Vastavalt jaotuskavale
Meie 28.05.2020 nr 14-6/20/2351
Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu kohta
Keskkonnaministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu geoloogilise uuringu
loa andmisele nõusoleku andmiseks Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis.
Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse
üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja
taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa
andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt nimetatud sättest ei ole
võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsusüksus ei ole loa
andmisega nõus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks
Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis, kaaludes kohaliku kogukonna huve
võrdluses maavara uurimise riiklike huvidega. Sellest tulenevalt on korralduse eelnõus leidnud pikemat
käsitlust Jõelähtme Vallavolikogu 24. augusti 2018. a seisukoht nr 10-5/2393-3, millega vallavolikogu ei
nõustunud geoloogilise uuringu loa andmisega. Teiselt poolt on käsitletud riigi huvi lähtuvalt maavarade
uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast
kasutamisest.
Keskkonnaministeerium esitab Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja
seletuskirja nõusoleku kohta geoloogilise uuringu loa andmiseks Paekivitoodete tehase osaühingule
Maardu III uuringuruumis. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja
kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu,
2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
Harry Kuivkaev, 626 2964
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU 26.05.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea XX.XX.XXXX nr XX
Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13.04.2018 kirjaga nr 1-8/30-19 esitas Paekivitoodete tehase osaühing (registrikood 10022037)
Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Maardu III uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.
Maardu III uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas riigile
kuuluvatel kinnistutel Viimsi metskond 72 (kinnistu nr: 16447550, katastritunnusega
24504:003:0053) ja Pruuli (kinnistu nr 16447550, katastritunnusega 24504:003:0149) ning
kinnistul Viimsi metskond 73 (kinnistu nr: 13990750, katastritunnusega 24504:003:0054).
Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise
Keskus. Maardu III uuringuruumi teenindusala pindala on 156,44 ha.
Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on lubjakivi tarbevaru uuring, mille käigus
rajatakse kuni 40 puurauku ja 75 uuringukaeveõõnt (sh 15 kaevandit ja 60 turba
sondeerimispunkti) sügavusega kuni 35 meetrit. Uuringuluba taotletakse neljaks aastaks ning
uuringute teostajaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437).
20.04.2018 e-kirjaga edastas OÜ Inseneribüroo STEIGER täiendavaid taotlusmaterjale –
Põllumajandusameti 19.04.2018 kirja nr 14.2.-1/9192-1, millega kooskõlastati Maardu III
uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimine tingimusel, et uuringute teostamisel tagatakse
maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse nõuetele.
20.04.2018 avaldas Keskkonnaamet maapõueseaduse (MaaPS) § 30 lg 1 ja 2 alusel uuringuloa
taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse kohta
ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid esitas Jõelähtme
Vallavalitsus ning Maanteeamet.
20.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-7 teavitas Keskkonnaamet taotluse menetlusse võtmisest
Paekivitoodete tehase osaühingut, Jõelähtme Vallavalitsust, Maa-ametit, Maanteeametit,
Riigimetsa Majandamise Keskust ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute
omanikke.
1
20.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-8 edastas Keskkonnaamet uuringuloa taotluse Riigimetsa
Majandamise Keskusele.
23.04.2018 kirjaga nr 15-5/18/19492-2 kooskõlastas Maanteeamet Maardu III uuringuruumi
geoloogilise uuringuloa taotluse ning palus enda kaasamist uuringuloa taotluse menetlusse.
10.05.2018 kirjaga nr 10-5/1249-1 saatis Jõelähtme Vallavalitsus seisukoha Maardu III
uuringuruumi uuringloa taotluse menetlusse võtmisele, mille kohaselt Jõelähtme Vallavalitsus
ei toeta uuringuloa andmist. Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta on käsitletud loa andmise
eelnõus.
12.06.2018 kirjaga nr 13-1/18/2872-2 andis Keskkonnaministeerium Maardu III uuringuruumi
ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate kinnisasjade
(katastritunnused 24504:003:0053, 24504:003:0054, 24504:003:0149) kasutamiseks järgmistel
tingimustel:
1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida-
Harjumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;
2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa
majandajat, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks
töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise
lepingu.
Keskkonnaamet on loa andmise otsuse eelnõus tingimustega arvestamist põhjendanud.
02.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-13 saatis Keskkonnaamet MaaPS § 27 lg 7 alusel
uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu ning samuti keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu Jõelähtme Vallavalitsusele arvamuse
avaldamiseks.
11.07.2018 kirjaga nr 10-5/2405-2 taotles Jõelähtme Vallavalitsus Maardu III uuringuruumi
uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu ning keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamuse avaldamise tähtaja pikendamist kuni
28.08.2018.
12.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-15 nõustus Keskkonnaamet arvamuse avaldamise tähtaja
pikendamisega ning palus esitada arvamus hiljemalt 28.08.2018.
12.07.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-16 pikendas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise
algatamise või mittealgatamise otsuse tegemise tähtaega kuni 07.09.2018.
24.08.2018 kirjaga nr 10-5/2393-3 saatis Jõelähtme Vallavolikogu Keskkonnametile seisukoha,
mille kohaselt Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega.
