Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023 , autoriõiguste p arima praktika juhend KELLELE: Kristiin Meos Kultuuriministeerium
[email protected] KELLELT: Toomas Seppel, vandeadvokaat Advokaadibüroo Hedman Partners
[email protected] KUUPÄEV: 31 . 0 1.201 9 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc541718 \h 3 1. Kas digiteeritav objekt on autoriõigusega kaitstav teos? PAGEREF _Toc541719 \h 4 2. Kas autoriõigused kehtivad? PAGEREF _Toc541720 \h 6 2.1. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg PAGEREF _Toc541721 \h 6 2.2. Fotod PAGEREF _Toc541722 \h 7 3. Kultuuripärandi veebis üldsusele kättesaadavaks tegemine vaba kasutuse erandite alusel PAGEREF _Toc541723 \h 9 3.1. Näituse ja kogu tutvustamise eesmärk PAGEREF _Toc541724 \h 9 3.2. Motiveeritud maht digiteeritud kogude avaldamisel PAGEREF _Toc541725 \h 10 3.3. Tsiteerimine ja refereerimine PAGEREF _Toc541726 \h 11 4. Kas tegemist on orbteosega? PAGEREF _Toc541727 \h 13 5. Rahvusvahelised litsentsi- ja teavitusmudelid PAGEREF _Toc541728 \h 15 5.1. Creative Commons PAGEREF _Toc541729 \h 15 5.2. Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid PAGEREF _Toc541730 \h 16 6. Teoste autoriõiguse hindamise praktilised näited PAGEREF _Toc541731 \h 21 Postkaart: 8. Eesti laulupidu 30.06-02.07.1923 PAGEREF _Toc541732 \h 29 Sissejuhatus Käesoleva s juhendis on soovitused Kultuuriministeeriumi projekti “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteerivate kogude üldsusele veebis kättesaadavaks tegemise kohta lähtuvalt autori õiguse seadusest ( AutÕS ) . Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava peamine eesmärk on kriitilise massi kultuuripärandi ressursisäästlik digiteerimine , ühtselt säilitamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine. Kriitilise massi saavutamiseks adresseerib kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava mäluasutuste juures säilitatud kultuuripärandit võimalikult sarnasest ajaperioodist, nii et digiteeritav pärand katab kõikide pärandiliikidena perioodi 1900–1940 ning olenevalt pärandiliigist ka varasemat (dokumendi- ja kunstipärandi puhul) ning hilisemat (filmi- ja trükipärandi puhul) perioodi, et oleks võimalik korraldada kultuuripärandi eri liikide vahelist digiteeritud materjali ühist kasutamist. Digiteerimiseks on valitud projektid dokumendi-, trüki-, foto-, eseme-, kunsti- ja filmipärandi valdkondadest. Juh end on koostatud juhindudes Kultuuriministeeriumi projekti “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” autoriõiguse analüüsil ning Kultuuriministeeriumi esitatud ülesandepüstitusel : juh endid kuue pärandivaldkonna alamprojektidele autoriõigusega kaitstud digiteeritud objektide, sh orbteoste avalikult kättesaadavaks tegemiseks ja lõppkasutaja poolt veebis kasutamiseks, sh vajadusel motiveeritud mahu tõlgendamiseks ja rakendamiseks; soovitusi praktika loomiseks autoritasude maksmisel. Kuidas autorikaitse all olevate objektide kasutamise eest raha koguda ja seda autoritega jagada; soovitatavate rahvusvaheliste litsentside loetelu digiteeritud objektide avalikult kättesaadavaks tegemiseks ja lõppkasutaja poolt veebis kasutamiseks. Lähteülesande alusel on juh end jaotatud teemadeks: kas tegemist on teosega AutÕS tähenduses; kas autoriõigused kehtivad; orbteos; millist vaba kasutuse erandit saab kohaldada; millist teavitamise mudelit või Creative Commons litsentsi saab kohaldada. Käesolev juh end ei sisalda soovitusi autoritasude maksmise ja kogumise osas, sest tasu maksmist saaks kasutada ainult lepinguliste kokkulepete korral autoriõiguste omajatega. Sellised kokkulepped on individuaalsed ning sõltuvad mäluasutuse ja õiguste omaja läbirääkimistest. Seega ei ole võimalik anda soovitusi tasu kokkulepe osas. V aba kasutamise erandid ei kohusta mäluas u tusi maksma hüvitist teoste kasutamise eest. Seega ei ole võimalik mäluasutusetel rakendada tasude kogumist ja autoritega jagamist. Juhendis ei käsitleta isikuandmete töötlemist. Kas digiteeritav objekt on autoriõigusega kaitstav teos? Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus ei teki faktidele ja andmetele, rahvaloomingule , õigusaktidele , haldusdokumentidele , organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne) . Samuti ei teki autoriõigus teostele, millel puudub kunstiline väljendusvorm, nt tarbeesemed. Näidisloetelu dokumendi-, trüki-, foto-, eseme-, kunsti- ja filmipärandi projektide valdkondadest. Dokumendipärand Autoriõigusega kaitstav teos JAH/EI Miks on/ei ole autoriõigusega kaitstav Genealoogiamaterjalid (kirikuraamatud, elanike nimeki r jad jms) EI Faktid ja andmed Vallavalitsuste ja linnade dokumendid EI Faktid , andmed , haldusdokumendid Riigiasutute ja vabatahtlike ühenduste dokumendid EI Faktid , andmed , haldusdokumendid Isikuarhiivid (päevikud, mälestused, kirjavahetus, fotod, õppematerjal id , videomaterjal, audiomaterjal) JAH Ilukirjanduslikus vormis materjal , fotod ja videod Kohtuasutuste materjalid EI Faktid , andmed , haldusdokumendid Kaardid JAH Graafiline kunstiteos Ehitusplaanid EI Faktid ja andmed Vappide kujutised EI Organisatsioonide sümboolika Hoonete ja rajatiste projektid ja plaanid JAH Arhitektuuriteos Trükipärand Autoriõigusega kaitstav teos JAH/EI Miks on /ei ole autoriõigusega kaitstav Aabitsad, kalendrid ja teatmeteosed JAH Kirjandusteos Hävimisohus trükis JAH Kirjandusteos Ajalehed JAH Kirjandusteos, kollektiivne teos Kultuuri- ja haridusajakirjad JAH Kirjandusteos, kollektiivne teos Honorarieksemplar JAH Kirjandusteos Esemepärand Autoriõigusega kaitstav teos JAH/EI Miks on /ei ole autoriõigusega kaitstav Esemed , tööstusdisain, isiklikud esemed, vormirõivad , medalid EI Rahvalooming, tarbeesemed , organisatsioonide sümboolika Tarbekunst, disain, moekunst JAH Kunstiteos, autori loominguline väljendus Kunstipärand Autoriõigusega kaitstav teos JAH/EI Miks on /ei ole autoriõigusega kaitstav Kunstikogud ja kunstiesemed JAH Kunstiteos Fotopärand Autoriõigusega kaitstav teos JAH/EI Miks on /ei ole autoriõigusega kaitstav Fotod JAH Fototeos Negatiivid ja diapositiivid (reproduktsioon) JAH Fototeos Filmipärand Autoriõigusega kaitstav teos JAH/EI Miks on /ei ole autoriõigusega kaitstav Telesaated, ringvaated, audiovisuaalsed teosed JAH Audiovisuaalne teos Riigiasutuste töö käigus loodud videosalvestused , millel puudub loominguline väljendusvorm EI Faktid ja andmed, puudub autori loominguline väljendus Helisalvestused asutuste tööst EI Faktid ja andmed, puudub autori loominguline väljendus Võttematerjal (must materjal, testvõtted, näitlejaproovid) JAH Audiovisuaalne teos Treilerid, reklaamid JAH Audiovisuaalne teos Välitööde intervjuud, omavõtted JAH Audiovisuaalne teos Juh end : d okumendi - ja eseme pärandi puhul üldjuhul autoriõigusi ei pea hindama ning selliste objektide digiteeritud koopiad võib veebis üldsusele kättesaadavaks teha; isikuarhiivide, trüki-, kunsti-, foto, disaini- ja filmipärandi puhul tekivad teostele autoriõigused ning tuleb täiendavalt hinnata, mis on teoste autoriõiguste tähtaeg ; k ahtluse või erijuhtumite korral hinnata, kas teos on loominguline väljendus kirjandus-, kunsti või teaduse valdkonnas. Kas autoriõigused kehtivad? Autoriõigus on tähtajaline. Peale autoriõiguse tähtaja möödumist muutub teos vabalt kasutatavaks. Selliseid teoseid võib digiteerida ja teha üldsusele kättesaadavaks veebis ilma piiranguteta. Autoriõiguse tähtaja hindamiseks on oluline tuvastada autori surmaaeg. Autoriõigus e kehtivuse tähtaeg Autoriõigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat peale autori surma. Peale autori surma lähevad autoriõigused üle pärijatele. Autoriõiguste kehtivus ei sõltu pärijate olemasolust, tähtaja arvestus toimub autori surmast. Kui teos loodi 1920 ning autor suri 1944, siis kehtisid tema loodud teoste autoriõigused kuni aastani 201 5 . Tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui autorit või tema surmaaega ei ole võimalik tuvastada, siis a utoriõiguse tähtaja hindamisel saab aluseks võtta inimese keskmise eluea ja teose avaldamise aja. Suure tõenäosusega on lõppenud autoriõigused teostele, mis on loodud enam kui 120 aastat tagasi (nt teos loodi 1900 ning autor suri 1940). Seega saaks lugeda autoriõigused lõppenuks nendel teostel, mis on loodud enne 20. sajandit. Perioodil 1900-1940 loodud teoste autoriõigused on suure tõenäosusega lõppenud, kuid kirjandus- ja kunstiteoste puhul tule b kontrollida autori surmadaatumit. Filmipärandi puhul peab arvestama sellega, et autoriõigused tekivad ka kaasnevatele õigustele (näitleja ja filmitootja), mille tähtaeg on 50 aastat alates salvestamisest. Seega 2020 aastaks on lõppenud näitlejate ja tootjate õigused filmipärandile, mis on salvestatud enne 1969 aastat. Juh end : kultuuripärand, mis on avaldatud enne 20. sajandit, autoriõigusi ei pea hindama ning selliste teoste digiteeritud koopiad võib veebis üldsusele kättesaadavaks teha; autoriõigusega kaitstav kultuuripärand, mis on avaldatud 1900-1940 aas tatel, peab hindama, kas autori surmast on möödunud enam kui 70 aastat ; enne 1969. aastat salvestatud filmipärandi näitlejate ja filmitootja autoriõigused on lõppenud , kuid stsenaristi, režissööri, operaatori, kunstniku ja helilooja autori õigused võivad kehtida . Fotod Fotode puhul, mille autor ei ole teada, saab fotodel kujutatud ajastu kaudu ligikaudselt hinnata, millal on teos loodud. Kui fotol on kujutatud periood enne 20 . sajandit , siis on autoriõigused lõppenud. Perioodil 1900-1920 loodud fotode autoriõigused on suure tõenäosusega lõppenud. Perioodil 1920-1945 loodud autoriõigused võivad kehtid a . 1945 ja hiljem loodud fotode autoriõigused kehtivad. Näide: Valga Kunstiseltsi laulukoor, VaM F 1559:9, Valga Muuseum Antud foto ajastu on tuvastatav fotopaberi, kvaliteedi , fotol kujutatud inimeste riietuse jne kaudu. T egemist fotoga, mis on ilmselt tehtud ca 100 aastat tagasi . V õib eeldada, et fotograaf on surnud enne1945. aastat, seega enam kui 70 aastat tagasi. S ellise foto autoriõigused on tõenäoliselt lõppenud. F oto autor ei ole teada ning on vähetõenäoline, et autor oleks võimalik tuvastada. Sama suguseid teoseid on mäluasutuste kogudes tuhandeid ning puudub mõistlik viis autorite tuvastamiseks. Selliste fotode autori tuvastamine ei ole “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames mõistlik. ENSV tsiviilkoodeksi § 489 kohaselt autoriõiguste seadusjärgne üleminek organisatsioonile toimus kogumike, ajakirjade ja teiste perioodiliste väljaannete puhul. Seega kutseliste fotograafide autoriõigused läksid üle väljaandele. ENSV perioodi kutselised fotograafid, kes tegutsesid asutuste või ajakirjandusväljaannete juures vabakutselistena, autoriõigused võisid üle minna tööandjale autorilepingu alusel. Selleks, et tuvastada ENSV perioodi fotograafide autoriõiguse kuuluvus, peaks hindama lepingulise suhte tingimusi – kas autoriõigused läksid üle tööandjale või mitte. Arvestades seda, et tänapäeval ei ole selline hindamine enam objektiivselt võimalik (puuduvad töölepingud, autorid on surnud jne), siis ei ole mõistlik mäluasutustel sellist hindamist teha. ENSV perioodi vabakutseliste fotograafide (nt Kalju Suur) tegutsenud fotograafide loodud teoste puhul tuleks avaldamiseks küsida nõusolekut pärijatelt, sest nende puhul ei ole võimalik tuvastada autoriõiguste lepinguid. Nõusolekut ei ole vaja olukorras, kus kasutamine toimub vaba kasutuse alusel. Juh end : fotode puhul, mille autor ei ole teada, teha veebis üldsusele kättesaadavaks; fotode puhul, mille loodud enne 19 2 0 . aastat , teha veebis üldsusele kättesaadavaks; fotode puhul, mis on loodud peale 1920 . aastat ning mille autor on teada, teha veebis üldsusele kättesaadavaks vaba kasutuse erandite alusel . K ultuuripärandi veebis üldsusele kättesaadavaks tegemine vaba kasutuse erandite alusel Vaba kasutuse eelduseks on kolmeastmelise testi läbimine, mille käigus hinnatakse vaba kasutuse kooskõla õiguste omaja õigustatud huvidega. Samuti seda, kas tegemist on teoste tavapärase kasutamisega vastuolevas oleva tegevusega. Kultuuripärandi digiteerimise korral saab vaba kasutuse eelduste hindamise aluseks võtta digiteeritud teose võimalik konflikt ärimudelitega. Kui teosed on tänapäeval kasutusel (nt e-raamatuna), siis kaalub õiguste oma huvi üle mäluasutuse vaba kasutuse õiguse. Seega tuleb kaasaegse (alates 20. sajandi algus) trüki-, kunsti-, foto- ja filmipärandi üldsusele kättesaadavaks tegemisel hinnata, kas teoseid tehakse üldsusele kättesaadavaks mõnel jagamisplatvormil või levitamiskanalis (e-raamatupood, pildipank, filmilevi jne). Kui puudub digitaalse kultuuripärandiga samaaegselt toimuv teoste levitamine digitaal platvormil või muul viisil, siis on mäluasutusel võimalik tugineda vaba kasutuse eranditele. Näituse ja kogu tutvustamise eesmärk AutÕS § 20 lg 3 kohaselt a utori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil. Vaba kasutuse tingimuseks on, et see toimuks mäluasutuse näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil. Kogude avaldamise erandit saab kasutada mäluasutus, kelle kogusse kuulub teos. Sellist vaba kasutust ei saa kasutada isikud, kellel ei ole kogusid, kuid tegelevad kultuuripärandiga (nt Kanut , kes digiteerib kogusid ei ole reeglina kogu omanik). Vaba kasutusena ei saa käsitleda üksiku teose digiteeritud kujul veebis kättesaadavaks tegemisena, nt veebilehe kujunduselemendina. Digiteeritud f otode metaandmete kaudu on võimalik seostada digiteeritud teos konkreetse koguga, nt MUIS avaldab museaale viitega kogule (näide: Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata autorile ja muuseumi kogule: Valga Kunstiseltsi laulukoor, VaM F 1559:9, Valga Muuseum ). Ilukirjandusteoseid tehakse üldsusele kättesaadavaks tasulistel platvormidel e-raamatuna. Seega i lukirjandliku sisuga t rükiseid ei saa teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse e randite alusel, sest selline üldsusele kättesaadavaks tegemine oleks vastuolus autorite ja tõlkijate ärihuvidega . Siinjuures peab eristama trükiseid, millel on e-raamatute turg (nt ilukirjandus) ning tarbekirjandus t ( nt käsiraamatud, kalendrid, juhendid jne), mille l ei ole järelturgu. T änapäeval ei ole võimalik e-raamatuna müüa Eesti Ajaloomuuseumi kogusse kuuluvat Põllumehe kalender-käsiraamat 1937, sest praktiline vajadus sellise käsiraamatu järele puudub. Samas võib selline käsiraamat olla huvitav ajalooline allikas , mille digiteerimise eesmärgiks on kultuuripärandi tutvustamine selleks, et anda edasi ajastule iseloomulikke trükivormi või stiili. Kuna vastuolu majanduslike huvidega puudub, siis võib sellise trükise teha üldsusele kättesaadavaks AutÕS § 20 lg 3 erandi alusel. Ajakirjandus, ajalehed ja perioodika kogu de tutvustamiseks saaks lugeda enne 1990 välja antud väljaannete digiteeritud kujul veebis üldsusele kättesaadavaks tegemist. Arvestades seda, et 1940- 1990 loodud perioodika on suures osas loodud ENSV asutuste poolt, siis ei ole neil täna õigusjärglasi. Seega ei oleks selliste teoste avaldamine vastuolus õigusjärglaste ärihuvidega. P erioodika kaastöölistel, kell e autoriõigused ei läinud üle perioodika väljaandjale , üldjuhul ärihuvid puuduvad, sest tänapäeval puuduvad ärimudelid, mille alusel nad saaksid kaastööde eest tasu. Erandiks tuleb lugeda „Loomingu raamatukogu“ tüüpi väljaanded, milles avaldati perioodiliselt ilukirjandlike teoseid. Sellised tekstid on ka tänapäeval kasutuses trükistena või e-formaadis ning hea tava kohaselt küsitakse autorilt nõusoleku t teoste avaldamiseks. ENSV ringvaadetel (ja mitmetel teistel ENSV audiovisuaalsetel teostel) ei ole järelturgu. Seega, seda tüüpi audiovisuaalsete teoseid saab mäluasutus kogu tutvustamise eesmärgil teha üldsusele kättesaadavaks. Järelturgu tuleks mõõta mitte konkreetse audiovisuaalse teose kontekstis (kas seda konkreetset filmi pakutakse), vaid teoste liikide kaupa. Näiteks on tellitavates teenustes Tallinnfilmi mängufilmid ja animafilmid, ERR veebiportaalis ETV saatesarjad ja dokumentaalfilmid. Järelikult on sellistel audiovisuaalteoste liikidel järelturg ning seega oleks autori õiguste omajate huvidega vastuolus samade ja sarnaste teoste pakkumine kultuuripärandi digiteerimise raames. Motiveeritud maht digiteeritud kogude avaldamisel AutÕS § 20 lg 3 vaba kasutuse tingimuseks on, et see toimuks motiveeritud mahus. Seadusandja ei ole motiveeritud mahu mõistet täpsustanud ning puudub ka vastav kohtupraktika. Arvestades mäluasutuste praktikat, siis motiveeritud mahuks saab lugeda nii kogude hulka, mida teeb mäluasutus üldsusele kättesaadavaks, kui ka digiteeritud teose faili suurust . Motiveeritud maht viitab sellele, et kogu tutvustamine või b olla valim, nt teatud osa suuremast kogust. Kui lugeda motiveeritud mahuks kultuuripärandi puhul vähendatud kogust (nt alla 10% kogust), siis sellise liigitusel puuduks praktiline tähendus. Näiteks e-raamatute puhul autoriõiguste omaja saaks esitada nõude kolmeastmelise testi kohaselt vaatamata sellele, et tema teos moodustas 0,1% kõikidest üldsusele kättesaadavaks tehtud teostest. Samas on kogusid, mille osas oleks 100% ulatuses avaldamine kooskõlas kolmeastmelise testiga, nt Eesti Ajaloomuuseumi kogu Tööohutus-ja tsiviilkaitseplakatid Nõukogude Eesti perioodist . Võimalus, et tsiviilkaitseplakatite autoriõiguste omajad suudaksid tõendada autoriõiguste kuuluvust ning tekitada uue ärimudeli, on olematu. Seega sellist laadi teoste puhul võib motiveeritud mahu mõiste olla laiem. Motiveeritud mahu järgimine koguselise ühiku kaudu toimiks mäluasutuste kogude seisukohast teatud laadi enesetsensuurina, sest mäluasutus peaks hakkama valima, milliseid teoseid teha üldsusele kättesaadavaks ning milliseid mitte. Kui isegi leppida kokku, et motiveeritud maht on nt 25%, siis tekiks olukord, kus mäluasutus jätaks 75% teostest riiulile. Mille alusel teha valik? Sellises olukorras on mõistlikum loobuda motiveeritud mahu järgimisest ning lahendada üldsusele kättesaadavaks tegemine kolmeastmelise testi kaudu. Teatud juhtumitel saab m otiveeritud mahu mõiste sisustamisel tugineda faili, mis tehakse veebis kättesaadavaks, tehniliste le parameetritele. Väikese failiformaadiga kujutised ei ole reeglina kasutatavad trükistes ega teistes ärilise iseloomuga väljaannetes. Seega ei ole selliste failide avaldamine vastuolus teose tavapärase kasutamisega. Sellisel viisil on korraldatud nt Eesti Kunstimuuseumi Digitaalkogu, mille puhul