Kiri

Rahandusministeerium 10.02.2019 nr 1-4/19/678 Eelnõu kooskõlastamine Keskkonnaminister esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse lisa „Nõuded ressursiauditile“ Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium Marika Lillemets 626 2867, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  MÄÄRUS EELNÕU Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 20014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruses nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral muutmine“ tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§6 Toetuse vähese tähtsusega abina andmise reeglite kohaldamine (1) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest: 1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning konkurentsiseaduse § 33 nõudeid; 2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot; 3) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 4) Toetuse suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (2) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest: 1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 47 nõudeid; 2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 15 000 eurot; 3) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“; 2) Paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse lauseosa "2500" lauseosaga "4500"; 3) Paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing: 1) kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05–09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12); 2) kes on Majandustegevuse Registris (MTR-is) registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijana ning mis omavad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodi taimede paljundamine ja istikukasvatus (01301) ja/või metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (02101).“; 4) Määruse lisa „Nõuded ressursiauditile“ asendatakse käesoleva määruse lisaga. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler  SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected], telefon: 626 2867), metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (e-post: [email protected], telefon: 626 0726) ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e- post: [email protected], telefon: 626 2985). Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 4-st punktist. 1) Paragrahv 6 sõnastatakse uuesti: Muudatus on seotud toetuse taotlejate ringi laiendamisega ja sellega seotud vähese tähtsusega abi piirangutega. Senised lõiked 2, 3 ja 4 tuuakse lõike 1 alla ja muudetakse selle punktideks. Muudatusega lisatakse ka võimalus anda vähese tähtsusega abi põllumajandussektoris. Põhjuseks asjaolu, et taotlejate ringi laiendatakse metsataimekasvatajatega, kes on põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad ja neile on vähese tähtsusega abi andmisel teised reeglid, st vähese tähtsusega abi antakse teise määruse alusel. Seoses muudatustega lõikes 1 ja 2, on muudetud lõige 5 kehtetuks, kuna see pole enam asjakohane. 2) Paragrahvi 9 lõiget 3 täpsustatakse: Muudatus on seotud auditi lisas tehtud muudatusega, kus lisati nõue, et ülevaatlikus ressursiauditis tuleb esitada info ka ressursitootlikkuse kasvu, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst) ja kuluefektiivsuse kohta. Praktika on näidanud, et ülevaatliku ja detailse ressursiauditi mahu vahe ei ole kolmekordne juba praegu nagu on toetussumma vahe, vaid palju väiksem, hinnanguliselt 40% töö mahust. Arvestades ülevaatliku auditi mahtu ja lisandunud nõudeid, oleks hetkel kehtiva toetussummaga keeruline seda teostada. Seetõttu otsustati ülevaatliku auditi toetussummat suurendada 2500-lt 4500 euroni, et suurendada väiksemate ettevõtete huvi meetme vastu ning kõigi ettevõtete huvi väikeprojektide taotlusvooru vastu. See aitab saavutada paremini ka meetme eesmärke. 3) Paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse uuesti: Muudatus on seotud asjaoluga, et taotlejate ringi laiendatakse. Muudatusega on võimalik anda toetust ka metsataimekasvatajatele. Seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Naaberriikidest taimede sissetoomine on ajutine lahendus ja mitmest naaberriigist pole see varsti ka enam lubatud. Põhjuseks asjaolu, et need metsataimed ei sobi Eesti tingimustesse. Seega vähenevad võimalused lähiajal tuua metsataimi sisse naaberriikidest, mistõttu halvenevad ka metsa uuendamise võimalused. Selleks, et jõuda tulemuseni, kus metsade uuendamiseks on Eestil olemas vajaminevas koguses ning võimalikult heade pärilike omadustega elujõulised ja kasvukoha tüübile sobivad kohalikust algmaterjalist kasvatatud metsataimed on vaja investeeringuid. Metsanduse arengukava aastani 2030 ettevalmistamisel toodi ühe probleemina välja, et puuduvad piisavad vahendid taimede tootmiseks. Tootmise protsess on pika tasuvusajaga ning on olemas risk, et tulemust ei saavutatagi. Seetõttu on tootjatel laenu saamine raskendatud. Samuti ei ole hetkel võimalik saada toetust suuremamahulise investeeringu teostamiseks. Vahendid tootmise automatiseerimiseks puuduvad. Samuti on tagatise leidmine laenu saamiseks maapiirkonnas keerukas, kuna metsataimla ehitised (kasvuhoone, külmhoone, külviruum) ei ole piisava väärtusega, et tagada pangalaenu. Seega ei ole tootjatel investeerimiskindlust ja investeerimiseks vajalikke vahendeid. Sellest tulenevalt on Eesti taimlate tootmismahud väikesed ning kasutatakse palju inimtööjõudu. Tänased Eesti erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga Eestile vajalikus mahus kvaliteetsete metsataimede tootmist ja vajavad innovaatilisi lahendusi, et muutuda ressursitõhusamaks. Esimeseks sammuks luuaksegi võimalus taotleda toetust auditite tegemiseks. Kui audititest selgub, et ressursisäästuprojektid sobivad investeeringu meetmesse oma olemuselt ja valikukriteeriumite alusel, siis laiendatakse toetuse andmise võimalusi metsataimetootjatele ka investeeringumäärusesse. 4) Määruse lisa "Nõuded ressursiauditile" asendatakse käesoleva määruse lisaga. Täiendusega lisatakse lisa punkti 3.6 juurde nõue, et toetuse taotlemisel väikeprojektide avatud taotlusvoorust meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“, tuleb ülevaatlikus ressursikasutuse analüüsi aruandes esitada info ka ressursitootlikkuse kasvu, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst R) ja kuluefektiivsuse kohta. Nõue on konkreetselt välja toodud, et vähendada praktikas tekkinud mitmeti mõistetavust ja anda väiketaotlusvooru taotlejatele selgemad juhised. Lisaks täiendatakse punkti 4.6. Täiendusega nõutakse, et seireplaan tuleb esitada lisaks ka MS Excel või sarnases formaadis. Muudatus annab auditi tellijale paremad ja lihtsamad võimalused investeeringu taotluse esitamisel andmeid vajadusel muuta, kuna MS Excel kujul on seireplaan investeeringutaotluses nõutud. Samuti täiendatakse punkti 4.7 kus lisatakse selgesõnaliselt juurde nõue, et aruandes tuleb esitada info ka ressursitootlikkuse kasvu, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst R) ja kuluefektiivsuse (K) kohta. Nõue on konkreetselt välja toodud, et vähendada praktikas tekkinud mitmeti mõistetavust ja anda investeeringuvooru taotlejatele selgemad juhised. Muudatused ei ole suured kuid õigusselguse huvides on otsustatud esitada lisa uue terviktekstina. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse EL 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursitõhususe alaste investeeringute tegemist. Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümber kujundamisega, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see on otseselt seotud tootmise või teenusega). Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahti sidumist suurenevast ressursikasutusest. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler  Lisa Keskkonnaministri ……………… määruse nr ……………… „Keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17„Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus„ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ Lisa Keskkonnaministri 28.06.2016 määrusele nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus„ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral“ Nõuded ressursiauditile Sisukord 1. Mõisted .......................................................................................................................... 2 2. Üldist ............................................................................................................................. 3 2.1. Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs .............................................................................. 4 2.2. Detailne ressursikasutuse analüüs.................................................................................. 4 3. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi juhend .......................................................... 5 3.1. Nõuded analüüsi tegijale ................................................................................................ 5 3.2. Objekti määratlemine ..................................................................................................... 6 3.3. Ressursside määratlemine .............................................................................................. 6 3.4. Hetkeseisu hindamine .................................................................................................... 7 3.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid ............................................................................ 8 3.6. Aruanne.......................................................................................................................... 8 4. Detailse ressursikasutuse analüüsi juhend ................................................................ 9 4.1. Nõuded analüüsi tegijale ................................................................................................ 