24.08.2018 saatis Vandjala külavanem Tiia Välk e-kirja „Vastuväited ja ettepanekud Maardu V
geoloogilise uuringuala uuringulubade taotlustele“ (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 27.08.2018 numbriga 12-2/18/10627-9), milles paluti antud
seisukohta arvestada lisaks Maardu III uuringuloa taotluste juures. Pöördumises on
kokkuvõtlikult välja toodud, et Jõelähtme vald ei vaja uusi „kaevandusi“ ning seetõttu ei ole
vaja teha ka geoloogilisi uuringuid; soovitakse elada puhtas ja looduslikus keskkonnas, mitte
„kaevanduste“ poolt rikutud alal.
2
05.09.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-19 teavitas Keskkonnaamet Paekivitoodete tehase
osaühingut Jõelähtme Vallavolikogu seisukohast ning küsis Paekivitoodete tehase osaühingu
seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse ning menetluse edasise käigu kohta.
07.09.2018 kirjaga nr 1-8/51-38 tegi Paekivitoodete tehase osaühing Keskkonnaametile
ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lg 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt.
19.09.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-21 pöördus Keskkonnaamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks
uuringuloa menetluses.
19.09.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-22 teavitas Keskkonnaamet Jõelähtme Vallavolikogu, et
on palunud MKM seisukohta uuringuloa taotlusele ning et menetlus jätkub pärast selle
laekumist Keskkonnaametile.
20.09.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-23 vastas Keskkonnaamet Vandjala külavanemale Tiia
Välkile, et Keskkonnaamet jätkab uuringuloa menetlemist kuni loa andmisest keeldumise aluste
ilmnemiseni ning kui esineb vähemalt üks MaaPS § 35 toodud uuringuloa andmisest
keeldumise alus, koostab Keskkonnaamet loa andmisest keeldumise eelnõu ja lõpetab taotluse
menetlemise.
31.10.2018 kirjaga nr 17-1/18-0148/9216 asus MKM seisukohale, et uuringuloa andmine on
riigi huvist lähtudes põhjendatud.
09.11.2018 kirjaga nr 12-2/18/5288-25 pöördus Keskkonnaamet MaaPS § 35 lg 4 alusel
keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks uuringuloa taotluse menetluses.
10.12.2018 kirjaga nr 14-5/18/7392-2 asus keskkonnaminister seisukohale, et uuringuloa
andmine on riigi huvist lähtudes põhjendatud.
04.04.2019 kirjaga nr 12-2/19/308 pikendas Keskkonnaamet Paekivitoodete tehase osaühingu
poolt esitatud Maardu III uuringuloa taotluse menetluse ja keskkonnamõju hindamise
algatamise või mittealgatamise otsuse tegemise tähtaega kuni Vabariigi Valitsuse arvamuse
saamisest geoloogilise uuringu loa andmiseks või andmisest keeldumiseks ettenähtud
menetlustoimingute lõpetamiseni.
ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse
üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul
taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks
nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
MaaPS § 35 lg 3 alusel loa andmiseks peab riigi huvi uuringuloa andmiseks üle kaaluma
kohaliku omavalitsuse huvi loa andmisest keeldumiseks. Seetõttu on vajalik kohaliku
omavalitsuse üksusel nõusoleku andmisest keeldumisel põhjendada, millised on need
omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks
olema võimalik teha geoloogilist uuringut.
3
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 järgi otsustab õigusaktiga kohaliku
omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud
küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada
valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule,
ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
Jõelähtme Vallavalitsus toob 01.07.2018 kirjas välja, et vallavolikogu ei ole delegeerinud
uuringuloa ega kaevandamisloa taotluste osas arvamuse andmist vallavalitsusele. Seetõttu ei
käsitle Vabariigi Valitsus Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2018 seisukohta arvamusena MaaPS
§ 27 lg 7 tähenduses. 24.08.2018 on Jõelähtme Vallavolikogu andnud seisukoha, mille kohaselt
Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega.
Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 kirja kohaselt ei toeta Jõelähtme Vallavolikogu
uuringuloa andmist, sest uuringuloa taotlus on esitatud eesmärgiga kaevandada tulevikus
Maardu III uuringuruumis ehituslubjakivi. Paekivitoodete tehase osaühingu uuringuloa taotlust
hindab Jõelähtme Vallavolikogu seetõttu koosmõjus hilisema võimaliku kaevandamisloa
andmisega Maardu III uuringuruumis kaevandamiseks. Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul ei
ole uuringuloa andmine koosmõjus hilisema võimaliku kaevandamisloa andmisega kooskõlas
Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidega ning seda kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
1. MaaPS § 17 lg 4 kohaselt võib geoloogilise uuringu loa alusel hüdrogeoloogilisi töid teha
isik, kellel on veeseaduse § 12 lg 3 p-de 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba, kuid OÜ-l
Inseneribüroo STEIGER vastav tegevusluba puudub;
2. Geoloogilise uuringu teostamine Maardu III uuringuruumis ja tõenäoline hilisem lubjakivi
kaevandamine on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva
arengu kontseptsiooniga. Lubjakivi saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eesti
rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Olukord, kus teede alla jääv
lubjakivi jäetakse kasutamata ning selle asemel teostatakse geoloogilisi uuringuid ning
rajatakse karjääre mujale lubjakivi kaevandamiseks on vastuolus loodusvarade säästliku
kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Lähtudes MaaPS § 14
sätestatud maapõue ja maavara kaitse põhimõtetest ning loodusvarade säästliku kasutamise
põhimõttest ja säästva arengu kontseptsioonist, tuleks enne uuringuloa andmist Maardu III
uuringuruumis kaevandada Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel paiknev Kostivere
turbamaardla aktiivseks tarbevaruks arvatud turvas. Samuti tuleks Kostivere turbamaardla
turba aktiivne reservvaru, mis jääb osaliselt Viimsi metskond 72 ning Pruuli maaüksusele,
lähtudes MaaPS § 14 sätestatud põhimõtetest enne uuringuloa andmist Maardu III
uuringuruumis põhjalikult läbi uurida. Vastupidiselt toimides on reaalne oht, et
Paekivitoodete tehase osaühingu survel antakse peale geoloogiliste uuringute teostamist
ehituslubjakivi osas taotlejale kaevandamisluba ehituslubjakivi kaevandamiseks, aktiivse
tarbevaruna arvele võetud turvas jääbki kaevandamata ning tulenevalt lubjakivi
kaevandamisest (lubjakivi paikneb Viimsi metskond 72 ning Pruuli maaüksustel turbakihi
all) läheb see turvas lihtsalt raisku. Viimsi metskond 72, Pruuli ja Viimsi metskond 73
maaüksustel paikneb passiivse reservvaru turbavaru, ehk teiste sõnadega turba
kaevandamine ei ole võimalik. Seega ei ole võimalik Kostivere turbamaardla passiivse
reservvaru alal, mis jääb Maardu III uuringuruumi territooriumile, lubjakivi kaevandamine.
