Maanteeamet · 29. mai 2020
Sisu (failidest)
Asukoha skeem: Riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuv Võivaku-Aindu lõik
Km 36,565
Km 43,753
KORRALDUS
29.05.2020 nr 1-3/20/102
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49
Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753
asuva Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimise
ehitusprojekti koostamiseks
Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 49 Imavere–Viljandi–
Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km
36,565-43,753 asuv Võivaku–Aindu lõik asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Auksi, Võistre,
Tobraselja ja Aindu külas ning lühikeses lõigus ka Põhja-Sakala vallas Võivaku külas.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Viljandi valla üldplaneeringuga, milles menetluse
esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning
muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja
parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. MENETLUSE KÄIK
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele,
kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31
lõige 4 punkti 1 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
2
Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade
omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud
või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või et nad ei soovinud projekteerimistingimuste
eelnõu kohta arvamust avaldada.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti
põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a
määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“,
otsustab Maanteeamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-
43,753 asuva Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks
vastavalt korralduse lisale 1.
2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele.
3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Võivaku-Aindu lõigu projekteerimistingimused
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere–
Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimise
ehitusprojekti koostamiseks“
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu
lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Maanteeamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Andres Urm
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 54501:002:1460; 71501:001:0730; 71501:001:0013;
71501:002:0066
4.2.Koha-aadress: Viljandi maakond Viljandi vald (Võivaku, Auksi, Võistre,
Tobraselja ja Aindu külad)
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
katastriüksustest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev Tegemist on asulavälise lõiguga. Lõigul on 1970. aastal rajatud
olukord muskate. Riigitee on halvas seisukorras ja vajab
rekonstrueerimist. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
2019. aasta teeregistri andmetel on 4554 autot/ööpäevas,
millest raskeliiklust on 10%.
5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee
katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja
mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine
jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada
katendi kandevõimet.
Tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
5.1.3. Lubatud suurim 90 km/h
sõidukiirus
5.1.4. Projekteerimise rahuldav
lähtetase
5.1.5. Sõiduradade arv 2
5.1.6. Ristlõige 0,5+1,0+3,5+3,5+1,0+0,5m (sh asfaltkatte laius 9 m)
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“
5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike
rekonstrueerimine.
5.2.3. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.4. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt
mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projektiga näha ette bussipeatuste paigutuse vastavusse viimine
projekteerimisnormidega ja liiklusohutuse põhimõtetega (üksteise suhtes nihkes).
5.3.2. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonisele „ Avatud tasku“.
5.3.3. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate
ootepaviljonide ümbertõstmine.
5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (peenralaiendused, jalgteed,
teeületuskohad)
5.3.5. Koostöös Viljandi Vallavalitsuse ja Viljandimaa Ühistranspordikeskusega vaadata
projekteerimise ajal üle bussipeatuste asukohad, vajadused ja paiknemine ning teha
vajalikud muudatused. Kaaluda bussipeatuste juures täiendavalt laiemate teepeenarde
projekteerimist lähima teeotsani, et parandada liiklusohutust bussipeatustesse
liikumisel.
5.4.Kergliiklusteed – ei kavandata
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) – ei kavandata
5.6.Teevalgustus – ei kavandata
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava
tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km
36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamiseks“ lisas 3 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted “ ja “Riigiteede haljastustööde juhis“.
Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust
☐ Jalg-ja jalgrattatee vajaduse hindamine Ei kavandata
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Lisa. Riigitee 49 Võivaku-Aindu lõigu asukoha skeem
Koostas: Tiit Vunk, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas
nr
1 Muinsuskaitseamet Viljandi maakond, Viljandi vald, Võistre küla. Riigitee 49. Mälestis: Kalmistu reg-nr Otsus:
07.05.2020 kiri nr 13318. Riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva 1. Kanda arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd projekti asendiplaanile.
5.1-17.6/424-1 VõivakuAindu lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimused. Taotleja: 2. Projekti seletuskirja lisada info mälestiste kohta ning samuti tingimused ja juhised
Maanteeamet. ehitustegevuseks.
Alus: Võivaku-Aindu Seisukoht: 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks.
lõik asub 1. Rekonstrueeritav tee läbib arheoloogiamälestise Kalmistu reg-nr 13318 4. Projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ehitusloa menetluses.
arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Kanda sellekohane info nii projekti seletuskirja kui ka asendiplaanile.
"Kalmistu" (reg. nr. 2. Kuna teetööd toimuvad kalmistu kaitsevööndi perifeerses osas, ei ole arheoloogilised
13318) kaitsevööndis uuringud sellel lõigul esialgu nõutavad.
3. Arheoloogiamälestise lähedusest tingituna tuleb kaevetöödel väljaspool mälestise ja
selle kaitsevööndi ala siiski arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §
60) tuleb sellisel juhul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest
Muinsuskaitseametile.
Pärast projekti täiendamist palun saatke tagasi kooskõlastamiseks
2 Põllumajandusamet - Otsus:
Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 6 alusel Põllumajandusameti poolt
Alus: Projekteeritaval kooskõlastatuks.
lõigul on mitmeid
maaparandussüsteeme
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Keskkonnaamet Kavandatavad tööd ei ulatu kaitstavatele loodusobjektidele looduskaitseseaduse § 14 lg 1 Otsus:
14.05.2020 kiri nr kohaselt, mille tõttu puudub Keskkonnaametil õigus ja kohustus projekteerimistingimusi Võtta Keskkonnaameti poolt esitatud info teadmiseks ja arvestada sellega projekteerimisel.
6-2/20/7108-2 kooskõlastada.
/…/
Järgnev lõik kirjast on eemaldatud lähtuvalt AvTS §35 lg 1 p 8.
/…/
Kui projektiga kavandatakse truupide ehitamist, siis veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt
tuleb tegevus registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena, kui see toimub avalikult
kasutataval veekogul.
2 Viljandi Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus on tutvunud ja kooskõlastab projekteerimistingimuste andmise -
13.05.2020 kiri nr Viljandi vallas oleva Riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva
4-2/8-15-1 Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt esitatud
dokumentatsioonile.
1
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
3 MTÜ Viljandimaa - Otsus:
Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
4 Elektrilevi OÜ - Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
5 Eesti Lairiba Arenduse ELA SA haldus on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. Otsus:
Sihtasutus 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigule Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ning projekt
04.05.2020 e-kiri Auksi külla jääb ELA SA sidevõrgu objekt ELA087. kooskõlastada ELA SA haldusega.
Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ning hiljem
projekt kooskõlastada ELA SA haldusega.
6 Telia Eesti AS - Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Okasroosikese Lisatud joonis, kus on märgitud ära punase ovaaliga Selgitus/põhjendus:
71501:001:0067 ala. Võimalusel palun projekteerida sinna ristmikele Lisaradade projekteerimisel lähtutakse maanteede projekteerimise normidest, mille kohaselt
06.05.2020 peale-maha sõidud (kolm rida). Suure maantee nr 49 rajatakse lisarajad nendele ristmikele, kus seda nõuab läbilaskvus. Üldjuhul üksikutele
pealt maha keeramine seal äärmiselt ohtlik hetkel. mahasõitudele ja väiksematele ristmikele lisaradu ei rajata.
Teatud juhtudel rajatakse ristmikele vasakpöörde sooritamiseks vasakpöörde lisarada või
möödumislaiend. Ka nende rajamine sõltub liiklussagedusest ja on reguleeritud
projekteerimisnormidega ja projekteerimise juhendmaterjalidega.
Projekti koostamise käigus teostatakse liiklusuuringud, mille järel on võimalik otsustada
lisaradade ja möödumislaiendite projekteerimise vajadus.
Otsus:
Selgitada projekteerimise käigus liiklusuuringutega välja lisaradade ja möödumislaiendite
projekteerimise vajadus. Projekteerida lisarajad ja möödumislaiendid ristmikele, kus nende
rajamine on projekteerimisnormide kohaselt õigustatud ja põhjendatud.
Projekteerimise käigus kaaluda kahe ristmiku asemele ühe ühise ristmiku projekteerimist, kui
seeläbi tekib võimalus kahe ristmiku liiklus liita ja kui see aitab põhjendada ristmikule lisaraja
või möödumislaiendi projekteerimist.
