Projekteerimistingimused nr 2011802/02729 (eelnõu)
Kuupäev 09.04.2020
Projekteerimistingimuste andja Saaremaa Vallavalitsus 77000306
Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn 10, 93819
Telefon 455 0530 , e-post
[email protected]
MARIA REIMAL arhitekt
Seotud dokumendi andmed
Liik Projekteerimistingimuste taotlus
Number 2011002/04227
Kuupäev 09.04.2020
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
1/5 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02729 (eelnõu), 09.04.2020
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Üksikelamu ja abihoone püstitamine
Projekteerimistingimuste andja Saaremaa Vallavalitsus
Registrikood 7700306
09.04.2020. a projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/04227
Elamu ja abihoone püstitamine Tehumardi külla Eldri maaüksusele.
Eldri maaüksus (katastriüksus 72101:001:0430, suurusega 2,01 ha (millest 1,98 ha metsamaa
ja 0,03 ha muu maa)); maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ehitisregistri
andmetel asub kinnistul elektri maakaabelliin (220273462). Taotleja on väljendanud soovi
rajada kinnistule elamu ja abihoone.
Eldri maaüksusel kehtib Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud
Salme Vallavolikogu 20.12.2010 otsusega nr 28), mille kohaselt on üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks olemasolev ja planeeritav kompaktse
asustusega ala Salme alevikus, Üüdibe ja Tehumardi külas ja planeeritav kompaktse
asustusega ala Järve külas. Eldri maaüksus ei kuulu eelpool nimetatud alade koosseisu ning
asub hajaasustuses detailplaneeringu kohustuseta alal.
Üldplaneeringu kohaselt endises Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks
üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamumaade arendamise põhimõte on
olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele
algses kohas hajaasustuse põhimõttel. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kus seda ei välista
kehtivatest õigusaktidest või käesolevast planeeringust tulenevad piirangud.
Maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt üldplaneeringule:
1. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Juhul kui projekteeritav
hoone on enam kui kahekorruseline või enam kui nelja korteriga korter- või ridaelamu tuleb
koostada detailplaneering.
2. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Maakatastriseaduse
paragrahv 18 lõigete 7 ja 8 vastaval juhul peab maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus,
millest eraldatakse elamumaa sihtotstarbega katastriüksus, olema suurusega vähemalt 1ha.
Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja anda
ehitusõiguse väiksematele katastriüksustele kui 1 ha.
3. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast
säilitada vähemalt 80 %.
4. Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid.
5. Ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist
üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale.
6. Elamualade tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) olemasolevates
külakeskustes tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid
lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). Samuti ajalooliselt
väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja
asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt välja kujunenud iseärasused.
7. Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus
ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (veevarustus, reoveekäitlus,
küte, liikluslahendus, elektriliinid).
8. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa
väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.
Maaüksusele ulatub III kaitsekategooria linnuliigi leiukoha vöönd (Buteo buteo (hiireviu)).
Looduskaitseseadus § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik
häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja
arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.
Kinnistul asub osaliselt Tehumardi maardla. Üldplaneeringus on sätestatud, et alade, mis
kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni
kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud kui reserveeritud
mäetööstusmaa, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise
loa taotlemist ja selle saamist õigusaktide sätestatud korras ja tingimustel. Maardlatele ei tohi
rajada ehitis ja objekte, mis takistavad maavaravaru kaevandamist. Kõik tegevused peavad
2/5 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02729 (eelnõu), 09.04.2020
olema kooskõlas Maapõueseadusega.
Kinnistul asub ka osaliselt maaparandussüsteem (objekti nimi: MÄNDJALA ÜP-203-X).
Üldplaneering ütleb, et aladel, kus asuvad maaparandussüsteemid, tuleb maakasutusel
arvestada maaparandusseaduse nõuetega. Maavaldaja ei tohi takistada veevoolu
maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele.
Maaparandussüsteemi maa-ala maakasutust muuta ning kinnisasja ümber kruntida, jagada,
ühendada, liita või eraldada võib vaid maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel.
Kinnistu asub Tehumardi-Kogula tee nr 21111 ääres. Riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on
EhS § 71 alusel 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast, on keelatud tegevused
vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikke teisi ehitisi
või rajatisi. EhS § 72 kirjeldamata tegevused tee kaitsevööndis tuleb enne tegutsemist
kooskõlastada Maanteeametiga vastavalt EhS § 70 lg 3.
Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõike 1 kohaselt ei ole kavandataval tegevusel olulist keskkonna-
mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõistes.
Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lõikes 2¹
reguleerimisala ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi.
Projekteerimistingimuste andmist ei ole vaja korraldada avatud menetlusena EhS § 27 alusel,
kuna antud alal puudub detailplaneering.
Kuna projekteerimistingimuste väljastamine ei too kaasa piiranguid naaberkinnistute
kasutamisel ning kavandatava tegevuse mõju hõlmab suuresti üksnes Eldri kinnistut, ei ole
projekteerimistingimuste väljastamise osas vajalik küsida arvamust teistelt asutustel ja isikutelt.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõiked 2 ja 4 § 28, § 31 lõiked 4
ja 6, § 33 lõike 1 ning Saaremaa vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja
ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1 väljastada projekteerimistingimused elamu ja
abihoone projekteerimiseks Tehumardi külla Eldri maaüksusele:
ASENDIPLAANILISED TINGIMUSED
•Hoonete asukohavalikul tuleb silmas pidada kinnistul kehtivaid kitsendusi ning planeeritav
lahendus peab olema kooskõlas kitsendustest tulenevate seadustega.
•Hoonestuse kaugus naaberkinnistu piiridest võib minimaalselt olla pool kavandatava hoone
piiripoolsest kõrgusest, kuid mitte vähem kui 4 meetrit (pool tulekaitsekuja) kui naaberkinnistu
omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.
•Asendiplaanile märkida kõik kujad, kaitsetsoonid ja hooldusalade piirid.
•Projekti asendiplaanil näidata mahasõit, teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm
asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms. Parkimine lahendada kinnistul
vastavalt kehtivale Eesti Standardile.
•Asendiplaanil näidata jäätmemahuti asukoht, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba
kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmekäitlusveokile.
•Hoone asukohavalikul ja paigutamisel arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri. Samuti
arvestada looduslike tingimustega (liigniisked alad, päikese liikumine, valitsevad tuuled ja selle
eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).
•Projektiga lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee immutamine või ärajuhtimine.
ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED
•Projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades hoone mahult ja
välisviimistluselt. Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri - hoonete
(hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust, samuti ehitusmahtusid
ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne).
•Välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale ja värvitoone.
•Projektis määrata välisviimistluse värvitoonid.
•Kavandatav elamu võib olla maksimaalselt 150 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, ühe- või
kahekorruseline (katusekorrusega), hoone maksimaalse kõrgusega maapinnast harja tippu 8
meetrit. Hoone projekteerida viilkatustega, katusekalle 35-45°.
3/5 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02729 (eelnõu), 09.04.2020
•Planeeritav abihoone kavandada elamuga sobivas arhitektuurikeeles, soovitavalt elamust
madalam ja väiksema mahuga.
Eskiislahendus tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist kooskõlastada Saaremaa
vallavalitsuse arhitektiga.
TEHNOVARUSTUSE TINGIMUSED
•Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje
veevarustus lokaalselt.
•Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt.
•Puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse
esitamine Saaremaa Vallavalitsusele (https://www.saaremaavald.ee/puurkaevu-rajamine1).
•Reoveekäitlus lahendada lokaalselt arvesse võttes looduslikke olusid, asendiplaanilist
lahendust ning kinnistu reoveetekke iseloomu. Kinnistu reovee kohtkäitluse lahendamisel
lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas (Vastu võetud 04.06.2019 nr
9).
•Kinnistul on põhjavesi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse
kaardile tuginedes keskmiselt kaitstud. Reoveekäitluse lahendustena on aktsepteeritav reovee
kogumismahuti (nõuetele vastav, sertifitseeritud lekkekindel kogumismahuti, mida
tühjendatakse nõuetekohaselt purgimissõlme) või omapuhasti.
•Kui on soov kaaluda omapuhasti paigaldamist, tuleks arvestada muuhulgas alljärgnevaga: 1)
Omapuhasti kavandamisel ühendada sellega kõik kinnistu hooned, milles on kavandatud
reoveeteke.