See omakorda tähendab, et Kostivere turbamaardla passiivse reservvaru alal, mis jääb
Maardu III uuringuruumi territooriumile, on tarbetu teha geoloogilisi uuringuid seonduvalt
sooviga avada ehituslubjakivi karjäär. Kostivere turbamaardla järvemuda prognoosvaru
jääb osaliselt Viimsi metskond 72 maaüksusele. Seetõttu tuleks enne esmalt teostada
geoloogilised uuringud seonduvalt Kostivere turbamaardla järvemuda prognoosvaruga;
4
3. Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad viljakad põllumaad saavad ehituslubjakivi
geoloogiliste uuringute ning tõenäoliselt nende uuringute teostamisele järgneva
ehituslubjakivi kaevandamise läbi hävitatud;
4. Geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel Viimsi metskond 73 maaüksusel, kus
paikneb drenaažkuivendus, esineb reaalne oht, et kahjustatakse maa-alust
drenaažkuivenduse süsteemi mõne drenaažitoru lõhkumise läbi. Jõelähtme valla ega
kohaliku kogukonna huvides ei ole see, et drenaažkuivenduse süsteem lakkab töötamast või
et selle efektiivsus väheneb. Paekivitoodete tehase osaühingu poolt 13.04.2018 esitatud
geoloogilise uuringu loa taotluse lisaks olevalt uuringuruumi teenindusala plaanilt ilmneb,
et geoloogilise uuringu käigus kavatsetakse puurakusid rajada maaüksuse
Komposteerimisväljaku ja maaüksuse Läga vahetusse lähedusse. Nendel maaüksustel
toimus/toimub Eggo (endise Tallegg’i) kanalate kanade sõnniku ladustamine ja töötlemine.
Rajades puuraugud Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetusse lähedusse, tekib
reaalne oht, et vedela koostisega kanasõnnik võib läbi puuraugu või puuraukude tungida
põhjavette;
5. Jõelähtme valla üldisemad kogemused näitavad, et peale ehituslubjakiviga seonduva
geoloogilise uuringu teostamist tekib maavara kaevandamisega tegelevatel ettevõtetel
intensiivne huvi kaevandamisloa saamiseks konkreetse maa-ala suhtes, kus geoloogilised
uuringud on läbi viidud ja ehituslubjakivi maavarana arvele võetud. Eesti Vabariigi
positsioon kaevandamislubade andmisega seonduvalt on sageli kaevandamisettevõtet
õigustava-soosiva alatooniga. Jõelähtme vald soovib ennast säästa järjekordsest mahukast
vaidlusest ehituslubjakivi kaevandamiseks kaevandamisloa andmise ja selle loa tingimuste
üle;
6. Tulenevalt kaevandamise spetsiifilisusest vallaelanike tööhõive kaevanduste tõttu reeglina
ei suurene, küll kaasnevad kaevandamisega sageli mitmesugused keskkonnaalased
probleemid. Kaevandamisega seonduvalt Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei
kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi;
7. Maardu III uuringuruumi lähiümbruses elav kohalik kogukond on vastu geoloogiliste
uuringute teostamisele ja tõenäoliselt sellele järgnevale ehituslubjakivi kaevandamisele
Maardu III uuringuala territooriumil. Jõelähtme valla huvideks on eelkõige huvi puhta
looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimise vastu ning selle vastu, et inimesed
sooviksid ja tahaksid Jõelähtme vallas elada. Geoloogilise uuringu teostamine ja
tõenäoliselt sellele järgnev ehituslubjakivi kaevandamine mitte kuidagi ei aita muuta
Jõelähtme valla elukeskkonda atraktiivsemaks, küll aga tõenäoliselt võib peletada inimesi
Jõelähtme vallast eemale;
8. Geoloogilise uuringu läbiviimine ning sellele järgnev lubjakivi kaevandamine Maardu III
uuringuruumi edelaosas on otseses vastuolus riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr. 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi ka Harju
maakonnaplaneering) lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (edaspidi ka teemaplaneering).
Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.1. järgi täiendab roheline võrgustik kaitsealade
võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks tervikuks. Rohevõrgustiku
tuumalad (Maardu III uuringuruumi edelaosa asub tuumalas T9, mis on riigi tasandi
tuumala) on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalad on
ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega alad. Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et
nende lahutamatuks osaks on äärealad. Seletuskirja punktis 2.2.1. on sätestatud nõue, mille
kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne. puhul tuleb igal
juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima. Seletuskirja punktis 2.2.2.1. on selgitatud,
et konfliktid võivad tekkida seonduvalt erinevate infrastruktuuride konkureerimisega ühele
ja samale territooriumile. Seletuskirja on sätestatud nõue, mille kohaselt „konfliktsetes
5
piirkondades on vajalik välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda
muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest“.
Seega välistab Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ punkt 2.2.2.1. tuumalas paiknevale maaüksusele
mäetööstusmaa sihtotstarbe omistamise. See omakorda tähendab, et lubjakivi
kaevandamine Maardu III uuringruumi edelaosas, mis jääb tuumalasse T9, on välistatud,
kuna ilma maaüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramata ei ole võimalik
kaevandamistegevusega alustada. Kuna kehtiv teemaplaneering lubjakivi kaevandamise
Maardu III uuringuruumi edelaosas välistab, siis ei ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt
geoloogilise uuringu läbiviimisega vähemalt selle uuringuruumi edelaosas. Harju
maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja põhimõtetest lähtudes ning võttes seejuures
arvesse, et Viimsi metskond 72 maaüksusel asub kaitsealuse liigi (teder, III kategooria)
elukoht, täpsustatakse Jõelähtme valla menetletava uue üldplaneeringuga rohevõrgustiku
ala selliselt, et enamus Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustest arvatakse rohevõrgustiku
tuumala T9 koosseisu;
9. Lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi territooriumil välistab ka Jõelähtme valla
kehtiv arengukava. Nii on arengukava punktis 4.3. leheküljel 32 märgitud: „Uute
kaevanduste loomine ei ole valla arenguperspektiivis oluline, pigem tuleb lõpuni viia
olemasolevad kaevandused (olemasolev varu välja kaevandada) ning need alad korrastada,
et neid oleks võimalik kasutada täiendavate rekreatsioonialadena. Uute kaevandusalade
tekitamine on perspektiivitu, sest seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik
kogukond.“.
Jõelähtme Vallavolikogu arvamus on antud enne uue veeseaduse jõustumist 01.10.2019,
mistõttu ei ole viited eelmisele veeseaduse redaktsioonile käesoleval hetkel ajakohased. MaaPS
§ 17 lg 4 kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel hüdrogeoloogilisi
töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Jõelähtme
Vallavolikogu eksib väites, et geoloogilise uuringu läbiviijal OÜ-l Inseneribüroo STEIGER
puudub nimetatud tegevusluba. OÜ-le Inseneribüroo STEIGER on antud 17.03.2015
hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba, mis hõlmab hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist,
puurkaevude ja -aukude projekteerimist ning puurkaevude ja -aukude puurimist,
ümberehitamist ning lammutamist.
Maardu III geoloogilise uuringu loa andmise eesmärk on välja selgitada maavarade levik,
kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks.
Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Jõelähtme Vallavolikogu oma keeldumise
argumendid sidunud kaevandamisloa mitte andmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja
kaevandamine on aga erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara
kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse
nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohalik omavalitsus annab
geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsus seotud kohustusega anda
nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15
tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa
andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust hiljem kaevandamisloa
kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust
kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused
seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega.
Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis
kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata,
6
kas üldse on võimalik ja otstarbekas Maardu III uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning
milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel
peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses
andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse
menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 24.08.2018 kirjas välja toodud
keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud
esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.
Geoloogilise uuringu käigus viiakse tööd läbi selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond
endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu läbiviimise käigus ei teki kaevandamise ja
transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega.
Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega.
Töö korrektsel planeerimisel ja läbiviimisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga
olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb
uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja
pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Lühiajalise mõjuna võib esineda
vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu, sarnaselt veevarustuseks
ettenähtud puurkaevude rajamisele.
Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raiete teostamiseks, sest kaevandid rajatakse
olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või
ATV-ga ning geoloogilised välitööd tehakse turba käsipuuriga, mille poolt põhjustatav
keskkonnahäiring on praktiliselt olematu. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt.
Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse
olukorra. MaaPS § 84 lg 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS §
86 lg 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa
korrastamise akti heaks kiitnud. Seetõttu ei ole alust Jõelähtme Vallavolikogu väitel, et Viimsi
metskond 73 maaüksusel paiknevad põllumaad hävinevad geoloogilise uuringu tõttu.
Samuti ei kahjustata geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel Viimsi metskond 73
maaüksusel asuvat maa-alust drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile
jäävate Kostivere peakraavi, maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning
kollektoreesvoolu Kurgla I veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta.
Põllumajandusamet on 19.04.2018 kirjaga kooskõlastanud uuringuloa andmise.
Jõelähtme Vallavolikogu on seisukohal, et rajades puuraugud Komposteerimisväljaku ja Läga
maaüksuste vahetusse lähedusse, võib saastuda põhjavesi. Komposteerimisväljaku ja Läga
maaüksuste vahetus läheduses rajatavate puuraukude rajamise tööde käigus ei ole ette näha
negatiivset mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele, kuna puurtööd on lühiajalised ning
puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks
suletakse puuraugud kohe peale geoloogiliste tööde lõppemist vastavalt nõuetele.
Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,
kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuload antakse kehtivusega kuni
neli aastat, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu
välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid
7
ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse.
Uuringuloa andmine ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, Jõelähtme valla üldplaneeringuga
ega ka Jõelähtme valla arengukavaga. Jõelähtme Vallavolikogu seisukohas puuduvad
argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu teostamine ohustaks
teemaplaneeringu kohast rohevõrgustiku toimimist.
Teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist.
Teemaplaneeringu p 2.1.1. kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks
ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid
eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes
erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile
(Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering.)
Kuna uuringuloaga ei kavandata kaevandamist, siis ei ole antud menetluses teada, kas ja kui
suures ulatuses kaevandamiseks vajalik ala rohevõrgustikule ulatub. Geoloogilise uuringu ala
on oluliselt suurem (156,44 ha), kui potentsiaalseks kaevandamiseks vajaminev ala saaks olema
(ligikaudu 50 ha). Ala on valitud suurem seetõttu, et oleks võimalik leida uuringuruumi piires
lubjakivi kaevandamiseks kõige sobivam koht.
Kaevandamisloa taotluse menetlust ja kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku
omavalitsuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu
halduskolleegium 28.02.2007 lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3
p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste
määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka
kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõige 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas
punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla
avamine oleks vastuolus valla arengukavaga ning et sellist kaevandamisloa andmisest
keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku
omavalitsuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik
välja anda ja et kohaliku omavalitsuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja
anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka
geoloogilise uuringu loa andmisel.
Jõelähtme Vallavolikogu väidab, et kõige otstarbekam oleks kasutada Põhja-Eesti
rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Arvestama peab, et
kõrgemargilist lubjakivi leidub ainult kindlatest kohtades, mistõttu toodud lahendust kõikidel
juhtudel kasutada ei saa. Asukohtades, kus leidub kõrgemargilist lubjakivi, on enamikel
juhtudel tee alt lubjakivi kaevandamine vastuolus maapõue majanduslikult otstarbeka
kasutamisega, sest teede alt lubjakivi kaevandamine eeldab uue tee ehitamisel kvaliteetse
maavaraga, sh kõrgemargilise lubjakiviga, uuesti täitmist, mistõttu teeb see tee ehitamise
projekti tunduvalt kallimaks. Oluline on välja tuua, et teede ehitamisel, kus geoloogiliselt ja
tehniliselt on võimalik kõrgemargilist lubjakivi tee alt ära kaevandada, juba ka tehakse. Sellist
lahendust kasutati Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee km 17,2-18,7 kõrvale rajatud
kogujatee, mis ühendab Loovälja lõunaringi ja Maardu-Raasiku maanteed, ehitamise käigus.
Siinkohal tuleb arvestada, et teede alt kaevandatava maavara kogus on aga väga väike ja ei
suurenda Harjumaa kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagatust.
8
Samuti leiab Jõelähtme Vallavolikogu, et uuringu teostamine ja tõenäoline hilisem lubjakivi
kaevandamine on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu
kontseptsiooniga, sest Maardu III uuringuruumi maa-alal paikneb osaliselt Kostivere
turbamaardla, mille turba aktiivne tarbevaru tuleks enne uuringuloa andmist kaevandada ja
aktiivne reservvaru põhjalikult läbi uurida.
Jõelähtme Vallavolikogu toob oma seisukohas veel välja, et tarbetu on teha geoloogilisi
uuringuid Kostivere turbamaardla passiivse reservvaru alal, mis jääb Maardu III uuringuruumi
territooriumile, sest kaevandamine turbamaardla passiivse reservvaru alt ei ole võimalik ning
et vajalik oleks enne uuringuloa andmist teostada geoloogilised uuringud seoses Kostivere
turbamaardla järvemuda prognoosvaruga.
Turbamaardla paiknemine osaliselt Maardu III uuringuruumis ei välista uuringuloa andmist.
Kuna taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga, siis selgitatakse uuringu
raames välja ka lubjakihi lasumisse jääva kaasneva maavara, turba, levik, paksus ja kvaliteet.
Samuti on geoloogilise uuringu üks eesmärkidest võimaliku kaevandamisala kontuurimine
uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse ka turbamaardlaga seotud võimalikke
piiranguid ning tehakse ettepanekud loodusvara säästlikuks kasutamiseks.
Lähtuvalt eelnevast käsitlusest ei anna Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 kirjas esitatud
argumendid alust Paekivitoodete tehase osaühingule uuringuloa andmisest keelduda. Jõelähtme
Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud
argumentidest. Põhjendatud ei ole geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega.
Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja
leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku
omavalitsuse üksuse arvamust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 (edaspidi PS) kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid
rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09
tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse
kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest
huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et vaidlustatud sätteis sisalduv (kohaliku omavalitsuse üksuste)
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui Vabariigi
Valitsus kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu-
või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta. (p-d 32 ja 33).
MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on
käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine
ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses.
Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi huvi mõiste.
9
MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel
lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi
defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist,
keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib
esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või
muus taolises laialdase mõjuga asjaolus.
Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist
huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu
06.06.2017 otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani
2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue
valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja
ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus.
Riigi huvi on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korralduses nr 127
„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ (edaspidi ehitusmaavarade
arengukava). Kuigi Vabariigi Valitsuse 30.11.2017 korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade
kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade
arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on
ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane.
Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest
lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide
nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega,
luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes
tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja
keskkonna kaitsmiseks.“.
Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui
riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse
välja, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu
vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel,
riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse,
veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine.
Riigi huvi elluviimiseks on seega vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue
ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,
maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest.
Maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajadusel olemasolevate andmete uuendamine peab
olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude
teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks.
Seoses ehitusmaavarade kaevandamisega on kvaliteetse maapõuealase informatsiooni
kogumine ja omamine riigi tasandil vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate
rajamise vajalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust.
Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu
halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14.
10
MaaPS § 35 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest, kui see on
vastuolus riigi huviga. Seega hindab ka Keskkonnaamet loa andjana uuringuloa menetluse
käigus seda, kas loa andmine vastab riigi huvile.
Keskkonnaamet analüüsib riigi huvi esinemist või puudumist uuringuloa andmisel vastavalt
Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend
riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste
menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi varustuskindluse arvutamise
juhend). Varustuskindluse arvutamise juhendi punkti 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riigi
huve varustuskindluse aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara
kaevandamiseks.
Geoloogilise uuringu loa taotlemisel ehitusmaavara uuringuks analüüsitakse uuringuala piires
tulevikus kaevandamisloa andmise võimalikkust, sellisel juhul tuleb samuti lähtuda
varustuskindluse arvutamise juhendi punktist 3. Lubadega kaevandamiseks antud maavara
peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub,
et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava
mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui
10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks.
Asjaolu, et varustuskindluse arvutamise juhendile vastav varustuskindluse analüüs näitab riigi
huvi puudumist varustuskindluse aspektist, ei ole geoloogilise uuringu puhul siiski uuringuloa
andmisest keeldumise aluseks. Varustuskindluse arvutamise juhendi p 7.2. kohaselt, kui
analüüsi tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmine pärast uuringute tulemuste edukaks
osutumist ja maavaravarude keskkonnaregistri maardlate nimistusse kandmist ei ole võimalik,
siis juhitakse sellele ka taotleja tähelepanu. Varustuskindluse arvutamise juhendi p 7.4. kohaselt
ei ole see aga uuringuloa andmisest keeldumise alus, sest geoloogilise uuringu tegemine ja varu
arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus annab riigile maavarade otsingu ja
uuringu seisukohalt olulist informatsiooni.
Keskkonnaameti hinnangul on Maardu III uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas
kõrgemargilise lubjakivi varustuskindlus tagatud 7,6 aastaks ning seega ei ole tulevikus
kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga.
Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta
anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Riigi huvi hindamisel
konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muu hulgas keskkonnaministri ning MKM arvamusest.
Arvestades Maardu III uuringuloa haldusmenetluse asjaolude eripäradega on MKM 31.10.2018
kirjas asunud seisukohale, et Maardu III uuringuruumi uuringuloa andmine on vajalik
järgmistel põhjustel:
1. Harjumaal tervikuna on ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus kriitiline. Rail
Balticu ehitus ja planeeritavad teedeehituse objektid (Tartu mnt Kose-Mäo 2+2 maantee)
suurendavad alates 2019. a oluliselt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi
huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda
looduskaitselised ja muud piirangud ei piira;
2. Madalama purunemiskindlusega (LA35) killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise
karbonaatkivimi varustuskindlus piirkonnas on rahuldav. Samas suurema
purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi
varustuskindlus on kriitiline. Taotletava uuringuga püütakse sellele küsimusele lahendust
11
leida. Kui uuringu tulemused on positiivsed ja keskkonnamõju hindamine maavara
kaevandamise loa taotlemisel peab kaevandamist võimalikuks, võib kõnealuse maardlaosa
kasutuselevõtt riigi seisukohast olla mõistlik.
Geoloogilise uuringu loa andmine Maardu III uuringuruumis on seega oluline, kuna lisaks
maavara kvaliteedile ja kvantiteedile kirjeldatakse uuringu aruande koostamisel ka piirkonna
keskkonnatingimusi, mille alusel saab otsustada maavara varu kasutusele võtmise otstarbekuse
üle.
Keskkonnaminister on 10.12.2018 kirjas asunud seisukohale, et Maardu III uuringuruumi
uuringuloa andmine on vajalik kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
1. AS-i Teede Tehnokeskus töös „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise
karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on
märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi
varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre
ja avada uusi;
2. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile olulist informatsiooni maavara kvaliteedi ja
koguste osas, mis aitab paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide
ehitamist ja annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi osas, arvestades siinkohal,
et geoloogilise uuringu luba ei anna taotlejale õigust kaevandamiseks. Taotletaval
uuringuruumil ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid. Seetõttu on geoloogilise uuringu
loa andmine Maardu III uuringuruumis kooskõlas riigi huviga.
Vabariigi Valitsus annab hinnangu sellele, kas vaadeldaval alal teostatava uuringuga võiks
seonduda riigi huvi, mida kohaliku omavalitsuse üksus ei saa hinnata ning kas see huvi on
ülekaalukas võrreldes kohaliku omavalitsuse üksuse huviga.
Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärane ja raiskav
kasutus. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada
kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus
kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid kaevandamise
suhtes, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise
uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni
ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.
Maavarade kaevandamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes
majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel
toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi
kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Kui soovitakse säilitada või
parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.
Paekivitoodete tehase osaühing taotleb Maardu III uuringuruumis uuringuluba tarbevaru
tasemel ehituslubjakivi uurimiseks. Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on täpsustada
uuringuruumis leviva lubjakivi kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi.
