Ülle Madise
Õiguskantsler
[email protected]
TEIE: 05.07.2022 nr 7-9/220961/2203646
MEIE: 14.07.2022 nr 2-10/1985-1
Vastuvõtutingimuste õiguspärasus
Lugupeetud Ülle Madise
Lähtuvalt Teie 05.07.2022 pöördumisele anname teada, et võrdse kohtlemise tagamiseks
Tallinna Ülikool:
- võttis ühendust kõigi kandidaatidega, kelle keeleoskus oli tõendatud vähemalt B2
tasemel ning kelle avaldus oli tühistatud seoses keelenõude mittetäitmisega.
Kandidaatidel pakuti võimalust taasavada avaldus. Võimalust kasutas 6 kandidaati;
- lubas vastuvõtueksamile kõik kandidaadid, kes olid saavutanud inglise keele
riigieksamil vähemalt 85 punkti või rahvusvaheliste keeleeksamil B2 tasemele
vastava tulemuse, olenemata osaoskuste tulemustest;
- alustas Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimuste ja korra muutmist. Seoses puhkuste
perioodiga pikeneb õigusakti menetlus ning uus kord kehtestatakse uue õppeaasta
alguseks (29.08.2022).
Mõistame, et 2022. a. vastuvõtuks seatud Euroopa nüüdiskeelte õppekava inglise keele
peaerialale seatud vastuvõtutingimused ei taga kandidaatide võrdset kohtlemist. Uute
tingimuste kehtestamisel palume võimalusel õiguskantsleri seisukohta, et vältida edasisi
rikkumisi.
Inglise keele eriala on läbi aastate olnud väga populaarne ning selleks, et valida parimad
kandidaate, on kehtestatud minimaalsed keelenõuded juba kandideerimise tingimusena.
Täismahus keeleeksami korraldamine (st kõigi osaoskuste kontroll) on väga
ressursimahukas ning arvestades vastuvõtu piiratud aega (eksamid toimuvad 2 nädala
jooksul) ei ole ülikoolil võimekust kontrollida kõigi kandidaatide keeleoskust. Ainuüksi
200 kandidaadi (viimase paari aasta kandidaatide arv) suulise keeleoskuse hindamine võtab
aega minimaalselt 50 tundi (15. min. kandidaadi kohta), sellele lisanduks teiste osaoskuste
eksamite koostamine, korraldamine ja hindamine. Arvestades, et ülikool võtab vastu
piiratud arvu üliõpilasi (35 üliõpilast täiskoormusega õppesse), siis oleme pidanud
mõistlikuks lubada vastuvõtueksamile vaid need kandidaadid, kes tõendavate varasemate
eksamitega oma väga head keeleoskust.
Kuni 2015. a. nõudsime inglise keele riigieksami sooritamist määratud arvule punktidele, st
vastuvõtt toimus ainult riigieksami alusel. Alates 2015. a. tuleb seada võrdsesse olukorda
nii enne kui pärast 2015. a. riigieksami sooritanud kui ka rahvusvahelise keeleeksami
sooritanud isikud.
Riiklikult tunnustatud keeleoskust tõendavate eksamite puhul on paar tingimust, mis teevad
kandidaatide võrdse kohtlemise keeruliseks:
1. inglise keele riigieksamiga mõõdetakse inglise keele oskust B1/B2 tasemel, seega ei
mõõda eksam ametlikult C1 taseme vastavust. Riigieksami asendusena tehtav Cambridge
C1 Advance võimaldab mõõta samaaegselt nii B2 kui C1 keeleoskuse taset. Seega on
riiklikul tasemel loodud gümnaasiumi lõpetamisel olukord, kus eksami valikust lähtuvalt on
osadel sooritajatel võimalik tõendada kõrgemat keeleoskuse taset, kui teistel;
2. riigieksamile ei ole sätestatud kehtivusaega, samas kui rahvusvahelised keeleeksamid
kehtivad üldjuhul vaid kaks aastat. Keeletestidele sätestatud nö kehtivuse piirang tuleneb
üldlevinud keeleteadlaste hinnangust, mille kohaselt langeb võõrkeele oskus umbes 2 aasta
jooksul oluliselt, kui keelt aktiivselt ei kasutata. Kokkuvõttes tingib selline erisus
vastuvõtul olukorra, kus samal aastal gümnaasiumi lõpetanutest osadel on oma keeleoskust
võimalik tõendada kehtiva tõendiga ja teistel mitte.
Arvestades neid kitsendusi on ülikoolil seni lähtunud põhimõttest, et soovime anda hea
keeleoskusega isikutele võimaluse õppekavale kandideerida.
Kuna riigieksami sooritanute (sh enne 2015.a.) keeleoskust ei ole C1 tasemel kontrollitud,
siis oleme korraldanud vastuvõtu käigus keeletesti. Testiga kontrollitakse kõigi
kandidaatide keeleoskust kogu C1 taseme ulatuses. Keeletasemete vahemikud on
võrdlemisi laiad, st C1 madalaim oskus on ligilähedane B2 tasemega ja osavamad
keeleoskajad C2 taseme piiril. Testil ei kontrollita kõiki osaoskusi ning seega ei ole testi
tulemused võrreldavad keeleoskuse eksamiga. Testi tulemuse alusel on võimalik
moodustada kandidaatide pingerida, et selgitada välja kandidaadid, kes antud ajahetkel testi
kõige paremini sooritasid.
Võimalik oleks ka kõigi B2 tasemel isikute vastuvõtueksamile lubamine, kuid tõenäoliselt
suurendaks see oluliselt kandidaatide arvu ning ülikooli töö mahtu, kuid ei oleks
proportsioonis oodatava tulemusega. Ehk teisiti öeldes ei aitaks see tõhusalt ressursse
kasutades parimaid kandidaate leida.
Kõigest eelnevast lähtuvalt küsime õiguskantsleri hinnangut järgmisele:
- Kas ülikool kohtleks kandiaate võrdselt, kui lubaks kandideerida riigieksami
sooritajaid, kelle oskuste vastavus on C1 tasemega ametlikult võrdlemata, aga kelle
riigieksami sooritused on väga head? Näiteks seada riigieksami punktide
minimaalseks piiriks 90 punkti. Ülikool jätkaks sealjuures vastuvõtueksami raames
C1 tasemel keeletesti korraldamist;
- Kas ülikool võib seada vastuvõtueksami raames riigieksamile kehtivusaja, mis on
sarnane rahvusvahelise eksamiga, kitsendamata sellega oluliselt riigieksami
sooritanud kandidaatide õigusi? See tähendab, et riigieksami kehtivusaja ületanutelt
nõutakse kandideerimiseks rahvusvahelise eksami sooritamist;
- Kas ülikool rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, kui lubab kandideerima vaid
rahvusvahelise eksami C1 tasemel sooritanud isikud? Vastuvõtutingimused
avalikustatakse tavapäraselt vastuvõtule eelneva aasta novembris. Seega on ülikooli
vastuvõtust huvitatud kandidaatidel võimalik valida gümnaasiumi lõpetamiseks
eksam, mis tagab neile juurdepääsu vastuvõtu katsetele. Samas piirab see varem
riigieksamiga gümnaasiumi lõpetanute võimalusi ning eeldab vastuvõtuks
kandideerimiseks rahvusvahelise testi sooritamist.
Kui ükski pakutud lahendustest ei ole Teie hinnangul sobiv, siis oleme tänulikud Teie
ettepanekute eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt /
Helen Joost
õppevaldkonna juht