Teie nr
Siseministeerium
[email protected] Meie 08.07.2022 nr 7-4/211290/2203701
Perearsti tõendi esitamise kohustus, kui inimene taotleb dokumendi kättetoimetamist
kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja kaudu
Austatud minister
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võib nõuda perearsti tõendi
esitamist, kui inimesel ei ole võimalik terviseseisundi tõttu minna isikut tõendavale dokumendile
järele PPA teenindusbüroosse ning ta soovib dokumendi kätte saada sotsiaaltöötaja kaudu.
Terviseseisundit tõendava dokumendi esitamise nõue on kehtestatud siseministri 18.12.2015
määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi,
meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi
või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,
väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ § 22 lõike 1 punktis 1.
Isikut tõendavate dokumentide seaduses on sätestatud, et inimene peab küll tõendama seda, et tal
pole võimalik terviseseisundi tõttu minna dokumentidele järele, kuid selleks tuleb tal esitada linna-
või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus (ITDS § 122 lg 11). Seadus ei kohusta inimest
esitama PPA-le perearsti tõendit.
Leian, et siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 22 lõike 1 punkt 1 on vastuolus isikut tõendavate
dokumentide seaduse § 122 lõikega 11 ning põhiseaduse § 3 ja § 94 lõikega 2.
Isikut tõendavate dokumentide väljastamine
1. Praegusel juhul on küsimus selles, mis tõendeid võib PPA inimeselt nõuda, kui dokumentide
taotlejal ei ole võimalik oma terviseseisundi tõttu minna dokumentidele järele PPA
teenindusbüroosse. Seadus näeb ette, et sellises olukorras võib inimesele tema dokumendid kätte
viia kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja.
2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 122 lõikes 1 on öeldud, et kui Eestis viibiva
inimese terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda
dokumendi väljastaja asukohta, võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul
nõusolekul dokumendi üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale.
2
3. ITDS § 122 lõige 11 sätestab, et inimene peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid
tõendama, lisades oma kirjalikule nõusolekule linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse
kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda
dokumendi väljastaja asukohta.
4. Niisiis on ITDS § 122 lõikes 11 juba reguleeritud, mil viisil peab inimene tõendama seda, et tal
ei ole terviseseisundi tõttu võimalik minna PPA teenindusbüroosse. Seaduse kohaselt tuleb selleks
esitada linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus.
5. Siseministri määrusega on aga kehtestatud nõue, et sellises olukorras peab inimene esitama
PPA-le taotleja terviseseisundit tõendava dokumendi. PPA nõuab inimeselt perearsti tõendi
esitamist.
6. Seda küsimust reguleerib siseministri 18.12.2015 määrus nr 77 „Isikutunnistuse,
elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu,
välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse
väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning
väljaandmise tähtajad“.
7. Määruse § 22 lõikes 1 on sätestatud, et valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi
volitatud töötaja peab esitama isikut tõendava dokumendi kättesaamiseks (väljastamiseks) PPA-le
järgmised dokumendid:
1) taotleja terviseseisundit tõendav dokument;
2) taotleja kirjalik nõusolek;
3) valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikiri;
4) linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnitus, et taotleja terviseseisund püsivalt ei
võimalda dokumendi kättesaamiseks isiklikult pöörduda dokumendi väljastaja asukohta.
8. Seaduses ei ole kohustust esitada tervisetõend. Järelikult on siseministri määruse § 22 lg 1
punktis 1 kehtestatud lisapiirang, mida seaduses ei ole.
Määruse kooskõla seaduse ja põhiseadusega
9. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse Eestis riigivõimu üksnes põhiseaduse
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
10. Põhiseaduse § 94 lõike 2 järgi võib minister anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.
11. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lõikes 1 on täpsustatud, et määruse võib anda ainult
seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja
eesmärgiga.
12. Siseministri määrus on antud ITDS § 121 lõike 9 ja § 15 lg 1 alusel. ITDS § 121 lõige 9 sätestab,
et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada isikut tõendavate
dokumentide väljastamise kord ja tähtajad. ITDS § 15 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete
loetelu ning väljaandmise tähtajad.
13. Niisiis on siseministril õigus kehtestada ITDS § 121 lõikele 9 tuginedes isikut tõendavate
dokumentide väljastamise (kättetoimetamise) kord ja tähtajad. Seadus ei volita siseministrit
3
loetlema oma määruses dokumente, mida inimene peab esitama isikut tõendava dokumendi
kättesaamiseks. Nagu eespool märgitud, on ITDS § 122 lõikes 11 kirjas, mis tõendid tuleb esitada
selleks, et dokument väljastataks inimesele kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi
volitatud töötaja vahendusel. Järelikult pole õiguslikku alust ja vajadust selleks, et isikut
tõendavate dokumentide väljastamiseks vajalike dokumentide loetelu kehtestaks siseminister
määrusega.
14. Määruse § 22 lõike 1 punktid 2–4 kordavad seaduses sätestatut. Määruse § 22 lõike 1 punktis 1
on aga sätestatud lisanõue esitada PPA-le taotleja terviseseisundit tõendav dokument. Sellise
nõude kehtestamiseks ei ole seaduses õiguslikku alust ega volitust.
15. Siseministeeriumi esindaja vastas (20.09.2021 kiri nr 11-1/58-2) õiguskantsleri nõuniku
päringule, et ITDS § 92 lõike 7 kohaselt on isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud
menetlustes haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid. Ta
tõi välja, et tõendamise all on Riigikogu läbivalt ITDS-is silmas pidanud perearsti antavat
tervisetõendit, mis kinnitab taotleja terviseseisundit. Linna- või vallavalitsuse või
hoolekandeasutuse kinnitus on lihtsalt veel üks kinnitus, mis lisatakse tervisetõendile.
Siseministeerium viitas seejuures ITDS § 15 lõikele 1 ning § 115 lõikele 3.
16. ITDS § 15 lg 1 ning § 115 lg 3 ei ole kõnealusel juhul asjassepuutuvad. ITDS § 15 lõige 1
puudutab isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotlemist (s.o taotluse esitamist, mitte juba
välja antud dokumendi väljastamist (kättetoimetamist)). Ka ITDS § 115 lõige 3 reguleerib isikut
tõendavate dokumentide väljaandmise taotlemist. ITDS § 115 lõikes 3 on sätestatud, et isikult tema
elukohas või viibimiskohas taotluse vastuvõtmiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja
PPA-le kirjaliku sooviavalduse ja lisab sellele sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid
tõendavad dokumendid. Riigikogu on volitanud siseministrit kehtestama määrusega, mis andmeid
ja tõendeid võib sellises olukorras inimeselt küsida (ITDS § 15 lg 1). Samal ajal on ITDS § 122
lõikes 11 juba reguleeritud, mis tõendeid tuleb esitada, kui inimene soovib dokumendid saada kätte
kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja kaudu.
17. Need olukorrad (dokumendi kättetoimetamine kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse
juhi volitatud töötaja kaudu ning see, kui PPA ametnikel on vaja isikut tõendavate dokumentide
taotlus vastu võtta inimese elu- või viibimiskohas) erinevad ka sisuliselt. Hoolekandeasutusel on
üldiselt ülevaade sellest, kas inimese terviseseisund võimaldab tal minna PPA teenindusbüroosse
asju ajama. Samuti võib inimese olukorda teada kohalik omavalitsus, kui inimene kasutab mõnd
valla- või linna korraldatavat sotsiaalteenust (nt koduteenuseid, kodus hooldamist). Kui kohalikul
omavalitsusel ei ole inimese abivajaduse kohta teavet, siis võib ta seda küsida inimeselt endalt või
tema esindajalt, käia vajaduse korral kohapeal olukorraga tutvumas või kahtluse tekkimisel paluda
inimesel esitada perearsti tõend (HMS § 38 lg 2).
18. Kui igalt inimeselt, kes soovib dokumenti kätte saada hoolekandeasutuse või kohaliku
omavalitsuse juhi poolt volitatud töötaja kaudu, nõutakse perearsti tõendi esitamist, siis see
koormab põhjendamatult ka perearste (tõendite vormistamise aeg, vajadusel koduvisiidi
korraldamine jms). See võib koormata ka inimest, tema lähedast või kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajat, kui tõendi saamiseks on vaja inimene viia perearsti juurde. Tõendi väljastamine
võib olla ka tasuline. Küsimus on veel selles, kuidas inimene perearsti tõendi kätte saab, sest ei
saa eeldada, et kõik perearstid väljastavad kõiki dokumente elektrooniliselt või et kõigil inimestel
on võimalik elektroonilisi dokumente kätte saada.
4
19. Niisiis on kohaliku omavalitsuse volitatud esindajal õigus otsustada, kas ja mis tõendeid on
neil vaja, et kohalik omavalitsus saaks omalt poolt esitada PPA-le seaduses nimetatud kinnituse,
selleks et dokument inimesele kätte toimetada. Seaduse kohaselt ei või PPA nõuda inimeselt
kohaliku omavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja kaudu dokumentide
kättetoimetamiseks lisaks määruse § 22 lg 1 punktides 2-4 nimetatud dokumentidele ka perearsti
tõendit.
Kokkuvõte
20. Siseministri määruse § 22 lõike 1 punkt 1 on vastuolus isikut tõendavate dokumentide seaduse
§ 122 lõikega 11 ning põhiseaduse §-ga 3 ja § 94 lõikega 2. Määruse seaduse ja põhiseadusega
kooskõlla viimiseks tuleks siseministri määruse § 22 lõike 1 punkt 1 tunnistada kehtetuks.
21. Tuginedes põhiseaduse § 142 lõikele 1 ja õiguskantsleri seaduse §-le 17, teen siseministrile
ettepaneku viia siseministri 18.12.2015 määruse nr 7 § 22 lõike 1 punkt 1 kooskõlla Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-ga 3 ja § 94 lõikega 2 ning isikut tõendavate dokumentide seadusega.
Palun teatage 17. augustiks 2022, kuidas olete ettepanekut järginud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]