Kiri

Kooskõlastamiseks 19.02.2019 nr 8-1/19/816 Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutsestandard“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa 2. pdf 3. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: SA Innove SA Archimedes SA Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Hilje Arukuusk 735 0142 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 13.02.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2019 nr……. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013 a. määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Õpingute lõpetamiseks sooritatava erialase lõpueksami eesmärk on tagada, et kutseõppe lõpetanu on saavutanud kõik õppekavas seatud õpiväljundid. (7) Erialase lõpueksami tingimused ja kord kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.“; 3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kool koostab õppekava kindlale kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi kvalifikatsioonitase). Sama kvalifikatsioonitaseme kutse- ja erialadele võib kool koostada õppekava, mis võimaldab spetsialiseerumist erinevatele kutsetele või erialadele.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse lauseosa „vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks“ lauseosaga „vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.“; 5) paragrahvi 8 lõige 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „osakutsega“ sõnadega „või toetavad võtmepädevuste omandamist.“; 6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sihtgrupile“ sõnadega „ja õppevormile.“; 7) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute sisu, nende valikut ja osakaalu õppekavas ning vajadusel suurendada praktika osakaalu tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.“; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Kutsevaliku õpe on kutseõppeks ettevalmistav tasemeõpe, millega omandatakse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid ning valmisolek õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks. (6) Kutsevaliku õpe toimub üksnes statsionaarses õppevormis. (7) Kutsevaliku õppe läbiviimiseks koostab kool kutsevaliku õppekava.“; 9) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 30 kuni 120 arvestuspunkti ja kutsevaliku õppes 30 arvestuspunkti. Erandjuhul võib valdkonna eest vastutav minister anda nõusoleku kutsevaliku õppekava avamiseks mahuga 60 arvestuspunkti.“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kutsevaliku õppekavas moodustavad valikõpingud kuni 70 protsenti õppekava mahust ning põhiõpingud vähemalt 30 protsenti õppekava mahust.“; 11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist, mida hinnatakse mitteeristavalt.“; 12) paragrahvi 12 lõige 2, § 16 lõige 2, § 20 lõige 2 ja § 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Samuti juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.“; 13) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Teise taseme kutsevaliku õppekava lõpetanu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 nimetatud õpiväljundid. (11) Kutsevaliku õppekava põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundeid võib kohandada õpilase individuaalses õppekavas, arvestades õpilase võimeid ja vajadusi.“; 14) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 30 kuni 120 arvestuspunkti.“; 15) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.“; 16) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15“ tekstiosaga „30“; 17) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti.“; 18) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad õppemahuga 15–29 EKAPit kehtivad kuni määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 2020. aasta 31. augustini ning õpilased viiakse üle käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. (3) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.“; 19) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe ISCED-F 2013 õppe- valdkonna Õppevaldkond Õppesuund Õppekavarühm kood 00 Üldõppekavad Isikuareng Isikuareng Tasemeõpe puudub 01 Haridus Haridus Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Kunstid Käsitöö 02 Humanitaaria ja kunstid Muusika ja esituskunstid Humanitaaria Tasemeõpe puudub Keel Tasemeõpe puudub Sotsiaal- ja Tasemeõpe puudub Sotsiaalteadused, käitumisteadused 03 ajakirjandus ja teave Ajakirjandus ja teave Majandusarvestus ja maksundus Rahandus, pangandus ja kindlustus Juhtimine ja haldus Ärindus ja haldus 04 Ärindus, haldus ja õigus Turundus ja reklaam Sekretäri- ja kontoritöö Hulgi- ja jaekaubandus Tööoskused Õigus Tasemeõpe puudub 1  Bioloogia ja sellega Tasemeõpe puudub seotud teadused Looduskeskkond ja Keskkond Loodusteadused, elusloodus 05 matemaatika ja statistika Füüsikalised Tasemeõpe puudub loodusteadused Matemaatika ja Tasemeõpe puudub statistika Arvutikasutus Informatsiooni- ja Informatsiooni- ja Andmebaaside ja võrgu 06 kommunikatsiooni- kommunikatsiooni- disain ning haldus tehnoloogiad tehnoloogiad Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Keemiatehnoloogia ja - protsessid Elektrienergia ja energeetika Tehnikaalad Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika Toiduainete töötlemine Tehnika, tootmine ja 07 Materjalide töötlemine ehitus (klaas, paber, plast, puit) Tootmine ja Tekstiili, rõivaste, jalatsite töötlemine valmistamine ning naha töötlemine Kaevandamine ja rikastamine Arhitektuur ja Arhitektuur ja ehitus linnaplaneerimine Ehitus ja tsiviilrajatised Põllumajandus Põllundus ja loomakasvatus Aiandus Põllumajandus, 08 metsandus, kalandus ja Metsandus Metsandus veterinaaria Kalandus Kalandus Veterinaaria Veterinaaria 09 Tervis ja heaolu Tervis Hambaravi 2  Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia Teraapia ja taastusravi Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine Heaolu Lastehoid ja teenused noortele Sotsiaaltöö ja nõustamine Koduteenindus Juuksuritöö ja iluteenindus Isikuteenindus Majutamine ja toitlustamine Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 10 Teenindus Hügieen ja Tasemeõpe puudub töötervishoid Sõjandus ja riigikaitse Turvateenused Vara- ja isikukaitse Transporditeenused Transporditeenused 3  Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013 a. määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Eelnõuga muudetakse ligipääs kutseõppele paindlikumaks. Sätestatakse kutsevaliku õpe isikuarengu õppekavarühmas. Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED-F 2013) järgi kuulub isikuarengu õppekavarühm üldõppekavade õppevaldkonda. Nimetatud õpe keskendub erialavalikuga seotud võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste arendamisele. Kutsevaliku õppekava avamine tasemeõppena eeldab tasemeõppe tähenduse avardamist. Muudatuse kohaselt ei pea tasemeõppe aluseks olema ainult kutsestandardiga seotud õppekavad ning lõpetamise tingimuseks üksnes erialane kvalifikatsioon, vaid ka võtmepädevuste arendamisele keskenduvad õppekavad. Õppe mahu optimaalsuse eesmärgil, tasemeõppele iseloomulikult terviklike oskuste pakkumiseks ning tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks korrigeeritakse õppe mahu minimaalset määra 2.–5. taseme esmaõppes. Õppemaht 2.–4. taseme kutseõppe esmaõppe õppekavadel (v.a kutsekeskhariduses) algab 30-st Eesti kutsehariduse arvestuspunktist (edaspidi EKAP) varasema 15 EKAPi asemel ning 5. taseme esmaõppe õppekavu võib koostada mahuga alates 60-st EKAPist varasema 120 EKAPi asemel. Eelnõuga muudetakse ka kutseõppe lõpetamise tingimusi. Muudatuse kohaselt on õpilastel, kõigi õppeliikide õppekavadel, õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane kooli lõpueksam juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli see võimalus vaid kutsekeskhariduse lõpetajatel ja erivajadusega õpilastel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Rita Siilivask (tel 735 0226, [email protected]), peaekspert Mari Tikerpuu (735 0126, [email protected]), kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko (735 0273, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Hilje Arukuusk ([email protected], tel 735 0142). Eelnõu koostamisse panustasid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla, kutsehariduse osakonna peaeksperdid Ülle Laas, Meeli Murasov ja Karin Ruul ning analüüsiosakonna analüütik Triin Savisto. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kavandatud muudatused tehakse asjakohase õppesisu ja paindlikuma õppekorralduse pakkumiseks kutseõppes ning individuaalsema lähenemise võimaldamiseks õpilastele. Kutsevaliku õppekavadega luuakse valikud neile õpilastele, kelle võtmepädevusi on vaja arendada ning kes pole erialavalikuks valmis. 2013. a vastu võetud kutseõppeasutuse seadusega kehtestatud uute õppeliikide rakendamisest saadud sisendi ja 2018. a kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning samuti nimetatud seaduse rakendusaktide muutmise eelnõu koostamise komisjoni arutelude tulemusel muudetakse õppe mahu minimaalset määra 2.–5. taseme esmaõppes. Muudatus on suunatud tasemeõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks, et õppekavad pakuks vajalikke tervikoskusi ning tasemeõpe ja täienduskoolitus nii mahult kui sisuliselt ei kattuks. Tasemeõpe ja täienduskoolitus on suunatud erinevate eesmärkide saavutamiseks ning mõeldud erinevatele sihtrühmadele, tasemeõpe peab suuremal määral keskenduma ka õpilaste võtmepädevuste arendamisele. Kutseõppe lõpetamise võimaldamine erialase lõpueksamiga, juhul kui kutseeksam ebaõnnestub, loob paindlikkust, mis on õpilastele vajalik nii tööle asumisel kui ka õpingute jätkamisel. Muudatuste tulemuslikkust on võimalik seirata ja mõõta Eesti elukestva õppe strateegias 20201 ja selle rakendamiseks loodud kutseharidusprogrammi 2018–20212 eesmärkide saavutamisega. Muudatused aitavad otseselt või kaudselt kaasa järgmiste indikaatorite täitmisele (mõõdetakse 2021): 1. madala haridustasemega mitteõppivate 18−24 aastaste inimeste osakaal on alla 9%; 2. õppetöö katkestajate määr kutseõppeasutustes (kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) on alla 20%; 3. eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25−64) osakaal on mitte rohkem kui 25%; 4. täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on 20%; 5. keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist on 82%; 6. 1−3 aastat tagasi kutsehariduses õpingud lõpetanud 20−34 aastaste inimeste tööhõive määr on vähemalt 82%; 7. kutseharidussüsteemi erinevate osapoolte (õpetajad, õpilased, tööandjad) rahulolu kutseõppega on kasvanud. Eelnõu § 1 punkt 1 – määruse § 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest praktika mahu mittestatsionaarses õppes suuresti vabaks jättev regulatsioon ei vasta enam õpilaste ja tööandjate vajadustele. Praktika on õppekava oluline osa, mille käigus õpilased omandavad ja täiendavad erialateadmisi ja oskusi ning omandavad praktilise kogemusega vilumust töökeskkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) analüüsi põhjal võib öelda, et praktika osakaal mittestatsionaarses õppes varieerub ning on sageli väiksem kui sama taseme statsionaarses õppes. Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel on mittestatsionaarses õppes kutseeksamite sooritajate osakaal viimasel kolmel õppeaastal olnud reeglina madalam kui statsionaarses õppes. Näiteks 2014/2015. õppeaastal sooritas statsionaarses õppes kutseeksami 44% õpilastest ja mittestatsionaaris kõigest 31%, 2016/2017. õppeaastal vastavalt 51% ja 48%. Tööandjate rahulolu uuringus kutsehariduse praktikakorraldusega3 hindavad tööandjad, et praktikat pakkuvate organisatsioonide võimalus kaasa rääkida praktika mahu, sisu ja üldise korralduse osas on piiratud. Käesoleva sätte kehtetuks tunnistamisega tuleb ka mittestatsionaarses õppes praktika mahu sätestamisel lähtuda asjaomase taseme õppe praktika mahu regulatsioonist kutseharidusstandardis. Eelnõu § 1 punkt 2 – määruse §-i 3 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, millega kirjeldatakse erialase lõpueksami eesmärk ning kooli kohustus sätestada erialase lõpueksami tingimused ja kord kooli õppekorralduseeskirjas. Seni ei ole kutseõppes erialase lõpueksamiga seonduvat õigusaktidega reguleeritud. Seoses muudatusega, mille kohaselt tekib õpilasel pärast kutseeksami ebaõnnestumist õigus erialase lõpueksami sooritamiseks, on vajalik ka erialase eksami üldise korra sätestamine koolis. Eksami tingimused ja kord peavad hõlmama nii lõpueksami eesmärki, 1 Eesti elukestva õppe strateegia 2020, kättesaadav https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 2 Kutseharidusprogramm 2018–2021, kättesaadav https://www.hm.ee/sites/default/files/7_kutseharidusprogramm_2018-2021.pdf 3 . Organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu kutsehariduse praktikakorraldusega. Uuringu raport. Centar 2018 https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/11/Organisatsioonipoolsete-juhendajate-rahulolu- kutsehariduse-praktikakorraldusega_lõppraport..pdf 2 läbiviimist koolis või ettevõtetes, hindamismeetodeid, eksamikomisjoni(de) moodustamise põhimõtteid, sh partnerite kaasamist (tööandjad, praktikapartnerid, kooli nõunike kogu liikmed vms). Erialase lõpueksami ülesanne on sama, mis kutseeksamilgi ehk siis hinnata õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust lävendi tasemel. Erialase lõpueksami kasuks võivad otsustada erivajaduse märkega õpilased. Samuti saavad erialase lõpueksami tegemise võimaluse need, kes kutseeksamit positiivsele tulemusele ei sooritanud, kuid läbisid õppekava täismahus. Kooli õppekava on üldjuhul laiapõhjalisem ning õpiväljundite omandatust hinnatakse läbivalt moodulite kokkuvõtva hindena. Seetõttu pole kutseeksamil põrumise korral põhjendatud eeldus, et kutseeksamit mittesooritanud õpilasel on antud kutseala kompetentsid jäänud omandamata. Koolis koostatava eksami korra peamine ülesanne on luua ühtsed alused ja läbipaistvus eksami tingimustes ja korralduses, seda nii koolisiseselt kui ka õppe kvaliteedi hindamiseks partneritele. Eelnõu § 1 punkt 3 – määruse § 7 lõike 2 sõnastust täpsustatakse ning sätestatakse selgemini võimalus koostada laiemaid õppekavu, mille raames saab spetsialiseeruda ja omandada konkreetse kutse. Muudeti varasemat sõnastust, mille kohaselt kool pidi koostama õppekava kindlale kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Uues sõnastuses on lisatud, et erinevate, kuid sama kvalifikatsioonitaseme kutse- ja erialade jaoks saab kool koostada ühe laiema õppekava, mis võimaldab erinevaid spetsialiseerumisi. Siinkohal on vajalik märkida, et riiklikult rahastatakse vaid ühel kutseeksamil osalemist. Samas ei piira see koolil vastava soovi korral tasustada õpilasele ka mitmel eksamil osalemist. Muudatus on vajalik õpilastele laiemate teadmiste ja oskuste andmiseks, mis võimaldaks paindlikkust tööturul ja lõpetajatele erinevaid rakendumisvõimalusi. Eelnõu § 1 punkt 4 – määruse § 8 lõiget 6 täiendatakse viisil, mis võimaldab õppekava põhiõpingute moodulites kirjeldada võtmepädevusi mahus ja ulatuses, mis on vajalikud mitte ainult kvalifikatsiooni omandamiseks, vaid ka õpingute jätkamiseks ning tööturule siirdumiseks. Sätte laiendamine loob võimaluse keskenduda nii kutsekeskhariduse kui ka teiste tasemete õppekavade sisu kirjeldamisel enam õpingute jätkamiseks vajalikele pädevustele, mis võivad olla laiemad kui konkreetne kvalifikatsioon eeldaks. Mida madalama taseme õppekavaga on tegemist (2. või 3. tase), seda vähem on õppekavades kirjeldatud elukestva õppe võtmepädevuste kujunemist. Samas õpivad madalama taseme õppekavadel ka põhikoolis madalamaid õpitulemusi saanud noored, kelle õppest olulise osa peaks moodustama võtmepädevustele keskenduv õpe, mis toetab õpiharjumuse kujunemist. Muudatusega saab kool paindlikumad võimalused täiendava üldharidusliku õpisisu määratlemisel (näiteks täiendava eesti keele, matemaatika või võõrkeele õpe) põhiõpingute moodulis. Muudatus on vajalik ka kutsevaliku õppekava rakendamiseks. See võimaldab õpet struktureerida viisil, kus võtmepädevuste õpe on nii põhiõpingute kui ka valikõpingute moodulis. Kõigile kutsevaliku õppekavale asunud õpilastele tagatakse põhiõpingutes kohustuslike võtmepädevuste omandamine ning tulenevalt õpilase huvist, võimest ja vajadusest kujundatakse individuaalne õpe valikõpingute moodulitega. Eelnõu § 1 punkt 5 – määruse § 8 lõikes 7 laiendtakse valikõpingute ülesannet õppekavas. Seni võisid valikõpingute moodulid olla seotud kutseoskuste ja täiendava kutse või osakutsega seonduvate oskuste õpetamisega. Muudatusega tekib koolil võimalus valikainete loendit laiendada võtmepädevusi toetava õppega. Valikõpingute sisu avardamise vajadus tuleneb näiteks kutseõppijate soovist sooritada kutsekeskharidusõppe õppekava läbinult ka gümnaasiumi riigieksameid (nt 2018. aastal oli eesti keele riigieksami sooritajate hulgas 306 3 kutseõppeasutuse õpilast, 2017. aastal 412 õpilast, inglise keele riigieksamit läks sooritama 2018. aastal 256 õpilast, kellest 12% vajalikku taset ei saavutanud). Seni pole kutseõppe riiklike õppekavade arendamisel riigieksamiteks valmistumist prioriteediks seatud, sest kutseõppe tasemeõppe esmane väljund on tööturg ning kompetentsust õpingute lõpus tõendab sooritatud kutseeksam. Samas on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üks sihte õppijate üleminekute toetamine nii ühelt haridustasemelt teisele kui ka erinevate koolitüüpide vahel liikumisel. Valikõpingud on kutseõppe õppekava moodulite hulgas asjakohased õpilase individuaalsete õpivalikute tegemise toetamiseks. Tööturg ootab järjest enam töötajaid, kelle võtmepädevused võimaldaksid kiirelt töökohal juurde õppida ning erinevates töökeskkondades ümber orienteeruda, tulenevalt nt uue tehnoloogia kasutuselevõtust või ülesannete komplekssemaks muutumisest. Antud lähenemisviisi toimivust Euroopa kutsehariduses rõhutab ka Euroopa Kutsehariduse Arendamise Keskuse (Cedefop) uuring, mille kohaselt tuleviku tööturu muutlikkusega ja oskuste muutumisega aitab toime tulla senisest ulatuslikum ülekantavate ja võtmeoskuste sissetoomine õppekavadesse.4 Eelnõu § 1 punkt 6 – määruse § 9 lõiget 1 muudetakse selliselt, et lisaks õppekava kohandamisele sihtgrupile võib kool teha õppekavas kohandusi ka õppevormist lähtuvalt. See on oluline, kuivõrd õpe mittestatsionaarses ja statsionaarses õppes, sh töökohapõhises õppes erineb suuresti ning õppe erisused peavad seda vajadusel kajastama ka õppekavas. Eelnõu § 1 punkt 7 – § 9 lõikes 2 muudetakse regulatsiooni selliselt, et praktika sisu ei või õppekava kohandamisel enam muuta ning praktika osakaalu võib vaid suurendada. Varasem regulatsioon võimaldas kohandusi teha ka praktika sisus ning oli lubatud praktika osakaalu õppekavas ka vähendada. Muudatus on vajalik, tagamaks kõigile õpilastele praktiliste oskuste omandamine töökeskkonnas, sõltumata valitud õppevormist. OECD 2018. aastal ilmunud ülevaade5 Eesti kutseharidusest toob ühe olulise aspektina praktiliste oskuste omandamisel välja selle mõju õpilaste teadlikele karjäärivalikutele. Eelnõu § 1 punkt 8 – määruse §-i 10 täiendatakse lõigetega 5–7, mis käsitlevad kutsevaliku õpet. Paragrahv tervikuna reguleerib teise taseme kutseõpet ning kutsevaliku õppekava paigutamine teisele tasemele tingib ka erisuste kirjeldamise vajaduse. Kutsevaliku õppe esmane eesmärk on ettevalmistus kutseõppe tasemeõppesse siirdumiseks. Peamise sihtrühma moodustavad põhikooli lõpetajaid, kes ei oska või ei taha erialavalikut teha, aga ka keskhariduse tasemel õpingute katkestajad, erivajadusega noored jt, kelle joaks ettevalmistav õpe on vajalik elukestvas õppes edasi liikumiseks. Lõikes 5 on avatud kutsevaliku õppe definitsioon, millel on kolm olulist komponenti. Esmalt on tegemist kutseõppeks ettevalmistava õppega, samuti saavutatakse teise taseme õpiväljundid ning eesmärgiks on õpingute jätkamine või siirdumine tööturule. Tulenevalt eesmärgist peab kutsevaliku õppekava olema piisavalt paindlik nii sisult kui korralduselt ning lähtuma kutseharidusstandardis kirjeldatud väljunditest. Õppe fookuses on sobiva kutse- või eriala leidmine õppes või tööturul. Lõikes 6 seatakse kutsevaliku õppe puhul piirang õppevormile, milleks on üksnes statsionaarne õppevorm. 2016–2018 Tartu Kutsehariduskeskuse, Räpina Aianduskooli ja Tallinna Teeninduskooli pilootprojektide kokkuvõtete põhjal võib öelda, et kutsevaliku õppekava The changing nature and role of vocational education and training in Europe, Volume 3, The responsiveness of European VET systems to external change, lk 118 (1995-2015) Luxembourg 4 5 OECD Review of Vocational Education and Training (VET) in Estonia, 2018. 4 rakendamine on tulemuslik vaid juhul, kui see toimub statsionaarse õppena. Sihtrühm, kes pilootprojektides osales, olid ühel või teisel moel haridussüsteemist juba eemale jäänud (nt katkestajad) ning ajutine või ajalise viivisega sekkumine ei osutunud põhjendatuks ning viis pigem õppe katkestamiseni. Noored, kes regulaarselt projektis osalesid, sisenesid suurema tõenäosusega edasi tasemeõppesse. Lõikes 7 on selguse huvides esile toodud, et kutsevaliku õppe läbiviimise aluseks on kooli koostatud kutsevaliku õppekava, millele seatud tingimused erinevad teise taseme õppekavadest, mille aluseks on kutsestandard ning lõpetamise tingimuseks kutseeksam. Kutsevaliku õppekaval õppe läbiviimiseks koolis, tuleb vähemalt kolm kuud enne õpingute algust saata vastav taotlus ning õppekava valdkonna eest vastutavale ministrile, kes hindab õppekava vastavust kutseharidusstandardis seatud nõuetele ning otsustab õppe avamise või mitteavamise vajalikkuse üle koolis. Eelnõu § 1 punkt 9 – määruse § 11 sätestab teise taseme õppe- ja praktikamahu. Lõikes 1 muudetakse minimaalse õppe mahu määra ja kirjeldatakse erisus kutsevaliku õppekava puhul. Muudatuse tingib minimaalse õppe mahu korrigeerimise vajadus esmaõppes. Alates 2013. a kutseõppeasutuse seaduse muutmisest on rakendatud 2., 3. ja 4. taseme esmaõppes minimaalset õppemahtu 15 EKAPit. See on toonud kaasa väga kitsaste oskuste õppe tasemeõppes ning muutnud väga ebamääraseks taseme- ja täienduskoolituse eesmärgid, väljundid ja piirid. Senise regulatsiooni rakendamise tagasiside alusel ning 2018. a kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse ning antud muudatustega seotud rakendusaktide muutmise jaoks moodustatud komisjoni arutelude tulemusel ja SA Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri koolide õppekavanõustamise praktikast lähtuvalt sätestatakse õppemahuks 30 EKAPit ning erandjuhul 60 EKAPit. Erandjuhuks võib olla keerulisema haridusliku erivajadusega sihtrühm, kellele kutsevaliku õppekava avatakse. 2016 – 2018 aastal läbi viidud valikuaasta pilootprojektide tulemustest selgus, et 30 EKAPit (üldjuhul kuus kuud) on enamasti piisav aeg nii õppija võtmepädevuste kujunemise kui ka erialavaliku tegemise toetamiseks. Räpina Aianduskoolis piloteeritud psüühilise erivajadusega õpilaste sihtrühmale oli vajalik aga ühe õppeaasta pikkune ettevalmistus. Ka Soomes on analoogselt kujundatud kaks paralleelselt ning erineva kestvusega programmi. VALMA (Ammatilliseen peruskoulutukseen valmentava koulutus - kutsealaseks õppeks ettevalmistav koolitus) on universaalsem ettevalmistusprogramm neile, kelle siht on erialaõpe ning TELMA (Työhön ja itsenäiseen elämään valmentava koulutus- tööks ja iseseisvaks eluks ettevalmistav koolitus) on programm keerulisema psüühilise erivajadusega sihtrühmale, kes on suutelised läbima kas madalama taseme kutseõppe õppekava või siirduvad peale TELMA programmi läbimist otse tööturule. Õppekava nõuetele vastavuse, sh optimaalse õppe pikkuse kohta annab tagasisidet Haridus- ja Teadusministeerium. Samuti korraldab SA Innove koolidele ka infopäeva, kus selgitatakse kutsevaliku õppekava sisule ja mahule seatud tingimusi. Eelnõu § 1 punkt 10 – paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3, milles tuuakse välja kutsevaliku õppekava erisus, mille kohaselt valikõpingud moodustavad kutsevaliku õppekavas vähemalt 70 protsenti õppekava mahust ning põhiõpingud vähemalt 30 protsenti õppekava mahust. Eesmärgiks on võimalikult individuaalse õppe võimaldamine, mis lähtuks õpilase huvidest, suutlikkusest ja vajadustest. Õpe toimub üldjuhul individuaalsete õppekavade alusel, kusjuures kõigile kohustuslik osa õppest moodustab vähemalt 30 protsenti. Kohustuslikud põhiõpingud sisaldavad karjääri planeerimise, õppimisvõimaluste leidmise ning tööeluga seotud 5 komponente, näiteks võtmepädevuste alast õpet, tööelu, kutsete ja õpipoisiõppega tutvumist, enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamist ning karjääriplaani koostamist. Valikõpingud võimaldavad arendada õpilaste pädevusi, mis on vajalikud tasemeõppesse või tööellu siirdumiseks. Eelnõu § 1 punkt 11 – paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt kutsevaliku õppekava õpiväljundeid hinnatakse mitteeristavalt. Õppekava eesmärk pole teatud tasemel kompetentside demonstreerimine koolisisesele või koolivälisele komisjonile. Tegemist on individuaalse karjäärisammuga elukestvas õppes, mille eristav hindamine pole vajalik. Küll aga on kooli õppekavas ning individuaalsetes õppekavades seatud konkreetsed väljundid, mille saavutamist õpingute jooksul ning lõpus hindab nii õpilane ise kui kutsevaliku õppekavaga seotud õpetajad. Eelnõu § 1 punkt 12 – määruse § 12 lõiget 2, § 16 lõiget 2, § 20 lõiget 2 ja § 26 lõiget 2 muudetakse selliselt, et õpilastel tekib õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane lõpueksam juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub. Kutseõppeasutuse seaduse muudatuse kooskõlastusel 2018. a laekus Eesti Tööandjate Keskliidult, Sihtasutuselt Kutsekoda ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingult ettepanek, et kutseharidusstandardit tuleks muuta nii, et igal õpilasel oleks õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialane lõpueksam juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub. Samuti võib kutseeksami mittesooritamisel olla mitmeid põhjuseid, mis ei ole alati seotud õppija väheste teadmiste või oskustega. 2018. a kutseõppeasutuse seaduse muutmise ning samuti muudatustega seonduvate rakendusaktide muutmiseks moodustatud komisjoni arutelude tulemusel otsustati, et kõigil õpilastel, kellel kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, tuleks võimaldada kooli lõpetamine erialase lõpueksamiga. Kui kool lõpetati erialase lõpueksamiga, võib igal ajahetkel sooritada ka kutseeksami. Teatud juhtudel võib see osutuda lausa vajalikuks (nt tööandja nõue või teatud erialadel töötamine.) Kutseeksami järeleksami riigipoolset rahastamist ei ole aga ette nähtud (kutseseaduse §-s 172 on ette nähtud ühe kutseeksami kulude katmine), seega lahkuvad eksami mitterahuldavalt sooritanud õpilased kutseõppest reeglina katkestajatena. Nad ei saa lõputunnistust ning sellest tulenevalt on neil keerulisem ka tööturule siseneda. Samas on kutseõpe nende isikute jaoks sageli oluline võimalus nii erialase tasemehariduse omandamiseks kui ka tööturule siirdumiseks. Eelnõu § 1 punkt 13 – määruse §-i 13 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 osas, mis puudutab kutsevaliku õppekava õpiväljundeid ning nende kohandamist. Kuna tegemist pole kutsestandardil põhineva erialaõppega, ei ole võimalik saavutada ka kutse- ja erialaseid teadmisi mahus ja ulatuses, mis on kirjeldatud teise taseme kutseõppe väljundina (nt teab ja kirjeldab peamisi kutse- ja erialaseid mõisted ning põhimõtteid, saab aru oma töö põhiprotsessidest, tunneb erialast oskussõnavara, materjale, töövahendeid ja enam kasutatavaid seadmeid). Küll aga on põhjendatud ning asjakohased antud paragrahvi lõigetes 3–9 kirjeldatud pädevuste omandamine. Lõikes 10 sätestatakse kutsevaliku õppekava väljunditeks teise taseme õpiväljundid vastavalt paragrahvi 13 lõigetele 3–9, sh näiteks õpipädevus, suhtluspädevus või algatusvõime ja ettevõtlikkus (oskab väljendada oma ideid ning neid juhendamisel rakendada, teeb juhendamisel etteantud võimalustest oma osksutele sobivaid valikuid, osaleb karjääriplaani koostamisel) jt. Lõikes 11 sätestatakse, et tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast võib individuaalse õppekavaga õpiväljundeid kohandada. Sel juhul on õpiväljundite hindamisel aluseks individuaalses õppekavas seatud õpiväljundid. 6 Eelnõu § 1 punkt 14 – määruse § 15 lõiget 1 muudetakse selliselt, et senist õppe mahu alampiiri tõstetakse 15 EKAPilt 30 EKAPile, muudatus on sarnane teise taseme õppe mahu alampiiri tõstmisega (vt seletust eelnõu § 1 punktis 9). Eelnõu § 1 punkt 15 – määruse § 18 lõike 5 sõnastust muudetakse, lisades 4. taseme jätkuõppes õpingute alustamisel võimaluse ka 3. taseme kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse omandanule. Muudatus tagab parema ligipääsu 4. taseme jätkuõppele, kus sageli on kutsestandardite ja õppekavade sisust lähtuvalt jätkamisvõimalused 3. taseme õppekavadelt. Eelnõu § 1 punkt 16 – määruse § 19 lõikes 1 muudetakse 4. taseme minimaalset õppe mahtu sarnaselt 2. ja 3. taseme minimaalse õppe mahu muutmisega (vt seletust eelnõu § 1 punktis 9). Eelnõu § 1 punkt 17 – määruse § 25 lõiget 1 muudetakse, et vähendada minimaalse õppe mahu määra viienda taseme esmaõppes. Varasema regulatsiooni kohaselt pidi õppe maht olema vähemalt 120 EKAPit, mis vastab kaheaastasele õppele. Erisus tehti vaid sõjaväelise ja sisekaitselise õppekava puhul, kus oli lubatud minimaalne õppe maht 60 EKAPit. 2018. a kutseõppeasutuse seaduse muutmiseks moodustatud töörühma arutelu tulemusel ja SA Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri koolide õppekavanõustamise praktikast lähtuvalt sätestatakse minimaalseks õppe mahuks 60 EKAPit, mis vastab üheaastasele õppele. Muudatus on vajalik minimaalse õppe mahu optimeerimiseks kuivõrd sel õppetasemel on õpilaste võtme- ja ülekantavad oskused piisavad, et aastase õppega saavutada vajalikud õpiväljundid. Samuti jäetakse uues sõnastusest välja sõjaväelise ja sisekaitselise õppekava erisus, kuivõrd minimaalne õppe maht 60 EKAPit kehtestatakse kõigile 5. taseme esmaõppe õppekavadele. Eelnõu § 1 punkt 18 – määruse § 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõigetega 2 ja 3. Lõikes 2 sätestatakse üleminek kehtivatelt 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavadelt õppemahuga 15–29 EKAPit kõrgema minimaalse mahuga (st vähemalt 30 EKAPit) õppekavadele. Õppekavade määrusega kooskõlla viimise viimane tähtaeg on 2020. aasta 31. august. Tähtaja määramine on vajalik selleks, et vastavatel õppekavadel õppijad saaksid lõpetada ning koolid jõuaksid viia 15–29 EKAPi mahus õppekavadel õppijad üle määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele ehk koolid saavad koostada nõuetele vastava mahuga õppekavad. Lõikes 3 määratakse tähtaeg, millest alates võivad koolid õpilasi vastu võtta ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. Seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. See on koolidele piisav aeg, tagamaks antud õppekavadel õppijatele õpingute lõpetamine või õppijate üleviimise nõuetekohastele õppekavadele. Eelnõu § 1 punkt 19 – määruse lisa 2 muudetakse ning kutseõppe õppevaldkondade hulka lisatakse üldõppekavade valdkond ning isikuarengu õppekavarühm. Muudatus on vajalik kutsevaliku õppekavade loomiseks ja liigitamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud 7 Muudatusega kaasnevad sotsiaalsed mõjud ning mõjud majandusele ja regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele. Eelnõul ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1. Sotsiaalsed mõjud 1.1. Kutseharidusõppele ligipääsu suurendamine ning individualiseerituma õppekorralduse rakendamine üldõppekavade õppevaldkonnas õppe avamisega. Sihtrühm: Põhikoolide lõpetajad, gümnaasiumiastme ja kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestajad, NEET noored (NEET-not in education, employment or training ‒ mittetöötavad või haridust ega kutset mitteomandavad noored). Kutsevaliku õppekava avamine tagab parema ligipääsu kutseharidusele neile põhikooli lõpetajatele, kes pole kindlad oma erialavalikus ning kellel puudub selge motivatsioon õppes või tööturul jätkamiseks. Samuti kuuluvad sihtrühma kutseõppe või gümnaasiumi katkestanud õpilased ning haridusliku erivajadusega õppijad, kes vajavad erialavalikul ja õpingute jätkamiseks lisatuge. Sihtrühmaks on ka välispäritolu (sh uussisserändajad, rahvusvahelise kaitse saanud ehk laiemas tähenduses välismaalased, kelle pered Eestisse ajutiselt või alaliselt töö tõttu või mõnel muul põhjusel elama on asunud jt) õpilased, kes võivad vajada täiendavat tuge erialavaliku tegemiseks või ettevalmistust erialaõppe alustamise tingimuste täitmiseks. Hinnanguliselt võiks potentsiaalsest sihtrühmast kutsevaliku õppekavale iga-aastaselt jõuda 300–500 õppijat. Tuginedes eelnevalt läbiviidud uuringutele välisriikides (Cedefop, 20166), on analoogsete programmide mõju õpingutes või tööturul jätkamisele hinnatud positiivseks ning õpinguid jätkavad 50-80% sarnastes programmides osalejatest. Esmakordselt piloteeriti kutsevaliku õppekava projektina 2016/2017. õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses, kus õpinguid soovis jätkata ca 65% projektis osalenutest. 2017/2018. õppeaastal lisandusid Tallinna Teeninduskool ja Räpina Aianduskool. Otsene positiivne mõju sihtrühmale tuleneb ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi koordineeritud teenuste osutamisest programmi rakendamisel koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Kaudse positiivse mõjuna väheneb madala haridustasemega noorte arv, mis on ühtlasi Elukestva õppe strateegia üks olulisematest eesmärkidest ning paraneb noorte, sh riskirühma kuuluvate noorte osalemine tööhõives. Kutsevaliku õppekava rakendamine võib tulevikus avaldada mõju madala haridustasemega noorte (elanikkonna) arvu vähenemisele hõives ning võimaldab eeskätt riskigruppi kuuluvatel noortel tugevdada oma konkurentsivõimet. Muudatuse prioriteetseks sihtrühmaks on gümnaasiumiastme ja kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal õpingud katkestanud noored. 2016/2017. õppeaasta katkestas ning ei jätkanud samal aastal õpinguid kutseõppes, gümnaasiumi 1. õppeaastal veidi üle 60 õpilase (0,8%), kokku oli üldkeskhariduse 1. õppeaastal katkestanuid 275. Kutsekeskhariduse katkestas 1. õppeaastal 920 noort (22,4%). Lisaks kuuluvad sihtrühma põhikooli lõpetavad haridusliku erivajadusega õpilased (2015/2016. õppeaastal 770, kellest 399 jätkas samal aastal õpinguid kutseõppes) ning põhikooli lõpetajad, kes ei jätkanud järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdunud ka tööturule (ca 600-700 noort aastas, Valk, 2016). Viimaste hulgas on ca 1/3 neid, kes lõpetasid põhikooli lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõppekava alusel. Osaliselt kattuvad 6 “Leaving Education Early: Putting Vocational Education and Training Centre Stage. Volume I: Investigating Causes and Extent.” Cedefop, 2016. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and- resources/publications/5557. 8 eelnimetatud sihtrühmad 15–29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET noored), keda Statistikaameti andmetele tuginedes 2016. aastal on 31 000 noort. Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö, kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu laiem rakendamine) on kutsevaliku õppekava potentsiaalne sihtrühm HTM-i hinnangul kuni 500 isikut õppeaastas. Eelnevale tuginedes on kavandatavate muudatuste sihtrühma suurus küll väike, kuid muudatuste mõju sihtrühmale on oluline ning ebasoovitavate mõjude risk väike. 1.2. Kutseõppe lõpetamise tingimuste muutmisel on mõju kutseõppest väljalangevusele. Sihtrühm: kutseõppe 2., 3., 4. ja 5. taseme esmaõppe õppekavadel õpib 2018/2019. õppeaastal 12 347 õpilast (EHIS). Kutseeksami mitterahuldavalt sooritanud õpilased ei saa kehtiva regulatsiooni kohaselt kooli lõpetada ja väljuvad kutseõppest katkestajatena. Nad ei saa lõputunnistust ning sellest tulenevalt on neil keerulisem ka tööturule siseneda. Muudatusega antakse õpilastele võimalus sooritada kutseeksami ebaõnnestumisel kooli lõpetamiseks erialane lõpueksam. Kutseeksami positiivselt sooritanute osakaal kõigis õppeliikides on 2018. a keskmiselt 86,1%. Positiivselt sooritajate osakaal varieerub õppeliigiti, alates 75,2%-st 5. taseme esmaõppes kuni 99%-ni neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes. Nii 4. kui ka 5. taseme jätkuõppes on kutseksami positiivselt sooritajate osakaal kõrgem kui sama taseme esmaõppes. Õppekavarühmade lõikes erineb kutseeksami positiivselt sooritajate osakaal madalaimast 25%- st arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavarühmas kuni 10%-ni kolmandikus õppekavarühmadest (nt käsitöö, kalandus, lastehoid ja teenused noortele, teraapia ja taastusravi jt). Täiskasvanud õppijate osakaal õpilastest on suur nt arhitektuuri ja linnaplaneerimise, majandusarvestuse ja maksunduse, tekstiili, rõivaste ja jalatsite valmistamise ning metsanduse õppekavarühmas, kus kutseeksami positiivselt sooritajate osakaal on kutseõppeasutuste keskmisest madalam. Õppeasutustest eristuvad madalama kutseeksamite sooritajate osakaalu poolest koolid, kus on suur täiskasvanud õppijate osakaal, ent HEV õpilaste osakaal madal (nt Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Luua Metsanduskool, Tallinna Majanduskool). Samas on kutseeksamite positiivselt sooritajate osakaal kõrge tervishoiukõrgkoolides, kus üle poolte õpilastest on täiskasvanud. Ka Räpna Aianduskoolis on täiskasvanud õppijate osakaal 74,6 % ja kutseeksami sooritajate osakaal keskmisel tasemel. Tervishoiu kõrgkoolide lõpetajad on tugevalt orienteeritud tööturule suundumisele, sh ka välismaale, kus kutsetunnistus on oluline. Kõigi erialade puhul see nii ei ole ja õppijate endi huvi kutse omandamise suhtes on tagasihoidlikum. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele. Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad. Kutsevaliku õppekava rakendamine toetab kohaliku omavalitsusüksuse üksuste tööd erivajadusega või NEET noorte õpivalikute toetamisel ning valmisoleku kujundamisel edasisse õppesse või tööellu siirdumisel. See on üks alternatiivne võimalus kohaliku omavalitsuse üksuste poolt noorte hõiveks rakendatavatele tegevustele. Kaudne mõju riigiasutustele avaldub 9 ressursside otstarbekas ristkasutuses, sest nimetatud õppe rakendamisel osutatakse sotsiaal- ja haridusteenuseid õppija suhtes integreeritult. Muudatusega on seotud enamik kutseõppeasutusi, sõltumata nende omandivormist. Muudatus ei puuduta otseselt neid õppeasutusi, kus toimub peamiselt 5. taseme kutseõpe ja kus õppima asumise nõudeks on keskharidus (nt Tallinna Majanduskool) või ka väga spetsiifilisi õppekavu (nt Tallinna Balletikool). Kutseeksami ebaõnnestumisel kooli eksami sooritamiseks peavad kutseõpet pakkuvad õppeasutused tagama erialase kooli lõpueksami väljatöötamise, ettevalmistamise ja läbiviimise. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning esitatakse arvamuse avaldamiseks sihtasutustele Innove, Archimedes ja Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Mailis Reps minister 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0173 - Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013 a. määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15e7efb7-4262-4202-8438-5bfef9d418ee Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15e7efb7-4262-4202-8438-5bfef9d418ee?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main