dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Tallinna Ülikool_soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 5. juuli 2022
Viit
7-9/220961/2203646
Registreeritud
5. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/220961
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-92209612203646 05.07.2022 Väljaminev kiri.bdoc465 KB

Sisu (failidest)

Tõnu Viik Teie nr rektor Tallinna Ülikool Meie 05.07.2022 nr 7-9/220961/2203646 [email protected] Vastuvõtutingimuste õiguspärasus Lugupeetud Tõnu Viik Kontrollisime õiguskantslerile saadetud info põhjal omal algatusel Tallinna Ülikooli (TLÜ) inglise keele ja kultuuri erialale vastuvõtmise tingimuste õiguspärasust. Tallinna Ülikooli kodulehel avaldatud info kohaselt peab kandidaat tegema vastuvõtueksami, v.a juhul, kui tema inglise keele oskus vastab C2-tasemele. Vastuvõtueksam on kirjalik ja selle käigus tuleb teha inglise keele test. Muu hulgas kontrollitakse, kas sisseastuja keeleoskus vastab C1-tasemele, mis on õpinguteks vajalik. Selleks et pääseda vastuvõtueksamile, peab inimese inglise keele oskus olema rahvusvahelise keeletestiga hinnatud vähemalt C1-tasemele vastavaks või tal peab riigieksami tulemus olema vähemalt 85 punkti. Seega on ülikool seadnud sisseastujatele erinevad nõuded vastuvõtueksamile pääsemiseks: riigieksami teinud inimene peab vastuvõtueksamile pääsemiseks tõendama B2-tasemel keeleoskust, aga rahvusvahelise keeletesti sooritanu peab tõendama C1-tasemel keeleoskust. Tallinna Ülikoolist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et ülikool on võrdsustanud riigieksamil saadud 85 punkti inglise keele oskuse B2-tasemega. Ülikool möönis, et nii seati ebavõrdsesse olukorda need, kes on sooritanud rahvusvahelise eksami, kuna nende inglise keele oskusele on seatud kõrgemad nõuded kui riigieksami tegijate inglise keele oskusele. Pärast ebavõrdse kohtlemise ilmsiks tulekut lubas Tallinna Ülikool sel aastal vastuvõtueksamile nii need kandidaadid, kes said riigieksamil vähemalt 85 punkti, kui ka need kandidaadid, kes tõendavad, et Tallinna Ülikooli korralduse „Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) kohaselt on nende inglise keele oskus B2-tasemel. Kuigi ülikool otsustas lubada vastuvõtueksamile ka kandidaadid, kes tõendavad korra kohaselt B2-tasemel inglise keele oskuse olemasolu (on teinud keeltesti), ei ole ülikool sellega lõpetanud kandidaatide põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Põhjendamatu erinev kohtlemine seisneb selles, et rahvusvahelise keeletesti teinud inimeselt nõutakse B2-tasemele vastavat punktisummat iga osaoskuse eest (korra punktid 3.2.1−3.2.6), kuid riigieksami sooritanutele sellist nõuet ei ole esitatud (korra punkt 3.2.8), kuigi ka riigieksamil hinnatakse keeleoskust osaoskuste kaupa. 2 Palun ülikoolil kehtestada „Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord“ selliselt, et selle alusel ei saaks kohelda üliõpilaskandidaate põhjendamatult erinevalt. Palun üle vaadata need vastuvõtueksamile lubamise otsused, mille aluseks on kehtiv kord (mis võimaldab kohelda keeletesti ja riigieksami sooritanuid osaoskuste tõendamisel põhjendamatult erinevalt). Samuti palun üle vaadata kõik otsused, mille ülikool on teinud enne seda, kui lubas vastuvõtueksamile kandidaadid, kes tõendavad, et Tallinna Ülikooli korra kohaselt on neil vähemalt B2-tasemel keeleoskus, mitte C1-tasemel keeleoskus, nagu on kirjas ülikooli veebilehel. Palun andke teada, kuidas ülikool on ettepanekut järginud. Ootan tagasisidet hiljemalt 20.07.2022. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõike 1 järgi on igaühel õigus haridusele, sealhulgas kõrgharidusele, ent mida kõrgema haridustasemega on tegu, seda suuremaid piiranguid on lubatud seada selle õiguse realiseerimisele. Ülikool ei ole kohustatud vastu võtma kõiki soovijaid, kui see seab ohtu kvaliteetse hariduse andmise. 2. Kuigi ülikoolid on seadusega sätestatud ulatuses autonoomsed (PS § 38) − sh õppetööks tingimusi seades −, tuleb ka neil järgida oma tegevuses inimeste võrdse kohtlemise nõuet. PS § 12 lõike 1 järgi ei tohi sarnases olukorras olevaid inimesi kohelda erinevalt, kui selleks ei ole mõistlikku ja asjakohast põhjust (RKÜK otsus asjas nr 5-20-3/43, punktid 93, 94). 3. TLÜ on otsustanud lubada sellel aastal vastuvõtueksamile kandidaadid, kes on saanud riigieksamil vähemalt 85 punkti (B2-tase) või kes tõendavad Tallinna Ülikooli korralduse „Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) alusel B2-tasemel inglise keele oskuse olemasolu. 4. Korra punkti 1.3 järgi lähtutakse keeletasemete määratlemisel Euroopa keeleõppe raamdokumendist. Samasugune tasememääratlus võetakse aluseks ka näiteks inglise keele Cambridge C1 Advanced testi puhul (mis võib asendada inglise keele riigieksamit) ning inglise keele riigieksamil (riigieksamite määruse § 27 lõiked 11 ja 111). 5. Niisiis on kandidaadid sisseastumistingimuste täitmisel seatud võrdsesse olukorda, kuna nii riigieksami kui ka rahvusvahelise keeletesti sooritanutelt nõutakse B2-tasemel keeleoskust. 6. Siiski kohtleb ülikool rangemalt keeletesti sooritajaid, kuna nende puhul nõuab kord, et keeletesti tegija peab saama korras määratud punktisumma iga osaoskuse eest (vt korra punktid 3.2.1−3.2.6). 7. Seevastu riigieksami sooritanud kandidaadil ei pea olema kindlat punktisummat või protsenti iga osaoskuse eest. Riigieksami sooritanud inimese osaoskuste kontrollimine oleks samas põhimõtteliselt võimalik, sest ka riigieksamil kontrollitakse osaoskusi (riigieksamite määruse § 29 lg 7) ning tunnistusele märgitakse eksamitulemuse osaoskuste protsendid (tunnistuste määruse § 14 lg 4 p 2). 8. Ülikoolist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et kuna riigieksamil ei nõuta C1-tasemel keeleoskust (nõutud on B1/B2-tase), ei ole selle kohta osaoskuste nõuet seatud. Tõsiasi, et riigieksamil ei nõuta C1-tasemel keeleoskust, ei ole siiski kandidaatide erineva kohtlemise õigustamisel asjakohane. Eriti kui arvestada, et ülikool on ise pidanud põhjendatuks aktsepteerida sellel aastal sisseastumisel ka keeletestil saavutatud B2-taset. 3 9. On mõistetav, et eduka õppetöö tagamiseks soovib ülikool vastu võtta vaid hea keeleoskusega üliõpilasi. Siiski ei ole ülikoolil õigust kohelda riigieksamite sooritajaid paremini kui näiteks riigieksamit asendava inglise keele testi Cambridge C1 Advanced sooritajaid, kui mõlemad on saavutanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi alusel määratletud ühesuguse keeleoskuse taseme. Kui ülikooli hinnangul on näiteks Cambridge C1 Advanced keeletesti sooritanutel kehvem keeleoskus kui riigieksami sooritanutel, saab kandidaadi keeleoskuse puudused kindlaks teha vastuvõtueksamil, kus tehakse inglise keele test. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →