Versioon 07.11.2019 /// TÖÖ NR 19003365
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere
km 0,0-2,609 lõigu
keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003365 Tartu-Tallinn 2019
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 16
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 16
5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 16
5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 17
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 18
5.5. Müra ............................................................................................................................ 19
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 19
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 19
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 19
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 20
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 21
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere
km 0,0-2,609 lõigu projekti koosseisus. Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas Raasiku vallas
Aruküla alevikus. (vt joonis 1.1).
Vastavalt Tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere
km 0,0-2,609 Aruküla aleviku vahelisel lõigul.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projekteeritava tegevuse kohtvaatlus viidi läbi 20. juunil 2019.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte
algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Joonis 1.1 Projekteeritava ristmiku asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1 Projekteeritava
lõigu asukoha skeemid: Joonis 1: riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 asukoha
skeem
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on
keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne
mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee
ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline
keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr
224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 5
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate
jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,
p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „t ee rajamine või laiendamine, välja
arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade,
pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,
teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnam õju.
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 6
keskkonnamõjude eelhinnang
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11304 Aruküla-
Kostivere km 0,0-2,609 teelõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt projekti tehnilistele kirjeldusele on projekti eesmärgiks tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere
km 0,0-2,609 Aruküla aleviku vahelise lõigus.
Projektiga lahendatakse maantee rekonstrueerimine, sh bussipeatused, ristmikud, mahasõidud,
vete äravoolusüsteemid jmt. Projektiga nähakse ette valgustatud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi ka:
jalgtee) rajamist lõikudesse ~km 0,0-0,510 ja ~km 2,12-2,609 (vt joonis 3.1).
Projektiga olemasolevat teed oluliselt ei laiendata ning projekteeritava sõidutee telg järgib enam-
vähem olemasoleva sõidutee telge. Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud sõidutee
katte servast keskmiselt 2 meetri kaugusele. Lõigu esimeses kurvis pk 3+22 kuni 4+61 vasakul
on projekteeritud sõidutee kitsa kuja tõttu jalgratta- ja jalgtee sõidutee serva äärekiviga. Samuti
on sõidutee viraaž kallutatud jalgratta- ja jalgtee suunas. Trassi lõpupoole, pärast raudtee
ülesõitu, jätkub jalgtee loogilise jätkuna sõiduteest paremal keskmiselt 2 meetri kaugusel sõidutee
katte servast. Paiguti jäävad olemasolevad elektripostid jalgtee katte serva, mistõttu tuleb
ehitustööde teostamisel sellega arvestada.
Kõik projekteeritavad sõiduteede katted on ette nähtud tolmuvaba kattega, mahasõitude katendid
on enamasti samuti tolmuvaba kattega, välja arvatud mõned erandjuhud olukorras, kus ühel
kinnistul on mitu mahasõitu. Projekteeritav jalgteed on ette nähtud tolmuvaba kattega.
Vajadusel rajatakse/puhastatakse pikikraave ja ka muid veeviimareid pinnavee ära juhtimiseks,
lahendatakse sajuvee kanalisatsioon.
Lisaks projekteeritakse jalgtee teevalgustus lõikudesse, kus see praegu puudub.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja
rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu.
Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist
tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni
ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 8
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.1 Projekteeritavate jalg- ja jalgrattateede asukohad. Tehniline kirjeldus Lisa 1
Projekteeritava lõigu asukoha skeemid: Joonis 2: - riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-
2,609 projekteeritavate jalg- ja jalgrattateede asukohad
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 9
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus (vt joonis 1.1, ptk 1).
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli 1181 autot ööpäevas.
Lõigul on üks kolmeharuline ristmik, mis asub km 0,00 (ristumine teega nr 11300 Lagedi-Aruküla-
Peningi). Lisaks on asulavahelisel maanteelõigul arvukalt mahasõite ja lõikumisi kohalike
teedega. Km 2,117 juures asub foori ja helisignaaliga tähistatud raudteeületuskoht (ristumine
Tallinn-Tapa raudteega). Samuti asub maanteelõigul kaks bussipeatust Hellema ja Aruküla.
Olemasolev jalg- ja jalgrattatee kulgeb sõiduteest vasakul, mis saab alguse km 0,510 ja lõpeb km
2,12 peale raudtee ületust. Jalg- ja jalgrattatee on lõiguti eraldiseisval muldkehal ja lõiguti
eraldatud sõiduteest äärekiviga. Olemasoleva jalgteega piirnev tee on valgustatud, valgustus
kuulub kohalikule omavalitsusele.
Registreeritud kultuurimälestisi riikliku registri andmete alusel projekti mõjupiirkonda ei jää
(lähimad asuvad projektialast lääne suunas ~1,3 km kaugusel). Keskkonnaregistri andmetel jääb
projekteeritava jalgtee (esimese osa) lähedusse (~35 m kaugusel) pärandkultuuriline objekt
„Aruküla mõis“, millest on säilinud alla 20%. Samuti jääb vahetusse lähedusse ka „Aruküla mõisa
allee“, mis on hästi või väga hästi säilinud (vt joonis 4.1, foto 4.1). Pool alleest on registreeritud
ka looduskaitse aluse objektina Aruküla lehisepuiestee (vt järgmine lõik).
Lähim looduskaitse alune objekt on Keskkonnaregistri andmetel Aruküla lehisepuiestee
(KLO4001139), mis algab kavandatavast jalgteest ~10 m kaugusel (vt joonis 4.2, foto 4.2).
Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 58 „Harju maakonnas asuvaid kaitstavaid looduse
üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi ulatus“ (vastu võetud 01.07.2002) on Aruküla
lehisepuiesteele moodustatud 30 m ulatuses piiranguvöönd, mis ulatub kavandatavale jalgteele.
Kavandatava tegevuse piirkonda jääb veel Aruküla hiidrahn (Hellamaa kivi, KLO4000453), mis
jääb aga olemasolevast teest juba ~100m kaugusele.
Lähim II kategooria kaitsealuse liigi nahkhiirlase (KLO9100348) leiukoht jääb kavandatavast
tegevusest ~20 m kaugusele (vt joonis 4.2, foto 4.3) ning põhja-nahkhiire (KLO9116330) leiukoht
~170 m kaugusele. Vääriselupaiku projekti mõjupiirkonda ei jää (lähim, VEP nr.158096 asub
~400 m kaugusel lääne suunas). Kavandatavad tegevused ei asu ka rohevõrgustiku alal (ega
poolita seda).
Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi suuremat seisu- ega vooluveekogu.
Lähim vooluveekogu Aruküla peakraav (VEE1088700) jääb kavandatavast tegevusest ~530 m
kaugusele (vt joonis 4.3).
Projekteeritava tee läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteeme, millest lähimad on
olemasoleva tee äärde jääv ARUKÜLA (kood 4108870020190001) ja ~50 m kaugusele jääv
KURGLA, TTP-503 (kood 4109220020240003) (vt joonis 4.3).
Projekteeritava jalgtee lähedusse jääb mitmeid puurkaeve (vt joonis 4.3). Kahe puurkaevu
(PRK0005043 ja PRK0005044) sanitaarkaitsealad ulatuvad ka rekonstrueeritavale teele.
Projektiala algus asub kaitsmata põhjaveega alal ning ülejäänud osa nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal (vt joonis 4.4).
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 10
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad pärandkultuuri objektid. Aluskaart: Maa-
amet 2019
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Foto 4.1. Vaade (Aruküla asula suunas) uue projekteeritava jalg- ja jalgrattatee lõigule, mis jääb
pärandkultuuri objektile – Aruküla mõisa alleele. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.06.2019
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 12
keskkonnamõjude eelhinnang
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 13
keskkonnamõjude eelhinnang
Foto 4.2. Vaade projekteeritavalt jalg- ja jalgrattateelt looduskaitse aluse objekti – Aruküla
lehisepuiestee suunas. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.06.2019
Avalikus versioonis varjatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53. (1):
„I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.“
Foto 4.3. Vaade projekteeritavalt jalg- ja jalgrattateelt II kategooria kaitsealuse liigi leiukoha
suunas. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.06.2019
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 14
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 15
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 16
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 11304 Aruküla-
Kostivere km 0,0-2,609 lõigu projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel juba olemasoleva
liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma
projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse kergliiklejate turvalisust ning seetõttu
on projektil ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse
iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem (st,
teeprojektide puhul tavalisem) või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju
leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust,
mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke
koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Kehtiv Raasiku valla üldplaneering4 on pärit aastast 2005 ning selles ei ole käesoleva projekti
piirkonnas kergliiklusteed ette nähtud. Samas on tegemist on asulasisese lõiguga, mida Aruküla
ja teiste lähedalasuvate külade elanikud aktiivselt kasutavad, seega on kergliiklejate
liiklemistingimuste parandamine antud asukohas igati põhjendatud. Uue, koostatava
üldplaneeringuga5 on kogu projekteeritaval lõigul kergliiklustee ka ette nähtud.
Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele ning uusi alasid hõlmatakse
minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub.
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatavast jalgteest lähim looduskaitse alune objekt Aruküla
lehisepuiestee ~ 10 m kaugusele lõunasse ning sellele on moodustatud 30 m ulatuses
piiranguvöönd (vt joonis 4.2, ptk 4). Kuna jalgtee rajatakse lehispuiesteest teisele poole juba
olemasolevat sõiduteed ning sõidutee ei nihku kaitsealusele lehispuiesteele oluliselt lähemale, ei
ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist lehispuiesteele. Aga kuna projektiga
kavandatavad tegevused (nii olemasoleva sõidutee rekonstrueerimine kui ka kergliiklustee
rajamine) ulatuvad siiski lehispuiestee piiranguvööndisse, tuleb projekt kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
4
Kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 13.09.2005 otsusega nr 38
5
https://raasiku.kovtp.ee/koostatav-uldplaneering
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 17
keskkonnamõjude eelhinnang
Kaitstavatest üksikobjektidest jääb kavandatava tegevuse piirkonda veel Aruküla hiidrahn
(Hellamaa kivi, KLO4000453), aga see jääb olemasolevast teest juba ~100m kaugusele ja
ebasoodsa mõju kaasnemist sellele eeldada pole põhjust.
EELIS andmetel jääb II kategooria kaitsealuse liigi nahkhiirlase leiukoht kavandatavast
tegevusest ~20 m kaugusele ning põhja-nahkhiire leiukoht ~170 m kaugusele. 170m kaugusel
paiknevale elupaigale eeldatavalt mõju puudub, aga nimetatud lähem leiukoht jääb võrdlemisi
projekteeritava tee lähedale.
Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks
hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on vähestest
uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina suureneva ohuga,
sest teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb. Antud juhul asub projektiga ettenähtud
tegevus juba olemasoleval sõiduteel ning lisaks ei kavandata projektiga tegevusi, mis otseselt
tooks kaasa liiklustiheduse kasvu. Seega liikluse kui ohuteguri osas projektil oluline ebasoodne
mõju puudub.
Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud valgusreostust.
Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade
sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud
piirkondi. Kui tugev valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate sissepääsuavade lähedale, võib
see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaevaga nahkhiiri püüda saavad.
Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tuleb tee lähedal paikneva elupaiga
piirkonnas kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste
jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaikadeks olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja
hooneid.
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Registreeritud kultuurimälestisi riikliku registri andmete alusel projekti mõjupiirkonda ei jää
(lähimad asuvad projektialast lääne suunas ~1,3 km kaugusel) ning sellest tulenevalt ei ole
eeldada kultuurimälestisele ebasoodsa mõju kaasnemist.
Keskkonnaregistri andmetel jääb projekteeritava jalgtee (esimese osa) lähedusse (~35 m
kaugusel) pärandkultuuriline objekt „Aruküla mõis“, millest on säilinud alla 20%. Arvestades, et
jalgtee projekteeritakse olemasoleva tee äärde, ei ole põhjust eeldada, et see oluliselt antud
pärandkultuuri objekti mõjutaks.
Lisaks jääb projekteeritav jalgtee (~km 0,0-0,510) osaliselt pärandkultuuri objektile „Aruküla
mõisa allee“ (vt joonis 4.1, ptk 4). Pool sellest pärandkultuuri objektist on kaitse all ka vastavalt
looduskaitseseadusele (vt Aruküla lehisepuiestee ptk 5.2), aga maanteel 11304 asuv osa ei ole
otseselt riikliku kaitse alune objekt. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib
pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist
selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on.
Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all,
pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 6. Samas on
esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui
arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv
inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida allee likvideerimist ja kahjustamist.
6
Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 18
keskkonnamõjude eelhinnang
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Projekteeritava jalgtee lähedusse jääb mitmeid puurkaeve. Kõik registreeritud puurkaevud, koos
neile kehtestatud sanitaarkaitsealadega on esitatud peatükis 4, joonis 4.3. Kahe puurkaevu
(PRK0005043 ja PRK0005044) sanitaarkaitsealad ulatuvad ka rekonstrueeritavale teele.
Teetöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel ei ole võimalik vältida, sest tegemist on olemasoleva
õiguslikul alusel rajatud ehitisega (riigiteega). Sanitaarkaitsealal on Veeseaduse (VeeS) §151
lõike 2 punkti 5 kohaselt lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega
seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Projektiga
kavandatav tegevus (olemasoleva tee rekonstrueerimine), mis jääb olemasoleva ehitise (riigitee)
piiresse, liigitub sellise tegevuse hulka.
(Juhul, kui mõnel sanitaarkaitsealal tuleks teha töid väljaspool olemasolevat ehitist (n. tee
laiendamisel või nihkumisel), tuleks taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala
kaotamist või vähendamist (seda saab teha puurkaevu omanik). VeeS § 148 lõike 2 kohaselt ei
moodustata sanitaarkaitseala juhul kui kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee
tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde
ümber moodustatakse VeeS § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3
võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala
hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust.)
Projektiga vajadusel rajatakse/puhastatakse pikikraave ja ka muid veeviimareid pinnavee ära
juhtimiseks, lahendatakse sajuvee kanalisatsioon. Kuna liiklussagedus lõigul ei ole suur (2017.
aasta andmetel 1181 autot ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära
juhitava sajuvee tulemusena (vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele,
tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest
15 000 autot ööpäevas.7
Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete
alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist.
VeeS § 196 sätestatust tulenevalt tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga
tegevused. § 196 lõige 2 sätestab registreerimist vajavad veekeskkonnariskiga tegevused, mille
hulka kuulub tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval
veekogul või avalikul veekogul. Käesoleval juhul ei ole tee koosseisus avalikult kasutataval ega
avalikul veekogul asuvaid truupe, kuna projektialal paiknevad kraavid ei liigitu veekogude alla
VeeS § 3 mõistes. Seega ei ole käesoleval hetkel teadaoleva info valguses veekeskkonnariskiga
tegevuste registreerimine vajalik.
Projekteeritava tee läheduses paiknevad maaparandussüsteemi objektid, millest lähim asub kohe
olemasoleva tee kõrval (vt joonis 4.3). Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide
toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis
4.4, ptk 4), seetõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele.
Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui
7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 19
keskkonnamõjude eelhinnang
eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist
pinnasesse ja (põhja)vette.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatakse olemasoleva tee rekonstrueerimist ja jalgtee rajamist ning sellega ei
nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse
järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.
Pigem sõidutee uus kate võib mürateket vähendada.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.
Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal.
Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ka ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline
ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide
lahuseid).
5.7. VALGUSREOSTUS
Projekteeritavad uued jalgtee lõigud ~km 0,0-0,510 ja ~km 2,12-2,609 on ette nähtud ka
valgustada. Lisaks projekteeritakse jalgtee teevalgustus lõikudesse, kus see praegu puudub.
Et vältida valgusreostust ja sellest tulenevat ebasoodsat mõju, tuleb valgustuse projekteerimisel
tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades
valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist
vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka
optimaalse võimsusega.
Kindlasti peaks sellele tähelepanu pöörama eluhoonete läheduses ja ka lõigu algusosas,
(~km 0,0-0,510), kus tee läheduses paiknevad II kategooria kaitsealuste nahkhiirte leiukohad
(täpsemalt käsitletud ptk 5.2).
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 20
keskkonnamõjude eelhinnang
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha
tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning
üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba)
omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja
keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 21
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu projekti puhul pole vastavalt
KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole v ajalik. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Kuna kavandatav jalgtee (lõigu algusosas ~km 0,0-0,510) läbib looduskaitse
aluse Aruküla lehisepuiestee piiranguvööndit, tuleb projekt kooskõlastada
Keskkonnametiga.
◼ Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks
oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist.
◼ Puurkaevude sanitaarkaitsealade piires kavandatud tööde teostamine
projekteerida viisil, mis ei kahjusta puurkaevu veehaaret ega põhjusta vee
kvaliteedi halvenemist. Juhul, kui seda ei ole võimalik tagada (või kui teetööd
väljuvad selgelt olemasoleva tee piirest, n laienemine) , tuleb taotleda
Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist.
Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul,
kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla
kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse VeeS § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse
§ 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta
sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikus t veevõtust.
◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata
üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades
valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud
vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne.
Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
◼ Et vältida valgustuse ebasoodsat mõju nahkhiirtele, tule b tee lähedal paikneva
elupaiga piirkonnas (vt joonis 4.2) kasutada madala ma asetusega nõrku lampe,
mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte nahkhiirte elupaigaks
olevaid puude võrasid, eemalolevaid põõsaid ja hooneid.
◼ Projekteeritava tee vahetus läheduses paikneb maaparandussüsteemi objekt.
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb
kooskõlastada Põllumajandusametiga.
◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti
„Aruküla mõisa allee“ likvideerimist ja kahjustamist.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Teetööd puurkaevude sanitaarkaitsealadel teostada viisil, mis ei kahjusta
puurkaevu veehaaret ega põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Juhul, kui seda
ei ole võimalik tagada (või kui teetööd väljuvad selgelt olemasoleva tee piirest) ,
tuleb taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või
Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu 22
keskkonnamõjude eelhinnang
vähendamist. Vastavalt veeseaduse § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala
juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil
alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala . Ning vastavalt
sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala
ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegeli kust veevõtust.
◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti
„Aruküla mõisa allee“ likvideerimist ja kahjustamist.
◼ Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja
põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoi dmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m
kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidam iste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel
tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga ,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jää tmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed
tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti
on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni .
KORRALDUS
29.05.2020 nr 1-3/20/103
Tee ehitusloa andmine riigitee 11304 Aruküla–
Kostivere km 0,0-2,609 Aruküla lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 38 lg 1 ja § 101 lg 2 alusel algatas Maanteeamet tee ehitusloa
andmise menetluse riigitee 11304 Aruküla–Kostivere km 0,0-2,609 Aruküla lõigu
rekonstrueerimiseks.
1. ASJAOLUD
Maanteeamet andis 27.11.2019. a korraldusega nr 1-3/19/185 projekteerimistingimused riigitee
11304 Aruküla–Kostivere km 0,0-2,609 Aruküla lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks. Menetlusse kaasatud asutused ja isikud on toodud viidatud korralduses.
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11304 Aruküla–Kostivere km 0,0-2,609 paikneb
riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 65101:003:0351 ja 65101:002:0274) Raasiku vallas
Aruküla alevikus.
Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt tööle „Kõrvalmaantee 11304 Aruküla-Kostivere
km 0,0-2,609 lõigu rekonstrueerimine“ (Reaalprojekt OÜ töö nr 19039). Projekt on koostatud
vastavalt projekteerimistingimustele. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni
31.07.2020. a nähtavad lingilt https://pilv.mkm.ee/s/eREaftPtOmxLNoR.
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine Aruküla ristmiku (km 0,00) ja Laane
tee ristmiku (km 2,61) vahelises lõigus liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmiseks ning
katendi kandevõime parendamiseks. Projektiga kavandatakse tee muldkeha remont, uue
asfaltbetoonkattega katendi ehitamine, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete
äravoolusüsteemide korrastamine, jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse rajamine ning uute
liikluskorraldusvahendite paigaldamine.
2. MENETLUSE KÄIK
Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel
lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste
2
seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud
algatamata Maanteeameti 27.11.2019. a korraldusega nr 1-3/19/185 projekteerimistingimuste
andmisel. Selles menetluses küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele
vastuväiteid ei esitatud. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud
tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud
keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa
taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang,
asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud.
Eelhinnangus anti soovitus, et teetööd puurkaevude sanitaarkaitsealadel teostada viisil, mis ei
kahjusta puurkaevu veehaaret ega põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Riigiteega kattuvuses
olnud puurkaevude sanitaarkaitsealad on tänaseks muudetud hooldusaladeks, kattuvused
puuduvad. Teeprojektiga ei kavandata VeeS § 154 lõikes 5 nimetatud tegevusi, mis võivad
ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Eelhinnangus anti soovitus võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti „Aruküla mõisa allee“
likvideerimist ja kahjustamist. Selleks otsiti projekteerimise käigus erinevaid võimalusi. Allee
kahjustamise vähendamiseks jõuti lahenduseni, et sõidutee jääb maksimaalselt olemasolevasse
asukohta (ei nihku puudele lähemale) ning jalgratta- ja jalgtee kavandatakse vahetult sõidutee
serva äärekiviga lahendusena, ilma vaheribata ning minimaalse vajaliku laiusega. See tingib siiski
paarikümne alleepuu likvideerimise riigitee alusel maal, millest valdav osa on dendroloogilise
hinnangu põhjal väheväärtuslikud. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine toimub antud lõigus Raasiku
Vallavalitsuse initsiatiivil. Projekteeritud lahendusega on nõustunud erinevad osapooled.
Projektis on arvestatud teiste eelhinnangus toodud meetmetega ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõikele 7 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu
vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa
taotluse esemega ja arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis
või ehitamine puudutada.
Kavandatava ehitisega seonduvaid küsimusi on arutatud projekteerimistingimuste menetluses ning
selles väljendatud seisukohti on projekteerimisel arvestatud või põhjendatud arvestamata jätmist.
Projekteerimistingimused viidi läbi selge ja üheselt arusaadava riigitee plaanilahendusega, mida
ei ole ehitusprojekti koostamise käigus olulises määras muudetud, mistõttu puudub vajadus
täiendavaks arvamuse küsimiseks ehitusloa menetluses.
Muuhulgas selgitati projekteerimistingimuste menetluses piirinaabritele, et kitsa teemaa tõttu tuleb
nähtavuse parandamiseks eemaldada teemaal tee ääres kasvavaid puid ja hekke. Vastuväiteid ja
ettepanekuid projekteerimistingimuste menetluse käigus selleks ei esitatud. Valdavalt on teemaal
kasvavad hekid eemaldatud juba seoses 2019. aastal toimunud ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonitorustike rajamisega. Põhiprojekti lahenduse realiseerimiseks vajalike hekkide ja
üksikpuude eemaldamine riigitee aluselt maalt (katastriüksuselt) on kavandatud vastavalt
asendiplaanidel toodule.
Muuhulgas selgitati projekteerimistingimuste menetluses piirinaabritele, et teemaal paiknevad
piirdeaiad, mis takistavad tee remonti ja edasist hooldust, tuleb aedade omanikel kinnistu piirile
ümber tõsta enne ehitustööde algust, vastasel juhul likvideeritakse need tee remondi
käigus. Aedade omanikud ei esitanud selle kohta projekteerimistingimuste menetluses arvamusi
(v.a Sarapiku tee 12 kinnistu, kelle aed ei jää ette ega kuulu likvideerimisele) ega ole ka aedasid
3
ümber tõstnud. Teeprojekti alusel kuuluvad likvideerimisele Tallinn mnt 37a ja Tallinna mnt 40
kinnisasjadega piirneval teemaal asuvad võrkaiad. Omanikel on võimalik need enne ehitustööde
algust ise oma kinnisasjale ümber tõsta.
Eelprojektiga võrreldes on põhiprojektis täpsustunud bussipeatuste lahendus Aruküla mõisa
juures. Algselt oli mõisapargi juures kavandatud koolibusside peatumiseks teest paremale uus
bussitasku ning vasakpoolne peatus lahendatud olemasolevate sillutatud parkimiskohtade
piirkonda. Projekteerimise käigus leiti, et see bussipeatuste lahendus ei ole ohutu ning
liiklusohutuse kaalutlustel kavandati mõlema suuna peatused Tallina mnt 35a maaüksusele suletud
bussitaskuna. Jalakäijate teeületus on lahendatud künnisel ülekäigurajaga, mis on valgustatud.
Muudatus ei mõjuta piirnevaid kinnisasju, eramaadest täiendavat maavajadust ei ole. Suletud
taskuga peatus on kavandatud munitsipaalmaale, lahenduse on kooskõlastanud Raasiku
Vallavalitsus.
Tee ehitusloa aluseks oleva teeprojekti on kooskõlastanud Raasiku Vallavalitsus 13.02.2020, Maa-
amet 20.02.2020, Keskkonnaamet 28.02.2020, AS Eesti Raudtee 11.03.2020, Elektrilevi OÜ
04.02.2020, Raven OÜ 05.03.2020 ja Telia Eesti AS (kooskõlastus nr 33746002).
Põllumajandusamet teatas 26.02.2020, et projektis käsitletud maantee lõik ei ristu
maaparandusehitistega, millest tulenevalt puudub Põllumajandusametil õiguslik alus
kooskõlastuse väljastamiseks.
Teeprojekti elluviimiseks on vajalik äralõigete tegemine mitmest era- ja munitsipaalomandis
olevast katastriüksusest. Maanteeamet on kõikide äralõike vajadusega kinnisasjade puhul
võõrandamise menetluse praeguseks algatanud. Käesolev ehitusluba ei anna õigust ehitada
eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta.
Maanteeamet ei ole tuvastanud EhS § 44 kohaseid aluseid ehitusloa andmisest keeldumiseks ega
ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. Eelnevat
menetluskäiku kokku võttes on võimalik anda tee ehitusluba riigitee 11304 Aruküla-Kostivere km
0,0-2,609 lõigu rekonstrueerimiseks ehitamisega seotud ja projekteerimistingimuste menetlusse
kaasatud isikute õigusi või huve märkimisväärselt riivamata.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning
Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise
teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 11304 Aruküla–Kostivere km 0,0-2,609 lõigu
rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 11304 Aruküla–Kostivere km 0,0-2,609 Aruküla lõigu
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike
4
11 kohases korralduse lisaks 2 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning
üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile
ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti Põhja teehoiu
osakond.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele
ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Tee ehitusluba
Lisa 2. Keskkonnamõju eelhinnang
Maanteeameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 11304
Aruküla–Kostivere km 0,0-2,609
Aruküla lõigu rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
Lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1-3/20/103
Tee ehitusloa andmise kuupäev 29.05.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn
Ametniku nimi Andres Urm
Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna juhataja
1. Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1.1 Olemasoleva jalgratta- ja jalgtee katte taastamise ulatus lõigus PK 10+50 - 16+30 tuleb enne
ehitustööde alustamist täpsustada Raasiku Vallavalitsusega arvestades 13.02.2020 kooskõlastuses
viidatud nõuet katte taastamise ulatuse kohta ning vastavust Raasiku valla kaevetööde eeskirjale.
1.2 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks tuleb rakendada ehitustegevusel järgnevaid meetmeid:
a) Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,
et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada
töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja (põhja)vette.
b) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
c) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
2
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
d) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustades.
e) Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks
mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud
jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle
anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba)
omavatele ettevõtetele.
f) Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
g) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist
ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
2. Andmed tee kohta
Riigitee 11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609
3. Andmed tee ehitusprojekti kohta
3.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Reaalprojekt OÜ
3.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
3.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tallinna 45, 71008 Viljandi
3.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 433 6144
3.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
3.6 Tee ehitusprojekti nimetus Kõrvalmaantee 11304 Aruküla-Kostivere
km 0,0-2,609 lõigu rekonstrueerimine
3.7 Tee ehitusprojekti number 19039
(allkirjastatud digitaalselt)