V.a. Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Edastatud digitaalselt allkirjastatuna
[email protected]
28. augustil 2023
VAIDLUSTAJA SEISUKOHT HANKIJA 22.08.2023 VASTUSELE JA
VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Riigihange: nr 267909 „Tartu Tähtvere Skatepargi ehitustööd“
Vaidlustaja: Gruuvi Group OÜ
(endine ärinimi Skatepargid OÜ)
Registrikood: 12993265
Tartu mnt 18-20, 10145 Tallinn
Esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets
Advokaadibüroo LEXTAL
Rävala pst 4, Tallinn 10143
E-post:
[email protected]
Hankija: Tartu Linnavalitsus
Registrikood: 75006546
Küüni 1, 51004 Tartu
Hanke eest vastutav isik: Jana Hindrikson
E-post:
[email protected]
Telefon: +372 505 1921
I MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Linnavalitsus (edaspidi: hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi
riigihanget nr 267909 „Tartu Tähtvere Skatepargi ehitustööd“ (edaspidi:
riigihange). Gruuvi Group OÜ (edaspidi: vaidlustaja) soovib hankes osaleda,
kuid liialt piirav kvalifitseerimistingimus takistab tal hankes osalemast. 15.08.2023
esitaski vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse riigihanke
alusdokumentide (edaspidi: RHAD) osas „Kõrvaldamise alused ja
kvalifitseerimistingimused“ C.1 sätestatud kvalifitseerimistingimuse peale.
2. 17.08.2023 avaldati eRHRis RHAD muudatus, mille kohaselt muuhulgas sõnastati
kvalifitseerimistingimus C.1 ümber uuel kujul. Riigihangete Vaidlustuskomisjon
palus oma 16.08.2023 kirjas vaidlustaja seisukohta, kas tehtud muudatus
kõrvaldab vaidlustaja õiguste rikkumise või mitte. Eitava vastuse korral palus
vaidlustuskomisjon vaidlustajal esitada enda põhjendused hiljemalt 18.08.2023,
mida vaidlustaja ka tegi.
LEXTAL
3. 23.08.2023 edastas Riigihangete Vaidlustuskomisjon vaidlustajale hankija
22.08.2023 vastuse ning palus omapoolsed seisukohad ja menetluskulude
nimekirja esitada hiljemalt 28.08.2023.
4. Käesolevaga esitab vaidlustaja ptk-s II oma seisukohad hankija 22.08.2023
vastuse osas. Samuti esitab vaidlustaja ptk-s III enda menetluskulude nimekirja.
II VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD
Sissejuhatus
5. Vaidlustaja on vaidlustanud RHAD osaks olevate „“Kvalifitseerimistingimused“
punkti C.1., mis sätestab pakkuja tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele järgmise
nõude (17.08.2023 muudetud sõnastuses):
Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema teostanud
vähemalt 1 betoonkattega skatepargi ehitustöö. Referentsobjektina esitatud
betoonkattega skatepargi ala peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:
betoonkattega skatepargi ala suurus peab olema minimaalselt 1750 m2.
6. Vaidlustaja leidis, et hankija 17.08.2023 tehtud muudatus ei kõrvalda vaidlustaja
õiguste rikkumist, kuna ka muudetud kujul on tingimus liialt piirav ning takistab
põhjendamatult vaidlustajal kui Eestis selles valdkonnas suurimal ja kogenumal
ettevõtjal Riigihankes osaleda.
7. Hankija hinnangul aga ei ole vaidlustatud kvalifitseerimistingimus vastuolus
riigihangete seadusega, kuna Riigihankega ostetavate skatepargi näol on tegemist
Rahvusvahelise Rulaliidu reeglistikule tugineva keerukama pargiga, kun
kvalifitseerimiseks nõutava referentsobjekti maht (1750 m2) vastab otseselt
Riigihanke esemeks olevale objekti mahule – 1788 m2, ning kuna Euroopas on
piisavalt pakkujaid, kes on varem nõutud mahule vastavaid parke ehitanud.
Vaidlustaja näitab järgnevalt, et hankija arvamus on väär ning mainitud
põhjendused ei õigusta vähimalgi määral vaidlustaja osalemisõiguste piiramist
käesolevas hankes.
Riigihanke esemeks oleva objekti projekteerimine Rahvusvahelise
Rulaliidu reeglistiku järgi ei põhjenda mahust lähtuvat piirangut
8. Hankija rõhutab oma vastuses esiteks, et hankija on tellitava rulapargi
projekteerimisel lähtunud Rahvusvahelise Rulaliidu reeglistikust, mis seab
erinevaid nõudeid skatepargi projekteerimisele nii, et selles pargis oleks võimalik
viia läbi Rahvusvahelise Rulaliidu reglemendil põhinevaid võistlusi.
9. Eelneval asjaolul puudub aga igasugune seos hankija poolt vaidlustatud
kvalifitseerimise tingimuses kehtestatud referentsobjekti mahunõude ning selle
proportsionaalsusega. Rahvusvahelise Rulaliidu reeglistik (vt Lisa 1 – Rulaliidu
reeglistik; edaspidi: Reeglistik) seab nõuded rulapargi planeerimisele,
projekteerimisele (raja asukohale, elementidele, kõrgustele, raadiustele ja
sügavustele jne) ning selle valmimise järgsele sertifitseerimisprotsessile.
10. Seega peamine sisuline erinevus eelviidatud reeglitele vastaval ja „mittevastaval“
rulapargil on see, kuidas see on disainitud ja projekteeritud, sh pidades silmas
seda, et see suudaks mahutada suurt inimhulka võistluste korraldamisel.
Reeglistik ei sea aga mistahes nõudeid ehituslikele töövõtetele või ehitustööde
enda teostamisele. Seega ehituslikud töövõtted on mõlemal pargil samad ning
2
LEXTAL
täpsemad ehituslikud nõuded (kvaliteediklassid jms) tulenevad niikuinii
ehitusprojektist, mida hanke võitja peab järgima.
11. Praeguses hankes on ka skatepargi projekt juba koostatud ning Riigihankega
tellitaksegi üksnes ehitustööde teostamist (vastavalt projektile). Kuna ehituslikust
aspektist vastavast Reeglistikust erinõudeid ei tulene ning kuna hankija ei ole ka
nõudnud, et varasem referentsobjekt peaks tuginema Reeglistiku järgi
projekteeritud ehitusprojektil, puudub põhjuslik seos hankija viidatud rulapargi
(projekti) väidetaval keerukusel ning kvalifitseerimise tingimusega nõutud
skatepargi betoonala (kui sisult vaid kvantitatiivse näitaja) suhtes kehtestatud
miinimum suurusel. Seega hankija viide Reeglistikule kui mahunõuet õigustavale
põhjusele ei ole käesoleval juhul vähimalgi määral asjakohane.
Referentsobjekti mahu vastavus Riigihanke objekti mahule ei välista selle
ebaproportsionaalsust
12. Hankija poolt varasema kogemuse tõendamiseks nõutud referentsobjekti mahu
sisuline kattuvus Riigihankega tellitava objekti mahule ei näita automaatselt seda,
et sellega Riigihankes osalemiseks tekitatav piirang on ka proportsionaalne.
13. Vaidlustaja ei sea kahtluse alla hankija õigust seada riigihankes nõudeid pakkuja
varasemale kogemusele, sh õigusele nõuda kogemuse omandamist just ühe ja
suurema objekti raames. Eelnev ei tähenda aga seda, et hankija ei peaks
kvalifitseerimise tingimuste seadmisel arvesse võtma ka olemasolevat
turusituatsiooni ning seniseid konkurentsitingimusi turul, sh seda, et Eestis ei ole
varem päris sama suurusega skateparki ehitatud.
14. Vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas rõhutanud, et
kvalifitseerimistingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet
hankelepingut nõuetekohaselt täita, ning vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut
täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. 1 Praegusel
juhul vaidluse esemeks olev kvalifitseerimise tingimus mainitud vajalikkuse
kriteeriumile ei vasta, kuna tingimuse sätestamine ka natukene leebemal kujul
näitaks täpselt sama veenvalt pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita.
15. Praegusel juhul näitaks pakkuja võimekust täita nõuetekohaselt hankelepingut ka
kvalifitseerimise tingimus, kus nõutud oleks vähemalt 1600 m2 suurusega
skatepargi ehitamise kogemuse olemasolu.
16. Nagu vaidlustaja on juba menetluses selgitanud, siis on vaidlustaja ehitanud Eesti
seni suurima Tondiraba skatepargi betoneeritud pinnaga 1628 m2. Tondiraba
skatepargi pindala suurus moodustab 91 % hankelepingu esemeks olevast Tartu
skatepargi mahust (1788 m2) ning 93 % vaidlustatud kvalifitseerimise
tingimusega nõutud referentsobjekti mahust (1750 m2). Asjaolu, vaidlustaja rajas
vastava skatepargi alltöövõtu õigussuhte raames, ei väära vähimalgi määral seda,
et faktiliselt teostas ehitustööd ning omandas vastava kogemuse just vaidlustaja.
Lisaks sellele on vaidlustaja viimase kolme aasta jooksul ehitanud (nii peatöövõtu
kui ka alltöövõtu korras) nii Eestis kui ka Soomes kokku 25 skateparki, millest 5
skatepargi suurus ületab 1000 m2.
17. Eelnevast nähtub, et vaidlustajal on olemas varasema sarnase ehitustöö
teostamise kogemus RHS § 101 lg 1 p 1 mõistes ning vaidlustaja on oma varasema
kogemuse tõttu igati võimeline ka Riigihanke esemeks olevat objekti
nõuetekohaselt ehitamata. Ka hankija ise rõhutab oma vastuse punktis 16
1
VaKo 19.01.2011, nr 275-10/121397, p 8.2
3
LEXTAL
justnimelt sarnaste lepingute täitmise kogemuse vajadust. Vaidlustaja
referentsobjekt 1628 m2 aga ongi piisavalt sarnane 1788 m2 suuruse
hankelepinguga ehitatava objektiga, mistõttu puuduvad igasugused alused
kahtluseks, et vaidlustaja ei peaks suutma hankelepingut nõuetekohaselt täita või
ka tagada ühe suurema objekti ehitamise kogemuselt saadud ehitustööde
koostoimimise vajaduse. Sealjuures on vaidlustaja poolt ehitatud järgmise
suurusega skatepark 1496 m2 (vastavalt 83% hankelepingu objekti mahust ja 85
% kvalifitseerimise tingimusega nõutud referentsobjekti mahust), mis näitab, et
tegelikult on vaidlustajal lausa mitme hankelepingu esemega sarnase
mahuga skatepargi ehitamise kogemus, sh terviklahenduse teostamisel ning
tööde koostoimimise tagamisel, olemas.
18. Seetõttu ei ole praeguses vaidluses kohane ka hankija viide Tallinna Halduskohtu
lahendile nr 3-23-865, kuivõrd viidatud kohtuasjas soovis hankija referentsina
näha täidetud terviklahenduse lepingut, kuid pakkujal oli ette näidata üksnes
referentobjekti erinevad osad. Praeguses hankes on vaidlustajal skatepargi
terviklahenduse teostamisega seotud referentsid olemas, lihtsalt hankija poolt
kehtestatud suuruse nõudest jääb vaidlustajal natukene puudu.
19. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde, et vaidlustatud tingimuse
proportsionaalsust oleks võimalik tagada ka erinevate objektide summeerimise
aktsepteerimisega. Vaidlustaja nõustub, et mitme väiksema objekti ehitamise
kogemus ei pruugi alati tagada samaväärset kogemust võrreldes ühe suurema
objektiga. Eelnev ei tähenda aga seda, et kogemuse summeerimise
aktsepteerimisel ei oleks võimalik vastava koostoimimise eesmärki üldse järgida.
20. Olukorras, kus Eestis pole hankelepinguga täpselt samas suuruses või suuremas
mahus objekti ehitatud, võib olla põhjendatud aktsepteerida ka kogemuse
summeerimist näiteks kahe objekti peale, mis ei ole küll täpselt samas suuruses,
kuid siiski tagavad ja näitavad hankijale ka sarnases mahus ja viisil ehitustööde
teostamise kogemuse olemasolu. Hankijal on kvalifitseerimise tingimuste
seadmisel ulatuslik diskretsioon, mistõttu on hankijal võimalik seada detailseid
nõudeid ka summeeritavatele objektidele, mille kaudu vastavaid eesmärke järgida.
21. Näiteks praegusel juhul oleks hankijal võimalik koostoimivuse tagamiseks
aktsepteerida praegu kehtestatud ühe 1750 m2 suurusele objekti nõudele
alternatiivina ka kahe objektiga omandatud kogemust, millise kummagi objekti
minimaalne suurus on näiteks 1200 m2 või muu hankija poolt kohaseks peetav
suurus. Sellisel juhul ei kvalifitseeruks väga väikeseid objekte ehitanud pakkujad,
kuid turul kogenud ning palju ka suuri parke ehitanud pakkujad ei jääks
põhjendamatult hankest kõrvale. Hankija ei ole vastuses selgitanud, miks tal pole
võimalik seada kvalifitseerimise tingimusi nii, et nõutud kogemust omavad
pakkujad saaksid siiski Riigihankes osaleda. Seega puudub vastava piirangu
kehtestamiseks objektiivne vajadus ning vaidlustatud tingimus on
ebaproportsionaalne.
22. Hankija vastuses esitatud põhjendus, justkui oleks Eestis seni ehitatud saktepargid
ning ka vaidlustaja poolt ehitatud seni Eesti suurim Tondiraba skatepark kuidagi
Riigihanke objektiks olevast pargist oluliselt lihtsakoelisem (mõeldud algajatele)
või väga erinev, ei ole samuti asjakohane. Hankija ei ole referentsobjekti
keerukusele mistahes nõudeid seadnud. Lisaks ei pea hankija sellekohane väide ka
sisuliselt paika, kuna nii ülesehituselt kui ka keerukuselt on näiteks Tondiraba ning
Riigihanke objektiks olev skatepark vägagi sarnased:
a. Kui Riigihanke objektil on kasutatud 30 erinevat elementi, siis Tondiraba
pargis on kasutatud 29 erinevat elementi.
4
LEXTAL
b. Tondiraba skatepargi poolik bowl (EL 01 ja EL 06) on samaväärsete kõrguste
ja raadiustega kui projekteeritud Tartu skatepargi nr 1, 2, 4 tähistega bowli
elementid.
c. Tondiraba skatepargi libisemiseks mõeldud torud (kõrgustega 0,4…0,7m) on
samaväärsete kõrgustega kui projekteeritud Tartu skatepargis (kõrgustega
0,3..0,7m).
d. Tondiraba skatepargi ainsa trepistiku kõrgus on 1m kõrge. Projekteeritud
Tartu skatepargi kolme trepistiku kõrgused on 0,3m; 0,4m; 0,7m.
e. Tondiraba skatepargi üldine elementide kooslus on pigem sobilik
edasijõudnud ja professionaalsetele harrastajatele. Mõlema rulapargi
elementide maksimaalsed kõrgused on samaväärsed, seega ei saa kuidagi
väita, et Tondiraba rulapark on tehtud algajatele.
f. Et mainitud objektidel ei ole märkimisväärseid erinevusi näitab ka ainuüksi
visuaalne võrdlus kahe pargi eskiislahendustes:
Tondiraba skatepark:
Tartu skatepark:
5
LEXTAL
23. Eelnevast nähtuvalt puudub objektiivne alus väitmaks, et Eesti suurima Tondiraba
saktepargi ning üle 20 erinevas suuruses skateparke ehitanud (sh nii Eestis kui
Soomes) vaidlustaja ei oleks võimeline nõuetekohaselt ehitama ka hankelepingu
esemeks olevat Tartu skateparki. Igal juhul ei muuda 122 m2 puudumine
referentsobjekti mahust vaidlustajat pakkujana ebapädevaks ega õigusta
seepärast tema kõrvalejätmist käesolevast Riigihankest. Seetõttu ei ole antud
kvalifitseerimise tingimus proportsionaalne.
Rahvusvahelise konkurentsi edendamise soov ei õigusta ise siseriikliku
konkurentsi välistamist
24. Hankija on vastuseks vaidlustaja argumentidele siseriiklike pakkujate välistamise
kohta väitnud, et ta ei soovigi hankes siseriikliku konkurentsiga piirduda, vaid
hange on pigem suunatud välisriikides tegutsevatele pakkujatele. Nii esitab hankija
oma vastuses nimekirja Euroopa turu suurtegijatest, kes on nõutust suuremaid
parke ehitanud ning võiksid seepärast ka käesolevas Riigihankes varasema
kogemusenõude osas kvalifitseeruda.
25. Iseenesest ei ole sellises hankija väljapoole suunatud konkurentsi edendamise
suunitluses midagi taunimisväärset. Kuid vastav eesmärk ise tohiks tingida
alusetute piirangute seadmise siseriiklikul tasandil. Nimelt Riigihanke üheks
üldpõhimõtteks olev võrdse kohtlemise printsiip nõuab, et hankija kohtleks kõiki
isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis,
muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgiks,
et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi
suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 2).
26. Seega siseriikliku konkurentsi välistamiseks peaksid esinema selleks objektiivsed
põhjused lähtuvalt hankeobjekti keerukusest ning siseriiklike pakkujate
objektiivsest võimetusest täita Riigihanke tulemusena sõlmitavat hankelepingut
nõuetekohaselt. Käesoleva Riigihanke objekti puhul sääraseid objektiivseid
põhjuseid siseriikliku konkurentsi välistamiseks ei esine, kuna vähemalt
vaidlustajal on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalik kompetents ja
kogemus olemas.
27. See, et vaidlustajal jääb nõutud referentsobjektist puudu vaid 122 m2, ei saa
kuidagi olla määrav, et ta oleks skatepargi ehitajana vähem pädev kui mõni
välismaine ettevõte, kellel on 122 m2 suurema (st 1750 m2) skatepargi ehitamise
kogemus olemas. Seega ei ole vaidlustaja osalemisõiguse piiramine õigustatud ka
hankija soovist oodata Riigihankes osalema eelkõige välismaiseid pakkujaid. Seda
eriti veel kontekstis, kus Riigihanke näol ei ole tegemist rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega.
28. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kohustada hankijat viima vastav
õigusvastane ja ebamõistlikult koormav RHAD tingimus õigusaktide nõuetega
vastavusse.
III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
29. Käesolevaga esitab vaidlustaja enda vaidlustusmenetlusega seotud
menetluskulude nimekirja. Vaidlustajale on käesolevas asjas õigusabi osutanud
vandeadvokaat/partner Diana Minumets (tabelis kajastatud DM) tunnihinnaga 200
eur + KM. Alljärgnevas tabelis on kajastatud vaidlustajale osutatud õigusabi maht:
6
LEXTAL
Hours Unit
Transaction Date Transaction Total Price
Worked Price
Seisukoha koostamine hanija22.08.2023 vastusele. Menetluskulude
28.08.2023 3,60 200,00 720,00
nimekirja koostamine.
Hankija 22.08.2023 vastuse analüüs, seisukoha koostamine
25.08.2023 4,35 200,00 870,00
vastusele. Suhtlus kliendiga.
Hankija vaidlustuse vastuse analüüs, vastuse positsioonide
23.08.2023 1,50 200,00 300,00
kujundamine ja e-kirjavahetus kliendiga.
Hankija poolt tehtud muudatuse analüüs. VAKOle seisukoha
18.08.2023 4,75 200,00 950,00
koostamine muudetud tingimuse õigusvastasuse kohta.
14.08.2023 Vaidlustuse koostamine, materjalide analüüs. 4,65 200,00 930,00
18,85 3 770,00
18,85 3 770,00
30. Käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud vaidlustaja menetluskulud kokku on
4410 eurot, millest 640 eurot on vaidlustuselt tasutud riigilõiv ning 3770 eurot
(ilma käibemaksuta) õigusabikulud.
31. Vaidlustaja palub vastavad kulud vaidlustuse rahuldamise korral hankijalt välja
mõista.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Diana Minumets
Vandeadvokaat
Lisa 1 - Rulaliidu reeglistik (tõlge eesti keelde).
7