Kiri

Rahandusministeerium Meie 21.02.2019 nr 2-1/17-0452/1548 Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS. Palun teie kooskõlastust 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: määruse eelnõu määruse seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Korteriühistute Liit Eesti Omanike Keskliit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Arhitektide Liit OÜ Auricu OÜ Balti Vara Fassaadid OÜ Anmeri OÜ Eesti Soojustusprojekt OÜ K&M Projektbüroo FIE Alari Sarv Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  OÜ Anvar Kima Mati Tekkel Aivar Kaljula Mihhail Baiburin Erki Maasing Rivo Soo Janek Bahovski Kaie Kunst 6256366 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 19.02.2019 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………… 2019 nr …… Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ meetme „Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses“ tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. (2) Toetust antakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 31 alusel kinnitatud konkurentsivõime kavas ja selle tegevuskavas aastateks 2018–2020 nimetatud valitsuse poliitika põhisuuna „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“ meetmele „Energiasäästu investeeringute paketi elluviimine korterelamute rekonstrueerimiseks“. (3) Toetust antakse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks korterelamus, mis on ehitatud ja kasutusse võetud enne 1993. aastat ning milles on korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) elamusektori kaasajastamine; 2) avaliku ruumi ja elukeskkonna parendamine; 3) korterelamute ohutuse tagamine; 4) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 5) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 6) kodumajapidamiste energiakulude vähendamine; 7) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. (2) Määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisesse: 1) paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv; 2) rekonstrueeritud hoonete pindala; 3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas. 1 § 3. Meetme rakendusüksus ja –asutus (1) Rakendusüksus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Sihtasutus KredEx. (2) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis; 2) energiamärgis – energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse märgis, mis peab vastama ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele; 3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus; 4) korterelamu – elamu, milles on kolm või enam korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis ja milles ei pea olema moodustatud korteriomandeid; 5) projekt – omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 6) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele ja standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ning mille koostamisel lähtutakse rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendmaterjalist; 7) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele; 8) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide parendamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 9) rekonstrueerimistööd – § 9 lõike 2 punktides 1–13 nimetatud tööd; 10) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse väljastatav laen; 11) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele. § 5. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. § 6. Puhastulu arvestamine 2 Tulu teenivale projektile, mille puhul projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist on üle 100 000 euro, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikes 6 sätestatut ning puhastulu määratakse diskonteeritud puhastulu meetodil. § 7. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3—10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) sätestatud tingimusi. (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ((edaspidi komisjoni määrus (EL) nr 360/2012) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 8. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 2 lõikes 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse ja mille raames teostatakse korterelamu rekonstrueerimine. (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on lõikes 1 nimetatud tegevustega alustatud enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva. (3) Toetust ei anta korterelamu osas, mille rekonstrueerimiseks on eraldatud §-s 34 nimetatud määruse või majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määruse nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus“ kasutamise tingimused ja kord“ alusel korterelamute rekonstrueerimise 25 protsendise, 35 protsendise või 40 protsendise osakaaluga toetust. § 9. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning määruse tingimustele. (2) Abikõlblikud kulud on: 3 1) fassaadi rekonstrueerimise, soojustamise ja sellega kaasnevate tööde kulu; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimise, klaasi paigaldamise ja sellega kaasnevate tööde kulu; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimise, soojustamise ning sellega kaasnevate tööde kulu; 4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamise või renoveerimise ning sellega kaasnevate tööde kulu; 5) keldri rekonstrueerimise, soojustamise ja sellega kaasnevate tööde kulu; 6) küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise ja tasakaalustamise, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamise ning sellega kaasnevate tööde kulu; 7) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise, asendamise või rekonstrueerimise ja sellega kaasnevate tööde kulu; 8) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamise või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamise ning sellega kaasnevate tööde kulu; 9) taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulu; 10) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku rekonstrueerimise ning sellega kaasnevate tööde kulu; 11) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamise või rekonstrueerimise ja sellega kaasnevate tööde kulu; 12) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamise ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamise kulu; 13) liikumispuuetega isikutele hoonesse sissepääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamise ning lifti väljaehitamise ja sellega kaasnevate tööde kulu; 14) punktides 1–13 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise ja selle aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemise kulu; 15) tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu vastavalt § 10 lõikele 3; 16) omanikujärelevalve teostamise kulu. (3) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. aastal. (4) Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. (5) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga. (6) Lõike 2 punktis 12 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. § 10. Tehniline konsultant (1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust. Tehniline konsultant nõustab taotlejat projekti elluviimisel. 4 (2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda füüsiline isik, kes on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis; 3) ehitiste energiatõhususe kutseala kutse energiaaudiitor, tase 6; 4) diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7, välja arvatud osakutse energiakasutuse modelleerija; 5) volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8; 6) kinnisvarateenuste kutseala kutse korteriühistujuht, tase 4. (3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushangete korraldamine ja rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 9 lõikes 4 nimetatud pädev isik. (4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks hinnapakkumisi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse hinnapakkumisi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (5) Rakendusüksus avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest. (6) Rakendusüksusel on õigus tehniline konsultant lõikes 5 kehtestatud nimekirjast eemaldada, kui selgub et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõikes 3 sätestatule või esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas. Nimekirjast eemaldatud tehnilise konsultandi teenuse osutamise lepingust tulenev kulu on abikõlblik, kui vastav leping on sõlmitud taotleja ja tehnilise konsultandi vahel enne isiku nimekirjast eemaldamist. § 11. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblik ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele käesoleva määruse § 31 lõike 3 kohase korduva ekspertiisi tegemise kulu. § 12. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni 24 kuu pikkune ajavahemik meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad. 5 (2) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014. aastal ja lõpeb 31. augustil 2023. aastal. (3) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 9 lõike 2 punktides 14 ja 15 sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva. (4) Lõikes 3 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et abikõlblikkuse periood ei ületa 42 kuud ning projekti tegevused plaanitakse lõpetada hiljemalt 31. augustil 2023. aastal. § 13. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 14 lõikes 1 nimetatud juhul on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara turuväärtus on taotluse esitamisele eelneva aasta andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 4) § 18 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta §-s 15 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2 – 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvis 15 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks. (3) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest: 1) ehitusprojekti koostamise kulu; 2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu; 3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu. § 14. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena: 6 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad ja korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ja ruumiõhust sõltumatud gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus kaalutud keskmise soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) tagama, et akende avatäite kompleksne soojusläbivuse tase on U≤1,10 W/(m²*K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled, kusjuures soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K); 7) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 8) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 9) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 10) tagama korterite ventilatsiooni. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul peab toetuse saaja tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 2) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 25 l/s ja köögis 8 l/s; 3) juhul, kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse punktis 2 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega; 4) punktis 3 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest; 5) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer; 6) elektrilist eelküttekalorifeeri on lubatud kasutada ainult ventilatsiooniseadme soojustagasti sulatamiseks. (3) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 7 8) m – meeter; 9) m2 – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 15. Toetusega saavutatava tulemuse erisus Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 8 või 9 või lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). § 16. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 14 lõikes 1 ja §-s 15 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tuleb tagada toetuse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) § 14 lõikes 1 toodud akna ja välisseina külmasilla arvutusliku joonsoojusläbivuse nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud; 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 17. Toetuse piirsumma (1) Toetuse maksimaalne summa on 600 000 eurot projekti kohta. (2) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetusi. (3) Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise projektidele eraldatakse toetuseks taotluste rahastamise iga-aastasest eelarvest kuni 30 protsenti. § 18. Rekonstrueerimise erisused (1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused: 1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. 8 (2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel tuleb toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtust tõsta vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. (3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt, rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „D“ ja § 13 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile „E“. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 19. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni taotluste rahastamise eelarve ammendumiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. (4) Rakendusüksuse juht kinnitab vastava aasta taotluste rahastamise eelarve enne taotluste vastuvõtmisega alustamist kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. (5) Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt rakendusüksuse kodulehel kirjeldatud viisil. § 20. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda: 1) korteriühistu esindusõiguslik isik; 2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt 5 erineva füüsilise isiku omandis. (3) Kui korterelamus on kuni 5 korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus. 9 (4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis peavad kõik eluruumid olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. (5) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele. (6) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. § 21. Taotleja ja toetuse saaja kohustused (1) Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatule kohustatud: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 2) saama rekonstrueerimise investeeringute katmiseks sihtotstarbelist laenu väljastavast krediidi- või finantseerimisasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut; 3) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kes vastab §-s 10 sätestatud tingimustele ning kellega peab leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks; 4) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) teostama rekonstrueerimistööde jaoks pakkumiste võtmise menetluse läbi riigihangete registri vastavalt §-s 27 sätestatule; 2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele; 3) sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva; 4) sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat pärast tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäeva; 5) tagama taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest kõrvaltingimuse täitmise vastavalt § 24 lõikele 4. § 22. Nõuded taotlusele 10 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa § 13 lõigetes 1 või 2 sätestatud toetuse osakaalu ega § 17 lõikes 1 sätestatud piirsummat; 2) kõik projekti elluviimisega seonduvad abikõlblikud kulud peavad olema esitatud rakendusüksuse kinnitatud vormil. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest meetmest või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) hoone mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis; 10) põhiprojekt, mille peab olema koostanud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõike 1 punkti 1 kohase teatamiskohustuse täitnud teenusepakkuja ja toetuse tingimustele vastava energiatõhususe tõendamise energiaarvutus; 11) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus; 12) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 13) tehnilise konsultandiga sõlmitud leping rekonstrueerimistööde juhtimiseks; 14) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri taotluse esitamise kuupäeva seisuga; 15) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega. (3) Toetuse abil finantseeritavad rekonstrueerimistööd peavad olema ehitusprojektis kirjeldatud ja kuuluma toetatavate rekonstrueerimistööde hulka. (4) Ehitusprojekti muudatus tuleb rakendusüksusega kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 23. Taotluse menetlemine (1) Rakendusüksus teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 11 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine; 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine; 5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta; 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine; 8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende vastuvõtmise järjekorras. (3) Rakendusüksus korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi koostamise alustamise 10 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest. (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (5) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust. (8) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahaline rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahaline rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis. (9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi teostamise ajaks. § 24. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine 12 (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab rakendusüksus taotluse kõrvaltingimusega. (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ka juhul, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamise kõikide järgmiste tingimuste saabumisel: 1) põhiprojekti ekspertiis kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust; 2) pärast punktis 1 nimetatud kinnitust teostatakse rekonstrueerimistöödele pakkumiste võtmine läbi riigihangete registri vastavalt §-le 27; 3) taotleja on saanud renoveerimislaenu väljastavast krediidi- või finantseerimisasutusest positiivse otsuse asjaomase laenulepingu sõlmimiseks summas, mida toetatavate tegevuste elluviimiseks antav toetus ei kata või tõendanud nimetatud summas omafinantseeringu olemasolu. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmise tõendamiseks kuni kaheteistkümne kuine tähtaeg. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamisel tekib toetuse saajal õigus toetuse maksele pärast kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus vastava kinnituse taotluse rahuldamise otsuse juurde. (6) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) toetuse osakaal ja summa; 2) kõrvaltingimus; 3) toetuse maksmise eeldatav ajakava; 4) § 13 lõikes 3 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast elluviimist vastavalt § 14 lõikele 1 ja §-le 15. (7) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. (8) Taotluse rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte 10 tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 25. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 13 (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 2. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 24 lõikes 8 sätestatud korras. § 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 12 kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni. (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja rakendusüksust kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe kuu jooksul. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt. § 27. Projekti hanked (1) Kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või enam, viib toetuse saaja hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris. Hanke läbiviimisel lähtutakse riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendmaterjalist. (2) Toetuse saaja ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike rekonstrueerimistööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi. (3) Rakendusüksus nõustab vajadusel toetuse saajat hanke läbiviimisel, kaasates vajadusel rakendusasutuse. 5. peatükk 14  Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 28. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §- dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2. (3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust. (4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit; 4) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 5) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve ja vajadusel selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule. (7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates maksetaotluse saamisest. (8) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. Teine maksetaotlus esitatakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist koos projekti lõpparuandega. Rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. 15 (9) Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab rakendusüksus toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10- tööpäevase tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib rakendusüksus kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult. § 29. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 30. (2) Rakendusüksus võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud. (3) Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. § 30. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitule rakendusüksuse kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast projekti tegevuste elluviimist. (2) Kinnitatud lõpparuande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri. (3) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta; 4) andmed toetuse maksete kohta; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. (4) Toetuse saaja on kohustatud esitama projekti lõppemisele ülejärgneva kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud elamu energiamärgise pärast projekti elluviimist rakendusüksuse poolt sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid § 31. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja õigused on: 16 1) saada rakendusüksuselt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) esitada oma seisukohad vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 23 sätestatule. (2) Toetuse saaja kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatule on: 1) viia läbi hange vastavalt käesoleva määruse §-le 27; 2) võimaldada rakendusüksuse volitatud isikul viia läbi rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teostamise kontrollimiseks paikvaatlust; 3) kasutada projekti elluviimise tulemusena rekonstrueeritud hoonet korterelamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu. (3) Juhul, kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele. § 32. Rakendusüksuse ülesanded Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele õigus: 1) teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2; 2) kooskõlastada rakendusasutusega ja kinnitada vastava aasta taotluste rahastamise eelarve. § 33. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2 ning ühendmääruse §-dele 21–23. (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 24 sätestatule. (3) Viivist kohaldatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49. 7. peatükk Rakendussätted § 34. Määruse rakendamine Enne 2017. aasta 23. septembrit esitatud taotlused menetletakse lõpuni ja rahuldatud taotluste alusel elluviidavad projektid lõpetatakse majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015. a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“ alusel. § 35. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015. a määrus nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“ tunnistatakse kehtetuks. 17 Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 18  19.02.2019 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Ühtlasi viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Energiatõhusus“ meetme „Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses“ tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärke. Neid eesmärke rahastatakse kokku 119,5 miljoni euro ulatuses. Määrus on koostatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamuvaldkond. Korterelamute rekonstrueerimise toetamist reguleerib majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015. a määrusega nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113042017004). Eelnõu koostamise vajadus on põhiosas tingitud muudatustest toetuse rahastamises ja SA KredEx kui rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi käigus tehtud olulistest tähelepanekutest. Auditi tulemusena tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kui rakendusasutusel täiendavate rahaliste vahendite saamisel viia sisse olulised muutused toetuse andmise tingimustesse minimeerimaks ühtlasi võimalikke finantskorrektsiooni otsuseid. Peamine muudatus puudutab ehitustööde hankimist – riigihangete seaduse § 3 põhimõtete arvestamist ning elektroonilise hankekeskkonna kasutamise kohustust. Asjakohased soovituslikud juhendmaterjalid, nt hanketingimused, valmistab ette rakendusüksus, samuti soodsaima pakkumuse hindamise kriteeriumid tagamaks, et kõik pakkujad teavad, kuidas toimub eduka pakkumuse valik. Muudatused puudutavad ka toetuse rahastamist – muutuvad toetuse osakaalud ning sisse viiakse taotluste rahastamise eelarve põhine toetuse taotlemine ja rahastamine. Arvestades ehitusturu ja selles osalejate võimekust on põhjendatud sellise mastaapsusega projektide lahustamine aastate lõikesse. Senisele praktikale tuginedes on võimalik väita, et ühtlasi paraneb projektide menetluse kiirus ja kvaliteet. Lisaks on tehtud normitehnilisi parandusi. Eelnõu ette valmistamisel on lähtutud kehtivast määrusest ning võimalusel säilitatud senine sõnastus. Samas, tulenevalt muudatuste olulisusest ja ulatusest, oleme pidanud otstarbekaks koostada eelnõu tervikteksti kujul. Määrust rakendatakse alates 2019. aastast esitatavatele taotlustele. Viidatud määrus nr 23 tunnistatakse kehtetuks, kuid seda kohaldatakse enne taotluste vastuvõtmise peatamist septembris 2017.a esitatud taotluste menetlemisele. 1 Korterelamute rekonstrueerimisel toetab riik rekonstrueerimisega seonduvaid kulusid 30%/40%/50%, 30%/40% ja 50% ulatuses. Toetuse eesmärgiks on rekonstrueerimiskulude osalise riikliku toetamise abil aidata korteriühistuid rekonstrueerida enne 1993. aastat kasutusse võetud elamuid, mille rekonstrueerimine on põhjendatud ja otstarbekas, tagades seeläbi olemasoleva elamufondi kestmise. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht Regina Michaelis (tel: 625 6483, e-post: [email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post: [email protected]), eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, eluaseme ja energiatõhususe divisjoni toetuste haldur Lauri Suu. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 7 peatükist ja 35 paragrahvist. Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Lõike 3 kohaselt on toetus suunatud enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) omandis. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. 2013. aasta lõpuks oli esimese korterelamute rekonstrueerimise meetme raames toetuse abiga rekonstrueeritud 477 korterelamut suletud netopinnaga üle 1,17 miljoni m². Kõigi nimetatud majade keskmine arvutuslik energiasääst on ligi 43%. Hinnanguliselt tähendab sellise hulga elamute ja säästu puhul see ligi 60 GWh aastas kokkuhoitud kütteks minevat energiat ehk ca 12 500 tCO2 jääb õhku paiskamata. Käimasoleva korterelamute rekonstrueerimise meetme raames peatati taotluste vastuvõtt septembris 2017. a kuna meetmeks ettenähtud 102 miljonit eurot sai taotlustega kaetud. Kokku esitati 461 taotlust, millest rahuldatakse ligikaudu 400. 2015. aastast, mil meede avanes, on väljamakseid tehtud ligi 63% meetmeks ettenähtud vahenditest kogusummas üle 64 miljoni euro. Rekonstrueerimise on 2018. aasta novembri seisuga lõpetanud 245 elamut. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja saavutatavad tulemused. Lõike 1 kohaselt soovitakse korteriomanikke suunata rekonstrueerima korterelamuid tänapäevastele energiatõhususe ja sisekliima nõuetele vastavaks ning seeläbi vähendada energiakulusid ja –sõltuvust. Riigi toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete kestlikkust ja kvaliteetse elukeskkonna väljaarendamist. Samuti toetatakse tegevusi, mis on suunatud taastuvenergia kasutuselevõtuks korterelamutes, kuna ka see vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 2 Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärki. Lõikes 2 on nimetatud väljundnäitajad, millesse määrus panustab. Väljundnäitajad on kooskõlas partnerlusleppega ning on valitud selliselt, et need väljendaksid kõige paremini soovitud suurenenud rekonstrueerimistegevuse aktiivsust ning kodumajapidamistes saavutatud tegelikku energiasäästu. Väljundnäitajate sihttasemete seadmisel on tuginetud toetusmeetmete kogemustele. Keskmiste rekonstrueerimisprojektide ühikumaksumuse põhjalt on meetme rahalisest mahust (koguinvesteeringu maht umbes 340 miljonit eurot) tulenevalt leitud võimalik uuendatava elamufondi maht – 1,2 miljonit m2. Võttes arvesse keskmist elamu suurust, on leitud eeldatav kodumajapidamiste (korterite) arv, mille energiakasutus läbi toetusmeetme paraneb (17 000). Kuigi maksimaalne toetuse määr ühe projekti kohta on suhteliselt kõrge – 600 000 eurot, siis on antud taseme puhul tegemist üksikute võimalike juhtudega, Eesti kontekstis väga suurte elamutega ning suuremahuliste töödega, mille rahaline maht võib ületada 2 miljonit eurot. Esimese toetusmeetme raames oli keskmine toetussumma ühe elamu kohta pisut üle 57 000 euro ning hetkel peatatud meetme raames 280 000 eurot. Keskmise toetussumma kasvu ette näha ei ole kuna tehniliste nõuete osas olulisi muudatusi käesoleva eelnõuga ei kehtestata. Paragrahviga 3 kehtestatakse rakendusüksus ja -asutus – vastavalt sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. KredExil on taotluste menetlemise, väljamaksete ja järelevalve teostamise elluviimise kogemus ja kompetentsus. Paragrahvis 4 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud „projekti“ mõiste, mille all peetakse silmas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 2 punktis 4 sätestatud projekti, mis peab taotluses sisalduma ja mis hõlmab määruse alusel toetatavaid tegevusi. Paragrahviga 5 kehtestatakse vaiete menetlemise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt STS2014_2020 §-le 51 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Paragrahviga 6 kehtestatakse puhastulu arvestamise kord. Paragrahviga 7 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega ja võimaliku abi saamine moonutab konkurentsi. Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011.a otsuse alusel, st üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15 miljonit eurot aastas. Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär (vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu 3 ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi summast ja abi liigist. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi. Toetuse andmisega kaasneb parem võimekus tagada hoonefondi jätkusuutlikkust, energiatõhususe näitajate parandamist ning ülalpidamiskulude vähendamist. Samuti paraneb avaliku ruumi ja elukeskkonna kvaliteet. Lõike 2 kohaselt tuleb projekti toetatavad tegevused teha projekti abikõlblikkuse perioodil vastavalt eelnõu §-le 12. Lõike 3 kohaselt ei anta toetust korterelamule, mille on juba eraldatud sihtasutuse KredEx väljastatavat korterelamute terviklikule rekonstrueerimisele suunatud toetust. Paragrahviga 9 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõtte. Lõikes 2 on nimetatud toetatavate tegevustega seotud abikõlblikena käsitletavad kulud. Eeldatakse, et rahastatakse neid kulusid, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on abikõlblik tööde teostamisega seonduvate vajalike tegevuste kulu nagu ehitusprojekti koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teostamise kulu. Abikõlblikud on ka kulud, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas ehitusseadustikuga ja mis oluliselt panustavad elamu ligipääsetavuse parandamisesse või energiakulude kokkuhoidmisesse. Lõikes 3 kehtestatakse, et kulud on abikõlblikud, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul. Lõikes 4 kehtestatakse ehitusseadustiku kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. Lõike 5 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab eelnõu §-s 10 kehtestatud tingimustele. Lõike 6 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. 4 Paragrahviga 10 reguleeritakse tehnilise konsultandiga seonduvat. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemisel kaasama rekonstrueerimise läbiviimise juurde tehnilise konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Lepingu kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole, samas on otstarbekas, tulenevalt projekti läbiviimise spetsiifilisusest mastaapsusest ja olulisusest, et leping kehtiks vähemalt rahastamisotsuse saamiseni. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. Lõikes 4 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal rakendusüksus. Lõike 5 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi rakendusüksuse kodulehel avaldatud määruse nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast. Lõike 6 kohaselt on rakendusüksusel õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne. Kui konsultant eemaldatakse rakendusüksuse nimekirjast ajal, mil tal on taotlejaga kehtiv leping, siis tegutseb ta selle lepingu lõppemise või lõpetamiseni ja nimetatud kulu on abikõlblik. Paragrahviga 11 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud. Lisaks ühendmääruses kehtestatud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik ka põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis, tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Paragrahviga 12 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud periood, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. augustini 2023. a. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja maksimaalselt 18 kuu võrra. Erandina on alates 1. jaanuarist 2014. a abikõlblik tehnilise konsultandiga rekonstrueerimistööde läbiviimiseks sõlmitud lepingust tulenev kulu ja rekonstrueerimistööde ehitusprojekti, nii eel-, põhi- kui tööprojekt, koostamise kulu. Juhul, kui taotlust ei rahuldata, kohustub taotleja nimetatud kulud ise kandma. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui 5 lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Paragrahviga 13 kehtestatakse toetuse osakaal. Lõike 1 kohaselt on korterelamu (suuremahulise terviklahendusena) rekonstrueerimise teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui maakonnakeskustes. Sellega antakse meetmele ka selgem regionaalne mõju, milline ootus on nii korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul on vastav osakaal 30%. Juhul, kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud piirangud, näiteks muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise maksumust, on toetuse osakaal samuti 50%. Lõike 2 kohaselt on korterelamu (väiksemamahulise) rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30%/40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla võimalik teostada rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte ja elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik 50% osakaaluga toetuse saamiseks. Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne (10%), et mitte julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2018. aasta andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2018. aastal 55,1% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12,1%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini meetme eesmärke. Sisendi kujundamisel tuvastas KredEx tõmbekeskused ning vaatles vastavalt kinnisvara turuväärtust. Tõmbekeskuste määramisel kasutati alusena Siseministeeriumi ja Statistikaameti ning haldusreformi käigus maakondade endi poolt pakutud tõmbekeskuste nimekirju nii tööhõive, pendelrände kui sissetulekute osas. Turuväärtused on võetud 2018.a seisuga ning põhinevad Maa-ameti ametlikul statistikal. Üldjoontes saab asulad kinnisvara väärtuse alusel 6 jagada 5 tsooni, kus laenuvõimekusega võib olla probleeme regioonides, mille kinnisvara väärtus jääb alla 500 €/m2, s.t perifeeria, lähiperifeeria ja kaugemad pendelrände piirkonnad. Võttes muuhulgas arvesse, et pangad on ettevaatlikud ka pendelrände kaugemates piirkondades, oleks turuolukorrale kõige lähedasem loogika, kus 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Harjumaal võiks olla madalam toetuse osakaal Tallinnaga külgnevates valdades ja nimetatud piirkondadest välja jäävates linnades, kus kinnisvara turuväärtus on üle 500 €/m2 kohta. Ka Tartumaal võiks olla madalam toetuse osakaal külgnevates valdades, sest Tartu lähedus mõjutab oluliselt asulate laenuvõimekust. Kuigi see võib tähendada ka mõne sellise korterelamu väiksemat osakaalu, mille väärtus oleks oluliselt väiksem kui 500 €/m2, on see õiglasem lahendus kui anda Tartumaale, kus valdav enamus asulaid ületavad 500 euro piiri, tervikuna 50%. Suurematest tõmbekeskustest jääksid 40% osakaaluga toetuse saajate nimekirjast välja Kagu- Eesti (nt Põlva, Võru, Valga), Ida-Virumaa (Narva, Sillamäe, Jõhvi) ja Järvamaa (Paide, Türi) linnad. Selline eristus sarnaneb ka riigi üldiste regionaalsete suundadega, kus arenguks soodustavaid meetmeid suunatakse enam just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ning ka käesoleva meetme puhul oleks sealsetes tõmbekeskustes 50% toetuse osakaal. Oluline on märkida, et peale Tallinna ja Tartu ei hakka keegi saama senisest vähem toetust, vaid ka kõrgema kinnisvaraväärtusega tõmbekeskustes ning Tallinna ja Tartu mõjualadel säilib seni kehtinud ja hästi töötanud 40% toetuse osakaal. Lõike 3 kohaselt kehtestatakse 50% osas toetatavad tegevused. Nendeks on rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. 50% osakaaluga toetust antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada meetme eesmärkide saavutamist. Paragrahvidega 14 ja 15 kehtestatakse toetusega saavutatav tulemus. Paragrahvi 14 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 15 kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste saamiseks. 30%/40% osakaaluga toetuse eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute rekonstrueerimise kulutõhususe arvutused1 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%. 1 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 9.1.2019: http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026 7 30%/40%/50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused2 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused1 näitasid, et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%. Toetusmäärade 30%/40% ja 30%/40%/50% juures on sätestatud teatud välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Kuna esimese korterelamute rekonstrueerimise meetme praktika on näidanud tõsiseid puudujääke korterite ventilatsioonis, on sätestatud ventilatsiooni miinimumnõuded läbivalt kõikidele toetuste tasemetele. Ventilatsiooninõuete sätestamisel on lähtutud korterelamute rekonstrueerimisjärgses uuringus3 välja toodud probleemidest. See uuring näitas, et tihti ei ole ventilatsioonisüsteemi rekonstrueeritud või välja ehitatud terviklahendusena ja uuritud 20 majast ainult mõni üksik vastas nõuetele. Selle tõttu on tingimustes rõhutatud, et korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. See on oluline, kuna tollases rekonstrueerimispraktikas on jäänud väljatõmbed paljudel juhtudel adekvaatselt lahendamata. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Võrreldes peatatud meetme määrusega on köögi üldväljatõmmet vähendatud, kuna üldiselt on köökidesse valdavalt paigaldatud köögikubud. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. Varasemates korterelamu rekonstrueerimise toetusmeetmetes on õhuvooluhulkasid määratletud ka põrandapinna alusel. Praktiliselt see ei toiminud ja järelkontroll näitas, et ettenähtud tulemusi ei saavutatud. Peatatud meetme määruses on esitatud ruumide kaupa konkreetsed väärtused. Järelkontroll on näidanud, et eluruumi sisekliima tulemused on 2 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal i_uuring.pdf 3 Teet-Andrus Kõiv, Anti Hamburg, Alo Mikola, Martin Kiil, Andres Tukia, Tõnis Rohula, Gert Silm, Ülar Palmiste. Rekonstrueeritud korterelamute sisekliima ja energiatarbe seire ja analüüs ning nende vastavus standarditele ja energiaaudititele. Lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool 2014. Kättesaadav seisuga 9.1.2019: http://www.kredex.ee/energiatohususest/energiatohusus/uuringud/ 8 võrreldes põrandapinna järgi esitatud väärtustega oluliselt paremad. Ka turuosaliste tagasiside alusel on konkreetsed ruumide kaupa numbrid järgimiseks oluliselt selgemad. Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui näiteks köögist ei ole võimalik tagada väljatõmbe õhuvooluhulka 8 l/s, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri. Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga, ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis. Kuna 30%/40% toetusmäär ei ole alati piisav soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseks, on pööratud tähelepanu sissevõetava õhu eelsoojenemisele väljatõmbeventilatsiooni puhul. Kui sissevõetav värske õhk ei ole enne ruumi sisenemist soojenenud, siis on oht, et elanikud sulgevad värske õhu klapid tekkiva tõmbuse vältimiseks. Selle tõttu on 30%/40% toetusmäära puhul soovitatud kasutada värske õhu radiaatoreid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori, mis on tavapärane lahendus väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemi puhul. Kui kasutatakse muid lahendusi, siis eeldatakse, et värske õhu klapid või seadmed valitakse ja paigaldatakse nii, et õhk eelsoojeneks piisavalt. Eelsoojenemine on võimalik näiteks tagada sobivate radiaatorite kohale paigaldatavate värske õhu klappidega. 30%/40%/50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „Teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe 9 kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõue, et kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Selle nõude eesmärk on kvaliteetsete ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Nõue on sätestatud, et tagada ventilatsiooniseadmete energiatõhusus. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse, sest sisuliselt soojendatakse välisõhku elektriga teatud välistemperatuurist madalama temperatuuri puhul. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. 30%/40%/50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. 20% erisuse piir tuleneb meetme kogemusest, kus määruses antud õhuvooluhulkasid täita ei üritatudki vaid kohaldatigi erisust. Nõude täitmist kontrollitakse peale rekonstrueerimistööde lõppu õhuvooluhulkade mõõdistusprotokolli alusel. Paragrahvis 16 kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel. Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse piirsuma. Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 600 000 eurot projekti kohta. See sisaldab nii rekonstrueerimistööde kui ka 50% määraga toetatavate tegevuste (§ 13 lõikes 3 kehtestatud tegevused) summat. Toetuse alammäära ei kehtestata. Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi. Lõike 3 kohaselt on korterelamute, mis asuvad Tallinnas või Tartu linnas, rekonstrueerimise toetamine võimalik mahus, mis ei ületa 30 % toetuse eelarvest. Samas ei tähenda see, et nimetatud osakaal broneeritakse nimetatud KOV-ide projektidele – taotlusi vaadatakse läbi nende vastuvõtmise järjekorras ning lõplik projektide toetussumma võib jääda ka madalamaks juhul, kui teistest piirkondadest taotlejaid on rohkem ning nende projektide abikõlblikud kulud on suuremad kui 2/3 toetuse eelarvest. Paragrahviga 18 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad rekonstrueerimise erisused. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib KOV-i poolt seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava 10 energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui näiteks suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise uuringus4 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra energiatõhususe nõuete täitmine märgatavat energiasäästu. Lõike 3 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D primaarenergia nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, millel puudub kaugküte ja soov kaugküttega liituda. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt tagatud. Sellisel juhul on mõistlike investeeringutega võimalik täita energiamärgise klassi C ja D primaarenergia nõudeid. Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni. Lõigete 2 ja 3 kohaselt on rakendusüksusel kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Lõike 4 kohaselt kooskõlastatakse vastava aasta toetuse eelarve enne taotluste vastuvõtmisega alustamist lähtudes STS2014_2020 § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas kajastuvast toetuse kogueelarvest. Eelarve vastavaks aastaks kinnitab KredExi juht. Lõige 5 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu esimees. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud viisil. Toetuse andmisega seotud dokumentide edastamine võib toimuda kas e- kirja teel või läbi struktuuritoetuse registri. Paragrahviga 20 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu või KOV, kui elamu on tervikuna valla või linna omandis. 4 Endrik Arumägi, Targo Kalamees. Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. Kättesaadav seisuga 9.1.2019: http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041 11 Lõike 2–4 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla või linna omandis. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik eluruumid olema KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Lõike 6 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt KOV-i, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani. Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud. Paragrahviga 21 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, kas piisav omafinantseering või positiivne otsus krediidi- või finantseerimisasutusest, kes väljastab tööde teostamise omafinantseeringu katmiseks laenu. Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus. Lõike 2 punkti 3 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning rakendusüksusel on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Lõike 2 punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama kõrvaltingimuse tähtaegse saabumise või täitmise. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata. Paragrahviga 22 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Kui taotlejaks on KOV tuleb taotlusele lisada ka akt, millest tuleneb KOV-i ülesanne sotsiaal- või 12 munitsipaaleluruumide teenuse pakkumiseks. Vastav nõue tuleneb Euroopa Komisjoni 20.12.2011. a otsusest. Lõike 2 punktide 11 ja 12 kohaselt tuleb korteriühistust taotleja puhul esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. KOV-ist taotleja korral tuleb esitada rekonstrueerimistööde läbiviimise otsuse ja vajadusel laenu maksimaalse summa kohta vastav haldusakt. Lõike 3 kohaselt toetatakse töid, mis on ehitusprojektis kirjeldatud. Lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse võrreldes esmase ekspertiisi läbinud põhiprojektiga olulisi muudatusi, kooskõlastada vastavad muudatused KredExiga enne tööde teostamist. Paragrahviga 23 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 24–26 ja 28) kehtestatav menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Paragrahvidega 24 ja 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Paragrahviga 26 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Paragrahviga 27 kehtestatav projekti hangete regulatsioon on kooskõlas STS2014_2020 ja riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetega. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas. Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda ühes või kahes osas. Osalist väljamakset võib taotleda, kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei tohi teise väljamakse osakaal jääda väiksem kui 15% tööde kogumahust. Osaline väljamakse tehakse vastavalt tehtud tööde vastuvõtmisaktidele ja arvetele ning teine väljamakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja vastuvõtmist. 30%/40% ja 30%/40%/50% osakaaluga toetuse puhul on tegemist väga suurte väljaminekutega, mille kogu ulatuses maksmine omavahenditest võib olla korteriühistust taotlejale üle jõu käiv. Osalise makse võimalus tagab ühtlasi tööde tegijatele kiirema tasusaamise võimaluse ning rekonstrueerimisturu sujuvama toimimise. Lõike 4 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. 13 Paragrahviga 29 kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Paragrahviga 30 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord. Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja kahe kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima teise kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Kui ehitustööd lõpetatakse näiteks 2019. aasta novembris, siis tuleb energiamärgis koostada 2021. aasta baasil ja esitada KredExile hiljemalt jaanuari lõpuks 2022. aastal. Paragrahviga 31 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega kinnitatud nõuetest. Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on tõendatav raamatupidamise programmi väljavõttega. St raamatupidamise programmis eristatakse toetus muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või tähis. Maksetaotlus esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa jagunemine. Paragrahviga 32 kehtestatakse rakendusüksuse kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve tegija ülesanded. Paragrahviga 33 reguleeritakse finantskorrektsioonide tegemist kooskõlas STS2014_2020 sätestatuga. Paragrahvi 34 järgi kohaldatakse enne 2017. aasta 23. septembrit esitatud taotlustele majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015.a määrust nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“. Nimetatud kuupäeval lõpetati taotluste vastuvõtt toetuse eelarve ammendumise tõttu. Paragrahviga 35 tunnistatakse eelnimetatud määrus kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on STS2014_2020 ning eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469); komisjoni 20. detsembri 2011. a otsusega „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ ((ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) ja komisjoni määrusega nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8) ning komisjoni määrusega (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8—13). 14 4. Määruse mõjud Enne 1993. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes, mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Samas on aga mõju regionaalarengule siiski kaudne ning seda ei võeta projektide hindamisel eraldi arvesse – ei eelistata ühe või teise piirkonna korterelamute rekonstrueerimise projekti teisele. Korterelamute rekonstrueerimise meetmel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Meetme määruse väljatöötamisel on kaasatud huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele uuringutele. 15 Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele ja ka vanuritele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Meetme eelarve sõltub riigieelarvest selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. Aastast 2015 on korterelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud 102 miljonit eurot, millest on välja makstud ligi 63%. 2019. aastal tehakse toetuse väljamakseid eeldatavalt ligikaudu 30 miljoni euro ulatuses. Riigi eelarvestrateegia kohaselt kavandatakse perioodil 2019–2022 riigieelarvest toetust rahastada kogumahus 119,5 miljonit eurot, sellest 17,5 miljonit eurot 2019. aastal. Viimati nimetatud summast saab toetada ligikaudu 50 elamu rekonstrueerimist. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt samaaegselt maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse EIS-i vahendusel Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ja Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, 16 Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Arhitektide Liidule, OÜ-le Auricu, OÜ-le Balti Vara Fassaadid, OÜ-le Anmeri, OÜ-le Eesti Soojustusprojekt, OÜ-le K&M Projektbüroo, FIE Alari Sarv, OÜ-le Anvar Kima, Mati Tekkelile, Aivar Kaljulale, Mihhail Baiburinile, Erki Maasingule, Rivo Soole ja Janek Bahovskile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks. 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0178 - Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.03.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2a657ed-8933-441a-a3cb-e8ab3200238c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2a657ed-8933-441a-a3cb-e8ab3200238c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main