9 4.2. Objekti määratlemine ................................................................................................... 10 4.3. Ressursside määratlemine ............................................................................................ 11 4.4. Hetkeseisu hindamine .................................................................................................. 11 4.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid .......................................................................... 11 4.6. Seireplaan .................................................................................................................... 12 4.7. Aruanne........................................................................................................................ 12 Lisa 1. Ülevaatliku ja detailse ressursiauditi erinevus ....................................................... 14 Lisa 2. Võimalikud ressursiauditi etapid............................................................................. 16  1. Mõisted EQF (European Qualification Framework) – Euroopa kvalifikatsiooniraamistik. Innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Jäätmed – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse mõistes on jäätmed mistahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmehierarhia – viieastmeline hierarhia, milles on erinevad jäätmekäitlustoimingud reastatud eelistatud järjestusse: jäätmetekke vältimine – korduskasutuseks ettevalmistamine – materjali ringlussevõtt – muu taaskasutus (nt põletamine, tagasitäide) – prügilasse ladestamine. Kutsetunnistus – dokument, mis tõendab kutset omava isiku vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Ressursid – kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursside all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid. Tootmisjääk – materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid tootmisprotsessist ülejääv materjal või muu ressurss (nt soe vesi, jääksoojus, saepuru, süsihappegaas). Tootmisüksus – eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tulenevalt on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud, ning tehtav investeering on käsitletav terviklahendusena. 2  2. Üldist Ressursikasutuse analüüs keskendub ettevõtte ressursimahukuse vähendamisele, mis peaks muutma ettevõtte toimimise ka kulutõhusamaks. Majanduskasv peab seisnema järjest rohkem paremas ressursikasutuses. Käesoleva juhendi eesmärk on tagada ettevõtete ressursikasutuse analüüside ühtlane kõrge kvaliteet. Analüüsi tulemusena valmivad ettepanekud ressursisäästuprojektiks või – projektideks, mida ettevõttel tasuks tegema hakata. Ressursikasutuse analüüs jaguneb vastavalt detailsusastmele: ülevaatlikuks ja detailseks, mida teeb audiitormeeskond (edaspidi tiim), kes on pädev ja sõltumatu ning tagab analüüsi ühetaolisuse ja tulemuste usaldusväärsuse. Kui ülevaatlikus analüüsis käsitletakse tervikuna ettevõtet kui ressursside kasutajat, siis detailne võib keskenduda ka väiksemale ehk tootmisüksuse või tootmisprotsessi tasandile sõltuvalt ettevõtte ressursimahukusest. Ülevaatliku ja detailse analüüsi erinevus seisnebki peamiselt andmete, ressursside ja protsesside käsitlemise detailsusest, teostatavatest mõõtmistest ning analüüsi etappidest ja põhjalikkusest (vt lisa 1). Auditi mõistet kasutatakse energia- ja ressursitõhususe meetme raames lihtsustatult, kuna selle peamine eesmärk on ettevõtte, tootmisüksuse või tootmisprotsessi ressursikasutuse ülevaate ja analüüsi koostamine, mitte majandustegevuse auditeerimine klassikalises tähenduses. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit on süstemaatiline protseduur, mis:  annab adekvaatse ülevaate olemasolevast ressursikasutusest analüüsitaval objektil;  põhineb analüüsitava objekti sisend-väljundvoogude analüüsil;  määrab tegurid, mis mõjutavad ressursside tarbimist;  määratleb ja järjestab võimalikud ressursisäästumeetmed. Antud metoodika järgi tehtav ressursikasutuse analüüs peab vastama ka Energiamajanduse korralduse seaduse (ENMAKS) nõuetele, mis tähendab, et energiaressursi hindamisel peab analüüs täitma energiaauditi miinimumnõudeid. Nendeks on nõuded, et analüüs:  põhineb ajakohastel, mõõdetud, usaldusväärsetel ja jälgitavatel andmetel;  kaardistab kõik ettevõtte sisend- ja väljundvood, et võimaldada koostada tõepärane üldise ressursitarbimise pilt ja teha usaldusväärselt kindlaks olulisimad võimalused ressursisäästu saavutamiseks ja ressursitõhususe parandamiseks;  sisaldab ühe olulise osana energiaauditit, sh üksikasjalikku ülevaadet ettevõtte hoonete või hoonete rühmade, tööstuslike protsesside või käitiste, sealhulgas transpordi energiatarbimise profiilist;  tugineb kui võimalik mitte lihtsale tasuvusajale, vaid eluea kulude analüüsile, et võtta muu hulgas arvesse pikaajalist säästu, pikaajaliste investeeringute jääkväärtusi ja diskontomäärasid;  kasutab kontrollitavaid arvutusi kavandatud meetmete kohta, et esitada selget teavet võimaliku ressursisäästu kohta;  on järjepidev, st analüüsis kasutatud andmeid peab olema võimalik säilitada tulevasteks analüüsideks ja tulemuste jälgimise eesmärgil. 3  2.1. Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs on suunatud ettevõtetele, millel puuduvad eelnevad analüüsid ja/või piisav kindlus ressursisäästuprojektide raames tehtavate investeeringute vajalikkuses ning milles:  antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja tulevikuplaanidest;  kaardistatakse ettevõtte senine ressursikasutus;  kirjeldatakse potentsiaalseid ressursisäästuvõimalusi;  kirjeldatakse lühidalt võimalikke ressursisäästuprojekte; 2.2. Detailne ressursikasutuse analüüs Detailne ressursikasutuse analüüs keskendub eelneva ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi põhjal defineeritud valdkonnale/valdkondadele või muudele eelnevatele analüüsidele, mis on ettevõttes tehtud ressursikasutuse kohta ning milles:  antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ning tulevikuplaanidest;  antakse seni tehtud analüüside põhjal ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ning võimalikest ressursisäästuprojektidest ettevõtte erinevate objektide ja ressursside lõikes;  valitakse detailse ressursikasutuse analüüsi olulised objekti(d) ja ressursid ning põhjendatakse valikut;  analüüsitakse detailselt valitud objekti senist ressursikasutust ning koostatakse ressursikasutuse baasstsenaarium(id) (erinevate ressursside lõikes);  võetakse muuhulgas arvesse tootmise eripärad (nt tsüklilisus);  määratletakse valitud objekti(de) toodang ja toodanguühik;  koostatakse ja kirjeldatakse objekti(de) ressursisäästuprojekt(id) koos saavutatava säästu (ressursikasutuse baasstsenaariumi ja projekti stsenaariumi ressursikasutuse vahe), hinnangulise maksumuse, tasuvusaja ja kaasnevate riskidega;  valitakse saadud analüüsi tulemuste põhjal ressursisäästuprojekt(id), mida soovitatakse kohe teha või siis hiljem teatud tingimuste täitumisel;  tehakse valitud projekti(de)le tundlikkuse analüüs (nt muutes säästu avaldumise määra, projekti investeeringu või jooksvate kulude taset jms) hindamaks valitud muutujate varieeruvuse mõju projekti tasuvusele;  koostatakse valitud projekti(de) tegemiseks vajalik tegevuskava ja seireplaan. Ainult detailse ressursikasutuse analüüsi nõuetele vastav aruanne on tulevikus aluseks ressursisäästuprojekti rahastamistaotluse esitamisel. 4  3. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi juhend Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs koosneb objekti ja ressursside määratlemisest, andmete kogumisest ja analüüsist, hetkeseisu hindamisest ning ressursisäästuprojektide soovitamisest. Analüüsi kvaliteet sõltub ka tellijast, kuna lähteandmete õigsuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline roll just ettevõttel. Analüüsi etapid on esitatud joonisel 1. Objekti määratlemine (kogu ettevõte) Ressursisäästu- Ressursside projektide määratlemine soovitamine Hetkeseisu Andmete kogumine ja hindamine analüüs Joonis 1. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi etapid 3.1. Nõuded analüüsi tegijale Ülevaatlikku auditit tegev tiim koosneb ühest või mitmest pädevast ja sõltumatust spetsialistist, kes ei tohi olla analüüsitava ettevõtte omanikuga, juhtkonnaga, hinnatavas ettevõttes kasutatavate seadmete tootjaga, tarnijaga, paigaldajaga ja/või hooldajaga, potentsiaalsete ressursisäästuprojekti(de) lahenduste elluviijatega seotud määral, mis tekitaks kahtlusi tiimi liikmete sõltumatuses ja erapooletuses (esitada vastav kirjalik kinnitus). Tiimi koostamine on juhtaudiitori pädevuses. Koostamisel lähtutakse analüüsitava ettevõtte eripärast, analüüsitavatest ressurssidest ja protsessidest, üldisest töömahust, analüüsitavatest valdkondadest ja tehnoloogiatest. Aruandele lisatakse tiimi koostamise ja tiimi liikmete valiku põhjendus koos rollide ja tegevuse kirjeldustega. Koostatav tiim peab vastama õigusaktides (nt ehitusseadustikus) määratud pädevuse miinimumnõuetele juhul kui sellised on kehtestatud. 5 Nõuded tiimile:  tiimil (juhtaudiitor ja tiimi liikmed) peavad olema teadmised ja oskused vähemalt järgmiste teemade osas: o energiaauditite tegemine ja organisatsiooni auditeerimine; o riskihindamine ja majandusanalüüs; o olelusringi analüüs, keskkonnaauditi põhimõte ja nende rakendamine; o analüüsitavast ettevõttest lähtuvalt nõutaval tasemel kompetentsid ehituse, kinnisvara, geomaatika, energeetika, elektriala, tehnika, tootmise, töötlemise vms valdkonnas.  juhtaudiitoril (tiimi juht) on vähemalt: o projektijuhtimise kogemus; o läbinud ressursijuhtimise alase koolituse; o volitatud inseneri (EQF tase 8) kutsetunnistus ühes valdkonnas:  ehitus, arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika;  energeetika ja elektriala;  tehnika, tootmine ja töötlemine. 