2) Omapuhasti kavandamisel suublaga pinnaseses tuleb omapuhasti tehnoloogilise lahenduse
valikul arvesse võtta piirkonna põhjavee kaitstus. Kui suublaks on pinnas, võib keskmiselt
kaitstud põhjaveega alal pinnasesse immutada mehhaaniliselt puhastatud reovett (kuni 5
m3/ööpäevas). Pinnasesse immutamisel on vajalik naabermaaüksuste kooskõlastus
ehitusprojektile, kui pinnasesse immutamisega kaasnev imbsüsteemi 50m raadiusega
kitsendus kaevu/puuraugu või kaevu/puuraugu sanitaar-või hooldusala suhtes ulatub
naabermaaüksus(-t-)ele.
3) Kinnistu asub osaliselt maaparandussüsteemi alal ja kinnistul asub olemasolev kraavitus,
mis võib olla sobilik heitveesuubla. Kuna tegemist on maaparandussüsteemi eesvooluga, on
hetivee kraavitusse juhtimisel vajalik kooskõlastada omapuhasti ehitusprojekt
Põllumajandusametiga. Kraavi, oja või jõe puhul on heitveesuublaks kasutamise eelduseks
veevoolu olemasolu ning seotus vetevõrguga. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib
veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida ilma veeloata kuni 1m3/ööpäevas. Veekogusse
juhtimise kavandamisel on soovitav eelnevalt konsulteerida kohaliku omavalitsuse
veespetsialistiga (
[email protected] ) suubla sobivuse osas.
4) Omapuhasti ehitusprojekti osa on soovitav esitada hoone ehitusprojekti raames.
KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED
•Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes.
•Jäätmekäitlus vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.
•Projekti lisana esitada jäätmekava koos juhistega ehitajale (jäätmekava näidis ja juhised:
http://www.saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed). Ehitusjäätmete üleandmist
tõendavad dokumendid säilitada vähemalt kuni kasutusloa saamiseni.
•Projektis kirjeldada haljastuse ja heakorra põhimõtted. Olemasolev kõrghaljastus säilitada
vähemalt 80 % osas.
•Elamu projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada veevarustuse ja reoveepuhastuse vastavus
keskkonnanõuetele.
•Maaüksusele ulatub III kaitsekategooria linnuliigi leiukoha vöönd. Lähtuvalt sellest teostada
mürarikkaid ehitustöid väljaspool kaitstava liigi pesitsusaega (pesitsusaeg kestab 15. märts -
31. juuli).
ÜLDTINGIMUSED
•Ehitusprojekt koostada eelprojekti staadiumis. Ehitusprojekti sisu ja vormistus peab vastama
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.07.2015.a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
nõuetele. Projekti asendiplaan tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt koostatud
geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas 1:500 koordinaatsüsteemis L-EST 97 ja
4/5 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02729 (eelnõu), 09.04.2020
kõrgussüsteemis EH 2000.
•Projekti tuleohutuse osa peab vastama Tuleohutusseadusele ning Siseministri 30.03.2017.a
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja
vajadusel hooneväline tuletõrje veevõtukoht vastavalt Eesti Standard EVS 812-6:2012
„Tuletõrje veevarustus“.
•Vastavalt ehitusseadustiku § 40 lg 1 esitada ehitusloa taotlus koos digitaalse ehitusprojekti ja
muude seonduvate dokumentidega Saaremaa Vallavalitsusele elektrooniliselt ehitisregistri
kaudu https://www.ehr.ee. Digitaalne ehitusprojekt peab vastama majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalidele „Ehitusprojekti
dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“
https://ww.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-näidised.
•Ehitusprojekti asendiplaan esitada vallavalitsusele täiendavalt ka dgn- või dwg-formaadis.
•Ehitusseadustiku § 65 kohaselt projekteerimisel tagada üle 50 m² suuruse ehitusaluse
pindalaga elamu energiatõhusus ning § 66 kohaselt vastavus energiatõhususe
miinimumnõuetele tõendada energiamärgisega.
Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat.
Vaidlustamisviide
Projekteerimistingimusi võib vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest,
esitades vaide Saaremaa Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja
haldusmenetluse seaduse sätestatud korras.
Ehitise andmed
Ehitise nimetus Elamu ja kõrvalhoone
Ehitise liik hoone
Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine
Ehitise asukoht
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
72101:001:0430 Saare maakond, Saaremaa vald, Tehumardi küla, Eldri
Esitatavad dokumendid
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Projekteerimistin
gimuste_taotlus
_Nr_2011002/04
227_Koondvaad Projekteerimistin
e.pdf gimuste taotlus 2011002/04227 09.04.2020
5/5 Allkiri ____________________
Saaremaa Vallavalitsus Teie 25.05.2020 EHR-i menetlus nr 210765
[email protected]
Tallinna 10 Meie 29.05.2020 nr 15-2/20/24931-2
Saaremaa vald, 93819, Kuressaare,
Saare maakond
Tehumardi külas Eldri kinnistule elamu ja
kõrvalhoone püstitamise
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine
märkustega ning nõuded ristumiskoha
ehitamiseks
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Saare maakonnas Saaremaa vallas Tehumardi
külas Eldri kinnistule (katastritunnusega 72101:001:0430) osaliselt riigitee 21111 Tehumardi-
Kogula km 2,11-2,19 kaitsevööndisse kavandatava elamu ja kõrvalhoone ehitamise
projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802/02729. Kinnistul puudub juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg 1 ja § 99 lg 3, Maanteeamet
kooskõlastab Eldri kinnistule üksikelamu ja abihoone püstitamise projekteerimistingimuste
eelnõu nr 2011802/02729 tingimusel, et eelnõud täiendatakse alljärgnevate märkustega.
1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
3. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu
korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele
ohtlikke mõjusid. Arvestades teelt lähtuvaid ohtlikke mõjusid (müra, saaste) projekteerida
hooned soovituslikult väljaspoole teekaitsevööndit. Ehitiste projekteerimisel tuleb tagada
riigitee külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), seetõttu hooned projekteerida vähemalt 16,0 m
kaugusele sõidutee äärest.
5. Ristumiskoha ehitamisel tuleb lähtuda EhS § 99 lg 3 alusel antud nõuetest (Lisa 1). Riigitee
alusele maale ulatuv mahasõit kuulub riigitee koosseisu ning riigitee alusel maal Maanteeameti
loata ehitustegevust teostada ei või.
6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigitee
külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt normide punkt 5.2.7, tabelid 2.14 ja 2.17
lähtetasemel rahuldav.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele häiringute mõju vähendavad meetmed,
sealhulgas meetmed keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel
kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on
projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi
rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks
projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega
seotud kulud kannab arendaja.
9. Koostada tehnovõrkude koondplaan, millel näidata projekteeritaval alal paiknevad
olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid,
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused.
11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Juhime tähelepanu, et kõik projektiga kavandatu
(sademeveesüsteemid, nähtavuskolmnurgad, vm) peab jääma mõõdistatud alusele.
12. Projekt kooskõlastada Maanteeametiga
[email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR-
i.
Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume Maanteeametit informeerida juhul kui
projekteerimistingimuste väljaandja jätab ülaltoodud märkused arvestamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded
2. PT_Nr_2011802-02729_eelnou.pdf
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
2 (4)
Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded
Võttes aluseks EhS § 99 lõike 3 määrab Maanteeamet Saare maakonnas Saaremaa vallas
Tehumardi külas Eldri kinnistu (katastritunnusega 72101:001:0430) ristumiskoha ehitamiseks
järgmised nõuded. Ristumiskoht rajatakse juurdepääsuks elamumaa (üksikelamu) sihtotstarbele.
1. Ristumiskoht projekteerida riigitee nr 21111 Tehumardi-Kogula km 2,12-2,18 vahele jäävale
lõigule.
2. Ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee).
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 kk nr 102 kinnitatud
nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2019. aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 78
autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 90 km/h ning projekteerimise lähtetasemega rahuldav.
8. Ristumiskoha projekteerimisel lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest I. Määrata ristumiskoha
pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki
pöördekoridorist).
9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 2,5-3,0% I tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad
võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
10. Riigiteega analoogne kate (kruuskate) projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse
ulatuses riigitee katte servast.
11. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee
katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada
ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega ning näha ette kraavide puhastamine ja
kaevamine. Sademevee juhtimine riigimaantee katastriüksusele on keelatud.
12. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) kohased
nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja
külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,
võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
13. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
3 (4)
14. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
15. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele, kelle poolt esitatud
piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
16. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta.
17. Ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet.
19. Ristumiskoha projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
4 (4)