Tiia Randma Teie nr
juhatuse liige
SA Kutsekoda Meie 14.07.2022 nr 7-6/220978/2203807
[email protected]
Tuleohutuseksperdi, tase 6 kutsestandard
Lugupeetud Tiia Randma
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kuna tema hinnangul ei vasta tuleohutuseksperdi 6. taseme
kutsestandard (edaspidi: kutsestandard) tuleohutuse seadusele ega ole mõistlik. Avaldaja taotles
kutse andjalt tuleohutuseksperdi, tase 6, kutse taastõendamist. Avaldaja teeb tuleohutuse alal
tuleohutuseksperdina ehitise auditeid ja ehitusprojektide ekspertiise.
Täpsemalt selgitas avaldaja, et kutsestandard ei arvesta praktikas toimuva spetsialiseerumisega
tuleohutusteenuste osutamise vallas. Avaldaja selgitas muu hulgas, et mitmeid kutsestandardi
kohustuslikke kompetentse saab standardi järgi tõendada vaid teatud teenuste osutamisega, mida
seaduse järgi osutab aga madalama tasemega (5. taseme) tuleohutusspetsialist ja mida avaldajalt
kunagi ei tellita. Kohustuslike kompetentside tegevusnäitajate jäiga sõnastuse tõttu ei ole võimalik
kohustuslike kompetentside tõendamist siduda tegelikult praktikas osutatavate teenustega, ehkki
see oleks võimalik. Näiteks kontrollib ka avaldaja eksperdina auditite raames evakuatsiooniteede
märgistust, tuleohutuspaigaldiste hooldusdokumentatsiooni, mis võib olla käsitletav ka
korraldusliku tuleohutuse alase tegevusena.
Kutsestandardit abstraktselt hinnates pole alust öelda, et tuleohutuseksperdi, tase 6, kutsestandardi
(kehtib alates 13.04.2022) kohustuslikud kompetentsid B.2.1 kuni B.2.5. oleksid ilmselgelt
põhjendamatud. Juhin siiski tähelepanu sellele, et mitme kohustusliku kompetentsi
tegevusnäitajad on sõnastatud kutsestandardis sedavõrd kitsalt, et on oht põhjendamatuteks
elukutsevabaduse ja ettevõtlusvabaduse piiranguteks. Kutse taotleja saab oma pädevust tõendada
tehtud töö kaudu, kuid osutades teenuseid, mis on tuleohutuse seaduse järgi üksnes
tuleohutuseksperdi pädevus, ei tellita temalt tuleohutusspetsialisti teenuseid. Kui kutsestandardi
loojate arvates peavad inimesel, kes taotleb tuleohutuseksperdi, tase 6, kutsetunnistust olema
laiemad teadmised ja oskused kui konkreetselt eksperdi teenuste osutamiseks vaja, tuleks kaaluda,
kas teadmiste ja oskuste kontrollimiseks leidub viise, mis ei nõua tuleohutusspetsialisti teenuste
osutamist praktikas.
Lisaks on nii läbivate kompetentside (B.2.8) kui kohustuslike kompetentside hulgas
tegevusnäitajaid, mis pole vaadeldavad ega mõõdetavad (näiteks langetab taotleja kiireid ja selgeid
otsuseid; käitub korrektselt; tuleb toime konfliktidega; suhtleb edukalt erineva positsiooniga
inimestega, vt täpsemalt p 13). Seda eriti juhul, kui tegu on kutse taastõendamisega, kus hindamine
toimub üldjuhul dokumentide alusel.
2
Teadaolevalt on alustatud uue tuleohutuseksperdi, tase 6, kutsestandardi väljatöötamist. Kuivõrd
uue kutsestandardi valmimise aeg ega selle sisu pole praegu selged, palun kaaluda SA-l Kutsekoda
haldusjärelevalve algatamist Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu tegevuse üle kutseseaduse alusel,
et teha kindlaks, kas kehtiv kutsestandard või uus kutsestandard võimaldab põhjendamatult piirata
elukutse- ja ettevõtlusvabadust. Kutsestandard peab olema kooskõlas haldusmenetluse seaduse
nõuetega. See peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes ning
kooskõlas kehtiva õigusega.
Palun andke õiguskantslerile hiljemalt 1.09.2022 teada, kuidas olete soovitust täitnud.
Elukutsevaliku ja ettevõtlusvabaduse piiramine tuleohutusteenuste osutamisel
1. Tuleohutuse seadus (TuOS) § 41 lg 1 lubab nimetatud tuleohutusteenuseid osutada vaid
inimesel, kellel on tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. TuOS § 41 lg 2 nimetatud
teenuseid võib osutada tuleohutusspetsialisti (tase 5) kutsetunnistust või tuleohutuseksperdi (tase
6) kutsetunnistust omav inimene. Kutse taotlemise eeltingimus tuleohutusvaldkonnas (TuOS § 41
lg 1 ja lg 2) kujutab endast elukutsevaliku vabaduse ja ettevõtlusvabaduse piirangut. Sellise
piirangu eesmärk on tagada, et tuleohutusteenuste osutamine oleks kvaliteetne ja ohutu ja
teenuseosutaja ettevalmistus oleks piisav. Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 järgi võib põhjendatud
juhtudel – näiteks teiste inimeste õiguste kaitseks – elukutsevaliku vabadust piirata. Samuti on PS
§ 31 järgi lubatud piirata iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist. Mõlemal juhul on
piirangud lubatud, kui need on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust (RKÜK otsus asjas nr 3-18-1432, p 29 ja 32).
Kutsestandardi kehtestamine
2. Kuigi TuOS § 41 lg 1 nimetab tuleohutusteenused, mida võib osutada üksnes 6. taseme
kutsetunnistust omav tuleohutusekspert, ei sätesta TuOS ise täpsemaid kutsenõudeid ega reguleeri
kutse andmist, mida kinnitab inimesele väljastatud kutsetunnistus.
3. Kutsenõuded kehtestatakse ja kutse antakse kutsesüsteemi raames. Kutsesüsteemi eesmärk on
siduda haridussüsteem tööturuga. Kutsesüsteemi keskseks õigusaktiks on kutseseadus (KutS).
Kutseseaduse järgi pole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui
õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu nõue (KutS
§ 15 lg 2). Sellise erisuse teebki tuleohutuse seadus.
4. Kutse on kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel (KutS § 3 p 2).
Kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud kutsestandardiga. Kutsestandard on dokument, milles
kirjeldatakse kutsetegevust ning selleks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning hoiakuid ehk
kompetentsusnõudeid (KutS § 3 p 1, § 5 lg 1).
5. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu, mis on kutseasutuse juures tegutsev, võrdsetel alustel
sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi
esindajatest koosnev haldusorgan (KutS § 5 lg 2, § 8 lg 1).
6. Kutsestandardite koostamise protsess on sätestatud haridus- ja teadusministri 28.11.2008
määruses nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ (edaspidi:
määrus). Määruse § 12 lg 1 järgi kirjeldatakse kutsestandardi B-osas A-osas loetletud
tööülesannete täitmisel tehtavaid tegevusi vaadeldavate ja mõõdetavate kompetentsidena.
Vajadusel määratletakse eraldi loeteluna tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja muud
3
nõuded. Määruse § 12 lg 2 järgi on B-osa aluseks õppe- ja koolituskavade koostamisele ning
kutsealase kompetentsuse hindamisele.
7. Eelnevast saab järeldada, et kutsenõukogu peab kehtestama kutsestandardi, mis arvestab
kutsesüsteemi eesmärki ning milles sätestatud kohustuslikud kompetentsid on proportsionaalsed
ning vaadeldavad ja mõõdetavad.
Kutsenõukogul tuleb kutsestandardi koostamisel arvestada, et tuleohutuseksperdi, tase 6, kutse on
töötamise eeltingimus TuOS järgi (reguleeritud kutse). Mittereguleeritud kutse puhul on kutse
taotlemine inimese vaba valik ja kutse puudumine ei takista tal oma erialal töötada. Kutsetunnistus
võib sel juhul anda eelise tööturul. Reguleeritud kutse puhul on kutsetunnistuse puudumine aga
absoluutne piirang oma erialal töötamiseks. Ehkki nii reguleeritud kui mittereguleeritud kutse
puhul peavad kohustuslike kompetentside tõendamiseks ettenähtavad viisid ja tegevusnäitajad
olema sobivad, vajalikud ega tohi olla ülemäärased, tuleb reguleeritud kutse puhul kutsestandardi
koostajatel eriti hoolikalt läbi mõelda miks üks või teine nõue kehtestatakse.
Tuleohutuseksperdi, tase 6, kutsestandardi kohustuslikud kompetentsid
8. Tuleohutuseksperdi, tase 6, kutsestandardi on kehtestanud Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu
(13.04.2022 kutsenõukogu otsus).
9. Kutsestandard nimetab kohustuslikud kompetentsid (B.2.1 tuleohu riskide hindamine, B.2.2
ehitusliku tuleohutuse hindamine, B.2.3 korraldusliku tuleohutuse hindamine, B.2.4
tuleohutusalane teavitus ja nõustamine, B.2.5. tuleohutuse eriosa ekspertiisi ja auditi tegemine)
ning iga kohustusliku kompetentsi juures on välja toodud tegevusnäitajad. Punktis B.2.8. on
nimetatud kutset läbivad kompetentsid.
10. Seega on need kompetentsid aluseks kutsealase kompetentsuse hindamisele ning
tuleohutuseksperdi, tase 6, kutset esmakordselt või korduvalt taotlev inimene peab nende
olemasolu tõendama.
