütarühingust saadud dividendid on juba tütarühingu tasemel maksustatud), kuulub lepingulise investeerimisfondi arvel füüsilisest isikust osakuomanikule tehtav väljamakse alati tulumaksuga maksustamisele. Lepingulise fondi väljamakse käsitlemine intressina: (i) Tekitab ebavõrdse kohtlemise lepingulise ja aktsiaseltsifondi vahel; (ii) Maksustab investeeringutelt saadud dividendid nende edasi maksmisel investoritele topelt; (iii) Ei tee majanduslikult mõistlikuks Eestis pakkuda mujal maailmas jaeinvestorite hulgas levinud lepinguliste fondide n.ö tulu jaotavaid osakuklasse. P MTÜ FinanceEstonia Maakri 19/1, Tallinn, Estonia 10145 www.financeestonia.eu  PAGE 2 Ebavõrdne kohtlemine lepingulise ja aktsiaseltsifondi vahel ning topeltmaksustamise tekkimise olukorrad Tänase seisuga on Eestis asutatud kolme erineva fondihalduri poolt osakuomanikele regulaarseid väljamakseid tegevat neli kinnisvarafondi (kaks aktsiaseltsifondi ja kaks lepingulist fondi) ning üks aktsiaturgudele investeeriv lepinguline fond. Kuna need fondid on olnud edukad ja hakanud tegema väljamakseid osakuomanikele, siis on tõusetunud ka topeltmaksustamist puudutavad küsimused, mis halvimal juhul võivad muuta lepingulised investeerimisfondid Eestis konkurentsivõimetuks. See toob kaasa olukorra, kus regulaarselt väljamakseid tegev lepinguline investeerimisfond on sunnitud ainult maksunduslikel põhjustel oma juriidilist vormi muutma (näiteks aktsiaseltsifondiks), et olla konkurentsivõimeline välismaiste lepinguliste investeerimisfondidega või kohalike äriühingute ja aktsiaseltsifondidega. Sellisel juhul oleks topeltmaksustamise vältimiseks vaja loobuda äriliselt ja õiguslikult kõige sobivamast tegutsemisvormist. Lepinguline investeerimisfond on sisuliselt varakogum, mis teenib tulu ning jaotab seda osakuomanikele. Kui lepinguline investeerimisfond saab tulu, siis sisuliselt kuulub see koheselt kõigile osakuomanikele. Kui see saadud tulu makstakse lepingulise investeerimisfondi arvel intressina osakuomanikele, siis tekib topeltmaksustamine olukorras, kus tulu aluseks on äriühingust saadud dividend (tulumaksuseaduse §50 lõige 11) või väljamaksed aktsiaseltsifondist (tulumaksuseaduse §50 lõige 11 punkt 6). Nimelt füüsilisele isikule lepingulise investeerimisfondi poolt väljamakstud tulu loetakse vastavalt tulumaksuseaduse § 17 lg 1 intressiks, mis kuulub maksustamisele füüsilisest isikust osakuomaniku tuluna. Kui näiteks lepinguline investeerimisfond on osakuomanikule jaotatava tulu saanud Eesti äriühingust või Eesti aktsiaseltsifondist, siis on üldjuhul vastava ühingu või fondi poolt tulu jaotamisel makstud äriühingu tulumaksu 20% jaotatud brutokasumist (kuni 2024.a. lõpuni võib regulaarselt dividendilt makstud tulumaks olla 14%). Seega topeltmaksustamine seisneb selles, et kui lepinguline investeerimisfond saab tulu äriühingust või aktsiaseltsifondist, siis on see tulu juba äriühingu või aktsiaseltsifondi tasemel maksustatud ning lepingulise investeerimisfondi arvel intressina osakuomanikele selle tulu väljamaksmisel on see maksustatud uuesti tulumaksuga 20%. Seega on lepingulise investeerimisfondi kaudu investeeriv füüsiline isik halvemas olukorras, kui füüsiline isik, kes investeeriks otse, ilma lepingulise fondi vahenduseta, vastavasse äriühingusse või aktsiaseltsifondi, mis aga oluliselt pärsib füüsilisest isikust investori ligipääsu finantsinstrumentidele (puudu jääb informatsioonist investeerimisvõimaluste osas ning määravaks võivad saada ka rahalised piirangud) . Vastavalt maksuõiguse üldpõhimõtetele peab maksusüsteem olema neutraalne ehk mitte mõjutama maksumaksja majanduslikke otsuseid, kuid antud juhul on füüsilise isiku lepingulise investeerimisfondi kaudu saadud tulu kõrgemalt maksustatud kui otse teisest äriühingust  PAGE 2 või aktsiaseltsifondist saadud tulu. Kinnisvara valdkonnas on väga tavapärane investeeringute tegemine läbi konkreetse objekti jaoks loodud äriühingu ning osa Eestis tegutsevaid lepingulisi investeerimisfonde investeerib Eesti aktsiaseltsifondisse. Seega