Urmas Kruuse Teie 26.05.2022 nr 1-17/21/3429-7
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 01.07.2022 nr 6-1/211741/2203556
Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine
Austatud minister
Tänan Teid vastuse ja selgituste eest. Rõõmustab see, et olete vähemalt osaliselt muutnud
jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmise praktikat ja pikendamised tänaseks peatanud.
Jahipiirkonna kasutusõigus on avalik piiratud ressurss. Jahipiirkonna kasutusõigus annab
jahipiirkonna kasutajale võimaluse selles piirkonnas elavatele jahiulukitele jahti pidada, kusjuures
jahiselts tohib jahimeestele jahilube jagada m.h enda majanduslikest huvidest lähtudes
(jahiseaduse (JahiS) § 13 ja § 40 lg 3 p 1). See tähendab, et ilma jahipiirkonna kasutaja nõusolekuta
ja tingimusi täitmata ei saa näiteks jahimehest maaomanik enda maa peal jahti pidada.
Jahipiirkonna kasutajale antud õigusi arvestades peab jahipiirkonna kasutusse andmine tuginema
seadusele, olema läbipaistev ja kasutamisest huvitatud isikutele ette aimatav.
Täitevvõim ei saa omatahtsi seada avaliku piiratud ressursi kasutusse andmisele tingimusi või
Riigikogu seatud tingimustest mööda vaadata. Vastasel juhul ei järgita seaduslikkuse põhimõtet,
isikuid ei kohelda võrdselt, ohtu satub aus konkurents ning piiratakse ka õigust eneseteostusele ja
omandi kaitsele (põhiseaduse (PS) § 3, § 12, § 19, § 32).
Loodan väga, et järgnevad selgitused nendes küsimustes, milles oleme jätkuvalt eri arvamusel,
veenavad Teid piisavalt, et muuta halduspraktikat ka neis asjus.
Teie kirjast selgus, et küsimusi on tekitanud JahiS § 67 lõike 2 tõlgendamine ning tähtaeg, millal
tuleb esitada taotlus jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamiseks.
Jahiseaduse § 67 lõige 2 kui üleminekusäte
JahiS § 67 lõikes 2 on sätestatud: „Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv jahipiirkonna
kasutusõiguse luba kehtib kümme aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist ulatuses, milles see
ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.“
Normi sõnastusest saab välja lugeda mitu olulist aspekti. Esiteks reguleerib norm enne praegu
kehtiva seaduse jõustumist antud lubade kehtivust. Need load kehtivad kümme aastat pärast
jahiseaduse jõustumist 1. juunil 2013. a. Teiseks kehtib luba vaid selles osas, milles puudub
vastuolu kehtiva seadusega. Kolmandaks reguleerib üleminekusäte vaid loa kehtivust ning selle
2
alusel ei saa luba pikendada. Kui loa kehtivusaeg lõpeb, siis tuleb jahiseltsil soovi korral esitada
taotlus uue loa saamiseks.
Enne 1. juunit 2013 välja antud jahipiirkonna kasutusõiguse lube ei saa pikendada, sest Riigikogu
ei ole seda ette näinud. Tuleb arvestada, et üleminekusätete alusel kehtinud jahipiirkonna
kasutusõiguse load on välja antud teistel tingimustel ning tolleaegsed lubade andmise alused
praegu enam ei kehti. Järelikult ei saa neid lube ka kehtiva seaduse alusel pikendada.
Õigusriigi põhimõtte kohaselt ei saa täitevvõim omavoliliselt jätkata avaliku ressursi kasutusse
andmist, tuginedes varem kehtinud normidele. Riigikogu on selgelt ette näinud, et üleminekusätete
alusel välja antud jahipiirkonna kasutusõiguse load kehtivad kindla aja (st kümme aastat), ning on
ühtlasi sätestanud, mis tingimustel tuleb välja anda uued load (JahiS § 67 lg 2, § 20 lg 1 p 3, §-d
14–17). Riigil on olnud piisavalt aega, et välja arendada jahikorraldus, mis tugineks kehtiva
seaduse normidele. Kehtiv seadus eelistab konkurentsi olukorras selgelt seda jahiseltsi, kellel on
suurem maaomanike toetus. Näiteks eelistati 1. märtsil 2003. a jõustunud jahiseaduse kohaselt
anda kümneaastane jahipiirkonna kasutusõiguse luba jahiseltsile, kes kaasab jahipiirkonna
kasutamisse rohkem jahimehi (vt jahiseaduse kehtetu redaktsioon, § 11 lg 4 ja § 14).
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on tähtajaline ja välja antud kümneks aastaks (JahiS § 14 lg 2 ja
§ 67 lg 2). Riigikogu on sätestanud, et loa kehtivus lõpeb kasutusõiguse loa tähtaja möödumisel
(JahiS § 20 lg 1 p 3). Seega ei ole asjakohane Keskkonnaministeeriumi tõlgendus, et praeguste,
üleminekusätete alusel kehtinud kasutusõiguse lubade omanikel on õiguspärane ootus saada
jahipiirkonna pikendamise teel sisuliselt tähtajatu kasutusõigus, kuigi nende load on antud välja
varem kehtinud seaduse alusel.
