dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Tallinna Vangla_kontrollkäigu kokkuvõte

Õiguskantsleri Kantselei · 25. juuli 2022
Viit
7-7/220238/2203924
Registreeritud
25. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Vangla, Justiitsministeerium, Viru Vangla, Tartu Vangla
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-7/220238
Vastutaja
Ksenia Žurakovskaja-Aru (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-72202382203924 25.07.2022 Väljaminev kiri.bdoc511 KB

Sisu (failidest)

Tallinna Vangla Teie nr [email protected] Meie 25.07.2022 nr 7-7/220238/2203924 Justiitsministeerium [email protected] Kontrollkäik Tallinna Vanglasse Austatud vangla direktor ja justiitsminister Õiguskantsleri üks ülesandeid on regulaarselt kontrollida kinnipidamiskohtade tegevust ja tingimusi (õiguskantsleri seaduse § 1 lg 7, § 27 ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artikkel 3). Selleks korraldab õiguskantsler kontrollkäike, mida tehakse asutusega kokkulepitud ajal, aga ka ette teatamata. Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 21.−23.02.2022 lühikese etteteatamisega Tallinna Vanglat. Tänan vanglat koostöövalmiduse, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest, mida vanglaametnikud andsid nii kontrollkäigu ajal kui ka pärast seda. Kontrollkäigul keskenduti üksikvangistuses viibivate inimeste, naiskinnipeetavate ning emade ja laste osakonnas viibijate olukorrale. Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kinnipeetavate ja vahistatutega; suhtlesid vangla ametnike ja töötajatega ning tegid vangla territooriumil ja ruumides ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega. Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas psühhiaatrist tervishoiuekspert. Viimati tegi õiguskantsler kontrollkäigu Tallinna Vanglasse 2020. aastal, siis kontrolliti vangla emade ja laste osakonda. Rõõmustab, et vangla on arvestanud mitmeid õiguskantsleri varasemaid soovitusi. Väärib kiitust, et naistele on vabalt kättesaadavad neile hädavajalikud hügieenitarbed ning et naisteosakonda on määratud üksnes naissoost valvurid. Eelpääsla ooteruumi kujundamisel on rohkem arvestatud laste vajadusi. Emade ja laste osakonnas elavad lapsed saavad käia tavalasteaias ning osakonnas on nende vajadustele kohandatud eluruumid, ka eakohaseks ajaveetmiseks vajalikke mänguasju ja tarvikuid on piisavalt. Vangla toetab emaga vanglas elavate laste suhtlemist ka vabaduses viibiva vanema ja teiste lähedastega. Kiiduväärt on seegi, et emade ja laste osakonnas on võimalik korraldada fotografeerimist. Pea kõik naiskinnipeetavad käivad tööl ja/või õpivad, selles suhtes peaks naiste tegevustesse kaasamine olema eeskujuks ka meeskinnipeetavatega tegelemisel. Avatud osakondades saavad kinnipeetavad vabalt kasutada neile kohandatud arvuteid. Ka on enamikel avatud osakondades viibivatel kinnipeetavatel võimalik viibida kambris üksi. 2 Paraku ei vasta Tallinna Vanglas siiski kõik seadustele ja rahvusvahelistele nõuetele. Paljud Tallinna Vanglas tuvastatud probleemid on sarnased 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigul tuvastatud probleemidega. Justiitsministeerium edastas 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse muu hulgas lahendada ka õiguskantsleri tähelepanu pälvinud probleemid. Muudatused puudutavad mh kartserikaristuse maksimaalset pikkust, kokkusaamiste keeldu kartserikaristuse kandmise ja vastuvõtuosakonnas viibimise ajal, telesilla kaudu suhtlemisvõimaluste loomist jms. Selle üle on väga hea meel. Ometi on vanglate töös (sealhulgas Tallinna Vanglas) jätkuvalt mitmeid puudusi, mis ei toeta inimeste ühiskonnaellu tagasi aitamist ja mis loovad soodsa olukorra inimeste väärkohtlemiseks. Õiguskantsler kui väärkohtlemise ennetusasutus peab neile puudustele tähelepanu juhtima. Juhin taaskord tähelepanu, et seni ei ole parandatud vahistatute liikumis- ja suhtlemisvõimalusi, millele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba 2014. aastal. Jätkuv probleem on, et eraldatud lukustatud kambri kohaldamise vajaduse hindamine ei ole alati selge. Vastuvõtuosakonnas viibivad kinnipeetavad tuleb pärast esmast riskihindamist ja paigutamise otsuse tegemist viia võimalikult kiiresti tavaosakonda. Vangla peab iga päev jälgima üksikvangistuses viibivate inimeste terviseseisundit ning pakkuma neile võimalusi tähenduslikult suhelda. Parandada tuleb kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite olmetingimusi. Kambri hügieeninurk peab olema muust kambrist eraldatud ning seda tohib jälgida ainult erandjuhul. Vanglal tuleks kontrollida ventilatsioonisüsteemi vastavust nõuetele. Emade ja laste osakonnas tuleks leida lahendusi akustika (eelkõige kaja summutamise) parandamiseks. Jalutusboksid tuleks muuta paremaks ning eelistada neile vanglas olemasolevaid maapinnal asuvaid jalutusalasid, mida võiks kasutada aastaringselt. Vangla elukorraldus ja tingimused peavad muu hulgas seisma vanglas viibivate inimeste taasühiskonnastamise teenistuses. Töö- ja õppimisvõimaluste loomine, perekonnasidemete hoidmine ja ühiskonnaeluga kursis olemine suurendavad oluliselt võimalust, et vabanedes alustab või jätkab inimene õiguskuulekat elu. Seega on vanglal suur roll ühiskonna turvalisemaks muutmisel, korduva kuritegevuse vähendamisel ning ühtlasi ka vangistuse kulude vähendamisel. Tingimused, mis ei soodusta kinnipeetavate ja vahistatute kokkusaamisi oma lähedastega, tuleb üle vaadata. Kokkusaamisele tulevate laste täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine tuleb lõpetada. Emade ja laste osakonnas viibivatel naistel ning kinnipeetavatel, kes kohtuvad oma lähedaste ja eelkõige lastega, võiks lubada kanda enda riideid. Ka tuleb mõelda, kuidas teha kinnipeetavatele ja vahistatutele taas paremini kättesaadavaks raamatud ja ajalehed. Tallinna Vangla vajab kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult tegelevaid ametnikke. Töötajate puudus mõjutab nii ametnike töömeeleolu kui ka vangla suutlikkust kinnipeetavate ja vahistatutega sisuliselt tegelda, samuti on keeruline nõnda tagada vangla julgeolekut. Tervishoiueksperdi hinnangul on täitmata ka suur osa vangla meditsiiniosakonna töökohtadest. Probleeme on vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, samuti ravimiohutuse nõuetest kinnipidamise ja patsiendi andmete konfidentsiaalsuse tagamisega ravimite jagamisel. Kuivõrd tuvastatud probleemid on mitmetahulised ning paljud lahendused eeldavad õigusaktide muutmist, on soovitused mõeldud nii vanglale kui ka Justiitsministeeriumile, 3 mille valitsemisalasse Tallinna Vangla kuulub ning mille pädevuses on vangistusõigusega seotud eelnõude ettevalmistamine. 1. Üksikvangistus Tallinna Vangla edastatud andmete kohaselt oli 16.02.2022 vanglas 828 inimest, üksikvangistuses oli neist 390. Üksikvangistuses olid kinnipeetavad ja vahistatud, kes kandsid kartserikaristust või kes viibisid eraldatud lukustatud kambris, kõik vahistatud, vastuvõtuosakonnas viibivad kinnipeetavad ja meditsiinilises isolatsioonis olijad (sh tuberkuloosiravi saavad inimesed või need, kellel kahtlustati tuberkuloosi). Nende kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamistingimusi iseloomustab see, et neid hoitakse oma kambris kinni 23 tundi ööpäevas, nad on sotsiaalselt isoleeritud ega saa üldse või saavad väga vähe osaleda kambrivälises tegevuses ning neil ei ole võimalust iga päev tähenduslikult suhelda. Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et vanglas ei ole eraldi määratud meditsiinitöötajaid ega paika pandud käitumisjuhist üksikvangistuses viibijate terviseseisundi jälgimiseks. Üksikvangistuses olevate kinnipeetavate ja vahistatute terviseseisundit iga päev ei hinnata. Riigikohus on rõhutanud 08.12.2021 otsuses nr 3-18-1895, et kuna pikaajaline üksikvangistus ohustab eeskätt inimese vaimset tervist, ei saa üksnes või peaasjalikult loota sellele, et kinnipeetav annab ise märku enda tervise halvenemisest. Inimene ei pruugi vaimse tervise halvenemist ise küllalt kiiresti tajuda ega osata või soovida sellele tähelepanu juhtida (p 26). Toetudes teaduskirjandusele ja rahvusvahelistele nõuetele ning erialaekspertide hinnangutele, olen analüüsinud üksikvangistuses olevate inimeste olukorda 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Üksikvangistusega kaasnevatele võimalikele ohtudele olen juhtinud tähelepanu ka varem (nt märgukirjas nr 6-1/161019/1604041, soovituses nr 7-4/200674/2003054 ja nr 7-7/200463/2001980). Need seisukohad on Tallinna Vanglale hästi teada. Kordan varasemaid soovitusi. Vangla tervishoiutöötaja peaks iga päev jälgima kõigi üksikvangistuses viibivate inimeste terviseseisundit. Vanglal tuleks tagada, et üksikvangistuses olevatel kinnipeetavatel ja vahistatutel oleks vähemalt kaks tundi päevas võimalik tähenduslikult suhelda. Tähenduslik suhtlemine peaks toimuma vahetult, ilma füüsiliste (nt toiduluugi kaudu vms) tõketeta, ning võimaldama empaatilist inimlikku kontakti. Selline suhtlus võib toimuda kambriväliste tegevuste käigus teiste kinnipeetavate ja vahistatutega, samuti lähedastega, ametnike või meditsiiniosakonna töötajatega kohtudes. Tähendusliku suhtluse tagamiseks tuleks kõigil töötajatel, aga eriti kinnipeetavatega kõige tihedamalt kokku puutuvatel valvuritel oma igapäevatöös rakendada dünaamilise julgeoleku põhimõtteid. Vangla juhtkond peaks korraldama töötajatele vajaliku väljaõppe ja andma neile asjakohased suunised. 1.1. Vahistatud Tallinna Vangla vahistatud osalevad kambrivälistes tegevustes väga harva. Mõned inimesed ei ole vahi all oldud kolme aasta jooksul osalenud üheski kambrivälises tegevuses. Vahistatute kambriväline tegevus seisneb üldjuhul igapäevases tunnises jalutuskäigus värskes õhus ja nende suhtlemisvõimalused piirduvad harvade kohtumistega inspektor-kontaktisikuga. Sotsiaalprogramme ega muud tegevust (nt õppes, huvi- või spordiringides osalemist) pole 4 vahistatutele pakutud. Vangla on püüdnud inimesi aktiveerida peamiselt selle kaudu, et pakub neile võimalust osaleda vangla majandustöödes (nt mõned tunnid nädalas koristada). Vahistatute kambrivälise tegevuse vajalikkusele olen juhtinud tähelepanu nii 2011. aastal, 2019. aastal kui ka 2022. aastal vanglatele saadetud soovitustes. Olen öelnud ka seda, et vahistatud on sisuliselt üksikvangistuses (vt Tallinna Vanglale 26.05.2020 saadetud seisukohta nr 7- 4/200674/2003054). Üksikvangistuse võimalike kahjulike mõjude ärahoidmiseks ja leevendamiseks tuleks kõigile vahistatutele, aga eeskätt pikka aega vahi all olevatele inimestele pakkuda mõtestatud tegevust väljaspool kambrit. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) märkis juba 2005. aastal ning viimati 2019. aastal saadetud raportis, et Eestil tuleb hakata radikaalselt parandada vahistatute tegutsemisvõimalusi. CPT hinnangul peavad vahistatud saama viibida osa päevast (s.o kaheksa tundi) väljaspool oma kambrit ja neid tuleb kaasata mitmesugustesse sihipärastesse tegevustesse (vt nt CPT 2022. aastal Rumeeniale saadetud soovitusi, p 88). CPT 2021. aastal Soomele saadetud soovitustes (p 47) on öeldud, et mida kauem inimene vahi all viibib, seda rohkem peab tal olema võimalusi osaleda sihipärases tegevuses väljaspool kambrit. Vahistatute (kelle suhtlust teiste vahistatutega ei ole vaja kriminaalmenetluse huvides piirata) olukorda aitaks märgatavalt parandada see, kui nad saaksid sarnaselt süüdimõistetutega osaleda sihipärastes tegevustes ja vähemalt neli tundi päevas kambrist väljas käia (vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg 1). Eranditult kõigi vahistatute lukustamine (vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 lause 1 ja lõige 5) ei võimalda arvestada konkreetse ajahetke menetluse huvidega ning asjaoluga, et vahi all viibimise põhjuseks ei pruugi olla vaid vajadus pärssida kriminaalmenetlusele vastu töötamist. On väga kahju, et Justiitsministeeriumil on alates õiguskantsleri 2014. aastal tehtud ettepanekust ja Riigikogu antud suunistest vahistatute liikumisvabaduse ja suhtlemisvõimaluste avardamise küsimused endiselt veel analüüsimisel ning vangistusseadust pole ikka veel muudetud. Justiitsministeeriumil tuleks viivitamata ette valmistada ja Riigikogule saata VangS § 90 lõike 3 lause 1 ja lõike 5 muutmise eelnõu, mis puudutab vahistatute liikumisvabadust ja suhtlemisvõimalusi. Vanglal tuleks viivitamata astuda samme, et hoida ära ja leevendada vahistatute üksikvangistuse võimalikke kahjulikke mõjusid. Muu hulgas tähendab see, et vahistatutele tuleb pakkuda väljaspool kambrit sihipärast tegevust. 1.2. Vastuvõtuosakond Tallinna Vangla edastatud andmete kohaselt oli 16.02.2022 vangla vastuvõtuosakonnas 46 kinnipeetavat. Kinnipeetavatega vesteldes selgus, et nende arvates peavad nad vastuvõtuosakonnas olema kolm kuud ehk VangS § 14 lõikes 4 sätestatud pikima võimaliku aja. Kontrollitud kuue juhtumi puhul olidki kinnipeetavad olnud vastuvõtuosakonnas juba mitu kuud. Hiljem saadud andmed kinnitasid, et üks kuuest kinnipeetavast sai vastuvõtuosakonnast välja kolme kuu möödumisel, neli kinnipeetavat olid vastuvõtuosakonnas kaks ja pool kuud ning üks kinnipeetav kaks kuud. Enamik neist kinnipeetavatest oli eelnevalt viibinud vanglas vahistatuna. 5 Vastuvõtuosakonnas viibimise ajal kohtusid kõik kuus kinnipeetavat inspektor-kontaktisikuga vaid mõne korra. Ühele kinnipeetavale tutvustati õigusakte kolm kuud pärast vastuvõtuosakonda paigutamist. Ei ole andmeid selle kohta, et kinnipeetavatele oleks pakutud kambrivälist tegevust. Sarnast olukorda olen kirjeldanud 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes (p 1.2), mille saatsin teadmiseks ka Tallinna Vanglale. Seetõttu on vanglale hästi teada ka probleemi analüüs ja selle järeldused. Need seisukohad kehtivad ka Tallinna Vangla kohta. Kordan varem antud soovitusi. Vangla peaks tagama, et vastuvõtuosakonnas olevad kinnipeetavad saaks võimalikult kiiresti paigutada tavaosakonda. Nii saab vältida üksikvangistuse kahjulikke mõjusid ning muu hulgas ennetada kinnipeetavate ennast kahjustavat käitumist. Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides. Vanglal tuleb õigusaktide tutvustamisel järgida VangS § 14 lõikes 2 sätestatud nõuet, et kinnipeetav peab kohtuma hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. 1.3. Kartser Tallinna Vanglas 01.08.2021−28.02.2022 määratud kartserikaristused ulatusid üldjuhul ühest kartseripäevast kahekümne viie kartseripäevani. Seega on olukord paranenud ja kartserikaristust kandvad kinnipeetavad ei pea enam kartseris viibima mitu kuud järjest, nagu võis varem juhtuda. Oli siiski ka juhtumeid, kus nii ühe rikkumise pikkuse kui mitme kartserikaristuse järjestikku kandmise tõttu oli kinnipeetav kartseris mitu korda kauem, kui rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite järgi on lubatud. Kontrollitud perioodil määratud karistused ei olnud teadaolevalt seotud kinnipeetavate ja vahistatute kontaktidega oma lähedastega (nt vägivallajuhtum kokkusaamisel jms). Kartseris viibisid sageli ühed ja samad kinnipeetavad, kes olid vaheldumisi kartseri- ja eraldatud lukustatud kambri režiimil. Tihtipeale oli neil kinnipeetavatel ka käitumis- ja vaimse tervise probleeme. Nii nagu Tartu Vanglas ja Viru Vanglas piirati ka Tallinna Vanglas kartseris viibijate lugemisvõimalusi ning neil keelati päevasel ajal kasutada voodivarustust (s.o madratsit, patja, tekki, voodiriideid). Kontrollkäigule kaasatud psühhiaater leidis, et sellised piirangud on ülemäärased. Justiitsministeerium saatis 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, millega on plaanis vähendada kartserikaristuse määrasid (VangS § 63 lg 1 p 4, lg 2 ning § 100 lg 1 p 3 ja lg 2) ning kaotada kartserikaristusega kaasnev täielik kokkusaamiste keeld. Kartserikaristuste määramist ja täitmist reguleerivad sätted võimaldavad vanglal juba ka praegu seadusemuudatust ära ootamata toimida kooskõlas rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja ekspertide (sh CPT) seisukohtadega. Arvamus, mida olen väljendanud kartserikaristuse maksimaalse pikkuse, kartseri kinnipidamistingimuste ning kartserile alternatiivsete lahenduste otsimise kohta (sh 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes, samuti seisukohas nr 16-4/211408/2105134), ei ole muutunud. Kordan varem antud soovitusi. 6 Kartserikaristust tohib kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel viimase abinõuna ja nii lühiajaliselt, kui on võimalik. Täiskasvanule määratud kartserikaristuse kestus ei tohi ületada 14 ööpäeva. 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema mõistlik aeg tavarežiimil. Vanglal tuleks otsida kartserikaristusele alternatiive. Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides. Justiitsministeeriumil tuleks VSKE § 60 lõiget 1 muuta nii, et see ei piiraks kartseris viibivate kinnipeetavate lugemismaterjali valikut. Vanglal tuleks muuta VSKE § 7 lg 4 punkti 1 tõlgendamise praktikat ning lubada kartseris viibijatel kasutada voodivarustust ka päevasel ajal. 1.4. Eraldatud lukustatud kamber Kontrollitud käskkirjades oli detailselt kirjeldatud täiendavate julgeolekuabinõude (sh eraldatud lukustatud kambri) rakendamise algseid põhjusi. Käskkirjades märgiti, et meetmeid kasutatakse kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjades puudus aga teave meetmete kohaldamise jätkamise hindamise kohta (nt 02.12.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/290, 04.10.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/214, 01.09.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/182). Arusaamatul kombel käsitlesid mitmed käskkirjad korraga nii julgeolekuabinõude lõpetamist kui ka samade abinõude uuesti kohaldamist (vt nt 30.09.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/207, 26.11.2021 käskkiri nr 1-21/1-2/280). Ka ei selgunud kontrollitud käskkirjadest, mida on vangla ette võtnud inimeste tavaosakonda tagasiviimiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peab selgelt kirja panema, millal piirangud üle vaadatakse ja mida seejuures arvesse võetakse. Kinnipeetava või vahistatu ettevalmistamist tavaosakonda tagasipöördumiseks tuleks alustada kohe, kui inimene eraldatud lukustatud kambrisse paigutatakse. Eesmärk peaks olema see, et inimene üksikvangistusest võimalikult kiirelt vabaneks. Kui kinnipeetav paigutatakse lukustatud kambrisse lühiajaliselt (näiteks üksnes juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks), ei pruugi ta tõepoolest vajada tavaosakonda naasmiseks lisaks kogu tema karistusaega puudutavas individuaalses täitmiskavas märgitud tegevustele lisa sekkumisi. Samas peab vangla ka siis pakkuma inimesele vähemalt kaks tundi päevas tähendusliku suhtlemise võimalusi. Olukorras, kus inimene paigutatakse eraldatud lukustatud kambrisse selle tõttu, et ta on teistele ja/või endale ohtlik, on tema tavaosakonda naasmiseks vaja koostada tema vajadustest lähtuv tegevusplaan. Seejuures ei piisa kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitud sekkumistest, vaid vangla peab intensiivselt tegelema ka põhjustega, miks inimene eraldatud lukustatud kambrisse sattus. Kuigi Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole sellise individuaalse tegevusplaani koostamine vajalik, olen siiski seisukohal, et vangla ei saa jääda lootma, et inimese suhtumine ja käitumine muutub ainuüksi selle tõttu, et ta on teistest isoleeritud ja jäetud üksi olukorra üle järele mõtlema. Tähtis on, et eraldatud lukustatud kambris oleva kinnipeetavaga oldaks iga päev tihedas ja sisulises kontaktis, tegeldaks aktiivselt tema üksikvangistusse määramise põhjustega ning aidataks tal võimalikult kiirelt naasta vangla tavapopulatsiooni. Üksikvangistusest väljaviimiseks vajalikku individuaalset tegevusplaani on pidanud oluliseks ka CPT oma 21. üldraportis (p 57 (c)), viimati 2021. aastal Hispaaniale (p 75) ja 2020. aastal Ühendkuningriigile saadetud soovitustes (punktid 89–91). 7 Käskkirjas, millega otsustatakse jätta kinnipeetav eraldatud lukustatud kambrisse, tuleb kirja panna hindamisperioodil aset leidnud sündmused, sealhulgas vangla sekkumised ja selle tulemused. Olen seda rõhutanud 2020. aastal Tartu Vanglasse (vt punktid 1.5–1.5.1) ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtetes (vt p 1.4). Need seisukohad ja nende aluseks olevad põhjendused on ka Tallinna Vanglale hästi teada. Kordan varem antud soovitusi ja täpsustan neid. Vanglal tuleks koostada üksikasjalik juhis eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise vajaduse hindamiseks. Juhisesse tuleks muu hulgas selgelt kirja panna nõue, et meetme kohaldamise käskkirjadesse tuleb märkida, et meetme rakendamine lõpetatakse kohe, kui seda tinginud asjaolud on ära langenud, kuid igal juhul vaadatakse kindla aja tagant üle (soovitatavalt mitte harvemini kui üks kord kuus), kas meetme rakendamist tuleb jätkata. Juhisega tuleks ette näha, et vangla ametnikud ja töötajad tegutseksid selle nimel, et inimene üksikvangistusest võimalikult kiirelt välja tuua. Seda aitaks tagada nõue, et igale eraldatud lukustatud kambris viibijale (eeskätt neile, kes on üksikvangistuses seetõttu, et nad on teistele ja/või endale ohtlikud) tuleb koostada üksikvangistusest väljumiseks individuaalne tegevusplaan. Käskkirjas, mille kohaselt otsustatakse inimene jätta veel eraldatud lukustatud kambrisse, tuleks kirja panna hindamisperioodil aset leidnud sündmused, sealhulgas individuaalses tegevusplaanis välja toodud vangla sekkumised ja selle tulemused. 2. Vahetu sund Ajavahemikul 01.08.2021–28.02.2022 koostati Tallinna Vanglas 28 füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli. Vahetu sunni kasutamine ning sellele eelnenud ja järgnenud olukorrad olid detailselt kirjeldatud. Mitmel juhul tekkis aga kahtlus, et inimese terviseseisundit kontrolliti enne käeraudade eemaldamist (nt 18.08.2021 protokoll nr 5-7/21/49-104, 10.2021 protokoll nr 5- 7/21/55-1). Õiguskantsler on korduvalt juhtinud vanglate tähelepanu (sh 2017. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes) sellele, et olukorrast ei saa täielikku ülevaadet, kui puudub info, milline on vahetule sunnile allutatud inimese terviseseisund pärast sunni kasutamise lõpetamist. Vangla saadetud andmetest selgub veel, et vahetut sundi kasutati üldjuhul ühtede ja samade inimeste suhtes. Need kinnipeetavad ja vahistatud olid samal ajal kas kartseris või eraldatud lukustatud kambri režiimil, neil olid käitumuslikud ja/või vaimse tervise probleemid. Vanglal tuleks otsida vahetu sunni kasutamise ja inimeste isoleerimise asemel teistsuguseid lahendusi. Teistes riikides kasutatakse keeruliste kinnipeetavate ja vahistatutega hakkamasaamiseks motivatsioonisüsteemi ja ka intensiivse sekkumise programme. Selle asemel et inimesi isoleerida ja kasinates oludes hoida, paigutatakse sellised kinnipeetavad ja vahistatud osakonda, kus on mitmest spetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pidevalt suhtleb kinnipeetavatega.1 CPT märkis 2020. aastal saadetud raportis, et Iirimaal tegeldakse selliste kinnipeetavatega nn väljakutsuva käitumisega kinnipeetavate osakonnas (challenging behaviour unit). 1 Vt nt Vera Institute of Justice, Segregation Reduction Project Findings and Recommendations, 30.01.2015; S. Zyvoloski, Impacts of and Alternatives to Solitary Confinement in Adult Correctional Facilities, Social Work Master’s Clinical Research Papers, 2018. 8 Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert tõi välja, et sellises osakonnas peab olema kindlasti rohkem personali, kes vajavad vastavat väljaõpet ja toetust meditsiiniosakonnalt ja psühholoogidelt. Osakonna töötajatel oleks vaja tihedalt suhelda kinnipeetavate ja vahistatutega ning rakendada tegevusi ja programme, millega oleks võimalik mõjutada neid inimesi oma käitumist muutma. Vanglatel on olemas positiivne kogemus Viru Vangla alaealiste ja noorte näitel, kellega intensiivselt tegelemine on andnud häid tulemusi. Seda lähenemist tuleks kasutada ka keerulise käitumisega täiskasvanutega suhtlemisel. Vanglal tuleks inimese terviseseisundit kontrollida ka pärast vahetu sunni kasutamist (nt käeraudade eemaldamist) ja seda üksikasjalikult dokumenteerida. Vanglal tuleks keerulise käitumisega kinnipeetavate ja vahistatutega hakkamasaamiseks otsida vahetu sunni kasutamisele ja kinnipeetavate isoleerimisele alternatiive. Abi võiks olla näiteks motivatsioonisüsteemist, käitumuslikele ja vaimse tervise probleemide lahendamisele spetsialiseerunud osakonnast vms. Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides. 3. Olme 3.1. Valgustus Tallinna Vangla kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite akendel on tihe metallvõrestik. Olen juhtinud vanglate tähelepanu, et sellise turvameetme tõttu ei pääse kambritesse piisavalt loomulikku valgust (vt nt 17.12.2019 seisukohta nr 7-4/191561/1906265, 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet (p 2.2.). Selleks et takistada agressiivselt käituvat inimest kambri sisustust (sh akent) lõhkumast, on tarvis mõnes olukorras kasutada akende kaitseks lisaturvameetmeid. Samas on olemas alternatiivsed turvavahendid (nt löögikindel klaas), mida vanglad kasutavad juba praegu ja mis ei takista sel määral loomuliku valguse pääsu kambrisse, nagu takistab metallvõrestik. Vanglal tuleks kambrite akende eest eemaldada tihe metallvõrestik ning tagada turvalisus muul viisil. 3.2. Pesemisvõimalused Kartserikambris viibivad kinnipeetavad saavad kasutada dušši üks kord nädalas. Dušš asub väljapool kambrit, väikses kinnises akendeta ruumis. Duširuumis oli kontrollkäigu ajal üks dušiotsik, üks naginupp ja lamp. Ruumis ei olnud kutsunginuppu ega ühtki kohta asjade hoidmiseks. Kinnipeetavad kirjeldasid, et tihtipeale peavad nad duširuumis ootama väga pikka aega, enne kui nad saavad ruumist väljuda. Mitu kinnipeetavat leidis, et duširuumi ventilatsioon on kehv, mistõttu täitub ruum kiiresti auruga. Õhupuudus tekitas kinnipeetavate sõnul neis klaustrofoobia tunnet ning sellises ruumis pikka aega viibimine oli neile nii füüsiliselt kui ka vaimselt keeruline. Ruumis ei ole pinki, mistõttu tuleb valvurit oodata seistes. Ka ei ole duširuumis ühtki kohta asjade hoidmiseks, nii et mitmed kinnipeetavad on palunud hoida enda rätikut ja riideid väljaspool duširuumi, näiteks üldkasutatava koridori põrandal. Kinnipeetavad selgitasid, et kui selline asjade hoiukoht duširuumi ka tekiks, ei ole ruumi väiksuse tõttu võimalik vältida rätiku ja riiete märjaks saamist. 9 Õiguskantsleri nõunikud veendusid kartserikambrite duširuumidega tutvudes, et kinnipeetavate kirjeldused vastavad tõele. Arvestades ametnike puudust ning nende suurt koormust, samuti seda, et duširuumis puudus kutsunginupp, on usutav ka see, et ruumist väljumiseks on inimesed pidanud pikemat aega ootama. Tõenäoline on seegi, et väike kinnine ruum täitub pesemisel veeauruga ning võib tekitada õhupuudust. Sellises ruumis saavad vältimatult märjaks ka rätik ja riided, samuti on keeruline sellisest ruumist väljumist püstijalu pikalt oodata. Selline olukord alandab inimväärikust. Õiguskantsler on varem korduvalt märkinud (vt nt 2014. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet ja 2017. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet), et VangS § 50 lõikes 2 sätestatud minimaalsest (s.o üks kord nädalas) pesemisvõimalusest ei piisa. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR reeglite) artikkel 19.4 sätestab, et kinnipeetaval tuleb võimaluse korral lubada end pesta iga päev ning kui see ei ole võimalik, siis vähemalt kaks korda nädalas. CPT on samuti pidanud võimalust vähemalt kaks korda nädalas ennast duši all sooja veega pesta tänapäeva ühiskonnas absoluutseks miinimumiks (vt CPT 30. üldraport, p 73). Vanglal tuleks kartserikaristust kandvate inimeste pesemisvõimalusi parandada ning anda neile võimalus pesta end duši all vähemalt kaks korda nädalas. Kaaluda tuleks kartserikaristuse täitmist tavakambris (see on tavaline praktika nt Viru Vanglas ja Tartu Vanglas), kus on ka dušinurk, asjade hoidmise koht ning võimalus kambriterminali kaudu valvuritele endast märku anda (nt kui enesetunne halveneb). Kui vangla siiski leiab, et kartserikaristust tuleb kanda kartserikambris, on vanglas sellegipoolest piisavalt palju vabu tavakambreid, mille dušinurka saaks kasutada kartseris viibijate pesuruumina. 3.3. Videovalve ja privaatsus Igasse kartserikambrisse ja eraldatud lukustatud kambrisse on paigaldatud videokaamera, mis üldjuhul on küll välja lülitatud. Samas kurtsid paljud kinnipeetavad (eriti pikka aega eraldatud lukustatud kambris viibinud kinnipeetavad), et nad peavad videokaamera olemasolu äärmiselt ahistavaks ning neil on kahtlus, et neid siiski jälgitakse kaamera kaudu. Niigi väga eraldatud kinnipidamistingimuste rusuvale mõjule lisas kaamera olemasolu inimestele täiendavat stressi. Eraldatud lukustatud kambrites viibinud kinnipeetavad juhtisid nõunike tähelepanu sellele, et dušš on kambrist seinaga eraldatud, kuid kraanikausiga WC-pott asub toas muust eluruumist eraldamata vaid paari meetri kaugusel söögilauast ja voodist. Kinnipeetavad tunnistasid, et samas ruumis hügieenitoimingute tegemine ja söömine on neile vastumeelne. Ka arvasid nad, et neid võidakse WC kasutamise ajal videokaameraga jälgida. Mitme kinnipeetava kambris oli seetõttu kaamera hambapastaga kokku määritud või oli sellele kleebitud paber. Kontrollkäigule kaastatud psühhiaater tõi välja, et kaamerad tekitavad inimestes sageli asjatut hirmu ja kahtlustusi kuni paranoiaalsete luulumõteteni välja. Seetõttu tuleb vältida inimeste (keda ei ole põhjust videojälgida) paigutamist videokaameraga kambrisse või katta kaamerad kinni selleks ajaks, kui need ei ole sisse lülitatud. CPT on mitu korda märkinud, et vangla peab austama kinnipeetavate privaatsust hügieenitoimingute tegemisel. CPT hinnangul peab hügieeninurk olema ka ühe kinnipeetavaga kambris muust ruumist vaheseina vmt lahendusega eraldatud. Viimati väljendas CPT sellist seisukohta 2020. aastal Taanile saadetud soovitustes (p 43). Tartu Vanglas on näiteks mitmesse 10 kartserikambrisse ja eraldatud lukustatud kambrisse ehitatud hügieeninurka eraldavad kabiinid ja vaheseinad. Olen ka varem juhtinud vanglate tähelepanu sellele, et turvalisuse tagamisel peab arvestama inimeste õigusega privaatsusele ja üldjuhul hoiduma kambrites ning WC-s ja pesemisruumides inimeste videokaameraga jälgimisest (vt nt 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet). Kartserisse või eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega ei saa automaatselt kaasneda videojälgimine. Kui kambris on videovalve siiski möödapääsmatult vajalik, tuleb eraldi hinnata, kas põhjendatud on ka tualettruumi või hügieeninurga videokaamera abil jälgimine. Eraldi tuleb hinnata ka vajadust kasutada vaateaknaid, mille kaudu saab osakonna koridorist vaadata kambri hügieeninurgas toimuvat. Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid vanglas ringkäiku tehes, et oranži maja kambrite hügieeninurkade akendelt olid lukud eemaldatud. Naiskinnipeetavad väitsid, et ka nende osakonnas on ööseks akendelt lukke eemaldatud. Vanglal tuleks kaaluda kartserikaristuste ja eraldatud lukustatud kambrirežiimi täitmist tavakambris (see on tavaline praktika nt Viru Vanglas ja Tartu Vanglas) ning paigutada videojälgimise võimekusega kambritesse üksnes need inimesed, kelle puhul on videovalve põhjendatud. Kui vangla leiab siiski, et inimene tuleb paigutada videokaameraga kambrisse, kuid teda ei videovalvata, tuleb kambris kaamera selleks ajaks kinni katta. Kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite hügieeninurgad tuleks muust kambrist eraldada kabiiniga või muul sobival moel. Hügieeninurka tohib videokaameraga või vaateaknast jälgida vaid erandjuhul ning see peab olema põhjendatud konkreetse inimesega seotud ajaoludega. Kui erandlikke asjaolusid ei ole, tuleks kambri hügieeninurga vaateaken hoida lukus. 3.4. Ventilatsioon Enamik õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavatest ja vahistatutest kurtis halva ventilatsiooni üle. Kinnipeetavate ja vahistatute sõnul tekib kambritesse tavapäratult palju tolmu, õhk on kuiv ning õhuvahetus ebapiisav. Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid, et mõnes kambris ja üldkasutatavas ruumis oli tõesti palju tolmu. Emade ja laste osakonna tubades kasutati õhuniisutajaid, mis võib samuti viidata õhukuivusele. Paraku ei olnud õiguskantsleri nõunikel eriteadmiste puudumise tõttu võimalik täiel määral kindlaks teha, kas saadud info vastab tõele. Ka pärast kontrollkäiku ei saa õiguskantsler tema pädevuses olevate menetlustoimingutega välja selgitada, kas saadud info oli tõene ja kas vangla ventilatsioon vastas nõuetele. Kuivõrd kaebusi tuli mitmest osakonnast ja inimeselt, kes omavahel kokku ei puutu, jääb kahtlus, et ventilatsiooniga võib olla probleeme. Seepärast palun vanglal kontrollida ventilatsioonisüsteemi nõuetele vastavust. 3.5. Müratase Emade ja laste osakonnas on pikka aega olnud probleem mürataseme ja eelkõige kajaga. Emad on kurtnud, et osakonnast väljaspool asuvas koridoris ja mitmel korrusel toimuv liikumine on neile hästi kuulda ning rauduste avamisest ning sulgumisest tekkiv tugev heli kajab nende osakonda ja ehmatab lapsi tihti ka uneajal. Seda muret on möönnud ka vangla töötajad. 11 Vanglal tuleks otsida võimalusi, kuidas veelgi vähendada emadega vanglas elavate laste kokkupuudet vanglakeskkonnaga. See võib muu hulgas tähendada, et tuleb otsida lahendusi, kuidas osakonnas parandada akustikat (nt kaja summutavate paneelide paigaldamise abil). 3.6. Jalutusalad Paljud õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinniste osakondade kinnipeetavad ei kasutanud õigust käia iga päev värskes õhus jalutamas. Kinnipeetavad tunnistasid, et tühjas jalutusboksis pole midagi teha ning et jalutusboksi füüsiline keskkond on selline, mis hoopis tekitab stressi, mitte ei maanda seda. Kontrollitud jalutusboksides olid kutsunginupud, sademete eest kaitsvad varikatused ning puhkamiseks pingid. Paraku ei olnud kõigis kontrollitud boksides treeningvahendeid. Jalutusboksid olid tühjad betoonist karbid, mille katus oli trellitatud ning milles viibides nägi taevast vaid piiratud ulatuses. Sarnaseid jalutusalasid on kirjeldatud 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes, mis saadeti teadmiseks ka Tallinna Vanglale. Seetõttu on vanglale hästi teada ka jalutusalasid puudutava probleemi analüüs ja selle järeldused. Need seisukohad kehtivad ka Tallinna Vangla kohta. Kordan varem antud soovitusi. Vanglal tuleks kinnipeetavate ja vahistatute värskes õhus viibimiseks eelistada vanglas olemasolevaid maapinnal asuvaid jalutusalasid ning kasutada neid aastaringselt. Ka kinnistes osakondades viibivatel inimestel võiks kasvõi aeg-ajalt lubada jalutada õuealal, kus saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid (nt tajuda loodust). Vanglal tuleks teha pingutusi, et jalutusboksid vastaksid rahvusvahelistele kinnipidamisstandarditele ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele. Jalutusbokse on võimalik parendada mitmel viisil. Kõikidesse jalutusboksidesse tuleks paigaldada treeningseadmed ning teha horisontaalset vaadet pakkuvad aknad sinna, kus see on ehituslikult ja vangla julgeolekut ohustamata võimalik. Jalutusbokse võiksid aidata atraktiivsemaks muuta maalriõppes või kunstiringis osalevad kinnipeetavad ja vahistatud. Kaaluda võiks ka koostööd kunsti ja disaini õppivate üliõpilastega.2 4. Vanglaväline suhtlemine Tallinna Vanglas olevatel kinnipeetavatel ja vahistatutel on samasugused mured vanglavälise suhtlemisega, nagu on kirjeldatud 2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes. Niisiis kehtivad neis kokkuvõtetes esitatud järeldused ka Tallinna Vangla kohta. Justiitsministeerium saatis 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt on plaanis luua kinnipeetavatele ja vahistatutele võimalus kohtuda lähedastega ka telesilla vahendusel. See on oluline areng. Kahjuks sundis Tallinna Vangla siiani vanemaid külastama tulnud lapsi läbiotsimisel täielikult lahti riietuma, kuigi olen korduvalt palunud seda mitte teha (vt nt 20.01.2020 Tallinna Vanglale 2 Vt nt EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond, 48 h kong. Interdistsiplinaarne töötuba. 2019, 22.01.2020. 12 tehtud soovitus nr 7-7/191450/2000290, 05.11.2019 Tallinna Vanglale tehtud soovitus nr 7- 4/191395/1905411). Õiguskantsleri andmetel otsisid vanglad (sh Tallinna Vangla) sellisel viisil lapsi läbi ka pärast kontrollkäiku, kuigi Tallinna Ringkonnakohus otsustas 28.02.2022 asjas nr 3- 21-161, et säärane tegevus on õigusvastane. Rõhutan veelkord, et kuivõrd kinnipeetav otsitakse läbi nii enne kui pärast lapsega kohtumist, pole alasti läbiotsimine kui lapse väärikust alandav ja kinnipidamiskohas viibiva vanemaga kohtumist varjutav toiming ei vajalik ega lubatav. Lisaks sellele, et vangla peab hoiduma tegevusest, mis takistab kinnipeetavate ja vahistatute suhtlemist lähedastega, tuleb vanglal ka astuda samme, et sellist suhtlemist soodustada (VangS § 23). Vangla emade ja laste osakonnas on loodud kiiduväärt võimalus fotografeerimiseks. Selline võimalus võiks olla ka teistel vanglas viibivatel vanematel ja nende lastel, kes vanglas kokku saavad. Ühiste piltide tegemine ja mälestuste loomine toetab kinnipeetavate taasühiskonnastamist (VangS § 6 lg 1) ning on oluline ka nende lastele. Emade ja laste osakonna näitel on võimalik luua turvalised viisid fotografeerimiseks. Näiteks saab fotosid teha vangla tehnikaga ning fotografeerida võib mõni vangla töötaja; pilti võib teha neutraalsel taustal või fotonurgas, kus ei ole teisi kinnipeetavaid, vahistatuid ega töötajaid ning ei paista vangla julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet jms. Sellise fotonurga loomisesse saaks vangla kaasata ka maalriõppes ja kunstiringis osalevaid kinnipeetavaid ja vahistatuid.3 Vanglal tuleb viivitamata lõpetada kokkusaamistele tulevate laste täieliku lahtiriietamisega läbiotsimine. Vanglal tuleks soodustada kinnipeetavate ja vahistatute suhtlemist pere ja lastega ning vaadata koostöös Justiitsministeeriumiga üle pikaajaliste kokkusaamiste tasu. Justiitsministeeriumil tuleks hinnata VSKE § 411 kooskõla VangS §-ga 23. Vangla võiks võimaldada turvalisel viisil ühiste fotode tegemist ka vanglas viibivatele vanematele ja nende lastele, kes vanglas kokku saavad. 5. Riided Justiitsministeerium edastas 02.06.2022 õiguskantslerile mitme seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt on kavas anda kinnipeetavatele võimalus kanda väljaspool vanglat enda riideid. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et sellega soovitakse austada kinnipeetavate inimväärikust ning vältida häbimärgistamist. Justiitsministeeriumi toodud põhjenduste ja eesmärkidega oleks kooskõlas ka see, kui oma riideid saaksid kanda ka emade ja laste osakonnas olevad naised ja teised kinnipeetavad, kes saavad vanglas kokku oma lähedaste ja eelkõige lastega. Selline võimalus toetaks eesmärki luua emadega vanglas elavatele lastele võimalikult kodusarnane keskkond. Kinnipeetavatel enda riiete kandmise võimalus aitaks ka kokkusaamistele tulevate laste silmis leevendada vangla ranget ja karistuslikku ilmet. Tavariideid kandva vanemaga kohtumine aitaks lapsel hoida alles ja mõnel juhul ka luua enda vanemast võimalikult positiivset kujutluspilti. See annaks kinnipeetavale võimaluse tunda ennast ka vanglas olles lapsevanemana väärikalt ning 3 Vt nt N. R. Fleetwood, Posing in Prison: Family Photographs, Emotional Labor, and Carceral Intimacy. Journal Public Culture, 2015, Vol. 27(3), lk 487-511. 13 soodustaks seega kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (VangS § 23) ja toetaks kinnipeetava ühiskonnaellu tagasi aitamist (VangS § 6 lg 1). Juba praegu peavad kartserikaristust kandvad kinnipeetavad vahetama vanglariietuse kartseririiete vastu (VSKE § 88 lg 1), mõnel juhul vahetavad kinnipeetavad vanglariietuse tööriietuse vastu (VSKE § 87 lg 2). Seega ei peaks ka kokkusaamisele minevate kinnipeetavate riiete vahetuse korraldamine olema vanglale üleliia keeruline. Enda riiete kandmise lubamine ei tohiks olla tülikas ka emade ja laste osakonnas, kus tavaliselt viibib vaid mõni ema. Nende seas võib olla ka lapseootel või väikelapsega vahistatuid, kes kannavad niikuinii üldiselt enda riideid (VangS § 93 lg 1) . Vangla võiks lubada kanda emade ja laste osakonnas viibivatel naistel ning kinnipeetavatel, kes kohtuvad lähedaste ja eelkõige lastega, enda riideid. Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks vajalikud muudatused õigusaktides. 6. Teabe saamine EVR reeglid näevad ette, et kinni peetud inimesele tutvustatakse tema õigusi ja kohustusi ning vanglas kehtivat kodukorda kohe, kui inimene vanglasse vastu võetakse ja ka hiljem nii sageli, kui see on vajalik. Tutvustus toimub kirjalikult ja suuliselt kinnipeetule mõistetavas keeles (p 30.1). Sama on öeldud Mandela reeglites (art-d 54–55) ja ka CPT 2020. aastal Taanile saadetud soovitustes (punktid 104–105). Juhtisin sellele Tallinna Vangla tähelepanu 01.02.2022 soovituses nr 7-4/211881/2200670, mida vangla ei olnud kontrollkäigu ajaks veel arvesse võtnud. Seetõttu kordan varem antud soovitust. Vanglal tuleks hoolitseda selle eest, et vangla kodukord ning selle seletuskiri oleks kinnipeetavatele ja vahistatutele enam kasutatavates võõrkeeltes lihtsasti kättesaadav (nt kinnipeetavate ja vahistatute jaoks kohandatud arvutite kaudu). 7. Raamatud ja ajalehed Justiitsministeerium leidis 08.03.2022 õiguskantslerile saadetud vastuses (nr 10-2/2998), et raamatukoguteenuse ümberkorraldamine ei ole vähendanud juurdepääsu raamatukoguteenusele ning muudatus on seda hoopis parandanud. Kontrollkäigul kogutud info seda ei kinnitanud. Suur osa vestlustes osalenud kinnipeetavatest ja vahistatutest kurtis, et nende osakonnas on raamatute valik kesine ning ajalehed jõuavad nendeni väga harva ja suure viivitusega. Sarnane olukord oli 2020. aastal Tartu Vanglas ja 2021. aastal Viru Vanglas. Ka Tallinna Vangla kogemus näitab, et vangla raamatukogu ümberkorraldamine ei ole teinud raamatuid inimestele paremini kättesaadavaks. Raamatute osakondadesse viimine oleks olnud hea mõte siis, kui lugejatele oleks jäänud võimalus laenutada hõlpsasti ka üldises nimekirjas olevaid raamatuid ja neid raamatuid, mida parasjagu kinnipeetava osakonna riiulil ei ole. Kinnipeetavad sooviksid osaleda ka tegevustes, mida raamatukogu varem pakkus (huvi- ja muu taasühiskonnastamist toetav tegevus). Raamatukogu ümberkorraldamine on aga kaasa toonud olukorra, kus raamatute valik on senisest piiratum. Raamatukogu füüsilisel kujul kaotamine tähendab ühtlasi ka huvi ja arengut soodustava 14 keskkonna kadumist ning VangS §-s 6 sätestatud vangistuse eesmärgile vastutöötamist. Kordan varem antud soovitust. Vanglal tuleks koostöös Justiitsministeeriumiga kaaluda võimalusi taastada vangla raamatukogu endisel viisil või pakkuda raamatukoguteenust vähemalt samal tasemel, nagu see oli kuni 2019. aasta lõpuni. Vanglal tuleks järgida VangS § 30 lõikes 1 sätestatud kohustust ning võimaldada kinnipeetavatele ja vahistatutele regulaarselt ja ebamõistliku viivituseta lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. 