3.2. Objekti määratlemine Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi käigus on uuritav objekt üldjuhul terve ettevõte. Teatud juhtudel on võimalik objektina määratleda ka tootmisüksust(-seid). Objekti määratlemise aluseid ja põhjendusi ning tellija poolt esitatud andmeid tuleb kirjeldada aruandes. Objekti määratleb tiim koostöös ettevõttega ning lähtuvalt järgnevatest aspektidest:  ettevõtte omapärast;  ettevõtte paiknemisest ja asukohast (nt kas kõik ettevõtte objektid asuvad ühel territooriumil või erinevates asukohtades);  üksikasjalike ressursiandmete kättesaadavusest ja terviklikkusest;  püstitatud ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi eesmärkidest. Tellija teeb tiimile muuhulgas kättesaadavaks vähemalt järgnevad andmed:  ettevõtte, selle üksuste ning protsesside üksikasjalik kirjeldus;  objekti(de) piir(id) ning sisend- ja väljundvoogude kirjeldused;  ettevõtte üldandmed;  muu analüüsi tegemise jaoks vajalik informatsioon. 3.3. Ressursside määratlemine Kõiki analüüsitava objektiga seotud ressursivoogusid tuleb kirjeldada ressursikasutuse analüüsi aruandes (võimalik objekti piir koos võimalike sisend- ja väljundvoogudega on esitatud joonisel 2). Kui mõni ressurss otsustatakse analüüsist välja jätta, tuleb seda aruandes põhjendada ning lisada selgitused. Üldjuhul võib analüüsist välja jätta ainult ettevõtte või tootmisüksuse majandustegevuses väheolulised (väiksemahulised) ressursid, mille kasutus ei oma olulist mõju kogu ettevõtte ressursikasutusele. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi käigus käsitlevateks ressurssideks võivad olla: 6  materjal/toore (primaarne ja sekundaarne);  elektri- ja soojusenergia;  vesi (sh heitvesi);  jäätmed ja tootmisjäägid (arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid). SISENDID VÄLJUNDID Toorme Töötlemine, • Toore/ hankimine tootmine • Toodang materjal • Tootmisjäägid • Energia • Jäätmed • Vesi Korduskasu- Turustamine, tus, jäätme- transport • Õhuheitmed käitlus • Jäätmed ja tootmisjäägid • Reovesi Objekti piir  Joonis 2. Tootmisprotsessi sisend- ja väljundvood ning hinnatava objekti piir 3.4. Hetkeseisu hindamine Ülevaate saamiseks objektist ja selle voogudest tehakse hetkeseisu hindamine. Soovituslik on koostada plokkskeem või lähtevoogude skeem, millelt on näha erinevad tootmisüksused, sisend- ja väljundvood ning objekti piirid. Ettevõtte hetkeseisu hindamise käigus:  tehakse kohapealne ülevaatus (sh vajadusel mõõtmised);  kaardistatakse objekti senine ressursikasutus vähemalt ühe täisaasta ja võimaluse korral pikema ajaperioodi kohta kuude lõikes (erandina võib kasutada lühiajalisi ja mõõdetud andmeid üksikprotsesside kohta, kui kasutatav ajaperiood annab piisava ülevaate ressursi- voogudest ning seda mõjutavatest teguritest);  kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta, mille analüüsi tulemusel antakse hinnang ressursikasutuse hetkeseisule (arved, kuludokumendid, mõõtmistulemused vms);  määratakse kvantitatiivsed näitajad (kui palju on ressursse kasutatud);  määratakse kvalitatiivsed näitajad (kus ja kuidas on erinevad ressursid kasutatud). 7  3.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi tulemusena soovitatakse ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja ressursside lõikes, mida ettevõttel tasuks teha. Meetmetest moodustatakse projekt(id), mis sisaldab vähemalt:  soovituslikku tegevuskava (tegevuste kirjeldus);  potentsiaalset ressursisäästu;  hinnangulist maksumusust;  hinnangulist lihttasuvusaega;  kaasnevaid riske ja ohte, mis võivad mõjutada projekti ressursisäästu;  üheselt arusaadavat infot, millised ressursisäästuprojektid on mõistlik esmalt teha ning milliste jaoks on vajalik detailsema ressursikasutuse analüüsi koostamine. 3.6. Aruanne Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi tulemusena koostatakse aruanne, mis peab sisaldama alljärgnevat:  Sissejuhatus (sh analüüsi koostamise eesmärk, analüüsi koostajate (sh kaasatud valdkonna spetsialistide) nimed ja kutsetunnistuse numbrid);  Kokkuvõte;  Ettevõtte iseloomustus (sh ettevõtte struktuur ja majanduslikud näitajad);  Ettevõtte varasemad ressursisäästu analüüsid ja tegevused;  Analüüsitav objekt (sh ehitised, protsessid ja toodang ning selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitav objekt);  Paikvaatlus, teostatud mõõtmised ja tulemused (sh analüüsi aluseks võetud andmete päritolu ning ülevaade teostatud mõõtmistest ja mõõdistamise teostamise põhimõtetest);  Ressursikasutus ressursside (tooraine/materjal, energia, vesi, jäätmed) kaupa (sh selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitavad ressursid);  Soovituslikud ressursisäästuprojektid (sh selgitus, millistel alustel on koostatud ressursisäästu meetmete paketid ning hinnang nendele) ja muud üldised soovitused;  Toetuse taotlemisel väikeprojektide avatud taotlusvoorust meetmes "Ettevõtete ressursitõhusus" tegevuse "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine", infot ressursitootlikkuse kasvu, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst R) ja kuluefektiivsuse (K) kohta;  Lisad (nt fotod, graafikud, mõõtmisandmed, andmetabelid, tiimi sõltumatuse kinnituskirjad, ettevõte kinnituskiri analüüsi sisendandmete õigsuse kohta jne). 8  4. Detailse ressursikasutuse analüüsi juhend Detailne ressursikasutuse analüüs koosneb varasemate analüüside (üldjuhul kogu ettevõte, võib ka olla ettevõtte enda poolt tehtud) kirjeldamisest, objekti ja ressursside määratlemisest, andmete kogumisest ja analüüsist, mõõtmiste tegemisest, hetkeseisu hindamisest, toodanguühiku ja ressursikasutuse baasstsenaariumi(te) määratlemisest, ressursisäästuprojektide soovitamisest, nende tasuvuse ja riskide hindamisest ning ressursisäästu seirest peale projekti tegemise lõppu. Analüüsi kvaliteet sõltub ka tellijast, kuna lähteandmete õigsuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline roll just ettevõttel. Analüüsi etapid on esitatud joonisel 3. Ülevaatlik ressursi- kasutuse analüüs ja muud eelnevad analüüsid Objekti määratlemine Seire (tootmisüksus või - protsess) Ressursisäästu- projektide tasuvuse ja Ressursside riskide hindamine määratlemine Ressursisäästu- Andmete kogumine ja projektide analüüs, mõõtmiste soovitamine tegemine Ressursikasutuse baasstsenaariumi(te) Hetkeseisu määratlemine hindamine Toodanguühiku määratlemine Joonis 3. Detailse ressursikasutuse analüüsi etapid 4.1. Nõuded analüüsi tegijale Detailset auditit tegev tiim koosneb ühest või mitmest pädevast ja sõltumatust spetsialistist, kes ei tohi olla analüüsitava ettevõtte omanikuga, juhtkonnaga, hinnatavas ettevõttes kasutatavate seadmete tootjaga, tarnijaga, paigaldajaga ja/või hooldajaga, potentsiaalsete ressursisäästuprojekti(de) lahenduste elluviijatega seotud määral, mis tekitaks kahtlusi tiimi liikmete sõltumatuses ja erapooletuses (esitada vastav kirjalik kinnitus). Tiimi koostamine on juhtaudiitori pädevuses. Koostamisel lähtutakse analüüsitava ettevõtte eripärast, analüüsitavatest ressurssidest ja protsessidest, üldisest töömahust, analüüsitavatest 9 valdkondadest ja tehnoloogiatest. Aruandele lisatakse tiimi koostamise ja tiimi liikmete valiku põhjendus koos rollide ja tegevuse kirjeldustega. Koostatav tiim peab vastama õigusaktides (nt ehitusseadustikus) määratud pädevuse miinimumnõuetele juhul kui sellised on kehtestatud. Nõuded tiimile:  tiimil (juhtaudiitor ja tiimi liikmed) peavad olema teadmised ja oskused vähemalt järgmiste teemade osas: o energiaauditite tegemine ja organisatsiooni auditeerimine; o riskihindamine ja majandusanalüüs; o olelusringi analüüs, keskkonnaauditi põhimõte ja nende rakendamine; o analüüsitavast ettevõttest lähtuvalt nõutaval tasemel kompetentsid ehituse, kinnisvara, geomaatika, energeetika, elektriala, tehnika, tootmise, töötlemise vms valdkonnas; o tiimil ühel liikmel on vähemalt üks järgnevatest kutsetunnistustest:  EQF tase 8 – volitatud energiatõhususe spetsialist;  EQF tase 7 – diplomeeritud energiatõhususe spetsialist;  tase V – diplomeeritud energiaaudiitor  juhtaudiitoril (tiimi juht) on vähemalt: o projektijuhtimise kogemus; o läbinud ressursijuhtimise alase koolituse; o volitatud inseneri (EQF tase 8) kutsetunnistus ühes valdkonnas:  ehitus, arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika;  energeetika ja elektriala;  tehnika, tootmine ja töötlemine. 4.2. Objekti määratlemine Detailse ressursikasutuse analüüsi käigus uuritav objekt võib olla tootmisüksus(ed) või tootmisprotsess(id). Objekti määratlemise aluseid ja põhjendusi ning tellija poolt esitatud andmeid tuleb kirjeldada aruandes. Objekti määratleb tiim koostöös ettevõttega ning lähtuvalt järgnevatest aspektidest:  ülevaatliku ressursikasutuse analüüsist või muudest varasematest analüüsidest;  ettevõtte omapärast;  ettevõtte paiknemisest ja asukohast (nt kas kõik ettevõtte objektid asuvad ühel territooriumil või erinevates asukohtades);  üksikasjalike ressursiandmete kättesaadavusest ja terviklikkusest;  püstitatud detailse ressursikasutuse analüüsi eesmärkidest. Tellija teeb tiimile muuhulgas kättesaadavaks vähemalt järgnevad andmed:  ettevõtte, selle üksuste ning protsesside (sh valitud objekti) üksikasjalik kirjeldus.  objekti(de) piir(id) ning sisend- ja väljundvoogude kirjeldused;  ettevõtte üldandmed;  muu analüüsi tegemise jaoks vajalik informatsioon. 10  4.3. Ressursside määratlemine Kõiki analüüsitava objektiga seotud ressursivoogusid tuleb kirjeldada ressursikasutuse analüüsi aruandes (võimalik objekti piir koos võimalike sisend- ja väljundvoogudega on esitatud joonisel 2). Kui mõni ressurss otsustatakse analüüsist välja jätta, tuleb seda aruandes põhjendada ning lisada selgitused. Üldjuhul võib analüüsist välja jätta ainult ettevõtte või tootmisüksuse majandustegevuses väheolulised ressursid, mille kasutus ei oma olulist mõju kogu ressursikasutusele. Analüüs keskendub üksnes ressurssidele, millel on oluline mõju valitud objekti majandusnäitajatele. Detailse ressursikasutuse analüüsi käigus käsitlevateks ressurssideks võivad olla:  materjal/toore (primaarne ja sekundaarne);  elektri- ja soojusenergia;  vesi (sh heitvesi);  jäätmed ja tootmisjäägid (arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid). 4.4. Hetkeseisu hindamine Ülevaate saamiseks objektist ja selle voogudest tehakse hetkeseisu hindamine. Soovituslik on koostada plokkskeem või lähtevoogude skeem, millelt on näha erinevad tootmisüksused/- protsessid, sisend- ja väljundvood ning objekti piirid. Ettevõtte hetkeseisu hindamise käigus:  tehakse kohapealne ülevaatus (sh mõõtmised);  kaardistatakse objekti senine ressursikasutus vähemalt ühe täisaasta ja võimaluse korral pikema ajaperioodi kohta kuude lõikes (erandina võib kasutada lühiajalisi ja mõõdetud andmeid üksikprotsesside kohta, kui kasutatav ajaperiood annab piisava ülevaate ressursi- voogudest ning seda mõjutavatest teguritest);  kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta, mille analüüsi tulemusel antakse hinnang ressursikasutuse hetkeseisule (arved, kuludokumendid, mõõtmistulemused vms);  määratakse kvantitatiivsed näitajad (kui palju on ressursse kasutatud);  määratakse kvalitatiivsed näitajad (kus ja kuidas on erinevad ressursid kasutatud);  määratakse ressursikasutuse baasstsenaariumid kõigi oluliste ressursside lõikes. 4.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid Detailse ressursikasutuse analüüsi tulemusena soovitatakse ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja ressursside lõikes, mida ettevõttel tasuks teha. Meetmetest moodustatakse projekt(id), mis reastatakse tähtsuse järjekorda ettevõtte võimalustest ja olulisusest lähtuvalt. Iga projekti kohta koostatakse projekti kirjeldus, mis sisaldab vähemalt:  detailset tegevuskava (detailne tegevuste kirjeldus, sh alternatiivide võrdlus);  valitud objekti(de) toodangu ja toodanguühiku määratlemist;  ressursisäästupotentsiaali hindamist, mille käigus määratakse: o ressursikasutuse baasstsenaarium (ressursside kaupa); o iga ressursi kasutus peale projekti teostamist; 11  o projekti (investeeringu) eluea jooksul tekkiv ressursisääst ressursside kaupa (baasstsenaariumi ja projekti stsenaariumi ressursikasutuse vahe).  maksumust (sh alginvesteeringu kulu, jooksvad kulud);  tasuvusaega;  kaasnevaid riske ja ohte, mis võivad mõjutada ressursisäästu;  tundlikkuse analüüsi (nt muutes säästu avaldumise määra, projekti investeeringu või jooksvate kulude taset, rahalise abi määra jms) hindamaks valitud muutujate varieeruvuse mõju projekti tasuvusele. Arvestada tuleb ka toetuse suurust reguleerivate riigiabi nõuetega;  ressursisäästu seireplaani;  üheselt arusaadavat infot, millised ressursisäästuprojektid on mõistlik esmalt teha ning millised teatud tingimuste täitumisel teha;  projekti panust ressursitootlikkuse tõusu kasvu (€/kg, €/toodanguühik, suhtelised suurused);  projekti innovaatiline aspekt. 4.6. Seireplaan Detailse ressursikasutuse analüüsi tulemusena soovitatud ressursisäästuprojekti(de)le tuleb koostada seireplaan ressursitõhususe jälgimiseks ja ressursisäästu saavutamise hindamiseks. Seiratava objekti ja ressursside kohta peavad olema kättesaadavad võimalikult usaldusväärsed andmed. Seireplaan koostatakse igale projektile, mida on soovitatav teha. Samuti hinnatakse IKT lahenduste kasutamise võimalust ning maksumust aruandluse hõlbustamiseks. Seireplaan tuleb esitada lisaks ka MS Excel või sarnases formaadis. Seireplaan sisaldab vähemalt:  projekti ressursisäästu iseloomustavaid näitajaid (ressursside kaupa, vajadusel detailsemalt);  järgneva 5 aasta plaani hindamaks projekti eesmärkide täitmist (alates investeeringu tegemisest);  mida ja kuidas mõõta - seire metoodikat (sh ressursisäästu seiramist toodanguühiku kohta);  millal mõõta - seire sagedust (vähemalt kord aastas). 4.7. Aruanne Detailse ressursikasutuse analüüsi tulemusena koostatakse aruanne, mis peab sisaldama alljärgnevat:  Sissejuhatus (sh analüüsi koostamise eesmärk, analüüsi koostajate (sh kaasatud valdkonna spetsialistide) nimed ja kutsetunnistuse numbrid);  Kokkuvõte;  Ettevõtte iseloomustus (sh ettevõtte struktuur ja majanduslikud näitajad);  Ettevõtte varasemad ressursisäästu analüüsid ja tegevused;  Analüüsitav objekt (sh ehitised, protsessid ja toodang ning selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitav objekt);  Paikvaatlus, teostatud mõõtmised ja tulemused (sh analüüsi aluseks võetud andmete päritolu ning ülevaade teostatud mõõtmistest ja mõõdistamise teostamise põhimõtetest); 12  Ressursikasutus ressursside (tooraine/materjal, energia, vesi, jäätmed) kaupa (sh selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitavad ressursid);  Infot ressursitootlikkuse kasvu, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst R) ja kuluefektiivsuse (K) kohta;  Ressursisäästuprojektide kirjeldus vastavalt peatükile 4.5 (eraldi projektide kaupa – projekt 1, projekt 2 jne, sh selgitus, millistel alustel on koostatud ressursisäästu meetmete paketid ning hinnang nendele);  Ressursisäästuprojektide võrdlus ja reastamine (sh projektide üksteist välistav mõju);  Üldised soovitused (sh ettevõtte säästupotentsiaal);  Lisad (nt fotod, graafikud, mõõtmisandmed, andmetabelid, tiimi sõltumatuse kinnituskirjad, ettevõte kinnituskiri analüüsi sisendandmete õigsuse kohta, ressursisäästuprojektidest välja jäänud meetmed jne). 13  Lisa 1. Ülevaatliku ja detailse ressursiauditi erinevus Tabel 1. Ülevaatliku ja detailse ressursikasutuse analüüsi (ressursiauditi) peamised erinevused. Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs Detailne ressursikasutuse analüüs Eelnevad analüüsid ressursside Tugineb eelnevalt tehtud ülevaatlikule kasutamise ja ressursitõhususe kohta ressursikasutuse analüüsile või muudele Analüüsi lähtepunkt puuduvad või on aegunud. Ettevõttel analüüsidele, mis annavad ülevaate ette- puuduvad sageli ka juhtimissüsteemid. võtte ressursikasutusest. Tiimi juht volitatud inseneri tasemel Tiimi juht volitatud inseneri tasemel sõltuvalt ettevõtte tegevusalast. Audiitortiim sõltuvalt ettevõtte tegevusalast. Vähemalt 1 liige kas energiatõhususe spetsialist või energiaaudiitor. Üldjuhul terve ettevõte või Objekti määratlemine Tootmisüksus(ed) või tootmisprotsess(id). tootmisüksus(ed). Koostöös ettevõttega lähtuvalt ettevõtte Koostöös ettevõttega lähtuvalt ettevõtte eripärast ning sisend- ja väljundvoogudest Ressursside eripärast ning sisend- ja väljund- ja sõltuvalt analüüsi fookuseks valitud määratlemine voogudest. objektist keskendudes üksnes olulistele ressurssidele. Vajadusel teha täiendavad mõõtmised, et saada piisavalt üksikasjalikud ja Mõõtmised ei ole üldjuhul vajalikud, usaldusväärsed andmed ressursside ja Mõõtmised pigem tehakse lühiajalisi mõõtmisi protsesside kohta hindamaks suuremate ressursitarbijate lõikes. ressursisäästuprojekte. Võimalusel kasutatakse pidevaid mõõtmisi. Hetkeseisu hindamiseks kaardistatakse Hetkeseisu hindamiseks kaardistatakse ettevõtte (valitud objekti) senine valitud objekti senine ressursikasutus Hetkeseisu ressursikasutus vähemalt ühe täisaasta ja vähemalt ühe täisaasta kohta kuude lõikes. hindamine võimaluse korral pikema ajaperioodi Ressursikasutuse baasstsenaariumi(te) kohta kuude lõikes. määratlemine. Ressursisäästupotentsiaali leidmiseks Toodanguühiku määratletakse valitud objekti toodangu- ei kohandata määratlemine ühik, mille osas ressursside kasutust analüüsima hakatakse. Detailse ressursisäästupotentsiaali hindamiseks määratletakse ressursikasutuse baasstsenaarium Ressursisäästu- Hinnatakse potentsiaalne ressursisääst. (ressursside kaupa) ja iga ressursi kasutus potentsiaal peale projekti teostamist ning projekti (investeeringu) eluea jooksul tekkiv ressursisääst ressursside kaupa 14  Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs Detailne ressursikasutuse analüüs (baasstsenaariumi ja projekti stsenaariumi ressursikasutuse vahe). Analüüsi tulemusena soovitatakse detailseid ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja ressursside lõikes. Iga Analüüsi tulemusena soovitatakse projekti kohta koostatakse projekti ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja kirjeldus, mis sisaldab detailset tegevuste ressursside lõikes. Iga projekti kohta kirjeldust, toodangu ja toodanguühiku koostatakse projekti kirjeldus, mis määratlemist, ressursisäästupotentsiaali, Ressursisäästu- sisaldab tegevuste kirjeldust, maksumust, tasuvusaega, kaasnevaid projekti(de) potentsiaalset ressursisäästu, riske ja ohte, tundlikkuse analüüsi, soovitamine hinnangulist maksumust ja alternatiivide võrdlust meetmete lõikes, lihttasuvusaega ning kaasnevaid riske ja seireplaani ning projekti panust ohte. Lisaks soovitused detailseks ressursitootlikkuse tõusu kasvu. Projektid ressursikasutuse analüüsiks. reastatakse tähtsuse järjekorda ettevõtte Võrdlus analoogse ettevõttega. võimalustest ja olulisusest lähtuvalt. Samuti hinnatakse projektide üksteist välistavat mõju. Ressursisäästuprojekti(de) hindamiseks kasutatakse lisaks lihttasuvusajale ka Ressursisäästu- diskonteeritud rahavoogude mudeleid Määratakse hinnanguline projekti tasuvuse (IRR, NPV jne). Majandusarvutused lihttasuvusaeg. hindamine teostatakse eelpool määratletud objekti ja ressursi/ressursside kohta toodangu- ühiku(te) põhiselt. Ressursisäästuprojektile koostatakse seireplaan ressursitõhususe jälgimiseks ja ressursisäästu saavutamise hindamiseks. Seiratava objekti ja ressursside kohta Seireplaan ei kohandata peavad olema kättesaadavad võimalikult usaldusväärsed andmed. Seireplaanis peab olema üksikasjalikult kirjeldatud protses- side ja ressursside andmed ning seire - metoodika ja sagedus. 15 Lisa 2. Võimalikud ressursiauditi etapid 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0135 - Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f552fcb-07e4-4947-97f8-f5c177fc737a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f552fcb-07e4-4947-97f8-f5c177fc737a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main