Jahiseaduse § 20 lõikes 4 on sätestatud, et Keskkonnaametil tuleb avaldada jahipiirkonna
kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning
vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Selles teates tuleb inimesi
ühtlasi informeerida, et oodatakse vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusi.
Kui Keskkonnaamet pikendab lube ilma teiste jahiseltside huvi ja piirkonna maaomanike toetust
välja selgitamata, siis on tegemist omavolilise otsusega, millel ei ole seaduslikku alust.
Taotluse esitamise aeg jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks
JahiS § 18 lõige 1 sätestab: „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendatakse järgmiseks
kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna
kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse
koos jahindusnõukogu seisukohaga.“
Sätte sõnastusest ei saa järeldada, et taotlus tuleb esitada vähemalt/hiljemalt kuus kuud enne loa
kehtivusaja lõppu. Keskkonnaministeeriumi toodud näited teiste seaduste kohta ei ole praegusel
juhul olulised, sest viidatud normides on reguleeritud tähtaja algust teisiti kui jahiseaduses ning
tähtaja algust tähistavas normis ongi kasutatud sõna „vähemalt“.
Niisiis on jahiseaduses öeldud, et loa pikendamise taotlus esitatakse kuus kuud enne loa
kehtivusaja lõppemist. Jahindusnõukogus toimuvatele aruteludele seevastu tähtaega määratud ei
ole. See tähendab, et jahindusnõukogu võib aruteludega alustada varem. Seaduses antud tähtaega
ei saa täitevvõim paraku sisustada üksnes haldusorgani võimekusest lähtudes. Normi mõte on
selles, et Keskkonnaametil tuleb senise jahipiirkonna kasutaja loa pikendamise taotlust lahendades
3
hinnata jahipiirkonna kasutaja tegevust kogu senise loa kehtivusaja jooksul (9 aastat ja 6 kuud).
Seega, kui täitevvõim hakkab pikendamistaotlusi omaalgatuslikult läbi vaatama oluliselt varem,
kui seadusandja antud tähtaeg ette näeb, siis jääb seadusandja kehtestatud eesmärk täitmata.
Loa pikendamise eesmärk on jätkata selle jahipiirkonna kasutajaga, kes tegutseb seadusega
kooskõlas ning kes on täitnud kõiki seadusega pandud kohustusi ja eesmärke. Kui Keskkonnaamet
pikendab kehtivaid lube eelneva kontrollita, võivad jääda Riigikogu seatud eesmärgid täitmata.
Keskkonnaamet ei saa jätta kasutusõiguse lubade pikendamisel kontrollimata seniste kasutajate
seadusest ja loast tulenevate kohustuste täitmist. Keskkonnaametil tuleb jahiseadusega sätestatud
kohustuste täitmist jälgida riikliku järelevalve (JahiS § 47) käigus ja lubade pikendamisel lähtuda
muu hulgas haldusmenetluse uurimisprintsiibist. Kui riigil (nt Keskkonnaagentuuril) on teada, et
loa pikendamist taotlev jahiselts on jätnud jahiseadusega kehtestatud seirekohustuse täitmata, siis
tuleb Keskkonnaametil seda pikendamistaotluse lahendamisel ka arvesse võtta. Uurimispõhimõtte
kohaselt peab Keskkonnaamet taotlust lahendades selgeks tegema kõik olulised asjaolud.
Loomulikult ei saa luba pikendada ka sel juhul, kui on alus senine luba kehtetuks tunnistada (JahiS
§ 20 lg 2).
Riikliku järelevalve eesmärk on hoolitseda selle eest, et järgitaks avalik-õiguslikke norme ja
piiranguid. Tuleb aru saada, et riiklikku järelevalvet ei tehta ainult süütegude avastamiseks, vaid
et järelevalve on riigi iseseisev korrakaitsefunktsioon, mille tähendus on laiem. Kontrollida tuleb
kõigi jahiseaduses kehtestatud jahipiirkonna kasutaja kohustuste täitmist. Näiteks seireandmeid
kogutakse sellepärast, et riigil oleks adekvaatne ülevaade ulukipopulatsioonist. Kui riigil ulukite
kohta adekvaatseid andmeid ei ole, siis võib juhtuda, et jahiulukeid puudutavad otsused tehakse
läbipaistmatult, põhjendamatult ning tegelikku ulukite arvu ja seisundit arvestamata.
Maaomanikele ulukikahjude hüvitamise kohustuse täitmine on näiteks oluline piirkonna
maaomanike omandiõiguse kaitseks, kelle maadel metsloomad elavad ja toituvad jne.
Riikliku järelevalve kohustuse küsimust on õiguskantsler käsitlenud ka 05.06.2020 kirjas.
Keskkonnaamet ei saa jätta jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamisega seotud kohustusi
täitmata põhjendusega, et enne seda pole täidetud riikliku järelevalve kohustust või on jäetud
süüteod menetlemata. Riigil on olnud piisavalt aega (kümme aastat), et välja töötada tõhus kontroll
kasutuslubades esitatud nõuete täitmise üle. Samuti on olnud piisavalt aega selleks, et tõhustada
Keskkonnaameti koostööd Keskkonnaagentuuriga, maakondlike jahindusnõukogudega jne.
Pikendamistaotluste esitamisele seatud selge tähtaeg (kuus kuud enne loa kehtivuse lõppemist)
annab Keskkonnaametile võimaluse hinnata jahiseadusega sätestatud kohustuste täitmist ning
seda, kas samaaegselt esinevad loa kehtetuks tunnistamise alused jne.
Lubade väljaandmine järgmiseks kümneks aastaks
Keskkonnaministeeriumi hinnang, et pikendamistaotlusi koguneb ühel ajal liiga suur hulk, lähtub
paraku ekslikust eeldusest, et ka üleminekusätete alusel antud kasutusõiguse lube tuleb pikendada.
Üleminekusätete alusel antud load (mida on enamik lubadest) kaotavad kehtivuse tähtaja
möödumisel (mais 2023) ning riik saab uued jahipiirkonna kasutusõiguse load anda välja üksnes
kehtiva seaduse sätete alusel (JahiS §-id 14 ja 17). On mõistetav, et lubade andmise ajal ameti
halduskoormus suureneb. Siiski ei saa suure halduskoormusega põhjendada seaduse sätte ja mõtte
eiramist.
4
On olnud piisavalt aega korraldada riiklik jahikorraldus ja lubade väljaandmine selliselt, et pärast
üleminekusätete alusel kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade lõppemist saaks järgmised
load anda välja kehtiva seaduse normidele tuginedes.
Õiguskantslerini on jõudnud info, et jahindusnõukogudes on juba kontrollitud praeguste
jahipiirkonna kasutajate ehk jahiseltside sõlmitud maakasutuslepingute olemasolu ja osakaalu
kõigist jahipiirkonna kinnisasjadest. Kui jahindusnõukogu on maaomanikega sõlmitud lepinguid
kontrollinud ja teinud kindlaks, et jahipidamiseks on loa andnud maaomanikud, kellele kuulub
vähemalt 51 protsenti jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51 protsenti jahimaa
pindalast, siis on alust arvata, et maaomanikud ei ole vastu praeguse jahiseltsi tegevuse jätkamisele
(JahiS § 20 lg 2 p 2). Keskkonnaamet saab jahindusnõukogu kontrollitud andmeid kasutada ka
uute tähtajaliste jahipiirkonna kasutusõiguse lubade väljaandmisel. Keskkonnaametil tuleb aga
seaduse sätet ja mõtet arvestades anda võimalus ka neile jahiseltsidele, kellel võib olla senise
jahiseltsiga võrreldes veel suurema osa jahipiirkonna maaomanike toetus (JahiS § 14 lg 6).
Selleks et selgitada välja, kas mõni jahiselts soovib veel jahipiirkonna kasutusõigust taotleda, tuleb
ametil avalikkust teavitada, et üleminekusätete alusel antud lubade kehtivusaeg lõpeb ja et saab
esitada uusi loataotlusi. Kui Keskkonnaamet pole avalikkust uute taotluste esitamise võimalusest
teavitanud ega võimalike konkureerivate jahiseltside huvi välja selgitanud, on jahipiirkonna
kasutusõiguse load antud välja õigusvastaselt.
Kokkuvõtvalt, Keskkonnaametil tuleb üleminekusätete (JahiS § 67 lg 2) alusel antud lubade
kehtivusaja lõppemisel (JahiS § 20 lg 1 p 3) selgeks teha, kas jahipiirkonna kasutamisest on
huvitatud ka mõni teine jahiselts (JahiS § 20 lg 4). Seadus võimaldab jahiseltsidel kokku leppida
ühises jahipiirkonna kasutusõiguses. Kui jahiseltsid selles kokkuleppele ei jõua, tuleb
Keskkonnaametil arvestada Riigikogu tahet ja väljastada kasutusõiguse luba jahiseltsile, kellel on
jahipiirkonna maaomanike suurem toetus (JahiS § 14 lg 6).
Haldusakti kehtivust on reguleeritud haldusmenetluse seaduse 3. jaos. HMS § 61 lõike 2 kohaselt
kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud
õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kehtib ka
õigusvastane haldusakt, kui tegemist ei ole just tühise haldusaktiga. Järelikult on seni pikendatud
jahipiirkonna kasutusõiguse load – isegi juhul, kui pikendati JahiS § 67 lõikes 2 nimetatud lubasid
– kehtivad. Õigusvastase loa vaidlustamise korral võib kohus loa siiski tühistada.
Loodan, et need lisaselgitused aitavad seadust paremini mõista. Kui vajate ülaltoodule lisaks
suulisi selgitusi, oleme valmis ka neid andma.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Keskkonnaamet, avaldajad
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]