on MUis-is üldsusele kättesaadav pisipilt mahuga 318 KB. Täismahus fail (191.44MB resolutsiooniga 6886*9704px @ 300dpi) on kättesaadav autoriõiguse omaja nõusolekul. Näide, Pruun hallis (EKM j 10954 M 3979); Eesti Kunstimuuseum SA Faili info Eesti Kunstimuusuemi Digitaalkogus: Originaali tüüp: digitaalfoto Failitüüp: TIF Pakkimisviis: Uncompressed Faili suurus: 191.44MB Resolutsioon: 6886*9704px @ 300dpi E-raamatute puhul ei saa kasutada madalat faili mahtu motiveeritud mahu tunnus ena , sest e-raamatute kasutus ei sõltu faili mahust. Ilukirjanduse digiteeritud kultuuripärandina avaldamine oleks vastuolus e-raamatute tavapärase kasutamisega. Samuti ei saa kasutada madalat failiresolutsiooni motiveeritud mahu põhjendusena audiovisuaalsete teoste puhul, sest sõltumata failiresolutsioonist on audiovisuaalsed teoste veebis kasutamine vastuolus tavapärase kasutamisega , nt audiovisuaalse teose kättesaadavaks tegemine veebis võib olla vastuolus filmitootja huvidega sama teost levitada tasulistel platvormidel. Samuti ei saa audiovisuaalsete teoste puhul kasutada vaba kasutust nendes sisalduvate muusikateoste tõttu. Eesti Autorite Ühing esindab ENSV perioodi heliloojaid ning nende huvides on koguda tasusid ka veebikasutuse eest. Tsiteerimine ja refereerimine AutÕS § 19 p 1 kohaselt autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku näitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. Selline vaba kasutus sobib digiteeritud teostest katkendite avaldamiseks. Siinjuures “motiveeritud maht” tsiteerimise korral tähendab ruumilist või ajalist piirangut, nt raamatust mõne lõigu avaldamine või dokumentaalfilmist katkendi avaldamine. Tsiteerimise vaba kasutus kohaldub ka veebiteenustele, mille puhul on võimalik teha otsingut märksõna alusel ning kuvatakse vastavat sõna sisaldavaid lõike (analoogia Google Books). Selline vaba kasutus sobib juhtumitel, kui teost ei ole võimalik teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise erandi alusel (vastuolu tavapärase kasutamisega), kuid teosest oleks võimalik teha väljavõte (tsitaat). Tsiteerimise motiveeritud mahu ajalist piiri ei ole Eesti mäluasutused kehtestanud. Tsiteerimise mahu sisustamisel saaks lähtuda hea akadeemilise tava tsiteerimise reeglitest, kuid ka nende puhul puuduvad numbrilised väärtused . Seega iga teose liigi puhul hinnatakse tsitaadi mahtu eraldi. Tsiteerimise erandi lisatingimuseks on viitamine autorile ja kui see on teosel näidatud ja avaldamise allikale. Mäluasutustes digiteerimise korral on selliseks viitamiseks metaandmed , näide Muuseumikogu Maalikogu Number EKM j 10954 M 3979 Autor Akberg , Arnold Nimetus Pruun hallis Olemus maal Dateering 1934 Kunstiese Seisund hea Eraldatavad osad Tehnika õli Materjal lõuend Mõõdud kõrgus: 67.0 cm; laius: 47.5 cm Juh end : kogude tutvustami s e vaba kasutuse puhul ( AutÕS 20 lg 3) peab mäluasutus hindama, kas kultuuripärandi kasutus võib olla vastuolus teose tavapärase kasutuse ja autoriõiguse omaja huvidega. Kui mäluasutuse kogude üldsusele kättesaadavaks tegemisega on samaaegselt veel platvorme, kus samu teose liike levitatakse (nt e-raamatud ja audiovisuaalteose d ) , siis on see vastuolus tavapärase kasutuse ja autori õiguste omajate huvidega ning sellisel juhul ei saa teoseid teha üldsusele veebis kättesaadavaks; kogude tutvustamise vaba kasutuse erandi alusel on võimalik üldsusele teha kättesaadavaks digiteeritud teoseid, mille puhul teos on mäluasutuse kogu s . kui teose avaldamine on vastuolus tavapärase kasutusega ja õiguste omaja huvidega , siis saab teha teostest üldsusele kättesaadavaks lõike tsiteerimise vaba kasutuse erandi alusel autoriõiguseha kaitstavate fotode ja kunstiteoste puhul kasutada üldsusele kättesaadavaks tegemiseks vähendatud faili resolutsiooni ( pisifailid ) . Kas tegemist on orbteosega? Kui tegemist on autoriõigusega kaitstava trüki- või filmipärandiga, mis on loodud 20. sajandil, kuid ei ole võimalik tuvastada autorit, siis on tegemist orbteosega. Samuti saab lugeda orbteosteks teosed, millel puhul ei ole võimalik tuvastada autoriõiguste pärijaid. Autoriõiguste pärimine toimub kas seadusjärgselt või testamendi alusel ning tuleb iga autori puhul tuvastada eraldi. Üksikutel juhtumitel võib teoste autoriõigused kuuluda ka riigile või kohalikule omavalitsusele (ilma pärijata autorid), kuid selline avalik nimekiri puudub. Seega tuleks vastav asjaolu tuvastada hoolika otsingu käigus. Enne üldsusele kättesaadavaks tegemist tuleb läbida tuleb orbteose hoolikas otsing vastavalt justiitsministri 23.01.2015 määrusele nr 2 orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad. Hoolikat otsingut saab teostada nt loomeliitude ja pärimisregistri kaudu. Orbteose regulatsioon kehtib järgmistele teostele: raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse kogus; audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. Orbteoste regulatsioon ei laiene fotodele, kunstiteostele ja arhitektuuriteostele. Autori nime tuvastamine võib toimuda nii otsestest allikastest (nt autori nim i on märgitud teose le ) või kaudselt (nt kuulub teos isikuarhiivi, mille tõttu on võimalik kaudselt väita, et tegemist on sama isiku loodud teosega). Orbteose hoolikas otsing tuleb teha ka teoste puhul, mille osas ei ole võimalik tuvastada autorit. Mäluasutus peab dokumenteerima hoolika otsingu ning andma Justiitsministeeriumile järgmist teavet: teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena; viis, kuidas asutus orbteost kasutab; kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus; asutuse asjakohane kontaktteave. Arvestades seda, et sellise teavitamisega kaasneb täiendav halduskoormus nii mäluasutusele kui ka Justiitsministeeriumile, siis tuleks enne orbteoseks kuulutamist hinnata, kas tegemist võib olla autoriõigusega mittekaitstava teose või autoriõiguse tähtaja ületanud teostega. Sellisel juhul ei pea tegema hoolikat otsingut ja teavitama Justiitsministeeriumit. Teatud teoste liikide puhul ei ole võimalik autori nime ei otseselt ega kaudselt tuvastada, nt amatöörvideod (isegi, kui isikuarhiivi omanik on tuvastatud, siis ei pruugi sama isik olla teoste autor). Selliste teoste osas ei ole mõistlik läbida hoolikat otsingut, sest võimalus, et selle kaudu leitakse autor on vähetõenäoline. Hoolikas otsing on otstarbekas selliste teoste puhul, mille puhul on autor teada, kuid ei leita pärijaid. Sellisel juhul võib hoolika otsingu teostamisel olla abi loomeliitudest või pärimisregistrist. Arvestama peab sellega, et loomeliite on Eestis ainult kirjanikel (Eesti Kirjanike Liit) ja kunstnikel (Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit). Lisaks Eesti Audiovisuaalautorite Liit, kes esindab audiovisuaalsete teoste autoreid. Fotod ei ole orbteose regulatsiooniga hõlmatud. Seega olukorras, kus mäluasutuse kogus on ilma autori nimeta fotod, siis nende osas ei pea tegema hoolikat otsingut ega teavitama Justiitsministeeriumit. Juh end : peale 19 20. aastat avaldatud trüki- ja filmipärandi puhul, mille osas ei kehti kogude avaldamise vaba kasutuses erand ja mille autor on teada, kuid ei ole võimalik tuvastada pärijaid, teostada hoolikas otsing ning teavitada Justiitsministeeriumit. Seejärel teha üldsusele kättesaadavaks orbteoste regulatsiooni alusel; peale 19 20. aastat avaldatud trüki- ja filmipärandi puhul, mille autor ei ole teada ega ei ole mõistlikul viisil võimalik tuvastada , ei pea teostama hoolikat otsingut ega teavitama Justiitsministeeriumit. Teha üldsusele kättesaadavaks AutÕS § 20 lg 3 vaba kasutuse alusel; enne 19 20. aastat avaldatud kultuuripärandi puhul, mille osas autor või pärijad ei ole teada, ei pea teostama hoolikat otsingut ega teavitama Justiitsministeeriumit, sest tegemist on teostega, mille autoriõigused on lõppenud. R ahvusvahelis ed litsentsi - ja teavitusmudelid „ Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023 autoriõiguste ja litsentside õiguslik analüüs “ on esitatud valik litsentsi- ja teavitusmudelitest, mida kasutatakse teoste üldsusele veebis kättesaadavaks tegemise l . „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ jaoks on sobiv ad Creative Commons avaliku omandi tähis ( Public Domain Mark 1.0 ) ning „ Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid “ teavitusmudel. Creative Commons Creative Commons avaliku omandi tähis ( Public Domain Mark 1.0) erineb või CC0 märkest (CC0 1.0 Universal Public Domain Dedication ) selle poolest, et avalik omand tekib läbi selle, et autoriõigused on lõppenud või ei ole kunagi tekkinud. CC0 avalik omand on juhtumiteks, kus õiguste omaja loobub autoriõigustest. Tähistel on sarnane kujutis, erinevus on selles, et avaliku omandi tähis on läbikriipsutatud „C“ tähega ning CC0 on läbikriipsutatud „0“. CC0 saab mäluasutuste puhul tekkida juhul, kui mäluasutused loobuvad digiteerimise käigus tekkinud teoste autoriõigustest. Sellist tähist ei ole mõistlik lisada digiteeritud kogude metaandmetele , sest Creative Commons kaks tähistust tekitaks segadust. Creative Commons avaliku omandi ning CC0 tähisel eestikeelne tõlge puudub. Samuti ei ole tõlgitud märgise kasutamise juh end . Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid „ Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ väljatöötamisel on lähtutud mäluasutuste ja digitaalset kultuuripärandit vahendavate koondamisplatvormide vajadustest. Rightsstatements.org veebileht sisaldab kaksteist autoriõigusliku seisundi deklaratsiooni, mida mäluasutused saavad kasutada avalikkuse teavitamiseks digitaalsete objektide autoriõiguslikust seisundist ja taaskasutusõigustest. Deklaratsioonide väljatöötamisel on silmas peetud nii inim - kui ka masinkasutajate (nagu otsingumootorid) huve ning need avaldatakse linkandmetena. Igale deklaratsioonile vastab unikaalne URI. Deklaratsioonid ei anna kasutajatele litsentse teoste kasutamiseks. Seega ei saa deklaratsioonide alusel mäluasutused litsentseerida teoste kasutust. Märgistused aita vad kasutajatel otsustada, kas ja mis ulatuses on digiteeritud teos autoriõigustega kaitstud . Kui digiteeritud teose juures on märge “ Kehtiv autoriõigus ” , siis peab kasutaja otsustama, kas tal on võimalik teost kasutada, nt isiklikuks otstarbeks või õppetööks saab kasutada, kuid äriline kasutus ei ole võimalik. “ Autoriõiguslik seisund tuvastamata ” - sellisel juhul jääb iga kasutaja enda otsustada, kuidas ta teost kasutab. A utoriõigusliku seisundi deklaratsioonid “A utoriõigus ei kehti“ ei sobi Eesti mäluasutustele . S elle saab asendada Creative Commons avaliku omandi tähisega. Selline tähistus sobib mäluasutuste kogudele, mis on autoriõiguse tähtaja alt väljas või ei ole autoriõigusega kaitstavad (nt rahvalooming). „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ märgistust saab kasutada juhtudel kui Creative Commons avaliku omandi tähise kasutamine ei ole võimalik. Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonidel on kolm kategooriat Kehtib autoriõigus Ei kehti autoriõigus Autoriõiguslik seisund on ebaselge „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ jaotatakse 12-ks alalii giks. , Lisa tud kommentaar , kas seisundit saa b kasutada „ Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames . KEHTIV AUTORIÕIGUS See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud kehtiva autoriõigusega objektide märgistamiseks. Selle kasutamine tähendab, et objekti kättesaadavaks teinud organisatsioon on otsustanud, et objektile kehtib autoriõigus ja objekti avaldaja on kas selle õiguste valdaja, st on saanud teoste kättesaadavaks tegemiseks vastavate õiguste valdajatelt loa, või teeb objekti kättesaadavaks seda võimaldavate autoriõiguse erandite ja piirangute (nagu õigustatud kasutus) alusel. URI: http://rightsstatements.org/vocab/InC/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seda seisundit kasutada, kui autoriõigusega kaitstavad teosed tehakse veebis üldsusele kättesaadavaks vaba kasutuse alusel ( AutÕS § 20 lg 3 ). Eesti mäluasutuste p raktikas kasuta ta kse kõige enam . KEHTIV AUTORIÕIGUS - EL ORBTEOS Selle autoriõigusliku seisundi deklaratsiooniga võib märgistada objekte, mis põhinevad teostel, mis on tunnistatud nende esmaavaldamisriigis orbteosteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. oktoobri 2012 direktiivile 2012/28/EL “Orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta”. See on rakendatav ainult objektidele, mis on tuletatud orbteoste direktiivis käsitletud teostest, nagu raamatu, ajakirja, ajalehe või muu trükisena avaldatud teosed või kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ja fonogrammid (märkus: see ei hõlma fotograafiat ja kujutavaid kunste). Deklaratsiooni võivad rakendada direktiiviga soodustatud isikutest organisatsioonid: liikmesriikides asuvad avalikud raamatukogud, haridusasutused ja muuseumid, avalikud arhiivid, filmi- ja audiopärandi säilitamisega tegelevad organisatsioonid ja avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid. Soodustatud isik peab ühtlasi teose registreerima EUIPO hallatavas EL orbteoste andmebaasis. URI: http://rightsstatements.org/vocab/InC-OW-EU/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seda seisundit kasutada, kui autoriõigusega kaitstavad teosed tehakse veebis üldsusele kättesaadavaks orbteoste regulatsiooni alusel . Eeldab hoolika t otsing u läbiviimist ja orbteoseks tunnistami st Justiitsministeeriumi kaudu . Eesti mäluasutuste praktikas kasutatakse harva . KEHTIV AUTORIÕIGUS - LUBATUD HARIDUSLIK KASUTUS Seda autoriõigusliku seisundi deklaratsiooni võib rakendada ainult autoriõigusega kaitstud objektidele, mille puhul objekti kättesaadavaks tegev organisatsioon on objekti õiguste valdaja või on selle õiguste valdajatelt saanud selgesõnalise loa võimaldada kolmandatel osapooltel nende teoste kasutamist hariduslikul eesmärgil ilma selleks esmalt luba taotlemata. URI: http://rightsstatements.org/vocab/InC-EDU/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seisundit kasutada, kui autoriõigusega kaitstavad teosed tehakse veebis üldsusele kättesaadavaks õiguste omajalt saadud nõusoleku alusel . Eeldab lepinguli st suhe t autoriõiguse omajaga . M äluasutuste praktikas kasutatakse harva . KEHTIV AUTORIÕIGUS - LUBATUD MITTEÄRILINE KASUTUS Seda autoriõigusliku seisundi deklaratsiooni võib rakendada ainult sellistele autoriõigusega kaitstud objektidele, mille puhul objekti kättesaadavaks tegev organisatsioon on objekti õiguste valdaja või on selle õiguste valdajatelt saanud selgesõnalise loa võimaldada kolmandatel osapooltel nende teoste kasutamist mitteärilisel eesmärgil ilma selleks esmalt luba taotlemata. URI: http://rightsstatements.org/vocab/InC-NC/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seisundit kasutada, kui autoriõigusega kaitstavad teosed tehakse veebis üldsusele kättesaadavaks õiguste omajalt saadud nõusoleku alusel . Eeldab lepinguli st suhe t autoriõiguse omajaga . Eesti mäluasutuste praktikas kasutatakse harva. KEHTIV AUTORIÕIGUS - ÕIGUSTE VALDAJA(D) EI OLE LEITAVAD VÕI TUVASTATAVAD See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud selliste objektide märgistamiseks, millele kehtib autoriõigus, kuid mille õiguste valdajat (valdajaid) pole õnnestunud mõistliku otsimise tulemusena tuvastada või leida. See on mõeldud ainult sellisteks juhtudeks, kus objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon on võrdlemisi kindel, et objekti aluseks olev teos on autoriõigusega kaitstud. Deklaratsioon ei ole mõeldud EL-is asuvatele organisatsioonidele, kes on EL orbteoste direktiivist lähtuvalt leidnud teosed olevat orbteosed (sellisel juhul tuleb kasutada deklaratsiooni InC -OW-EU). URI: http://rightsstatements.org/vocab/InC-RUU/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad kasutada ainult fotode ja kuntsiteoste puhul, sest selles osas ei kehti orbteoste regulatsioon . Eesti mäluasutuste praktikas sageli esinev juhtum. AUTORIÕIGUS EI KEHTI - AMEERIKA ÜHENDRIIGID See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud selliste objektide märgistamiseks, millele (objekti kättesaadavaks teha kavatsevale organisatsioonile teadaolevalt) Ameerika Ühendriikide seadustikust lähtuvalt autoriõigus ei kehti. Deklaratsiooni ei tohi kasutada orbteoste (millele eeldatakse kehtivat autoriõigus) ega selliste objektide märgistamiseks, mille autoriõiguslikku seisundit ei ole objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon püüdnud tuvastada. URI: http://rightsstatements.org/vocab/NoC-US/1.0/ Kommentaar: e i sobi Eesti õigussüsteemi. AUTORIÕIGUS EI KEHTI - AINULT MITTEÄRILINE KASUTUS See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on rakendatav ainult teostele, mis on avalikus omandis, kuid on digiteeritud osana avaliku ja erasektori koostööprojektist, mille raames partnerid on leppinud kokku teose digitaalse kujutise ärilise kasutamise võimaluste piiramises kolmandate osapoolte jaoks. See on välja töötatud Euroopa raamatukogude ja Google'i koostöös digiteeritud teoste tarbeks, kuid on teoorias rakendatav ka teiste sarnaste avaliku ja erasektori koostööprojektide raames digiteeritud teostele. URI: http://rightsstatements.org/vocab/NoC-NC/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutuste praktikas selliseid koostööprojekte ei ole . AUTORIÕIGUS EI KEHTI - LEPINGULISED PIIRANGUD See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on rakendatav ainult objektidele, mis on avalikus omandis, kuid millega seoses on objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon allkirjastanud lepingu, mis nõuab neilt objekti kasutamise piiramist kolmandatele osapooltele. Deklaratsiooni siduvuse tagamiseks peab objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon sellele lisama viite objekti kasutamisega seotud lepingulisi piiranguid käsitlevale veebilehele. URI: http://rightsstatements.org/vocab/NoC-CR/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutuste praktikas selliseid koostööprojekte ei ole. AUTORIÕIGUS EI KEHTI - MUUD TEADAOLEVAD ÕIGUSLIKUD PIIRANGUD See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud selliste objektide märgistamiseks, mis on avalikus omandis, kuid mida ei ole võimalik vabalt taaskasutada tulenevalt teadaolevatest õiguslikest piirangutest, nagu kultuuripärandi või traditsiooniliste väljendusvormide kaitse, mis ei luba objekti kättesaadavaks teha kavatseval organisatsioonil võimaldada objekti vaba taaskasutamist. Deklaratsiooni siduvuse tagamiseks peab objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon sellele lisama viite objekti taaskasutamist piiravaid õiguslikke piiranguid käsitlevale veebilehele. URI: http://rightsstatements.org/vocab/NoC-OKLR/1.0/ Kommentaar: Eesti õigussüsteemis selliseid piiranguid ei ole. AUTORIÕIGUS TEADAOLEVALT EI KEHTI See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud selliste objektide märgistamiseks, mille autoriõiguslikku seisundit ei ole õnnestunud lõplikult tuvastada, kuid mille puhul on objekti kättesaadavaks teha kavatseval organisatsioonil mõistlikkuse piires alust arvata, et objekti aluseks olevale teosele ei kehti enam autoriõigus ega sellega seotud õigused. Deklaratsiooni ei peaks kasutama orbteoste (millele eeldatakse kehtivat autoriõigus) ega selliste objektide märgistamiseks, mille aluseks oleva teose autoriõiguslikku seisundit ei ole objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon püüdnud tuvastada. URI: http://rightsstatements.org/vocab/NKC/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seda seisundit kasutada, kui teose avaldamine on toimunud enne 19 20. aastat. Eesti mäluasutuste praktikas sageli esinev juhtum. AUTORIÕIGUSLIK SEISUND HINDAMATA See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud selliste objektide märgistamiseks, mille autoriõiguslik seisund on teadmata ja mille puhul objekti kättesaadavaks teha kavatsev organisatsioon ei ole teinud pingutusi objekti aluseks oleva teose autoriõigusliku seisundi tuvastamiseks. URI: http://rightsstatements.org/vocab/CNE/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seda seisundit kasutada, kui teose avaldamine on toimunud peale 1920 . aastat. Eesti mäluasutuste praktikas sageli esinev juhtum. AUTORIÕIGUSLIK SEISUND TUVASTAMATA See autoriõigusliku seisundi deklaratsioon on mõeldud selliste objektide märgistamiseks, mille autoriõiguslik seisund on teadmata ja mille kättesaadavaks teinud organisatsioon on teinud (tulemusteta) pingutusi objekti aluseks oleva teose autoriõigusliku seisundi tuvastamiseks. Üldjuhul kasutatakse seda olukorras, kus puuduvad teose autoriõigusliku seisundi täpseks tuvastamiseks olulised faktid. URI: http://rightsstatements.org/vocab/UND/1.0/ Kommentaar: Eesti mäluasutused saavad seda seisundit kasutada, kui teose avaldamine on toimunud peale 1920 . aastat. Eesti mäluasutuste praktikas sageli esinev juhtum. Teoste autoriõiguse hindamise praktilised näited “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteeri ta vate kogude autoriõiguste küsimuste puhul tuleb hinnata järgmisi asjaolusid: kas tegemist on teosega AutÕS tähenduses? kui tegemist on teosega, kas autoriõigused kehtivad? kui tegemist on teosega, mille autoriõigused kehtivad, siis millist vaba kasutuse erandit saab kohaldada? millist „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ või C reative C ommons märgistust saab kohaldada? NÄIDE 1 Meisseni portselanivabrik , Venus vankril Püsilink https://digikogu.ekm.ee/no_category/oid-2383/view_best-1 Autoriõigusega kaitstud teos, sest tegemist kunstiteosega (portselanist skulptuur). Dateering 1774 – 1799. Autoriõigused on lõppenud. Märgistus - Creative Commons avaliku omandi tähis. Vastuolu tekiks veebilehe märgistusega Teoste kasutamine on piiratud autoriõigustega , sest see tähenda b seda, et digiteeritud teos on autoriõigusega kaitstud või kuulub foto autoriõigusega kaitstava teose alla. Selliseid olukordi saa ks vältida sellega, et mäluasutused võtavad vastu otsuse , et nende loodud digitaalsed teosed jagatakse Creative Commons CC0 alusel . NÄIDE 2 Pudelikorkija Püsilink https://www.muis.ee/museaalview/1675354 Tegemist tarbeesemega, millel ei ole kunstilist väljendusvormi. Autoriõigused ei kehti. Lisada Creative Commons avaliku omandi tähis . NÄIDE 3 Seto Talumuuseumi esemekogu Püsilink https://www.muis.ee/museaalview/1682970 Dateering 1920-1940. Tegemist rahvaloominguga, järelikult autoriõigused ei kehti. Lisada Creative Commons avaliku omandi tähis. NÄIDE 4 . Muusika käsikogu Püsilink https://www.muis.ee/museaalview/1646773 Tegemist muusikateosega ( noodi kirjas) , mis on autoriõigusega kaitstav teos. Autor Rudolf Tobias (1873 –1918) autoriõigused on lõppenud. Lisada Creative Commons avaliku omandi tähis. NÄIDE 5. Euroopa linnade plaanid Püsilink https://www.muis.ee/museaalview/1700180 Tegemist maakaardiga, mis võib olla käsitletav kunstiteosena. Dateering 1900. Ilmselt on autori surmast möödunud enam kui 70 aastat. Märgistus - AUTORIÕIGUS TEADAOLEVALT EI KEHTI. Lisada Creative Commons avaliku omandi tähis. NÄIDE 6 . Raamatukapi joonis as Massoprodukt Püsilink https://www.muis.ee/museaalview/1700210 Joonisel kujutatud objekt (raamatukapp) ei ole autoriõigusega kaitstav teos. Samas on joonise väljendusvorm käsitletav kunstiteosena (originaalne joonistus). Dateering 1920-dada aastad. Autoriõigused võivad kehtida (nt loodud 30 aastaselt ning autor suri 60 aastaselt). Üldsusele kättesaadavaks saab teha kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel, sest puudub vastuolu autoriõiguse omaniku huvidega. Märgistus: AUTORIÕIGUSLIK SEISUND HINDAMATA . NÄIDE 7 . Arnold Akberg , Pruun hallis Püsilink https://digikogu.ekm.ee/no_category/oid-13425/view_best-1 MUis süsteemis on autoriõiguste puhul sageli märgitud „ Kasutusõigused määramata “. Antud teose puhul on a utori surmast möödas vähem kui 70 aastat . Üldsuse l e kättesaadavaks tegemine toimub kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel n i ng õiguste omaja seaduslike huvide järgimiseks kasutatakse pisipilti . Märgistus - KEHTIV AUTORIÕIGUS. NÄIDE 8 . Elav sõna. I, Aabits ja 1. õppeaasta lugemik / J. Kuulberg , E. Martinson, M. Nurmik... [jt.]; illustreerinud N. Mey ] Tartu: Kool, 1932 (Tartu: J. Mällo ) P üsilink https://www.ester.ee/record=b1179866*est Antud teose avaldamisaasta ( 1932 ) kaudu saab hinnata, et teose autoriõigused võivad veel kehtida (autorite surmast ei pruugi olla möödunud 70 aastat). Autoriõiguste pärijaid ei ole ilmselt võimalik tuvastada. Sellist laadi õpikud ei ole tänapäeval ärilises kasutuses, seega puudub vastuolu vaba kasutuse reeglitega. Üldsuse l e kättesaadavaks tegemine toimub kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Märgistus : AUTORIÕIGUS SEISUND TUVASTAMATA . NÄIDE 9 . Kured läinud, kurjad ilmad / Eesti Kirjandusmuuseum, Ühendus "Eesti Elulood" ja "Maalehe Raamat"; koostanud Merle Karusoo ; [toimetanud Anneli Sihvart ; kaas: Ilmar Kruusamäe Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 1997 (Tallinn: Pakett) P üsilink https://www.ester.ee/record=b1057746*est Antud teose avaldamisaasta ja autorite kaudu saab tuvastada , et tegemist on autorõiguse tähtaja all oleva teosega. Samuti on selli s e teose autoritel ja kirjastajatel äriline huvi. Seega teose digitaalset koopiat ei saa mäluasutused teha veebis üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Võimalik ainult tsiteerimine. NÄIDE 10 . Valitud tööd: valik luulet ja publitsistikat / August Alle ; [koostanud ja eessõna: Ralf Parve Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954 (Tallinn: Ühiselu) Püsilink https://www.ester.ee/record=b1271866*est Antud teose avaldamisaasta ja autorite alusel saab tuvastada , et tegemist on autorõigusega kaitstud teosega. August Alle autoriõigused lõppevad 2022 (suri 8. juuli 1952 ). Teosel on ka Ralf Parve eessõna, mille autoriõigused lõppevad 2078 (suri 6. veebruar 2008 ). ENSV perioodi ilukirjandusliku loomingu autoriõigused loetakse hea tava kohaselt kuuluvad kirjanikele. Kolme aasta möödudes teos muutuks vabalt kasutatavaks, kuid seda ilma eessõnata. Mäluasutusel on võimal ik loobuda eessõna avaldamisest või leppida Ralf Parve pärijatega kokku eessõna avaldamise tingimused. Kaanekujunduse ja foto saab te h a veebis üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel, sest tegemist on pisipildiga , mis ei ole vastuolus õiguste omaja äriliste huvidega. August Alle teosele saab kolme aasta möödumisel lisada Creative Commons avaliku omandi tähise. NÄIDE 11 . Säde: laste leht Tallinn, 19 25 -1990 P üsilink https://www.ester.ee/record=b1229001*est Säde oli aja leht, mis ilmus Eestis aastatel 1946–1990; Eesti komsomoli ja pioneeriorganisatsiooni häälekandja. "Nekroloog pioneerilehele " EPL/Eesti Ekspress, 15. veebruar 2001 on märgitud, et Sädeme õigusjärglane oli 1991–2001 ilmunud noorteleht Meie Meel. Selline viide ei pruugi olla täpne õiguslikus tähenduses . Õ igusjärglus tähendanuks Eesti komsomoli ja pioneeriorganisatsiooni erastamist või Riigikogu otsust, millega anti ajaleht, kui ettevõtte , üle uuele väljaandjale. Teadaolevalt ei ole selliseid otsuseid tehtud. Mäluasutused saaksid teha Säde digiteeritud koopiad üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Vastuolu õiguste omaja ärihuvidega puudub, sest Säde ajalehel ei ole õigusjärglast ning puudub äriline kasutus. Märgistus : KEHTIV AUTORIÕIGUS. NÄIDE 12 . Filmoteegi materjal Tegemist kroonikkaadritega perioodist 1924 või 1927. Järelikult on lõppenud filmi tootja autoriõigused. Arvestades seda, et tegemist on dokumentaalfilmiga, siis autoriõigused tekkisid režissöörile ja operaatorile (ilmselt sama inimene). Tõenäoliselt on autoriõigused lõppenud , sest autorite surmast on möödunud enam kui 70 aastat. Märgistus : AUTORIÕIGUS TEADAOLEVALT EI KEHTI. Filmiarhiivi veebilehel on märgitud: „ Veebivideote edasilinkimine ja kasutamine muul otstarbel ilma Eesti Filmiarhiivi kirjaliku loata on keelatud! “ Selline viide oleks vastuolus tähisega AUTORIÕIGUS TEADAOLEVALT EI KEHTI . NÄIDE 1 3 . Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr.74 1937 . aastal Eesti Kultuurfilmis toodetud ringvaa d e, mille filmitootja autoriõigused on lõppenud. Režissööri , operaatori ja helilooja autoriõigused võivad kehtida. Üldsusele kättesaadavaks saab teha kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel, sest puudub vastuolu autoriõiguse omaniku huvidega. Märgistus: AUTORIÕIGUSLIK SEISUND HINDAMATA . NÄIDE 1 4 . Nõukogude Eesti nr.10 1969. aastal Tallinnfilmis toodetud kroonikaga. Filmit ootja autori õigused lõppevad 2019 aasta lõpus. Režissööri , operaatori ja helilooja a utoriõigused kehtivad , aga a utoriõiguste kuuluvus ebaselge. Tavapärane kasutus sellistel teostel puudub , seega ei ole tegemist autoriõiguse omaja õigustatud huviga. Teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Märgistus - KEHTIV AUTORIÕIGUS. NÄIDE 1 5 . Eesti Kroonika nr.5 1989. aastal Tallinnfilmis toodetud kroonika. Filmit ootja ja autorite autoriõigused kehtivad , aga a utoriõiguste kuuluvus ebaselge. Tavapärane kasutus sellistel teostel puudub , seega ei ole tegemist autoriõiguse omaja õigustatud huviga. Teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Märgistus - KEHTIV AUTORIÕIGUS. NÄIDE 16 . Postkaart: 8. Eesti laulupidu 30.06-02.07.1923 Dateering 1923. Autori nimi ei ole teada . Autoriõigused võivad kehtida. Teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Vastuolu õiguste omaja õigustatud huvidega puudub. Märgistus - AUTORIÕIGUSLIK SEISUND HINDAMATA . Aastal 2023 saab märkida AUTORIÕIGUS TEADAOLEVALT EI KEHTI (möödub soovituslik autoriõiguste lõppemise periood). NÄIDE 1 7. Pl a kat Autoriõigusega kaitstav teos. Dateering 1940. Autor ei ole teada. Teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel. Vastuolu õiguste omaja õigustatud huvidega puudub. Märgistus - AUTORIÕIGUSLIK SEISUND HINDAMATA . Vastuolu CC0 märgistusega, sest see viitab sellele, et autor on loobunud autoriõigustest. Tegelikult autor ei ole loobunud autoriõigustest. Kui mäluasutus tuvastab, et autoriõigused on lõppenud, siis saaks tähistada teose Creative Commons avaliku omandi tähise ga.
Õ iguslik analüü s. Autoriõigused ja litsentsid : “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” KELLELE: Kristiin Meos Kultuuriministeerium
[email protected] KELLELT: Toomas Seppel , vandeadvokaat Advokaadibüroo Hedman Partners
[email protected] KUUPÄEV: 31 . 0 1.201 9 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc541486 \h 3 1. Millistele teostele tekivad autoriõigused PAGEREF _Toc541487 \h 4 2. Autoriõiguse ajaline kehtivus PAGEREF _Toc541488 \h 7 2.1. Teoste autoriõigusega kaitstavuse tähtaeg PAGEREF _Toc541489 \h 7 2.2. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivuse tähtaeg PAGEREF _Toc541490 \h 8 3. Teose vaba kasutamine PAGEREF _Toc541491 \h 9 3.1. Teose vaba kasutamise eeldused PAGEREF _Toc541492 \h 9 3.2. Digiteerimine (AutÕS § 20 lg 1 p 4) PAGEREF _Toc541493 \h 10 3.3. Kogude tutvustamine (AutÕS § 20 lg 3) PAGEREF _Toc541494 \h 10 3.4. Tsiteerimine ( AutÕS § 19 p 1 ) PAGEREF _Toc541495 \h 12 3.5. Kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös ( AutÕS § 19 p 2 ) PAGEREF _Toc541496 \h 12 3.6. Üldsusele kättesaadavaks tegemine kohapeal eriseadmete kaudu (AutÕS § 20 lg 4) PAGEREF _Toc541497 \h 12 3.7. Raamatukogudes e-raamatute üldsusele kättesaadavaks tegemine (AutÕS § 13 3 ) PAGEREF _Toc541498 \h 13 3.8. Milline informatsioon peab olema objektiga koos kuvatud PAGEREF _Toc541499 \h 13 4. Orbteosed PAGEREF _Toc541500 \h 15 4.1. Orbteoste regulatsioon PAGEREF _Toc541501 \h 15 4.2. Hoolikas otsing PAGEREF _Toc541502 \h 15 4.3. Direktiivi eelnõu. Autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul PAGEREF _Toc541503 \h 16 5. Autoriõiguste kuuluvus PAGEREF _Toc541504 \h 18 5.1. Kellele kuuluvad autoriõigused PAGEREF _Toc541505 \h 18 5.2. Enne 1991. aastat loodud teoste autoriõiguste kuuluvus PAGEREF _Toc541506 \h 18 5.3. Mäluasutusele kui tööandjale kuuluvad autoriõigused PAGEREF _Toc541507 \h 19 6. Autoriõiguse teavitus- ja litsentsimudelid PAGEREF _Toc541508 \h 21 6.1. Ühtse litsentsilepingu väljatöötamine õiguste omajatega kokkulepete saavutamiseks PAGEREF _Toc541509 \h 23 Kokkuvõte PAGEREF _Toc541510 \h 24 Sissejuhatus Kultuuriministeeriumi projekti “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” d igiteerimisega seotud alamprojektide osas viiakse läbi juriidiline analüüs autoriõiguste ja litsentside olukorra kohta digiteeritavates kogudes ning koostatakse parimate praktikate juhend alamprojektidele. Digiteerimiseks on valitud projektid dokumendi-, trüki-, foto-, eseme-, kunsti- ja filmipärandi valdkondadest. Käesolev a nalüüs on koosta tud juhindu des autoriõiguse seadu s est ( AutÕS ) . Analüüsis ei käsitleta isikuandmete (sh isikukujutis) regulatsioone. Analüüsis on kasutatud AutÕS terminoloogiat, keelelise lihtsustamise huvides on mõiste „avalik muuseum, arhiiv ja raamatukogu“ asemel kasutatud mõistet „mäluasutus“. Käesolev analüüs ei käsitle „ Avaliku omandi manifest i“ üldpõhimõtteid . Kultuuriministeeriumi esitatud küsimused. m illised tegevused peab mäluasutus läbi viima enne seda , kui digiteeritud objekt internetis avaldatakse? Mis tuleb enne objekti avaldamist välja selgitada ? Käesoleva s analüüsi s käsitletakse seda küsimus t 1. ja 2. peatükis (M illistele teostele tekivad autoriõiguse d. A utori õigus te ajaline kehtiv us ) . k uidas otsustada, kas tegemist on vabakasutuses oleva objektiga? Motiveeritud mahu mõiste tõlgendamine ja rakendamine. Orbteosed . Milline informatsioon peab olema objektiga koos kuvatud? Käesolevas analüüsis käsitletakse seda küsimust 3. peatükis (Teose vaba kasutamine) . O rbteoste regulatsioon i on selgitatud 4. peatükis (Orbteosed). a utorite varaliste õiguste kuuluvused, sh nõukogude ajal loodud teoste autoriõiguste kuuluvused . Esitatud küsimused on vastatud 5 . peatükis (Autoriõiguste kuuluvus). r ahvusvaheliste litsentside kasutamine Eesti õigusruumis digiteeritud objektide avalikult kättesaadavaks tegemiseks ja lõppkasutaja poolt veebis kasutamiseks, sh vajadusel soovitused rahvusvaheliste litsentside tõlkimiseks eesti keelde ning ühtse litsentsilepingu väljatöötamine õiguste omajatega kokkulepete saavutamiseks. 6. peatükis käsitletakse teavitus- ja litsentsimudelid, mille alusel mäluasutuste poolt digiteeritud teoseid tehakse veebis üldsusele kättesaadavaks. Millistele teostele tekivad autoriõigused Regulatsioon AutÕS § -id 4 , 5 ja 6 . Rahvusvaheliselt reguleerivad teose mõistega seonduvat eelkõige Berni konventsiooni artiklid 2, 11, 11 bis , 11 ter , 14 ja 14 bis , WIPO autoriõiguse lepingu artiklid 2 ja 4 ning TRIPS lepingu artiklid 9 ja 10. Euroopa Liidu tasandil on peamiselt asjakohased tarkvara direktiivi artiklid 1 ja 3, tähtaja direktiivi artiklid 3 ja 6 ning andmebaasi direktiivi artiklid 1 ja 3. E nne teoste veebis üldsusele kättesaadavaks tegemist tuleb hinnata, kas tegemist on autoriõigusega kaitstava teosega . AutÕS § 4 l õigete 1 ja 2 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- või teadusteostele , mis vastavad järgmistele tunnustele : tegemist on originaalse teosega , mis on väljendatud objektiivses vormis ( nt raamat, paber, heliplaat vms) ning mis on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi abil (nt graafiliselt kujutatav) . Looming võib olla väljendatud teksti, foto, pildi, graafika, joonistuse, joonise, video, helisalvestise jne vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist ( AutÕS § 7 lg 3). Audiovisuaalne teos on mis tahes teos, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud kasutamiseks vastavate tehniliste vahenditega eesmärgiga luua liikuvaid kujutisi ( AutÕS § 33). Hõlbustamaks hindamist, kas tegemist on autoriõigusega kaitstud teosega, on autoriõiguse seaduse § 4 lg-s 3 toodud näidisloetelu teostest, mille puhul autoriõiguslikku kaitset eeldatakse: ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms) draama- ja muusikalised draamateosed; muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; audiovisuaalsed teosed; maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; skulptuuriteosed; arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; tarbekunstiteosed; disaini- ja moekunstiteosed; fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); õigusaktide projektid; standardid ja standardite kavandid; arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms. E eltoodud nimekiri ei ole ammendav, st et autoriõigu s tekib ka nendele teos tele , mis ei ole nimekirjas, kuid vasta vad autoriõiguse ga kaitstavuse kriteeriumidele. T eos on originaalne, kui see on autori enda algupärase intellektuaalse loomingu tulemus ( AutÕS § 4 lg 2) . Euroopa Kohtu kohtuasjas C-145/10 Painer kohus leidis, et teos on originaalne, kui autor on vabu ja loomingulisi valikuid rakendades saanud teose loomisel väljendada oma loomingulisi võimeid, milles peegeldub tema isikupära. Tuginedes Eesti kohtupraktikale võib asuda seisukohale, et originaalsuse standard on madal ning piisab autori minimaalsest panusest. AutÕS § 5 annab näidisloetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, millele autoriõiguse d ei teki : ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; rahvaloominguteostele; õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); päevauudistele; faktidele ja andmetele; ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autoriõigusliku kaitse alt väljas oleva d teosed võib jaotada kahte kategooriasse: 1) oma olemuselt on tegemist küll teostega, kuid neil puudub autoriõiguslik kaitse; 2) tegemist ei ole teostega. Autoriõigusega ei kaitsta rahvaloomingut. R ahvaloomingu l puudub õigustatud subjekti (autor) . Rahvalooming tähendabki seda, et ei ole ühte või mitut konkreetset autorit. Välista tud on õigusaktide, haldusdokumentide ja kohtulahendite autoriõigusliku kaitse. Kaitstavuse kriteeriumi tõlgendamisel tuleb arvestada väärtusneutraalsuse põhimõttega, mille kohaselt teose kaitstavust ei mõjuta selle teose eesmärk ega väärtus. Autoriõiguse tekkimise alusena ei hinnata teo se konkreetset väljendusvormi või fikseerimise viisi ( AutÕS § 6). Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele ( AutÕS § 8 lg 1). AutÕS § 4 lg 6 kohaselt autoriõigusega kaitstavust eeldatakse. Praktikas tähendab see seda, et autor ei pea tõendama originaalsust, vaid teose kaitstuse vaidlustaja peab tõendama originaalsuse puudumist. Mäluasutuste kogudes olevate autoriõiguse kaitstavate teoste näidisloetelu on toodud „ Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023 , autoriõiguste p arima praktika juhend ” punkti s 1. Järeldus Teose originaalsuse kriteerium on madal ning suur osa inimese poolt loodud loomingust on autoriõigusliku kaitsega. Arvesse tuleb võtta ka teose kaitstuse presumptsiooni . Arvestades seda, et “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” käigus toimub sadade tuhandete teoste digiteerimi n e , siis ei ole otstarbekas hinnata eraldi iga teose vastavust või mittevastavust autoriõigusega kaitstavuse tunnustele. L ähtuda tuleb eeldusest, et kõik teosed, mis on minimaalselgi määral kirjandus - või kunsti loomingu tunnustega, on autoriõigusega kaitstavad teosed. A utoriõiguse ajal ine kehtiv us Teoste autoriõigusega kaitstavuse tähtaeg Regulatsioon AutÕS § -id 38-45 . Rahvusvaheliselt reguleerivad seda küsimust eelkõige Berni konventsiooni artiklid 7 ja 7 bis ning TRIPS lepingu artikkel 12. Euroopa Liidus on autoriõiguse kehtivuse tähtaeg lepitud kokku tähtaja direktiiviga. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma ( AutÕS § 38 lg 1) . AutÕS § 39 kohaselt kui teos on loodud, mitme autori poolt, siis algab 70 aastane tähtaeg pärast teisi autoreid üleelanud autori surma. T eost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides autoriõiguse seaduse ning muinsuskaitseseaduse sätteid ( AutÕS § 45) . S eadusandja ei ole täpsustanud, mis o li sell ise regulatsiooni eesmärk ning millised muinsuskaitseseaduse normid kohalduvad . Seega ei ole võimalik hinnata, millised muinsuskaitseseaduse sätteid peab järgima. Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult ( AutÕS § 44 lg 1). AutÕS § 88 lg 3 kohaselt teoste osas, mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, kaitseb teose autorsust, autori nime ning autori au ja väärikust Justiitsministeerium. Vastavate normide kohaldamise osas õigus praktika puudub. Samuti puuduvad rakendu s sätted, mis võimaldaksid Justiitsministeeriumil sellist õigust praktikas teostada ( m illiseid autorid kaitstakse , m is juhtumitel , m illises kohtumenet l uses jne ). Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist ( AutÕS § 40) . Tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. j aanuarist ( AutÕS § 42) . Mäluasutuste kogude puhul on sageli olukord, kus teose autorit ei ole võimalik tuvastada. Sellisel juhul ei ole võimalik tuvastada ka autori surma aega . Sellises olukorras on võimalik kaudselt määratleda autori surmaaeg hinnates teose loomise ligikaudset ajastut . A utoriõigused on lõppenud teostel , mis on loodud enne 20. sajandit , sest autor i surmast on möödunud enam kui 70 aastat. 21. sajandil loodud teoste puhul peab hindama, kas on võimalik tuvastada autoriõiguste tähtaja lõppemist (autori surmaaeg + 70 aastat). Audiovisuaalsete teoste (filmipärand) puhul peab arvestama sellega, et kaasnevate õiguste (näitlejad, tootja) tähtaeg on 50 aastat ning seda arvestatakse teose salvestamisele järgneva aasta 1. jaanuarist ( AutÕS § 74). Seega 2020. aastaks on lõppenud näitlejate ja tootjate õigused filmipärandile, mis on salvestatud enne 1969. aastat. Kui autoriõiguse tähtaja möödumisel avaldatakse teos uuesti, siis võivad tekkida autoriõigused lisatud teostele, nt Andres Tali illustratsioonid “Kalevipoja” trükises on autoriõigusega kaitstavad, kuid eepose tekst mitte. S elliseid t rükiseid on jätkuvalt autoriõiguse tähtaja all. Digiteerimise käigus on teksti ja illustratsioonide eemaldamine tehniliselt keeruline ja kultuuripärandi digiteerimise seisukohast ebamõistlik . Autoriõiguse tähtaja hindamise soovitused on toodud „ Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023 , autoriõiguste p arima praktika juhend ” p unkti 2. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kehtivuse tähtaeg AutÕS § 74 . Rahvusvaheliselt reguleerivad seda küsimust eelkõige WIPO esitus- ja fonogrammileping u artikkel 17, Rooma konventsiooni artikkel 14 ning TRIPS lepingu artikkel 14 (5). Euroopa Liidu tasandil on peamiselt asjakohased tähtaja direktiiv ja andmebaasi direktiivi artikkel 10. Kaasnevate õiguste kehtivuse tähtaja teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- või raadioteenuse osutaja ja filmitootja suhtes on 50 aastat alates salvestamisest. Muusikateoste esit uste ja fonogrammide puhul 70 aastat , kui varasemad salvestused avaldatakse uuesti ( AutÕS § 74 lg 1 p -d 1 ja 2 ). Järeldus Kultuuripärandi digiteerimisel on olulise tähendusega autoriõiguste tähtaja hindamine, sest see võimaldab valida teosed , mis on vabalt kasutatavad. Olukorras, kus autori nime või surmaaega ei ole võimalik tuvastada, siis on võimalik määratleda autoriõiguste kehtivus hinnates teose loomise ajastut. Teose vaba kasutamine Regulatsioon Aut ÕS §-id 17, 19, 20 ja 27 2-8 . Rahvusvaheliselt reguleerivad seda küsimust eelkõige Berni konventsiooni artikkel 9 (2), TRIPS lepingu artikkel 13, WIPO autoriõiguse lepingu artikkel 10 ning WIPO esitus- ja fonogrammilepingu artikkel 16. Euroopa Liidu tasandil on peamiselt asjakohased andmebaasi direktiivi artikkel 6 ja 15, infoühiskonna direktiivi artikke l 5 ja 6, ren tmis - ja laenutusõiguse direktiivi artikkel 10 ning tarkvara direktiivi artiklid 6 ja 8. Vaba kasutamine on nähtud ette üldistes huvides. Vaba kasutuse juhtumid seonduvad peamiselt sõnavabaduse, loominguvabaduse, õppetegevuse ja kultuuri edendamise eesmärgiga. Vaba kasutamise regulatsioon laieneb ka kaasnevatele õigustele. Detailsem regulatsioon tuleneb AutÕS §-st 75 ja Rooma konventsiooni artiklist 15. Teose vaba kasutamise viisid, millest võivad kasu saada avalikud arhiivid, muuseumid või raamatukogud on reguleeritud AutÕS §- is 20. Mõistetel “avalik raamatukogu” ja “avalik muuseum” puudub legaaldefinitsioon, samas “avalik arhiiv” on avatud arhiiviseaduse §- is 5. Seaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et mõisteid “avalik raamatukogu” ja “avalik muuseum” kasutatakse asutuste suhtes, kes tegutsevad üldsuse huvides, st riigiasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused ja mittetulundusühingud. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu, rahvaraamatukogud, teadusraamatukogud, kooliraamatukogud, riigimuuseumid, munitsipaalmuuseumid ja avalikõiguslike juriidiliste isikute muuseumid Teose vaba kasutami s e eeldused Kolmeastmeline test ( AutÕS § 17) tuleneb autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alastest rahvusvahelistest lepingutest ja Euroopa Liidu direktiividest. AutÕS -s on kolmeastmelise testi eesmärgiks autori ja õiguste omaja huvide täiendav kaitse. Iga vaba kasutuse juhtu hinnatakse kolmeastmelise testi v õrdluses . Kolmeastmelise testi esimene tingimus on, et vaba kasutuse juht um on seaduses ette nähtud. See kriteerium ei tähenda, et olemasolevaid erandeid ei saaks laiendavalt tõlgendada. Teiseks ei tohi õiguste objekti kasutamine olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega. Kolmas tingimus on, et vaba kasutus ei kahjusta põhjendamatult autori õiguste omaja seaduslikke huve. Tuleb hinnata, mis on rohkem ühiskonna huvides, kas vaba kasutus või autori õiguste omaja kaitse. Avalik huvi kaitsta vaba kasutust on suurem kui läbi vaba kasutuse luuakse midagi uut võrreldes olukorraga kui vaba kasutus on suunatud n.