dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Tallinna Ülikool_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 14. juuli 2022
Viit
7-9/220961/2203799
Registreeritud
14. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/220961
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Tallinna Ülikool_vastus .asice81 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Õiguskantsler [email protected] TEIE: 05.07.2022 nr 7-9/220961/2203646 MEIE: 14.07.2022 nr 2-10/1985-1 Vastuvõtutingimuste õiguspärasus Lugupeetud Ülle Madise Lähtuvalt Teie 05.07.2022 pöördumisele anname teada, et võrdse kohtlemise tagamiseks Tallinna Ülikool: - võttis ühendust kõigi kandidaatidega, kelle keeleoskus oli tõendatud vähemalt B2 tasemel ning kelle avaldus oli tühistatud seoses keelenõude mittetäitmisega. Kandidaatidel pakuti võimalust taasavada avaldus. Võimalust kasutas 6 kandidaati; - lubas vastuvõtueksamile kõik kandidaadid, kes olid saavutanud inglise keele riigieksamil vähemalt 85 punkti või rahvusvaheliste keeleeksamil B2 tasemele vastava tulemuse, olenemata osaoskuste tulemustest; - alustas Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimuste ja korra muutmist. Seoses puhkuste perioodiga pikeneb õigusakti menetlus ning uus kord kehtestatakse uue õppeaasta alguseks (29.08.2022). Mõistame, et 2022. a. vastuvõtuks seatud Euroopa nüüdiskeelte õppekava inglise keele peaerialale seatud vastuvõtutingimused ei taga kandidaatide võrdset kohtlemist. Uute tingimuste kehtestamisel palume võimalusel õiguskantsleri seisukohta, et vältida edasisi rikkumisi. Inglise keele eriala on läbi aastate olnud väga populaarne ning selleks, et valida parimad kandidaate, on kehtestatud minimaalsed keelenõuded juba kandideerimise tingimusena. Täismahus keeleeksami korraldamine (st kõigi osaoskuste kontroll) on väga ressursimahukas ning arvestades vastuvõtu piiratud aega (eksamid toimuvad 2 nädala jooksul) ei ole ülikoolil võimekust kontrollida kõigi kandidaatide keeleoskust. Ainuüksi 200 kandidaadi (viimase paari aasta kandidaatide arv) suulise keeleoskuse hindamine võtab aega minimaalselt 50 tundi (15. min. kandidaadi kohta), sellele lisanduks teiste osaoskuste eksamite koostamine, korraldamine ja hindamine. Arvestades, et ülikool võtab vastu piiratud arvu üliõpilasi (35 üliõpilast täiskoormusega õppesse), siis oleme pidanud mõistlikuks lubada vastuvõtueksamile vaid need kandidaadid, kes tõendavate varasemate eksamitega oma väga head keeleoskust. Kuni 2015. a. nõudsime inglise keele riigieksami sooritamist määratud arvule punktidele, st vastuvõtt toimus ainult riigieksami alusel. Alates 2015. a. tuleb seada võrdsesse olukorda nii enne kui pärast 2015. a. riigieksami sooritanud kui ka rahvusvahelise keeleeksami sooritanud isikud. Riiklikult tunnustatud keeleoskust tõendavate eksamite puhul on paar tingimust, mis teevad kandidaatide võrdse kohtlemise keeruliseks: 1. inglise keele riigieksamiga mõõdetakse inglise keele oskust B1/B2 tasemel, seega ei mõõda eksam ametlikult C1 taseme vastavust. Riigieksami asendusena tehtav Cambridge C1 Advance võimaldab mõõta samaaegselt nii B2 kui C1 keeleoskuse taset. Seega on riiklikul tasemel loodud gümnaasiumi lõpetamisel olukord, kus eksami valikust lähtuvalt on osadel sooritajatel võimalik tõendada kõrgemat keeleoskuse taset, kui teistel; 2. riigieksamile ei ole sätestatud kehtivusaega, samas kui rahvusvahelised keeleeksamid kehtivad üldjuhul vaid kaks aastat. Keeletestidele sätestatud nö kehtivuse piirang tuleneb üldlevinud keeleteadlaste hinnangust, mille kohaselt langeb võõrkeele oskus umbes 2 aasta jooksul oluliselt, kui keelt aktiivselt ei kasutata. Kokkuvõttes tingib selline erisus vastuvõtul olukorra, kus samal aastal gümnaasiumi lõpetanutest osadel on oma keeleoskust võimalik tõendada kehtiva tõendiga ja teistel mitte. Arvestades neid kitsendusi on ülikoolil seni lähtunud põhimõttest, et soovime anda hea keeleoskusega isikutele võimaluse õppekavale kandideerida. Kuna riigieksami sooritanute (sh enne 2015.a.) keeleoskust ei ole C1 tasemel kontrollitud, siis oleme korraldanud vastuvõtu käigus keeletesti. Testiga kontrollitakse kõigi kandidaatide keeleoskust kogu C1 taseme ulatuses. Keeletasemete vahemikud on võrdlemisi laiad, st C1 madalaim oskus on ligilähedane B2 tasemega ja osavamad keeleoskajad C2 taseme piiril. Testil ei kontrollita kõiki osaoskusi ning seega ei ole testi tulemused võrreldavad keeleoskuse eksamiga. Testi tulemuse alusel on võimalik moodustada kandidaatide pingerida, et selgitada välja kandidaadid, kes antud ajahetkel testi kõige paremini sooritasid. Võimalik oleks ka kõigi B2 tasemel isikute vastuvõtueksamile lubamine, kuid tõenäoliselt suurendaks see oluliselt kandidaatide arvu ning ülikooli töö mahtu, kuid ei oleks proportsioonis oodatava tulemusega. Ehk teisiti öeldes ei aitaks see tõhusalt ressursse kasutades parimaid kandidaate leida. Kõigest eelnevast lähtuvalt küsime õiguskantsleri hinnangut järgmisele: - Kas ülikool kohtleks kandiaate võrdselt, kui lubaks kandideerida riigieksami sooritajaid, kelle oskuste vastavus on C1 tasemega ametlikult võrdlemata, aga kelle riigieksami sooritused on väga head? Näiteks seada riigieksami punktide minimaalseks piiriks 90 punkti. Ülikool jätkaks sealjuures vastuvõtueksami raames C1 tasemel keeletesti korraldamist; - Kas ülikool võib seada vastuvõtueksami raames riigieksamile kehtivusaja, mis on sarnane rahvusvahelise eksamiga, kitsendamata sellega oluliselt riigieksami sooritanud kandidaatide õigusi? See tähendab, et riigieksami kehtivusaja ületanutelt nõutakse kandideerimiseks rahvusvahelise eksami sooritamist; - Kas ülikool rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, kui lubab kandideerima vaid rahvusvahelise eksami C1 tasemel sooritanud isikud? Vastuvõtutingimused avalikustatakse tavapäraselt vastuvõtule eelneva aasta novembris. Seega on ülikooli vastuvõtust huvitatud kandidaatidel võimalik valida gümnaasiumi lõpetamiseks eksam, mis tagab neile juurdepääsu vastuvõtu katsetele. Samas piirab see varem riigieksamiga gümnaasiumi lõpetanute võimalusi ning eeldab vastuvõtuks kandideerimiseks rahvusvahelise testi sooritamist. Kui ükski pakutud lahendustest ei ole Teie hinnangul sobiv, siis oleme tänulikud Teie ettepanekute eest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt / Helen Joost õppevaldkonna juht
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel