Ehitusluba nr 2012271/09211 (eelnõu)
Kuupäev 20.05.2020
Ehitustegevuse liik
Laiendamine üle 33%,Hoone,Mitteelamu,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2,Laiendamine,Olemasoleva hoone muu
rekonstrueerimine
Ehitusloa väljastaja Antsla Vallavalitsus 75010418
Mustamäe tee 50
Telefon +372 670 6873 , e-post
[email protected]
ESTER HOMMIK maa- ja planeeringute spetsialist
Seotud dokumendi andmed
Liik Ehitusloa taotlus
Number 2011271/07045
Kuupäev 20.05.2020
Ehitise andmed
Ehitisregistri kood 120533060
Ehitise nimetus veetöötlusjaam
Ehitise asukoht
Ehitise koha-aadress
Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Veski tn 12
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
14401:003:0025 Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Veski tn 12
Ehitise koordinaadid
X Y X Y X Y
1. 6412875.53 650137.21 2. 6412863.90 650139.81 3. 6412866.29 650150.52
4. 6412877.92 650147.92 5. 6412875.53 650137.21
Ehitise tehnilised andmed
Ehitisealune pind (m²) 130,7
Maapealse osa alune pind (m²) 130,7
Maapealsete korruste arv 1
Maa-aluste korruste arv 0
Absoluutne kõrgus (m) 89,8
Kõrgus (m) 4,7
Pikkus (m) 11,9
Laius (m) 10,9
1/5 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/09211 (eelnõu), 20.05.2020
Sügavus (m) 0
Suletud netopind (m²) 104,2
Köetav pind (m²) 33,4
Maht (m³) 536
Maapealse osa maht (m³) 536
Üldkasutatav pind (m²) 0
Tehnopind (m²) 0
Kasutamise otstarve ja pinnad
Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide
(m²) pind (m²)
12747 Veepuhastusjaama hoone 104.2
KOKKU (m²) 104.2
Elektrisüsteemi liik võrk
Veevarustuse liik võrk, lokaalne, puurkaev
Kanalisatsiooni liik võrk
Soojusvarustuse liik kohtküte
Soojusallikas soojuspump
Energiaallikas elekter
Ventilatsiooni liik loomulik ventilatsioon (sh ilma loomuliku
tõmbe lõõrideta)
Jahutussüsteemi liik puudub
Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub
Konstruktsioonid ja materjalid
Vundamendi liik madalvundament
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal monoliitne raudbetoon, väike- või
suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus,
kärg, betoon
Välisseina välisviimistluse materjal metall (seal hulgas plekk või profiilplekk)
Välisseina liik betoon, väike- või suurplokk (vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon jms)
Katuste ja katuselagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon
Vahelagede kandva osa materjal puudub
Katusekatte materjal bituumen või PVC plaat või rullmaterjal
Esitatavad dokumendid
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Ehitusloa_taotlu
s_Nr_2011271/0
7045_Koondvaa Ehitusloa taotlus 2011271/07045
de.pdf 20.05.2020
ANTSLA_EP_v0
3_AntslaVTJ_20 schöttli
Antsla 20-05-20.asice Keskkonnatehni
veetöötlusjaam Ehitusprojekt 20.05.2020 ka as
2/5 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/09211 (eelnõu), 20.05.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
ANTSLA_EP_TL
-4- schöttli
01_v01_nahtavu Fail konteinerist Keskkonnatehni
s.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A schöttli
A-0-01_tiitel.pdf Fail konteinerist Keskkonnatehni
20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
A-1- schöttli
01_projting.pdf Fail konteinerist Keskkonnatehni
20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
A-1- schöttli
02_MNTting.pdf Fail konteinerist Keskkonnatehni
20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
A-2- schöttli
01_ElektrileviKK Fail konteinerist Keskkonnatehni
.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
R-5- schöttli
01_v01_plaanA Fail konteinerist Keskkonnatehni
RH.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
R-6- schöttli
01_v01_vaated Fail konteinerist Keskkonnatehni
ARH.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
R-6- schöttli
02_v01_L6igeA Fail konteinerist Keskkonnatehni
A.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
R-6- schöttli
03_v01_L6igeB Fail konteinerist Keskkonnatehni
B.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
R-8- schöttli
01_v01_spetsA Fail konteinerist Keskkonnatehni
RH.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-5- schöttli
02_v01_vundam Fail konteinerist Keskkonnatehni
eerimine.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-5- schöttli
03_v01_p6rand Fail konteinerist Keskkonnatehni
aplaan.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-5- schöttli
04_v01_seintepl Fail konteinerist Keskkonnatehni
aan.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-5- schöttli
05_V01_laeplaa Fail konteinerist Keskkonnatehni
n.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-5- schöttli
06_v01_katusep Fail konteinerist Keskkonnatehni
laan.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
01_v01_l6ige11. Fail konteinerist Keskkonnatehni
pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
02_v01_l6ige22. Fail konteinerist Keskkonnatehni
pdf 20.05.2020 ka as
3/5 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/09211 (eelnõu), 20.05.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
03_v01_vundl6i Fail konteinerist Keskkonnatehni
ked.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
04_v01_sentel6i Fail konteinerist Keskkonnatehni
ked.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
05_v01_pandus Fail konteinerist Keskkonnatehni
el6iked.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
06_v01_lael6ike Fail konteinerist Keskkonnatehni
d.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
07_v01_paneelt Fail konteinerist Keskkonnatehni
ugi.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
08_v01_parapet Fail konteinerist Keskkonnatehni
.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
09_v01_katusel Fail konteinerist Keskkonnatehni
uuk.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-6- schöttli
10_v01_seinaav Fail konteinerist Keskkonnatehni
ad.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-7- schöttli
01_v01_redel.pd Fail konteinerist Keskkonnatehni
f 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_E
K-7- schöttli
02_v01_labiviigu Fail konteinerist Keskkonnatehni
d.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-3- schöttli
01_v01_seletus Fail konteinerist Keskkonnatehni
kiri.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-5- schöttli
01_v01_tehskee Fail konteinerist Keskkonnatehni
m.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-5- schöttli
02_v01_hoonepl Fail konteinerist Keskkonnatehni
aan.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-6- schöttli
01_v01_L6igeA Fail konteinerist Keskkonnatehni
A.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-6- schöttli
02_v01_L6igeB Fail konteinerist Keskkonnatehni
BCC.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-6- schöttli
03_v01_3Dvaat Fail konteinerist Keskkonnatehni
ed.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-7- schöttli
01_v01_pkadapt Fail konteinerist Keskkonnatehni
er.pdf 20.05.2020 ka as
4/5 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/09211 (eelnõu), 20.05.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
ANTSLA_TP_T
E-8- schöttli
02_v01_Seadm Fail konteinerist Keskkonnatehni
etespets.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
01_v01_analyys Fail konteinerist Keskkonnatehni
1.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
02_v01_analyys Fail konteinerist Keskkonnatehni
2.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
03_v01_analyys Fail konteinerist Keskkonnatehni
3.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
04_v01_paagid. Fail konteinerist Keskkonnatehni
pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
05_v01_survepu Fail konteinerist Keskkonnatehni
mp.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
06_v01_tulet6rje Fail konteinerist Keskkonnatehni
pump.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
07_v01_hydrofo Fail konteinerist Keskkonnatehni
or.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
08_v01_6hukuiv Fail konteinerist Keskkonnatehni
ati.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
09_v01_6husooj Fail konteinerist Keskkonnatehni
uspump.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_T
E-9- schöttli
10_v01_aed.pdf Fail konteinerist Keskkonnatehni
20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_V
K-7- schöttli
01_v01_ristumin Fail konteinerist Keskkonnatehni
eMNT.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_V
K-7- schöttli
02_v01_s6lmed. Fail konteinerist Keskkonnatehni
pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_V
K-8- schöttli
01_v01_Vkspets Fail konteinerist Keskkonnatehni
.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
A-0- schöttli
02_v02_nimekiri Fail konteinerist Keskkonnatehni
.pdf 20.05.2020 ka as
ANTSLA_TP_A
S-4- schöttli
01_v02_asend.p Fail konteinerist Keskkonnatehni
df 20.05.2020 ka as
5/5 Allkiri ____________________
e
pi t
25183 3:0004 kaits
-Kane
TEHNOHOONE JA PIIRDEAIA KOORDINAADID
Antsla
:00
Y=650131.73 Y=650163.59
X=6412884.39
14401
X=6412877.40
Y=650137.21
X=6412875.53
O
O
O
O
O
O
R30
O
Y=650150.52
O
X=6412866.29
O
O
2
1
2
2 1
2 1
m
1
L=3.2
2
1
2 2
Piirdeaed Ø16i=00.007
V-7
85.10
Veetöötlusjaama
81.77
O
30m
hoone ning
-Kane vöönd
L2
H 3.33
varumahutid
pi tee
e
25183 3:0004 kaits
O O
O
Antsla
:00
Puurimismasina STARDIkaevik Y=650139.81 Y=650158.62
Y=650134.83
14401
X=6412863.90 X=6412858.03
X=6412863.55
30m
ntsla-K aitsevöönd
tee L2
Likvideeritav
hoone Y=650139.67
anepi
X=6412857.16
k
LVV-14 Ø400
004
O Y=650138.06
85.10 / V-1
O X=6412864.28
83.84
:003:0
85.10
O
H1.26 83.24 1.80
O
A
O
3
14401
8
O
25 1
K-2 Ø400
84.01/
81.59
R30 ANTSLA veetöötlusjaama tehnilised näitajad
O
10,53
O
82.51
81.59
Hoone ehitusalune pind 130,7m²
81.59
6,65 m m
Hoone suletud netopind 104,2 m²
H2.42 L=7.3 L=13.1
7,46 De63 De63
O
2 1 2 1
2
O 1
2
Hoone kõrgus 4,70 m
m
1
1 2
L=3.2
1
2 2
1
4
Puurimismasina 3
Ø160 L=16.5m
Ø16i=00.007 Hoone ±0.000= 85.30m
R5
VASTUVÕTUkaevik. i=0.030
Kaeviku katte 9,1
O
taastamise projekt Toorvesi
koostatakse eraldi puurkaevust nr
vastavalt K-1 Ø400 8367
Maanteeameti 85.10/ Värav O O O
nõuetele 83.00
83.82 TINGMÄRGID
R5
H2.40 V-2
85.10 Proj. kanalisatsiooni hoolduskaev
V-4 83.24 1.80
85.10
83.19 1.80
Proj. veesõlm
V-6
LVV-13
85.10
Proj. väljaviik hoonest
85.10
83.19 1.80 83.44 Proj. veetorustik
H 1.66
V-3 Proj. kanalisatsioonitorustik
85.10
83.19 1.80 Proj. kanalisatsioonitorustik (rajatakse kinnisel meetodil)
LVV-12
85.10 Kinnistupiir
83.24 1.80
Ol.olev veetorustik
LVV-11
85.10 V-5 Ol.olev madalpingekaabel/õhuliin
83.24 1.80 85.10
83.19 1.80 Ol.olev kanalisatsioonitorustik
Kasutusest väljajääv torustik/rajatis
Rajatav tehnohoone ja reservuaarid
Asfaltkattega teenindusplats 200m²
Killustikkattega teenindusala
O Proj. piirdeaed 98m
Tellija OÜ Võru Vesi
MÄRKUSED:
SCHÖTTLI
KESKKONNATEHNIKA
Projekt ANTSLA LINNA VEEÖÖTLUSJAAMA
REKONSTRUEERIMINE
1. Geodeetiline alusplaan Aabenest OÜ töö nr 19213T. Mõõdistused on teostatud 2019.a oktoobris.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn, Tel 670 6873; Fax 670 6875, E-post:
[email protected] Joonis Antsla veetöötlusjaam
MTR: Reg nr EP10165908-0001
2. Torustik, mis jääb alla külmumispiiri soojustatakse soojustusplaadiga. Kõik õigused kaitstud ©
ASENDIPLAAN
3. Elektri välisosa lahendatakse eraldi projektiga. Projektijuht Raul Juhkam Versioon 2 Projekti nr S-19-21
4. Kinnistule mahasõit riigiteelt vt Almi OÜ projekt töö nr 0920
5. Rajatava teenindusplats rajatakse kalletega hoonest eemale haljasalale. Projekteerija Liina Liinak Staadium TP Mõõtkava 1:500
Kuupäev 20.05.2020 Leht AS-4-01 Lehti -
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Sisukord
1 ASUKOHA SKEEM ......................................................................................................................................5
2 ÜLDOSA ..................................................................................................................................................6
2.1 Üldandmed ......................................................................................................................................... 6
2.1 Koondandmed .................................................................................................................................... 6
2.2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 7
2.3 Alusdokumendid................................................................................................................................. 7
2.4 Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ........................................................... 7
2.5 Tehnilised andmed ............................................................................................................................. 8
2.5.1 Veetöötlusjaama hoone ja varumahutid....................................................................................................... 8
3 LÄHTEANDMED.........................................................................................................................................9
3.1 Antsla linna ühisveevärgi lühikirjeldus ............................................................................................... 9
4 VEETÖÖTLUSJAAMA ASENDIPLAANI OSA......................................................................................................12
4.1 Üldosa ...............................................................................................................................................12
4.1.1 Asendiplaani vastavus lähteandmetele ....................................................................................................... 12
4.1.2 Kinnistu kirjeldus ......................................................................................................................................... 12
4.1.3 Olemasolev hoonestus ................................................................................................................................ 12
4.1.4 Olemasolev haljastus................................................................................................................................... 12
4.1.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Platsid ..................................................................................... 12
4.1.6 Olemasolev tehnovõrk ................................................................................................................................ 12
4.1.7 Rajatav hoonestus ....................................................................................................................................... 12
4.1.8 Rajatav haljastus ......................................................................................................................................... 12
4.1.9 Planeeritud juurdepääsutee ja teenindusplats ........................................................................................... 12
4.1.10 Veetöötlusjaama hoone paiknemiskõrgus ............................................................................................. 13
4.1.11 Sademevee käitlemine ............................................................................................................................ 13
4.1.12 Sildid ....................................................................................................................................................... 13
5 VEETÖÖTLUSJAAMA ARHITEKTUURNE OSA ...................................................................................................14
5.1 Tööde teostus ...................................................................................................................................14
5.1.1 Ehitise tehnilised andmed ........................................................................................................................... 15
5.1.2 Arhitektuurne lahendus .............................................................................................................................. 15
5.1.3 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele ......................................................................... 15
5.1.4 Hoone sisearhitektuur ................................................................................................................................. 17
5.2 Tuleohutuse nõuded ........................................................................................................................18
5.2.1 Üldist ........................................................................................................................................................... 18
5.2.2 Tehnilised näitajad ...................................................................................................................................... 18
6 EHITUSKONSTRUKTSIOONID ......................................................................................................................20
6.1 Kasutatavad normdokumendid ........................................................................................................20
6.2 Tehnilised lähteandmed ...................................................................................................................20
6.2.1 Ehitise eluiga ............................................................................................................................................... 20
6.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass ................................................................................................................... 21
6.2.3 Teostusklass ja järelevalve tase................................................................................................................... 21
6.2.4 Koormused .................................................................................................................................................. 21
6.2.5 Kandekonstruktsioonide keskkonnaklassid................................................................................................. 22
6.2.6 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ............................................................................. 22
6.3 Hoone kandekonstruktsioonide lühiiseloomustus ...........................................................................22
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 1 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
6.3.1 Kandvad ehitiseosad ja elemendid ............................................................................................................. 22
6.3.2 Ehitise üldjäikus .......................................................................................................................................... 22
6.3.3 Tulepüsivus ................................................................................................................................................. 22
6.3.4 Välispiirete soojapidavus ............................................................................................................................ 23
6.4 Maa-alused konstruktsioonid .......................................................................................................... 23
6.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused .................................................................................................................. 23
6.4.2 Vundamendid ............................................................................................................................................. 24
6.4.3 Põrandad .................................................................................................................................................... 25
6.4.4 Soklikonstruktsioonid ................................................................................................................................. 25
6.5 Maapealsed konstruktsioonid ......................................................................................................... 25
6.5.1 Monoliitsest raudbetoonist mahutid ......................................................................................................... 25
6.5.2 Välis-ja siseseinad ....................................................................................................................................... 25
6.5.3 Katuslaed .................................................................................................................................................... 26
6.5.4 Trepid, redelid ............................................................................................................................................ 26
6.5.5 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid ................................................................................................... 26
6.6 Betoonvalmistooted ........................................................................................................................ 28
6.6.1 Monteeritavate raudbetoontarindite tolerantsinõuded ............................................................................ 28
6.6.2 Nõuded materjalidele ................................................................................................................................. 29
6.6.3 Elementide valmistamine ........................................................................................................................... 29
6.7 Teraskonstruktsioonid ..................................................................................................................... 29
6.8 Kivikonstruktsioonid ........................................................................................................................ 29
7 VEETÖÖTLUSJAAMA KÜTE JA VENTILATSIOONI OSA ........................................................................................ 31
7.1 Lähteandmed projekteerimiseks ..................................................................................................... 31
7.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid ................................................................................................. 31
7.3 Sisekliima parameetrid .................................................................................................................... 31
7.3.1 Temperatuur............................................................................................................................................... 31
7.3.2 Niiskus ........................................................................................................................................................ 31
7.3.3 Müra ........................................................................................................................................................... 31
7.3.4 Soojusallikas ............................................................................................................................................... 31
7.4 Küte .................................................................................................................................................. 31
7.5 Ventilatsioon.................................................................................................................................... 32
7.5.1 Õhukuivati .................................................................................................................................................. 32
8 VEETÖÖTLUSJAAMA TEHNOLOOGIA OSA ..................................................................................................... 33
8.1 Veetöötlusjaama dimensioneerimise lähteandmed ....................................................................... 33
8.2 Veetöötlusjaama tehnilised näitajad ............................................................................................... 33
8.3 Veekäitluse tehnoloogiline kirjeldus ............................................................................................... 33
8.4 Veehaare.......................................................................................................................................... 34
8.4.1 Olemasolevad puurkaevud ......................................................................................................................... 34
8.4.2 Puurkaevude projektijärgne lahendus ....................................................................................................... 34
8.5 Aeratsioonisüsteem ......................................................................................................................... 35
Õhu suunamiseks vette paigaldatakse toorveetorustikule enne filtriseadet injektor. ............................... 35
8.6 Filterseadmed .................................................................................................................................. 35
8.6.1 Raua- ja mangaanieraldusfilterseadmed .................................................................................................... 35
8.7 Reservuaarid ja II-astme pumpla ..................................................................................................... 36
8.7.1 Reservuaarid ............................................................................................................................................... 36
8.7.2 Survetõstepumbad ..................................................................................................................................... 36
8.7.3 Tuletõrjepump ............................................................................................................................................ 37
8.7.4 Membraanhüdrofoor ................................................................................................................................. 37
8.8 Veemõõdusõlmed ........................................................................................................................... 38
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 2 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
8.9 Kemikaali doseerimissüsteem ..........................................................................................................38
8.9.1 Vee desinfitseerimine ................................................................................................................................. 38
8.10 Veeproovi võtmine ...........................................................................................................................39
8.11 Hoonesisesed torustikud ..................................................................................................................39
8.11.1 Nõuded torustikule ................................................................................................................................. 39
8.11.2 Nõuded toruarmatuurile ........................................................................................................................ 39
8.11.3 Torustike toestamine .............................................................................................................................. 40
8.12 Nõuded veetöötlusega saavutatavale veekvaliteedile.....................................................................41
9 VEETÖÖTLUSJAAMA ELEKTRI JA AUTOMAATIKA OSA ......................................................................................41
10 VÄLISVEEVARUSTUS JA -KANALISATSIOON ....................................................................................................41
10.1 Veetorustik .......................................................................................................................................41
10.2 Isevoolne kanalisatsioonitorustik .....................................................................................................41
10.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike toruarmatuur ja liitmikud ...............................................44
11 NÕUDED HOONETELE JA RAJATISTELE ..........................................................................................................45
12 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE .........................................................................................................................46
12.1 Üldosa ...............................................................................................................................................46
12.2 Olemasoleva puurkaevpumpla töötamine ehitustööde ajal ............................................................46
12.3 Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse tagamine .....................................................46
12.4 Kõrghaljastuse likvideerimine ..........................................................................................................46
12.5 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................46
12.5.1 Ettevalmistustööd ................................................................................................................................... 46
12.5.2 Ehituseelse olukorra fikseerimine........................................................................................................... 47
12.5.3 Ehitustööd ............................................................................................................................................... 47
12.5.4 Geodeetilised tööd ja mahamärkimine .................................................................................................. 47
12.5.5 Objekti teadetetahvlid ............................................................................................................................ 48
12.5.6 Ajutine elektrivarustus ............................................................................................................................ 48
12.5.7 Ajutised hügieenirajatised ...................................................................................................................... 48
12.5.8 Koristamine ja ehitusjäätmed ................................................................................................................. 48
12.5.9 Liikluskorraldus ehitustööde ajal ............................................................................................................ 49
12.5.10 Ehitustööd rajatiste kaitsevööndis.......................................................................................................... 49
12.6 Torustike ehitus lahtise kaevikuga ...................................................................................................49
12.6.1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 49
12.6.2 Ettevalmistustööd ja kaeviku kaevamine ............................................................................................... 49
12.6.3 Kaeviku toestamine ................................................................................................................................ 50
12.6.4 Tasanduskiht ja torude paigaldamine ..................................................................................................... 50
12.6.5 Kaeviku täitmine ..................................................................................................................................... 51
12.6.6 Kaevude ja kapede paigaldamine ........................................................................................................... 51
12.6.7 Torustiku soojustamine .......................................................................................................................... 51
12.6.8 Torustiku märgistamine .......................................................................................................................... 52
12.7 Rajatiste kasutusest kõrvaldamine ...................................................................................................52
12.8 Teekatete ja haljasalade taastamine ning heakorra taastamine .....................................................52
12.8.1 Kruusast- või killustikust katete taastamine ........................................................................................... 52
12.8.2 Murukatete taastamine .......................................................................................................................... 53
12.9 Tööohutus ........................................................................................................................................53
13 LAMMUTUSTÖÖD ...................................................................................................................................54
13.1 Tööde teostamise alusmaterjal ........................................................................................................54
13.2 Olemasolevate ehitiste likvideerimise üldised nõuded ...................................................................54
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 3 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
13.3 Lammutatavad ning likvideeritavad ehitised ja rajatised ................................................................ 54
13.4 Olemasoleva hoone lammutamine ................................................................................................. 54
13.5 Keskkonnajuhtimine ........................................................................................................................ 55
13.5.1 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................................... 55
13.5.2 Pinnas ja mineraalaines.......................................................................................................................... 55
14 KESKKONNATINGIMUSED JA –KAITSE .......................................................................................................... 57
15 KATSETAMINE JA KASUTUSELEVÕTT ............................................................................................................ 58
15.1 Üldosa .............................................................................................................................................. 58
15.2 Survetorustikud ............................................................................................................................... 58
15.3 Kanalisatsioonitorustikud ................................................................................................................ 58
15.4 Torustike desinfitseerimine ............................................................................................................. 58
15.5 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine ja hooldusjuhendid ..................................... 59
16 TEOSTUSJOONISED .................................................................................................................................. 60
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 4 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
1 ASUKOHA SKEEM
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 5 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
2 ÜLDOSA
2.1 Üldandmed
Projekti nimetus: Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine
Staadium: Tööprojekt
Töö nr: S-19-21
Objekti asukoht: Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond
Tellija: AS Võru Vesi
Ringtee tn 10 Võru 65605 Võrumaa
+372 782 8334,
[email protected]
Projekteerija: Schöttli Keskkonnatehnika AS
Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn
Reg: 10165908
Kontaktisikud: Tellija poolt Marko Tolga, tel +372 520 0708,
[email protected]
Projekteerija poolt Raul Juhkam, tel +372 512 5699,
[email protected]
Liina Liinak, +372 585 57972,
[email protected]
2.1 Koondandmed
VEETÖÖTLUSJAAMA KOORDINAADID (L-Est' 97) 1) Y=650137.21
X=6412875.53
2) Y=650147.92
X=6412877.92
3) Y=650150.52
X=6412866.29
4) Y=650139.81
X=6412863.90
PUURKAEVPUMPLA- VEETÖÖTLUSJAAMA Puurkaevu jõudlus:
PARAMEETRID Qkooli tee I = 11,1 m³/h
Qkooli tee II = 3,6 m³/h
Veetöötlusseadmete jõudlus:
Qmax = 14,2 m³/h
Qnom = 5,9 m³/h
RESERVUAARIDE PARAMEETRID Planeeritud kasulik veevaru:
V = 220,0 m³
PIIRDEAIA KOORDINAADID (L-Est' 97) 1) Y=650131.73
X=6412877.40
2) Y=650163.59
X=6412884.39
3) Y=650158.62
X=6412858.03
4) Y=650139.67
X=6412857.16
5) Y=650138.06
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 6 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
X=6412864.28
6) Y=650134.83
X=6412863.55
2.2 Sissejuhatus
Veetöötlusjaama tehnoloogilise, konstruktiivse projekti on koostanud Schöttli Keskkonnatehnika AS.
Veetöötlusjaama elektri ja automaatika ehitamiseks koostatakse eraldi projekt SystemTest OÜ poolt.
Kinnistule projekteeritakse uus mahasõit riigiteelt 25183 Antsla-Kanepi tee L2 Almi OÜ poolt.
2.3 Alusdokumendid
Projekti koostamise on kasutatud järgmisi lähtematerjale:
• Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine. Riigihanke alusdokumendid Hanke nr.
211229
• Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine. Tehnoloogiline projekt. Koostanud AS
Võru Vesi 2019.aastal.
• Antsla valla projekteerimistingimused nr 1911802/07477, 20.11.2019
• Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030;
• Geodeetiline alusplaan. Aabenest OÜ töö nr 19213T. Mõõdistused on teostatud 2019 a.
oktoobris. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
• Maanteeameti projekteerimistingimused 15-2/20/8277-2, 19.02.2020
2.4 Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerija lähtub projekteerimisel Eesti projekteerimisnormidest (EPN) ja standarditest (EVS).
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
• EVS 835:2014 Hoone veevärk;
• EVS 843:2016 – Linnatänavad;
• EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;
• EVS 847-2:2016 Veevärk. Osa 2: Veetöötlus;
• EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus;
• EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
• Riigikogu 11. veebruar 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
• Riigikogu 30. jaanuar 2019. a seadus RTI, 22.02.2019, 1 „Veeseadus 1“;
• https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
• Riigikogu 10. veebruar 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seadus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018055?leiaKehtiv
• Keskkonnaministri määrus nr. 31, 31.07.2019, „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008?leiaKehtiv
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 7 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
• RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
• InfraRYL 2006. Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus;
• MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;
• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded;
• Tööinspektsiooni juhend Tööohutus ehitusplatsil 2019.
• Vabariigi Valitsuse määrus nr. 17, 30. märts 2017, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv
• Siseministri määrus nr. 39, 30. august 2010, „Nõuded tulekustutitele ja
voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/13354853?leiaKehtiv
• Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid1”.
• Majandus- ja taristuministri määrus 97 „Nõuded ehitusprojektile1“
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt
eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada
järgmises järjekorras: seletuskiri (1), joonised (2) töömahtude tabelid (3).
Veetöötlusjaama ja sellega kaasnevate rajatiste, torustike ehitamisel tuleb kasutada parimat võimaliku
tehnikat.
2.5 Tehnilised andmed
2.5.1 Veetöötlusjaama hoone ja varumahutid
Ehitise kasutamise otstarbe kood 12747 – Veepuhastusjaama hoone
Projekteeritud puurkaevpumpla-veetöötlusjaama tehnilised andmed:
- Perspektiivne tarbijate arv 1025 elanikku
- Ühiktarbimine 115 l/s
- Ööpäevane keskmine veevajadus: Qkd= 118 m3/d
- Ööpäevane maksimaalne veevajadus: Qmaxd= 142 m3/d
- 2.astme pumpade maksimaalne vooluhulk: Qmaxh=20,5 m3/h (5,7 l/s)
- tuletõrjepumba vooluhulk Qmaxh=74,5 m3/h (20,7 l/s)
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind 130,7 m2
- maapealse osa alune pind 130,7 m2
- maapealsete korruste arv 1
- maa-aluste korruste arv puudub
- absoluutne kõrgus 89,8 m
- kõrgus 4,7 m
- pikkus 11,9 m
- laius 10,9 m
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 8 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
- sügavus puudub
- suletud netopind 104,2 m2
- köetav pind 33,4 m2
- maht 536 m3
- maapealse osa maht 536 m3
- üldkasutatav pind puudub
- tehnopind puudub
3 LÄHTEANDMED
3.1 Antsla linna ühisveevärgi lühikirjeldus1
Antsla linnas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks veevärk, mis baseerub kolmel puurkaevul:
Kooli tee I puurkaev (katastri nr 8366); Veevõtt 2018 aastal 11878 m³
Kooli tee II puurkaev (katastri nr 8367); Veevõtt 2018 aastal 13816 m³
Lusti küla puurkaev (katastri nr 10454); Veevõtt 2018 aastal 16010 m³
Antsla linna ühisveevarustusega on ühendatud ka Lusti küla veesüsteem, mistõttu käsitletakse nimetatud
piirkonda ühtse veesüsteemina. Ühisveevarustuse kaudu said 2018. aastal vett ligikaudu 890 Antsla linna ja
135 Lusti küla elanikku ehk kokku ligikaudu 69% veevarustuspiirkonna elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab
ka enamus Antsla linna ja Lusti küla keskuse asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi
vee kasutajad Antsla Gümnaasium, Antsla Tervisekeskus, Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus ning Antsla
Vallavalitsus. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest.
Käesoleval ajal tarbitakse Antsla linnas ja Lusti külas AS-i Võru Vesi poolt hallatavas veevarustussüsteemis
kolme puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena
on kasutusel aereeritavad raua ja mangaani eraldusfiltrid. AS-i Võru Vesi poolt hallatavad puurkaev-
pumplad on rekonstrueeritud 2000-ndate aastate alguses.
Antsla linnas ja Lusti külas on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 27 953
meetrit, millest ligikaudu 25 907 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud ja rajatud
veetorustikud. Veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...110 mm. Vanemad
torustikud on rajatud malmtorudest 1970-ndatel aastatel. Torustike seisukord on valdavalt hea.
Ühisveevarustusega liitumise võimalus on tagatud peaaegu kõigile Antsla linna reoveekogumisala elanikele.
Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus
Antsla linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule paigaldatud kokku 19 tuletõrjehüdranti.
Hüdrandid on paigaldatud veetorustikule läbimõõduga De110 mm ning nende seisukord on hea. Kuna
Antsla linnas puuduvad veereservuaarid ning teise astme pumplad, siis pole hüdrandid käesoleval hetkel
kasutusel kuna olemasolev süsteem ei suuda tagada nõuetekohast veekogust ja survet torustikus. Lisaks on
rajatud tuletõrje veevõtukoht Lusti külas asuva tiigi äärde.
Joogivee kvaliteet
Käesoleval ajal Antsla linna ja Lusti küla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavees on üle
joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri (edaspidi SM) 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua ja
mangaani sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Antsla linna ja Lusti küla puurkaevude vesi
üldraua sisalduse tõttu III kvaliteediklassi, mangaani sisaldus ning värvuse näitaja on ületanud III
kvaliteediklassi piirnormi.
1
„Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030“ koostaja OÜ Alkranel
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 9 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Kooli tee I puurkaev (katastri nr 8366)
Kooli tee I puurkaev asub kinnistul katastritunnusega 14401:003:0025 Veski tänav 12. Olemasolev hoone
põrand on ca 0,1 m ülalpool maapinda. Hoone sokli kõrgus väljast vaadates on maapinnaga tasa,
pumbaruumi kõrgus põrandast on 3 m (katus on kahepoolse kaldega), sisemõõdud 5,5x5,5 m. Hoone
maapealse osa seinad on ehitatud silikaatkivist kaetud puitvoodriga, maa-alune osa põrandaplaat
madalvundament, telliskiviseina paksus on 42 cm. Hoonele on paigaldatud soojustus ja sellele puitlaudis.
Hoonel on kahepoolse kaldega puitkarkassil puidust katuslagi, mis on kaetud väljast plekiga ja seest puit
laudisega. Põrand on betoonist. Uks on puituks, ukseava 16000x2000 mm. Hoones on hüdrofoor,
veemahutid, filtrid, torustik. Puurkaev asub hoones. Puurkaevu sanitaarkaitseala 30m on osaliselt tagatud.
Kooli tee II puurkaev (katastri nr 8367)
Kooli tee II puurkaev asub kinnistul katastritunnusega 14401:003:0026 Kooli tee 19a. Puurkaev asub
betoonist kaevus. Puurkaevu sanitaarkaitseala 30m on tagatud. Puurkaevust suunatakse toorvesi Kooli tee I
veetöötlusseadmetele.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 10 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Lusti küla puurkaev (katastri nr 10454)
Lusti küla puurkaev asub kinnistul katastritunnusega 14301:001:0104 Raudtee tn 47. Hoones asuvad
veetöötlusseadmed- aereeritavad raua- ja mangaanieraldusfiltrid ning 4 m3 hüdrofoor. Puurkaevu
sanitaarkaitseala 50m on tagatud.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 11 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
4 VEETÖÖTLUSJAAMA ASENDIPLAANI OSA
4.1 Üldosa
4.1.1 Asendiplaani vastavus lähteandmetele
Projekt vastab lähteülesandele.
4.1.2 Kinnistu kirjeldus
Ehitusprojektiga haaratud ala paikneb Võru maakonnas Antsla vallas Antsla linnas kinnistul
katastritunnusega 14401:003:0025 Veski tänav 12. Rekonstrueeritav puurkaev ja rajatav veetöötlusjaam
asub linna keskuses. Kinnistu piirneb nii tootmishoone, eramute, ühiskondlike hoonetega. Kinnistu ümber
on kõrghaljastus.
4.1.3 Olemasolev hoonestus
Kinnistul asub puurkaevu PRK0008366 pumplahoone, pindalaga 35 m2.
4.1.4 Olemasolev haljastus
Kinnistul on kõrghaljastus.
4.1.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Platsid
Ligipääs kinnistule on tagatud Veski tänavalt. Pumpla ümber ei ole piirdeaeda. Puurkaevpumplal puudub
kõvakattega juurdepääsutee ning teenindusplats.
4.1.6 Olemasolev tehnovõrk
Kinnistul asuvad järgmised tehnovõrgud:
Veetorud läbimõõtudega De110 ja De63
Pumplahoonet teenindav kanalisatsioonitorustik
Pumplahoonet elektriga varustav madalpingekaabel ja õhuliin.
4.1.7 Rajatav hoonestus
Käesoleva projekti järgselt rajatakse kinnistule üks veetöötlusjaam, mis koosneb tehnoloogiliste seadmete
ruumist pindalaga ca 34 m² ning kahest varumahutist kogumahuga 220 m³. Hoone teenindamiseks
rekonstrueeritakse juurdepääsutee ja rajatakse teenindusplats.
4.1.8 Rajatav haljastus
Olemasolev haljastus, mis jääb juurdepääsutee, teenindusplatsi ja rajatavale hoonele ette likvideeritakse.
Haljastus, mis ehitustööde käigus saab kahjustada, kuid vaja säilitada, tuleb taastada vähemalt endisel
kujul.
4.1.9 Planeeritud juurdepääsutee ja teenindusplats
Juurdepääs veetöötlusjaamale saab olema Veski tänavalt. Uus mahasõit riigitee nr 25183 Antsla – Kanepi
km 0,33-0,37 projekteeritakse eraldi.
Hoone juurde on ette nähtud parkimis- ja manööverdusala. Teenindusplatsi teekattena kasutada ühekihilist
asfaltit. Teede ja parkimisala lahendusel on lähtutud EVS 843:2003 Linnatänavate standardist.
Rajatava juurdepääsutee ja parkimisplatsi konstruktsioon:
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 12 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
AC12 surf, h=6 cm;
Paekivist killustikalus fr.32/63 h=25 cm;
Liivast dreenkiht (Kf≥2,0 m/ööp; Kt=0,98) h=20 cm;
Olemasolev pinnas (huumuse kiht eemaldada).
Veetöötlusjaama hoone ümber rajatakse 1m laiune killustikust teenindusala järgmise konstruktsiooniga:
Paekivist killustikalus fr.32/63 (kiilutud 8/12 killustikuga) h=20 cm;
Liivast dreenkiht (Kf≥2,0 m/ööp; Kt=0,98) h=25 cm;
Olemasolev pinnas (huumuse kiht eemaldada).
Veetöötlusjaama territooriumi ümber rajatakse keevispaneelidest piirdeaed kõrgusega min 1700 mm,
kogupikkus 98 m. Kasutatavad paneelid on kuumtsingitud, rohelise PVC-kattega, 5mm traadist, mõõtudega
1730x2500 mm, silma suurus 50x200 mm. Paneelid kinnitatakse kuumtsingitud aiapostidele
ristlõikemõõduga 60x40 mm.
4.1.10 Veetöötlusjaama hoone paiknemiskõrgus
Rajatava veetöötlusjaama nulliks on võetud rajatava veetöötlusjaama põranda tasapind
±0.00= 85.30 m abs.
4.1.11 Sademevee käitlemine
Sademevesi hajutatakse ümbritsevasse pinnasesse.
4.1.12 Sildid
Puurkaevu sanitaarkaitseala tuleb märgistada ning näha ette ja paigaldada nähtavale kohale vähemalt 50
meetri kauguselt loetav silt nt. „Valdaja loata puurkaevu sanitaarkaitsealal viibimine keelatud”.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 13 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
5 VEETÖÖTLUSJAAMA ARHITEKTUURNE OSA
5.1 Tööde teostus
Tööd teostada vastavalt Eestis kehtivatele standarditele ja normidele.
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega:
Seadused:
Riigikogu 11. veebruar 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
Riigikogu 30. jaanuar 2019. a seadus RTI, 22.02.2019, 1 „Veeseadus1“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
Riigikogu 10. veebruar 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni seadus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018055?leiaKehtiv
Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010
https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859?leiaKehtiv ;
Määrused:
Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1”.
Majandus- ja taristuministri määrus 97 „Nõuded ehitusprojektile1“
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007
Standardid:
EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt;
EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt;
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;
EVS 847-2:2016 Veevärk. Osa 2: Veetöötlus;
EVS 835:2014 Hoone veevärk;
EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;
EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;
EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,
tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“.
Juhendid:
RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;
RYL 2002 Hoone Tehnosüsteemid;
Tööinspektsiooni juhend Tööohutus ehitusplatsil 2019.
Kui vastavad riiklikud normatiivid puuduvad, tuleb lähtuda Soomes kehtivatest normatiivsetest
dokumentidest. Vajadusel lepitakse vastavad normatiivsed viited kokku töölepingus.
Vajadusel teostada töid elektripaigaldise või muude kommunikatsioonide kaitsevööndis, kooskõlastada
tegevus vastavate trasside valdajatega.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 14 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
5.1.1 Ehitise tehnilised andmed
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind 130,7 m2
- maapealse osa alune pind 130,7 m2
- maapealsete korruste arv 1
- maa-aluste korruste arv puudub
- absoluutne kõrgus 89,8 m
- kõrgus 4,7 m
- pikkus 11,9 m
- laius 10,9 m
- sügavus puudub
- suletud netopind 104,2 m2
- köetav pind 33,4 m2
- maht 536 m3
- maapealse osa maht 536 m3
- üldkasutatav pind puudub
- tehnopind puudub
- hoone eluiga: vähemalt 40 aastat
5.1.2 Arhitektuurne lahendus
Projekteeritav veetöötlusjaama hoone on ristküliku kujulise plaaniga ühekorruseline hoone. Hoone on
lamekatusega (kalle 1:40).
Hoone koosneb ühes suurest pumbaruumist ja kahest reservuaari ruumist. Pääs pumbaruumi
teenindamiseks on tagatud 1200x2100mm kahepoolse ukse kaudu. Pääs reservuaaride kontrollimiseks ja
puhastamiseks on katuselt 1000x1000m teenindusluukide kaudu. Luukide teenindamiseks ligipääsuks
kasutada teisaldatavat redelit.
5.1.3 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele
5.1.3.1 Välisõhu arvutuslikud parameetrid ja sisetemperatuur ruumides
Välisõhu arvutuslikud parameetrid:
Talvine
välisõhu temperatuur -25 °C;
suhteline niiskus 80 %;
Suvine
välisõhu temperatuur +25 °C,
suhteline niiskus 60 %;
Sisetemperatuur ruumides
tehnilised ruumid + 10,0 °C;
5.1.3.2 Hoone piirdekonstruktsioonide iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi
Nõuded hoone piirdetarinditele on antud seletuskirja konstruktsiooni osas, akustikale esitatavad nõuded
puuduvad.
Hoone piirdetarindite maksimaalne soojajuhtivus (W/m²K):
Pumpla välisseinad U=0,14;
Mahuti välissein U=0,16;
Sokkel U=0,14;
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 15 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Katuslagi U=0,14.
5.1.3.3 Vundamendid
Vundamendid vt. seletuskirja konstruktsiooni osast.
5.1.3.4 Välisseinad
Pumbaruumi seinad on kergplokkidest 200mm (FIBO 3 plokid) ja reservuaaride seinad 250mm monoliitsest
raudbetoonist. Välisseinad on soojustatud 200mm kivivillaga (näit. Multirock Rockwool 35), kaetud
tuuletõkeplaadiga (näit. Isover VKL) ja profiilplekiga (näit. Ruukki).
Pumbaruumi välissein (VS-1):
Profiilplekk (n. RUUKKI);
Karkass (n. Metallkarkass) + tuulutusvahe 20mm;
Tuuletõkeplaat (n. Isover VKL) 13mm;
Kivivill (n. MULTIROCK ROCKWOOL 35) 200mm + immutatud puitkarkass (50x200mm) 200mm;
Kergbetoonist plokk 200mm (n. FIBO 3);
Siseviimistlus (kaetud tolmutõkkevõõbaga).
Reservuaaride välissein (VS-2):
Profiilplekk (n. RUUKKI);
Karkass (n. Metallkarkass) + tuulutusvahe 20mm;
Tuuletõkeplaat (n. Isover VKL) 13mm;
Kivivill (n. MULTIROCK ROCKWOOL 35) 200mm + immutatud puitkarkass (50x200mm) 200mm;
Monoliitne raudbetoon sein 250mm.
Täpsemalt vt. konstruktsiooni osast.
5.1.3.5 Katus
Hoone katus on projekteeritud monteeritavatest raudbetoonist õõnespaneelidest (n. HCE-220mm).
Katuslagi on soojustatud vahtpolüstüreenplaatide (EPS 60) ja jäiga tuulutussoonega mineraalvillaplaatidega
(n. ISOVER OL TOP 40) ning kaetud SBS-katusekattematerjaliga (aluskiht n. Bicroelast EPP 4kg/m²+pealiskiht
n. Bipol XL 5kg/m²). Katused on välise vihmavee ärajuhtimisega. Hoonete küljele paigaldatakse ümar
vihmaveerenn ja –toru (n. kahepoolne PUR, paksus 0,50mm). Vihmaveerenni kinnituskonks 125mm, samm
700mm, renni kalle 2-5mm/m. Paigaldatav katuseinventar peab taluma mehhaanilist ja ka
ilmastikukoormust. Kõik rennide ühendused tihendatakse tihendusmastiksiga.
2x SBS rullmaterjal, käiguteedel võrreldes põhikattega teist värvi SBS (aluskiht n.Bicroelast EPP
4kg/m²+pealiskiht n.Bipol XL 5kg/m²);
Soojustus - jäik tuulutussoonega mineraalvillplaat 40mm (n. ISOVER OL TOP 40);
Soojustus - vahtpolüstüreen 200...466mm (n. EPS 60);
Aurutõke – polüetüleenkile (0,2mm);
Monteeritav raudbetoon õõnespaneel (n. HCE 220) 220mm.
Vee- ja aurutõkkekiht on nii tihe kui ka pidev vuugikohtades ja tarindite liitmikes. Veeplekitöödel järgitakse
RT 83-10449 ja RT 83-10455 juhiseid ja Tarindi RYL 2010 ptk. 34 nõudeid, rullmaterjalist hüdroisolatsiooniga
liitumisel Tarindi RYL 2010 ptk. 63 nõudeid.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 16 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Katusele paigaldatakse reservuaaride (1000x1000mm) teenindusluugid. Mahutite kohal asuvad luugid on
roostevaba sisuga, tabalukuga lukustatavad väljas poolt. Luugid on tehases valmistatavad, tarnitakse koos
seintega, paigaldatakse vastavalt tootja juhendile (n. Keraplast OÜ suitsueemaldusluugid).
Täpsemalt vt. konstruktsiooni osast.
5.1.3.6 Avatäited
Välisuks on soojustatud terasuks. Terasuks tellitakse valmistajatehaselt täielikult viimistletuna n.
pulbervärviga ning varustatuna kõigi vajalike suluste, lukkude, käepidemete ja tihenditega.
Uksepaneel on väljastpoolt valmistatud n.1,5mm ja seestpoolt n.1,0mm paksusest lehtterasest, mis on
jäigastatud horisontaalse ja vertikaalse tugevusprofiiliga ning täidetud n.50 mm kivivillisolatsiooniga.
Ukselehe paksus n.52 mm. Pumbaruumi välisuks on 1200x2100 mm kahepoolne uks. Uksed on varustatud
n.kolme hingega, kuullaagritel. Välisuksed on varustatud süvistatud turvalukkudega. Kõik lukkude ja
käepidemete nähtavad osad on kroomitud. Uksel on hingedepoolses küljes vähemalt 2 lukustussõlme, mis
ukse sulgedes lähevad ukselengis olevatesse avadesse. Passiivsel lehel on servariivid üleval ja all. Uks on
mantelservaga, ja plekist ukseplekiga. Uks on projekteeritud roostevabast terasest lävepakuga.
Avatäidet on varustatud süvistatud turvaluku (n. lukukomplekt ASSA 565) ja linkkäepidemega (n. Euro
ukselink 640 Fe/Cr). Kõik lukkude ja käepidemete nähtavad osad peavad olema kroomitud.
Välisuste kinnitused peavad vastama kehtivatele Eesti Vabariigi standarditele sh EVS-EN 14351-
1:2007+A1:2010.
Välisuks peab taluma sellele suunatud üle- ja alarõhku, selle osad peavad vastu pidama nii kasutusest
tingitud mehhaanilisele koormusele kui ka ilmastikumõjudele. Suluste suurus, tugevus ja kogus peavad
tagama nende vastupidavuse neile normaalsetes tingimustes mõjuvatele koormustele.
Ukse paigaldamisel järgitakse tootja paigaldusjuhendeid ja n.Tarindi RYL 2010 ptk. 32 nõudeid. Uks ja selle
liitekohad peavad olema nii tihedad, et vihmavesi ei tungiks ruumi ega piirdetarinditesse. Kinnitusvahendid
on korrosioonikindlad, võtavad vastu vajalikud koormused ja võimaldavad temperatuurideformatsioone.
Ukse piitade ja seina vahe tihendatakse polüuretaanvahu või mineraalvillaga. Vajadusel paigaldatakse
uksele piiraja.
5.1.3.7 Välisviimistlus
Hoone fassaadid on kaetud halli profiilplekiga (n. Ruukki), toon RR22. Sokkel on kaetud hallide tsementkiud
sokliplaatidega (n. Luja). Välisuksed on tumehallid, toon RR23. Katuseluugid, restid, parapeti- ja ääreplekid
ning vihmaveerennid ja -torud on tumehallid, toon RR23. Pandused r/betoonist nn harjatud pinnaga.
Välisseinte ja uste toon kooskõlastatakse enne materjali ostmist vajadusel täiendavalt Tellijaga.
5.1.4 Hoone sisearhitektuur
Viimistlustööde teostamine ja kvaliteet vastavad Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL2012
töökirjeldustele ja kvaliteedile. Siseviimistluse välimusklass on 3.
Kõik paigaldatavad materjalid ja tooted peavad omama Riigi Tuletõrje- ja Päästeameti ning Riigi
Tervisekaitseameti vastavussertifikaate.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 17 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Pumbaruumis on põranda kalle süvendi suunas. Pumbaruumi betoonpõrand on kaetud tolmutõkkega.
Põrandate tasandus-, kaitse- ja pindmised betoonitööd tehakse betoonpõrandate ehitusjuhiste BLY 4/by
31, konstruktsioonitüüpide ja konstruktsiooniprojekteerija juhendite järgi.
Pumbaruumi FIBO-plokkidest ja monol. r/b seinad kaetakse tolmutõkkevõõbaga. Plokkseinte ehitus
teostatakse vastavalt materjalide tootjate juhistele.
Pumbaruumi lagi on monteeritavas raudbetoonist õõnespaneelidest, kaetud tolmutõkkevõõbaga.
5.2 Tuleohutuse nõuded
5.2.1 Üldist
Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel on kasutatud vastavasisulistes õigusaktides ja standardites
kehtestatud nõudeid, sh:
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (
jõustub 01.07.2015);
Siseministri 30.08.2010.a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”;
Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus
tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“;
EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgussüsteemid;
EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus“;
EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;
EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
EVS 812-4:2011 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“;
Eesti Ehitusteave „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650;
EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused;
EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“.
5.2.2 Tehnilised näitajad
Hoone tulepüsivusklass on TP3 ja see kuulub VI kasutusviisi. Hoones viibivate inimeste arv on normatiivi
järgi maksimaalselt kuni 3 (suletud netopind 104,2 m²). Hoones viibivad hoonet tundvad inimesed.
Statsionaarselt inimesi ei ole. Puurkaevpumba/veetöötlusjaam on ühekorruseline. Põlemiskoormus on alla
600 MJ/m².
Tarindite tulepüsivus
Tarindite nõutava tulepüsivuse tagamisel lähtutakse määrusest nr 54 (vt eespool). Vastavalt määrusele
ühekorruseliste TP3 tulepüsivusega hoonete maapealsete tarindite tulepüsivust ei normeerita.
Tulekaitsemeetmed
Hoonesse tahkekütusel töötavaid soojaallikaid ette nähtud ei ole. Hoone varustatakse
valvesignalisatsioonikeskusesse ühendatud suitsu- ja temperatuurianduritega. Valvesignalisatsioonikeskuse
oleku- ja häiresignaalid edastatakse PLC kaudu ühtsesse juhtimiskeskusesse. Hoone on lisaks varustatud
käsikustutiga. Vajalik tulekustutusvesi saadakse hoonele lähimast hüdrandist.
Tuletõkkesektsioonid
Hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 18 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus
Hoonest on üks väljapääs.
Päästetööde tagamine
Päästemeeskonnale vajalike uste avamine tagatakse valdaja poolt.
Suitsuärastus
Suitsueemaldus hoones on ette nähtud ukse kaudu.
Pinnakihid
Hoone seinte, lagede ja põrandate pinnakihtide tuletundlikkus on toodud järgnevas tabelis:
VI kasutusviis (pumbajaam)
seinad Lagi põrand
B-s1,d0 B-s1,d0 A2FL
Hoone välisviimistluse pinnakihi süttimistundlikkus on min. B-s1,d0. Katusekatte tuletundlikkuse klass on
Broof.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 19 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
6 EHITUSKONSTRUKTSIOONID
6.1 Kasutatavad normdokumendid
Koormused
EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Uldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:
Üldkoormused. Lumekoormus.
EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Uldkoormused. Tuulekoormus.
EVS-NE 1991-1-1:2002+AC:2009. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:
Uldkoormused. Tulekahjukoormus.
EVS-NE 1991-1-6:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6:
Uldkoormused. Ehitusaegsed koormused.
EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5:
Uldkoormused. Temperatuurikoormus.
EVS-EN 1991-1-7:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7:
Uldkoormused. Erakorralised koormused.
Raudbetoonkonstruktsioonid
EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
1: Uldreeglid ja reeglid hoonetele.
EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
2: Üldreeglid. Tulepusivus.
EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine.
Teraskonstruktsioonid
EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
EVS-EN 1993-1-2:2006+NA:2007. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:
Üldeeskirjad. Tulepusivusarvutus.
EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8:
Liidete projekteerimine. Üldkehtivad reeglid ja tavad.
Vundamendid
EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.
EVS-EN 1997-2:2007. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja
katsetamine.
6.2 Tehnilised lähteandmed
6.2.1 Ehitise eluiga
Ehitise eluiga on 40 aastat.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 20 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
6.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 järgne konstruktsioonide tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass on RC2.
Projekteerimise järelevalve tase DSL2.
Ehitusaegse järelevalve tase IL2.
6.2.3 Teostusklass ja järelevalve tase
Teraskonstruktsioonide teostusklass – EXC2
Betoonkonstruktsioonide järelevalveklass – 2. järelevalveklass.
6.2.4 Koormused
6.2.4.1 Kasuskoormused
EVS-EN 1991-1-1:2002 põhjal
Ruumi liik Grupp qk Qk
kN/m2 kN
Põrandakoormused
Spetsifitseerimata muud pinnad C3 5,0 4,0
Tehnilised ruumid ja tootmispindade erikoormused sisseseadest, vastavalt
tehnoloogiast jms. seadmetele
Katusekoormused
Katused kuhu pääseb ainult hoolduseks ja remondiks H 0,75 1,5
Riputuskoormused lagedele
Horisontaalkoormus käsipuudele ja rinnatistele kN/m
B 1,0
6.2.4.2 Lumekoormus
(EVS-EN 1991-1-3:2006)
normsuurus maapinnal 1,5 kN/m².
6.2.4.3 Tuulekoormus
(EVS-EN 1991-1-4:2005)
Maastikutüüp III:
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 21 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
tuule baaskiirus 21 m/s;
tuule kiirusrõhk qp(z)=0,63 kN/ m².
6.2.5 Kandekonstruktsioonide keskkonnaklassid
6.2.5.1 Hoone raudbetoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid
Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:1:2007:
Konstruktsioonid tehnilises ruumis XC3;
Mahutite konstruktsioonid XC4 XD2;
Vundamendid XC2.
Raudbetoonkonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse betooni klassi ja sarruse kaitsekihiga.
6.2.5.2 Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid
Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 12944-2:2000:
Tehnilises ruumis paiknevad konstruktsioonid C4.
Teraskonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse konstruktsioonide kuumtsinkimise või
värvimisega. Värvimise korral lähtuda klassist H (High Durability).
6.2.5.3 Müüritise keskkonnaklassid
Müüritise keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006:
Välissein, tehnilise ruumi konstruktsioonid MX4.
6.2.6 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Betoonkonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded vastavalt standarditele EVS-EN 13670:2010 ja
EVS-EN 13369:2006.
Teraskonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded vastavalt standarditele EVS-EN ISO 9001:2001 ja
EVS-EN 1090-2:2008.
6.3 Hoone kandekonstruktsioonide lühiiseloomustus
6.3.1 Kandvad ehitiseosad ja elemendid
Hoone moodustavad monoliitsest veetihedast raudbetoonist reservuaarid ja väikeplokkidest seintega
veetöötlusruum. Reservuaarid rajatakse plaatvundamendile, veetöötlusruum lintvundamendile ja katuslagi
kaetakse monteeritavate raudbetoonist õõnespaneelidega. Välisseinad laotakse Fibo-plokkidest ja
soojustatakse ning viimistletakse vastavalt arhitektuursele lahendusele. Katus kaetakse 2-kihilise SBS
katusekattega.
6.3.2 Ehitise üldjäikus
Hoone üldjäikus tagatakse monoliitsest raudbetoonist mahutite konstruktsiooniga ja eelpingebetoonist
õõnespaneelidest vahelagede ning väikeplokk-müüritise koostööga.
6.3.3 Tulepüsivus
Raudbetoonkonstruktsioonide nõutav tulepüsivus tagatakse konstruktsioonide piisava gabariidiga ja
töösarruse nõuetekohase betoonikaitsekihiga. Kivikonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse nõudmistele
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 22 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
vastavate müürimaterjalide valikuga. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3, konstruktsioonide nõutav
tulepüsivus R30, mille tagab raudbetoonkonstruktsioonide sarruse kaitsekiht 20mm ja Fibo-plokk müüritis.
6.3.4 Välispiirete soojapidavus
Projekteeritud piirdetarindite soojapidavus:
Pumpla välissein – U=0.14 W/(m2K);
Mahuti välissein – U=0.16 W/(m2K);
Sokkel – U=0,14 W/(m2K);
Katuslagi – U=0,14W/(m2K).
6.4 Maa-alused konstruktsioonid
6.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused
Kinnistule on rajatud puurkaev, ol.puuraevpumpla hoone, lähtutakse ka Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondi
säilikutest varasemalt teostatud geoloogilisest uuringust. Kihtide tähised jäeti samaks varasema uuringu
tähistega, mistõttu puuduvad osad kihid käesolevast uuringust.
Geoloogilised tulbad on võetud alljärgnevast Veka Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu andmebaasist ja
Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondi säilikust:
- Puurkaevu katastrinumber: 8366
Puurkaevu keskkonnaregistri kood: PRK0008366
17002 „Ing.-geoloogiline aruanne. Antsla rajooni keskus“, ENSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium Riiklik
Projekteerimise Instituut „Estongiprogorstroi“, Šifr. A6-54, 1955 a.
Geoloogilistes tulpades on kihtide paksused, veetasemed ja kihtide lasumussügavused esitatud muutmata
kujul. Arvestama peab, et osad tööd on väga vanad ning tänapäeval võib olukord olla mõnevõrra
täitepinnase paksuse osas muutunud. Kõrgused on Balti süsteemis. Koordinaadid, mis võeti alusplaanilt on
L-EST 97` süsteemis.
Puuraukude asukohad on näidatud Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondi säilikute asendiplaanidel, joonised:
MAEHG_017002_03_j, MAEHG_017002_05_j, MAEHG_017002_06_j. Pinnaste täpsed kirjeldused,
lasuvuspilt ja uuringuaegne pinnasevee tase on toodud geoloogilistes tulpades, joonistel
MAEHG_017002_10_j, MAEHG_017002_11_j, MAEHG_017002_13_j.
GEOLOOGILISED TINGIMUSED
Uuritav piirkond jääb Valga nõo idaossa. Maapinna abs. kõrgused olid puuraukude suudmetel 76,93...84,26
meetrit.
Pinnakatteks on valdavalt jääjärvede ja jõgede setted. Esineb veel punakaspruuni karbonaadivaest
liivsavimoreeni ja soo- ning alluviaalseid setteid.
Uuringusügavuses kuni 5,00 meetrit kirjeldati käesoleva uuringuosa käigus kuut kihti – geoloogilist
elementi.
KIHT 1.1 MULD Mullakiht levis pindmise kihina abivaatluspunkti AP20, kaevu K30 ja puuraugu PA61 alal
0,15...0,30 meetri paksuse kihina. Muld on kohati hallikas ja sisaldab savi.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 23 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
KIHT 1.2 TÄITEPINNAS Täitepinnas esines nii pindmise kui ka teise kihina abivaatluspunkt AP20, kaevude K
27 ja K29 alal. Kihi paksus oli 0,10 ...1,15 meetrit ning see koosnes kõdunenud turbamullast, savist, savist,
liivast, kivikestest ja kruusast.
KIHT 2. LIIV Peenteraline liiv levis abivaatluspunkti AP20, kaevukaevu K27 alal. Kihi paksus oli 0,50 ...1,00
meetrit keskmise tihedusega ning on hele või pruun-kollase värvusega.
KIHT 3. SAVILIIV Saviliiv eraldati välja kaevude K27, K29 alal. Kihi paksus oli 0,55...1,20 meetrit ning
maapinnast 0,80...1,10 meetri sügavusel. Saviliiv on punakaspruuni või rohekashalli värvi setteliste
lubjakividest kujunenud tihe kiht.
KIHT 4. SAVI Tumepruun või kollakashall savi levis kaevude K29, K30 ja puuraugu PA61 alal kihi paksusega
0.45...2,45 meetrit. Kiht lamas maapinnast 0,15...5,05 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 75,56...83,79
meetrit.
KIHT 5. LIIVSAVi Liivsavi kiht eraldati välja uuringupunktide kaevu K30 ja puuraugu PA61 alal. Kihi paksus oli
3,95...4,75 meetrit ning see lamas kas savise kihi (PA61) või mulla all (K30) abs. kõrgustel 80,31...81,39
meetrit. Liivsavi on vähesekruusaga õhukeste saviliiva vahekihtidega punaksbeež või beež pruun plastiline
tihe kiht.
Pinnasevee tase
Uuringuajal (1955) esines uuringusügavuses pinnasevesi puuraugu PA61 ja kaevude K29 ja K30 alal.
Pinnasevee tase oli maapinnast 1,00...2,64 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 76,93...84,26 meetrit.
EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Pinnase kõige pealmise kihi moodustavad kvaternaarsed setted – mitmesugused kruusad, liivad, savid ja
galatsiaalsed saviliivad. Pinnase geoloogiline ehitus on keerukas. Erinevate füüsikalis-mehhaaniliste
omadustega kihid vahelduvad ja lähevad üksteiseks kohati kiiresti üle.
Piirkonna absoluutseks maksimaalseks külmumissügavuseks on vähese niiskusega mineraalpinnaste puhul -
1,7…2,1 m, niiskete huumuserikaste ja turbepinnaste puhul - 0,45…1,00 m.
Savipinnastele toetatavad trassid tuleb rajada liivpadjaga moreeni kandevõime väheneb oluliselt. Moreeni
taldmiku alust pinnast tuleb kaitsta läbikülmumise eest.
6.4.2 Vundamendid
Rajatava veetöötlusjaama reservuaarid rajatakse plaatvundamendile ja pumplaruumi vundamendid
rajatakse monoliitsest raudbetoonist lintvundamentidena. Ehituse alla jäävalt alalt eemaldatakse
olemasoleva mulla kiht. Kaeviku tagasitäide tehakse ca 200mm paksuste kihtide kaupa tihendatud
killustikuga, kruusaga või jämeliivaga.
Vundamentide ja põrandaplaatide all asuvate killustiku ja kruusa (või jämeliiva) kihtide tihedusaste Dt
>97%, elastsusmoodul Inspector seadmega mõõtes E>100 MN/m2 (MPa), mõõtmised teostada vastavalt
antud seadme kasutusjuhendile.
Vundamendi taldmikud valatakse monoliitsest raudbetoonist betooni klassiga C25/30, keskkonnaklass XC2.
Armeerimine teostatakse üksikvarrastega tugevusklassiga B500B.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 24 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
6.4.3 Põrandad
Veetöötlusruumi põhjaplaat valatakse kiudbetoonist paksusega 120 mm. Konstruktsiooni keskkonnaklass
on XC3. Plaadi all paikneb polüetüleen kile. Põrandad on alt soojustatud 100 mm vahtpolüstürooliga n.EPS
120. Pumpade betoonvundamendid valatakse põrandaplaadi peale. Seadmed kinnitatakse alusplaadi külge
kiilankrutega. Põrandaplaat eraldatakse seintest polüstürooliribaga, ning kaetakse pealt elastse massiga.
Põrandatele tehakse kalded süvendi suunas n.0,5 %.
6.4.4 Soklikonstruktsioonid
Pumbaruumi sokkel laotakse FIBO plokkidest. Maa-aluses osas kaetakse sokkel võõphüdroisolatsiooniga,
soojustatakse n. EPS Perimeeter 200mm paksuse plaadiga ja viimistletakse tsementkiud sokliplaadiga.
6.5 Maapealsed konstruktsioonid
6.5.1 Monoliitsest raudbetoonist mahutid
Projekteeritud mahutite põhjaplaat ja seinad valatakse monoliitsest raudbetoonist, paksusega 250mm.
Kasutatakse veetihedat betooni, betooni klass C30/37, vesi-tsementtegur <0,45. Sarrusterase mark on
B500B. Konstruktsiooni keskkonnaklassid on XC4, XD2.
Betooni tööde puhul tuleb järgida EVS-ENV 13670:2010 – Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1:
Üldsätted nõudeid ja juhiseid, kus on antud juhised nii dokumentatsiooni (projekt-,
ehitusdokumentatsioon), toestuse ja raketise, sarruse, eelpingestamise, betoonimise, geomeetriliste
tolerantside (lubatud hälbeid), kui järelvalve kohta + selgitavad lisad. Lubatud tolerantsid põhja-, seina- ja
laeplaatide paksusele ±9mm ja pikkusmõõtudele ±30mm.
Betooni tootja deklareerib eelnevalt, millised toodetavad betooni liigid on kasutatavad tarindites, millelt
nõutakse veepidavust. Betoon peab vastama keskkonnaklassile XC4 ja XD2. Betoonisegule lisatakse
veetiheduse suurendamiseks kristallatsioonil baseeruvat betoonilisandit n. Admix, mis kasvatab kinni prao
kuni 0,4mm.
Põhjaplaadi ja seinte vahelistes vuukides tuleb kasutada veetiheduse saavutamiseks niiskusega
kokkupuutel paisuvaid vuugilinte.
Põhjaplaadi alla paigaldatakse kile. Põhjaplaatide all asuvate killustiku ja kruusa (või jämeliiva) kihtide
tihedusaste Dt >97%.
Ehitusjärgus tuleb vältida konstruktsiooni külmakerkest põhjustatavaid kahjustusi.
Kõik torustike läbiviigud tehakse veetihedad.
Reservuaaride välisseinad soojustatakse. Väliseks viimistluseks on fassaadikassetid vastavalt arhitektuursele
lahendusele.
6.5.2 Välis-ja siseseinad
Veetöötlusruumi seinad laotakse Fibo-plokkidest paksusega 200mm. Mahutite ja veetöötlusruumi seinad
eraldatakse deformatsioonivuugiga. Seinad armeeritakse Bi-sarrusega iga neljanda plokirea järel. Avad
rajatavatesse seintesse sillatakse kandeseintes monoliitsete r/b sillustega ja mittekandvates seintes Fibo
sillustega.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 25 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Välisseinad soojustatakse immutatud puitroovituse või terasroovide vahele paigaldatud kivivill
soojustusplaatidega, kaetakse tuuletõkkeplaadiga ja viimistletakse vastavalt arhitektuursele lahendusele.
6.5.3 Katuslaed
Veetöötlushoone kaetakse monteeritavate raudbetoonist õõnespaneelidega, keskkonnaklass on XD1,
katuslagi soojustatakse ja kaetakse rullmaterjalist kattega. Vihmavee juhtimiseks renni tehakse katus
kaldega 1:40. Katus on välimise veeäravooluga. Katuse tuulutus tuulutuskanalites toimub räästa ja parapeti
kaudu.
Veereservuaaridesse pääsuks on projekteeritud soojustatud ja lukustatavad tehaseliselt toodetud
katuseluugid ORI 23 (n. Keraplast OY). Luugid valmistatakse vastavalt etteantud ava ja kaeluse kõrguse
mõõtudele. Luukide juurde pääsuks rajatakse SBS katte alla paigaldatud niiskuskindlast vineerist käigutee.
Hoone lagi:
2x SBS rullmaterjal;
käiguteedel võrreldes põhikattega n.teist värvi SBS;
(aluskiht n.Bicroelast EPP 4kg/m²+pealiskiht n.Bipol XL 5kg/m²);
Soojustus - jäik tuulutussoonega mineraalvillplaat 40mm (ISOVER OL TOP);
Soojustus - vahtpolüstüreen 150-420mm (EPS 60);
Aurutõke – polüetüleenkile;
Raudbetoon õõnespaneel 220mm.
6.5.4 Trepid, redelid
Projekteeritud mahutite peale pääsuks kasutatakse teisaldatavat redelit. Mahutitesse sissepääsuks on
projekteeritud roostevabast terasest redelid (n.AISI 316).
6.5.5 Paigalvalatavad betoonkonstruktsioonid
Kõik monoliitsed r/b konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööprojekti joonistele, Töödekirjeldustele
ja Töövõtja poolt koostatud Tööde Teostamise Projektile (TTP). TTP-s peavad sisalduma ohutustehnika
nõuded betoonitöödel.
Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus standardile EVS
814:2003.
Betoonisegu lähtematerjalid, koostis, valmistamine ja omadused peavad vastama standardi EVS-EN 206-
1:2007 nõuetele.
Betoonisegu valmistada mehaanilistes segistites, Inseneri poolt heaks kiidetud betoonitehases.
Betoonisegu valmistamiseks kasutada harilikku portlandtsementi. Peentäiteaineks on looduslik, puhas,
inertne, nõutava tugevuse ja granulomeetrilise koostisega liiv. Jämetäiteaineks on nõutava tugevuse ja
külmakindlusega loodusliku kivi killustik, suurusega 5 ÷ 20 mm.
Transport peab tagama paigaldatavuse ja kivinemisvõime ning toimuma Inseneri poolt heakskiidetud
korras.
Töövõtja peab esitama Insenerile tootjapoolse sertifikaadi iga betoonipartii kohta.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 26 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Sarrus peab olema valmistatud kuumaltvaltsitud sarrusterasest klass B500B (EVS-EN 10080:2006) või
vastavate klasside GOST, DIN või SFS sarrusterasest. Vardad peavad olema puhtad, sirged, veatud ja
roostest puhtad.
Töövõtja peab esitama Insenerile sertifikaadid sarruse materjali kohta. Sarrusvarraste lõikamisel,
painutamisel ja keevitamisel juhinduda EVS-EN 1992-1-1:2007, RIL 131 ja 149 TarindiRYL 2010 nõuetest.
Raketised peavad kindlustama betoontöödel nõutud täpsuse ning olema niisuguse tugevuse ja
konstruktsiooniga, et kanda märja betooni koormust ja mistahes juhuslikke koormusi.
Raketise materjal peab võimaldama betooni viimistlemist nõutava kujunduse kohaselt. Betoonipindade
klass määratakse BY 40 järgi, vastavalt arhitektuursetele nõuetele ning ei ole otseses sõltuvuses
konstruktsioonide tolerantsidest.
Töövõtja on täielikult vastutav raketisetöö piisavuse suhtes.
Sarruse ja ankurdusdetailid peab Töövõtja paigaldama vastavalt tööprojekti joonistele ja fikseerima nii, et
oleks kindlustatud nende paigalpüsimine betoneerimise ajal ning oleks tagatud sarruse projekteeritud
betoonkaitsekiht.
Hülsid kommunikatsiooniavade moodustamiseks tuleb paigaldada projekti eriosade nõuete kohaselt.
Pesade moodustajad ja plasttorud elektrijuhtmestikule paigaldada projekti elektrotehnilise osa järgi.
Betooni ei tohi paigaldada enne kui Insener on raketise ja sarruse üle vaadanud ja heaks kiitnud. Selle kohta
peab olema koostatud kaetud tööde akt.
Betooni paigaldamisel ja tihendamisel arvestada EVS-EN 13670:2010, RIL-149, BY 45/BLY 7 ja Tarindi RYL
2010 nõudeid.
Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon paigaldada horisontaalsete kihtide kaupa
ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tihendada nii, et see täidaks kõik kohad
raketises ja ümbritseks sarrust.
Töövuuke betoonivalus tuleks võimalikult vältida ning teha võib neid ainult Inseneri poolt heakskiidetud
kohtades.
Töövõtja peab hooldama betooni paigaldamisest alates kuni 50% tugevuse saavutamiseni, kuid mitte
vähem kui 3 nädalat. Hooldus peab kindlustama betooni tugevuse kasvu ja arvutuslike tugevusnäitajate
saavutamise. Hooldusabinõud peavad vastama normatiivdokumentide.
Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib teha pärast betooni EVS-EN 13670:2010 nõuete kohase
tugevuse saavutamist Inseneri nõusolekul. Vastutus raketise ohutu eemaldamise eest lasub Töövõtjal.
Pärast lahtirakestamist peab Insener tegema betoonkonstruktsioonide visuaalse üldkontrolli. Lisaks sellele
peab Insener kontrollima kõiki Töövõtja poolt esitatavaid andmeid ning mõõdistuste ja testide tulemusi.
Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine peab toimuma Töövõtja kulul.
Töövõtja peab vajadusel Insenerile esitama geodeetilise kontrolli andmed. Järgnevates lõikudes kirjeldatud
konstruktsioonide tolerantside määramisel on lähtutud EVS-EN13670:2010 järgsetest 1. tolerantsiklassi
nõuetest.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 27 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
6.6 Betoonvalmistooted
Elemendid projekteeritakse, valmistatakse ning monteeritakse vastavalt kehtivatele ametlikele
dokumentide, standarditele ja normidele ning järelvalve organite ja projekteerijate juhistele. Tootejooniste
valmistamine ei kuulu ehituskonstruktsioonide projekteerija töövõttu.
Monteeritavate raudbetoontarindite transpordil ja montaažil järgida tootja poolt esitatud juhiseid ja
nõudeid.
Vahelaepaneelide vuugid monolitiseerida mahus mittekahaneva peeneteralise betooniga mark M300
(minimaalne survetugevusklass vastavalt EVS-EN 206-1:2002 C25/30, betoonisegu tera maksimaalne suurus
3 mm).
Paneeli toetumisel müüritisele või betoonseinale näha ette toepinna servas neopreenriba 20x10(h) mm,
toetumisel terastarindile näha ette neopreenriba (h=10 mm) kogu toepinna laiuses.
Õõnespaneelide otstesse näha ette plastkorgid sügavusega 50 mm, kui pole näidatud teisiti.
Horisontaalsete monteeritavate raudbetoontarindite eeltõusu määrab tootja arvestusega, et normatiivsete
koormuste korral ei ületataks normides esitatud kasutuspiirseisundi läbipainde piirsuurusi.
Vastavalt EVS 1992-1-3:2003 p. 5.5 näha ette igas vahelaetasandis pidevad kontuursidemed 2ø12.
Õõnespaneeli vuukidesse näha ette sisesidemed ø12, mis ankurdada kontuursidemete külge
(ankurduspikkus paneelide vahelises vuugis min 1000 mm).
Kandvad seinad ja postid ühendada igas vahelaetasandis sidemetega ø12 maksimaalse sammuga 2000 mm
(õõnespaneeli välisservas avada selleks paneeli õõs).
Sidemete materjalina kasutada ribilist armatuurterast minimaalse normatiivse voolepiiriga 390 N/mm².
Avad monolitiseerida peale kommunikatsioonide paigaldust (betooni min survetugevusklass C25/30).
Ajutiste vahelaepaneelide tugede asukoht kooskõlastada projekteerija ja paneeli tootjaga.
Lõigatud õõnespaneelide lahendused kooskõlastada tootjaga.
Elementidena valmistatavad eelpingestatud vahelae õõnespaneelide armeeringu dimensioneerib ja määrab
tootja vastavalt kehtivatele projekteerimiseeskirjadele ja esitatud koormusskeemidele.
Kandvatesse tarinditesse võib teha ja jätta avasid või süvendeid, mida pole tarindi osa
projektdokumentatsioonis esitatud, ainult vastava projekti osa projekteerija nõusolekul.
Õõnsuste kohal võib avasid teha vabalt valitud kohta.
Maksimaalne avade laius on 80% õõnsuse laiusest.
Erilahendused kooskõlastada projekteerija ja paneelide tootjaga.
6.6.1 Monteeritavate raudbetoontarindite tolerantsinõuded
Monteeritavate betoontarindite ehitustolerantside arvväärtused lähtuvad standardites EVS-ENV 13670-
1:2003 ja EVS-EN 13369:2006 esitatud nõuetest. Ehitustolerantsid peavad vastama 1. tolerantsiklassile
esitatud nõuetele.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 28 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Monteeritavate betoontarindite paigaldustäpsus ja tolerantsid peavad vastama EVS-ENV 13369:2006, EVS-
EN 1168:2006, EVS-EN 13225:2006 ja EVS-EN 14992:2007 (klass A) esitatud nõuetele, kui joonistel pole
esitatud teisiti.
Elementide montaažil jälgida, et ei tekiks elementide ja paigaldamise hälvete kuhjumist ehk summeerumist.
Toodete valmistamisel juhinduda eelkõige tootestandardist, selle puudumisel EVS-EN 13369:2006
(“Betoonvalmistoodete üldeeskirjad”) nõuetest ja juhistest.
6.6.2 Nõuded materjalidele
Elementide betooni klass on vastavalt elemendijoonistele. Elementide armeerimine on vastavalt elemendi
joonistele. Armatuuri kohta peab olema esitada kvaliteedi sertifikaat.
Tavalised taridetailid peavad olema kaitstud korrosiooni eest.
Nõuded muudele materjalidele on vaja esitada tootejoonistel.
6.6.3 Elementide valmistamine
Elementide vorm tuleb ehitada vastavalt elemendijoonistele. Vorm peab olema tihe ja kujukindel. Raketises
kasutatav määre ei tohi kahjustada elementide betoonpinna tooni ja ei tohi raskendada hilisemat
betoonipindade viimistlemist.
Betoon peab olema kvaliteedilt ühtlase koostise ja värviga.
Elemendid armeeritakse vastavalt elemendi joonistele. Kaitsekihi tagamine - armatuuri fikseerimine ei tohi
kahjustada elemendi kvaliteeti. Elementide järeltöötlus tuleb kooskõlastada tellijaga.
Betooni pinnale jäävad tarilapid on väljapoole betooni jäävas osas vaja hoolikalt puhastada ja kaitsta
korrosioonitõrjevärviga. Nähtavale jäävatesse nurkadesse on ette nähtud faasid 10x10 mm.
6.7 Teraskonstruktsioonid
Teraskonstruktsioonide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud,
kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat ehituskirjeldust koos graafilise materjaliga ja
head ehitustava.
Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnaviimistlusega.
Teraskonstruktsioonide projekt koosneb üld-, kooste- ja tootejoonistest. Koostejoonisel näidatakse
elementide paiknemine, ühenduskeevised ja poltliited (poltide arv ja mõõt), samuti vajalikud
ühendussõlmed. Tootejoonistel antakse kogu vajalik informatsioon elemendi valmistamiseks. Toodete
projekteerimine ja tootejooniste valmistamine ning sellega seotud kulud kuuluvad töövõtja ehituslepingu
mahtu.
Elemendi jooniste ja kõikide lõplike montaažisõlmede projekteerimine kuulub eraldi staadiumisse.
6.8 Kivikonstruktsioonid
Käesolevas projektis sisalduvate kivikonstruktsioonis osade ehitusel peavad valmis müüritise tolerantsid
rahuldama 2. tolerantsiklassi tingimusi ( Tarindi RYL 2010, osa 42).
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 29 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Müüritise mört ja selle komponendid peavad vastama kehtivatele standarditele ning joonistele.
Müürimördi mark peab olema M10, täitebetooni klass C20/25, kui joonistel pole näidatud teisiti. Mört ja
täitebetoon tuleb segada vastavalt ettenähtud koostisele.
Müüritis tuleb laduda vastavalt projekteerija ettekirjutustele ja tootja juhistele. Samuti kasutada vuukides
armatuuri vastavalt projektis olevatele juhistele ja ploki valmistajatehase ettekirjutustele. Armatuur peab
olema paigutatud ja fikseeritud vastavalt joonistele, ettenähtud plokitootja nõuetele ja tolerantsidele.
Müüritava ehitusosa alus peab olema piisavalt stabiilne, liikumatu ja tasane ning isoleeritud nii, et niiskus ei
leviks müüritud tarinditesse. Samuti peavad olema müüritisest isoleeritud puitdetailid. Avade sillused
tehakse üldjuhul monoliitsest raudbetoonist, kui ei ole näidatud teisiti ja toepinnad tugevdatakse vajadusel.
Müüritise külgnemisel muude konstruktsioonidega tuleb teha vuukide armeerimine vastavale tööjoonisele.
Värsket müüritist ei tohi lasta liiga kiiresti kuivada. Tarvitusele tuleks võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et
hoida müüritist vajaliku tugevuse saavutamiseni niiskena, eriti sellistes ebasoodsates tingimustes nagu
madal relatiivne niiskus, kõrge temperatuur ja/või tugev õhu liikumine. Müüritise ladumisel hoiduda müüri
määrimisest mördiga. Mördi sattumisel fassaadile eemaldada mört, kui ta on natuke tahenenud. Hoone
valmimisel on soovitatav kogu müüritis üle pesta survepesuriga. Soolade eemaldamiseks kasutada
vajadusel kuni 10%-list soolhappe vesilahust. Enne happega pesu tuleb sein niisutada puhta veega, korraga
töödelda mitte üle 1 m2. Ettevaatust happega töötamisel!
Külma ilma puhul tuleb müüri ladumisel täita müüritöödele talvetingimustes esitatavaid nõudeid.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 30 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
7 VEETÖÖTLUSJAAMA KÜTE JA VENTILATSIOONI OSA
7.1 Lähteandmed projekteerimiseks
Küte ja ventilatsioon peab vastama järgnevatele standarditele:
EVS 906:2018: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017
EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus: Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;
EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“;
EVS-EN 12831-1:2017 „Energy performance of buildings - Method for calculation of the
design heat load - Part 1: Space heating load, Module M3-3
Teised Eesti Vabariigis kehtivad ehituseeskirjad, määrused ja üldised juhendid.
7.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid
Välisõhu arvutuslik temperatuur küttele: -25 C
7.3 Sisekliima parameetrid
7.3.1 Temperatuur
Siseõhu arvutuslik temperatuur: min +5°C
7.3.2 Niiskus
Veetöötlusjaama niiskusrežiim: tavaolukorras 45...50 %, lühiajaliselt <70%.
7.3.3 Müra
Alalised töökohad puuduvad.
7.3.4 Soojusallikas
Soojusvarustuse allikaks on õhksoojuspump.
7.4 Küte
Hoone küte on lahendatud õhksoojuspumba baasil. Projekteeritud on seade Mission R32 õhksoojuspump
järgmiste näitajatega:
Midea MB2-12N1D0-I MISSION II siseseade
Küttevõimsus: 3,81kW (1,06-4,38) min-max (+7´C)
Jahutusvõimsus: 3,52kW (1,37-4,31)
Siseosa mõõtmed: 810 x 200 x 300 mm
Sesoonne kasutegur SCOP: 4,6 (Keskmine kliima)
Küttevõimsus -25 välistemperatuuril 1,83kW
Midea MB-12N1D0-O MISSION II 12 välisseade
Külmaaine: R32.
Lubatud tööpiir küttes: -25
Välisosa mõõtmed: 800x333x554
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 31 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
7.5 Ventilatsioon
Tehnoloogiline ruum. Toimub loomuliku õhuvõtu teel läbi putukavõrguga välisresti 200x200mm.
Ventilatsiooniavade min läbimõõt 150 mm, mille ruumipoolsel küljel on käsiajamiga klapp. Klapp peab
olema ruumi seest avatav inimese käe kõrguselt. Välisresti kaudu kaetakse kompressori õhuvajadus.
Reservuaaride ventilatsioon. Reservuaarid varustatakse nõuetekohase ventilatsiooni ja õhufiltritega tolmu
ja mikroorganismide eraldamiseks. Kummalegi reservuaarile rajatakse sõltumatu ventilatsioonitorustik.
Reservuaaride õhuvahetus toimub loomuliku ventilatsiooni teel lähtudes reservuaari veenivoo tõusust ja
langusest tekkiva üle- ja alarõhu abil. Õhk liigub mööda toru, mis paigaldatakse reservuaari ja
veetöötlusruumi vahelisse seina, maksimaalsest veetasemest kõrgemale. Reservuaari täitmisel veega
juhitakse üleliigne õhk torustikku mööda välja. Reservuaari tühjenemisel võetakse puuduolev õhk väljast.
Kummagi reservuaari seinast, lae alt tuuakse välja õhutustoru (Ø110) veetöötlusjaama ruumi. Reservuaari
täitmisel veega suunatakse väljasurutav õhk reservuaaridest läbi seina viidud torude kaudu hoonest välja.
Hoone välisseinas asuvatele restidele nähakse ette ka putukavõrgud. Õhk läbib spetsiaalsed õhufiltrid
(vastavalt AF1 ja AF2) ning suundub torustiku kaudu reservuaari. Õhufiltrid paigaldatakse pumpla
tehnoloogiliste seadmete ruumi, varustatakse klambritega suletava kuumtsingitud terasplekist korpusega ja
nendele tagatakse juurdepääs filtri vahetamiseks. Soovitav õhufiltri klass F7 – välisõhus esineva tolmu ja
mikroorganismide eraldamiseks.
Reservuaaride õhutustorustik – materjal roostevaba teras. Roostevabadel torudel keevisühendused.
Kõik sissepuhke- ja väljatõmbeklapid ja -restid peavad olema tehases valmistatud ja kvaliteetselt
viimistletud. Restide kvaliteet peab vastama ilmastikutingimustele. Välisrestid peavad olema varustatud
kaitsevõrguga.
Hoonesisese niiskuse vähendamiseks paigaldatakse kondensaatõhukuivati – valitud vastavalt hoone
kubatuuri järgi. Kondensaat juhtida voolikuga kanalisatsiooni.
7.5.1 Õhukuivati
Sobiva õhuniiskuse hoidmiseks, vältimaks niiskuse kondenseerumist seadmete ja tehnoloogiliste torustike
pindadel.
Veetöötlusjaama on ette nähtud hügrostaadiga kondensatsioonikuivati. Kuivatusseade varustada
kanalisatsiooniühendusega, mis välistab kondensaadipaagi perioodilise tühjendamise vajaduse.
Hoonesse paigaldada järgmine õhukuivatusseade:
Õhukuivati pos AD.2.1
Tootja: Nordcel
Mudel: NGDN24AQ
Võimsus: 0,27 kW
Vooluhulk: 145…185 m3/h
Jõudlus: 1L/h
Õhukuivati suhteline õhuniiskus (RH) seadistada suviti 40% peale, talvel võib olla seadistuse väärtus kõrgem
50% peal, kuid võib ka olla aastaringselt seadistatud 40% peale. Suviti tekib torudele kondensaat kui ruumis
suhteline õhuniiskus on üle 43% juhul kui ruumitemperatuur on 20°C, torudes voolava veetemperatuur on
võetud 7°C. Talvel kui ruumitemperatuur on 10°C tekib kondensaat ca 80% õhuniiskuse korral.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 32 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
8 VEETÖÖTLUSJAAMA TEHNOLOOGIA OSA
8.1 Veetöötlusjaama dimensioneerimise lähteandmed
Antsla linnas elab 01.01.2020 a. seisuga 1294 inimest ja Lusti külas 168 inimest. Antsla linna ja Lusti küla
tarbijaid hakkavad peale projekti realiseerumist varustama joogiveega puurkaevud Kooli tee I ja Kooli tee II.
Lusti puurkaevpumpla jääb reservi.
8.2 Veetöötlusjaama tehnilised näitajad
Järgnevalt on välja toodud arvutuslikud suurused:
Maksimaalne ööpäevane veetarve 142 m³/d
Maksimaalne tunnitarbimine 14,2 m³/h
Süvaveepumba jõudlus Kooli tee I 11,1 m3/h
Süvaveepumba jõudlus Kooli tee II 3,6 m3/h
Veetöötlussüsteemi jõudlus 7,1 m³/h
II-astme reservuaarid 2x 110 m³
Tuletõrje veevajadus asulas 15 l/s 3h
Tellija poolt edastatud reaalselt võrku antav maksimaalne vooluhulk oli 5,7 l/s.
8.3 Veekäitluse tehnoloogiline kirjeldus
Veekäitluseks on valitud täisautomaatne ja ekspluatatsioonis väiksemaid kulutusi ning hooldust nõudev
süsteem.
Töödeldud vee kvaliteet peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele ning
Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid1”.
Projektis on ettenähtud paigaldada kaheastmeline süsteem: süvaveepumpadega toorvee pumpamine
puurkaevudest Kooli tee I ja II, aeratsioon, survefilterseadmed, pärast filterseadmeid vee kogumine
reservuaaridesse ning II-astme survetõstepumpla.
Põhjavesi pumbatakse puurkaevudest süvaveepumbaga. Süvaveepumpasid juhitakse sagedusmuunduri
järgi. Raua- ja mangaaniühendite oksüdatsiooniks vajaliku õhu suunamiseks vette paigaldatakse
toorveetorustikule enne filtriseadet injektor. Oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud,
kahevalentsed raua- ja mangaaniioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on
mehaaniliselt filtreeritavad. Filtripaakides (pos. F.1.1 ja F.1.2) on filterliiv ja lisaks vajadusel katalüütiline
materjal, mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku
reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali läbinud vesi suunatakse kahte reservuaari, kumbki
kasuliku mahuga 110 m3. Filtreeritud vee mahutid on varustatud hooldusluukidega, tasemeanduri ja -
lülititega, sisse-väljavoolutorustikega.
Reservuaaridest pumpavad joogivee võrku 2 survetõstepumpa (pos. P.2.1 ja P.2.2). Pumbad töötavad
vaheldumisi, vastavalt vee tarbimisele. Pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid. Pump P.2.3 on
tuletõrjepump, mis tulekahju olukorras varustab võrku nii tarbe- kui ka tuletõrjeveega.
Filtrite uhtumiseks kasutatakse töödeldud vett reservuaaridest ja suunatakse peale filtri läbimist põrandas
paiknevasse süvendisse ja sealt isevoolselt projekteeritavasse ühiskanalisatsioonivõrku.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 33 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Ebaühtlase tarbimise ja hüdrolöökide leevendamiseks on ette nähtud membraanhüdrofoor (pos.HF.2.1)
veetöötlusjaama väljund torustikule.
Desinfitseerimiseks on ette nähtud perspektiivne võimalus doseerida vette NaOCl-lahust enne reservuaare.
Torustikule rajatakse valmidus doseerimissüsteemi lisamiseks.
8.4 Veehaare
8.4.1 Olemasolevad puurkaevud
Kinnistul Veski tn 12 asub üks puurkaevu: PK8366 (keskkonnaregistri kood PRK0008366). Puurkaev on
rajatud 1988. aastal, sügavus 165,7, sanitaarkaitseala 50m, puurkaevu Keskkonnaregistri järgne tootlikkus
on 11,09 m3/h. Kasutatav veekiht Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas.
Puurkaevule on teostatud puhastus-proovipumpamine detsembris 2019. Puhastus ebaõnnestus, sest
puurkaevus oli takistus ees. Märtsis 2020 viidi läbi puurkaevu remont, mille käigus eemaldati puurkaevust
takistus ning viidi läbi uus proovipumpamine.
Vastavalt puurkaevu passi andmetele:
- Puurkaevu tootlikkus 11,09 m3/h, 3,08 l/s
- Staatiline veetase 9,3 m
- Veetaseme alanemine 5,77 m
Kinnistul Kooli tee 19a asub üks puurkaevu: PK8367 (keskkonnaregistri kood PRK0008367). Puurkaev on
rajatud 1955. aastal, sügavus 192m, sanitaarkaitseala 30m, puurkaevu Keskkonnaregistri järgne tootlikkus
on 3,6 m3/h. Kasutatav veekiht Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas.
Vastavalt puurkaevu passi andmetele:
- Puurkaevu tootlikkus 3,6 m3/h, 1,0 l/s
- Staatiline veetase 6,18 m
- Deebit 1l/s
Proovipumpamise järgi on
- puurkaevu tootlikkus 30 m3/h.
- Veepinna alandus 17m.
- Staatiline veetasapind 9,0m.
Puurkaevude videouuringu, puhastamise ja proovipumpamise aktid on eraldi projekti uuringute kaustas.
Puurkaevude vee analüüsid, millest veetöötlustehnoloogia projekteerimisel on arvestatud, on tehtud
2019.a septembris, 2018.a augustis, 2107.aasta augustis vt ANTSLA_TP_TE-9-01, ANTSLA_TP_TE-9-02 ja
ANTSLA_TP_TE-9-03.
Puurkaevude veekvaliteet ei vasta nõuetele raua ja mangaanisisalduse osas.
8.4.2 Puurkaevude projektijärgne lahendus
Projektiga ei ole ette nähtud puurkaevupumpade vahetust.
Puurkaevu PK8366 hoone lammutatakse. Puurkaevu torule paigaldatakse adapterühendus.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 34 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Puurkaevu PK8366 uuringutest selgus, et puurkaevu seisukord on halb, torud on tugevalt korrodeerunud,
sisepinnal lekete jäljed. Puurkaevus on alla kukkunud takistused, mis blokeerivad vett andva osa. Soovitatav
on puurkaev ümber ehitada või rajada asenduskaev.
Puurkaevu PK8367 uuringutest selgub, et puurkaevu seisukord on keskmine, torud on tugevalt
korrodeerunud, kuid ei leki. Puurkaevu võib kasutada.
8.5 Aeratsioonisüsteem
Õhu suunamiseks vette paigaldatakse toorveetorustikule enne filtriseadet injektor.
8.6 Filterseadmed
8.6.1 Raua- ja mangaanieraldusfilterseadmed
Filterseadmed on ette nähtud raua ja mangaani eemaldamiseks põhjaveest. Filterseadmed võimaldavad
efektiivselt puhastada vett täisautomaatsel režiimil.
Käesolevas projektis on ette nähtud paigaldada kaks täisautomaatset survefiltrit. Arvestatud on
olemasolevate puurkaevude tootlikkusega. Filter paigaldatakse joonistel näidatud kohale.
Tehnilised andmed arvestavad vee vooluhulka, raua ja mangaani sisaldust vees.
Filterseadmed pos F.1.1 ja F.1.2
Arv (tk.): 2
Tüüp: survefilterseade
Filtri läbimõõt: ca 650 mm
Töörõhk, maks. 7 bar
Filtrimaterjal: filtriliiv + vajadusel katalüütiline materjal
Qfiltreerimine, nom 2x3,3=6,6 m3/h
Filtreerimise kiirus: 10,7 m/h
Uhtevee vooluhulk 8…12m3/h (1 filter)
Uhtumise kestvus 8…20 min (1 filter)
Uhtevee kogus 1,5…4 m3 (1 filtrit kokku)
Toruühendused sisse ja väljavoolul: 2’’
Filtripaakides on filterliiv ja lisaks katalüütiline materjal, mis töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina,
võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Kinnipüütud osakesed
eemaldatakse filtritäite uhtumisega.
Filtermaterjali läbi uhtumiseks kasutatakse töödeldud vett. Filtri uhtumise käigus tekkiv uhtevesi juhtida
kanalisatsiooni.
Uhtumist tuleb teostada regulaarselt, etteantud intervallide järgi. Kestvus ja sagedus seadistatakse
käivitamisel. Üldjuhul seadistatakse filterseadme läbi uhtumine toimuma ajale, mil tarbimine on kõige
minimaalsem, näiteks öösel kell 3.00. Uhtumist teostatakse võrgupumbaga.
Veekäitlussüsteemi uhteveetorustiku paigaldamisel jätta joakatkestus ning võimalus uhtevee kvaliteeti
kontrollida visuaalselt.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 35 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
8.7 Reservuaarid ja II-astme pumpla
8.7.1 Reservuaarid
Lähtutud on standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.
Vastavalt Tellija poolt antud infole on vaja tagada Antsla linna tuletõrje hüdrantides vooluhulk 15 l/s.
Reservuaaride dimensioneerimisel on lähtutud järgmistest andmetest:
- Ühe tulekahju normvooluhulk: 15 l/s
- Arvestuslik tulekahju kestvus: 3h
- Vajalik tuletõrje veevaru: 162 m3
Mahutid on projekteeritud mahutama tarbijate joogiveevaru ning tuletõrjeveevaru. Vastavad kogused
Antsla linnas on:
25% maksimaalsest ööpäevasest veevajadusest ca 35,4 m3
tuletõrjeveevaru on ca 162 m3
avariimaht ca 49,4 m3
arvutuslik vajalik reservuaaride maht on ca 247 m3
Vastavalt hanketingimustele rajatakse veetöötlusjaama juurde reservuaarid igaüks kasuliku mahuga 110m 3,
summaarne maht 220 m3. Puuduolev vesi ehk 8,9 m3/h võetakse tulekahju korral otse puurkaevudest või
Lusti reservpumplast.
Kuna reservuaarides hoitakse puutumatud tuletõrjeveevaru, siis varustatakse juhtimisautomaatika
blokeeringuga, mis välistab kustutusvee kasutamise muuks kui ainult tulekustutamise tarbeks.
Projekteeritud veetöötlusjaama reservuaarid 2 tk on ette nähtud rajada raudbetoonist, kumbki kasuliku
mahuga V=110 m3. Reservuaarid asuvad veetöötlusjaama hoonega ühe katuse all.
Mahutid on varustatud teenindusluukidega. Mõlemad mahutid varustatakse sissevoolu-, väljavoolu-,
ülevoolu-, tühjendustorustikega vastavalt joonistele.
Ülevoolutorustikud varustada vesiluku ja joakatkestusega. Mahuti tühjendamiseks on eraldi sulgarmatuur
ning ülevoolud ja tühjendusveed suunatakse põrandas paiknevasse süvendisse, mis on varustatud
tasemeanduriga (pos LS.4.1).
Mahutid varustada sissevoolutorudega DN65 ja väljavoolutorudega DN150.
Torustikena on ette nähtud kasutada PVC-U materjalist torustikke.
Veetaseme registreerimiseks paigaldatakse mahutitele tasemeandur (LIA.2.1, LIA.2.2, LIA.2.3, LIA.2.4).
8.7.2 Survetõstepumbad
Paigaldada kaks paralleelselt ühendatud vertikaalset survetõstepumpa, üks on töös ja üks reservis.
Pumbagrupp on projekteeritud maksimaalsele võrku antud vooluhulgale 20 m3/h, 3 bari.
II-astme survetõstepump pos. P.2.1 ja P.2.2
Tootja: Grundfos
Mudel: CR20-3 A-F-A-E-HQQE
Tööpunkt (1 pump): Q= 6,0 l/s, H=34 mVs
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 36 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Võimsus, pinge, vool: 4,0 kW, 3 x 380-415D V, 50Hz, 7.9 A
Mootori tüüp: 112MC
IE efektiivsusklass: IE3
Pumba korpus: valumalm
Tööratas: roostevaba teras
Netokaal: 71,0 kg
Survetõstepumbad pumpavad filtreeritud vee reservuaaridest edasi linna veevõrku.
Tavaolukorras töötab 1 või vajadusel 2 pumpa koos.
Pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid. Pumbad töötavad vaheldumisi, et võrdselt koormust jagada.
Pumpadel on vajalik sulgarmatuur ja survepoolel tagasilöögiklapp, rõhu mõõtmiseks on ette nähtud
manomeeter.
Tulekahju olukorras käivitub tuletõrjepump, mis tagab maksimaalse tarbimise vooluhulga ning
tuletõrjeveekoguse. Võrgupumbad samal ajal ei tööta.
8.7.3 Tuletõrjepump
Paigaldada üks vertikaalne survetõstepump.
tuletõrjepump pos. P.2.3
Tootja: Grundfos
Mudel: CR64-3 A-F-A-E-HQQE
Tööpunkt (1 pump): Q= 21 l/s, H=59 mVs
Võimsus, pinge, vool: 18.5 kW, 3 x 380-415D/660-690Y V, 34,5-32,5/20,0-18,8 A
Mootori tüüp: 160LB
IE efektiivsusklass: IE3
Pumba korpus: valumalm
Tööratas: roostevaba teras
Netokaal: 191,0 kg
Pumba tööd juhib sagedusmuundur.
Pumbal on vajalik sulgarmatuur ja survepoolel tagasilöögiklapp, rõhu mõõtmiseks on ette nähtud
manomeeter.
Tulekahju olukorras käivitub tuletõrjepump, mis tagab maksimaalse tarbimise vooluhulga ning
tuletõrjeveekoguse. Võrgupumbad samal ajal ei tööta.
8.7.4 Membraanhüdrofoor
Ebaühtlase tarbimise pärast paigaldatakse II-astme survetõstepumpade väljundile membraanhüdrofoor.
Hüdrofoori torustikule paigaldada sulgarmatuur ja tühjenduskraan.
Membraanhüdrofoor pos. H.2.1
Arv (tk.): 1
Tootja: Elbi
Mudel: 300 L, PN10
Tüüp: vertikaalne
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 37 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Ühendus: vk 1 1/4"
8.8 Veemõõdusõlmed
Veetöötlusjaama paigaldada kokku 4 impulssväljastusega veearvestit. Üks veearvesti paigaldatakse
kummalegi puurkaevust tulevale torustikule (paigaldatakse konsoolile), 1 tükk paigaldatakse
veetöötlusjaamast väljuvale torustikule ja üks filtrite pesuveetorustikule.
Impulssveearvesti pos. VA.1.1
Arv (tk.): 1
Tootja: Zenner DN50
Tüüp: impulssväljundiga
Impulssveearvesti pos. VA.1.2
Arv (tk.): 1
Tootja: Zenner DN40
Tüüp: impulssväljundiga
Impulssveearvesti pos. VA.2.1
Arv (tk.): 1
Tootja: Zenner DN80
Tüüp: impulssväljundiga
Veearvesti pos. VA.3.1
Arv (tk.): 1
Tootja: Zenner DN50
Tüüp: induktiiv
Veearvestid on dimensioneeritud vastavalt vooluhulkadele ja voolukiirustele, arvestades seejuures ka
võimalikku maksimaalset tunnist vooluhulka.
Veearvestite paigaldamisel jätta sirge torulõik veearvesti ette vähemalt 5xDN ning pärast vähemalt 3xDN
juhul kui tootjapoolsed juhised teisiti ei luba.
8.9 Kemikaali doseerimissüsteem
8.9.1 Vee desinfitseerimine
Torustike ja seadmete profülaktiline desinfitseerimine toimub naatriumhüpokloriti (NaOCl) 10%-se
lahusega.
Survetorustikul on valmidused dosaatorpumba (pos. DP.5.1) ühendamiseks.
Peamine, millega tuleb arvestada desinfitseerimisel:
1. NaOCl-vesilahus kaotab kiiresti oma aktiivsuse. Praktiline säilivusaeg on ca 4 kuud. Aasta
möödudes on kloori jääk raskelt määratav ja võib olla 4...6% piires. Seega, tuleb varu
pidevalt vahetada, kusjuures vananenud kloorlahus tuleb neutraliseerida ja suurt varu ei
ole mõtet hoida.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 38 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
2. NaOCl-vesilahuse doseerimisel tuleb jälgida, et vees aktiivkloori sisaldus oleks
0,3...0,5 mg/l.
3. Täpne NaOCl doos määratakse katsetamise käigus, võttes erinevatel doosidel veeproove,
kuid kindlasti ei tohiks ületada aktiivkloorisisaldus vees 0,5 mg/l !
Vee desinfitseerimiseks on ette nähtud portatiivne dosaatorpump koos mahutiga (40 L).
8.10 Veeproovi võtmine
Veetöötlusjaama paigaldatakse proovivõtukohad joonistel näidatud kohtadesse:
Toorveetorustikule
enne raua- ja mangaanieraldus filterseadmeid
pärast raua- ja mangaanieraldus filterseadmeid
iga pumba survetorustikule
veevõrku antavale ühisele survetorustikule
Proovivõtukoht nähakse ette torustiku külje peale ning sinna paigaldatakse kuulkraan. Proovivõtukraanid
tähistada proovivõtukohtade järgi.
8.11 Hoonesisesed torustikud
8.11.1 Nõuded torustikule
Kõik ettenähtud veekäitluse torustikud on plastikust PVC-U PN10/16 (vastavad standardile EVS-
EN ISO 1452-1:2010) veesurvetorustikud v.a. väikese läbimõõduga torustikud (<de32), mille paigaldamiseks
kasutatakse üldjuhul ALUPEX torusid.
Kõik reservuaaridesisesed torustikud on PVC-U PN10/16.
Torustike ehitusel järgida torustike paigutust skeemil, plaanil ja lõikel.
Märgistamine teostada vastavalt tehnoloogilisele skeemile.
8.11.2 Nõuded toruarmatuurile
Kõik veetöötusjaamas ja muldes paigaldatavad klapid, siibrid jm peavad vastama allpool toodud nõuetele.
Osaliselt tingimused välja toodud allpool.
Kummikiilsiibrid. Spindlid peavad olema roostevaba terasest EN1.4021, pika kasutusaja ja tugeva
konstruktsiooniga; õlirõngad valmistatud EPDMist; O-rõngad NBRist, hea võlltihendus; messingust Ms 58
tugirõngas spindlikaelale; vajaduse korral 8,8 terasest kattekruvid, korrosioonikindlad või korpusesse
paigaldatud ja tihendatud; tagumine tihend EPDMist; korpus ning kate kõrgtugevast malmist GGG, seest ja
väljast epoksiidpulbriga kaetud (250 µm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677); lametihend
materjalist EPDM; siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, säilitab jõu spindlil ning
vähendab jõumomenti; kiilud kaetud vulkaniseeritud EPDM-kattega; selge, takistusteta veevoolutee
puurimine ilma sopisteta; äärikud vastavalt standardile DIN2501; reovee puhul peab igal pool EPDM asemel
kasutama NBR-materjali..
Pöördklapid. Korpus ̶ Hallmalm, GG- 25 (DIN 1691), kaetud 200 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama
standardile DIN30677; Sisekate ─ EPDM vulkaniseerituna korpuse külge; Klapp ─ kuni DN 300: AISI 431 või
vastav, suuremad: tempermalm GGG – 40 (DIN 1693) või vastav; Spindel ja tihvt ─ AISI 420 või vastav;.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 39 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Vee tagasilöögiklapid, Tagasilöögiklappe kasutatakse veevarustussüsteemi ja tehnoloogilistel
survetorustikel vedeliku tagasivoolu takistamiseks.
Tagasilöögiklapid peavad olema valmistatud tempermalmist (vähemalt GGG 40) ning seest ja väljast kaetud
minimaalselt 250 µm paksuse epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677.
Toor– ja joogivee suuremate läbimõõtude puhul (≥DN65) puhul on lubatud kasutada klapiga
tagasilöögiklappe. Väiksemate läbimõõtude (DN10…DN50) puhul võib kasutada ka membraan- või muud
tüüpi klappe.
Miinimumnõuded klapiga tagasilöögiklappidele on järgmised:
1) võll : AISI 304 või vastav;
2) tihendid : EPDM kummi;
3) kinnitusvahendid, sõrmed : A2;
4) puks : pronks CZ 132 (EN 12164/165);
5) ketas : teras, kaetuna EPDM kummiga.
Kuulkraanid. Kuulkraane kasutatakse sulgarmatuurina torustike tühjendusotsadel, proovivõtmiskohtades,
õhueraldajate ees ja mujal. Üldjuhul ei kõlba reoveetorustike sulgarmatuuriks. Kuulkraane on lubatud
kasutada joogivee ja toorvee puhul, kemikaalide ja tehnoloogiliste lahuste torustikel (polümeer ja muud
kemikaalid).
Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092-1:2002, BS EN 1515-1:2000, PN 10/16. Kõik poldid,
mutrid ja tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EN 1514
Osadele 1-4 sarnaselt roostevaba terasest torudele.
PVC-U survetorustike rajamisel kasutada samast materjalist kuulkraane ja tagasilöögiklappe rõhuklassiga
min. PN10. Toruühendused teostatakse liimimise teel, kasutades selleks spetsiaalset liimi ning lahustit
torude eelnevaks puhastamiseks.
Torustike liimimisel jätta liimitavatele detailidele piisavad vahed (sirge toru lõik), et vajadusel saab torustiku
detaile lihtsasti parandada või asendada. Jälgida tootja/tehasepoolseid soovitusi ja nõudmisi paigaldusele.
Paigaldatav PVC-U toruarmatuur on käsitsi lahtimonteeritav, torutange selleks kasutada ei tohi.
Kuulkraanid – materjal PVC-U; rõhuklass min. PN10; liimitav ühendus; käsitsi lahti monteeritav. PVC-U
kuulkraani südamikud peavad olema süsteemist eraldatavad ilma torustikku lõhkumata.
Tagasilöögiklapid – materjal PVC-U; rõhuklass min. PN10; liimitav ühendus; käsitsi lahti monteeritav.
Märgistamine teostada vastavalt tehnoloogilisele skeemile.
8.11.3 Torustike toestamine
Torutoed peavad olema kinnitatud vahetult hoone ehitise konstruktsiooni külge või toestatud põrandale
vastavalt tootja firma (tehase) tehnilisele informatsioonile (instruktsioonidele, torude paigaldamise
eeskirjadele).
Torutugede maksimaalsed vahekaugused on toodud järgnevas tabelis
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 40 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Plastikust PVC-U survetorude tugede maksimaalsed vahekaugused (temp. 20°C)
Toru diameeter, (mm) 20 32 50 63 75 90 110 160 225
Kinnitussamm, (m) 0,8 0,9 1,1 1,2 1,3 1,5 1,7 2,1 2,5
8.12 Nõuded veetöötlusega saavutatavale veekvaliteedile
Puhastatud ja veevõrku pumbatav vesi peab vastama 98/83/EC joogivee direktiivis kehtestatud nõuetele
ning sotsiaalministri määruse nr 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning
analüüsimeetodid 1“ nõuetele.
9 VEETÖÖTLUSJAAMA ELEKTRI JA AUTOMAATIKA OSA
Elektri- ja automaatika osa lahendatakse eraldiseisva projektiga.
10 VÄLISVEEVARUSTUS JA -KANALISATSIOON
Veetöötlusjaamast väljub kanalisatsioonitoru PVC/PP De160 ja ühisveevärgitoru PE De110 PN 10.
Torustikud paigaldada vastavalt joonistele. Kõik torud, mis jäävad külmumispiirist ülespoole on vaja
nõuetekohaselt soojustada.
Veetöötlusjaama kinnistusiseste torustike töömaapiir vt joonis AS-4-01.
10.1 Veetorustik
Kõik veetorustikud PE(H) peavad vastama standardile EN 12201. Veetorustike surveklass PN ≥10.
Suurematel torudel kui De63, on torustiku SDR suhe 17, De63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11.
Joogiveetorustikuna kasutatavad torud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV
Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet.
PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide
spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega.
Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EN 1092, BS EN 1515, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja
tihendid peavad vastama roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EN 1514 Osadele 1-
4 sarnaselt roostevaba terasest torudele.
10.2 Isevoolne kanalisatsioonitorustik
Torustikud
Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 mm (standard EN 1401) muhvtorudest.
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud
toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab
olema tasane ja sile.
PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama
standardile SS367612.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 41 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve.
Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.
Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10
surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass).
Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass
peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Kinniselt rajatava kanalisatsiooni materjaliks peab olema PE100-RC PN10 survetorustikud. Kinnisel meetodil
paigaldatavale torule tuleb paigaldada 4mm² märketross. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule
märkelinti ei paigaldata.
PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude
ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad
SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku
sisepinnalt eemaldatud.
Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.
Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja
mõõtmetelt kokkusobivad.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud
on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või
galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust
kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.
Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 - 7 mm/m hälbega 0,2 %.
Kinnisel meetodil torude rajamine
Joonistel esitatud informatsioon kinnise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija
eelduslikust arvamusest meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega.
Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võib muutuda kinnise
meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos
sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).
Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms)
peab toimuma Tellija järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima
ning esitama Tellijale heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse
kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Tellija.
Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse soovitatavalt põkk-
keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat
põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 42 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele,
tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.
Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt.
Suundpuurimise teostaja peab valima sellise puurimismeetodi, et hülssi paigaldatavat torustikku on
hilisemal ekspluatatsiooniperioodil võimalik ka hülsist kätte saada ning asendada uue toruga. Toru
tsentreerimiseks hülsis kasutada selleks ette nähtud rõngaid. Hülsiotsad sulgeda nii, et ei toimuks pinnase
uhtumist hülsi ja toru vahele, nt mähkida hülsi ümber geotekstiilkangas (minimaalselt 3 ringi).
Suundpuurimise teostaja peab tagama õige puurimismeetodiga selle, et puurimise käigus pinnasest välja
imbuv bentoniitsavi ei satuks loodusesse.
Kanalisatsioonikaevud
Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-
polüetüleen).
Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016.
Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude
liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad
olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on
tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja
liitumised voolurennides jms).
Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius.
Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb
kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks
välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 3m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja
sügavamatel SN4 kN/m².
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel
teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150mm + kaevukaane ja
kruuskatte pinna vahekaugus.
Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid
peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval
pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema
ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 43 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
10.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike toruarmatuur ja liitmikud
Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest
vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute
valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee
torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 44 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
11 NÕUDED HOONETELE JA RAJATISTELE
Vastavalt EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“. Tootmishoonete, sh pumbajaamad:
Hoone, konstruktsioonid 40 aastat
Elektrimootorid, pumbad, masinad, seadmed 15 aastat
Reservuaarid ja mahutid 40 aastat
Toorveetorustikud, tüvitorustikud, peatorustikud 40 aastat
Vee jaotusvõrk 40 aastat
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 45 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
12 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE
12.1 Üldosa
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tööde teostamisel liinirajatiste kaitsevööndis
järgida Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 kehtestatud määrust nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Ehitustöödel tuleb samuti
järgida Riigikogu 8. detsember 2004. a kehtestatud seadust „Elektroonilise side seadus.“
Ehitustööde tegemisel järgida ohutustehnilisi nõudeid. Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised
projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada asjassepuutuvate ametkondade ja tehnovõrkude
valdajatega.
12.2 Olemasoleva puurkaevpumpla töötamine ehitustööde ajal
Olemasolev puurkaev-pumpla varustab hetkel Antsla linna veega. Seega peab ka ehitustööde ajal jätkuma
asula veega varustamine olemasolevast puurkaevpumplast kuni projektiga ette nähtud veetöötlusjaam on
kasutusele võtmiseks valmis.
Kõik veekatkestused tuleb kooskõlastada Tellijaga.
12.3 Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse tagamine
Veevarustust ning kanalisatsiooniteenusega varustust ei tohi katkestada kauemaks kui 4 tunniks.
Katkestustest peab Töövõtja teavitama Tellijat kirjalikult vähemalt 7 tööpäeva ette. Juhul, kui katkestus on
pikem, peab Töövõtja tagama Võru Vesi AS lepingulistele klientidele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse
ajutiste rajatiste abil. Pärast tööde lõppu või kui puudub edasine vajadus nimetatud ajutise rajatise järele,
antud rajatis eemaldatakse ja ehitusplatsil taastatakse esialgne kord. Kõik ajutiste rajatistega seotud kulud
k.a. kuid mitte üksnes paigaldamine, hooldamine, ümberpaigaldamine ja eemaldamine, katab Töövõtja.
12.4 Kõrghaljastuse likvideerimine
Juhul, kui torustiku kaeviku serv läheb puu(de)le lähemale kui 2m, siis tuleb sellest informeerida kohaliku
omavalitsuse esindajat. Üldjuhul, kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m, siis tuleb puu(d)
likvideerida. Otsuse puu(de) likvideerimise või säilitamise kohta teeb omavalitsuse esindaja. Puude
likvideerimiseks on vajalik raieluba, kui puu diameeter kännu kõrguselt (15 cm kõrguselt maapinnast) on
vähemalt 20 cm ning puul on selgelt nähtav(ad) või määratav(ad) tüvi(ed) ja võra.
Puude eemaldamisel ei tohi kahjustada ümbritsevaid objekte. Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos
kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta
Töövõtja kulul. Iga likvideeritava või kahjustatud puu asemele tuleb istutada vähemalt 1,5 m kõrgune istik
kohaliku omavalitsuse esindaja poolt näidatud kohta omavalitsuse territooriumil. Asendusistiku liigi määrab
kohaliku omavalitsuse esindaja.
12.5 Ehitustööde korraldamine
12.5.1 Ettevalmistustööd
Enne ehitustööde algust kutsuda kohale ehitustöödetsooni jäävate tehnovõrkude valdajad ja selgitada
kõikide tehnovõrkude asukohad ning kooskõlastada kaevetööd võrkude kaitsetsoonis. Enne ehitustööde
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 46 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
algust täpsustada olemasolevate tehnovõrkude asukohad ja sügavused. Projekteeritud torustikega ristuvad
tehnovõrgud toestada (vastavalt tehnovõrgu valdaja ettekirjutusele).
Materjale transportida ja ladustada vastavalt valmistajatehase poolt esitatud nõuetele ja eeskirjadele.
Kooskõlastades Inseneriga võib kasutada erinevate tootjate poolt valmistatud torumaterjale, mille
omadused vastavad Tellija tingimustele ja on projektis näidatuga samaväärsed.
12.5.2 Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ehitustööde algust tuleb fikseerida olemasolev olukord, pildistades projekteeritud torustiku koridori
vahetus läheduses järgmisi objekte:
1. teekatted, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude
maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliinide postid), piirdeaiad jm objektid, mida
võidakse kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;
2. hoonete fassaadid (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele nagu praod
jm vajumise tunnused).
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on
tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine.
Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras
tekkinud pärast algsete fotode tegemist.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning
kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse
hindamiseks.
12.5.3 Ehitustööd
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale,
tolmule, liikluskorraldusele jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii,
et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne.
Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide
ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada Inseneri nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise
ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne
tööde algust. Kõik ladustusplatsid ja kooskõlastatud tehnika hoiuplatsid peavad olema aiaga piiratud. Aiaga
peab olema piiratud ka töömaal lahti jäetud (maks 3…5m) kaevik ja selle juurde erandolukorras jäetud
kaevetehnika. Nimetatud aed peab olema varustatud infotahvliga
Riigimaanteede teemaale materjalide ladustamine on keelatud. Tööd teostada olemasolevate mahasõitude
kaudu, omavoliliste mahasõitude rajamine ei ole lubatud.
Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et
taastuks ehituseelne heakord.
12.5.4 Geodeetilised tööd ja mahamärkimine
Projekti kõrgused on antud EH2000 süsteemis, koordinaadid on L-EST97 süsteemis. Kõrgusvõrgu ja riikliku
plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 47 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Ehitatavate torustike kõrguslikuks mahamärkimiseks tuleb paigaldada ajutised reeperid, mis tuleb siduda
riikliku kõrgusvõrguga. Mahamärkimine tellida vastavalt litsentsi omavalt ettevõttelt. Selleks, et
kõrgusvõrgu reeperite omavaheline kõrguslik viga ei avaldaks ehitustööde tulemusele mõju, tuleb ühe
projekteeritud valgala ulatuses paigaldatud ajutised reeperid siduda ühe kõrgusvõrgu reeperiga.
Juhul, kui projektis on ette nähtud rajada mitu torustikku ühises kaevikus, on vektorjoonistel (*.dwg) oma
õiges plaanilises asendis kujutatud isevoolne kanalisatsioonitorustik. Veetoru on sellisel juhul plaani
loetavuse tagamiseks nihutatud kanalisatsioonitorustikust eemale, ebaõigele kaugusele.
Ehitustööde käigus kahjustatud kinnistupiiride tähised tuleb taastada.
12.5.5 Objekti teadetetahvlid
Iga Ehitusplatsi osa vahetusse lähedusse tuleb paigaldada (vähemalt kaks päeva enne ehitustööde algust
vastaval Ehitusplatsi osal) kaks objekti teabetahvlit. Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel,
selle mõõtmed tuleb kokku leppida Tellijaga ning selle peab olema järgmine info:
• Projekti nimetus (ja number);
• Tellija (ja tellija esindaja - kontaktid);
• Tänavalõigu nimetus ning vastava lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev;
• Projekteerija ja esindaja - kontaktid;
• Omanikujärelevalve (Insener) ja esindaja - kontaktid;
• Töövõtja ja objektijuht - kontaktid;
• Alltöövõtja – kontaktid;
• Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid.
Kohalduvad Ehitusseadustiku (EhS), MTMm nr 90 ja KOV kaevetööde eeskirja nõuded.
12.5.6 Ajutine elektrivarustus
Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel
eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja
kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega.
Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab
vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised
elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega.
Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et
müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).
12.5.7 Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega
seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse
vaatevälja. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada.
12.5.8 Koristamine ja ehitusjäätmed
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud prügi kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma
tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 48 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda
eemaldatakse koheselt.
Pärast ehituse lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehituse käigus tekkinud prahi ja
liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid,
tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on
kasutanud. Lõppkoristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.
Tööde käigus tekkivad jäätmed peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud
moel.
12.5.9 Liikluskorraldus ehitustööde ajal
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus tehes koostööd kohaliku omavalitsusega
ning asjassepuutuvate maaomanikega.
Ehitustööde ajal järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 90, 03.07.2015. “Liikluskorralduse nõuded
teetöödel” toodud reegleid ja juhiseid.
Töövõtja peab järgima kohaliku omavalitsuse poolt esitatavaid nõudeid.
12.5.10 Ehitustööd rajatiste kaitsevööndis
Ehitustööde tegemisel tehnovõrkude/liinide/rajatiste (elekter, side) kaitsevööndis tuleb rangelt järgida
tehnovõrgu valdaja nõudeid ja juhiseid. Kaevetööd tehnovõrkude/liinide/rajatiste kaitsevööndis on lubatud
ainult pärast kavandatavate Tööde kooskõlastamist rajatise omanikuga.
Kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Kõik tööd rajatiste kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud
materjalid hangib töövõtja omal kulul.
12.6 Torustike ehitus lahtise kaevikuga
12.6.1 Üldosa
Kaevetöödel järgida RYL90 nõudeid.
Kaevamistööd teha kehtiva korra järgi ja vastavate lubade alusel.
Pinnasetöödel võtta aluseks MaaRYL2010 üldised ehitustööde kvaliteedinõuded.
Plasttorustike paigaldustöödel järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi.
12.6.2 Ettevalmistustööd ja kaeviku kaevamine
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina. Ehitustöödel
peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-
aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude
toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Kui kaeviku kaevamisel leitakse juhuslikult ehitisi,
vundamente, mahuteid, torusid, kaableid jm, mis pole märgitud projekti, tuleb enne tööde jätkamist
hankida vajalikud juhised Insenerilt.
Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada lähtudes juhendist „Kaeva ohutult” , et oleks
tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate ehitiste kahjustamine.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 49 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Töövõtja töö ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul, kui on
vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on ehitustöödest tulenevalt, kas
purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd.
Torustiku paigaldusel tagada ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega nõutavad vahekaugused.
Selleks, et ehitustööd võiksid toimuda kuivades tingimustes, tuleb kõik kaevikud hoida vabana igat liiki
veest. Ehitustöödel tuleb kasutada piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid) ja masinaid ning
leida vajalik tööjõud, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks. Kõik ajutised
veetõrjerajatised (kraavid, tammid jne) tuleb rajada sama hoolikalt kui püsirajatised ning need tuleb pärast
kasutamise lõppu likvideerida. Tööde tegemisel tuleb rakendada meetmeid, et mitte kahjustada vee
eemaldamisega mingit osa töödest või külgnevatest omanditest.
Kaablite tagasitäide teha vähemalt 30 cm paksuse liivakihiga.
12.6.3 Kaeviku toestamine
Toestamata kaeviku nõlv peab olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva
püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon.
Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, ehitiste ja
teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise.
12.6.4 Tasanduskiht ja torude paigaldamine
Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb
lähtuda RIL77-2013. Tasanduskihi materjal ei tohi sisaldada kamakaid ja/või külmunud pinnase osasid.
Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure
põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada killustikualus.
Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL77-2013 ja materjalide tootjate ettekirjutusi.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõrosi,
mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Torul ei tohi
olla sügavaid kriimustusi ega lõikeid. Toru otsad peavad olema suletud ja kaitstud saastumise eest, kuni
torud on ühendatud.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldamisel on lubatud hälbed esitletud alljärgnevas tabelis.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed
Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine
Projekteeritud lang ‰
projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm)
>5 1,5 50
3…5 1,0 30
<3 1,0 20
Lahtises kaevikus paigaldatava isevoolse torustiku lubatud hälbed on järgmised:
kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 5 mm/m;
asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm;
lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 50 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Lahtises kaevikus paigaldatavate veetorustike lubatud hälbed on järgmised:
kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±30 mm;
asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Ehitustöödel peab arvestama
materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud torustike omavaheliseks
ühendamiseks.
12.6.5 Kaeviku täitmine
Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 nõudeid ja
juhiseid.
Tagasitäite materjal tuleb paigaldada ja tihendada kihtidena. Kaevikute tagasitäide tuleb teha ekskavaatori
abil, täitematerjali kallamine torukaevikusse otse kallurilt on keelatud.
Algtäide (toru pealt mõõdetuna kuni 0,3 m kõrguseni) rajatakse juurdeveetavast materjalist (üldjuhul
mineraalne liiv terasuurusega kuni 2 mm) käsitsi ja tihendatakse samuti käsitsi. Tihendamise ajal tuleb
vältida torude nihkumist. Iga täitekihti või aseainet tuleb niisutada või kuivatada kuni ühtlustatud
niiskussisalduseni täpsusega ±2% optimaalsest niiskussisaldusest ja siis põhjalikult tihendada kuni 100%
maksimaalsest kuivtihedusest, D≥95% (Proctortest); MaaRYL2010. Teede ja platside all tiheduseni D≥98%.
Teevälisel alal võib kaeviku lõpptäiteks kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast. Teevälisel alal lõpetada
kaeviku tagasitäide 10 cm paksuse kasvupinnase kihiga, mis pärast tihenemist peab jääma ümbritseva
maapinnaga ühele tasemele.
12.6.6 Kaevude ja kapede paigaldamine
Kaevude liivalus peab olema tihendatud sellisel määral, et kaevude vajumine oleks mistahes oludes
välistatud. Nõrga kandevõimega aluspinnase korral (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) tuleb kasutada
tasanduskihi all sobivat aluskonstruktsiooni. Kaevu ümbruse täide teha mittekülmakerkelisest pinnasest ja
vähemalt 0,3 m laiuselt.
Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse. Harutorustike ühendamise ja kaevu ümber oleva pinnase
tihendamise ajal tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks, kuni kaevu ümber olev kaevik
on maapinnani täidetud.
Kaevukaaned ja kaped peavad olema reguleeritava kõrgusega „ujuva“ raamiga ning paigutatud teega
samale tasapinnale asfaltkatte kaetud teekatte korral. Kruuskattega teedel tuleb kaevu luuk või kape
paigaldada 20 cm teepinnast madalamale ja katta kruusaga kui ei lepita Inseneriga kokku teisiti
Spindlipikendused peavad olema vertikaalsed ning tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks
seni, kuni kaevik on maapinnani täidetud.
12.6.7 Torustiku soojustamine
Kanalisatsioonitorustik tuleb vajadusel soojustada soojusisolatsiooniplaatidega kohtades, kus
paigaldussügavus on <1,0 m maapinnast toru peale, veetorustik kohtades, kus paigaldussügavus on <1,8 m
maapinnast toru peale. Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 50 mm, mis
asetada torust kuni 0,3 m kõrgusele (nt algtäite peale). Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ette
nähtud pinnasesse paigaldamiseks.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 51 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
12.6.8 Torustiku märgistamine
Survetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada traadiga märkelint, mis ühendatakse metalldetailiga
kaevus ja/või maa-aluse sulgarmatuuri spindliga. Isevoolse torustiku kohale (ca 500...600 mm toru laest)
tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised:
Veetorustik – sinine, tekstiga VESI;
Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga SURVEKANALISATSIOON;
Kanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga KANAL.
Üksikule survetorustikule tuleb paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille
kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme
või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla.
12.7 Rajatiste kasutusest kõrvaldamine
Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb kas välja kaevata või injekteerida vahtbetooniga. Projekteeritud
torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud
torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb
injekteerida vahtbetooniga.
Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veetihedalt betooniga. Torustike tööst kõrvaldamisel
peab säilima vee- ja kanalisatsiooniteenus olemasolevatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel.
12.8 Teekatete ja haljasalade taastamine ning heakorra taastamine
Kogu käsitletud projekti tööde piirkonnas peab Töövõtja taastama pärast kaevetööde lõppemist haljastuse
ja heakorra esialgse olukorra.
Kõik elemendid, nagu kate, piirded, haljastus jne, mis on ehitustegevuse tõttu, kas kõrvaldatud või
kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada nii, et oleks taastatud vähemalt endine
heakord. Kõik teerajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Teed tuleb taastada
nii kiiresti kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud minimaalseid
kvaliteedinõudeid.
12.8.1 Kruusast- või killustikust katete taastamine
Kruusast- või killustikust katte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses
seisukorras. Taastatava kruusast- või killustikust kattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fr
0...31,5 segu paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema
vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Täiteliiva kihi paksus min. 30 cm. Filtratsiooni moodul kruuskatte pinnal peab
olema vähemalt 120 MPa (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded",
vastu võetud 03.08.2015).
Killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses
seisukorras.
Kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud rajatava teekattest
0,2 m sügavamale.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 52 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
Sõiduteel ja kõnniteel paiknevad kaped (spindlipikendused) peavad olema reguleeritava kõrgusega, “ujuva”
raamiga ning paigutatud rajatavast teekattest 0,2 m sügavamale.
12.8.2 Murukatete taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale
ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm vähemalt 30 g/m2) või paigaldada mätastus
juhul kui tööd tehakse ajavahemikul 1. okt - 1. mai. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast
mururulliga tihendamist on 0,10 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi
sisaldada kive vm osiseid suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva
maapinnaga ühele tasemele.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega
hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on
tööde üleandmiseks vajalik. Töövõtja peab arvestama, et iga eemaldatud või rikutud puu asemele tuleb
istutada vähemalt 2,5 m kõrgune puuistik omavalitsuse poolt määratud asukohta asula
haldusterritooriumil. Istiku valik tuleb kooskõlastada omavalitsusega.
Kaevukaaned ja kaped peavad haljasalal olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud
ümbritsevast maapinnast 10...20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et
oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.
12.9 Tööohutus
Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised,
tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja
tööohutuse seadusest.
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad
olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest
tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt
lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse.
Töövõtja peab varustama oma personali kaitsekiivritega, kinnastega jm vajalike individuaal- ja
rühmakaitsevahenditega. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda VVm nr
12, 11.01.2000. nõuetest. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii
töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal.
Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud
iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid
instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab
ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku.
Tuleb järgida VVm nr 377, 08.12.1999. nõudeid.
Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga maapinnast või põrandast kõrgemal paiknevad tööalad
peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega.
Töövõtja kohustus on hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal.
Töövõtja peab viima ennast kurssi Tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 53 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
13 LAMMUTUSTÖÖD
Olemasolev puurkaev-pumpla varustab hetkel Antsla linna veega. Uue veetöötlusjaama rajamise ajal tuleb
seega tagada linna veega varustamine olemasolevast puurkaevpumplast, kuni projektiga ette nähtud
veetöötlusjaam on kasutusele võtmiseks valmis. Seejärel toimuvad lammutustööd.
Kõik veekatkestused tuleb kooskõlastada Tellijaga.
Lammutamisel tekkivad materjalid ladustatakse eraldi ning viiakse seejärel jäätmete käitluslitsentsi
omavale ettevõttele.
13.1 Tööde teostamise alusmaterjal
Ehitustööde teostamisel tuleb lisaks käesolevale projektile võtta aluseks Eesti Vabariigis kehtivad seadused,
valitsuse määrused ja otsused ning kehtivad standardid ja normid, varem teostatud projekteerimistööd
ning uuringud, sh:
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
Jäätmeseadus;
Majandus-ja taristuministri 17.07.2015 a. määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile.
13.2 Olemasolevate ehitiste likvideerimise üldised nõuded
Enne lammutustööde alustamist tuleb teisaldada elektri- ja automaatikaseadmed ja muu
lammutatavas hooneosas paiknev seadmestik ning armatuur. Töövõtja peab Tellija ja Inseneriga
kooskõlastama kasutuskõlblike seadmete utiliseerimise ja need vajadusel üle andma Võru Vesi
esindajale;
Likvideeritud ehitise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud ehitise
kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga;
Lammutustööde ajal tuleb vältida tolmu tekkimist ja sellega kaasnevalt ka ajutiselt kasutusse jääva
hooneosa ja seadmete reostumist. Lammutuspraht niisutada, katta kilega nii kogumisel kui
transpordil. Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju;
Tekkivad jäätmed võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks litsentseeritud
jäätmekäitlusettevõttele.
13.3 Lammutatavad ning likvideeritavad ehitised ja rajatised
Ehitustööde käigus lammutatakse kinnistul järgmised ehitised:
Olemasolev veetöötlusjaama hoone, ehitusalune pind 35m2.
Puurkaev-pumpla juurde kuuluvad järgmised lisarajatised ja –seadmed:
o Veemahutid, hüdrofoor, filtrid, torustik.
o Elektri-automaatikakilp kinnitatud hoone siseseinale
13.4 Olemasoleva hoone lammutamine
Olemasolev hoone põrand on ca 0,1 m ülalpool maapinda. Hoone sokli kõrgus väljast vaadates on
maapinnaga tasa, pumbaruumi kõrgus põrandast on 3 m (katus on kahepoolse kaldega), sisemõõdud
5,5x5,5 m. Hoone maapealse osa seinad on ehitatud silikaatkivist kaetud puitvoodriga, maa-alune osa
põrandaplaat madalvundament, telliskiviseina paksus on 42 cm. Hoonele on paigaldatud soojustus ja sellele
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 54 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
puitlaudis. Hoonel on kahepoolse kaldega puitkarkassil puidust katuslagi, mis on kaetud väljast plekiga ja
seest puit laudisega. Põrand on betoonist. Uks on puituks, ukseava 16000x2000 mm. Hoones on hüdrofoor,
veemahutid, filtrid, torustik.
Peale uue tehnohoone valmimist ja kasutusele võtmist teostatakse lõplik vana tehnohoone lammutamine.
Tekkivad lammutus jäätmed tuleb liigiti sorteerida ja võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks
litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele.
13.5 Keskkonnajuhtimine
13.5.1 Jäätmekäitlus
Uue veetöötlusjaama hoone ehituse ja vana hoone lammutuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb
lahendada kompleksselt, arvestades jäätmete keskkonnasäästlikku utiliseerimist kui ka jäätmete võimalikku
taaskasutust. Selleks eraldatakse ja kogutakse erinevad jäätmeliigid maksimaalsel võimalikul määral
üksteisest eraldi.
Jäätmekäitlusel tuleb lähtuda Antsla linna jäätmehoolduseeskirjast.
Hoone ehitusel ja vana hoone lammutamisel tekkivad jäätmed on järgmised:
Lammutusjäätmed: raudbetoon konstruktsioonid ja detailid, silikaatkivi jäätmed, puidu jäätmed,
plekijäätmed, metallijäätmed, metall ja plasttorud, soojustusmaterjalid (mineraalvill ja EPS).
Ehitusjäätmed: ehituskivid, metallijäätmed, metall ja plasttorud, puidu jäätmed, soojustusmaterjalid
(mineraalvill ja EPS), ehitusmaterjalide pakendid ja taara.
Tekkivaid lammutus- ja ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle
isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
13.5.2 Pinnas ja mineraalaines
Veetöötlusjaamahoone ehituse käigus välja kaevatav pinnas ja mineraalaines kasutatakse tagasitäite.
Looduslikku kasvupinnast kasutada hilisematel haljastustöödel.
Pinnase ajutine ladustamine on võimalik puurkaevu kinnistu vabadel aladel.
Jäätmekava Antsla linna veetöötlusjaama hoone ehitustöödel, lammutamisel
Jrk. Ehitusjääde Ühik Käitlus Märkused
nr
1. Elektri-ja kg Toimetatakse ohtlike Konteineris.
elektroonikajäätmed jäätmete käitlusvõimalusega
prügilasse/sorteerimisjaama: Ohtlik jääde
n.Võru Jäätmekeskuses
Umbsaarel
2. Betoon ja raudbetoon, m³ Toimetatakse prügilasse/ Kallurautodega,
silikaattellise jäätmed sorteerimisjaama: kaetult.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 55 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
(t) n. Võru Jäätmekeskuses Mitteohtlik jääde
Umbsaarel
3. Metalli jäätmed. kg Realiseeritakse Kallurautodega,
vanametallikäitluse kaetult.
Metallosad, torud (tk) ettevõtetes või
Mitteohtlik jääde
Katteplekk jäätmejaama:
n.Võru Jäätmekeskuses
Umbsaarel
4. Ruberoidi jäätmed kg Toimetatakse prügilasse/ Konteineris.
sorteerimisjaama:
Mitteohtlik jääde
n. Võru Jäätmekeskuses
Umbsaarel
5. Puidu ja vineeri jäätmed m³ Toimetatakse prügilasse/ Konteineris.
sorteerimisjaama: n. Mitteohtlik jääde
Võru Jäätmekeskuses
Umbsaarel
4. Soojusisolatsioonimaterjalid m³ Toimetatakse prügilasse/ Konteineris.
mineraalvill ja EPS jäätmed sorteerimisjaama:
Mitteohtlik jääde
n. Võru Jäätmekeskuses
Umbsaarel
Ligikaudsed jäätmekogused
Nimetus Ühik Kogus Märkused
Inertsed jäätmed (betoon, tellised, m³ 20 Mitteohtlik jääde
betoonplokid,)
Puidujäätmed t 1 Mitteohtlik jääde
Metalli- ja plekijäätmed t 1 Mitteohtlik jääde
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kg 50 Ohtlik jääde
Ruberoidijäätmed kg 100 Mitteohtlik jääde
Soojusisolatsioonimaterjalid EPS m3 4,0 Mitteohtlik jääde
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 56 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
14 KESKKONNATINGIMUSED JA –KAITSE
Kõik seadmed, mis võivad kahjustuda läbi tolmuse keskkonna tuleb kaitsta tolmu eest.
Kõik seadmed ja materjalid, millised võivad kahjustuda tänu putukatele, kahjuritele või läbi muu bioloogilise
ja keskkonnamõju, tuleb selle eest vastavalt kaitsta.
Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki keskkonnakahjustusi ja ta peab ka
jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks seadustes ja määrustes etteantud piirmäärasid.
Kõikide tööde teostamisel tuleb vältida keskkonnareostuse teket. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed
tuleb käidelda vastavalt jäätmetüübile – pakendijäätmed ja ehitus-lammutusjäätmed tuleb koguda ja anda
käitlusjaama eraldi, ohtlikud jäätmed tuleb transportida ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Jäätmete
ladestamine loodusesse ei ole lubatud.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 57 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
15 KATSETAMINE JA KASUTUSELEVÕTT
15.1 Üldosa
Katsetuste ja testide eesmärk on demonstreerida seadmete, masinate ja süsteemide funktsioneerimist
vastavalt lepingule ja projektile.
Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates dokumendis
ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja kulul Inseneri ja
asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Töövõtja peab Inseneri teavitama piisavalt varakult oma
kavatsusest katset või kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpe edukalt, on ka
taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul.
15.2 Survetorustikud
Kõiki paigaldatud veetorusid tuleb katsetada. Katsetamisel lähtuda standardis EVS 921:2014 toodud
katsemetoodikast.
15.3 Kanalisatsioonitorustikud
Kõiki paigaldatud kanalisatsioonitorusid tuleb katsetada. Katsetamisel lähtuda standardis
EVS-EN 1610:2015 toodud katsemetoodikast.
Kõik isevoolsed torustikud tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida kaameraga. Kasutatav kaamera peab olema
varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks.
Kaameravaatluse tulemused esitatakse Tellijale kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis.
15.4 Torustike desinfitseerimine
Töövõtja peab läbi viima rajatavate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini
olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute
ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Töövõtja peab
torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:
desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survekatsed ning olema
täielikult veega täidetud;
desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et
veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;
desinfitseerimine tehakse naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures
lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori
kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu
torustiku ulatuses;
jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb
Projekteerija poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori
jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks.
kõiki siibreid tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine
torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;
24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori
jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 58 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva
veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta
veekogudesse. Kanalisatsiooni juhtimine on lubatud ainult Inseneri nõusolekul;
proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta
kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida punktis „Veetöötlusjaamade
käituskatsed” toodud mikrobioloogiliste parameetrite osas. Torustikku ei tohi enne
kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele;
proovide mittevastavavusel tuleb desinfitseerimist korrata.
Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse
veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud
reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele.
15.5 Veesüsteemide teenindava personali instrueerimine ja hooldusjuhendid
Töövõtja peab andma Tellija personalile koolitust, mis puudutab kõikide lepingu järgi tarnitud protsesside
opereerimist, seadmete hooldust ja remonti. Koolitus ja instrueerimine tuleb teha Tellija mehhaanikutele,
elektrikutele, operaatoritele, järelvalvajatele ja teistele töötajatele, keda Tellija nimetab või kellele töövõtja
ise soovitab koolitust teha. Koolitust tuleb anda heas eesti keeles ja vastavalt personali oskuste tasemel.
Tellija peab kinnitama koolitatavate nimekirja.
Töövõtja peab koostama või saama valmistajatehasest kõikide seadmete, mehhanismide, tööriistade,
protsesside, katsemeetodite ja aparatuuri kohta kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.
Kasutus- ja hooldusjuhend peab olema koostatud eesti keeles.
Need juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud sellise detailsusega, et Tellija personalil ei teki
mingit raskust nende järgi käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi,
mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja
illustratsioone.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 59 mai 2020
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA AS S-19-21
16 TEOSTUSJOONISED
Teostusjoonised koostatakse kõigi ehitatud hoonete, ehitiste, tehniliste võrkude jms kohta ja esitatakse
Insenerile paberil köidetuna ning CD-l dwg-s. Vajaliku teostusjooniste koguse ütleb Insener.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede jne tähistust. Juhul, kui
projektis vastav tähis puudub, määrab selle Töövõtja. Kui ei ole nõutud teisiti, siis kõik ehitiste mõõtmed
tuleb joonistel esitada millimeetrites. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada
Inseneriga. Teostusjooniste ulatus hoonete ja rajatiste kohta kooskõlastatakse Töövõtja ja Inseneri vahel
täiendavalt.
ANTSLA VTJ. TÖÖPROJEKT 60 mai 2020
Antsla Vallavalitsus Teie 20.05.2020 nr 209779
[email protected]
F.R.Kreutzwaldi 1 Meie 29.05.2020 nr 15-2/20/16622-5
Antsla vald, 66403, Antsla, Võru
maakond
Nõusolek Antsla linnas Veski tn 12 kinnistul
riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest kõrvale kaldumiseks
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Võru maakonnas Antsla vallas Antsla linnas
riigitee nr 25183 Antsla-Kanepi (edaspidi riigitee) km 0,33-0,37 kaitsevööndis asuvale Veski tn 12
kinnistule (katastritunnusega 14401:003:0025) kavandatava veetöötlusjaama ehitusloa eelnõu.
Ehitusloa eelnõu aluseks on Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-21 „Antsla linna
veetöötlusjaama rekonstrueerimine“ (edaspidi ehitusprojekt). Ehitusprojektis kavandatakse Antsla
linnas tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud veesüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku
veetöötlusjaama ja mahuti rajamist ning puurkaevu ümberehitust. Riigitee ristumiskoha
rekonstrueerimise projekt ja kanalisatsioonitorustike rajamisega seotud teekatete taastamise
projekt koostatakse eraldi.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Schöttli Keskkonnatehnika AS tööle nr S-19-
21 „Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ ning EVS
843:2016 Linnatänavad toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga
kohta.
3. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku
ülesandeid täidab Maanteeamet. Kinnistu mahasõidu projekt kooskõlastada
Maanteeametiga
[email protected] ja kanalisatsioonitorustike projekt ehitusloa
menetluses läbi Ehitisregistri.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Ehitusluba_Nr_2012271-09211_Koondvaade
2. ANTSLA_TP_TE-3-01_v01_seletuskiri
3. ANTSLA_TP_AS-4-01_v02_asend
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
2 (2)