2 Järvenurga Meie krunt seisab seal kasutult, kunagi me tahtsime vallalt saada ehitusluba et ehitada Selgitus/põhjendus:
71501:001:0078 pisike saun, aga tuli välja et enne kõike seda pidi maanteeametist saama loa et teha Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.4 kohaselt täiendavaid mahasõite projektiga ei
07.05.2020 krundile sissesõidutee. Sain maanteeametilt tookord ca 30 lk tingimusi mida kõike peab kavandata. Uute mahasõitude kavandamine erakinnistutele pole projekti eesmärgi
seal tegema. Lugesin seda mitu korda läbi ja see tundus äärmiselt keeruline. Seega minu saavutamiseks vajalik ning pole Maanteeameti kohustus.
ettepanek, teil on vaja nii ehk naa hoiustada kas rasketehnikat, vb soojakuid, vb Arvestades, et:
killustiku, vb kive, vb muud materjali jne ja pakun välja oma krundi, tingimusel et 1. Maanteeamet on soovitud asukohta (riigitee 24130 km 3,45) mahasõidu rajamisega
rajate selle sissesõidutee ise. Täidate kõik tingimused, teete vastava projekti ja mis seal nõustunud ja väljastanud tingimused selle projekteerimiseks;
veel vaja. Kuna krunt on tühi, siis pole mul oluline mis sealt pärast alles jääb, peaset 2. Võivaku-Aindu projektiga mahasõidu projekteerimine võimaldab mahasõidu lahendada
enam vähem oleks sirgeks lükatud. Seal midagi olulist ei kasva ja kunagi tuleb nii ehk selliselt, et see vastab kõikidele Maanteeameti poolt seatud nõuetele;
naa sinna peale vedada hulga täite materjali. Kui teil endal on vaja muldkehast lahti
2
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
saada, siis võib samuti kasutada minu krunti, võib seal tõsta seda maad kasvõi meetri 3. Mahasõit jääb Võivaku-Aindu projekti vahetusse lähedusse (sh alale, millele teostatakse
võrra või isegi rohkem. mahasõidu projekteerimiseks vajalikud geodeetilised uuringud), on mõistlik see mahasõit
lahendada Võivaku-Aindu projektiga.
Soovitud mahasõit asub ca 95 m kaugusel ristmikust, mistõttu on see Võivaku-Aindu projekti
töömahtudest eemal ja välja ehitatav eraldiseisvalt sõltumata Võivaku-Aindu lõigu
rekonstrueerimise ajast. Huvitatud osapoolel see mahasõit võimalik välja ehitada vabalt valitud
ajal pärast projekti valmimist.
Otsus:
Projekteerida Järvenurga kinnistule (71501:001:0078) mahasõit riigiteelt 24130 km 3,45
vastavalt Maanteeameti poolt seatud tingimustele. Mahasõit näidata projektis perspektiivsena
ja selle töömahtusid mitte lisada Võivaku-Aindu projekti koosseisu.
3 Kõrtsi Üks oluline mõte tekkis Võistre külla pöörde tegemisega (Viljandi poolt suunaga Selgitus/põhjendus:
71501:001:0271 Tallinna) poole. Teekate, kas või teepeenar võiks olla selles kohas veidikene laiem või Lisaradade projekteerimisel lähtutakse maanteede projekteerimise normidest, mille kohaselt
71501:001:0272 teemärgistega tähistatud selliselt, et mahuks vasakpööret linna poolt tulles ohutult rajatakse lisarajad nendele ristmikele, kus seda nõuab läbilaskvus. Üldjuhul üksikutele
08.05.2020 tegema. Kui mitte igal aastal, siis üle aasta on küll seal avarii ja just sel samal põhjusel. mahasõitudele ja väiksematele ristmikele lisaradu ei rajata.
Isegi kui vasakule pöörde sooritaja annab Võistre bussipeatuse juures aegsasti märku Teatud juhtudel rajatakse ristmikele vasakpöörde sooritamiseks vasakpöörde lisarada või
suunaga oma kavatsusest pöörata vasakule, siis teine auto kolonnis näeb, kolmas või möödumislaiend. Ka nende rajamine sõltub liiklussagedusest ja on reguleeritud
neljas sõidab kõikidest üle ja mööda - vasakult või paremalt. Seal peaks olema natukene projekteerimisnormidega ja projekteerimise juhendmaterjalidega.
rohkem ruumi või teekattemärgis selline, et võimaldaks pööret ohutult teha kõigi jaoks.