Kuna taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga, siis selgitatakse uuringu
raames välja ka lubjakihi lasumisse jääva kaasneva maavara - turba - levik, paksus ja kvaliteet.
Uuringuruumis esineva maavara võimalikud kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist.
Olenevalt ehituslubjakivi kvaliteedist on seda võimalik kasutada teede- või üldehituses.
12
MKM toob 31.10.2018 kirjas välja, et LA30 killustiku ehk kõrgemargilise ehituslubjakivi, mille
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem, tootmiseks sobiliku
lubjakivi varustuskindluse seis Harjumaal on kriitiline. Ka keskkonnaministri 10.12.2018 kirja
kohaselt on Harjumaal kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat
varu kriitiliselt vähe, jätkudes vaid 4-5 aastaks. Keskkonnaminister asub seisukohale, et Harju
maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse
tõstmiseks rahuldavale tasemel tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja rajada uusi. Samuti
näitab Keskkonnaameti varustuskindluse arvutus seda, et lubjakivi varustuskindlus ei ole
Maardu III uuringuruumi teeninduspiirkonnas piisav, mistõttu on tulevikus kaevandamisloa
andmine kooskõlas riigi huviga varustuskindluse aspektist.
Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside
ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi
huvi on seega ehitusmaavarade olemasolu kohta infot koguda asukohtades, mis paiknevad
nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade
distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks
piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud
maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks.
Maardu III uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas katastriüksustel
Viimsi metskond 72, Viimsi metskond 73, ja Pruuli. Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades
maaüksustele juurdepääsu. Uuringuruumi teenindusala põhjapiirist ligikaudu 50 m kaugusele
jääb Lagedi-Kostivere riigimaantee (maantee nr 11302). Uuringuruum ei asu tiheasustusalal.
Lähim hoonestus tööstushoonete näol asub ligikaudu 450 m kaugusel loodes Nurme kinnistul,
ligikaudu 350 m kaugusel edelas Töökoja kinnistul ja ligikaudu 200 m kaugusel kirdes
kinnistul Väetisehoidla. Lähim elamu jääb uuringuruumist ligikaudu 450 m kaugusele loode
suunas kinnistule Veski põik 3. Seega toimuvad välitööd elamutest kaugel. Maardu III
uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis.
Maardu III uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega
pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte. Maardu III uuringuruumi teenindusalast kagusse
ligikaudu 500 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi merikotka (Haliaeetus albicilla)
püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO9115405), millega on Keskkonnaamet loa andjana
arvestanud. Merikotka pesapuust 500 m raadiuses ei tehta geoloogilisi välitöid ega sõideta
uuringualale üle pesapuuga piirneva põllu perioodil 15.02.-31.07. Uuringuruumi teenindusala
keskosale jääb tedre (Tetrao tetrix), kes on III kategooria kaitsealune liik, elupaik
(keskkonnaregistri kood KLO9115405), kuid uuringupuurauke kaitsealuse liigi elupaika või
selle vahetusse lähedusse ei ole kavas rajada. Need rajatakse kohtadesse, kus bioloogiline
inventuur ei välista puurtöid. Samuti seatakse uuringuloaga ajalised piirangud tedre elupaigas
geoloogilise uuringu välitööde tegemiseks.
Maardu III uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks
konkreetset maavara vajatakse. Sobiva kvaliteediga ehituslubjakivi leidmisel on seda võimalik
kasutada Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee (maantee nr 2) Ardu-Mäo teelõigu
ehitamisel, kuhu rajatakse Vabariigi Valitsuse 13.09.2018 korraldusega nr 220 kinnitatud
„Riigiteede teehoiukava aastateks 2018–2022“ alusel uus 2+2 maantee. Kaevandamislubade
13
võimalikul andmisel Maardu III uuringuruumi alal võib tekkida võimalus kasutada Maardu III
uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Baltic raudtee ehitusel.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 1 ning Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 p 2 kohaselt tuleb
keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang (edaspidi KMH eelhinnang) anda geoloogilise uuringu
korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Uuringuloa menetluses on
Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevusega ei
kaasne olulist keskkonnamõju.
Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid
annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa
taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla
ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle
kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et antud alal
kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.
Juhul, kui Maardu III uuringuruumis leidub sobivat maavara, on see vajalik uuringuala
läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamiseks. Kaevandamiseks peab aga
olema eelnevalt antud kaevandamisluba.
Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus aga ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.
Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab
edaspidi kasutada antud piirkonnas maapõue kasutamise seotud otsuste tegemisel. Muuhulgas
on võimalik Jõelähtme vallal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uute
planeeringute ja arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab
kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus
uuringuga tõendatud teabele.
Ülaltoodust ilmneb, et Jõelähtme Vallavolikogu on lähtunud peamiselt kaevandamise vastu
suunatud argumentidest ning ei ole põhjendanud kohaliku kogukonna väidetavat vastuseisu
geoloogilise uuringu läbiviimisele. Jõelähtme Vallavolikogu põhjendused ei kaalu üles eespool
käsitletud riigi huvi maavarade uurimiseks Maardu III uuringuruumis. Geoloogilise uuringu
tegemine ja varu arvelevõtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale
kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist
informatsiooni.
Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse
huvidega, on Vabariigi Valitsus seisukohal, et Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu
loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning riigi huvid on ilmselgelt ülekaalukad, võrreldes
Jõelähtme Vallavolikogu esitatud kohaliku kogukonna huvidega.
OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et puudub alus Paekivitoodete tehase osaühingule
uuringuloa andmisest keelduda, nõustub Vabariigi Valitsus Maardu III uuringuruumis maavara
14
geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa
tingimused seab Keskkonnaamet.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Keskkonnaministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Paekivitoodete tehase
osaühingule, Jõelähtme vallale ning samuti teistele menetlusosalistele.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
15
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks“
annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks
Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis. Paekivitoodete tehase osaühing
taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel ehituslubjakivi uurimiseks Maardu III uuringuruumis.
Korraldus võetakse vastu, sest Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 Keskkonnaametile esitatud
seisukoha kohaselt ei ole Jõelähtme vald nõus Maardu III uuringuruumis uuringuloa
andmisega. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid
Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti keskkonnaosakonna maapõuebüroo
maapõuespetsialist Moonika Aunpuu (tel: 5698 0504; e-post:
[email protected]), Keskkonnaameti keskkonnaosakonna maapõuebüroo
juhataja Martin Nurme (tel: 5693 3839; e-post:
[email protected]),
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Harry Kuivkaev (tel:
626 2964; e-post:
[email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Signe Lehtme ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elin Liik.
Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti
dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/.
2. Eelnõu koostamise eesmärk
Maapõueseaduse (MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt,
kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja
ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa
andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi
Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.
Maapõueseaduse nimetatud sätted riivavad kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust
ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on vajadus tagada, et riigil
oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse
säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Sellise regulatsiooni abil ületatakse
omavalitsusüksuse veto loa väljastamisele ning välditakse selle kaudu lõpliku otsustusõiguse
kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele.
Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas
on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis
võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras
1
aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta
lõplik otsus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks
Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis. Korralduse eelnõus on leidnud
pikemat käsitlust Jõelähtme valla seisukohad. Teiselt poolt on käsitletud riigi huvi lähtuvalt
maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust ja majanduslikult
otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist.
3. Eelnõu sisu
Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse
tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest
keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Keskkonnaamet valmistas ette
uuringuloa andmise eelnõu, kuna Paekivitoodete tehase osaühing tegi ettepaneku taotleda
uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused
otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,
millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on
Jõelähtme vald vastu uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Maardu III
uuringuruumis kaevandamistegevust.
Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on
vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi
sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi
huvi mõiste.
Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka
sisustada riigi huvi konkreetsetes uuringuruumides uuringulubade andmiseks.
Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub
Vabariigi Valitsuse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi majanduspoliitika
väljatöötamine ja elluviimine ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult
tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade
tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt
muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse,
taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku
ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine.
Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM ning MKM
arvamusest. MKM on asunud seisukohale, et Maardu III uuringuruumis uuringloa andmine on
riigi huvi arvestades põhjendatud.
MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest,
kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub.
Keskkonnaminister kui valdkonna eest vastutav minister on seisukohal, et geoloogilise uuringu
2
tegemine Maardu III uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile maavarade otsingu ja
uuringute seisukohalt olulist informatsiooni.
Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi
huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.
Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi.
Jõelähtme vald on põhjendanud oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu
kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega.
Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,
kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Maardu III
uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest
uuringuruum paikneb kavandatavaid tee-ehituslikke projekte ja maavara veokauguseid
arvestades soodsas asukohas ning Keskkonnaameti hinnangul on Maardu III uuringuruumi
teeninduspiirkonnas kõrgemargilise lubjakivi varustuskindlus tagatud vaid 7,6 aastaks.
Oluline on samuti see, et Maardu III uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei
asu tiheasustusalal. Samuti ei jää Maardu III uuringuruumi vahetusse lähedusse Natura 2000
võrgustiku alasid ega pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte. Maardu III uuringuruumi
teenindusalast kagusse ligikaudu 500 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi merikotka
(Haliaeetus albicilla) püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO9115405), kuid sellega on
Keskkonnaamet loa andjana arvestanud. Merikotka pesapuust 500 m raadiuses ei tehta
geoloogilisi välitöid ega sõideta uuringualale üle pesapuuga piirneva põllu perioodil 15.02.-
31.07. Samuti jääb uuringuruumi teenindusala keskosale tedre (Tetrao tetrix), kes on III
kategooria kaitsealune liik, elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9115405), kuid
uuringupuurauke kaitsealuse liigi elupaika või selle vahetusse lähedusse ei ole kavas rajada.
Need rajatakse kohtadesse, kus bioloogiline inventuur ei välista puurtöid. Samuti seatakse
uuringuloaga ajalised piirangud tedre elupaigas geoloogilise uuringu välitööde tegemiseks.
Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega
otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on
ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus. Kuna
geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja
ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too.
Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek
Maardu III uuringuruumis uuringuloa andmisele.
Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks
tehakse.
4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Maardu III
uuringuruumis.
3
Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. Korralduse kooskõlastamine
Korralduse eelnõu ja seletuskiri ning uuringuloa andmise otsuse eelnõu koos uuringuloa
taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusega esitati XX.XX.XXXX
kooskõlastamiseks MKM-le. TÄIENDATAKSE PÄRAST KOOSKÕLASTAMIST.
Korralduse eelnõu ja seletuskiri esitati XX.XX.XXXX arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle
õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. TÄIENDATAKSE PÄRASTARVAMUSTE
SAAMIST.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
4