Politsei- ja Piirivalveameti Teie nr
Põhja prefektuur
[email protected] Meie 13.07.2022 nr 7-7/220796/2203796
Siseministeerium
[email protected]
Kontrollkäik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse
Austatud prefekt ja siseminister
Õiguskantsleri üks ülesandeid on teha regulaarset järelevalvet kinnipidamiskohtade üle
(õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 7 ja § 27, piinamise ning muu julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli
artikkel 3). Selleks korraldab õiguskantsler kontrollkäike, mida tehakse asutusega varem
kokkulepitud ajal, aga ka ette teatamata.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri
korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskust (edaspidi ka keskus) sellest ette teatamata 13.05.2022.
Keskust külastati koos üldarstist tervishoiueksperdiga taas 17.05.2022. Keskus ei ole
karistusasutus, seal peetakse halduskohtu loal kinni neid välismaalasi, keda on plaanis Eestist välja
saata. Samuti on keskuses need rahvusvahelise kaitse taotlejad, kelle vabadust on peetud
vajalikuks rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks piirata (nt rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks).
Tänan keskust koostöövalmiduse, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest, mida keskuse
ametnikud ja töötajad andsid nii kontrollkäigu ajal kui ka selle järel.
Õiguskantsleri nõunikud vestlesid keskuses viibivate inimestega, suhtlesid keskuse ametnike ja
töötajatega ning tegid keskuse territooriumil ja ruumides ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka
dokumentidega. Viimati kontrollis õiguskantsler PPA kinnipidamiskeskuse tööd 2019. aastal.
Rõõmustab, et keskuse eluosakondades viibivad välismaalased võivad päeval käia endale sobival
ajal õuealal, arvutiruumis ja treeningutoas ning keskuses oleva telefoniga helistada. Seejuures
annab keskus iga kuu kõigile elanikele (sõltumata inimese rahalisest seisust) helistamiseks
telefonikaardi. Inimesi toitlustades arvestab keskus varasemast rohkem inimeste religioonist ja
maailmavaatest tulenevate toitumise eripäradega. Keskuses on piisav hügieenitarvete ja riiete ning
jalanõude varu, mida abivajajatele vajaduse korral jagatakse. Hea on see, et inimesi keskusest välja
viies (nt arsti vastuvõtule) üldiselt käeraudu ei kasutata. Seda tehakse üksnes siis, kui see on
2
konkreetse inimese puhul möödapääsmatult vajalik. Tubade hügieeninurkade jälgimisaknad
hoitakse lukus.
Paraku ei vasta kinnipidamiskeskuses siiski kõik seadustele ja rahvusvahelistele nõuetele. Mitmed
õiguskantsleri varasemad soovitused on endiselt arvesse võtmata (vt nt 2019. aastal PPA
kinnipidamiskeskusesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte ja 10.02.2022 soovitus nr 7-
4/220005/2200876).
Mõnes eluosakonna toas kasutatakse endiselt videovalvet, ilma et oleks kaalutud ja põhjendatud,
kas see on selles toas elava inimese suhtes tingimata vajalik. Väga pikka aega pole midagi tehtud
selleks, et välismaalastel oleks ajakohaseid võimalusi oma lähedastega suhelda. Keskuse
kokkusaamisruumid ei ole endiselt kuigi lapsesõbralikud. Ka naisteosakonnas viibinud ainsa naise
üksikvangistusele sarnanevatele kinnipidamistingimustele pole tähelepanu pööratud. Probleeme
on jätkuvalt sellega, et tervishoiuteenuse osutamisel ei kasutata vajadusel professionaalse tõlgi abi.
Keskuses pakutavate raamatute kohta võiks koostada üldnimekirja ning lugemisvalikut
suurendada.
Kontrollkäigul selgus, et välismaalastel ei ole piisavalt infot keskuse igapäevaelu kohta. Kuna
keskuse huvijuhi ametikoht on olnud pikka aega täitmata, pole ammu toimunud juhendatud
vabaajategevusi. Keskuse kolmandas ja neljandas eluosakonnas viibijad peaksid saama kasutada
mõlema osakonna õuealal asuvaid vaba aja ja sportimise võimalusi. Kui keskus keeldub
kokkusaamiseks luba andmast, tuleb seda otsust kirjalikult põhjendada. Võiks kaaluda võimalust
lubada keskuses viibijatel kasutada oma mobiiltelefoni.
Eraldatud lukustatud ruumide akendelt tuleks eemaldada tihe metallvõrestik. Ülemäärane on
keelata distsiplinaarkaristuse saanud inimestel madratsi, padja ja voodipesu kasutamist ning piirata
nende lugemisvalikut. Eraldatud lukustatud ruumis viibimine nn isolatsiooni ajal peab olema
meditsiiniliselt põhjendatud. Inimestele peab iga päev andma võimaluse kasutada eraldatud
lukustatud ruumis viibimise ajal telefoni. Muret teevad esmase tervisekontrolli aktides tuvastatud
puudused. Ka ei jälgi meedikud piisavalt tähelepanelikult näljastreiki pidavate inimeste
terviseseisundit.
Kuivõrd tuvastatud probleemid on mitmetahulised ning mõned lahendused eeldavad
õigusaktide muutmist, on soovitused mõeldud nii PPA-le kui ka Siseministeeriumile.
1. Videojälgimine
Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid kontrollkäigul, et kinnipidamiskeskuse neljanda eluosakonna
mõnes toas (nt nr 212, 219, 220, 222, 223, 224) kasutatakse jätkuvalt videovalvet, kuigi pole
kaalutud, kas see on toas elava inimese suhtes tingimata vajalik ja põhjendatud. Selline tegevus ei
austa inimeste privaatsust. Õiguskantsler juhtis sellele PPA tähelepanu juba 2019. aastal tehtud
kontrollkäigu kokkuvõttes. Ka võib kaamerate olemasolu toas tekitada asjatut hirmu ja mõjuda
halvasti inimeste vaimsele tervisele.
Palun vältida inimeste (keda ei ole põhjust videokaamera kaudu jälgida) paigutamist
videovalvega tubadesse või katta kaamerad kinni selleks ajaks, kui videokaamerad ei ole
sisse lülitatud.
3
2. Eraldatud lukustatud ruum
2.1. Meditsiiniline isolatsioon
Inimestega vesteldes selgus, et keskusesse saabudes hoiti neid kümme päeva eraldatud lukustatud
ruumis. PPA ametnikud selgitasid, et kõik välismaalased peavad saabudes olema kümme päeva
meditsiinilises isolatsioonis. Nii oli kirjas ka ametnike toas oleval tahvlil, kuhu oli märgitud
parajasti eraldatud lukustatud ruumis olevate inimeste isolatsiooni algus- ja lõpukuupäev.
Tervishoiuteenuseid osutava OÜ Depoo esindajad ei osanud täpselt vastata, miks peavad
keskusesse saabujad olema isolatsioonis just kümme päeva. OÜ Depoo töötajad selgitasid, et
isolatsiooni ajal viiakse inimene üldjuhul paari päeva jooksul haiglasse nakkushaiguste
tuvastamiseks vereanalüüse tegema (B- ja C-hepatiit, HIV, süüfilis), haiglas tehakse ka
röntgenipilt tuberkuloosi välistamiseks. Esmase tervisekontrolli käigus küsitletakse inimesi
väidetavalt ka Covid-19 viiruse vastase vaktsineerimise ja viimase testimise kohta, ent keskusesse
saabujatele testi ei tehta.
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiuekspert rõhutas, et inimeste hoidmist isolatsioonis tuleb
vältida, kui selleks ei ole meditsiinilist näidustust. Ekspert lisas, et koroonaviiruse leviku ja sellesse
haigestumise vältimiseks tuleks järgida Vabariigi Valitsuse kehtestatud reegleid ja teadusnõukoja
soovitusi. Kontrollkäigu ajal kehtinud reeglite järgi pidid kümneks päevaks karantiini jääma
üksnes koroonasse haigestunud inimesed. Haigega lähikontaktis olnud inimestel soovitati jääda
vähemalt viieks päevaks isolatsiooni. Selle tõttu kahtles ekspert, kas on õige kõiki keskusesse
saabujaid automaatselt kümneks päevaks isolatsiooni paigutada. Võttes arvesse koroonaviiruse
epidemioloogilist olukorda, võiks eksperdi hinnangul kaaluda keskusesse saabujate testimist
professionaalseks kasutamiseks mõeldud kiirtestidega.
Eksperdi hinnangul tuleb keskusesse saabunud inimene saata esimesel võimalusel kopsude
röntgeniuuringut tegema, et tuvastada, kas inimesel ei ole tuberkuloosi. Samas leidis ekspert, et
vereanalüüsi võib teha ka keskuses, selleks ei pea inimest haiglasse viima. See vähendaks
potentsiaalselt nakkusohtliku inimese kontakte teistega ja võimaliku nakkuse levimist suures
haiglas. Eksperdi sõnul on keskuses kõik tingimused, vahendid ja personal analüüside tegemiseks
olemas.
Palun arvestada eksperdi arvamuse ja soovitustega ning paigutada inimesed saabumisel
eraldatud lukustatud ruumi vaid niikauaks, kuni see on meditsiiniliselt põhjendatud.
2.2. Kinnipidamistingimused
Eraldatud lukustatud ruumis viibinud inimesed veedavad seal üldjuhul 23 tundi ööpäevast, neil ei
ole võimalust iga päev tähenduslikult suhelda ja nad ei osale vabaajategevustes (v.a tunnine
jalutuskäik õuealal). Neile andmetele tuginedes võib öelda, et eraldatud lukustatud ruumis
viibimisel on üksikvangistuse tunnused, nii nagu see on määratletud ÜRO kinnipeetavate
kohtlemise standard-miinimumreeglite (Mandela reeglite) artiklis 44, CPT 21. üldraporti punktis
54, ÜRO piinamisvastase eriraportööri aruande punktis 25 ning õiguskirjanduses1.
1
Vt nt J. Lobel, P. Scharff Smith (toim), Solitary Confinement: Effects, Practices, and Pathways Towards Reform.
Oxford University Press, 2020.
4
Mitmete uuringutega on välja selgitatud, et üksikvangistuse tingimustes viibivaid inimesi
ohustavad tervisehädad rohkem kui kinnipeetuid üldiselt ning neil on suurem soodumus enese
vigastamiseks ning enesetapuks.2 Sellepärast on oluline, et keskuse tervishoiutöötaja jälgiks
korrapäraselt eraldatud lukustatud ruumides viibivate inimeste seisundit (nii vaimset kui ka
füüsilist). Korrapärasus tähendab seda, et tervishoiutöötaja vaatab üksikvangistuse tingimustes
viibiva inimese läbi iga päev (Mandela reeglite artikkel 46.1, ÜRO piinamisvastase eriraportööri
arvamus; Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku
kohta (EVR reeglite) artikkel 43.2, CPT 21. üldraporti punktid 62-63, CPT 2014. aastal ja CPT
2019. aastal Eestile saadetud raportid). Ka annab tervishoiutöötajaga kohtumine üksikvangistuses
olevale inimesele lisa võimaluse igapäevaseks inimlikuks kontaktiks.
Keskuse tervishoiutöötaja peaks iga päev omal algatusel kohtuma eraldatud lukustatud
ruumis viibivate inimestega ning hindama nende seisundit.
2.3. Helistamine
Üksikvangistusega sarnanevate tingimuste võimalikku kahjulikku mõju aitab leevendada ka see,
kui inimene saab iga päev suhelda enda lähedastega. Lähedastega suhtlemine aitab maandada
kinnipidamisega kaasnevat stressi ning ennetada ennast vigastavat käitumist. See on oluline ka
inimese lähedastele (eriti lastele), kes soovivad teada, millistes tingimustes nende lähedane viibib
ning kas ta on elus ja terve.
Vestlustel väitsid inimesed, et pärast keskusesse saabumist lubati neil oma lähedastele helistada
üks kord. Eraldatud lukustatud ruumis viibimise ajal (s.o kümne päeva jooksul) inimeste sõnul nad
telefoni kasutada ei saanud. Ka PPA ametnikud selgitasid, et telefonikaardi saab inimene pärast
seda, kui on isolatsioonist vabanenud. Ametnikud selgitasid, et inimesel on ka eraldatud lukustatud
ruumis viibimise ajal võimalik keskuse kulul ametiruumist helistada, kui ta selleks soovi avaldab.
Vestlustest jäi siiski kahtlus, et inimesed sellisest võimalusest ei teadnud.
Inimestele tuleb anda võimalus helistada ka siis, kui nad viibivad eraldatud lukustatud ruumis.
Näiteks on arestimajades ja ka vanglates tavapärane, et lukustatud kinnipeetute telefonikõnede
jaoks on varutud mõned telefoniaparaadid, mida on võimalik viia kambri juurde. Pole mõistlikku
põhjust, miks ei võiks sellist lahendust kasutada ka kinnipidamiskeskuses. See aitaks muu hulgas
vähendada potentsiaalselt nakkusohtliku inimese liikumist keskuse ruumides. Samuti ei tohiks
viivitada telefonikaardi andmisega isolatsiooni lõpuni, vaid see tuleb inimesele anda kohe, et ta
saaks lähedastega kontakti hoida (vt ka kinnipidamiskeskuse kodukorra punkt 69).
Eraldatud lukustatud ruumis viibijate helistamisvõimalusi tuleks parandada ja tagada, et
inimestel oleks võimalik enda lähedastega olla ühenduses iga päev.
2
Vt nt õiguskantsleri 2020. aastal Tartu Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet ja seal viidatud allikaid; WHO,
Preventing Suicide in Jails and Prisons, 2007; S. Zhong et al., Risk factors for suicide in prisons: a systematic review
and meta-analysis, The Lancet Public Health, Vol 6, 2021; R Reeves, A. Tamburello, Single Cells, Segregated
Housing, and Suicide in the New Jersey Department of Corrections, The Journal of the American Academy of
Psychiatry and the Law, 2014; S. Fazel et al., Suicide in Prisoners: A Systematic Review of Risk Factors, Journal of
Clinical Psychiatry, 2008; N. Konrad et al., Preventing Suicide in Prisons, Part I: Recommendations from the
International Association for Suicide Prevention Task Force on Suicide in Prisons, The Journal of Crisis Intervention
and Suicide Prevention, 2007/28 (3); Kriminalvårdens Reprocentral, Prison suicide in 12 countries. An ecological
study of 861 suicides during 2003–2007, 2010; L. Favril et al., A 17-Year National Study of Prison Suicides in
Belgium, The Journal of Crisis Intervention and Suicide Prevention, 2019/40 (1).
5
2.4. Distsiplinaarkaristuse tingimused
Distsiplinaarkaristusena eraldatud lukustatud ruumi paigutatud inimeselt võetakse kohe pärast
hommikust äratust ära madrats, padi ja voodipesu ning tagastatakse need alles öörahu ajaks
(kinnipidamiskeskuse kodukorra punkt 32). Inimesel tohib ruumis olla vaid üks raamat
(kinnipidamiskeskuse kodukorra punkt 18).
Õiguskantsler on korduvalt vanglatele öelnud, et seesugused kartserikaristuse täitmise tingimused
on ülemäärased (vt nt 2020. aastal Tartu Vanglasse (p 1.4.2) ja 2021. aastal Viru Vanglasse (p 1.3)
tehtud kontrollkäigu kokkuvõtted). CPT hinnangul (2020. aastal Moldovale saadetud raport,
p 100) ei tohiks kartserikambris päevasel ajal voodit seina külge kinnitada. CPT on pidevalt Eestile
teada andnud (viimati 2019. aastal saadetud raportis), et kartserikaristust kandvate kinnipeetavate
lugemisvõimalusi ei tohiks piirata. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on avaldanud arvamust (asjas
Csüllög vs. Ungari, p 34), et üksikvangistuse režiimil viibivale kinnipeetavale lubatud raamatute
arvu piiramine ei ole mõistlikult põhjendatav. Need seisukohad kehtivad ka distsiplinaarkaristuse
täitmise tingimuste kohta kinnipidamiskeskuses.
Kinnipidamiskeskuse kodukorras sätestatud distsiplinaarkaristuse täitmise tingimusi tuleks
muuta nõnda, et eraldatud lukustatud ruumis viibivate inimeste lugemisvalikut ei piirataks
ning et neil oleks võimalik voodivarustust kasutada ka päevasel ajal.
2.5. Valgustus
Kinnipidamiskeskuse toad peavad vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele,
tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Toas peab olema aken, mis kindlustab ruumis nõuetekohase
valgustatuse (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 265 lg 6). Määruse
„Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lõige 3 sätestab, et aken peab tagama ruumis piisava loomuliku
valguse. Määruses ei ole välja toodud objektiivseid näitajaid (nt konkreetne valgustugevus),
milline peab olema eluruumi loomulik valgus. Sellest hoolimata on võimalik seda hinnata nii-
öelda olmetasandil.
Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid ringkäiku tehes, et keskuse eraldatud lukustatud ruumide
akende ees oleva tiheda metallvõrestiku tõttu ei pääse ruumi piisavalt loomulikku valgust.
Erialakirjanduses on leidnud kinnitust, et loomulik valgus vähendab stressi ja ärevust ning
suurendab keskendumisvõimet. Sellel on ka otsene mõju inimese närvisüsteemile.3 Loomuliku
valguse tähtsust on korduvalt rõhutanud ka õiguskantsler (viimati nt 2021. aastal PPA Viljandi
politseijaoskonna lühiajalise kinnipidamise ruumidesse ja 2021. aastal Viru Vanglasse tehtud
kontrollkäigu kokkuvõtetes).
Ka CPT on loomuliku valguse vajadusele sageli tähelepanu pööranud (vt nt 2019. aastal Eestile
saadetud raport). 2022. aastal Rumeeniale antud soovitustes (p 38) palus CPT, et metallvõrestikud
kinnipidamiskoha akendelt eemaldataks. CPT on soovitanud välismaalaste kinnipidamiskoha
akende eest ära võtta ka metalltrellid, nii vähendataks vanglataolise keskkonna muljet (vt nt CPT
2021. aastal Horvaatiale saadetud soovitusi, p 48).
Selleks et takistada agressiivse käitumisega inimest toa sisustust (sh aken) lõhkumast, on tarvis
mõnes olukorras rakendada akende kaitseks lisaturvameetmeid. Samas on olemas alternatiivsed
3
Vt nt R. Wener, The environmental psychology of prisons and jails: creating humane spaces in secure settings,
Cambridge University Press, lk 203−240, (2012); L. Edwards, P. Torcellini, A Literature Review of the Effects of
Natural Light on Building Occupants. Technical report, (2002).
6
turvavahendid (nt löögikindel klaas), mis ei takista sel määral loomuliku valguse pääsu eluruumi,
nagu takistab metallvõrestik. Võrestiku eemaldamine vähendab ühtlasi keskuse elutingimuste
sarnasust vangla elutingimustega.
Eraldatud lukustatud ruumide akendelt tuleks eemaldada metallvõrestik ning tagada
turvalisus muul viisil.
3. Teabe saamine
Inimesed tunnistasid vestlustes, et neil ei ole alati teavet keskuse igapäevaelu kohta. Infot saada
on keerulisem välismaalastel, kes ei valda piisavalt hästi vene ja inglise keelt, milles keskuse
ametnikud on üldjuhul võimelised selgitusi andma.
Ühel juhul leidis kinnitust, et inimene ei teadnud, et keskuses on võimalik valida mitme menüü
vahel (sh taimetoidumenüü). Seega anti toimetoitlasele mitu nädalat tavatoitu ning taimetoidu
saamise taotlemise kohta sai ta teada alles õiguskantsleri nõunikelt. Samal päeval esitas inimene
keskusele taotluse ning hakkas peagi saama taimetoitu.
Keskuse ametnikud olid arvamusel, et toitlustamise kohta annab selgitusi ja menüüd määrab
tervishoiuteenuse osutaja esmase tervisekontrolli käigus. Tervishoiuteenuse osutaja leidis hoopis,
et meedik saab määrata inimese terviseseisundile vastava erimenüü, ent üldist infot keskuse
toiduvalikute kohta jagavad inimesele keskusesse saabumisel PPA ametnikud.
Üks inimene ütles õiguskantsleri nõunikega vesteldes, et ta vajab arstiabi. Juba mitu nädalat
keskuses viibinud inimene ei teadnud, et keskuses osutatakse ka tervishoiuteenuseid. Ka ei teadnud
ta, kuidas arsti ja meditsiiniõe vastuvõtule pääseda. Õiguskantsleri nõunikud tegid selgeks, et
keskuses on arsti ja medõe vastuvõtule registreerimine korraldanud nimekirja alusel. Eluosakonna
stendil on väljas tabel, kuhu soovijatel tuleb enda nimi kirja panna. Välismaalane ei saanud aga
selle tabeli eesmärgist aru, sest sellel oli üksnes eestikeelne selgitus „Arsti ja/või õe vastuvõtule
registreerimise leht“. Seega on eluliselt usutav, et välismaalane, kes eesti keelt ei valda, ei teadnud,
kuidas arsti või meditsiiniõe vastuvõtule pääseda. Õiguskantsleri nõunike juhendamisel pani
inimene enda nime tabelisse kirja.
Õiguskantsleri nõunikega vesteldes tuli mitmele inimesele uudisena, et keskuse kaupluse
vahendusel on muu hulgas võimalik osta telefonikaarti. Kuivõrd kaupade nimekiri on kättesaadav
vaid eesti keeles, ei ole see välismaalastele arusaadav. Nii keskuses viibijad kui ka keskuse
ametnikud tõdesid, et kaupade nimekiri ei muutu väga tihti ning ka muudatused puudutavad
üldjuhul vaid hinda, mitte kaubavalikut. Seetõttu ei tohiks kaupade nimekirja tõlkimine (nt Google
Translate’i programmi kasutades) olla keskusele üleliia koormav. Inimesed möönsid, et parema
ülevaate müügil olevatest kaupadest annaks kaubanimetuse juures olev illustreeriv foto.
Keskuses ringi liikudes märkasid õiguskantsleri nõunikud, et tihti on ka muu info (nt juuksuri
tööaja kohta, vaktsineerimisele registreerimise leht jms) tõlgitud vaid inglise ja vene keelde. Samas
oli kontrollkäigu ajal keskuses ka inimesi, kes neid keeli ei mõista. Hoopis paremini oli inimestele
arusaadav näiteks infotahvlil olnud teave eelseisva Eesti Inimõiguste Keskuse külastuse kohta,
mille kinnipidamiskeskus oli tõlkinud keeltesse, millest kõigil keskuses viibijatel oli võimalik aru
saada.
Kontrollkäigul selgus veel, et kinnipidamiskeskuse kodukord ei ole inimestele hästi kättesaadav.
Mitmed välismaalased ei teadnud, et selline dokument on olemas. Õiguskantsleri andmetel on
7
kodukord tõlgitud araabia, farsi, gruusia, inglise, prantsuse, vene ja vietnami keelde.
Välismaalastele jagatakse keskuses nende õigusi ja kohustusi tutvustavat infolehte, mis on tõlgitud
araabia, bambara, dari, farsi, gruusia, hiina, hindi, inglise, prantsuse, puštu, vene, vietnami, usbeki
ja türgi keelde.
VSS § 262 lõike 7 järgi selgitatakse kinnipidamiskeskusesse saabunud inimesele talle arusaadavas
keeles tema õigusi ja kohustusi. EVR reeglites on öelnud, et kinni peetud inimesele tutvustatakse
tema õigusi ja kohustusi ning vanglas kehtivat kodukorda kohe, kui inimene on vanglasse vastu
võetud ja ka hiljem nii sageli, kui see on vajalik. Õigusi ja kohustusi tutvustatakse kirjalikult ja
suuliselt kinnipeetule mõistetavas keeles (p 30.1). Sama on öeldud Mandela reeglites (artiklid 54–
55). Need reeglid kehtivad ka välismaalaste kinnipidamisel. Seda kinnitavad muu hulgas CPT
2021. aastal Maltale saadetud soovitused (punktid 51–52).
Välismaalastel on võimalik keskuses kasutada piiratud interneti juurdepääsuga arvuteid. Nende
arvutite kaudu saaks inimestele kättesaadavaks teha ka keskuse kodukorra ja teised dokumendid
(nt õiguste ja kohustuste leht, toidumenüüd, kaupade nimekiri jms) ning nende tõlked. See
vähendaks ametnike koormust ja hoiaks kokku keskuse kulusid, mida tuleb teha, kui vajalikku
teavet mitu korda väljastatakse.
PPA-l tuleks selgelt kindlaks määrata, kes peab välja selgitama keskusesse saabuvate
inimeste vajadused ning kes annab inimestele vajalikke selgitusi. Ei tohiks tekkida sellist
olukorda, et keskuses juba mitu nädalat viibinud inimesel pole piisavalt infot näiteks
toitlustamise ja arstiabi kohta. Kui ametnikel ei ole võimalik anda inimesele tema õiguste
seisukohalt olulist teavet talle arusaadavas keeles (VSS § 262 lg 7), tuleb kasutada
professionaalse tõlgi abi.
Kinnipidamiskeskuse kodukord ning muud keskuses viibijate õigusi ja igapäevaelu
puudutavad dokumendid peaksid olema keskuses viibijatele mõistetavas keeles lihtsasti
kättesaadavad (nt välismaalastele kohandatud arvutite kaudu).
4. Vaba aeg
Kontrollkäigul selgus, et keskuse huvijuhi ametikoht oli olnud juba tükk aega täitmata, mistõttu
juhendatud vabaajategevusi ei olnud keskuses pikalt toimunud. Kolmanda eluosakonna inimesed
märkisid, et nende jalutusalal on üksnes võrkpalliplats ja taimekastid, samas kui neljanda
eluosakonna õuealal saab mängida ka korvpalli ja jalgpalli. Sellel alal ei tohi aga kolmanda
osakonna inimesed käia.
VSS ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) ei näe ette keskuses
väljasaadetavate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate teineteisest eraldamise kohustust. Inimesi ei
eraldata nende staatuse järgi ka keskuse eluosakondadesse paigutamisel. Seetõttu puudub mõistlik
põhjus, miks ei võiks lubada kõigil keskuses viibijatel kasutada mõlema osakonna õuealal olevaid
vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi. Vajaduse korral võib keskus määrata kindla aja, kui ka
kolmanda eluosakonna inimesed saaksid käia neljanda eluosakonna õuealal ja vastupidi. Ka
huvijuht võib mõlemat õueala kasutades korraldada seal regulaarseid juhendatud tegevusi (nt
ühised sportmängud vms). Kui see on kinnipidamiskeskuse hinnangul vajalik, võib valvur aidata
õuealade ühiskasutuse ajal korda pidada.
Inimesed kurtsid, et eluosakonnas on vähe raamatuid ning neid ei tooda juurde ega vahetata välja
kuigi tihti. Õiguskantsler on sellele juhtinud tähelepanu ka 2019. aastal tehtud kontrollkäigu
8
kokkuvõttes. Ametnikud selgitasid, et kõiki raamatud ei hoita eluosakondades ning riiulitel olevad
teavikud vahetatakse aeg-ajalt välja.
Keskusel tuleb hoolitseda selle eest, et seal viibivatel inimestel oleks piisavalt raamatuid ning et
lugemisvalikut täiendataks regulaarselt (mõelda võib nt koostööle raamatukogude, saatkondadega
jne, kus võib olla ka mahakantavaid või liigseid võõrkeelseid raamatuid ja ajakirju). Keskus võiks
koostada raamatute üldnimekirja, et inimesed saaksid laenutada ka neid raamatuid, mida parajasti
nende osakonna riiulitel ei ole.
Kontrollkäigul tuvastati veel, et kolmanda eluosakonna arvutiruumis oli vaid üks välismaalastele
kasutamiseks mõeldud arvuti, samas kui keskuse neljandas eluosakonnas oli viis arvutit.
Kolmandasse eluosakonda tuleb arvuteid juurde muretseda. Inimesed vajavad arvuteid teabe
otsimiseks, aga ka vaba aja veetmiseks (nt filmi vaatamiseks).
Keskuse kolmandas ja neljandas eluosakonnas viibijad peaksid saama kasutada mõlema
eluosakonna õuealal asuvaid vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi. Tuleks hoolitseda
selle eest, et võõrkeelsete teavikute valik täieneks ning teha keskuses olevad raamatud
inimestele paremini kättesaadavaks. Keskuse kolmandasse eluosakonda tuleks arvuteid
juurde muretseda.
5. Suhtlemine
5.1. Internet
Õiguskantsler on korduvalt soovitanud (2016. aastal, 2019. aastal ja 2022. aastal) PPA-l luua
välismaalastele lähedastega suhtlemiseks tänapäevased võimalused. Välismaalastest kinnipeetute
ja nende perede suhtlemise lihtsustamist (nt Skype’i kaudu) on pidevalt soovitanud ka CPT. 2021.
aastal kiitis CPT Rootsit (p 22) ja 2020. aastal Soomet (p 29) selle eest, et välismaalased said
sealsetes kinnipidamiskeskustes kasutada internetiühendusega arvuteid.
Kahju, et õiguskantsleri soovitusest hoolimata ei ole kuue aasta jooksul suudetud parandada
välismaalaste suhtlusvõimalusi oma lähedastega. Ometi aitaksid videokõned leevendada
kinnipidamise tõttu tekkivat stressi ja sellega kaasnevat suhtlemisvaegust. Mitmed
kinnipidamiskeskuses olevad inimesed on oma kodumaast ja lähedastest väga kaugel ega pruugi
rääkida muud keelt peale oma emakeele. Kui kinnipeetutel oleks võimalik teha oma lähedastega
videokõnesid, vähendaks see ka keskuse töötajate koormust pakkuda välismaalastele tähendusliku
suhtlemise võimalusi. Eriti tähtis on see olukorras, kui selline suhtlus on keeruline keelebarjääri
tõttu või välismaalane viibib olude sunnil üksikvangistuses (nt üks naine naisteosakonnas).
Lähedastega ühenduse hoidmine on oluline ka selleks, et väljasaadetav saaks sujuvalt naasta oma
kodu- või lähteriiki.
PPA-l tuleks viivitamata astuda samme, et ajakohastada kinnipidamiskeskuses viibijate
suhtlemisvõimalusi. Siseministeeriumil tuleks vajaduse korral ette valmistada selleks
vajalikud muudatused õigusaktides.
5.2. Mobiiltelefonid
CPT on korduvalt soovitanud, et kinnipeetud välismaalastel lubataks kasutada oma mobiiltelefone
või tagada, et neil oleks mobiiltelefonidele regulaarne juurdepääs (vt nt CPT 2021. aastal Kosovole
antud soovitused, p 57; CPT 2021. aastal Maltale antud soovitused, p 56). CPT kiitis 2021. aastal
9
Rootsit (p 25) ja Soomet (p 32), et välismaalastel on kinnipidamiskeskuses võimalik helistada enda
mobiiltelefoniga.
Siseministri määruse „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 25 punkti 11 järgi ei ole
kinnipidamiskeskuses oleval inimesel lubatud kasutada mobiiltelefoni. Selline keeld tuleb üle
vaadata ja viia kooskõlla CPT soovitustega. Õigusaktides saab vajaduse korral määrata ka
mobiiltelefoni kasutamise piirangud juhuks, kui see võib ohtu seada inimese enda või teiste
keskuses viibijate elu või tervise, kui see ohustab oluliselt keskuses viibivate inimeste eraelu
puutumatust või üldist julgeolekut.
Siseministeeriumil tuleks kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud mobiiltelefoni
kasutamise keeld üle vaadata ja viia vastav säte kooskõlla rahvusvaheliste organisatsioonide
soovitustega.
6. Kokkusaamised
Keskus ei ole siiani arvestanud õiguskantsleri 2019. aastal antud soovitusi muuta
kokkusaamisruumid pere- ja lapsesõbralikumaks.
Õiguspärane ei ole kinnipidamiskeskuse kodukorra punkt 75, mille järgi ei pea
kinnipidamiskeskuse juht või tema määratud ametnik põhjendama kokkusaamistaotluse
rahuldamata jätmist. Kokkusaamisloa andmisest keeldumine vastab sisult haldusmenetluse
seaduse (HMS) § 51 lõikes 1 sätestatud tunnustele. Seepärast tuleb sellist keeldumise otsust
käsitada haldusakti, mitte toiminguna. Riigikohus on sellele vanglates kokkusaamiste kontekstis
osutanud juba 19.11.2009 tehtud otsuses nr 3-3-1-62-09 (p 10). Haldusakti tuleb põhjendada
(HMS § 56) ning selles peab välja tooma otsuse vaidlustamise võimalused (HMS § 57).
Kinnipidamiskeskuse kokkusaamisruum(id) tuleks muuta pere ja lastega kokkusaamiseks
sobivaks. Kinnipidamiskeskuse kodukorra punkt 75 tuleb viia kooskõlla haldusmenetluse
seaduses haldusakti kohta sätestatud nõuetega.
7. Tervishoid
Kinnipidamiskeskuses osutavad tervishoiuteenust OÜ Depoo kaks arsti ja kaks õde. Eksperdi
sõnul väärib tunnustust, et õde on keskuses kohal seitsmel päeval nädalas ning iga päev neli tundi.
Arst on keskuses neli korda nädalas korraga kolm tundi. See tagab meditsiinilise abi
kättesaadavuse iga päev.
Tervishoiuteenuste osutamise tingimused on eksperdi hinnangul tänapäevased, inventar
asjakohane, dokumente täidetakse digitaalselt ning inimestele on tagatud vajalikud ravimid.
Tervishoiuteenuste osutamiseks on asutusel kolm omavahel ühendatud tuba: arsti/õe kabinet
(arvutiga), protseduuride tuba, kus asuvad ka ravimi- ja dokumendikapid ning ooteruum. Üldjuhul
jääb patsienti saatev ametnik eesruumi ootama ja patsiendiga arstikabinetti kaasa ei lähe.
Ekspert tegi kindlaks, et protseduuridest on võimalik keskuses teha uriini-ja vereanalüüse, süste ja
infusioonravi ning sidumisi. OÜ Depoo esindaja sõnul vereanalüüse siiski kohapeal ei tehta, kuigi
selleks on olemas võimekus ja vahendid. Patsiendid suunatakse analüüside tegemiseks Lääne-
Tallinna Keskhaiglasse. Olemas on kõik peamised vahendid ja seadmed üldarstiabiteenuse
osutamiseks: stetoskoop, vererõhuaparaat, pikkusemõõtja, kaal ning otoskoop.
10
Eksperdi hinnangul on keskuses piisavalt lai valik ravimeid, olemas on kõik kasutatuimad ravimid.
Puuduvad ravimid tellitakse, näiteks on inimesele võimaldatud antiretroviirusravi.
Psühhotroopsete ravimite manustamise ja ravimijääkide kohta peetakse korrektset arvestust
kaustikus. Inimestele on võimaldatud ka vitamiine, nahahooldusvahendeid, kompressioonravi
tooteid, nikotiinasendusravi. Ametnike ruumis on väike varu käsimüügiravimeid sagedamini
esinevate terviseprobleemide puhuks. Koostatud on täpne juhis, mis näidustusel millist ravimit
anda ning kui suures annuses ravimit manustada.
7.1. Esmane tervisekontroll
Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja § 3 lõike 2 järgi kontrollitakse välismaalase tervist 24 tunni
jooksul pärast tema kinnipidamiskeskusesse saabumist.
Ekspert vaatas läbi mõned esmase tervisekontrolli aktid, millest selgus, et inimesed vaadati läbi
enamasti ühe kuni kahe päeva jooksul pärast keskusesse saabumist. Aktides olid aga tihti täitmata
lahtrid, mis puudutasid inimese pikkust, kaalu, vererõhku, veresuhkru taset, nahaseisundit, samuti
teavet krooniliste ja varem põetud haiguste, tehtud operatsioonide, ravimite tarvitamise, allergiate,
sõltuvuste ja vaktsineerimiste kohta. Vaid mõnes dokumendis oli märgitud inimese pikkus, kaal,
kehatemperatuur, vererõhk ja pulsisagedus. Pisteliselt oli kirjeldatud nahaseisundit kui „puhas“.
Anamneesi osa oli aktides täidetud vaid üksikutel juhtudel. Kontrollitud aktidest ei ilmnenud, et
inimestelt oleks küsitud nende vaimse tervise kohta.
Kontrollkäigul tuvastati markantne juhtum, kui inimese esmase tervisekontrolli aktis (02.05.2022)
oli naha objektiivse leiu lahter tühjaks jäetud, ent kontrollkäigu ajal (17.05.2022) oli inimesel
silmanähtavaid kehavigastusi. Vigastusi kirjeldas inimene ise ning osa vigastustest võis näha ka
inimesest keskusesse saabumisel tehtud fotol. Vigastusi kinnitas ka inimest kontrollkäigul läbi
vaadanud ekspert.
Eksperdi kirjelduse järgi olid inimesel kontrollkäigu ajal objektiivselt tuvastatavad resorbeerivad
lillakad hematoomid otsmikul ja paremal pool oimupiirkonnas, koorikuga kaetud haav vasakul
küünarnukil, ilmselt käeraudadest põhjustatud marrastused mõlemal randmel, hematoomid ja
marrastused mõlemal põlvel, kriimustused parema õlavarre sirutuspinnal. Need vigastused olid
veelgi paremini nähtavad, kui inimene keskusesse saabus, niisiis ei saanud need jääda meedikule
märkamata. Kuivõrd meedik neid vigastusi ei dokumenteerinud, on põhjust kahelda esmase
tervisekontrolli teinud meediku kompetentsuses ja läbivaatuse kvaliteedis.
Esmase tervisekontrolli võimalikele puudustele viitab ka inimestega vesteldes saadud info, et
meedik teeb läbivaatuse eraldatud lukustatud ruumi ukselävel või läbi toiduluugi. See ei ole arsti
ja patsiendi suhte seisukohast vastuvõetav ning paneb kahtlema tervisekontrolli kvaliteedis.
Kogutud infot analüüsides tekkis kahtlus, et meedikud ei kasuta professionaalse tõlgi abi. Näiteks
oli 26.04.2022 tühjaks jäetud aktis märgitud „ei räägi keelt, ei ole võimalik suhelda“. Seega ei ole
meditsiinitöötaja inimest sisuliselt läbi vaadanud ja kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja § 3
lõikes 2 sätestatud kohustust täitnud.
Ekspert rõhutas, et põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese
enda kui ka personali seisukohast. See aitab tõkestada nakkushaiguste levikut, tuvastada
kehavigastusi ning väärkohtlemist nii ametivõimude kui ka kaaskinnipeetute poolt ja tunda ära
vaimse tervise probleemidega enesekahjustamise riskiga inimesed. Seda on järjepidevalt
rõhutanud ka CPT (vt nt CPT 2017. aastal koostatud infoleht, p 9;. CPT 23. üldraport, punktid 73–
11
75; CPT 2021. aastal Rootsile antud soovitused, punktid 23, 44–45; CPT 2020. aastal Taanile
saadetud soovitused, p 131). ÜRO piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust
alandava kohtlemise ja karistamise tõhusa uurimise ja dokumenteerimise käsiraamatus (nn
Istanbuli protokoll) on samuti välja toodud, et väärkohtlemise juhtumite tõhusal avastamisel on
meedikul oluline roll.
Ekspert toonitas, et esmase tervisekontrolli peab tegema kompetentne meditsiinitöötaja.
Läbivaatus peab toimuma ilma füüsiliste tõketeta (nt ukse toiduluuk) patsiendiga vahetult
kohtudes, selleks vajadusel kaitsevarustust kasutades. Läbivaatuse kohta peab koostama
kokkuvõtte objektiivse uurimise tulemustest, anamneesist ja viidetest võimalikule
väärkohtlemisele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata vaimse tervise häiretele, traumaatilistele
kogemustele, tähtis on need ära tunda ja neile adekvaatselt reageerida.
Läbivaatus ei saa olla põhjalik, kui meditsiinitöötajal ei ole keelebarjääri tõttu võimalik inimesega
kontakti saada. Sel juhul tuleb läbivaatuse tegemisel kasutada professionaalse tõlgi abi. Seda on
öelnud ka CPT (vt nt CPT 2017. aastal koostatud infoleht, p 9; CPT 2019. aastal Albaaniale antud
soovitused, p 43; CPT 2017. aastal Saksamaale antud soovitused, p 75).
Kui inimese kehavigastusi ei ole kinnipidamiskohta saabumisel kindlaks tehtud ja ta on
dokumentide järgi hea tervise juures, kuid vigastused tulevad ilmsiks hiljem, tekib tugev eeldus,
et inimest on kinnipidamiskohas väärkoheldud. Sel juhul tuleb PPA-l usutavalt selgitada, kuidas
said keskuses vigastused tekkida (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.03.2021 otsus Trocin vs.
Moldova, p 49; 26.04.2016 otsus Seagal vs. Küpros, p 118). Ekspert märkis, et kehavigastuste
asjakohase tõlgendamise oskuste parandamiseks on soovitatav tervishoiutöötajaid koolitada,
dokumenteerimiseks tuleks lisaks täpsele kirjeldusele kasutada kehamudelit ja fotografeerimist.
Palun arvestada eksperdi arvamuse ja soovitustega ning viivitamata parandada esmase
tervisekontrolli kvaliteeti ja dokumenteerimist.
7.2. Jälgimine näljastreigi ajal
Ekspert tegi kindlaks, et tervishoiutöötajatele ei ole koostatud konkreetset reeglistikku või
käitumisjuhist, kuidas toimida inimese näljastreigi korral. Keskuses olevate inimeste toitumise
üksiksasjad märgitakse eraldi lehele. Sellele märgitakse üles, kas inimene sõi või ei söönud, kuid
puudub info vedeliku tarbimise kohta.
Keskuse näljastreigi tervisekontrolli protokollis on lahtrid „Tegevus“ ja „Tulemus“. Ühel
kontrollitud juhul alustas inimene näljastreiki 28.03.2022 ning käis õe vastuvõtul nälgimise
23.−25. päeval. Protokollis on märgitud tulemuseks „käis“. Puudub info, mis toiminguid
vastuvõtul tehti või mis seisus inimene oli, millised subjektiivsed vaevused tal esinesid või millised
olid objektiivsed elulised näitajad.
Eksperdi hinnangul peab tervishoiutöötaja teavitama näljastreikijat nälgimise mõjudest ja
tagajärgedest tervisele. Juba näljastreigi alguses on oluline välja selgitada, kas inimene soovib
jätkata oma krooniliste haiguste ravi ning kas terviserikete ilmnemisel on inimene nõus alustama
ravi (nt valusündroom, infektsioon). Kuna nälgimine kahjustab inimese kognitiivseid funktsioone,
on tingimata vajalik, et nälgimise tervist kahjustavate mõjude tutvustamine ja elupäästvast ravist
keeldumine oleks dokumenteeritud kohe streigi alguses, kui veel tervisekahjustusi ei esine.
12
Ekspert rõhutas, et näljastreigi alguses tuleb kindlasti inimese nõusolekul tema tervist uurida ja
tulemused dokumenteerida: inimest kaaluda, mõõta tema veresuhkru taset ja vererõhku ning
südame löögisagedust. Sama oluline on hinnata inimese vaimset seisundit ja kompetentsi
mõistmaks nälgimise mõju tervisele. Tervishoiutöötaja peab kohtuma näljastreikijaga iga päev
ning muu hulgas teda küsitlema streigi jätkamise kohta ja mõõtma objektiivselt elulisi näitajaid.
Kui inimene nälgimise lõpetab, tuleb teda uuesti toitma hakates hinnata sellega kaasnevaid
tervisriske ning lähtuda viimastest tõenduspõhistest juhenditest.
Juhiseid, kuidas jälgida näljastreiki pidavat inimest, annab ka Maailma Arstide Liidu Malta
deklaratsioon näljastreikijate kohta. CPT on omakorda rõhutanud, et näljastreiki pidavate inimeste
jälgimisel peab kinnipidamiskohas olema eraldi käitumisjuhis (vt nt CPT 2016. aastal Põhja-
Makedooniale saadetud soovitusi, p 127) .
Palun arvestada eksperdi arvamuse ja soovitustega ning viivitamata parandada inimeste
jälgimist näljastreigi ajal.
8. Ametnikud
Inimesed rääkisid vestlustel, et mitmed kinnipidamiskeskuse ametnikud on olnud nendega
suheldes tõrksad ja ebaviisakad.
Õiguskantsleril on piiratud võimalused tuvastada, mil viisil ja kuidas täpselt ametnikud inimestega
igapäevaselt suhtlevad. Kui inimeste väited on tõesed, teeb olukord muret. Keskuse ametnikel ja
töötajatel tuleb teadvustada, et keskuses viibijad võivad olla emotsionaalselt keerulises seisus.
Enda kodu- või lähteriigist ning lähedastest eemalolek, samuti teadmatus tuleviku ees võib
inimestes tekitada stressi, nad võivad olla tihti häiritud seisundis ning käituda ka väljakutsuvalt.
Seejuures on keskuse ametnike ja töötajate kohustus jääda alati professionaalseks ning lahendada
olukordi rahumeelselt, abivalmilt ja heasoovlikult.
Palun pöörata tähelepanu keskuse ametnike tegevuse kohta esitatud väidetele ning vajadusel
meenutada ametnikele, et keskuses viibivate inimeste kohtlemine peab igas olukorras olema
lugupidav ning suhtlemine viisakas ja abivalmis.
Ootan PPA ja Siseministeeriumi tagasisidet soovitustele 30. detsembriks 2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]