Klassikaline näide: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-viljandi- Projekti koostamise käigus teostatakse liiklusuuringud, mille järel on võimalik otsustada
vallas-porkasid-kokku-kolm-soiduautot?id=88056703 lisaradade ja möödumislaiendite projekteerimise vajadus.
Mainin ära, et ka aastal 2006 ei tehtud igast mõlkimisest ja avariist veel uudisenupukest
või lugu. Neid on seal olnud minu eluea jooksul palju. Ilmselt pole kõiki fikseeritudki, Kohalikele teedele katete ehitamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja see tegevus ei
kuna talvel väljasõitmisi ja hangesõitmisi tänu sellele samale ebasoodsale sõltu Võivaku-Aindu projekti realiseerimisest. Ehitusaegu on võimalik ühildada, kuid seda ei
vasakpöördele on ette tulnud ikka ja jälle. määrata teeprojektiga.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/liiklus/fotod-erakordne-vedamine-noori-tais-
auto-keeras-ule-katuse-koik-jaid-terveks?id=85136163 Otsus:
Selgitada projekteerimise käigus liiklusuuringutega välja lisaradade ja möödumislaiendite
Minu suur ettepanek on, et antud rekonstrueerimise käigus tehtaks korda ka projekteerimise vajadus. Projekteerida lisarajad ja möödumislaiendid ristmikele, kus nende
Okasroosikese tee liitumine Tallinna maanteega mõne meetri ulatuses Võistre küla rajamine on projekteerimisnormide kohaselt õigustatud ja põhjendatud.
kõige olulisem tee - Järvekalda tee või Okasroosikese tee esimene liitumise osa Viljandi
poolt vaadates ehk Aiku Puhkeala liiklusmärgi juurest kuni silikaat abihooneni Projekteerimise käigus kaaluda kahe ristmiku asemele ühe ühise ristmiku projekteerimist, kui
(kaasaarvatud). Viimaselt kulgeb kogu küla liiklus linna, tööle, kooli, koju. seeläbi tekib võimalus kahe ristmiku liiklus liita ja kui see aitab põhjendada ristmikule lisaraja
või möödumislaiendi projekteerimist.
Antud teed Viljandi vald küll eelmisel aastal kruusateest kõva kattega teeks pindas
KUID see pidas vastu täpselt ühe aasta ning täna on augud täpselt samade kohtade peal Kohalikele teedele katete ehitamist Võivaku-Aindu projektis mitte lahendada.
- sõit maanteele on väga raskendatud, kuna liiklus on maanteel tihe ning kiiresti ju
löökaukudest läbi sõita ei saa ei peale ega maha - siin on suur liiklusohu koht.
See probleem vajab kindlasti tähelepanu. Märkisin ära ka kaardile antud kohe ja täpse
riba, kus täna asub probleemne lõik ning mida Võistre küla elanikud näeksid seda
vajalikuna Tallinna maantee rekonstrueerimise protsessi jooksul korda teha.
3
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Kui see mõni meetrit teejuppi on Maanteeameti arvates
valla rida, siis ma väga palun Teid, palun kaasake antud
lõikudeks rahastusse või osalusse ka Viljandi vald, et
liitumine teega saaks rekonstrueerides ühe korraga
tehtud - nii peab tee ka vastu ja saab maha kvaliteetselt.
Lipp-lipi peal, lapp-lapi peal kvaliteeti teame me kõik.
Tähtis on, et ettepanek saaks kirja ning probleem leiaks
külaelanike jaoks lahenduse.
Kas ja mil määral need minu välja toodud ettepanekud
on realiseeritavad?
Muus osas kinnitan, et olen kirja kätte saanud ja
toetame plaani igati.
Lisaküsimuste korral pöörduge julgesti, oleme
koostööle ja tagasisidele avatud.
