Elmar Vaher Teie nr
peadirektor
Politsei- ja Piirivalveamet Meie 08.07.2022 nr 7-4/211290/2203700
[email protected]
Volituse alusel isikut tõendavate dokumentide kättesaamine
Austatud Elmar Vaher
Õiguskantslerile on kirjutatud mitmetest probleemidest, mis puudutavad volituse alusel isikut
tõendavate dokumentide kättesaamist ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevust sellekohaste
selgituste andmisel.
PPA võimaldab inimestel saada dokumente volitatud esindaja kaudu kätte vaid juhul, kui inimene
on esitanud isikut tõendavate dokumentide taotluse isiklikult PPA teenindusbüroos või
välisesinduses. Sellist piirangut Eesti seadused ette ei näe, kuid see tuleneb Euroopa Liidu
õigusest.
Alates 02.08.2021 tuleb kohaldada Euroopa Liidu määrust 2019/1157, mille arttikkel 10 lg 1 näeb
ette, et biomeetriliste tunnuste ühtsuse tagamiseks taotleja isikusamasusega peab iga taotleja oma
taotluse lahendamise käigus vähemalt korra isiklikult kohale ilmuma (st et inimesel peab olema
vähemasti üks kord vahetu kontakt riigi esindajaga). Seda nõuet võib pidada vahetult
kohaldatavaks ja siduvaks ka üksikisikutele. Niisiis võib PPA alates 02.08.2021 nõuda, et üldjuhul
on võimalik saada isikut tõendav dokument kätte volitatud esindaja kaudu vaid juhul, kui inimene
on ise esitanud taotluse kas PPA teenindusbüroos või välisesinduses. Varem oli PPA niisugune
nõudmine õigusvastane.
Avaldustest on selgunud, et inimesed ei tea, mis tingimustel on neil võimalik volitatud esindaja
kaudu dokumente kätte saada ning mis õigusaktid neid tingimusi sätestavad. Paraku on PPA
ametnikud andnud inimestele selle kohta ka sisult valesid või ebaülevaatlikke vastuseid.
Hea halduse tava silmas pidades palun PPA-l täiendada ameti veebilehel avaldatud teavet ning
iseteeninduskeskkonnas ja taotlusankeedil esitatud infot nii, et inimestele oleks selge, mis
tingimustel on võimalik dokumente volitatud esindaja kaudu kätte saada ning mis õigusaktidest
need nõuded tulenevad. Õigusselguse tagamiseks tuleks välja tuua ka viide vastavale Euroopa
Liidu määrusele. Dokumentide taotlemisega puutuvad kokku peaaegu kõik inimesed. Inimesed ei
pruugi olla kursis Euroopa Liidu õiguse sisuga. Ometi on inimestel õigus teada, mis õigusaktidest
piirangud tulenevad. Nii saavad nad õigusaktidega ise tutvuda, ilma et peaksid küsima teavet
PPA-lt.
2
Palun PPA-l järgida ka põhjendamiskohustust. Ametnikud peavad inimestele andma sisuliselt
õigeid ja asjakohaseid selgitusi. Põhjendamiskohustus tähendab ühtlasi seda, et PPA peab oma
vastustes viitama piirangute õiguslikule alusele.
Dokumentide kättesaamine ja Euroopa Liidu õiguse kohaldamine
1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 121 lõike 2 esimese lause kohaselt peab
inimene dokumendi kättesaamiseks ilmuma ise dokumendi väljastaja asukohta. Sellest reeglist on
aga mitu erandit.
2. ITDS § 121 lõige 21 näeb ette, et dokumendi võib väljastada inimese esindajale, kui inimene on
dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama, esindajal on kehtiv ITDS
§ 2 lõikes 2 sätestatud dokument ja tema isikusamasust kontrollitakse biomeetriliste isiku
tuvastamise andmete abil.
3. PPA on kehtestanud nõude, et isikut tõendav dokument väljastatakse inimese volitatud
esindajale vaid sel juhul, kui inimene ise on esitanud taotluse PPA teenindusbüroos või
välisesinduses. PPA lähtub põhimõttest, et enne dokumendi väljastamist peab riigil olema
inimesega vähemalt üks kord vahetu kontakt − nii tagatakse dokumendi turvalisus.
4. Kõnealune nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Seda küsimust reguleerib Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu 20.06.2019 määrus 2019/1157, liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise
õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade
turvalisuse suurendamise kohta (EMP-s kohaldatav tekst). Määruse artikli 10 lõike 1 teine alajaotis
sätestab järgmist: „Et tagada biomeetriliste tunnuste ühtsus taotleja isikusamasusega, peab iga
taotleja iga taotluse menetlemise käigus vähemalt korra isiklikult kohale ilmuma.“ Määrust
kohaldatakse alates 02.08.2021 (määruse art 16).
5. Niisiis on Euroopa Liidu õiguse ja Eesti isikut tõendavate dokumentide seaduse vahel vastuolu,
sest seadus ei näe ette nõuet, et volitatud esindaja saab dokumendi kätte vaid juhul, kui inimesel
on olnud dokumendi taotlemisel riigiga vähemalt üks vahetu kontakt ning taotlus peab olema
esitatud isiklikult teenindusbüroos või välisesinduses.
6. Euroopa Liidu õigus on teatud tingimustel vahetult kohaldatav. See tähendab, et Euroopa Liidu
õigusest tulenev säte võib tuua kaasa õigusi ja kohustusi üksikisikutele. Euroopa Liidu määrus
võib olla vahetult kohaldatav, kui selle säte olema piisavalt selge ja täpne.1 Kui Euroopa Liidu
õiguse norm on vahetult kohaldatav ning riigisisese õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vahel on
vastuolu, siis tuleb Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt jätta riigisisese õiguse säte
kohaldamata või tõlgendada seda koostoimes Euroopa Liidu õigusega.
7. Määruse 2019/1157 artikli 10 lõike 1 teist alajaotist võib pidada vahetult kohaldatavaks, sest
see säte näeb üksikisikutele ette konkreetse kohustuse.
8. Küll aga ei ole taotlejate suhtes vahetult kohaldatav nn eIDAS määrus2 ja selle rakendusmäärus
2015/1502, millele tugines PPA kõnealust lisatingimust õigustades. Need määrused ei näe ette
selliseid sätteid, millest oleks võimalik tuletada vahetut õigusmõju üksikisikute (dokumendi
taotlejate) suhtes. Need on tehnilisi reegleid sisaldavad määrused, mis on valdavalt mõeldud
1
P. Craig, G. de Búrca. EU Law. Text, Cases, and Materials. 4th ed, Oxford University Press, 2008, lk 278.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 määrus (EL) nr 910/2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ.
3
riikidele täitmiseks. Määruse rakendusmäärusega on kehtestatud e-identimise vahendite
usaldusväärsuse tasemete minimaalsed tehnilised kirjeldused ja menetlused. Rakendusmääruses
on kirjeldatud, missuguseid tingimusi tuleb järgida dokumentide väljastamisel, et e-identimise
vahendi usaldusväärsuse tase oleks kas „madal“, „märkimisväärne“ või „kõrge“.
Rakendusmääruses kirjeldatud tingimused on suunatud riikidele. Sellest ei tulene vahetult
kohaldatavaid kohustusi üksikisikutele. Riigil oleks olnud võimalik seadustes sätestada nõue, et
volitatud esindaja kaudu saab dokumendi kätte vaid juhul, kui taotlus on esitatud isiklikult
teenindusbüroos või välisesinduses. Isikut tõendavate dokumentide seadusega ei ole sellist ühest
kohustust kehtestatud; vastupidi, sama seaduse järgi on võimalik saada dokumendid kätte volitatud
esindaja kaudu. PPA peab järgima seadust ega või kehtestada sellekohase õigusliku aluseta
inimeste suhtes lisatingimusi. Seetõttu ei olnud PPA-l enne 02.08.2021 õiguslikku alust jätta
kohaldamata ITDS § 121 lõiget 21 ning seadusega vastuolus olevate tingimuste esitamine oli
õigusvastane.
9. Järelikult võib PPA alates 02.08.2021 nõuda, et inimesed saavad dokumendi kätte volitatud
esindaja kaudu vaid juhul, kui neil on olnud dokumendi taotlemisel vähemalt üks kord vahetu
kontakt riigi esindajaga. See tähendab, et üldjuhul on inimesel võimalik saada dokument kätte
volitatud esindaja kaudu vaid siis, kui ta on esitanud taotluse PPA teenindusbüroos (erandiks on
nt liikumisvõimetu inimese taotlus, mille PPA ametnikud võtavad vastu inimese elukohas).
Hea halduse tava järgimine
10. Inimeste pöördumistest on selgunud, et nad ei tea, mis tingimustel on võimalik volitatud
esindaja kaudu dokumente kätte saada ning mis õigusaktidega need tingimused on kehtestatud.
Seetõttu on hea halduse ja õigusselguse tagamiseks vaja täiendada PPA veebilehel, dokumentide
taotlemise iseteeninduskeskkonnas ning taotlusankeedil avaldatud infot, nii et inimestele oleks
selge, mis tingimustel on võimalik dokumente volitatud esindaja kaudu kätte saada ning kust
vastavad nõuded tulenevad.
11. PPA veebilehel on toodud välja selgitus, et volitatud isikule väljastatakse dokument vaid juhul,
kui tegemist on teeninduses või Eesti Vabariigi välisesinduses kohapeal esitatud taotlusega ning
volitus on esitatud isiklikult juba dokumenditaotluse esitamisel. Õigusselguse tagamiseks on vaja
samas tuua välja, et see nõue tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Kuigi ka Euroopa Liidu määrused
võivad olla vahetult kohaldatavad ning sellisel juhul loovad õigusi ja kohustusi vahetult
üksikisikutele, siis paljud inimesed ei pruugi siiski olla kursis Euroopa Liidu nõuetega ega tea,
millises õigusaktis need on kehtestatud. Inimestel peab aga olema võimalik ise tutvuda asjakohaste
õigusaktidega. See on iseäranis tähtis olukorras, kus Eesti seadus on vastuolus Euroopa Liidu
õigusega ning ametiasutus ei täida Eesti seadust, vaid esitab Euroopa Liidu õigusele tuginedes
lisatingimusi. Inimesed ei pea ka teadma, kuidas PPA lahendab olukorra, kui Eesti seadus ja
Euroopa Liidu määrus näevad ette erineva regulatsiooni. Sellises olukorras peavad inimesed saama
teavet, kust need nõuded tulenevad. Tegemist on igaüht puudutava olukorraga (vrd olukorraga,
kus erialateadmistest tulenevalt peaks inimene ise oma tegevusvaldkonda puudutava õigusakti
olemasolust teadlik olema). Kui veebilehel juba niikuinii jagatakse sellekohast teavet, siis ei peaks
panema inimesi olukorda, kus nad peavad selles küsimuses selguse saamiseks küsima teavet PPA-
lt.
12. Palun täiendage PPA veebilehel avaldatud teavet ning selgitage, et vastav tingimus tuleb
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.06.2019 määruse 2019/1157 artikli 10 lõikest 1. Selle info
avaldamist ei saa pidada koormavaks ning seda on võimalik avaldada sama lihtsalt ja ülevaatlikult,
nagu on avaldatud muu info.
4
13. Soovitan lisada dokumentide taotlemise iseteeninduskeskkonda info selle kohta, et
iseteeninduse kaudu dokumente taotledes ei ole võimalik dokumente saada kätte volitatud esindaja
kaudu. See teave on vajalik just neile inimestele, kes taotlevad dokumente
iseteeninduskeskkonnas, sest kehtivate reeglite kohaselt ei ole neil tavaliselt võimalik dokumente
kätte saada volitatud esindaja kaudu. Sellisel juhul on inimesed sellest nõudest juba taotluse
esitamisel teadlikud. Sellise teabe lisamine ei ole PPA-le koormav ega koorma ka
iseteeninduskeskkonda. Kõik inimesed ei uuri enne taotluse esitamist PPA kodulehelt järele, kas
iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamise korral on dokumentide kättesaamise osas piiranguid.
14. Ka isikut tõendavate dokumentide taotlusankeedil tuleks täpsustada, mis tingimustel on
võimalik dokumente saada kätte volitatud esindaja kaudu. Praegu on taotlusankeedile märgitud
lühidalt: „Dokumendid väljastatakse taotlejale, tema seaduslikule esindajale või volitatud isikule“.
Sellest võib jääda eksitav mulje, et igaühel on võimalik volitada kedagi dokumentidele järele
minema, kuigi tegelikult kehtivad selleks mitmed piirangud. Tuleb silmas pidada, et ka
taotlusankeedi täitjad on suure tõenäosusega just need inimesed, kellel ei ole võimalik dokumente
saada kätte volitatud esindaja kaudu, sest taotlusankeet edastatakse PPA-le kas posti või e-posti
teel. Niisiis tuleks lühidalt selgitada, et volitatud esindaja kaudu saab dokumendi kätte vaid juhul,
kui inimene avaldab selleks soovi juba taotluse esitamisel ning kui ta on taotluse esitanud
teenindusbüroos või välisesinduses.
15. Kui PPA annab teavet nii veebilehel, taotlemise keskkonnas kui ka taotlusankeedil, on
inimesed paremini informeeritud ning see vähendab ka PPA halduskoormust, sest inimesed ei pea
küsima selgitusi ega saada teadmatusest volitatud esindajat dokumentidele järele.
Põhjendamiskohustus
16. Avaldusi lahendades selgus, et PPA ei ole alati täitnud ka põhjendamiskohustust. Ametnikud
peavad inimestele andma sisuliselt õigeid ning asjakohaseid selgitusi. Põhjendamiskohustus
tähendab ka seda, et PPA peab oma vastustes viitama õiguslikule alusele, kust piirangud tulenevad.
17. Näiteks vastas PPA ametnik avaldajale, et taotleja ei saa avaldajat volitada dokumenti kätte
saama, kui kohus ei ole teda eestkostjaks nimetanud. See oli sisuliselt vale ja kohatu selgitus, sest
dokumentide kättesaamise piirang oli seotud hoopis taotluse esitamise viisiga. Samuti on PPA
andnud avaldajatele üldsõnalisi vastuseid piirangu sisu kohta, kuid ei ole selgitanud seda, mis
õigusaktis piirang on kehtestatud. PPA saatis sisulise vastuse avaldajale viivitusega.
18. PPA tegevus oli õigusvastane, sest avaldajale anti esialgu sisuliselt valesid selgitusi ning
täiendavas vastuses ei viidatud keeldumise õiguslikule alusele. PPA-l on põhjendamiskohustus
(haldusmenetluse seaduse §-d 56, 108). Ametnikud peavad teadma, millisel õiguslikul alusel
piiranguid kehtestatakse. Samuti tuleb vastuses viidata, millisel õiguslikul alusel on piirang
kehtestatud. Inimesel peab olema võimalik selle õigusaktiga tutvuda. Samuti peab PPA vastama
tavapärasest kiiremini päringutele, mis puudutavad isikut tõendavate dokumentide väljastamisest
keeldumist, sest tavaliselt on inimestel dokumentide kättesaamisega kiire. Sellises olukorras ei saa
lähtuda sellest, et üldjuhul tuleb seaduse kohaselt päringutele vastata 30 päeva jooksul.
5
Kokkuvõte
19. Palun täiendage PPA veebilehel ning iseteeninduskeskkonnas ja taotlusankeedil avaldatud
teavet volitatud esindaja kaudu dokumentide kättesaamise tingimuste kohta. Samuti palun PPA-l
täita põhjendamiskohustust.
Palun andke 30 päeva jooksul teada, mida olete soovituse järgimiseks teinud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]