Regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ eelnõu

KAVAND 14.08.2023 SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu on koostatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme „Kalandusandmete kogumise toetus” raames kalanduse andmete kogumise ja töötlemisega seotud eesmärkide täitmiseks. Kalandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada kalavarude ja mereelustiku majandamisotsuste ja kaitse planeerimiseks. Kalandusandmete kogumiseks koostatakse Eesti kalandus- ja vesiviljelusandmete riiklik töökava, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi määrusega (EL) 2017/1004, 17. mai 2017, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1—21). Kalandusandmete kogujaks, töökava koostajaks ning elluviijaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kogutud andmed tehakse kättesaadavaks lõppkasutajatele, sh Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjon) määratud asutustele. Kalandusandmete kogumise toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kestliku kalanduse tegevussuuna eesmärkidesse: 1) kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult majandades on kalavarud heas seisus; 2) kalandus on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159-706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii alusel on kalandusandmete kogumise toetuse mõjustatud sihtrühmaks kalandussektori ettevõtjad, teadus- ja arendusasutused, riigisektor ja avalikkus. Eelnõu määrusena jõustumisel jätkub perioodil 2014–2020 antud kalandusandmete kogumise toetuse maksmine/rakendamine. Uuel perioodil 2021–2027 antav kalandusandmete kogumise toetus on vastavuses rakenduskavaga ning Euroopa Liidu määrustega. Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Juhani Papp (625 6265, [email protected]), kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi ja vee-elusressursside kaitse toetuste valdkonna juht Oleg Epner (625 6519, [email protected]), kalamajandusosakonna peaspetsialist Heli Annok (tel 625 6179 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (tel 625 6229, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 8 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetme „Kalandusandmete kogumise toetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Eelnõu rakendamisel tuleb lisaks EL õigusaktidele arvesse võtta riigisiseseid õigusakte, sh riigihangete läbiviimisel ja isikuandmete kaitsel. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus Lõike 1 kohaselt on kalandusandmete kogumise toetuse eesmärgiks koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida kasutatakse teadmistel põhinevatel kalavarude ja mereelustiku majandamisotsuste ja kaitse planeerimisel. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd. Lõike 2 kohaselt on toetatavaks tegevuseks kalandussektori andmete kogumine, haldamine ja kasutamine. Kalandusandmete kogumist teostatakse riikliku töökava alusel, mille koostajaks ja elluviijaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Perioodil 2014–2020 oli kalandusandmete kogumise toetuse taotlejaks ja riikliku töökava elluviijaks Keskkonnaministeerium. Seoses 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite reformimisega on alates 1. juulist kalavarude valdkond regionaalministri vastutusalas ning perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetuse taotlejaks ja töökava elluviijaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Riiklikus tööplaanis määratakse kindlaks, milliseid kalandusandmeid kogutakse ja andmete kogumise sagedus, milliseid pilootuuringuid teostada plaanitakse ning mis ajahetkeks ollakse valmis kogutud andmeid Euroopa Komisjonile esitama. Ühtlasi sisaldab riiklik tööplaan põhjendust, kui mingite andmete kogumist riigil teostada ei ole tarvis. Riikliku töökava rakendamine hõlmab ka koordineerimist, aruandlust ning muid töökava koordineerimisega seonduvaid toetavaid tegevusi. Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse toetuse vorm, toetuse määr ja abikõlblikud kulud Lõike 1 kohaselt antakse toetust tagastamatu abina, kus abikõlblikud kulud, mis on seotud otseselt toetatava tegevusega, hüvitatakse kuludokumentide alusel ja abikõlblikud kaudsed kulud hüvitatakse lihtsustatud kulumäära alusel. Lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalne määr, mis on 100 % abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu nõuet ei ole. Lõikes 3 sätestatakse kulu abikõlblikuks arvamise üldised tingimused. Abikõlblikud on § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil, mis on kooskõlas ühissätete määruse artikliga 63 ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel riikliku töökava sisu järgi, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve hindamisel. Toetuse makse saamiseks tuleb esitada kuludokumendid ja tõendid vastavalt kulude liigile ning tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Abikõlblikuks kuluks loetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulu. Makse tõenduseks on dokument, muu hulgas arve, saateleht, üleandmise-vastuvõtmise akt või sellesisuline kinnitus või osalejate registreerimisleht. Kulude tekkimine ja tasumine peab jääma ettenähtud ajavahemikku, milleks on projekti abikõlblikkuse periood. Kui rakenduskava muudetakse ja lisatakse uusi tegevusi, siis nende kulude abikõlblikkuse algusaeg on rakenduskava muutmise aeg tulenevalt ühissätete määruse artiklist 63. Toetuse kasutamine peab olema kooskõlas toetatava tegevuse ja toetuse saajale kohalduvate reeglitega, näiteks riigihangete seadusega. Lõike 4 punktidega 1-4 määratakse, millised kulud loetakse toetatava tegevuse abikõlblikeks otsesteks kuludeks. Punkti 1 kohaselt arvatakse abikõlblike otseste kulude hulka füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse). Abikõlbliku kulu arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult otseselt toetatava tegevusega seotud tööülesannete täitmise kulud. Näiteks ei loeta otseseks kuluks riikliku töökava koordineerimisega seotud tööjõukulu, mis makstakse välja kaudse kuluna. Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisse ostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud. Punkti 2 kohaselt loetakse toetatava tegevuse tarkvara ja riistvara soetamise kulu abikõlblike otseste kulude hulka kui soetusmaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot. Kui tarkvara ja riistvara soetusmaksumuse ilma käibemaksuta kulu jääb alla 2000 euro, siis hüvitatakse see lõike 6 punkt 4 kohaselt kaudse kuluna. Punktide 3 ja 4 kohaselt on abikõlblik riikliku töökava rakendamiseks tellitavate tööde ja teenuste kulud ning toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. Vastavalt paragrahv 7 punktile 7 peab taotleja näitama, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (edaspidi EMKVF) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Lõigetes 5 ja 6 määratakse, millised kulud loetakse toetatava tegevuse abikõlblikeks kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud arvutatakse lihtsustatud kulumeetodi ühtse määra alusel 6 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike kulude summast kokku vastavalt ühissätete määruse artikli 53 punkti 1 alapunktile d. Toetatava tegevuse kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid toetavad sisulisi tegevusi. Kaudsete kulude täpse ulatuse määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liialt halduskoormav. Seega loetakse kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks lihtsustatuna ühtse määra alusel. Kaudsete kulude hüvitamisel ühtse määra alusel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Lõige 7 sätestab kulud, mis ei ole abikõlblikud. Näiteks ei loeta antud meetme raames abikõlblikuks kulusid, mis suurendavad kalalaevade püügivõimusust või võimet leida kala. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis on seotud nn „uurimusliku kalapüügiga“, mille all mõistetakse püügitoiminguid, mida tehakse töönduslikul eesmärgil konkreetses piirkonnas, et hinnata kalavarude regulaarse pikaajalise ekspluateerimise kasumlikkust ja bioloogilist säästlikkust selliste varude puhul, mida ei ole varem kaubanduslikul eesmärgil püütud. Samuti ei hüvitata antud meetme raames maaostuga seotud kulusid. Punkti 6 kohaselt ei ole abikõlblik kulu, mida on makstud riigieelarvelistest vahenditest, muust avaliku sektori või välistoetusest või teises toetatavas tegevuses. Nimetatud kulu sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 63 lõikest 9, mille kohaselt võib toetatav tegevus saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud fondist ja muudest EL vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt teise programmi raames. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, siis ühe puhul ei ole kulu seotud toetatava tegevusega. Lihtsam topeltrahastamise olukord on juhul, kui sama kulu on esitatud kaks korda hüvitamiseks. Punkti 7 kohaselt ei ole abikõlblik kulu, mis on toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse taotleja ja nõuded taotlejale, mis kohalduvad määruse alusel toetuse taotlemisel Lõike 1 kohaselt on määratud toetuse taotlejaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi taotleja). Taotleja on vastutav kalandusandmete kogumise riikliku töökava elluviimise eest ning koordineerib Komisjoni poolt tulevate nõuete ja/või küsimuste lahendamist andmeid koguvate asutuste vahel. Lõike 2 kohaselt ei anta toetust toetatavale tegevusele, kui taotlejal on varasema toetatava tegevuse raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Eelnõu § 5 sätestab nõuded taotluse esitamisele, tähtajale ja taotlusele Lõike 1 kohaselt teavitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) taotlejat taotluse esitamise tähtajast kirjalikult. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu nõuetele vastava taotluse. Lõikes 3 on sätestatud, millised andmed peab taotlus sisaldama. Lõikega 4 täpsustatakse lõike 3 punkti 9. Lõike 4 kohaselt esitatakse taotluses tulemusnäitajate sihttaseme prognoos. Meetme tulemusnäitajateks on fondi määruse lisas 1 toodud näitajad CR11 - „Andmete kogumise, haldamise ja kasutamise süsteemi tõhusus“ ja CR12 - „Kättesaadavaks tehtud andmekogumite ja nõuannete arv“. Lõikega 5 täpsustatakse lõike 3 punktis 5 nimetatud eelarve kohta esitatavaid andmeid. Lõike 6 kohaselt peab taotleja esitama koos taotlusega esitama riikliku töökava ja Euroopa Komisjoni riikliku töökava kinnitamise otsuse ärakirjad. Esitatavate andmete loeteluga selgitatakse taotluses esitatud andmete õigust ja prognoositava eelarve põhjendatust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele. Taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega. Eelnõu § 6 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Lõike 1 kohaselt teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 1 alusel. Kui esitatud EMKVF-i toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab meetmes sätestatud tingimustele, siis taotlus rahuldatakse ettenähtud vahendite piires. Kui taotluse vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks tähtaeg. Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud asjaoludest: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele. Toetuse taotleja peab täitma kõiki nõudeid, mis on meetme tingimustes esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist. Toetuse taotleja peab temale esitatud mõistliku tähtaja jooksul esitama kõik andmed ja dokumendid, mida peab oluliseks menetlust läbiviiv asutus; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid. Juhuslikult või teadmatusest esitatud valeandmed ei saa olla põhjuseks kohese taotluse rahuldamata otsuse tegemiseks, vaid menetlust läbiviiv asutus peab taotlejale andma mõistliku tähtaja korrektsete dokumentide esitamiseks; 4) nõuetekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele meetme eelarve vahendite on ammendumise tõttu ning toetust ei ole võimalik määrata; 5) taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud ning taotluses kavandatud tegevusi pole võimalik ellu viia ning taotluses püstitatud eesmärke saavutada ning taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega. Lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Eelnõu § 7 sätestatakse toetuse saaja kohustused Punktide 1 ja 2 kohaselt viib toetuse saaja ellu toetatava tegevuse ja sellest tulenevate kohustuste täitmise tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud, kas tema enda või lepingulise partneri poolt. Kohustuste täitmise tõendamise kohustus on toetuse saajal, sest temal on eelkõige huvi toetatavale tegevusele rahastust saada. Toetuse saaja kohustuste mittetäitmisel tekib alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Punktide 3 ja 4 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa audiitori ja järelevalve kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama makse saamise eelduste täitmist, sealhulgas esitatud teabe õigsust või paikapidavust. Toetuse saamise eelduste tuvastamiseks peab toetuse saaja esitama nõudmisel asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda kontrollijat ja audiitorit, et tegemist on õiguspärase maksega. Vajalikud andmed ja dokumendid tuleb esitada audiitori ja järelevalve poolt määratud tähtaja jooksul. Samuti peab toetuse saaja võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning lubama läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja eristama oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulu ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja teavitama PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule. Punkti 7 alusel kohalduvad toetuse saajale tegevuse elluviimisel kalandusturu korraldamise seaduse § 6 teavitamise nõuded, mis on täpsemalt reguleeritud riigisisese õigusakti regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seadust. Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab riigihanke piirmäära viib toetuse saaja läbi hanke elektrooniliselt riigihangete registris. Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagama PRIA esindajale riigihangete registris juurdepääsu hankele hanke kontrolli teostamiseks. Eelnõu § 8 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos § 8 lõike 1 loetelus välja toodud dokumentidega pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena ellu viimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le. Lõikes 2 sätestatakse maksetaotluses esitatavad andmed. Lõike 3 kohaselt esitab toetuse saaja PRIA-le eelneval aastal tasutud kulude kohta maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks ning tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt toetuse määramise otsuses nimetatud tegevuse lõppemise tähtajaks. Kulud, mille hüvitamiseks ei ole esitatud maksetaotlust järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks või tegevuse lõppemise tähtajaks, loetakse mitteabikõlblikeks. Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja tegevuse elluviimise käigus saavutatud sihttaseme tulemusnäitajate väärtused ühe aasta jooksul peale toetuse viimase väljamaksetaotluse esitamist. Lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA esitatud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele või taotluses toodud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. PRIA teeb väljamakstud abikõlbliku kulu tagasinõude otsuse, kui on selgunud, et kulu ei ole abikõlblik või toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Kui rikkumise tulemusena teostatakse tagasinõue otseste kulude summast, tuleb teostada tagasinõue proportsionaalselt ka kaudsete kulude suhtes. Lõigetega 7 ja 8 nähakse ette PRIA toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse alused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitikaga antakse panus teaduslike andmete kogumiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 sätestab, et liikmesriigid koguvad kooskõlas andmekogumise valdkonnas vastu võetud eeskirjadega bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaalmajanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks, haldavad kõnealuseid andmeid ning teevad need kättesaadavaks lõppkasutajatele, sh Komisjoni määratud asutustele. Selliste andmete kogumine ja haldamine on kooskõlas liidu õigusaktidega. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1-49). Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159-706). 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatav kalandusandmete kogumise toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord loob eelduse toetamaks tegevusi, mis panustavad kalandusandmete kogumise ja haldamise parendamisse. Riiklike töökavade raames kogutakse andmeid mere bioloogiliste ressursside seisundi, püügikoormuse, püügitegevuse mõju ning kalandussektori sotsiaal- majandusliku olukorra kohta. Andmete usaldusväärsuse edendamine võimaldab teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Määruse mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna kogutud kalandusandmeid, saab kasutada kalavarude ja mereelustiku majandamisotsuste ja kaitse planeerimiseks, mis võimaldab kalavarude säästlikku majandamist, hoida vee bioloogilist mitmekesisust ning aitab teostada ökosüsteemide kaitset ja taastamist. Määruse mõju majandusele on positiivne, kuna kalandusandmete alusel on võimalik kehtestada varudega tasakaalus olevad püügivõimalused ja asjakohased püügireeglid, kalavarud hoitakse heas seisus, see võimaldab kaluritel kala püüda ja võimaldab majandusliku heaolu. Kalandussektori ettevõtjatele väljendub majanduslik mõju eeskätt selles, et on tagatud tooraine, püügivõimalused ja kindlus pikemajalisteks tootlikeks investeeringuteks. Määruse mõju riigiasutustele seisneb 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite reformimises, mille tulemusel on alates 1. juulist kalavarude valdkond regionaalministri vastutusalas ning perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetuse taotlejaks ja töökava elluviijaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Määrusel ei ole otsest sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused ja kulud Meetme raames antavat toetust rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Vastavalt Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskavale on meetme eelarve 12 214 000 eurot, millest kaasfinantseering riigieelarvelistest vahenditest on 3 664 200 eurot. 6. Määrus jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse esitamiseks PRIA-le.  EELNÕU 14.08.2023 MÄÄRUS .2023 nr ….. Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) meetme „Kalandusandmete kogumise toetus” raames toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus (1) Toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada teadmistel põhineval kalavarude majandamisotsuste tegemisel ja mereelustiku kaitse planeerimisel. (2) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.06.2017, lk 1–21), artiklis 6 nimetatud riikliku töökava (edaspidi riiklik töökava) rakendamiseks. § 3. Toetuse vorm, toetuse määr ja abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse tagastamatu abina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis e nimetatud vormis. (2) Toetuse maksimaalne määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. (3) Abikõlblikud on § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (4) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud, mis hüvitatakse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel: 1) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult arvestatud maksud; 2) tarkvara ja riistvara soetamise kulu, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot; 3) riikliku töökava rakendamiseks tellitavate tööde ja teenuste kulu; 4) regionaalministri 19. juuli 2023 määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. (5) Toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti a kohaselt ühtse määra alusel, mis on 6 protsenti lõikes 4 sätestatud abikõlblikest kuludest. (6) Lõikes 5 sätestatud viisil ja ulatuses hüvitatakse järgmised kaudsed kulud: 1) töökava rakendamise koordineerimisega seotud tööjõu, lähetus- ja koolituskulu; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) kontoritehnika, varustuse ja mööbli soetamis-, hooldus- ja paranduskulu; 4) tark- ja riistvara soetamiskulu, kui vara soetusmaksumus ilma käibemaksuta on alla 2000 euro ning tark- ja riistvara hoolduskulu; 5) transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki kasutusrendi-, kindlustus- ning kütuse- ja hoolduskulud; 6) administreerimisega seotud personalikulud, mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega, sealhulgas raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, vara haldamine, juriidiline nõustamine, riigihanke korraldamine ning infotehnoloogiline tugitegevus; 7) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud, ruumide koristamise ja valveteenuse kulud; 8) tööruumide üürimise või rentimise kulud. (7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49) artiklis 13 nimetatud kulud; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1060/2021 artikli 64 lõike 1 punkti b nimetatud kulu; 3) sularahamakse, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 4) riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; 5) amortisatsioonikulu; 6) kulu, mille katteks taotleja on saanud või taotleb toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 7) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. § 4. Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale (1) Toetust antakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (edaspidi taotleja). 2 (2) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. § 5. Taotluse esitamine, tähtaeg ja nõuded taotlusele (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtajast kirjalikult. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (3) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja nimi; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotleja esindaja nimi, tema ametikoht ja kontaktandmed; 4) taotluse menetlemise ajaks määratud kontaktisiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed; 5) toetatava tegevuse eelarve; 6) toetatava tegevuse eesmärgid ja selle vajaduse põhjendus; 7) toetatava tegevuse kirjeldus; 8) toetatava tegevuse kavandatav elluviimise aeg; 9) toetatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme prognoos. (4) Lõike 3 punktis 9 nimetatud tulemusnäitajateks on: 1) andmete kogumise, haldamise ja kasutamise süsteemi tõhusus skaalal: kõrge, keskmine, madal; 2) kättesaadavaks tehtavate andmekogumiste ja nõuannete arv. (5) Lõike 3 punktis 5 nimetatud eelarve kohta esitab taotleja järgmised andmed: 1) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult arvestatavad maksud; 2) tarkvara ja riistvara soetamise kulu, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot; 3) riikliku töökava rakendamiseks tellitavate tööde ja teenuste kulu; 4) paragrahvi 3 lg 4 punktis 4 sätestatud toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu; 5) tegevusega seotud kaudne kulu; 6) toetatava tegevuse kogukulu poolaastate lõikes. (6) Koos taotlusega esitab taotleja järgmiste dokumentide ärakirjad: 1) riiklik töökava; 2) Euroopa Komisjoni otsus riikliku töökava kinnitamise kohta. § 6. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 1 alusel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. 3 (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. § 7. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja: 1) viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitab kõik tegevusega seotud kuludokumendid toetuse määramise otsuses nimetatud tähtpäevaks; 2) tagab tegevuse elluviimise jooksul vastavuse meetme tingimustes taotleja ja toetuse saaja kohta sätestatud nõuetele; 3) võimaldab teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 4) esitab auditi, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 6) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 7) tähistab toetuse objekti ja viitab Euroopa Liidu osalusele vastavalt regionaalministri 19. juuli 2023 määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud korras; 8) järgib riigihangete seadust; 9) tagab riigihangete registris PRIA esindajale juurdepääsu hankele. § 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena ellu viimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö; 4) majandusarvestuse tarkvara SAP aruanne „Kassapõhised detailsed tehingud”; 5) lepingulise töö puhul kuludokument ja tööde üleandmise-vastuvõtu akt; 6) hanke viitenumber või hankedokumendid, juhul kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem PRIA-le esitatud ja hankija otsus pärast pakkumuste läbivaatamist. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave tehtud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 3) periood, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 4) ellu viidud tegevuste abikõlblike kulude summa; 5) taotletav kaudsete kulude summa; 6) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 4 7) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta. (3) Toetuse saaja esitab PRIA-le eelneval aastal tasutud kulude kohta maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks ning tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt toetuse määramise otsuses nimetatud tegevuse lõppemise tähtajaks. (4) Toetuse saaja esitab saavutatud sihttaseme tulemusnäitaja ühe aasta jooksul peale toetuse viimase väljamaksetaotluse esitamist. (5) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. (6) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. (7) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (8) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 5  Rahandusministeerium 30.08.2023 nr 1.4-3/844 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_Kalandusandmete_kogumise_toetus_2021_2027 2. Seletuskiri, SK_Kalandusandmete_kogumise_toetus_2021_2027 Heli Annok 625 6179 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1136 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48205aaa-5967-427d-a07d-f562869f0bff Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48205aaa-5967-427d-a07d-f562869f0bff?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main