4 Põllumäe Pikendada Põllumäe 71501:002:0389 kinnistuga piirnev möödasõidukeeluala kuni Selgitus/põhjendus:
71501:002:0389 „Kile” katastriüksuseni 71501:002:0753. Hetkeseisuga on Viljandi poolt tulles ja Möödasõidukeelu piirangud vaadatakse terviklikult projektiga üle ja see sõltub muuhulgas ka
vasakpööret nõudvad mahasõidud äärmiselt ohtlikud, sest möödasõidukeeluala lõppeb uuest projektlahendusest (näiteks tee pikiprofiil ja ristmike asukohad) ja ümbritsevast
Oru enne mahasõite ära ning inimesed alustavad koheselt möödasõite, samas kui eesolevad situatsioonist. Juhul kui piirangu kehtestamine on õigustatud ja vajalik, siis see
71501:002:1320 autod sooritavad või hakkavad sooritama vaskpöördeid. On olnud ka avariisid. projekteeritakse. Möödasõidukeelualade määramisel juhindutakse projekteerimise normidest
11.05.2020 ning erinevatest standarditest ja juhendmaterjalidest.
Liigsetest piirangutest on soovitatav hoiduda, sest liikleja ei pruugi piirangu vajadusest aru
saada ning möödasõite hakatakse sooritama ka kohtades kus möödasõit on keelatud, kuid
tingimused möödumiseks on tagatud. See võib põhjustada täiendavat valestimõistmist ja
liiklusohtu.
Otsus:
Möödasõidukeelupiirangute vajadus selgitada välja ja nende projekteerimine otsustada
projekteerimise käigus.
5 Uue-Tobra 1) Palun rekonstrueerimise käigus asfalteerida teepeenrad laiemalt (1m) et jalgsi (nt. Selgitus/põhjendus:
71501:002:1240 bussipeale, eriti talvel ja pimedas) või jalgrattaga liikudes oleks teepeenaral liikumine 1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.1.6 kohaselt tuleb projekteerida 1 m laiused
13.05.2020 ohutu. Praegu tee servas liikuda on väga ohtlik (suurel kiirusel liikuvad kauba veokid) asfaltkattega teepeenrad ning punkti 5.3.4 kohaselt tuleb lahendada jalakäijate juurdepääsud
kuna teepeenar on kitsas ja ebatasane. bussipeatustesse. Seega projekteerimistingimused juba arvestavad esitatud ettepanekuga.
2) Palun välja ehitada ja asfalteerida Uue-Tobra talu, Tobraselja teeots kuni 2. Projektiga rekonstrueeritakse riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia ja Tobra tee (kohalik
(kaasaarvatud) Uue-Tobra talu tagumise/alumise sissesõiduni (parem kui veel tee nr 7150015) ristmik ulatuses, mis on vajalik kõrguslikult kokku viimiseks ja ohutuse
pikemalt) kuna selle teelõiku liiklus on suhteliselt tihe, teed läbivad igapäevaselt suured tagamiseks. Kohaliku tee asfalteerimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes on selle tee
põllumajandusmasinad ja tee olukord seetõttu väga halb. Lisaks on suvel omanik.
liiklustiheduse tõttu väga häiriv teetolm.
Otsus:
Tänan ette võimaluse eest arvestada meie ettepanekutega! 1. Kaaluda bussipeatuste juures täiendavalt laiemate teepeenarde projekteerimist lähima
teeotsani, et parandada liiklusohutust bussipeatustesse liikumisel.
3. Kohalikele teedele katete ehitamist Võivaku-Aindu projektis mitte lahendada.
4
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
6 Oja Soovin teha ettepanekuid maantee turvalisuse parandamiseks. Selgitus/põhjendus:
71501:002:0980 1. Küngaste asukohad sõltuvad suuresti maapinna reljeefist ja kalletest, mistõttu võib
18.05.2020 Lühikirjeldus: nähtavuse tagamine ilma suuremahuliste ehitustöödeta olla raskendatud.
Oja talu territooriumil on ettevõtted Oja Puit OÜ ja Meilestom OÜ. Oja Puidus töötab
38 töötajat. Aastas töödeldakse ca 26 000 m3 puitu. 2. Lisaradade projekteerimisel lähtutakse maanteede projekteerimise normidest, mille kohaselt
2019 käis Oja Puidus 1100 raskeveokit. Ehk 1100 mahapööret+ 1100 maanteele pööret. rajatakse lisarajad nendele ristmikele, kus seda nõuab läbilaskvus. Üldjuhul üksikutele
Töötajate sõiduautode arv on 20, mis teeb tööpäeval kokku 20 mahapööret + 20 mahasõitudele ja väiksematele ristmikele lisaradu ei rajata.
maanteele pööret. Teatud juhtudel rajatakse ristmikele vasakpöörde sooritamiseks vasakpöörde lisarada või
Meilestom OÜ põhitegevus on puitmaterjali jaemüük. Klientide arv päevas on möödumislaiend. Ka nende rajamine sõltub liiklussagedusest ja on reguleeritud
hooajaline. Kevad-suvel ca 15- 20 klienti päevas . Sügis talvel ca 10-15 klienti päevas. projekteerimisnormidega ja projekteerimise juhendmaterjalidega.
Veel infoks: Parempöörde aeglustusraja ehitamine ristmikule, kus seda kasutavad valdavalt veoautod, on
2017 aasta oktoobris juhtus Oja Puidu töötajaga mahasõidu teeotsal avarii. Töötaja väga ohtlik, sest aeglustusrajal sõitev veoauto varjab ristmikul nähtavust. Kui veoauto varjus
soovis Viljandi poolt tulles teha vasakpööret. Imavere poolt tuli auto . Töötaja peatus peateel sõidab auto ja ristmikul pöörde sooritaja eeldab, et kuna veoauto sooritab pööret, siis
keset maanteed vasakpöörde ootele. Vahetult enne seda asuvad liiklusmärgid, 70 km ja on võimalus ristmikule välja sõita, siis võib see olukord põhjustada õnnetuse. Sellised
möödasõidu keeld. Tema järel sõitnud väikebuss ei märganud eessõitja suunatuld ja õnnetused on erinevatel ristmikel varasemalt juhtunud ja on valdavalt väga raskete
sõitis talle tagant otsa. Avarii tulemusel saadud vigastuste tõttu on töötaja praeguseks tagajärgedega.
osalise töövõimega ja ei tööta enam Oja Puidus. Avariisid on juhtunud meie ristmikul
korduvalt . Projekti koostamise käigus teostatakse liiklusuuringud, mille järel on võimalik otsustada
Mõned aastad tagasi oli avarii postiautoga, sest Karula poolt tulles oli vihm kruusa ära lisaradade ja möödumislaiendite projekteerimise vajadus.
uhtunud ja postiauto ei suutnud korraga manöövrit kiiresti sooritada, mille tõttu peateel
sõitja ei suutnud otsasõitu vältida. Kuna ristmikud projektiga üldjuhul rekonstrueeritakse ja viiakse projekteeritava teega sujuvalt
Kümmekond aastat tagasi toimus meie ristmikul avarii Norra matemaatikaprofessorist kokku, siis on võimalik parandada ka kõnealuse tee pealesõidunurka
turistiga, kes sooritas vasakpööret ja Tallinna suunalt liikleja ei suutnud otsasõitu
vältida. 3. Kuna ristmikud projektiga üldjuhul rekonstrueeritakse ja viiakse projekteeritava teega
Oleme elanud Oja talus 1981 st aastast. Selle aja jooksul on toimunud igal aastal meie sujuvalt kokku, siis on võimalik parandada ka kõnealuse tee pealesõidukallet.
lõigul paar avariid nii päevasel kui ka öisel ajal. Kellega on õnnestunud suhelda, on
väitnud, et tee on olnud sirge ja üksluine, kohe peaks jõudma linna ja väsimus on teinud Lisaradade projekteerimisel lähtutakse maanteede projekteerimise normidest, mille kohaselt
oma töö. Peale metallist teepiirete paigaldamist pole toimunud raskete vigastustega rajatakse lisarajad nendele ristmikele, kus seda nõuab läbilaskvus. Üldjuhul üksikutele
õnnetusi, aga enne seda toimus mitmeid maanteetammist, milline on kohati ka 10 m mahasõitudele ja väiksematele ristmikele lisaradu ei rajata.
kõrge, allasõite mõlemal suunal. Üks algaja juht suutis aga sõita Tallinna suunalt
laugelt alla meie teetruupi ja sai raskelt viga 4. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.4 kohaselt tuleb lahendada jalakäijate
Teetruubi kohas on toimunud ka teetammi läbivajumine, millest annab tunnistust ka juurdepääsud bussipeatustesse.
