Tallinna Vangla Teie nr
[email protected]
Meie 25.07.2022 nr 7-7/220238/2203924
Justiitsministeerium
[email protected]
Kontrollkäik Tallinna Vanglasse
Austatud vangla direktor ja justiitsminister
Õiguskantsleri üks ülesandeid on regulaarselt kontrollida kinnipidamiskohtade tegevust ja
tingimusi (õiguskantsleri seaduse § 1 lg 7, § 27 ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli
artikkel 3). Selleks korraldab õiguskantsler kontrollkäike, mida tehakse asutusega kokkulepitud
ajal, aga ka ette teatamata.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 21.−23.02.2022 lühikese etteteatamisega Tallinna Vanglat.
Tänan vanglat koostöövalmiduse, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest, mida
vanglaametnikud andsid nii kontrollkäigu ajal kui ka pärast seda.
Kontrollkäigul keskenduti üksikvangistuses viibivate inimeste, naiskinnipeetavate ning emade ja
laste osakonnas viibijate olukorrale. Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kinnipeetavate ja
vahistatutega; suhtlesid vangla ametnike ja töötajatega ning tegid vangla territooriumil ja ruumides
ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega. Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul
kaasas psühhiaatrist tervishoiuekspert. Viimati tegi õiguskantsler kontrollkäigu Tallinna
Vanglasse 2020. aastal, siis kontrolliti vangla emade ja laste osakonda.
Rõõmustab, et vangla on arvestanud mitmeid õiguskantsleri varasemaid soovitusi. Väärib kiitust,
et naistele on vabalt kättesaadavad neile hädavajalikud hügieenitarbed ning et naisteosakonda on
määratud üksnes naissoost valvurid. Eelpääsla ooteruumi kujundamisel on rohkem arvestatud laste
vajadusi. Emade ja laste osakonnas elavad lapsed saavad käia tavalasteaias ning osakonnas on
nende vajadustele kohandatud eluruumid, ka eakohaseks ajaveetmiseks vajalikke mänguasju ja
tarvikuid on piisavalt. Vangla toetab emaga vanglas elavate laste suhtlemist ka vabaduses viibiva
vanema ja teiste lähedastega. Kiiduväärt on seegi, et emade ja laste osakonnas on võimalik
korraldada fotografeerimist. Pea kõik naiskinnipeetavad käivad tööl ja/või õpivad, selles suhtes
peaks naiste tegevustesse kaasamine olema eeskujuks ka meeskinnipeetavatega tegelemisel.
Avatud osakondades saavad kinnipeetavad vabalt kasutada neile kohandatud arvuteid. Ka on
enamikel avatud osakondades viibivatel kinnipeetavatel võimalik viibida kambris üksi.
2
Paraku ei vasta Tallinna Vanglas siiski kõik seadustele ja rahvusvahelistele nõuetele. Paljud
Tallinna Vanglas tuvastatud probleemid on sarnased 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal
Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigul tuvastatud probleemidega.
Justiitsministeerium edastas 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, millega
tahetakse muu hulgas lahendada ka õiguskantsleri tähelepanu pälvinud probleemid. Muudatused
puudutavad mh kartserikaristuse maksimaalset pikkust, kokkusaamiste keeldu kartserikaristuse
kandmise ja vastuvõtuosakonnas viibimise ajal, telesilla kaudu suhtlemisvõimaluste loomist jms.
Selle üle on väga hea meel.
Ometi on vanglate töös (sealhulgas Tallinna Vanglas) jätkuvalt mitmeid puudusi, mis ei toeta
inimeste ühiskonnaellu tagasi aitamist ja mis loovad soodsa olukorra inimeste väärkohtlemiseks.
Õiguskantsler kui väärkohtlemise ennetusasutus peab neile puudustele tähelepanu juhtima.
Juhin taaskord tähelepanu, et seni ei ole parandatud vahistatute liikumis- ja suhtlemisvõimalusi,
millele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba 2014. aastal. Jätkuv probleem on, et eraldatud
lukustatud kambri kohaldamise vajaduse hindamine ei ole alati selge. Vastuvõtuosakonnas
viibivad kinnipeetavad tuleb pärast esmast riskihindamist ja paigutamise otsuse tegemist viia
võimalikult kiiresti tavaosakonda. Vangla peab iga päev jälgima üksikvangistuses viibivate
inimeste terviseseisundit ning pakkuma neile võimalusi tähenduslikult suhelda.
Parandada tuleb kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite olmetingimusi. Kambri
hügieeninurk peab olema muust kambrist eraldatud ning seda tohib jälgida ainult erandjuhul.
Vanglal tuleks kontrollida ventilatsioonisüsteemi vastavust nõuetele. Emade ja laste osakonnas
tuleks leida lahendusi akustika (eelkõige kaja summutamise) parandamiseks. Jalutusboksid tuleks
muuta paremaks ning eelistada neile vanglas olemasolevaid maapinnal asuvaid jalutusalasid, mida
võiks kasutada aastaringselt.
Vangla elukorraldus ja tingimused peavad muu hulgas seisma vanglas viibivate inimeste
taasühiskonnastamise teenistuses. Töö- ja õppimisvõimaluste loomine, perekonnasidemete
hoidmine ja ühiskonnaeluga kursis olemine suurendavad oluliselt võimalust, et vabanedes alustab
või jätkab inimene õiguskuulekat elu. Seega on vanglal suur roll ühiskonna turvalisemaks
muutmisel, korduva kuritegevuse vähendamisel ning ühtlasi ka vangistuse kulude vähendamisel.
Tingimused, mis ei soodusta kinnipeetavate ja vahistatute kokkusaamisi oma lähedastega, tuleb
üle vaadata. Kokkusaamisele tulevate laste täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine tuleb lõpetada.
Emade ja laste osakonnas viibivatel naistel ning kinnipeetavatel, kes kohtuvad oma lähedaste ja
eelkõige lastega, võiks lubada kanda enda riideid. Ka tuleb mõelda, kuidas teha kinnipeetavatele
ja vahistatutele taas paremini kättesaadavaks raamatud ja ajalehed.
Tallinna Vangla vajab kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult tegelevaid ametnikke. Töötajate
puudus mõjutab nii ametnike töömeeleolu kui ka vangla suutlikkust kinnipeetavate ja
vahistatutega sisuliselt tegelda, samuti on keeruline nõnda tagada vangla julgeolekut.
Tervishoiueksperdi hinnangul on täitmata ka suur osa vangla meditsiiniosakonna töökohtadest.
Probleeme on vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, samuti ravimiohutuse
nõuetest kinnipidamise ja patsiendi andmete konfidentsiaalsuse tagamisega ravimite jagamisel.
Kuivõrd tuvastatud probleemid on mitmetahulised ning paljud lahendused eeldavad
õigusaktide muutmist, on soovitused mõeldud nii vanglale kui ka Justiitsministeeriumile,
3
mille valitsemisalasse Tallinna Vangla kuulub ning mille pädevuses on vangistusõigusega
seotud eelnõude ettevalmistamine.
1. Üksikvangistus
Tallinna Vangla edastatud andmete kohaselt oli 16.02.2022 vanglas 828 inimest, üksikvangistuses
oli neist 390. Üksikvangistuses olid kinnipeetavad ja vahistatud, kes kandsid kartserikaristust või
kes viibisid eraldatud lukustatud kambris, kõik vahistatud, vastuvõtuosakonnas viibivad
kinnipeetavad ja meditsiinilises isolatsioonis olijad (sh tuberkuloosiravi saavad inimesed või need,
kellel kahtlustati tuberkuloosi).