on lepingulise investeerimisfondi kaudu investeerimisel topeltmaksustamise olukorra tekkimine pigem reegel kui erand. See aga on vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse §-st 12 ja sätestab võrduspõhimõtte ja diskrimineerimiskeelu. Lepinguliste fondide osakuklassid Üleilmselt on laialt levinud lepinguliste fondide jaotamine erinevatesse osakuklassidesse. Sisuliselt loob fondivalitseja sellega investoritele lahenduse, kus samasse lepingulisse fondi (varakogumisse) on investoril võimalik tema eelistustest tulenevalt investeerida teatud erinevate tingimuste alusel. Näiteks: fondi investeeringutelt laekuva tulu edasi investeerivasse või investorile regulaarselt välja maksvasse osakuklassi, investeeringu suurusest sõltuva erineva valitsemistasuga osakuklassi, erinevas valuutas arveldavasse osakuklassi, valuutariskile avatud või maandatud osakuklassi, jms. Eelnevalt nimetatud osakuklasside jaotusest eelistavad institutsionaalsed investorid sageli tulu edasi investeerivaid osakuklasse (väärtustavad puhasväärtuse kasvu), seevastu jaeinvestorid aga tulu välja maksvaid osakuklasse (väärtustavad regulaarset rahavoogu). Eesti fonditurul puuduvad täna erinevate osakuklassidega lepingulised fondid. Seda isegi vaatamata tõsiasjale, et siin tegutsevate krediidiasutuste välismaised emapangad mitmel teisel turul selliseid tooteid pakuvad. Kindlasti on üheks põhjuseks Eesti majanduse ja finantsvarade väiksusest tulenev turu madal atraktiivsus. Samas ei saa aga välistada ka tõsiasja, et füüsilisest isikust jaeinvestori vaatenurgast ei ole tänase tulumaksuseaduse kontekstis mingit põhjust eelistada investeeringult laekuvat tulu regulaarselt välja maksvat osakuklassi. Sellise osakuklassiga lepingulise fondi poolt investorile tehtavad kõik väljamaksed on käsitletavad intressina ja automaatselt tulumaksuga maksustatavad. Seda isegi olukorras, kus fond teeb väljamakseid tulult, millelt on juba tulumaks kinni peetud. Leiame, et lepingulise fondi arvel osakuomanikule tehtava väljamakse tänane maksustamine piirab Eesti jaeinvestoritele pakutavaid võimalusi erinevate osakuklassidega lepingulistesse investeerimisfondidesse investeerimiseks. Ettepanekud tulumaksuseaduse muutmiseks Eeltoodud topeltmaksustamise lahendamiseks on erinevaid võimalusi, kuid oleme seisukohalt, et õigustehniliselt kõige lihtsam võimalus on lepingulise investeerimisfondi väljamakstud intressidele  PAGE 2 maksuvabastuse kehtestamine ulatuses, mis summaarselt vastab lepingulise investeerimisfondi poolt saadud dividenditulule ja muudele § 50 lg 11 nimetatud väljamaksetele äriühingutest ja aktsiaseltsifondidest, kus lepingulise investeerimisfondi osalus on vähemalt 10%. Selline intresside maksuvabastus lähtuks samas loogikast ja regulatsioonist nagu kehtib tänases tulumaksuseaduses äriühingutele tütarühingust (osalus ≥10%) saadud dividendide vabastusmeetodi rakendamisel. Sellisel juhul on võimalik lahendada ka Eesti lepingulise investeerimisfondi saadud dividendide ja nende arvel tehtud väljamaksete deklareerimine sarnaselt tütarühingult saadud dividendide deklareerimisega (TSD lisa 7 ja INF 1). Seega teeme ettepaneku muuta tulumaksuseaduse § 17 ja täiendada lõikega 13 järgmiselt: (13) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud lepinguliselt investeerimisfondilt ja mille aluseks on § 50 lg 11 tingimustele vastav tulu. Kui eeltoodud muudatusettepanek on aktsepteeritav, siis on vajalik teha vastavad muudatused ka tulumaksuseaduses ja rakendusaktides lepingulise investeerimisfondi saadud dividenditulu ja selle arvelt tehtud intressimaksete deklareerimisega seoses. Palume kaaluda ülaltoodu põhjal tulumaksuseaduse muutmise eelnõu algatamist eesmärgiga likvideerida topeltmaksustamise olukord ja tagada ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamine läbi lepingulise investeerimisfondi tehtud investeeringutele. Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Ranno Tingas FinanceEstonia juhatuse liige Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht