Leping

LISA 1 SA EESTI TEATRI AGENTUUR STRATEEGIA AASTATEKS 2019-2022 MISSIOON Eesti Teatri Agentuur on keskne organisatsioon etenduskunstide valdkonda puudutava informatsiooni vahendamisel. Eesti Teatri Agentuur on asjatundlik ja sõltumatu partner Eesti etenduskunstide vallas tegutsejatele, unustamata teatrikülastajaid ja välispartnereid. Organisatsiooni pideva arengu tagab ühelt poolt põhitegevuste – autoriõiguste vahendamine, teatriinfo kogumine ja avalikkusele vahendamine, eesti teatri tutvustamine välisriikides, näitekirjanduse edendamine – asjatundlik täitmine ning teisalt otsingulisus ja avatus uute valdkonda arendavate tegevuste suhtes. VISIOON Eesti Teatri Agentuuri teab pöörduda iga etenduskunstide vallas tegutseja. Agentuur on aktiivne kaasamõtleja ja -rääkija valdkonna arengusse puutuvas, mille tagavad asjatundlik põhitegevuste täitmine, avatus, sõltumatus ning agentuuri töötajate erialane haritus. Agentuuri hinnatakse organisatsioonina, kust saab nõu, tuge ja suuniseid nii agentuuri põhitegevustesse puutuvas kui ka muudes valdkonnaga seotud küsimustes. Agentuur on tuntud ka mujal maailmas, olles huvitatuile esmaseks infoallikaks Eestis. VÄÄRTUSED Sõltumatus: Eesti Teatri Agentuur säilitab alati erapooletuse, toimides vahendajana (nt teatrite ja autorite vahel). Selle tagab aktiivne suhtlemine kõikide osapooltega. Avatus: Eesti Teatri Agentuur teeb koostööd kõigi etenduskunstide vallas tegutsejatega, olenemata nende juriidilisest vormist (riigiasutus, erateater jms) või kunstilisest määratlusest (nii harrastus- kui kutselised trupid). Agentuur infovahendajana on suunatud avalikkusele, esitades alati keeleliselt korrektset informatsiooni ning pöörates võimalusel teistegi infoedastajate tähelepanu vigasele keelekasutusele teatrit puudutavas. Haritus: Eesti Teatri Agentuuri töötajatel on erialane kõrgharidus, mis tagab valdkondliku professionaalsuse ning loob võimalused avatuseks ja arenguks. Otsingulisus: Eesti Teatri Agentuur tegeleb oma põhikirjaliste tegevustega, laiendades oma tegevusvälja ja otsides pidevalt uusi loomingulisi võimalusi, et visioonis toodule lähemale jõuda. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES 1  Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 11. Riik peab oluliseks kultuuritöötajate kvalifikatsiooni tõstmist ja täiendkoolitust, tagamaks kultuuritöötajate pädevuse vastavalt infoühiskonna pidevalt uuenevatele vajadustele. 13. Riik loob võimalused kultuuri rahvusvahelistumiseks. Kultuuril on välissuhtluses, ekspordis ja riigi mainekujunduses oluline roll. 26. Etenduskunstid: 26.1 Eesti etenduskunstide maastik on nii kunstiliselt kui institutsiooniliselt mitmekesine. Etendusasutuste repertuaaris on oma- ja maailmakultuur tasakaalus. Riik toetab algupärase eesti dramaturgia tellimist ja lavale toomist. Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.19 Etenduskunstid 1.19.6 Vajalik on etenduskunstide valdkonna rahvusvahelistumise arendustegevuste ning uute näidendite loomise parem koordineeritus, et võimendada valdkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti Teatri Agentuuri kui valdkondliku arenduskeskuse tegevuse toetamine ja arendamine (Kultuur 2020 p 26). Taotlusvooru „Rahvusvaheliste etenduskunstide festivalid“ läbiviimine. Eesti Teatri Agentuuri, kes on KuMi strateegiline partner etenduskunstide valdkonnas kultuuri rahvusvahelistumise ja olulisemate arendustegevuste elluviimisel, tegevusi on toetatud (pidev tegevus). Iga-aastase taotlusvooru vahendusel toetatakse rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist Eestis. HETKEOLUKORD PÕHIANDMETE Sihtasutus Eesti Teatri Agentuur asutati 13. juulil 2007. aastal ÜLEVAADE mittetulundusühingu Eesti Teatriliit ja mittetulundusühingu Eesti Etendusasutuste Liit poolt. Eesti Teatri Agentuur sündis kahe varem tegutsenud organisatsiooni – osaühingu Eesti Näitemänguagentuur (asutati 1994. aastal, osanikud Eesti riik ja Tallinna linnavalitsus) ja mittetulundusühingu Teatriliidu Teabekeskus (asutati 2001. aastal Teatriliidu poolt) – liitmise tulemusel, mille tingis soov koondada etenduskunstide valdkonna tugiteenused ühte organisatsiooni ning sellega tugevdada juba pakutavate teenuste kvaliteeti ning laiendada nende ulatust. Sihtasutuse Eesti Teatri Agentuuri nõukokku kuuluvad kaks liiget mõlema asutaja poolt ning lisaks Eesti Kultuuriministeeriumi kui organisatsiooni peamise rahastaja esindaja. Eesti Teatri Agentuur tegutseb etenduskunstide valdkonnas, mis on kultuuri- ja meelelahutusäri alavaldkond. Agentuuri poolt pakutavate teenuste kasutajad on Eesti teatrid ja valdkonna loovisikud, kellele pakutakse konsultatsioone ning autoriõiguste ja välissuhtluse vahendamise teenust. Lisaks on agentuuri partneriks Eesti riik, kellele osutatakse statistika kogumise teenust ning erinevaid etenduskunstide valdkonna arenguks 2  vajalikke teenuseid (nagu näiteks, aga mitte ainult: teatrialase info vahendamine valdkondliku teabekeskusena, eestikeelse näitekirjanduse arendamine läbi näidendivõistluste ja näidendite raamatukogu haldamise, teatrimõtte arendamine läbi seminaride jne). Eesti Teatri Agentuur on etenduskunstide valdkonna üks kolmest olulisemast tugiorganisatsioonist oma asutajate Eesti Teatriliidu ja Eesti Etendusasutuste Liidu kõrval ning suurima kogemusega näidendite autoriõiguste vahendaja, omades pikaajalist koostööd välisautorite õigusi esindavate agentuuridega ning ulatuslikku kontaktivõrgustikku eri riikide etenduskunsti valdkonna esindajatega. MEIE 1. Pikaajaline töökogemus tagab professionaalse asjaajamise. 2. Aastatega kogunenud ja pidevalt täienev näitekirjanduse TUGEVUSED kogu, mis on Eestis ainulaadne ja kõige täielikum, kuivõrd sisaldab trükis mitte ilmunud tekste, mis muidu teatrites ja/või eri inimeste juures laiali oleksid. 3. Agentuuril on tänu senisele tegevusele (autoriõiguste ja teatriinfo vahendamine, näidendivõistlused, teatristatistika kogumine ja publitseerimine) oma valdkonnas hea maine nii Eestis kui välismaal, mis tagab nii hea asjaajamise välisagentuuridega kui lisafinantseeringud erinevatest fondidest (eelkõige Eesti Kultuurkapital). 4. Hästi toimiv ja koos omal alal areneda sooviv meeskond, mis loob algatusi soosiva töökeskkonna. 5. Otsekontaktid ja head suhted Eesti etenduskunsti valdkonna jaoks oluliste välisriikide teatrite, festivalide ja infokeskustega. 6. Näitekirjanduse edendamisel kogunenud valdkonnasisene teadlikkus ja aastakümnete jooksul tõlkijatega loodud kontaktide järjepidevus annab garantii tegutsemiseks valdkonna esmase infoallika ja vahendajana. 7. EASi Loomemajanduse meetme valdkondliku arenduskeskuse ekspordipotentsiaali tõstmise toetuste eduka taotlemise kogemus (perioodidel 2012-2013 ning 05.2014-06.2015) ning arenduskeskusena mitmete turundussündmuste eduka läbiviimise kogemus (sh. draamamaa.weekend, lisaks mitmed eestisisesed ja välisfestivalid). MEIE 1. Algupärase dramaturgia ostudeks kuluvad summad ületavad riigi toetuse määra, mistõttu omatulust ei jätku töötajate NÕRKUSED palkade tõstmiseks. 2. Vastuoluline positsioon autoriõiguste vahendajana, kus korraga tuleb kaitsta autorite huve ning tagada teatritele võimalikult soodsad tingimused, mis toob kaasa survestamise huvigruppide poolt. Kuigi maailma praktikas on autoreid ja teatreid esindavad organisatsioonid üldjuhul eraldi, on Eestis teatrikultuuri väiksusest tingituna vajalik ja ka võimalik nimetatud kahetisel positsioonil olla, kui agentuur selgitab veelgi enam enda kui vahendaja rolli. 3. Agentuuri autoriõiguste lepingud ei arvesta kõigi juriidiliste 3  erijuhtumitega, on välja selgitatud lepingute nõrkused, kuid puuduvad vajalikud ressursid olukorra parandamiseks. 4. Puudub rahaline kate töötajate koolitusteks ja enesetäiendamiseks. 5. Puudub rahaline kate välissuhtluse arendamiseks ja teatriekspordi toetamiseks KESKKONNA 1. Etenduskunstidel on privilegeeritud positsioon Eesti riigi põhiseadusliku eesmärgi eesti kultuuri ja keele säilitamisel. VÕIMALUSED Etendusasutuste külastamise traditsioon on jätkuvalt elujõuline – Eesti etendusasutuste külastuste arvu suhe rahvaarvu on üks kõrgemaid maailmas (samas kategoorias on vaid Soome ja Island). Kõrge etendusasutuste külastuste arv näitab vaatamata viimaste aastate piletihinna tõusule teatrite sotsiaalset olulisust. 2. Tänu valdkonna arendustegevustele on tekkinud arvestatav välisfestivalide ja -teatrite kuraatorite ning dramaturgide kontaktivõrgustik. 3. Kasvanud on teatrite teadlikkus valdkonna ekspordivõimalustest, mis on kaasa toonud aktiivse huvi ekspordi arendamise ning valdkondliku koostöö tugevdamise vastu. 4. Erinevate Eesti teatrite ja etenduskunstnike (Teater NO99, Kanuti Gildi SAAL, R.A.A.A.M. jpt) edukas esinemine välisfestivalidel, Eestis korraldatavate rahvusvaheliste festivalide tuntus (Baltoscandal, SAAL BIENNAAL, TREFF jt) ning rahvusvahelist koostööd arendavad teatrikeskused (Vaba Lava, Kanuti Gildi SAAL jt) tõstavad Eesti teatri tuntust ning mainet välismaal ja hõlbustavad koostööd välisriikidega. 5. Valdkondadeülene avatus koostööks loob võimaluse loovisikute laiahaardelisemaks arendamiseks koolitamise kaudu. KESKKONNA 1. Teatri valdkond sõltub olulisel määral rahalistest toetustest (nt Kultuuriministeerium, Kultuurkapital), mis on otseselt OHUD mõjutatud majandus- ja poliitilisest keskkonnast. 2. Reaalpalga vähenemine ja piletihindade tõus võib hakata vähendama teatriskäimise harjumust. 3. Teatri kättesaadavuse vähenemine eelkõige nooremate sihtrühmade seas – kui inimesel ei teki noorena teatriskäimise harjumust ja teater ei mõtle arengutega kaasa, võib kultuurivaldkonda tervikuna tabada paarikümne aasta pärast järsk tarbimise langus. 4. Mõnetist teadmatust autoriõigustest kohtab nii harrastus- ja vabatruppide kui ka teatrikooli lõpetanute hulgas. Kuna vabatruppide hulk suureneb, siis võib see teadmatus ja autoriõigusi mitte arvestav tegevus mõjutada ka teiste teatrite võimalusi õiguste saamisel. 5. Teatrid plaanivad oma tegevust ette väga lühikest aega, mistõttu on keeruline autoritelt esitamisõiguste saamine seadusega ette nähtud ajaks. 6. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiprojektid ei 4  arvesta teatrivaldkonna eripäradega ja ei võimalda jätkusuutlikku regulaarset toetust ekspordipotentsiaaliga teatritele ja etenduskunstnikele nende tegevuse arendamiseks. EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRK 1: Autori loata esitatavate lavastuste arvu vähenemine Eesti teatris ning Eesti Teatri Agentuuri omatulu kasvatamine. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Autori loata esitatav lavastus on üliharv erand, millesse tuleb suhtuda sallimatult.  Omatulu kasv, mis peab kasvama vähemalt samas tempos riikliku toetusega. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Jõulisem suhtumine autoriõiguste tahtlikesse rikkujatesse, mis esialgu väljendub ametliku hoiatusena, selle enam kui kahekordsel eiramisel seadusega ette nähtud järelvalveinstantside teavitamises. Vahetu tulemus: teatrid tunnetavad autoriõiguste rikkumisega kaasnevaid majanduslikke ja juriidilisi tagajärgi ning ei too enam lavale autori loata lavastusi.  Koostöös erialakoolidega (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakond, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool) annab agentuuri esindaja neis koolides loenguid autoriõigustest, lootes siiski, et vastavad loengud arvatakse edaspidi ainekavasse püsivalt sisse. Vahetu tulemus: tulevaste etenduskunstide vallas tegutsejate teadlikkus autoriõigustest ning seeläbi autori loata esitatavate lavastuste vähenemine tulevikus.  Jätkub koostöö Eesti Harrastusteatrite Liiduga, et nende poolt korraldatavatel riiklikel festivalidel osaleksid võistlusprogrammis vaid need lavastused, millel esitusõigused olemas. Samas viib Eesti Teatri Agentuur festivalidel läbi seminare autoriõigustest ja sellega seonduvast asjaajamisest. Vahetu tulemus: harrastusteatrite teadlikkuse jätkuv tõus autoriõigustest ning loata esitatavate lavastuste kadumine riiklikelt harrastusteatrite festivalidelt.  Jätkuv lepingute täiustamine Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Koostöö tihendamine teatritega, vähendamaks teatrite liig lühikese etteteatamisajaga esitatud esitusõiguste taotluste osakaalu.  Autoriõiguste vahendamise tellimise töö- ja suhtlemisprotsessi kaasajastamine, tagaside ja aruandluse lihtsustumine läbi autoritasude arvestamise ja maksmise andmebaasi loomise. Vahetu tulemus: Suureneb õigeaegselt sõlmitud autoriõigusi puudutavate lepingute arv, vahendustasu õigeaegne laekumine ja omatulu. Suureneb partnerite rahulolu. EESMÄRK 2: Agentuuri kodulehekülje www.teater.ee kui esmase teatriinfo vahendaja arendamine peamiseks eesti- ja inglisekeelseks Eesti etenduskunstide infoväravaks Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  www.teater.ee kasutajate arv kasvaks ühise kakskeelse kodulehekülje arendamise tulemusel 2020. aastaks rohkem kui 4000 külastajani kuus. 5   Autoriõiguste andmebaasi ladusam tellimis- ja aruandlusprotsess suurendab omatulu. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Kodulehekülje www.teater.ee arendamine eesti- ja inglisekeelseks Eesti etenduskunstide infoväravaks. Vahetu tulemus: kodulehekülje külastatavuse kasv, parem Eesti Teatri Agentuuri poolt osutatavate teenuste kättesaadavus ning Eesti teatri avalikkusele suunatud kuvandi tugevnemine. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Autoriõiguste andmebaasi loomine, mis võimaldaks senisest ladusamat autoriõiguste haldamist tellimiskirjast kuni aruandluseni. Vahetu tulemus: lihtsustuks ja kiireneks agentuuri ja teatrite vaheline õiguste-alaste tellimuste esitamine ja andmetega seotud kohustuste täitmine.  Näidendite andmebaasi arendamine kasutaja- ja autorisõbralikuks keskkonnaks. Vahetu tulemus: Eestikeelse näitekirjanduse kättesaadavuse hõlbustamine nii valdkonnasiseselt kui ka hariduslikel eesmärkidel kasutajatele.  Kõikide agentuuri tegevusega seotud andmebaaside sidumine ühise www.teater.ee katuse alla, eesmärgiga tõsta teatriga seotud info vahendamise funktsionaalsust ja kasutatavust. Vahetu tulemus: teatritepoolsetele andmete esitajatele töömahu vähenemine ja edastatava infohulga suurenemine ning külastajatele ühtse kuvandiga kakskeelne Eesti etenduskunstide infovärav.  Uue Eesti etenduskunstide infovärava teenuste ja rakenduste arendamine, varasema kodulehe andmete ületoomine ja kaasajastamine, testimine, kontroll ja täiustamine.  Agentuuri kodulehe tutvustamine läbi koostööürituste erinevate partneritega, eelkõige Teatriliidu, Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatri Festivali ja Harrastusteatrite Liiduga. Vahetu tulemus: siseriikliku kontaktvõrgustiku paranemine ning infopäringute arvu kasv Eesti etenduskunsti valdkonnas tegutsejate poolt. EESMÄRK 3: Teatrivaldkonnaga seotud andmebaasides info kaasajastamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Statistikas osalevate etenduskunsti organisatsioonide arv peaks lähenema tasemele, mis vastab valdkonnas tegutsevate institutsioonide arvule.  ETBLi andmekogumiku täiendamine: uute märksõnade loomine, olemasolevatele täiendavate andmete lisamine, töö fotodega.  Näidendite laenutuste arv Eesti Teatri Agentuuri raamatukogust, mis hetkel on umbes 2000 laenutust aastas ja võiks kasvada lähiajal veel 5% aastas. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Tehakse aktiivset koostööd Eesti teatrite, Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Statistikaametiga ning teatriuurijatega andmevalimike täiendamiseks ja täpsustamiseks. Vahetu tulemus: kõiki osapooli rahuldavate andmevalimikeni jõudmine.  Statistikamootori tutvustamine, teatrite administraatorite pidev koolitamine ja nõustamine ning statistikamootori vajalike täiendus- ja arendustööde kaardistamine vastavalt kasutajate ettepanekutele. Vahetu tulemus: statistikamootori andmesisestajate töö lihtsustamine ja kasutajate rahulolu tõus.  Teatrite statistikaandmete avaldamine Eesti Teatriliidu trükise „Teatrielu“ aastakroonika osana. Vahetu tulemus: „Teatrielu” kujunemine ülevaatlikuks aastaraamatuks, kus analüüs toetab statistikat ja vastupidi. 6   Eesti Teatri Biograafilise Leksikoniga seotud töö planeerimine ja läbiviimine, erialatoimetajatega konsulteerimine, märksõnastiku täiendamine. Vahetu tulemus: kaasajastatud infoga teatrileksikon.  Näidendite andmebaasi pidev täiendamine. Vahetu tulemus: eestikeelse nüüdisnäitekirjanduse leviku laienemine ning välismaiste tekstide kättesaadavuse kasv teatriprofessionaalidele ja -huvilistele. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Eesti Teatri Biograafilise leksikoniga seotud valdkondadevahelise kontaktvõrgustiku loomine, ettepanekute tegemine kolleegiumile erialase liikmeskonna uuendamiseks. Eesmärgiks täiendatud andmetega leksikoni avalikuks tegemine. Vahetu tulemus: kaasajastatud infoga teatrileksikon.  Aastatel 2004–2010 kogutud teatristatistika on vananenud andmekandjatel (MS Word ja Excel formaadis). Terviklikuma materjaliga andmebaasi jaoks leida vahendid vanemate aastate statistika andmete veebimootorisse tõstmiseks. Koostöös teatrierialasid õpetavate kõrgkoolidega kaaluda praktikantide rakendamist. EESMÄRK 4: Uue Eesti algupärase dramaturgia lavalejõudmise soodustamine ja tutvustamine Eestis ning Eestis mängitava dramaturgia geograafilise pildi laiendamine Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Uutel eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv Eesti teatris, mis peaks jääma vähemalt samale tasemele, kuivõrd on juba märkimisväärne (30%-40% kogu repertuaarist).  Uute näitekirjanike arv, mis võiks tähendada uute lavale jõudvate näitekirjanike esiletõusu pärast igat Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlust.  Eesti teatris esitatavate teoste geograafia laiendamine. Turgu valitseva anglo-ameerika näitekirjanduse kõrval kasvab teistest kultuuridest pärit draamakirjanduse osakaal eesti teatrite repertuaaripildis. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Jätkatakse näidendivõistluste korraldamist senises tempos, mis tähendab, et järgmised võistlused toimuvad 2019. ja 2021. aastal. Vahetu tulemus: eesti uute algupärandite ja näitekirjanike arvu kasv.  Koostöös Eesti teatritega tähistatakse oktoobrikuud näidendikuuna. Eesmärgiks väärtustada Eesti näitekirjandust ja näitekirjanduse osa Eesti teatrites. Vahetu tulemus: Avalikkuse teadlikkuse kasv nii näitekirjanduse, teatriprotsessi kui ka Agentuuri põhitegevuste osas.  Agentuuri kunstinõukogu korraline kokkukutsumine viis korda aastas eesmärgiga hinnata Agentuuri poolt vahendatavate algupärandite ja tõlgete kvaliteeti. Vahetu tulemus: Agentuuri poolt vahendatavate algupärandite ja tõlgete kvalitatiivsus ning usaldusväärsus nii Eestis kui ka välismaal.  Teatrite dramaturgide ja kirjandustubade töötajate talvekooli korraldamine veebruaris koostöös Eesti teatritega. Vahetu tulemus: Näitekirjandust puudutava info kiirem levik ja teatrirepertuaari variatiivsuse suurenemine.  Koostatakse ja antakse välja vähemalt kaks konkreetsete üksikmaade näitekirjanduse tutvustamisele keskenduvat annotatsioonivihikut aastas. Samaaegselt tellitakse agentuuri rahalisi võimalusi silmas pidades pidevalt uusi näidendeid maailmadramaturgiast. Vahetu tulemus: Eestis teatris mängitava dramaturgia mitmekesisuse kasv. 7 Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Temaatilise vahevõistlusena toimub näidendivõistlus kooliteatritele koostöös Harrastusteatrite Liidu ja Eesti koolidega aastal 2020. Vahetu tulemus: Noorte autorite poolt sihtotstarbeliselt kooliteatritele kirjutatud materjali valiku laienemine.  Käsikirjaliste varasemate algupärandite ja tõlkenäidendite digitaliseerimine praktikakoha loomise abil koostöös Tartu ja Tallinna Ülikoolidega. Vahetu tulemus: Näidendite kättesaadavuse ja leviku kasv.  Finantsseisu paranemisel agentuuri kunstinõukogu ja asjast huvitatud dramaturgide väljasõitude korraldamine eesmärgiga tihendada suhteid sama valdkonna asutustega teistes riikides ja vahetada näitekirjandusalaseid teadmisi. EESMÄRK 5: Eesti teatri välissuhtluse arendamine Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Eesti dramaturgial ja selle eri meetoditel põhinevate lavastuste arvu kasv väljaspool Eestit, mis tagab Eesti dramaturgia tuntuse suurenemise maailmas.  Eesti sõna-, muusika- ja tantsulavastuste välisfestivalidel osalemise kasv, mis tagab Eesti teatri tuntuse suurenemise maailmas.  Eesti etenduskunste puudutava info kättesaadavuse ja leviku kasv inglisekeelse kodulehe, trükiste (ajaleht, voldik) ja otsekontaktide kaudu. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Väliskuraatoritele ja -produtsentidele suunatud Eesti kaasaegsete etenduskunstide showcase-festivali draamamaa.weekend järjepidev korraldamine. Vahetu tulemus: Eesti lavastuste välisfestivalidel osalemise kasv.  Eesti etenduskunsti valdkonda tutvustavate ürituste (dramaturgia lugemised, infoseminarid, kohtumised) korraldamine Eestis toimuvatel festivalidel, kus osaleb välisriikide teatriprofessionaale, ning välisfestivalidel vastavate ressursside olemasolul. Vahetu tulemus: Eesti etenduskunsti valdkonna tuntuse kasv maailmas ning otsekontaktide loomine.  Agentuuri näidendivõistluse premeeritud näidenditeksti(de) inglise keelde tõlkimine ning äramärgitud näidendite inglisekeelsete annotatsioonide koostamine nende levitamiseks välisagentuurides ja -teatrites. Vahetu tulemus: Eesti näitekirjanduse tuntuse kasv maailmas.  Eesti näidendite võõrkeelsete versioonide saatmine välisriikide teatriprofessionaalidele. Vahetu tulemus: Eesti näitekirjanduse tuntuse kasv maailmas.  Rahvusvahelise Teatriinstituudi Eesti Keskuse info vahendamine koostöös Eesti Teatriliidu ja Eesti Etendusasutuste Liiduga. Vahetu tulemus: ülemaailmse kontaktvõrgustiku täienemine. Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:  Eesti teatrit, sh näitekirjandust tutvustava inglisekeelse ajalehe koostamine ja kirjastamine kord aastas. Eesmärgiks koostada välismaalastele jagatav infokandja, mille hind ja formaat lubavad paindlikkust ning operatiivsust. Vahetu tulemus: inglisekeelse Eesti teatriinfo kättesaadavuse paranemine.  Inglisekeelse voldiku „Eesti teater numbrites“ väljaandmine üle aasta.  Senisest tihedam osalemine välisfestivalidel ja -konverentsidel, et tõsta agentuuri töötajate välissuhtuluse-alast pädevust. EESMÄRK 6: Etenduskunstide valdkondliku mõtte arendamine 8 Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Koostööüritused erinevate asutustega (eriala- ja teadusorganisatsioonidega) Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:  Valdkonnas aktuaalseid teemasid käsitleva jagatud mõtete sarja “teater I …” järjepidev korraldamine koostöös partnerorganisatsioonidega. Vahetu tulemus: Avalikkuse teadlikkuse kasv.  Teatri terminoloogiaalase töörühma töö jätkamine või jätkamisvõimaluste otsimine, jätkuva rahastuse leidmine. Vahetu tulemus: erialased terminid saavad kättesaadavaks Termeki (term.eki.ee) avalikus terminibaasis. Vahetu tulemus: avalikult kättesaadav ja valdkonna professionaalide poolt läbikaalutud terminibaas.  Organisatsioonidevaheline koostöö erialaste seminaride, loengukursuste ning muude projektide läbiviimiseks kõrgkoolide ja erialaorganisatsioonidega. Nt Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudiga, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendusega jt. 9 TEGEVUSKAVA AASTAKS 2019 1. Strateegiline eesmärk: Autori loata esitatavate lavastuste arvu vähenemine Eesti teatris ning Eesti Teatri Agentuuri omatulu kasvatamine Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 1. Autoriõiguste 1. Loengud kõrgkoolides, koolitustel Teadlikkuse kasv autoriõiguse jooksvalt Kirsten Sisaldub eelarves vahendamine ja harrastusteatrite üritustel seaduse vallas Simmo 2. Lepingute täiustamine Partnerite rahulolu jooksvalt Kirsten Sisaldub eelarves Simmo 3. Autoritasude vahendamise ja Partnerite rahulolu, parem jooksvalt Guido Viik, MKM programm „Avalike arvestamise kaasajastamine läbi uue omatulu laekumine Kirsten teenuste koosvõime andmebaasi Simmo loomine“ 2. Strateegiline eesmärk: Agentuuri kodulehekülje www.teater.ee arendamine peamiseks eesti- ja inglisekeelseks Eesti etenduskunstide infoväravaks Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 2.1 Kodulehekülje 1. Uue kodulehe arendamine, Erinevate andmebaaside info on Jooksev Kirsten MKM programm www.teater.ee andmebaaside sidumine ühise omavahel seotud. Kodulehe Simmo, Tiia arendamine katuse alla külastatavuse kasv Sippol, Liisi Aibel, Heidi Aadma, Guido Viik 1.1 Autoriõiguste haldamise baasi Kasutusmugavuse kasv, partnerite Jooksev Kirsten MKM programm tarkvaralahenduste väljatöötamine rahulolu Simmo, Guido ja arendus Viik 1.2 Inglisekeelse kodulehele Inglisekeelse kodulehe Jooksev Liisi Aibel MKM programm www.teater.ee arendus külastatavuse tõus, Eesti etenduskunsti valdkonna tuntuse kasv 1.3 Näidendite andmebaasi arendus Kasutusmugavuse kasv, partnerite Jooksev Heidi Aadma MKM programm rahulolu 1.4 Statistikabaasi arendus Kaasajastatud infovajadused, Jooskev Tiia Sippol MKM programm partnerite rahulolu 3. Strateegiline eesmärk: Teatrivaldkonnaga seotud andmebaasides info kaasajastamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 3.1. Teatristatistika 1. Teatrite administraatorite ja uute Teadlikud sisestajad ja Jaanuar-Aprill Tiia Sippol Sisaldub eelarves lavastusprojektide koordinaatorite kontrollitud statistika-aasta nõustamine ja koondandmed statistikamootori andmete töötlus 2. Puuduste ja vajaduste Alus arendustöödeks Jooksev Tiia Sippol Sisaldub eelarves kaardistamine 10  3. Teatristatistika andmete analüüs, Vajalike lisaselgitustega ja Jooksev Tiia Sippol Sisaldub eelarves vastavalt päringutele väljavõtete ja kontrollitud andmetele tuginevad võrdluste koostamine vastused teatristatistika päringutele 4. „Teatrielu“ kroonika koostamine „Teatrielu 2018“ trükis statistika Mai- Tiia Sippol Eesti Teatriliit, ja toimetamine, statistiliste ja teatriinfo koondkroonikaga September Kultuurkapital andmetega analüüsi tellimine 3.3 Eesti Teatri 1. ETBL andmekogumikku Kaasajastatud infoga Jaanuar- Tiia Sippol Sisaldub eelarves Biograafiline Leksikon märksõnade täiendamine, uute teatrileksikon. Veebruar, lisamine ja töö fotodega September- Detsember 2. ETBL märksõnastiku ETBLi kolleegiumi töö on Detsember Tiia Sippol Sisaldub eelarves kolleegiumile ettepanekute koordineeritud tegemine, info vahendamine 3.4 www.teater.ee 1. Eesti– ja inglisekeelse koduleheKaasajastatud info Eesti Jooksev Liisi Aibel Sisaldub eelarves sisuline täiendamine etenduskunstide kohta 2. Eestikeelsete uudiskirjade Eesti etenduskunstide info jõuab Jooksev Liis Aibel Sisaldub eelarves saatmine kontaktidele kontaktideni 3.5 Näidendite 1. Näidendite andmebaasi pidev Nüüdisnäitekirjanduse leviku Jooksev Heidi Aadma Sisaldub eelarves andmebaas täiendamine laienemine ning tekstide kättesaadavuse kasv 4. Strateegiline eesmärk: Uue Eesti algupärase dramaturgia lavalejõudmise soodustamine ning tutvustamine Eestis ning Eestis mängitava dramaturgia geograafilise pildi laiendamine. Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 4. Näitekirjanduse 1. Näidendivõistluse korraldamine Eesti näitekirjanduse variatiivsuse Oktoober Heidi Aadma Kultuurkapital, partnerid, variatiivsuse kasv. 2018 sisaldub eelarves suurendamine 2. Näidendikuu korraldamine Avalikkuse teadlikkuse kasv Oktoober Heidi Aadma Kultuurkapital + Eesti omanäitekirjandusest. teatrid, sisaldub eelarves 3. Dramaturgide talvekooli Näitekirjandust puudutava info Veebruar Heidi Aadma Kultuurkapital + Eesti korraldamine koostöös Eesti kiirem levik ja teatrirepertuaari teatrid, sisaldub eelarves teatritega variatiivsuse suurenemine 4. Üksikmaade dramaturgiat Näidendite kättesaadavuse ja Jooksev Heidi Aadma Sisaldub eelarves tutvustavad annotatsioonivihikud (2 leviku kasv tk) 5. Käsikirjaliste näidendite Näidendite kättesaadavuse ja Jooksev Heidi Aadma Sisaldub eelarves digitaliseerimine praktikantide leviku kasv kaasabil 11  6. Kunstinõukogu töö korraldamine Vahendatavate näidendite Jooksev Heidi Aadma, Sisaldub eelarves kvaliteedi kasv Kirsten Simmo 5. Strateegiline eesmärk: Eesti teatri välissuhtluse arendamine Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 5. Kahepoolse 1. Eesti etenduskunstide showcase Eesti teatri eksport, November Liisi Aibel Kultuurkapital, Eesti välissuhtluse festivali draamamaa.weekend välisfestivalidel osalemise kasv teatrid, teised rahastajad, soodustamine korraldamine sisaldub eelarves 2. Eesti etenduskunsti valdkonda Eesti etenduskunstide valdkonna Jooksev Liisi Aibel, Projektitoetus, tutvustavate ürituste korraldamine tuntuse kasv ja otsekontaktide Heidi Aadma, välispartnerid, sisaldub Eestis ja välismaal loomine Kirsten eelarves Simmo 3. Omadramaturgia võõrkeelde Eesti näitekirjanduse tuntuse kasv Jooksev Heidi Aadma Sisaldub eelarves tõlkimise organiseerimine välisriikides 4. Eesti näidendite võõrkeelsete Eesti näitekirjanduse tuntuse kasv Jooksev Heidi Aadma, Sisaldub eelarves versioonide saatmine välisriikide välisriikides Liisi Aibel teatriprofessionaalidele 5. Eesti teatrit tutvustava Inglisekeelse Eesti teatriinfo Juuni Liisi Aibel Kultuurkapital, partnerid inglisekeelse ajalehe väljaandmine ja kättesaadavuse paranemine levitamine 6. Rahvusvahelise Teatriinstituudi Ülemaailmse kontaktvõrgustiku Jooksev Kirsten Eesti Teatriliit, EETEAL, ITI Eesti Keskuse info vahendamine täienemine Simmo Kultuurkapital, sisaldub eelarves 7.Välisfestivalidel osalemine Koostöövõimaluste ja kontaktide Jooksev Kirsten Kultuurkapital, partnerid kasv, välissuhtluse alase pädevuse Simmo, Liisi kasv Aibel, Heidi Aadma 6. Strateegiline eesmärk: Etenduskunstide valdkondliku mõtte arendamine Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve 6. Valdkondliku mõtte 1. Jagatud mõtete sarja “teater I …” Avalikkuse teadlikkuse kasv Kevad ja/või Heidi Aadma, Kultuurkapital, partnerid arendamine korraldamine üks-kaks korda aastas sügis Liisi Aibel, Kirsten Simmo, Tiia Sippol, Guido Viik 2. Teatriterminoloogia alase Avalikult kättesaadav ja pidevalt Jooksev Tiia Sippol Projektitoetus, töörühma tegevuse jätkamine täienev terminibaas Eestikeelse terminoloogia programm 12 3. Agentuuri 25. tegevusaasta Avalikkuse teadlikkuse kasv, Sügis Heidi Aadma, Sisaldub eelarves tähistamine organisatsiooni kestlikkus ja Liisi Aibel, areng Kirsten Simmo, Tiia Sippol, Guido Viik 4. Koostöö edendamine Erialase teadmistebaasi Jooksev Heidi Aadma, Sisaldub eelarves haridusasutustega. täiendamine Tiia Sippol 13  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2265-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Teatri Agentuur (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas kultuuriministri 21.01.2019 käskkirjaga nr 14 ja 2019. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - tegevuskava/arengukava; 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2019 toetust summas 130 000 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks summas 64 132 eurot; 2.1.2. autoriloomingu ostudeks summas 40 000 eurot; 2.1.3. Eesti teatri bibliograafilise leksikoni koostamisega seotud personalikuludeks 5 868 eurot; 2.1.4. rahvusvahelistumise alaste tegevuste toetuseks 20 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 14.02.2018 – 65 000 eurot; 2.2.2. 14.06.2018 – 65 000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 28.02.2020. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse saaja peab lepingu punktides 2.1.2 ja 2.1.4 välja toodud sihtotstarbeliste toetuste kohta esitama aruande Kultuuriministeeriumi projektitoetuse aruande vormil pärast vastavate kulutuste tegemist või hiljemalt 15.01.2020. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.6. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Kirsten Simmo, [email protected], 55639219. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Teatri Agentuur Registrikood: 70000941 Registrikood: 90009559 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE257700771002897977 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Kirsten Simmo kantsler juhatuse liige 3/3