rekkade tõstetavate sildade rehvide poolt tekitatavad “maandumisjäljed”
Otsus:
Ettepanekud: 1. Projektiga kontrollida üle Oja talu ristmiku nähtavused ja kui nõuetekohased nähtavused
1/ Oja talu ristmikust Imavere poole jääv küngas on liiga järsu tipuga. See piirab pole tagatud, siis võimalusel parandada olukorda pikiprofiili muutmisega (mõistlikus mahus).
turvalist nähtavuskaugust nii Oja Puidust väljakeeravatel raskeveoki juhtidel kui
Viljandi poolelt tulevate sõidukite Oja Puitu keerajatel. 2. Selgitada projekteerimise käigus liiklusuuringutega välja lisaradade ja möödumislaiendite
Ettepanek: vähendada künka kõrgust, millega pikendada liikluses osalejate vaatevälja projekteerimise vajadus. Projekteerida lisarajad ja möödumislaiendid ristmikele, kus nende
2/ Raskeveokitel ei ole turvaline teha maanteelt mahapööret Oja Puitu kuna puudub rajamine on projekteerimisnormide kohaselt õigustatud ja põhjendatud.
aeglustusrada ning samuti on mahapööre järsu nurgaga ning kitsas, mis sunnib veokeid
kiirust vähendama peaaegu nullini enne manatee sõidurajalt maha pööramist. See Kaaluda projektiga Oja talu ristmiku viimist rohkem täisnurga alla.
muudab veoki taga liiklejate manöövrid ohtlikuks.
Ettepanek: ehitada välja aeglustusrada nii Viljandi- kui ka Imavere poolelt saabuvatele 3. Selgitada projekteerimise käigus liiklusuuringutega välja lisaradade projekteerimise
sõidukitele ning laiendada ristmikuala vajadus. Projekteerida lisarajad ristmikele, kus nende rajamine on projekteerimisnormide
3/ Raskeveokitel ei ole täna Oja talust turvaline maanteele tagasi pöörata, kuna kohaselt õigustatud ja põhjendatud.
mahapööre on kitsas ning maanteele pööre toimub kallakul vastumäge. Lisaks puudub
maanteel eraldi kiirendusrada. Kaaluda projektiga Oja talu ristmiku pealesõidukallete laugemaks muutmist.
5
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Ettepanek: vähendada ristmiku kallakuid maanteega samatasandiliseks ning ehitada 4. Kaaluda bussipeatuste juures täiendavalt laiemate teepeenarde projekteerimist lähima
maanteele kiirendusrada või piisavalt sõiduraja laiust teeotsani, et parandada liiklusohutust bussipeatustesse liikumisel.
4/ Paljud Oja Puidu töölised kasutavad tööl käimiseks ühistransporti ning paljud on
väljendanud valmisolekut kasutama hakata juhul kui bussipeatus oleks lähemal Täiendada projekteerimistingimuste eelnõu peatükki 5.3 järgmiselt:
töökohale ning bussipeatuse jalgsiühendus töökohta oleks turvaline. Täna kasutatakse Koostöös Viljandi Vallavalitsuse ja Viljandimaa Ühistranspordikeskusega vaadata
maanteeäärt tööle jõudmiseks, mis talvisel ajal on läbimatu ning pole turvaline. projekteerimise ajal üle bussipeatuste asukohad, vajadused ja paiknemine ning teha vajalikud
Ettepanek: vaadata üle lähikonnas asuvate bussipeatuste asukohad ning võimalusel muudatused.
nihutada/tekitada peatus Oja Puitu viiva ristmiku vahetuslähedusse. Alternatiivina
ehitada jalakäijatele turvaline tee bussipeatusest Oja Puidu ristmikuni.
7 Karjamaa Soovime, et mõlemale kinnistule jäävad maanteelt 49 sissesõidud. Kui planeerite Selgitus/põhjendus:
54502:001:0066 54402:001:0067 tee laiendamise kinnistule 54502:001:0067 siis võimalusel säilitada Mahasõidud jäävad projekti töömahtude algusest ca 75 m Imavere poole.
54502:001:0552 kasvavad puud. Võimalusel säilitada teealune truup mis ühendab kahte kinnistut. Üldjuhul vanade ja halvas seisukorras truupide asemele projekteeritakse uued.