8. Ametnikud Tallinna Vanglas on väga palju vabu ametikohti. Kinnipeetavad ja vahistatud rääkisid, et ametnike vähesuse tõttu puutuvad nad nendega kokku harva (nt vaid loenduse, toidu jagamise ja jalutusboksi saatmise ajal). See tähendab, et ka lihtsate olmeküsimuste lahendamine võtab kaua aega, asjaajamine (sh pöördumistele vastuse saamine) venib ning keeruline on saada aega inspektor- kontaktisikuga kohtumiseks, ametnikud on väsinud ja kurnatud. Mitmed kinnipeetavad ja vahistatud märkisid, et nad ei tea, kes nende inspektor-kontaktisik on ega ole temaga kunagi kohtunud. Ka väitsid paljud, et kui inspektor-kontaktisik nendega suhtleb, siis teeb ta seda üldjuhul kambriterminali kaudu. Ametnikud tõdesid, et nende koormus on väga suur, inimestega pikemaks ning sisulisemaks suhtlemiseks ei ole aega ega energiat. Ka vangla osakondades ringkäiku tehes märkasid õiguskantsleri nõunikud, et ametnikke liigub ringi vähe. Rõhutan taas, et vahetult kinnipeetavate ja vahistatutega kokku puutuvate vanglaametnike (valvurid, vanemvalvurid, inspektor-kontaktisikud) puudus mõjutab otseselt tööõhkkonda. See teeb keeruliseks kinnipeetavatele ja vahistatutele ette nähtud õiguste kasutamise ja võib ohustada vangla julgeolekut. Olukorras, kus ametnike ületunnitöö on tavapärane ja nad asendavad korraga mitut kolleegi, ei saa rääkida ka dünaamilise julgeoleku kasutamisest töös kinnipeetavate ja vahistatutega. Ametnike vähesus halvendab kinnipeetavatele ja vahistatutele pakutavate tegevuste kvaliteeti ning seab ohtu nende vabastamise ettevalmistamise ja rehabilitatsiooni. Pidev ülekoormus ohustab ka ametnike tervist ja heaolu. Vanglal tuleks jätkata koostöös Justiitsministeeriumiga püüdlusi, et täita vabad ametikohad. Eriti puudutab see kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult kokku puutuvate vanglaametnike (valvurid, vanemvalvurid, inspektor-kontaktisikud) ametikohtade täitmist. 9. Meditsiiniosakond Kontrollkäigule kaasatud psühhiaatrist tervishoiuekspert nentis, et ka meditsiiniosakonnas on hulk vabu töökohti. Ta märkis, et üldises plaanis võib vangla meditsiiniosakonna mehitatust pidada enam-vähem rahuldavaks (õdesid ja sh eriõdesid, võiks olla rohkem; täitmata on ka meditsiiniosakonna juhataja koht), kuid psühhiaatrilist abi pakkuvat personali on ilmselgelt liiga vähe. Vanglas on osalise koormusega tööl kaks psühhiaatrit (kokku 0,7 ametkoha koormust) ja kolm kliinilist psühholoogi (kokku 1,7 ametikoha koormust). Vaimse tervise õdesid vanglas ei ole. Eksperdi hinnangul on vaimse tervisega tegelevaid töötajaid sedavõrd suure kinnipidamiskoha 15 kohta liialt vähe. Seetõttu on usutav, et vanglas on keeruline saada psühhiaatrilist abi, nagu mitmed kinnipeetavad ja vahistatud vestlustel ka väitsid. Eksperdi hinnangul peaks ka Tallinna Vanglas olema oma vaimse tervise meeskond, kuhu kuuluksid lisaks psühhiaatritele ja kliinilistele psühholoogidele ka vaimse tervise õed, kes toetaksid üldarste ja õdesid. Samasuguse soovituse andis ekspert Viru Vanglale 2021. aastal. Vaimse tervise õdede väljaõpe võimaldab iseseisvat tööd ja mitmete probleemsete valdkondade katmist (nt patsiendi seisundi hindamine õe vastuvõtul, nõustamine, seisundi jälgimine jne). Ka saaksid vaimse tervise õed koordineerida mitmeid toetavaid tegevusi (nt teraapiagrupid, ühistegevused). Eksperdi hinnangul on vanglates (sh Tallinna Vanglas) vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamise üheks lahenduseks vanglateülese psühhiaatriameeskonna loomine, nii nagu ta leidis ka 2021. aastal Viru Vanglale saadetud arvamuses. Selline meeskond saaks (lisaks vanglas olevale vaimse tervise meeskonnale) kohapealsetele üldarstidele ja õdedele veebis ja videosilla vahendusel nõu anda. Tõenäoliselt oleks kõige lihtsam moodustada selline meeskond Tartu Vangla psühhiaatriaosakonna juurde, sel juhul tuleb sinna töötajaid juurde palgata. Tervishoiuekspert rõhutas veel, et retseptiravimeid peaks kinnipeetavatele ja vahistatutele andma meditsiinitöötaja. See tagab, et ravimiohutuse nõuetest peetakse kinni ja patsiendi andmed on konfidentsiaalsed. Eksperdi hinnangul võib ravimite õige kasutamise jälgimist ning vajaduse korral ka patsiendi nõustamist ja tema seisundi hindamist vaja minna mitte ainult psühhiaatriliste ravimite, vaid ka teiste ravimite kasutamisel (nt epilepsiaravimid jm ravimid, mille korrektne kasutamine võib olla elutähtis). Ravimite jagamise praktika kohta on CPT Eestile etteheiteid teinud juba 2014. aastal saadetud raportis (p 82) ja viimati 2019. aastal (p 60). Ka õiguskantsler on ravimite jagamise kohta andnud soovitusi (2020. aastal Tartu Vanglasse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtetes). Neis esitatud seisukohad ja nende aluseks olevad põhjendused on ka Tallinna Vanglale hästi teada. Ekspert juhtis tähelepanu, et kontrollitud haiguslugudest tuli välja, et vangla psühhiaatrid tegid tihti vastuvõtte kambrilävel valvuri juuresolekul, tihti ka läbi toiduluugi, kambriust avamata. Eksperdi hinnangul on selline olukord lubamatu ning arsti ja patsiendi suhte vaatenurgast taunitav. Selline väär praktika võib eksperdi arvates olla ka kriitilise tähtsusega ravikvaliteedi aspektist. Seetõttu tuleb tagada, et meditsiiniline läbivaatus (sh psühhiaatri intervjuu seisundi hindamiseks) toimuks tingimustes, mis võimaldavad vahetut kontakti arsti ja patsiendi vahel. Selle aluseks peab olema vangla meditsiinipersonali selge arusaam ja veendumus, et arsti ja patsiendi vahelise usaldussuhte tekkimiseks tuleb ka vanglas järgida privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Kui meedik peab oluliseks, et vastuvõtul kasutataks täiendavaid turvameetmeid (nt käeraudu, vanglaametniku juuresolekut vmt), tuleks seda eraldi põhjendada. Olen vanglatele varem saatnud soovitusi arstliku läbivaatuse tingimuste kohta (vt nt 24.05.2016 soovitus nr 7-4/151058/1602270). CPT on tauninud juba 2014. aastal Eestile saadetud soovitustes seda, et sh tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate meditsiinilise läbivaatuse juures viibivad vanglaametnikud. CPT on soovitanud tungivalt julgeoleku tagamiseks otsida alternatiivseid lahendusi, mis on kooskõlas meditsiinilise konfidentsiaalsuse põhimõttega (p 86). Palun Tallinna Vanglal arvestada tervishoiueksperdi arvamuse ja soovitustega. Vanglal tuleks astuda samme meditsiiniosakonna vabade töökohtade täitmiseks ja parandada 16 kinnipeetavatele ja vahistatutele vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Kinnipeetavatele ja vahistatutele peaksid arsti määratud ravimeid andma üksnes tervishoiutöötajad. Meditsiinitöötajatel tuleb ka vanglas hea seista arsti ja patsiendi usaldussuhte eest ning järgida tervishoiuteenuseid osutades privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Justiitsministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada soovituste täitmiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Ootan Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi tagasisidet soovitustele 30. detsembriks 2022. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Viru Vangla ([email protected]), Tartu Vangla ([email protected]) Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel