Tõnu Viik Teie nr
rektor
Tallinna Ülikool Meie 05.07.2022 nr 7-9/220961/2203646
[email protected]
Vastuvõtutingimuste õiguspärasus
Lugupeetud Tõnu Viik
Kontrollisime õiguskantslerile saadetud info põhjal omal algatusel Tallinna Ülikooli (TLÜ) inglise
keele ja kultuuri erialale vastuvõtmise tingimuste õiguspärasust.
Tallinna Ülikooli kodulehel avaldatud info kohaselt peab kandidaat tegema vastuvõtueksami, v.a
juhul, kui tema inglise keele oskus vastab C2-tasemele. Vastuvõtueksam on kirjalik ja selle käigus
tuleb teha inglise keele test. Muu hulgas kontrollitakse, kas sisseastuja keeleoskus vastab
C1-tasemele, mis on õpinguteks vajalik. Selleks et pääseda vastuvõtueksamile, peab inimese
inglise keele oskus olema rahvusvahelise keeletestiga hinnatud vähemalt C1-tasemele vastavaks
või tal peab riigieksami tulemus olema vähemalt 85 punkti. Seega on ülikool seadnud
sisseastujatele erinevad nõuded vastuvõtueksamile pääsemiseks: riigieksami teinud inimene peab
vastuvõtueksamile pääsemiseks tõendama B2-tasemel keeleoskust, aga rahvusvahelise keeletesti
sooritanu peab tõendama C1-tasemel keeleoskust.
Tallinna Ülikoolist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et ülikool on võrdsustanud riigieksamil
saadud 85 punkti inglise keele oskuse B2-tasemega. Ülikool möönis, et nii seati ebavõrdsesse
olukorda need, kes on sooritanud rahvusvahelise eksami, kuna nende inglise keele oskusele on
seatud kõrgemad nõuded kui riigieksami tegijate inglise keele oskusele. Pärast ebavõrdse
kohtlemise ilmsiks tulekut lubas Tallinna Ülikool sel aastal vastuvõtueksamile nii need
kandidaadid, kes said riigieksamil vähemalt 85 punkti, kui ka need kandidaadid, kes tõendavad, et
Tallinna Ülikooli korralduse „Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord“ (edaspidi kord)
kohaselt on nende inglise keele oskus B2-tasemel.
Kuigi ülikool otsustas lubada vastuvõtueksamile ka kandidaadid, kes tõendavad korra kohaselt
B2-tasemel inglise keele oskuse olemasolu (on teinud keeltesti), ei ole ülikool sellega lõpetanud
kandidaatide põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.
Põhjendamatu erinev kohtlemine seisneb selles, et rahvusvahelise keeletesti teinud inimeselt
nõutakse B2-tasemele vastavat punktisummat iga osaoskuse eest (korra punktid 3.2.1−3.2.6), kuid
riigieksami sooritanutele sellist nõuet ei ole esitatud (korra punkt 3.2.8), kuigi ka riigieksamil
hinnatakse keeleoskust osaoskuste kaupa.
2
Palun ülikoolil kehtestada „Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord“ selliselt, et selle
alusel ei saaks kohelda üliõpilaskandidaate põhjendamatult erinevalt. Palun üle vaadata need
vastuvõtueksamile lubamise otsused, mille aluseks on kehtiv kord (mis võimaldab kohelda
keeletesti ja riigieksami sooritanuid osaoskuste tõendamisel põhjendamatult erinevalt).
Samuti palun üle vaadata kõik otsused, mille ülikool on teinud enne seda, kui lubas
vastuvõtueksamile kandidaadid, kes tõendavad, et Tallinna Ülikooli korra kohaselt on neil
vähemalt B2-tasemel keeleoskus, mitte C1-tasemel keeleoskus, nagu on kirjas ülikooli veebilehel.
Palun andke teada, kuidas ülikool on ettepanekut järginud. Ootan tagasisidet hiljemalt 20.07.2022.
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõike 1 järgi on igaühel õigus haridusele, sealhulgas
kõrgharidusele, ent mida kõrgema haridustasemega on tegu, seda suuremaid piiranguid on lubatud
seada selle õiguse realiseerimisele. Ülikool ei ole kohustatud vastu võtma kõiki soovijaid, kui see
seab ohtu kvaliteetse hariduse andmise.
2. Kuigi ülikoolid on seadusega sätestatud ulatuses autonoomsed (PS § 38) − sh õppetööks
tingimusi seades −, tuleb ka neil järgida oma tegevuses inimeste võrdse kohtlemise nõuet. PS § 12
lõike 1 järgi ei tohi sarnases olukorras olevaid inimesi kohelda erinevalt, kui selleks ei ole
mõistlikku ja asjakohast põhjust (RKÜK otsus asjas nr 5-20-3/43, punktid 93, 94).
3. TLÜ on otsustanud lubada sellel aastal vastuvõtueksamile kandidaadid, kes on saanud
riigieksamil vähemalt 85 punkti (B2-tase) või kes tõendavad Tallinna Ülikooli korralduse
„Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) alusel B2-tasemel inglise keele
oskuse olemasolu.
4. Korra punkti 1.3 järgi lähtutakse keeletasemete määratlemisel Euroopa keeleõppe
raamdokumendist. Samasugune tasememääratlus võetakse aluseks ka näiteks inglise keele
Cambridge C1 Advanced testi puhul (mis võib asendada inglise keele riigieksamit) ning inglise
keele riigieksamil (riigieksamite määruse § 27 lõiked 11 ja 111).
5. Niisiis on kandidaadid sisseastumistingimuste täitmisel seatud võrdsesse olukorda, kuna nii
riigieksami kui ka rahvusvahelise keeletesti sooritanutelt nõutakse B2-tasemel keeleoskust.
6. Siiski kohtleb ülikool rangemalt keeletesti sooritajaid, kuna nende puhul nõuab kord, et
keeletesti tegija peab saama korras määratud punktisumma iga osaoskuse eest (vt korra punktid
3.2.1−3.2.6).
7. Seevastu riigieksami sooritanud kandidaadil ei pea olema kindlat punktisummat või protsenti
iga osaoskuse eest. Riigieksami sooritanud inimese osaoskuste kontrollimine oleks samas
põhimõtteliselt võimalik, sest ka riigieksamil kontrollitakse osaoskusi (riigieksamite määruse § 29
lg 7) ning tunnistusele märgitakse eksamitulemuse osaoskuste protsendid (tunnistuste määruse §
14 lg 4 p 2).
8. Ülikoolist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et kuna riigieksamil ei nõuta C1-tasemel
keeleoskust (nõutud on B1/B2-tase), ei ole selle kohta osaoskuste nõuet seatud. Tõsiasi, et
riigieksamil ei nõuta C1-tasemel keeleoskust, ei ole siiski kandidaatide erineva kohtlemise
õigustamisel asjakohane. Eriti kui arvestada, et ülikool on ise pidanud põhjendatuks aktsepteerida
sellel aastal sisseastumisel ka keeletestil saavutatud B2-taset.
3
9. On mõistetav, et eduka õppetöö tagamiseks soovib ülikool vastu võtta vaid hea keeleoskusega
üliõpilasi. Siiski ei ole ülikoolil õigust kohelda riigieksamite sooritajaid paremini kui näiteks
riigieksamit asendava inglise keele testi Cambridge C1 Advanced sooritajaid, kui mõlemad on
saavutanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi alusel määratletud ühesuguse keeleoskuse
taseme. Kui ülikooli hinnangul on näiteks Cambridge C1 Advanced keeletesti sooritanutel kehvem
keeleoskus kui riigieksami sooritanutel, saab kandidaadi keeleoskuse puudused kindlaks teha
vastuvõtueksamil, kus tehakse inglise keele test.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]