Vastus

Lp Kaia Sarnet Teie 25.01.2019 nr 14-6/632-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 21.02.2019 nr 6-1/325-2 Eesti regionaalarengu strateegia 2018. aasta seirearuande koostamine Edastame Kultuuriministeeriumi sisendi Eesti regionaalarengu strateegia 2018. aasta seirearuandesse (lisatud). Vastused teie kirjas esitatud küsimustele: 1.1 ja 1.2 2018. aasta lõpus valmis kultuuriministri määrus „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“, mille alusel kuulutati 2019. aasta alguses välja ka taotlusvoor. Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisele. Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks regionaalset tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta ringi vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisharrastustega. Iga maakond saab nelja aasta peale toetust kuni 160 000 eurot. 2018. aastal alustati laste ujumise algõpetuse uue programmi rakendamist, mille toetuste jagamisel arvestatakse piirkondlikke eripärasid. Samuti jätkati 2018. aastal noorte huvihariduse toetussüsteemi rakendamisega, mille abil saavad KOVid võimaldada noortele uusi erinevaid huvitegevusega tegelemise võimalusi. 2018. aastal jätkus Kääriku spordikeskuse väljaehitamine II ja III etapi ehitustöödega, mille raames valmivad kunstmuruga jalgpalliväljak ning kolme väljakuga multifunktsionaalne pallihall, mis pakub võimalusi paljude spordialade tarvis – pallimängudest sulgpalli ja vehklemiseni. 2018. aastal jätkati ka Pärnu Rääma Sõudekeskuse rekonstrueerimist ja tehti otsus toetada Hiiumaa spordikeskuse rajamist. 1.3 Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikuma ära kasutamise osas on Kultuuriministeerium olnud järjekindel – kultuur on üks olulisi piirkonna arengueeldusi. Seetõttu on Kultuuriministeerium kaitsnud vajadust kultuuri funktsioonide delegeerimisel kohalikele omavalitsustele maakondade arengukavades kultuuri alateema sissetoomist. Spordivaldkonnas on hea näide Pärnusse rajatav Rääma sõudekeskus, mis aitab üleval hoida aastatepikkuseid sõudmise kui ühe populaarse spordiala traditsioone ning toetada spordiala arengut. 1.4 Treenerite tööjõukulu toetus ja selle tõus aitab tagada kvalifitseeritud treenerite läbiviidud treeninguid üle kogu Eesti olenemata piirkonnast ja/või kohaliku omavalitsuse võimekusest. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 2. Heaks näiteks on kultuuriruumide programmid, mis on kogukondade enda aktiivse ja sihikindla tegevuse tulemusena tekkinud Kultuuriministeeriumi toetusmeetmed. Kõik kultuuriruumide programmid on koostatud Eesti mõistes äärealadele, kus on tagasihoidlikumad rahalised võimalused, kuid kus on paremini säilinud vaimne kultuuripärand. Samuti on toetusmeetmeid, kus toetusi saavad kas kõik võrdselt (näiteks laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogramm) või on arvestatud piirkondlike erisustega (näiteks programm „Teater maale“). Seoses hasartmängumaksu seaduse muudatusega 2018. aastal, on alates 2019. aastast senine hasartmängumaksu vahenditest toetatud kultuuriprojektide menetlemine üle antud Rahvakultuuri Keskusele ja ministri määrusega kinnitatud toetusmeetme nimeks on „Regionaalse kultuuritegevuse toetus“, mille aastane maht on ligemale 488 000 eurot. 2018. aasta lõpus valmis kultuuriministri määrus „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“, mille alusel kuulutati 2019. aasta alguses välja ka taotlusvoor. Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisele. Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks regionaalset tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta ringi vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisharrastustega. Iga maakond saab nelja aasta peale toetust kuni 160 000 eurot. Kultuuriministeerium toetab maakonna spordiliitude tegevust ja võtab toetuse eraldamisel arvesse maakonna elanike arvu. Kultuuriministri määrusega on maakonna spordiliitudele ette nähtud toetuse kogusumma jaotamine selliselt, et 70–75% kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt ja 25–30% kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ning maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel. 2018. aastal alustati laste ujumise algõpetuse uue programmi rakendamist, mille toetuste jagamisel arvestatakse piirkondlike eripärasid. Samuti jätkati 2018. aastal noorte huvihariduse toetussüsteemi rakendamist, mille abil saavad KOVid noortele tekitada uusi erinevaid huvitegevusega tegelemise võimalusi. 2018. aastal otsustati toetada Hiiumaa Spordikeskuse rajamist, tänu millele saab viimase maakonnana uue tänapäevase spordikeskuse ka Hiiumaa. 3. Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“ koostamisel võtsime arvesse ja hindasime piirkondlikku mõju. Seda tegime ka Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamisel. Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eesti eri piirkondades ning paljudel nendel võistlustel on piirkonnale ka oluline majanduslik mõju. Näiteks Rally Estonia tõi Lõuna-Eestisse 5 mln eurot nii kogu Eestist kui ka välismaalt. 4. Ida-Viru arendusregioonis toetab regioonispetsiifilisi arendusfookuseid Virumaa pärimuskultuuri programm. Loov Eesti viib üle-eestiliselt ellu programmi „Loov Eesti+Maa II“, mille eesmärgiks on aidata kaasa maapiirkondade kasvule traditsiooniliste tegevuste ja tugevuste nutika ühendamise kaudu. Programmi tegevused toimuvad ka Ida-Virumaal ning sihtgruppi kuuluvad nii alustavad kui ka tegutsevad ettevõtjad. Innustatakse potentsiaalseid ettevõtjaid, hinnatakse nende ideid, moodustatakse meeskondi ja juhitakse tootearendusprotsessi. Arendusprogrammiga aidatakse tegutsevatel ettevõtetel arendada olemasolevaid tooteid ja teenuseid või tuua turule uusi. Partneriteks kohalike ettevõtjate kaasamisel ja tegevuste elluviimisel on teised kohalikku ettevõtlust edendavad organisatsioonid, sh maakondlikud arenduskeskused ja piirkondlikud inkubaatorid ning arenduskeskused. 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta jaanuarini toimus Narvas ühisprojekt „Creative Narva: United Workshops of Fashion“, mille eestvedajateks olid Narva Loomeinkubaator, Tallinna Loomeinkubaator, Tallinn Design House ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Eesmärk oli rahvusvaheliste moeekspertide ja mentorite kaasamisel inspireerida kohalikke kunstnikke ja tootjaid omavahel koostööd tegema, anda neile edasi moetööstuse erinevaid aspekte, esitleda nende töid nii pressis kui ka moeetendusel ning leida uusi talente. Kokku esitati arenguprogrammi 100 osavõtutaotlust Eestist, Lätist ja Venemaalt. Huvilistest moodustusid meeskonnad, kuhu kuulus disainer, stilist, õmbleja ja fotograaf. Konkursi loovülesanne oli „I AM REAL“, mis kutsus üles looma kollektsioonidega mitte ainult identiteeti, vaid ka keskkonda, millesse esemed luuakse ning kuidas neid kantakse ja esitatakse. 13. jaanuaril Narva Vaba Laval toimunud moeetendusel esitlesid oma unikaalseid disainerkollektsioone programmis osalenud 18 moebrändi, kelle hulgast valiti välja parimad. Programmi kaasrahastati loomemajanduse arendamise meetmest. Spordivaldkonnas aitab regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus kaudselt kaasa Ida-Virumaa turismipotentsiaali tõstmisele, sest toetuse abil arendatud tervisespordikeskustes saavad edaspidi treeninglaagreid korraldada ka väljastpoolt Eestit saabuvad treeningrühmad või turistid. Põhja-Eesti arendusregioonis aitab regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus kaasa pealinnapiirkonna kaugemas mõjualas paiknevate keskuste ja toimepiirkondade kultuuri- ja vabaaja teenuste/ürituste arendamisele. Lääne-Eesti arendusregioonis toetavad regioonispetsiifilisi arendusfookuseid saarte pärimuskultuuri ning Kihnu kultuuriruumi programmid. Spordivaldkonnas aitab Rääma sõudekeskuse rajamise toetamine kaasa Pärnu linnapiirkonna keskusfunktsioonide tugevdamisele. Kaudselt aitab kaasa ka regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus, mille abil on linnal võimalus rajada Pärnusse ka heal tasemel terviserajad. Lõuna-Eesti arendusregioonis toetavad regioonispetsiifilisi arendusfookuseid Mulgi, Vana Võromaa, Seto ja Peipsiveere pärimuskultuuri programmid. Spordivaldkonnas aitavad Kääriku spordibaasi uuendamine ja regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus kaudselt kaasa uute töökohtade loomisele kompetentsi- ja ettevõtlusvaldkondade arendamisele Lõuna-Eestis. 5. Peame oluliseks riigihalduse ministri 18.01.2019 käskkirjas nr 1.1-4/11 nimetatud kultuurivaldkonnas kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavaid ülesandeid ja kohaliku tasandi olulist rolli nende ülesannete täitmisel. Rahvakultuuri Keskuse eestvedamisel toimub ka maakondade esindajate kaudu valdkondlike võrgustike koordineerimine eesmärgiga vahendada ülevaatlikku ja ajakohast infot valdkonnas tegutsevate inimeste, organisatsioonide, asutuste ja sündmuste kohta ning innustada hoidma pärimuskultuuri, rahvuslikke traditsioone ja vaimset kultuuripärandit. Omalt poolt aidatakse ka kaasa kultuurivaldkonna sisendi andmisele erinevate strateegiadokumentide koostamisel. Järgnevate aasta jooksul on oluline, et kohalikul tasandil pöörataks aina rohkem tähelepanu liikumisharrastuse edendamisele alates noortest lõpetades eakamatega. Hetkel liigub Ühendus Sport Kõigile uuringute andmetele tuginedes piisavalt (vähemalt kaks korda 30 minutit nädalas) ainult 46% elanikkonnast. Tartu Ülikooli teadlaste uuring tõi välja, et vaid 6% 10–17aastastest Eesti noortest teeb päevas mõõdukalt sporti tund aega ning vaid veidi üle veerandi – 28% 6– 13aastastest on vähemalt tund aega päevas aktiivne viiel päeval nädalas. Seetõttu on oluline, et kohalikud omavalitsused pööraksid aina rohkem tähelepanu liikumisharrastuse edendamisele ja sportimisvõimaluste laiendamisele, sest piisav liikumine aitab ennetada mitmeid südame ja veresoonkonna haigusi ning organiseeritud huvitegevus aitab Islandi näitel vähendada noorte alkoholi ja teiste mõjuainete sõltuvust ja sellest tulenevalt ka kuritegevust. 15. novembril 2018 toimunud IX Eesti Spordi Kongressil tehti kohaliku tasandi spordi osas järgnevad üleskutsed: „Tegutseme selle nimel, et aastaks 2025: harrastaks spordiklubides ja spordikoolides meelepärast spordiala või liikumisviisi vähemalt 2/3 meie 5–19a lastest ning noortest; üheski linnas ega vallas ei oleks sportivate laste osakaal alla 1/3 vanuserühmast; sportivaid lapsi ja noori juhendaksid kutsega treenerid; igas kooliga asumis oleks sporditaristu erinevate spordialade õpetamiseks ja harrastamiseks. Võtame eesmärgiks, et aastaks 2025: moodustaks kõikide KOV-ide poolt spordile suunatud rahad keskmiselt 5% nende eelarvetest ning et väiksem kui 2% poleks spordirahade osakaal üheski omavalitsuses; kõikide KOV-ide poolt spordile suunatud rahad oleksid keskmiselt ühe elaniku kohta 100 eurot aastas ning et väiksem kui 40 eurot elaniku kohta ei oleks spordirahad üheski omavalitsuses.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisa: Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti regionaalarengu strateegia 2018.–2020. a rakendusplaani elluviimisel 4 lehel Maiu Merihein 628 2204 [email protected]  LISA 1 Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti regionaalarengu strateegia 2018-20. a rakendusplaani elluviimisel Alategevus Vastutaja(d) Märkused tegevuse kohta rakendusplaanis Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond T1.2.6. Riigiasutuste ja nende ametikohtade terviklik või Kõik ministeeriumid Riigiasutuste töökohtade pealinnast väljaviimine toimub vastava VV tegevus- ja osaline viimine pealinnaregioonist väljapoole ajakava alusel. T1.3.1. Toimepiirkondade keskustes toimepiirkonna üleselt RaM, HTM, SOM 2018. aastal jätkus loomemajanduse arendamise meetmest kaasrahastuse saanud osutavate teenuste taristu arendamine visuaalse multimeedia keskuse OBJEKTi rajamine Narva Vaba Lava kompleksi juurde. Keskus peaks valmima 2019. aasta lõpuks ning seal hakatakse pakkuma visuaalse multimeedia ettevõtete arenguks ja rahvusvahelistumiseks füüsilist ning tehnoloogilist infrastruktuuri, samuti toetatakse ekspertide ja mentorite abil nii alustavaid kui tegutsevaid visuaalse multimeedia ettevõtteid strateegilisel äriarendusel. Mitmed OBJEKTi teenused on suunatud ka avalikkusele, et populariseerida valdkonda noorte seas. Selleks antakse kõigile soovijatele võimalus külastada keskust igapäevaselt, proovida visuaalse multimeedia valdkonna tehnoloogilisi lahendusi ning korraldada erinevaid valdkonnaga seonduvaid üritusi. Toimepiirkonna üleselt osutavate teenuste ja taristu arendamisse panustavad ka Kääriku spordikeskuse väljaarendamine kaasaegseks treeningkeskuseks, Hiiumaa spordikeskuse ja Rääma sõudebaasi rajamine ning regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede. T1.3.2. Toimepiirkondade keskuste linnasüdamete ja muu RaM Kultuuriministeeriumi toetavad tegevused selles tegevussuunas on olnud järgmised: avaliku linnaruumi atraktiivsuse suurendamine Vaba Lava ehitus Aleksandri kiriku avamine Narva linnuse renoveerimine Kunstiresidentuuri tegevus ajaloolises Kreenholmi linnaosas Narvas T1.5.4. Regionaalse kinovõrgu arendamine ja teatrikunsti KuM Tänaseks on kõigis maakondades, enamasti maakonnakeskustes, vähemalt üks viimine maapiirkondadesse digitaalne kinoprojektor, kuid toetust plaanitakse laiendada ka muudele kohtadele. Selle jaoks kuulutati välja ka KULKA juures taotlusvoor mis 2019. a veebruari seisuga veel kestab. Lisaks viiakse ellu programmi "Teater maal" eesmärgiga muuta professionaalne teatrikunst kättesaadavamaks Eesti maapiirkondades. Tegevuse rahastamine toimub KuMi eelarvest summas 156 000 € aastas, toetuste menetlejaks on Rahvakultuuri Keskus. LISA 1 Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus T3.2.3. Piirkondlikku eripära rõhutavate turismiobjektide ja - RaM; kaastäitjatena Kultuuriministeeriumi toetavad tegevused selles tegevussuunas on olnud järgmised: teenuste arendamise ning kohaturunduse toetamine KuM, MeM, KeM, Vaba Lava ehitus MKM, RMK Aleksandri kiriku avamine Narva linnuse renoveerimine Kunstiresidentuuri tegevus ajaloolises Kreenholmi linnaosas Narvas Spordivaldkonnas panustavad tegevussuunda Kääriku spordikeskuse väljaarendamine kaasaegseks treeningkeskuseks, Hiiumaa spordikeskuse ja Rääma sõudebaasi rajamine ning regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede. T3.2.1. Omanäolise kultuurilis-ajaloolise pärandiga MEM, KUM Tegevus hõlmab mh Kultuuriministeeriumi piirkondlikke kultuuriprogrammide piirkondade kultuuri- ja regionaalarengu programmide elluviimist, mille eeldatav toetuste maht 2018–20. a on u 1,8 milj eurot. rakendamine KUM poolelt toimivad programmid järgmistele kultuuriruumidele: Virumaa, Peipsiveere, Seto, Vana Võromaa, Mulgi, Kihnu ning Saared. Seoses riigieelarve seaduse muudatusega on 2019. aastast kõik senised ministri käskkirjaga kinnitatud programmid muudetud ministri määrusega kinnitatud piirkondlikeks toetusmeetmeteks (igaüks eraldi). Seoses hasartmängumaksu seaduse muudatusega 2018, on alates 2019. aastast senine hasartmängumaksu vahenditest toetatud kultuuriprojektide menetlemine üle antud Rahvakultuuri Keskusele ja ministri määrusega kinnitatud toetusmeetme nimeks on „Regionaalse kultuuritegevuse toetus“, mille aastane maht on ligemale 488 000 €. Peipsiveere kultuuriprogrammist 2017–2020 toetati 16 projekti mahus 46 657 eurot. Toetatud projektidest moodustavad suure osa vene vanausuliste vaimse kultuuripärandiga ja kodavere keelemurde tutvustamisega seotud tegevused. Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing annab iga-aastaselt välja Vanausuliste kalendrit ning korraldab vanausuliste noorte suvepäevi. Kallaste Keskkool (Kallaste Linnavalitsus) viib ellu piirkonna kultuurõppe programmi põhikooli õpilastele. Pala vallavalitsus korraldas Kodavere noorte murdelaagrit. Programm toetas ka Peipsiveere toidukultuuri tutvustamist ja piirkonnale omase kangatrüki oskuste arendamist. MTÜ Piiri Peal korraldas vene vanausuliste rahvariiete ja kangatrüki valmistamise koolituspäevi. Liivi Muuseum keskendus ajaloolise Kodavere kihelkonna eesti alade kultuurilist spetsiifikat tutvustavatele tegevustele. LISA 1 T3.2.2. Väikelinnade kultuuripärandile suunatud meetme KuM; kaastäitjana Aastatel 2019 – 2021 rakendatakse EMPi ja Norra Finantsmehhanismi toel rakendamine Muinsuskaitseamet programmist Local Development and Poverty Reduction väikelinnade kultuuripärandi väärtustamist, restaureerimist ja strateegilist arengut. Toetusskeemi on plaanis rakendada Võru, Valga, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu, Lihula, Paide ja Pärnu linnas. T3.2.3. Piirkondlikku eripära rõhutavate turismiobjektide ja - RaM. Kaastäitjatena 1) Narva Aleksandri kiriku arendustegevused ja kiriku taasavamine koostöös teenuste arendamise ning kohaturunduse toetamine KuM, MeM, KeM, Narva KOV ja eraettevõtjatega 2018. a novembris. Projekti "Aleksandri MKM, RMK hääl" elluviimine. Kirikusaalist eemaldati varisemisoht, saali täiendati nüüdisaegse tipptehnikaga ning avati installatsioon "Taevas Narva kohal". Narva Aleksandri kiriku taasavamist tähistati nelja kontserdiga 13. – 16. novembrini, kus esinesid Moskva Novaja Opera esindajad ja kammerkoor Collegium Musicale, pianist Kalle Randalu, Eesti Rahvusmeeskoor ning Politsei- ja Piirivalveorkester. 2) Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul toimus Narvas esimest korda muusika ja linnakultuuri festival Station Narva. Festivalil astusid üles nii rahvusvahelised kui kohalikud (Eesti) esinejad. Muusikaprogrammi tulipunkt paiknes Kreenholmi saare suurejoonelises tööstuskompleksis, kus asus kunagi maailma suurim puuvillavabrik. Vt www.stationnarva.ee/et/programme/ 3) Augustis 2018 etendus Narvas Kreenholmi manufaktuuri hoovil Tartu Uue Teatri suvelavastus “Kremli ööbikud”, mida külastas enam kui 20 000 inimest. 4) 9. – 12.novembril toimus Narvas teist korda IDeeJazz`i festival, kus esinesid tippartistid Euroopast, Aafrikast, Venemaalt, Türgist jm. 5) 1.12.2018 avati Narvas Vaba Lava endises NL sõjatehases Baltijets. Teatrikeskuses on 216 istekohaga black-box-tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega ja 70-kohaline stuudiosaal, mida saab kasutada nii Vaba Lava proovisaalina kui ka Eesti Rahvusringhäälingule teleülekanneteks. Samuti kuuluvad keskuse juurde 50-kohaline väike saal ning kohviku- ja galeriiala. Teatrisaali ehituseks andis Kultuuriministeerium investeeringutoetust. 6) Spordivaldkonnas panustab siia tegevusse rahvusvahelise ulatusega spordiürituste toetamise meede, samuti Kääriku spordikeskuse väljaarendamine kaasaegseks treeningkeskuseks, Hiiumaa spordikeskuse ja Rääma sõudebaasi rajamine, regionaalsete tervisespordikeskuste meede. LISA 1 Eesmärk 4: Piirkondade paremasse sidustatusse ja arendusvõimekuse kasv T4.1.1. Kohalike omavalitsuste, KOV-liitude ja maakondlike RAM; 1) 6.–17. augustil 2018 toimusid Kultuuriministeeriumi ja INSA arenduskeskuste planeerimis- ja arendusvõimekuse kaastäitjatena koordineerimisel ametnike välitööd Ida-Virumaa omavalitsustes. Ühtekokku edendamisele suunatud koolituste jm tugitegevuste muud osales programmis kolm ministrit, ligi 200 ametnikku 15 riigiasutusest ning korraldamine ministeeriumid pea 500 eestvedajat Ida-Virumaa omavalitsustest. 2) 11. mail 2018 toimus Narva V kultuurifoorum, kus arutleti, kuidas kajastub kultuuripärandi aasta Narva kultuurielus ja kuidas muuta piirkonna ajalugu ja mitmekesine kultuurikeskkond veelgi atraktiivsemaks. Narva kultuurifoorumi eesmärk on aidata kaasa Eestis tegutsevate eesti ja venekeelsete kultuuri-, hariduse- ja noorsootööühenduste koostööle Ida- Virumaa mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsustega. Foorum oli pühendatud Euroopa kultuuripärandi aastale. 3) 16.märtsil 2018 toimus Narva Linnavalitsuses Ida-Virumaa KOV ja koolide ümarlaud „Üldhariduskoolid ja koolilaulukultuur. Teise emakeelega noorte kaasatus laulu- ja tantsupeo liikumisse.“ Arutelu keskmes oli kooriliikumine vene õppekeelega põhikoolis ja gümnaasiumiastmes. Arutelu eesmärk oli leida lahendusi, kuidas suurendada üldhariduskoolide huvi koorilaulu vastu ja kaasata senisest enam teise emakeelega noori laulu- ja tantsupeo liikumisse, suurendada teiskeelse elanikkonna huvi laulu- ja tantsupidudel osalemise vastu nii osalejate kui vaatajatena. Ümarlaua viisid läbi Kultuuriministeerium, Eesti Kooriühing ja Rahvakultuuri keskus. 4) Toimus ettevalmistöö Integratsiooni Sihtasutuse üleviimiseks Narva ja selle baasil Eesti Keele Maja avamiseks Narva Vaba Lava ruumides. Eesmärk on parandada ligipääsu kvaliteetsele ja paindlikule keeleõppele ning soodustada erinevate lõimumist toetavate koostöötegevuste elluviimist. 5) Kultuuriministeeriumi Rahvusvähemuste Ida-Virumaa ümarlaua töö koordineerimine Jõhvis, infovaetus KOV liiduga (IVOL) ja kohalike omavalitsustega kultuurilise mitmekesisuse toetamise ja lõimumise teemadel. 6) Regionaaltasandile suunatud Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud koolituste arv 2018. a oli 5 ja neist osavõtjate arv 156. Lisaks on keskuse maakondlikud spetsialistid korraldanud erinevaid koolitusseminare viieteistkümnes maakonnas, kokku 764 osalejale.