19.05.2020
Otsus:
Säilitada Karjamaa kinnistute mahasõidud riigiteelt 49. Võimalusel säilitada kasvavad puud.
Kui riigitee alune truup on halvas seisukorras, siis projekteerida selle asemele uus truup.
8 Karjahansu 1. Kas oleks võimalik Kile bussipeatust lähemale maja suhtes tuua. Sellepärast et kolm Selgitus/põhjendus:
71501:002:0531 last käivad koolis bussiga ja neil ohtlik nii pikka maad käia. 1. Hajaasustuse puhul on tavapärane, et osadel elanikel puudub lühike tee lähimasse
20.05.2020 bussipeatusesse. Siiski tee rekonstrueerimise käigus on võimalik bussipeatuste asukohad üle
2. Kas oleks võimalik maanteele ja maja vahele müratõkke sein ehitada kuna liiklus vaadata ja vajaduse korral korrigeerida. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.1.6 kohaselt
koormus ja müra järjest suurenevad ja segavad normaalset elu. tuleb projekteerida 1 m laiused asfaltkattega teepeenrad, mis muudavad jalgsi käimise
bussipeatustesse ohutumaks.
3. Maja taha põllule saaks jätta teelt mahasõidu tee, et seda kasutaksin mina ja naaber
põllule minekuks ja tulekuks. 2. Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta jooksul
on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes,
mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-
ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida ).
Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle
kolme miljoni sõiduki aastas 2014. aasta põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra
vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-
2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse
järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee 49 Imavere-Viljandi-
Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu liiklussagedus 2019. a on 4554
sõidukit ööpäevas ja tulenevalt sellest müratõkkeid ei rajata.
3. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.4 kohaselt tuleb näha projektiga ette
olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendusele ning uusi mahasõite
mitte kavandada.
Juhul kui on tegemist olemasoleva mahasõiduga ja see on kinnistule pääsemiseks vajalik, siis
see remonditakse.
Otsus:
1. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõu peatükki 5.3 järgmiselt:
Koostöös Viljandi Vallavalitsuse ja Viljandimaa Ühistranspordikeskusega vaadata
projekteerimise ajal üle bussipeatuste asukohad, vajadused ja paiknemine ning teha vajalikud
muudatused.
2. Müratõket mitte projekteerida.
3. Mahasõitude lahendused täpsustada projekteerimise käigus.
6
Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku-Aindu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
3.1.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus tunnus tunnus tunnus
Uue-Tori 54502:001:0043 Kalama 71501:001:0104 Auksisoo 71501:001:0094 Suur-Kile 89801:001:0581
Kingu 71501:001:0570 Kalda 71501:001:0350 Auksipõllu 71501:001:0093 Uus-Kile 71501:002:0661
Auksi 71501:001:0043 Matsoni 71501:001:0066 Auksi-Kooli 71501:001:0117 Kile 71501:002:0752
Järvesilma 71501:001:0109 Pärli 71501:001:0065 Gagarini 71501:001:0024 Kile 71501:002:0751
Ranna 71501:001:0600 Raali 71501:001:0036 Lapi 71501:001:0031 Palvemäe 71501:002:1100
Lapiveski 89801:001:0526 Kruusa 71501:001:0037 Toome 71501:001:0311 Mäe-Selja 71501:002:0016
Lapi 71501:001:0032 Löövi 71501:001:0342 Uue-Kolga 71501:001:0530 Tobra 71501:002:1431
Toome 71501:001:0240 Põhja-Kile 71501:001:0282 Uue-Kalama 71501:001:0580 Kingumetsa 71501:002:0338
Toome 71501:001:0312 Vana-Kile 71501:002:0652 Löövi 71501:001:0046 Kingu 71501:002:0438
Kolga 71501:001:0114 Kile 71501:002:0753 Tehumardi 71501:001:0047 Indreku 71501:002:0439
Kolgametsa 71501:001:0115 Mäe-Selja 71501:002:0015 Mägrasaare 71501:001:0150
Kolga-Allika 71501:004:0480 Tobra 71501:002:1432 Põhja-Kile 71501:001:0281
Allika 71501:001:0490 Auksi 71501:001:0090 Lõuna-Kile 89801:001:0584
7