11. Iseenesest on põhjendatud lähenemine, et tuleohutusvaldkonnas tegutsevalt inimeselt saab
nõuda laiemaid (põhjalikumaid) teadmisi kui vaid neid, mis on vajalikud mõne konkreetse
tuleohutusteenuse osutamiseks.
12. Küsimus on kuidas neid laiemaid teadmisi kutse omistamisel kontrollitakse, millised
kompetentside tegevusnäitajad seatakse. Kuna ülemääraste nõuete seadmine kutse taotlemisel on
keelatud, tuleks hinnata, kas kutsestandardiga praegu kehtestatud tegevusnäitajad on põhjendatud
või saaks ja peaks inimese kompetentsust hindama muul moel (nt teoreetiliste teadmiste
kontrollimine, kohustuslike kompetentside seostamine teenustega, mida tuleohutuseksperdi kutse
taotleja praktikas osutab ja milleks tal kutsetunnistust vaja on). Pole välistatud, et probleemi saaks
lahendada, kui kutsestandardis sätestada kohustuslikud kompetentsid eraldi erinevate
tuleohutusteenuste lõikes (vt nt volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsestandard).
Kuna kutsesüsteemi eesmärgiks on töötajate kompetentsuse vastavusse viimine tööturul nõutavaga
ning kutsetunnistuse omamine on tuleohutusvaldkonnas töötamise eeltingimus, peab ka
kutsestandard arvestama kuidas (millisele teenusele spetsialiseerudes) tegelikult praktikas
tuleohutusteenuseid osutatakse. Seega kui turul on nõutud nt 6. taseme tuleohutuseksperdid, kes
teevad tuleohustusalaseid ekspertiise ja auditeid, siis on raske leida õigustust nõudele, et
kutsestandardi järgi peab ekspert tegema ka madalama taseme tuleohutusspetsialisti tööd. Mis,
4
nagu öeldud, ei tähenda, et eksperdi teadmised ja oskused tuleohutuse vallas ei peaks olema
laiemad (üldisemad) kui ekspertiisi või auditi tegemiseks vaja on.
Kutsestandardi looja võib olla soovinud sätestada kohustuslike kompetentside tegevusnäitajaid
kitsalt sellepärast, et anda kutse andjale täpsed otsustuspiirid. Kuigi kitsalt sõnastatud norm teeb
otsustamise lihtsamaks, tuleb kutse andjal õige ja õiglase otsuse tegemiseks vajadusel ka
hindamisotsuseid teha ja olla valmis neid põhjendama.
13. Lisaks on kutsestandardi kohustuslike kompetentside hulgas tegevusnäitajaid, mille puhul pole
selge, kuidas neid kompetentse kutse omistamise käigus vaadeldakse ja mõõdetakse. Näiteks,
kohustusliku kompetentsi B.2.5. p 5 tegevusnäitaja kohaselt langetab taotleja kiireid ja selgeid
otsuseid; kutset läbivate kohustuslike kompetentside B.2.8. tegevusnäitajate kohaselt käitub
taotleja korrektselt; tuleb toime konfliktidega; suhtleb edukalt erineva positsiooniga inimestega;
valib asjakohase käitumis- ja väljendusviisi, on usaldusväärne. Nimetatud tegevusnäitajate
vaadeldavus ja mõõdetavus on eriti küsitav juhul, kui tegu on kutse taastõendamisega, mis toimub
üldjuhul dokumentide hindamise teel (tuleohutusspetsialisti ja tuleohutuseksperdi kutse andmise
korra p 3.2).
Kuigi kutsestandardi kohaselt hinnatakse läbivaid kompetentse teiste kutsestandardis toodud
kompetentside hindamise käigus, ei aita see tagada nende tegevusnäitajate hindamisel
objektiivsust ja kontrollitavust. Need tegevusnäitajad on olemuselt subjektiivsed ja hinnangulised.
Puuduvad reeglid või mõõdikud, millega kutse taotleja kompetentsust saab võrrelda (nt mida
ikkagi loetakse edukaks suhtlemiseks erineva positsiooniga inimestega?). Arvestades
kutsetunnistusest ilma jäämise tagajärge nii tuleohutusekspertidele kui teenuste tellijatele ja teiselt
poolt taoliste nõuete subjektiivset olemust, tuleks kaaluda nende kutsestandardis kehtestamise
õigustatust või selle täpsustamist, kuidas ja mille alusel neid mõõdetakse. Tegevusnäitajate
vaadeldavus ja mõõdetavus on olulised ka efektiivse õiguskaitse seisukohalt. Kutsetunnistuse
andmise või selle andmisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud ning inimesel peab selle
lugemisel olema võimalik kõrvalise abita aru saada, millise konkreetse teabe alusel tema suhtes
otsus tehti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Koopia: Sisekaitseakadeemia, Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu, Haridus- ja
Teadusministeerium
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]