Nende kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamistingimusi iseloomustab see, et neid hoitakse oma
kambris kinni 23 tundi ööpäevas, nad on sotsiaalselt isoleeritud ega saa üldse või saavad väga vähe
osaleda kambrivälises tegevuses ning neil ei ole võimalust iga päev tähenduslikult suhelda.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et vanglas ei ole eraldi määratud
meditsiinitöötajaid ega paika pandud käitumisjuhist üksikvangistuses viibijate terviseseisundi
jälgimiseks. Üksikvangistuses olevate kinnipeetavate ja vahistatute terviseseisundit iga päev ei
hinnata. Riigikohus on rõhutanud 08.12.2021 otsuses nr 3-18-1895, et kuna pikaajaline
üksikvangistus ohustab eeskätt inimese vaimset tervist, ei saa üksnes või peaasjalikult loota sellele,
et kinnipeetav annab ise märku enda tervise halvenemisest. Inimene ei pruugi vaimse tervise
halvenemist ise küllalt kiiresti tajuda ega osata või soovida sellele tähelepanu juhtida (p 26).
Toetudes teaduskirjandusele ja rahvusvahelistele nõuetele ning erialaekspertide hinnangutele, olen
analüüsinud üksikvangistuses olevate inimeste olukorda 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõttes. Üksikvangistusega kaasnevatele võimalikele ohtudele olen juhtinud
tähelepanu ka varem (nt märgukirjas nr 6-1/161019/1604041, soovituses nr 7-4/200674/2003054
ja nr 7-7/200463/2001980). Need seisukohad on Tallinna Vanglale hästi teada. Kordan varasemaid
soovitusi.
Vangla tervishoiutöötaja peaks iga päev jälgima kõigi üksikvangistuses viibivate inimeste
terviseseisundit.
Vanglal tuleks tagada, et üksikvangistuses olevatel kinnipeetavatel ja vahistatutel oleks
vähemalt kaks tundi päevas võimalik tähenduslikult suhelda. Tähenduslik suhtlemine peaks
toimuma vahetult, ilma füüsiliste (nt toiduluugi kaudu vms) tõketeta, ning võimaldama
empaatilist inimlikku kontakti. Selline suhtlus võib toimuda kambriväliste tegevuste käigus
teiste kinnipeetavate ja vahistatutega, samuti lähedastega, ametnike või meditsiiniosakonna
töötajatega kohtudes. Tähendusliku suhtluse tagamiseks tuleks kõigil töötajatel, aga eriti
kinnipeetavatega kõige tihedamalt kokku puutuvatel valvuritel oma igapäevatöös
rakendada dünaamilise julgeoleku põhimõtteid. Vangla juhtkond peaks korraldama
töötajatele vajaliku väljaõppe ja andma neile asjakohased suunised.
1.1. Vahistatud
Tallinna Vangla vahistatud osalevad kambrivälistes tegevustes väga harva. Mõned inimesed ei ole
vahi all oldud kolme aasta jooksul osalenud üheski kambrivälises tegevuses. Vahistatute
kambriväline tegevus seisneb üldjuhul igapäevases tunnises jalutuskäigus värskes õhus ja nende
suhtlemisvõimalused piirduvad harvade kohtumistega inspektor-kontaktisikuga.
Sotsiaalprogramme ega muud tegevust (nt õppes, huvi- või spordiringides osalemist) pole
4
vahistatutele pakutud. Vangla on püüdnud inimesi aktiveerida peamiselt selle kaudu, et pakub
neile võimalust osaleda vangla majandustöödes (nt mõned tunnid nädalas koristada).
Vahistatute kambrivälise tegevuse vajalikkusele olen juhtinud tähelepanu nii 2011. aastal, 2019.
aastal kui ka 2022. aastal vanglatele saadetud soovitustes. Olen öelnud ka seda, et vahistatud on
sisuliselt üksikvangistuses (vt Tallinna Vanglale 26.05.2020 saadetud seisukohta nr 7-
4/200674/2003054). Üksikvangistuse võimalike kahjulike mõjude ärahoidmiseks ja
leevendamiseks tuleks kõigile vahistatutele, aga eeskätt pikka aega vahi all olevatele inimestele
pakkuda mõtestatud tegevust väljaspool kambrit.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) märkis juba 2005. aastal ning viimati 2019. aastal saadetud raportis, et Eestil tuleb
hakata radikaalselt parandada vahistatute tegutsemisvõimalusi. CPT hinnangul peavad vahistatud
saama viibida osa päevast (s.o kaheksa tundi) väljaspool oma kambrit ja neid tuleb kaasata
mitmesugustesse sihipärastesse tegevustesse (vt nt CPT 2022. aastal Rumeeniale saadetud
soovitusi, p 88). CPT 2021. aastal Soomele saadetud soovitustes (p 47) on öeldud, et mida kauem
inimene vahi all viibib, seda rohkem peab tal olema võimalusi osaleda sihipärases tegevuses
väljaspool kambrit.
Vahistatute (kelle suhtlust teiste vahistatutega ei ole vaja kriminaalmenetluse huvides piirata)
olukorda aitaks märgatavalt parandada see, kui nad saaksid sarnaselt süüdimõistetutega osaleda
sihipärastes tegevustes ja vähemalt neli tundi päevas kambrist väljas käia (vangla sisekorraeeskirja
(VSKE) § 8 lg 1). Eranditult kõigi vahistatute lukustamine (vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3
lause 1 ja lõige 5) ei võimalda arvestada konkreetse ajahetke menetluse huvidega ning asjaoluga,
et vahi all viibimise põhjuseks ei pruugi olla vaid vajadus pärssida kriminaalmenetlusele vastu
töötamist.
On väga kahju, et Justiitsministeeriumil on alates õiguskantsleri 2014. aastal tehtud ettepanekust
ja Riigikogu antud suunistest vahistatute liikumisvabaduse ja suhtlemisvõimaluste avardamise
küsimused endiselt veel analüüsimisel ning vangistusseadust pole ikka veel muudetud.
Justiitsministeeriumil tuleks viivitamata ette valmistada ja Riigikogule saata VangS § 90
lõike 3 lause 1 ja lõike 5 muutmise eelnõu, mis puudutab vahistatute liikumisvabadust ja
suhtlemisvõimalusi.
Vanglal tuleks viivitamata astuda samme, et hoida ära ja leevendada vahistatute
üksikvangistuse võimalikke kahjulikke mõjusid. Muu hulgas tähendab see, et vahistatutele
tuleb pakkuda väljaspool kambrit sihipärast tegevust.
1.2. Vastuvõtuosakond
Tallinna Vangla edastatud andmete kohaselt oli 16.02.2022 vangla vastuvõtuosakonnas 46
kinnipeetavat. Kinnipeetavatega vesteldes selgus, et nende arvates peavad nad
vastuvõtuosakonnas olema kolm kuud ehk VangS § 14 lõikes 4 sätestatud pikima võimaliku aja.
Kontrollitud kuue juhtumi puhul olidki kinnipeetavad olnud vastuvõtuosakonnas juba mitu kuud.
Hiljem saadud andmed kinnitasid, et üks kuuest kinnipeetavast sai vastuvõtuosakonnast välja
kolme kuu möödumisel, neli kinnipeetavat olid vastuvõtuosakonnas kaks ja pool kuud ning üks
kinnipeetav kaks kuud. Enamik neist kinnipeetavatest oli eelnevalt viibinud vanglas vahistatuna.
5
Vastuvõtuosakonnas viibimise ajal kohtusid kõik kuus kinnipeetavat inspektor-kontaktisikuga
vaid mõne korra. Ühele kinnipeetavale tutvustati õigusakte kolm kuud pärast vastuvõtuosakonda
paigutamist. Ei ole andmeid selle kohta, et kinnipeetavatele oleks pakutud kambrivälist tegevust.
Sarnast olukorda olen kirjeldanud 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes
(p 1.2), mille saatsin teadmiseks ka Tallinna Vanglale. Seetõttu on vanglale hästi teada ka
probleemi analüüs ja selle järeldused. Need seisukohad kehtivad ka Tallinna Vangla kohta.
Kordan varem antud soovitusi.
Vangla peaks tagama, et vastuvõtuosakonnas olevad kinnipeetavad saaks võimalikult
kiiresti paigutada tavaosakonda. Nii saab vältida üksikvangistuse kahjulikke mõjusid ning
muu hulgas ennetada kinnipeetavate ennast kahjustavat käitumist. Justiitsministeeriumil
tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides.
Vanglal tuleb õigusaktide tutvustamisel järgida VangS § 14 lõikes 2 sätestatud nõuet, et
kinnipeetav peab kohtuma hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval
vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi.
1.3. Kartser
Tallinna Vanglas 01.08.2021−28.02.2022 määratud kartserikaristused ulatusid üldjuhul ühest
kartseripäevast kahekümne viie kartseripäevani. Seega on olukord paranenud ja kartserikaristust
kandvad kinnipeetavad ei pea enam kartseris viibima mitu kuud järjest, nagu võis varem juhtuda.
Oli siiski ka juhtumeid, kus nii ühe rikkumise pikkuse kui mitme kartserikaristuse järjestikku
kandmise tõttu oli kinnipeetav kartseris mitu korda kauem, kui rahvusvaheliste
kinnipidamisstandardite järgi on lubatud. Kontrollitud perioodil määratud karistused ei olnud
teadaolevalt seotud kinnipeetavate ja vahistatute kontaktidega oma lähedastega (nt
vägivallajuhtum kokkusaamisel jms).
Kartseris viibisid sageli ühed ja samad kinnipeetavad, kes olid vaheldumisi kartseri- ja eraldatud
lukustatud kambri režiimil. Tihtipeale oli neil kinnipeetavatel ka käitumis- ja vaimse tervise
probleeme. Nii nagu Tartu Vanglas ja Viru Vanglas piirati ka Tallinna Vanglas kartseris viibijate
lugemisvõimalusi ning neil keelati päevasel ajal kasutada voodivarustust (s.o madratsit, patja,
tekki, voodiriideid). Kontrollkäigule kaasatud psühhiaater leidis, et sellised piirangud on
ülemäärased.
Justiitsministeerium saatis 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, millega
on plaanis vähendada kartserikaristuse määrasid (VangS § 63 lg 1 p 4, lg 2 ning § 100 lg 1 p 3 ja
lg 2) ning kaotada kartserikaristusega kaasnev täielik kokkusaamiste keeld.
Kartserikaristuste määramist ja täitmist reguleerivad sätted võimaldavad vanglal juba ka praegu
seadusemuudatust ära ootamata toimida kooskõlas rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja
ekspertide (sh CPT) seisukohtadega.
Arvamus, mida olen väljendanud kartserikaristuse maksimaalse pikkuse, kartseri
kinnipidamistingimuste ning kartserile alternatiivsete lahenduste otsimise kohta (sh 2020. aastal
Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes, samuti
seisukohas nr 16-4/211408/2105134), ei ole muutunud. Kordan varem antud soovitusi.
6
Kartserikaristust tohib kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel viimase abinõuna ja nii
lühiajaliselt, kui on võimalik. Täiskasvanule määratud kartserikaristuse kestus ei tohi
ületada 14 ööpäeva. 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema mõistlik aeg
tavarežiimil. Vanglal tuleks otsida kartserikaristusele alternatiive. Justiitsministeeriumil
tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides.
Justiitsministeeriumil tuleks VSKE § 60 lõiget 1 muuta nii, et see ei piiraks kartseris viibivate
kinnipeetavate lugemismaterjali valikut. Vanglal tuleks muuta VSKE § 7 lg 4 punkti 1
tõlgendamise praktikat ning lubada kartseris viibijatel kasutada voodivarustust ka päevasel
ajal.
1.4. Eraldatud lukustatud kamber
Kontrollitud käskkirjades oli detailselt kirjeldatud täiendavate julgeolekuabinõude (sh eraldatud
lukustatud kambri) rakendamise algseid põhjusi. Käskkirjades märgiti, et meetmeid kasutatakse
kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjades puudus aga teave meetmete kohaldamise jätkamise
hindamise kohta (nt 02.12.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/290, 04.10.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/214,
01.09.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/182). Arusaamatul kombel käsitlesid mitmed käskkirjad korraga
nii julgeolekuabinõude lõpetamist kui ka samade abinõude uuesti kohaldamist (vt nt 30.09.2021
käskkiri nr 1-21/1-2/207, 26.11.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/280). Ka ei selgunud kontrollitud
käskkirjadest, mida on vangla ette võtnud inimeste tavaosakonda tagasiviimiseks.
Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peab selgelt kirja panema, millal
piirangud üle vaadatakse ja mida seejuures arvesse võetakse. Kinnipeetava või vahistatu
ettevalmistamist tavaosakonda tagasipöördumiseks tuleks alustada kohe, kui inimene eraldatud
lukustatud kambrisse paigutatakse. Eesmärk peaks olema see, et inimene üksikvangistusest
võimalikult kiirelt vabaneks.
Kui kinnipeetav paigutatakse lukustatud kambrisse lühiajaliselt (näiteks üksnes juhtunu asjaolude
väljaselgitamiseks), ei pruugi ta tõepoolest vajada tavaosakonda naasmiseks lisaks kogu tema
karistusaega puudutavas individuaalses täitmiskavas märgitud tegevustele lisa sekkumisi. Samas
peab vangla ka siis pakkuma inimesele vähemalt kaks tundi päevas tähendusliku suhtlemise
võimalusi.
Olukorras, kus inimene paigutatakse eraldatud lukustatud kambrisse selle tõttu, et ta on teistele
ja/või endale ohtlik, on tema tavaosakonda naasmiseks vaja koostada tema vajadustest lähtuv
tegevusplaan. Seejuures ei piisa kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitud sekkumistest,
vaid vangla peab intensiivselt tegelema ka põhjustega, miks inimene eraldatud lukustatud
kambrisse sattus.
Kuigi Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole sellise individuaalse tegevusplaani koostamine
vajalik, olen siiski seisukohal, et vangla ei saa jääda lootma, et inimese suhtumine ja käitumine
muutub ainuüksi selle tõttu, et ta on teistest isoleeritud ja jäetud üksi olukorra üle järele mõtlema.
Tähtis on, et eraldatud lukustatud kambris oleva kinnipeetavaga oldaks iga päev tihedas ja sisulises
kontaktis, tegeldaks aktiivselt tema üksikvangistusse määramise põhjustega ning aidataks tal
võimalikult kiirelt naasta vangla tavapopulatsiooni. Üksikvangistusest väljaviimiseks vajalikku
individuaalset tegevusplaani on pidanud oluliseks ka CPT oma 21. üldraportis (p 57 (c)), viimati
2021. aastal Hispaaniale (p 75) ja 2020. aastal Ühendkuningriigile saadetud soovitustes (punktid
89–91).
7
Käskkirjas, millega otsustatakse jätta kinnipeetav eraldatud lukustatud kambrisse, tuleb kirja
panna hindamisperioodil aset leidnud sündmused, sealhulgas vangla sekkumised ja selle
tulemused. Olen seda rõhutanud 2020. aastal Tartu Vanglasse (vt punktid 1.5–1.5.1) ja 2021. aastal
Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtetes (vt p 1.4). Need seisukohad ja nende aluseks
olevad põhjendused on ka Tallinna Vanglale hästi teada. Kordan varem antud soovitusi ja
täpsustan neid.
Vanglal tuleks koostada üksikasjalik juhis eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise
vajaduse hindamiseks. Juhisesse tuleks muu hulgas selgelt kirja panna nõue, et meetme
kohaldamise käskkirjadesse tuleb märkida, et meetme rakendamine lõpetatakse kohe, kui
seda tinginud asjaolud on ära langenud, kuid igal juhul vaadatakse kindla aja tagant üle
(soovitatavalt mitte harvemini kui üks kord kuus), kas meetme rakendamist tuleb jätkata.
Juhisega tuleks ette näha, et vangla ametnikud ja töötajad tegutseksid selle nimel, et inimene
üksikvangistusest võimalikult kiirelt välja tuua. Seda aitaks tagada nõue, et igale eraldatud
lukustatud kambris viibijale (eeskätt neile, kes on üksikvangistuses seetõttu, et nad on
teistele ja/või endale ohtlikud) tuleb koostada üksikvangistusest väljumiseks individuaalne
tegevusplaan. Käskkirjas, mille kohaselt otsustatakse inimene jätta veel eraldatud
lukustatud kambrisse, tuleks kirja panna hindamisperioodil aset leidnud sündmused,
sealhulgas individuaalses tegevusplaanis välja toodud vangla sekkumised ja selle tulemused.
2. Vahetu sund
Ajavahemikul 01.08.2021–28.02.2022 koostati Tallinna Vanglas 28 füüsilise jõu, teenistusrelva,
erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise
protokolli. Vahetu sunni kasutamine ning sellele eelnenud ja järgnenud olukorrad olid detailselt
kirjeldatud. Mitmel juhul tekkis aga kahtlus, et inimese terviseseisundit kontrolliti enne
käeraudade eemaldamist (nt 18.08.2021 protokoll nr 5-7/21/49-104, 10.2021 protokoll nr 5-
7/21/55-1).
Õiguskantsler on korduvalt juhtinud vanglate tähelepanu (sh 2017. aastal Tallinna Vanglasse
tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes) sellele, et olukorrast ei saa täielikku ülevaadet, kui puudub info,
milline on vahetule sunnile allutatud inimese terviseseisund pärast sunni kasutamise lõpetamist.
Vangla saadetud andmetest selgub veel, et vahetut sundi kasutati üldjuhul ühtede ja samade
inimeste suhtes. Need kinnipeetavad ja vahistatud olid samal ajal kas kartseris või eraldatud
lukustatud kambri režiimil, neil olid käitumuslikud ja/või vaimse tervise probleemid.
Vanglal tuleks otsida vahetu sunni kasutamise ja inimeste isoleerimise asemel teistsuguseid
lahendusi. Teistes riikides kasutatakse keeruliste kinnipeetavate ja vahistatutega
hakkamasaamiseks motivatsioonisüsteemi ja ka intensiivse sekkumise programme. Selle asemel
et inimesi isoleerida ja kasinates oludes hoida, paigutatakse sellised kinnipeetavad ja vahistatud
osakonda, kus on mitmest spetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pidevalt suhtleb
kinnipeetavatega.1 CPT märkis 2020. aastal saadetud raportis, et Iirimaal tegeldakse selliste
kinnipeetavatega nn väljakutsuva käitumisega kinnipeetavate osakonnas (challenging behaviour
unit).
1
Vt nt Vera Institute of Justice, Segregation Reduction Project Findings and Recommendations, 30.01.2015; S.
Zyvoloski, Impacts of and Alternatives to Solitary Confinement in Adult Correctional Facilities, Social Work Master’s
Clinical Research Papers, 2018.
8
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert tõi välja, et sellises osakonnas peab olema kindlasti
rohkem personali, kes vajavad vastavat väljaõpet ja toetust meditsiiniosakonnalt ja
psühholoogidelt. Osakonna töötajatel oleks vaja tihedalt suhelda kinnipeetavate ja vahistatutega
ning rakendada tegevusi ja programme, millega oleks võimalik mõjutada neid inimesi oma
käitumist muutma. Vanglatel on olemas positiivne kogemus Viru Vangla alaealiste ja noorte näitel,
kellega intensiivselt tegelemine on andnud häid tulemusi. Seda lähenemist tuleks kasutada ka
keerulise käitumisega täiskasvanutega suhtlemisel.
Vanglal tuleks inimese terviseseisundit kontrollida ka pärast vahetu sunni kasutamist (nt
käeraudade eemaldamist) ja seda üksikasjalikult dokumenteerida.
Vanglal tuleks keerulise käitumisega kinnipeetavate ja vahistatutega hakkamasaamiseks
otsida vahetu sunni kasutamisele ja kinnipeetavate isoleerimisele alternatiive. Abi võiks olla
näiteks motivatsioonisüsteemist, käitumuslikele ja vaimse tervise probleemide
lahendamisele spetsialiseerunud osakonnast vms. Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse
korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides.
3. Olme
3.1. Valgustus
Tallinna Vangla kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite akendel on tihe metallvõrestik.
Olen juhtinud vanglate tähelepanu, et sellise turvameetme tõttu ei pääse kambritesse piisavalt
loomulikku valgust (vt nt 17.12.2019 seisukohta nr 7-4/191561/1906265, 2020. aastal Tartu
Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet (p 2.2.).
Selleks et takistada agressiivselt käituvat inimest kambri sisustust (sh akent) lõhkumast, on tarvis
mõnes olukorras kasutada akende kaitseks lisaturvameetmeid. Samas on olemas alternatiivsed
turvavahendid (nt löögikindel klaas), mida vanglad kasutavad juba praegu ja mis ei takista sel
määral loomuliku valguse pääsu kambrisse, nagu takistab metallvõrestik.
Vanglal tuleks kambrite akende eest eemaldada tihe metallvõrestik ning tagada turvalisus
muul viisil.
3.2. Pesemisvõimalused
Kartserikambris viibivad kinnipeetavad saavad kasutada dušši üks kord nädalas. Dušš asub
väljapool kambrit, väikses kinnises akendeta ruumis. Duširuumis oli kontrollkäigu ajal üks
dušiotsik, üks naginupp ja lamp. Ruumis ei olnud kutsunginuppu ega ühtki kohta asjade
hoidmiseks.
Kinnipeetavad kirjeldasid, et tihtipeale peavad nad duširuumis ootama väga pikka aega, enne kui
nad saavad ruumist väljuda. Mitu kinnipeetavat leidis, et duširuumi ventilatsioon on kehv, mistõttu
täitub ruum kiiresti auruga. Õhupuudus tekitas kinnipeetavate sõnul neis klaustrofoobia tunnet
ning sellises ruumis pikka aega viibimine oli neile nii füüsiliselt kui ka vaimselt keeruline. Ruumis
ei ole pinki, mistõttu tuleb valvurit oodata seistes. Ka ei ole duširuumis ühtki kohta asjade
hoidmiseks, nii et mitmed kinnipeetavad on palunud hoida enda rätikut ja riideid väljaspool
duširuumi, näiteks üldkasutatava koridori põrandal. Kinnipeetavad selgitasid, et kui selline asjade
hoiukoht duširuumi ka tekiks, ei ole ruumi väiksuse tõttu võimalik vältida rätiku ja riiete märjaks
saamist.
9
Õiguskantsleri nõunikud veendusid kartserikambrite duširuumidega tutvudes, et kinnipeetavate
kirjeldused vastavad tõele. Arvestades ametnike puudust ning nende suurt koormust, samuti seda,
et duširuumis puudus kutsunginupp, on usutav ka see, et ruumist väljumiseks on inimesed pidanud
pikemat aega ootama. Tõenäoline on seegi, et väike kinnine ruum täitub pesemisel veeauruga ning
võib tekitada õhupuudust. Sellises ruumis saavad vältimatult märjaks ka rätik ja riided, samuti on
keeruline sellisest ruumist väljumist püstijalu pikalt oodata. Selline olukord alandab inimväärikust.
Õiguskantsler on varem korduvalt märkinud (vt nt 2014. aastal Viru Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõtet ja 2017. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet), et
VangS § 50 lõikes 2 sätestatud minimaalsest (s.o üks kord nädalas) pesemisvõimalusest ei piisa.
Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta
(EVR reeglite) artikkel 19.4 sätestab, et kinnipeetaval tuleb võimaluse korral lubada end pesta iga
päev ning kui see ei ole võimalik, siis vähemalt kaks korda nädalas. CPT on samuti pidanud
võimalust vähemalt kaks korda nädalas ennast duši all sooja veega pesta tänapäeva ühiskonnas
absoluutseks miinimumiks (vt CPT 30. üldraport, p 73).
Vanglal tuleks kartserikaristust kandvate inimeste pesemisvõimalusi parandada ning anda
neile võimalus pesta end duši all vähemalt kaks korda nädalas. Kaaluda tuleks
kartserikaristuse täitmist tavakambris (see on tavaline praktika nt Viru Vanglas ja Tartu
Vanglas), kus on ka dušinurk, asjade hoidmise koht ning võimalus kambriterminali kaudu
valvuritele endast märku anda (nt kui enesetunne halveneb). Kui vangla siiski leiab, et
kartserikaristust tuleb kanda kartserikambris, on vanglas sellegipoolest piisavalt palju vabu
tavakambreid, mille dušinurka saaks kasutada kartseris viibijate pesuruumina.
3.3. Videovalve ja privaatsus
Igasse kartserikambrisse ja eraldatud lukustatud kambrisse on paigaldatud videokaamera, mis
üldjuhul on küll välja lülitatud. Samas kurtsid paljud kinnipeetavad (eriti pikka aega eraldatud
lukustatud kambris viibinud kinnipeetavad), et nad peavad videokaamera olemasolu äärmiselt
ahistavaks ning neil on kahtlus, et neid siiski jälgitakse kaamera kaudu. Niigi väga eraldatud
kinnipidamistingimuste rusuvale mõjule lisas kaamera olemasolu inimestele täiendavat stressi.
Eraldatud lukustatud kambrites viibinud kinnipeetavad juhtisid nõunike tähelepanu sellele, et dušš
on kambrist seinaga eraldatud, kuid kraanikausiga WC-pott asub toas muust eluruumist eraldamata
vaid paari meetri kaugusel söögilauast ja voodist. Kinnipeetavad tunnistasid, et samas ruumis
hügieenitoimingute tegemine ja söömine on neile vastumeelne. Ka arvasid nad, et neid võidakse
WC kasutamise ajal videokaameraga jälgida. Mitme kinnipeetava kambris oli seetõttu kaamera
hambapastaga kokku määritud või oli sellele kleebitud paber.
Kontrollkäigule kaastatud psühhiaater tõi välja, et kaamerad tekitavad inimestes sageli asjatut
hirmu ja kahtlustusi kuni paranoiaalsete luulumõteteni välja. Seetõttu tuleb vältida inimeste (keda
ei ole põhjust videojälgida) paigutamist videokaameraga kambrisse või katta kaamerad kinni
selleks ajaks, kui need ei ole sisse lülitatud.
CPT on mitu korda märkinud, et vangla peab austama kinnipeetavate privaatsust
hügieenitoimingute tegemisel. CPT hinnangul peab hügieeninurk olema ka ühe kinnipeetavaga
kambris muust ruumist vaheseina vmt lahendusega eraldatud. Viimati väljendas CPT sellist
seisukohta 2020. aastal Taanile saadetud soovitustes (p 43). Tartu Vanglas on näiteks mitmesse
10
kartserikambrisse ja eraldatud lukustatud kambrisse ehitatud hügieeninurka eraldavad kabiinid ja
vaheseinad.
Olen ka varem juhtinud vanglate tähelepanu sellele, et turvalisuse tagamisel peab arvestama
inimeste õigusega privaatsusele ja üldjuhul hoiduma kambrites ning WC-s ja pesemisruumides
inimeste videokaameraga jälgimisest (vt nt 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu
kokkuvõtet). Kartserisse või eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ei saa automaatselt
kaasneda videojälgimine. Kui kambris on videovalve siiski möödapääsmatult vajalik, tuleb eraldi
hinnata, kas põhjendatud on ka tualettruumi või hügieeninurga videokaamera abil jälgimine.
Eraldi tuleb hinnata ka vajadust kasutada vaateaknaid, mille kaudu saab osakonna koridorist
vaadata kambri hügieeninurgas toimuvat. Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid vanglas ringkäiku
tehes, et oranži maja kambrite hügieeninurkade akendelt olid lukud eemaldatud.
Naiskinnipeetavad väitsid, et ka nende osakonnas on ööseks akendelt lukke eemaldatud.
Vanglal tuleks kaaluda kartserikaristuste ja eraldatud lukustatud kambrirežiimi täitmist
tavakambris (see on tavaline praktika nt Viru Vanglas ja Tartu Vanglas) ning paigutada
videojälgimise võimekusega kambritesse üksnes need inimesed, kelle puhul on videovalve
põhjendatud. Kui vangla leiab siiski, et inimene tuleb paigutada videokaameraga kambrisse,
kuid teda ei videovalvata, tuleb kambris kaamera selleks ajaks kinni katta.
Kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite hügieeninurgad tuleks muust kambrist
eraldada kabiiniga või muul sobival moel. Hügieeninurka tohib videokaameraga või
vaateaknast jälgida vaid erandjuhul ning see peab olema põhjendatud konkreetse inimesega
seotud ajaoludega. Kui erandlikke asjaolusid ei ole, tuleks kambri hügieeninurga vaateaken
hoida lukus.
3.4. Ventilatsioon
Enamik õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavatest ja vahistatutest kurtis halva
ventilatsiooni üle. Kinnipeetavate ja vahistatute sõnul tekib kambritesse tavapäratult palju tolmu,
õhk on kuiv ning õhuvahetus ebapiisav.
Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid, et mõnes kambris ja üldkasutatavas ruumis oli tõesti palju
tolmu. Emade ja laste osakonna tubades kasutati õhuniisutajaid, mis võib samuti viidata
õhukuivusele. Paraku ei olnud õiguskantsleri nõunikel eriteadmiste puudumise tõttu võimalik täiel
määral kindlaks teha, kas saadud info vastab tõele. Ka pärast kontrollkäiku ei saa õiguskantsler
tema pädevuses olevate menetlustoimingutega välja selgitada, kas saadud info oli tõene ja kas
vangla ventilatsioon vastas nõuetele.
Kuivõrd kaebusi tuli mitmest osakonnast ja inimeselt, kes omavahel kokku ei puutu, jääb
kahtlus, et ventilatsiooniga võib olla probleeme. Seepärast palun vanglal kontrollida
ventilatsioonisüsteemi nõuetele vastavust.
3.5. Müratase
Emade ja laste osakonnas on pikka aega olnud probleem mürataseme ja eelkõige kajaga. Emad on
kurtnud, et osakonnast väljaspool asuvas koridoris ja mitmel korrusel toimuv liikumine on neile
hästi kuulda ning rauduste avamisest ning sulgumisest tekkiv tugev heli kajab nende osakonda ja
ehmatab lapsi tihti ka uneajal. Seda muret on möönnud ka vangla töötajad.
11
Vanglal tuleks otsida võimalusi, kuidas veelgi vähendada emadega vanglas elavate laste
kokkupuudet vanglakeskkonnaga. See võib muu hulgas tähendada, et tuleb otsida lahendusi,
kuidas osakonnas parandada akustikat (nt kaja summutavate paneelide paigaldamise abil).
3.6. Jalutusalad
Paljud õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinniste osakondade kinnipeetavad ei kasutanud õigust
käia iga päev värskes õhus jalutamas. Kinnipeetavad tunnistasid, et tühjas jalutusboksis pole
midagi teha ning et jalutusboksi füüsiline keskkond on selline, mis hoopis tekitab stressi, mitte ei
maanda seda.
Kontrollitud jalutusboksides olid kutsunginupud, sademete eest kaitsvad varikatused ning
puhkamiseks pingid. Paraku ei olnud kõigis kontrollitud boksides treeningvahendeid.
Jalutusboksid olid tühjad betoonist karbid, mille katus oli trellitatud ning milles viibides nägi
taevast vaid piiratud ulatuses.
Sarnaseid jalutusalasid on kirjeldatud 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse
tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes, mis saadeti teadmiseks ka Tallinna Vanglale. Seetõttu on
vanglale hästi teada ka jalutusalasid puudutava probleemi analüüs ja selle järeldused. Need
seisukohad kehtivad ka Tallinna Vangla kohta. Kordan varem antud soovitusi.
Vanglal tuleks kinnipeetavate ja vahistatute värskes õhus viibimiseks eelistada vanglas
olemasolevaid maapinnal asuvaid jalutusalasid ning kasutada neid aastaringselt. Ka
kinnistes osakondades viibivatel inimestel võiks kasvõi aeg-ajalt lubada jalutada õuealal, kus
saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid (nt tajuda loodust).
Vanglal tuleks teha pingutusi, et jalutusboksid vastaksid rahvusvahelistele
kinnipidamisstandarditele ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele. Jalutusbokse
on võimalik parendada mitmel viisil. Kõikidesse jalutusboksidesse tuleks paigaldada
treeningseadmed ning teha horisontaalset vaadet pakkuvad aknad sinna, kus see on
ehituslikult ja vangla julgeolekut ohustamata võimalik. Jalutusbokse võiksid aidata
atraktiivsemaks muuta maalriõppes või kunstiringis osalevad kinnipeetavad ja vahistatud.
Kaaluda võiks ka koostööd kunsti ja disaini õppivate üliõpilastega.2
4. Vanglaväline suhtlemine
Tallinna Vanglas olevatel kinnipeetavatel ja vahistatutel on samasugused mured vanglavälise
suhtlemisega, nagu on kirjeldatud 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse
tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes. Niisiis kehtivad neis kokkuvõtetes esitatud järeldused ka
Tallinna Vangla kohta.
Justiitsministeerium saatis 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, mille
kohaselt on plaanis luua kinnipeetavatele ja vahistatutele võimalus kohtuda lähedastega ka
telesilla vahendusel. See on oluline areng.
Kahjuks sundis Tallinna Vangla siiani vanemaid külastama tulnud lapsi läbiotsimisel täielikult
lahti riietuma, kuigi olen korduvalt palunud seda mitte teha (vt nt 20.01.2020 Tallinna Vanglale
2
Vt nt EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 48 h kong. Interdistsiplinaarne töötuba. 2019, 22.01.2020.
12
tehtud soovitus nr 7-7/191450/2000290, 05.11.2019 Tallinna Vanglale tehtud soovitus nr 7-
4/191395/1905411). Õiguskantsleri andmetel otsisid vanglad (sh Tallinna Vangla) sellisel viisil
lapsi läbi ka pärast kontrollkäiku, kuigi Tallinna Ringkonnakohus otsustas 28.02.2022 asjas nr 3-
21-161, et säärane tegevus on õigusvastane. Rõhutan veelkord, et kuivõrd kinnipeetav otsitakse
läbi nii enne kui pärast lapsega kohtumist, pole alasti läbiotsimine kui lapse väärikust alandav ja
kinnipidamiskohas viibiva vanemaga kohtumist varjutav toiming ei vajalik ega lubatav.
Lisaks sellele, et vangla peab hoiduma tegevusest, mis takistab kinnipeetavate ja vahistatute
suhtlemist lähedastega, tuleb vanglal ka astuda samme, et sellist suhtlemist soodustada (VangS
§ 23).
Vangla emade ja laste osakonnas on loodud kiiduväärt võimalus fotografeerimiseks. Selline
võimalus võiks olla ka teistel vanglas viibivatel vanematel ja nende lastel, kes vanglas kokku
saavad. Ühiste piltide tegemine ja mälestuste loomine toetab kinnipeetavate taasühiskonnastamist
(VangS § 6 lg 1) ning on oluline ka nende lastele. Emade ja laste osakonna näitel on võimalik luua
turvalised viisid fotografeerimiseks. Näiteks saab fotosid teha vangla tehnikaga ning
fotografeerida võib mõni vangla töötaja; pilti võib teha neutraalsel taustal või fotonurgas, kus ei
ole teisi kinnipeetavaid, vahistatuid ega töötajaid ning ei paista vangla julgeoleku seisukohalt
tundlikku teavet jms. Sellise fotonurga loomisesse saaks vangla kaasata ka maalriõppes ja
kunstiringis osalevaid kinnipeetavaid ja vahistatuid.3
Vanglal tuleb viivitamata lõpetada kokkusaamistele tulevate laste täieliku lahtiriietamisega
läbiotsimine.
Vanglal tuleks soodustada kinnipeetavate ja vahistatute suhtlemist pere ja lastega ning
vaadata koostöös Justiitsministeeriumiga üle pikaajaliste kokkusaamiste tasu.
Justiitsministeeriumil tuleks hinnata VSKE § 411 kooskõla VangS §-ga 23. Vangla võiks
võimaldada turvalisel viisil ühiste fotode tegemist ka vanglas viibivatele vanematele ja nende
lastele, kes vanglas kokku saavad.
5. Riided
Justiitsministeerium edastas 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, mille
kohaselt on kavas anda kinnipeetavatele võimalus kanda väljaspool vanglat enda riideid. Eelnõu
seletuskirjas on öeldud, et sellega soovitakse austada kinnipeetavate inimväärikust ning vältida
häbimärgistamist.
Justiitsministeeriumi toodud põhjenduste ja eesmärkidega oleks kooskõlas ka see, kui oma riideid
saaksid kanda ka emade ja laste osakonnas olevad naised ja teised kinnipeetavad, kes saavad
vanglas kokku oma lähedaste ja eelkõige lastega.
Selline võimalus toetaks eesmärki luua emadega vanglas elavatele lastele võimalikult kodusarnane
keskkond. Kinnipeetavatel enda riiete kandmise võimalus aitaks ka kokkusaamistele tulevate laste
silmis leevendada vangla ranget ja karistuslikku ilmet. Tavariideid kandva vanemaga kohtumine
aitaks lapsel hoida alles ja mõnel juhul ka luua enda vanemast võimalikult positiivset kujutluspilti.
See annaks kinnipeetavale võimaluse tunda ennast ka vanglas olles lapsevanemana väärikalt ning
3
Vt nt N. R. Fleetwood, Posing in Prison: Family Photographs, Emotional Labor, and Carceral Intimacy. Journal
Public Culture, 2015, Vol. 27(3), lk 487-511.
13
soodustaks seega kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (VangS § 23) ja toetaks kinnipeetava
ühiskonnaellu tagasi aitamist (VangS § 6 lg 1).
Juba praegu peavad kartserikaristust kandvad kinnipeetavad vahetama vanglariietuse kartseririiete
vastu (VSKE § 88 lg 1), mõnel juhul vahetavad kinnipeetavad vanglariietuse tööriietuse vastu
(VSKE § 87 lg 2). Seega ei peaks ka kokkusaamisele minevate kinnipeetavate riiete vahetuse
korraldamine olema vanglale üleliia keeruline. Enda riiete kandmise lubamine ei tohiks olla tülikas
ka emade ja laste osakonnas, kus tavaliselt viibib vaid mõni ema. Nende seas võib olla ka
lapseootel või väikelapsega vahistatuid, kes kannavad niikuinii üldiselt enda riideid (VangS § 93
lg 1) .
Vangla võiks lubada kanda emade ja laste osakonnas viibivatel naistel ning kinnipeetavatel,
kes kohtuvad lähedaste ja eelkõige lastega, enda riideid. Justiitsministeeriumil tuleks
vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides.
6. Teabe saamine
EVR reeglid näevad ette, et kinni peetud inimesele tutvustatakse tema õigusi ja kohustusi ning
vanglas kehtivat kodukorda kohe, kui inimene vanglasse vastu võetakse ja ka hiljem nii sageli, kui
see on vajalik. Tutvustus toimub kirjalikult ja suuliselt kinnipeetule mõistetavas keeles (p 30.1).
Sama on öeldud Mandela reeglites (art-d 54–55) ja ka CPT 2020. aastal Taanile saadetud
soovitustes (punktid 104–105).
Juhtisin sellele Tallinna Vangla tähelepanu 01.02.2022 soovituses nr 7-4/211881/2200670, mida
vangla ei olnud kontrollkäigu ajaks veel arvesse võtnud. Seetõttu kordan varem antud soovitust.
Vanglal tuleks hoolitseda selle eest, et vangla kodukord ning selle seletuskiri oleks
kinnipeetavatele ja vahistatutele enam kasutatavates võõrkeeltes lihtsasti kättesaadav (nt
kinnipeetavate ja vahistatute jaoks kohandatud arvutite kaudu).
7. Raamatud ja ajalehed
Justiitsministeerium leidis 08.03.2022 õiguskantslerile saadetud vastuses (nr 10-2/2998), et
raamatukoguteenuse ümberkorraldamine ei ole vähendanud juurdepääsu raamatukoguteenusele
ning muudatus on seda hoopis parandanud.
Kontrollkäigul kogutud info seda ei kinnitanud. Suur osa vestlustes osalenud kinnipeetavatest ja
vahistatutest kurtis, et nende osakonnas on raamatute valik kesine ning ajalehed jõuavad nendeni
väga harva ja suure viivitusega. Sarnane olukord oli 2020. aastal Tartu Vanglas ja 2021. aastal
Viru Vanglas.
Ka Tallinna Vangla kogemus näitab, et vangla raamatukogu ümberkorraldamine ei ole teinud
raamatuid inimestele paremini kättesaadavaks. Raamatute osakondadesse viimine oleks olnud hea
mõte siis, kui lugejatele oleks jäänud võimalus laenutada hõlpsasti ka üldises nimekirjas olevaid
raamatuid ja neid raamatuid, mida parasjagu kinnipeetava osakonna riiulil ei ole. Kinnipeetavad
sooviksid osaleda ka tegevustes, mida raamatukogu varem pakkus (huvi- ja muu
taasühiskonnastamist toetav tegevus).
Raamatukogu ümberkorraldamine on aga kaasa toonud olukorra, kus raamatute valik on senisest
piiratum. Raamatukogu füüsilisel kujul kaotamine tähendab ühtlasi ka huvi ja arengut soodustava
14
keskkonna kadumist ning VangS §-s 6 sätestatud vangistuse eesmärgile vastutöötamist. Kordan
varem antud soovitust.
Vanglal tuleks koostöös Justiitsministeeriumiga kaaluda võimalusi taastada vangla
raamatukogu endisel viisil või pakkuda raamatukoguteenust vähemalt samal tasemel, nagu
see oli kuni 2019. aasta lõpuni.
Vanglal tuleks järgida VangS § 30 lõikes 1 sätestatud kohustust ning võimaldada
kinnipeetavatele ja vahistatutele regulaarselt ja ebamõistliku viivituseta lugeda üleriigilisi
päevalehti ning ajakirju.
8. Ametnikud
Tallinna Vanglas on väga palju vabu ametikohti. Kinnipeetavad ja vahistatud rääkisid, et ametnike
vähesuse tõttu puutuvad nad nendega kokku harva (nt vaid loenduse, toidu jagamise ja jalutusboksi
saatmise ajal). See tähendab, et ka lihtsate olmeküsimuste lahendamine võtab kaua aega,
asjaajamine (sh pöördumistele vastuse saamine) venib ning keeruline on saada aega inspektor-
kontaktisikuga kohtumiseks, ametnikud on väsinud ja kurnatud. Mitmed kinnipeetavad ja
vahistatud märkisid, et nad ei tea, kes nende inspektor-kontaktisik on ega ole temaga kunagi
kohtunud. Ka väitsid paljud, et kui inspektor-kontaktisik nendega suhtleb, siis teeb ta seda üldjuhul
kambriterminali kaudu.
Ametnikud tõdesid, et nende koormus on väga suur, inimestega pikemaks ning sisulisemaks
suhtlemiseks ei ole aega ega energiat. Ka vangla osakondades ringkäiku tehes märkasid
õiguskantsleri nõunikud, et ametnikke liigub ringi vähe.
Rõhutan taas, et vahetult kinnipeetavate ja vahistatutega kokku puutuvate vanglaametnike
(valvurid, vanemvalvurid, inspektor-kontaktisikud) puudus mõjutab otseselt tööõhkkonda. See
teeb keeruliseks kinnipeetavatele ja vahistatutele ette nähtud õiguste kasutamise ja võib ohustada
vangla julgeolekut. Olukorras, kus ametnike ületunnitöö on tavapärane ja nad asendavad korraga
mitut kolleegi, ei saa rääkida ka dünaamilise julgeoleku kasutamisest töös kinnipeetavate ja
vahistatutega. Ametnike vähesus halvendab kinnipeetavatele ja vahistatutele pakutavate tegevuste
kvaliteeti ning seab ohtu nende vabastamise ettevalmistamise ja rehabilitatsiooni. Pidev
ülekoormus ohustab ka ametnike tervist ja heaolu.
Vanglal tuleks jätkata koostöös Justiitsministeeriumiga püüdlusi, et täita vabad ametikohad.
Eriti puudutab see kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult kokku puutuvate
vanglaametnike (valvurid, vanemvalvurid, inspektor-kontaktisikud) ametikohtade täitmist.
9. Meditsiiniosakond
Kontrollkäigule kaasatud psühhiaatrist tervishoiuekspert nentis, et ka meditsiiniosakonnas on hulk
vabu töökohti. Ta märkis, et üldises plaanis võib vangla meditsiiniosakonna mehitatust pidada
enam-vähem rahuldavaks (õdesid ja sh eriõdesid, võiks olla rohkem; täitmata on ka
meditsiiniosakonna juhataja koht), kuid psühhiaatrilist abi pakkuvat personali on ilmselgelt liiga
vähe.
Vanglas on osalise koormusega tööl kaks psühhiaatrit (kokku 0,7 ametkoha koormust) ja kolm
kliinilist psühholoogi (kokku 1,7 ametikoha koormust). Vaimse tervise õdesid vanglas ei ole.
Eksperdi hinnangul on vaimse tervisega tegelevaid töötajaid sedavõrd suure kinnipidamiskoha
15
kohta liialt vähe. Seetõttu on usutav, et vanglas on keeruline saada psühhiaatrilist abi, nagu mitmed
kinnipeetavad ja vahistatud vestlustel ka väitsid.
Eksperdi hinnangul peaks ka Tallinna Vanglas olema oma vaimse tervise meeskond, kuhu
kuuluksid lisaks psühhiaatritele ja kliinilistele psühholoogidele ka vaimse tervise õed, kes
toetaksid üldarste ja õdesid. Samasuguse soovituse andis ekspert Viru Vanglale 2021. aastal.
Vaimse tervise õdede väljaõpe võimaldab iseseisvat tööd ja mitmete probleemsete valdkondade
katmist (nt patsiendi seisundi hindamine õe vastuvõtul, nõustamine, seisundi jälgimine jne). Ka
saaksid vaimse tervise õed koordineerida mitmeid toetavaid tegevusi (nt teraapiagrupid,
ühistegevused).
Eksperdi hinnangul on vanglates (sh Tallinna Vanglas) vaimse tervise teenuste kättesaadavuse
parandamise üheks lahenduseks vanglateülese psühhiaatriameeskonna loomine, nii nagu ta leidis
ka 2021. aastal Viru Vanglale saadetud arvamuses. Selline meeskond saaks (lisaks vanglas olevale
vaimse tervise meeskonnale) kohapealsetele üldarstidele ja õdedele veebis ja videosilla vahendusel
nõu anda. Tõenäoliselt oleks kõige lihtsam moodustada selline meeskond Tartu Vangla
psühhiaatriaosakonna juurde, sel juhul tuleb sinna töötajaid juurde palgata.
Tervishoiuekspert rõhutas veel, et retseptiravimeid peaks kinnipeetavatele ja vahistatutele andma
meditsiinitöötaja. See tagab, et ravimiohutuse nõuetest peetakse kinni ja patsiendi andmed on
konfidentsiaalsed. Eksperdi hinnangul võib ravimite õige kasutamise jälgimist ning vajaduse
korral ka patsiendi nõustamist ja tema seisundi hindamist vaja minna mitte ainult psühhiaatriliste
ravimite, vaid ka teiste ravimite kasutamisel (nt epilepsiaravimid jm ravimid, mille korrektne
kasutamine võib olla elutähtis).
Ravimite jagamise praktika kohta on CPT Eestile etteheiteid teinud juba 2014. aastal saadetud
raportis (p 82) ja viimati 2019. aastal (p 60). Ka õiguskantsler on ravimite jagamise kohta andnud
soovitusi (2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu
kokkuvõtetes). Neis esitatud seisukohad ja nende aluseks olevad põhjendused on ka Tallinna
Vanglale hästi teada.
Ekspert juhtis tähelepanu, et kontrollitud haiguslugudest tuli välja, et vangla psühhiaatrid tegid
tihti vastuvõtte kambrilävel valvuri juuresolekul, tihti ka läbi toiduluugi, kambriust avamata.
Eksperdi hinnangul on selline olukord lubamatu ning arsti ja patsiendi suhte vaatenurgast taunitav.
Selline väär praktika võib eksperdi arvates olla ka kriitilise tähtsusega ravikvaliteedi aspektist.
Seetõttu tuleb tagada, et meditsiiniline läbivaatus (sh psühhiaatri intervjuu seisundi hindamiseks)
toimuks tingimustes, mis võimaldavad vahetut kontakti arsti ja patsiendi vahel. Selle aluseks peab
olema vangla meditsiinipersonali selge arusaam ja veendumus, et arsti ja patsiendi vahelise
usaldussuhte tekkimiseks tuleb ka vanglas järgida privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.
Kui meedik peab oluliseks, et vastuvõtul kasutataks täiendavaid turvameetmeid (nt käeraudu,
vanglaametniku juuresolekut vmt), tuleks seda eraldi põhjendada.
Olen vanglatele varem saatnud soovitusi arstliku läbivaatuse tingimuste kohta (vt nt 24.05.2016
soovitus nr 7-4/151058/1602270). CPT on tauninud juba 2014. aastal Eestile saadetud soovitustes
seda, et sh tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate meditsiinilise läbivaatuse juures
viibivad vanglaametnikud. CPT on soovitanud tungivalt julgeoleku tagamiseks otsida
alternatiivseid lahendusi, mis on kooskõlas meditsiinilise konfidentsiaalsuse põhimõttega (p 86).
Palun Tallinna Vanglal arvestada tervishoiueksperdi arvamuse ja soovitustega. Vanglal
tuleks astuda samme meditsiiniosakonna vabade töökohtade täitmiseks ja parandada
16
kinnipeetavatele ja vahistatutele vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Kinnipeetavatele ja
vahistatutele peaksid arsti määratud ravimeid andma üksnes tervishoiutöötajad.
Meditsiinitöötajatel tuleb ka vanglas hea seista arsti ja patsiendi usaldussuhte eest ning
järgida tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.
Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada soovituste täitmiseks vajalikud
muudatused õigusaktides.
Ootan Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi tagasisidet soovitustele 30. detsembriks 2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Viru Vangla (
[email protected]), Tartu Vangla (
[email protected])
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]