ö tarbimisele. Vaba kasutus riivab peaaegu alati õiguste omaja huve, küsimus on siin eelkõige selles, kas see on põhjendatud . A valikele arhiividele, muuseumidele või raamatukogude vaba kasutuse viisid peavad rahvusvahelise õiguse kohaselt vastama nn kolmeastmelisele testile . Euroopa Liidu tasandil reguleerib infoühiskonna direktiivi artik kel 5 lõi ge 2 punkt c, mis lubab erandeid ja piiranguid ette näha juhul, kui kõne all on konkreetsed reproduktsioonid, mida teevad avalikud raamatukogud, haridusasutused, muuseumid või arhiivid ning mis ei ole otseselt ega kaudselt ette nähtud majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks. Digiteerimine ( AutÕS § 20 lg 1 p 4) Avalikele arhiividele, muuseumidele või raamatukogudele l ubatakse teha teostest koopia d digiteerimiseks , ainsa tingimusena on nimetatud , et kopeerimise eesmärk peab olema kogu säilitamine. Arvestades seda, et Eestis ei ole kasutusel ärimudeleid, mille alusel toimuks digiteeritud teoste failide säilitami n e ärilisel eesmärgil, siis ei ole mäluasutustes digiteerimine vastuolus kolmeastmelise testiga. Arvestama peab sellega, et AutÕS § 20 lg 1 p 4 digiteerimise vaba kasutus ei hõlma selliste teoste üldsusele veebis kättesaadavaks tegemist. Isiklikud autoriõigused hõlmavad teose muutmist ja lisade tegemist (vt AutÕS § 12). Digiteerimine ja järeltöötlus ei mõjuta autori isiklikke õigusi, sest digiteerimise ja järeltöötluse käigus ei tehta digiteeritavas teoses sisulisi või loomingulisi muudatusi. Kogude tutvustamine ( AutÕS § 20 lg 3) AutÕS § 20 lg 3 kohaselt a valikul raamatukogul, arhiivil ja muuseumil on õigus kasutada teoseid motiveeritud mahus näituse ja kogude tutvustamise eesmärgil. Kasutamine hõlmab reprodutseerimist, levitamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist. Tegemist on infoühiskonna direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis j nimetatud vaba kasutuse erandina , mida liikmesriigid saavad riigisiseses õiguses rakendada . Eesti Vabariik on rakendanud antud erandi mõnevõrra laie malt ning sätestanud AutÕS § 20 lg -is 3 erandi ka mäluasutuste kogude tutvustamisele. Näituste ja kogude tutvustamine võib toim u da füüsilisel kujul (näitusesaalis) ning digitaalselt (veebis). Selliselt on Eesti õiguses antud mäluasutustele võimalus digiteeritud teose id veebis üldsusele kättesaadavaks te ha . Mäluasutused on antud erandit oma tegevuses kohaldanud 12 aastat ning seni ei ole autoriõiguste omajate poolt tõstatatud küsimust riigisisese õiguse vastavusest E uroopa L iidu õigusega. Kolmeastmelise testi käigus tuleb hin nata , kas mäluasutuste tegevus on vastuolus tavapärase kasutusega ja kas see mõjutab õiguste omajate seaduslikke huve . Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023 tegevuskava ü l deesmärgiks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Sellised eesmärgid ei ole vastuolus teoste tavapärase kasut a misega. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist , praeguseks on digiteeritud ca 10% . Ligi 90 miljoni pärandi objekti digiteerimine ei ole seni tekitanud vastuolu autoriõigus t e omajatega , seega ei ole tegemist sellise kasutusega, mis oleks vastuolus tavapärase kasutusega . Autoriõiguste omajate seaduslik huvi väljendus eelkõige selles, et õiguste omajatel on õigus saada tulu teoste kasutamise eest. Seega oleks kolmeastmelise testiga vastuolus selline kasutus, mis võtaks autoriõiguste omajatelt võimaluse saada t asu teoste kasutuse eest . Selleks, et hinnata autoriõiguste omajate tu lu saamise võimalusi , tuleb hinnata, millised ärimudelid on tänapäeval kasutuses, mille puhul autoriõiguste omajad saavad t asu . Digiteeritud teoste ärimudeli ks on e-raamatud ja audiovisuaalsete teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine tellitavates meediateenustes. Seega oleks autoriõiguste omajate seaduslike huvidega vastuolus selliste kirjandusteoste üldsusele kättesaadavaks tegemine, mis on samaaegselt ka e-raamatuna müügis. Samuti on vastuolus ärimudelitega selliste audiovisuaalsete teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine, mis on samal ajal DVD- na müügis või pakutakse tasulistes tellitavates meediateenustes. Teenuste ja ärimudelite jälgimine on mäluasutuse ülesanne ning seda saab teha teose liikide kaupa, nt on üldteada, et e-raamatutena müüakse (nt Elisa Raamatus) ilukirjandust , sh tõl gitud teosed . Selliste teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine oleks vastuolus õiguste omajate seadusliku huvidega. Samas on trükiseid, mille puhul ei ole ärilisi huvisid (nt tarbe- ja pisitrükised ). Seega peavad mäluasutused hindama, milliste digiteeritud teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine või vad tekitada vastuolu olemasolevate teenustega. Kunstiteoste, f otode, pisitrükiste jms materjalide puhul on võimalik vältida vastuolu õiguste omajate seaduslike huvidega, kui failid tehakse üldsusele kättesaadavaks madalas resolutsioonis (nn pisifail ), mis ei võimalda nende kasutuse trükistes. Sellisel viisil on tagatud, et a utoriõiguste omajad kontrollivad trükifailide kasutust. Autoriõiguse seadus kasutab kogude tutvustamise tingimusena motiveeritud mah u piirngut . Digiteeritud kogude tutvustamise eesmärk on kultuuripärandi tutvustamine üldsusele . Samas ei ole motiveeritud mahu nõudega vastuolus kogude ulatuslik tutvustamine, kui see on vajalik kultuuripärandi laiemaks tutvustamiseks. Seega motiveeritud maht AutÕS § 20 lg 3 kontekstis tähendab kogude avaldamist sellises mahus, mis võimaldaks tutvustada üldsusele mäluasutuste kogusid , sh kogude täismahus üldsusele kättesaadavaks tegemist (va juhul kui tegemist on vastuoluga ärimudelitega) . Motiveeritud mahus kogude tutvustamiseks saab lugeda teoste katkendite üldsusele kättesaadavaks tegemist, nt ilukirjanduse trükisest mõne lehekülje või audiovisuaalsest teosest paarikümne sekundi või minuti kasutamine. Tsiteerimine ( AutÕS § 19 p 1 ) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust ( AutÕS § 19 p 1). Selline vaba kasutus sobib digiteeritud teostest katkendite avaldamiseks. Siinjuures “motiveeritud maht” tsiteerimise korral tähendab mahulist või ajalist piirangut, nt raamatust mõne lõigu avaldamine või helisalvestisest katkendi avaldamine. Samuti saab tsiteerimiseks lugeda audiovisuaalsete teoste lõikude veebis avaldamist. T siteerimise vaba kasutus sobib ka veebiteenustele, mille puhul on võimalik teha otsingut märksõna alusel ning kuvatakse vastavat sõna sisaldavaid lõike (analoogia Google Books). Motiveeritud mahu ajalist piiri ei ole kohtupraktikas kehtestatud. Tsiteerimise vaba kasutus ei sobi “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteerivatele kogude avaldamise üldeesmärgiga , sest tsiteerimise puhul on tegemist teoste osalise kasutusega (mõned read või leheküljed). Tegemist on vaba kasutusega, mida saab kasutada mäluasutused juhul, kui kogude tutvustamine oleks vastuolus õiguste omajate seaduslike huvidega ning seetõttu ei saa tugineda AutÕS § 20 lg 3 erandile. Kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös ( AutÕS § 19 p 2 ) AutÕS § 19 p 2 kohaselt on a utori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Antud vaba kasutust kasutatakse eelkõige õppetöös, nt on korraldatud selle alusel distantsõpe, mille käigus tehakse õppematerjale õpilastele õppeasutuse poolt kättesaadavaks veebis piiratud juurdepääsuga failijagamissüsteemis . Arvestades seda, et “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteeritakse ja kättesaadavaks tehakse see osa Eesti mäluasutuste kultuuripärandist, mille kasutusväärtus on Eesti ettevõtete, elanike ja mäluasutuste poolt kõige selgemini väljendatud (nt uurimisteemades, õppekavades, koopiate ja digiteerimise tellimustes jne) , siis saab digiteerimise vaba kasutuse alusena kasutada ka AutÕS § 19 p 2. Arvestades seda, et kehtiv õigus pakub mäluasutustele AutÕS § 20 lg -s 3 ulatusliku digitaalsete kogude tutvustamise erandi, siis on illustreeriv eesmärk õppetöös alternatiivne võimalus juhuks, kui AutÕS § 20 lg 3 kohaldamise võimalus langeb ära (samas ei tähenda see seda, et läbima ei peaks kolmeastmelist testi). Üldsusele kättesaadavaks tegemine kohapeal eriseadmete kaudu ( AutÕS § 20 lg 4) Autori nõusolekuta ja selle eest tasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus kogus olevat teost füüsilise isiku tellimusel eriseadmete kaudu kohapeal kättesaadavaks teha. Euroopa Kohus on lahendis C 117/13 Technische Universität Darmstadt versus Eugen Ulmer KG märkinud, et direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkti n koosmõjus direktiivi artikli 5 lõike 2 punktiga c tuleb tõlgendada nii, et see ei keela liikmesriikidel anda nende sätetega hõlmatud avalikele raamatukogudele õigust nende kogudesse kuuluvaid teoseid digiteerida, kui see on vajalik nende asutuste ruumides teoste kättesaadavaks tegemiseks eriseadmete kaudu. Seega saavad mäluasutused digiteerida ja teha teoseid üldsusele kasutamiseks kättesaadavaks kohape a l asuvate arvutite kaudu. Kohus täpsustas, et teose eriseadmete abil digitaalses vormingus kättesaadavaks tegemise eest tuleb maksta õiglast tasu. Selline vaba kasutuse ei sobi “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteeri ta vate le kogudele, sest digiteeritud teoste kasutamine oleks võimalik ainult mäluasutustes kohapeal asuvates arvutites. Raamatukogudes e-raamatute üldsusele kättesaadavaks tegemine ( AutÕS § 13 3 ) Euroopa Kohus on lahendis C-174/15 Vereniging Openbare Bibliotheken märkinud, et koopiate laenutamist, mis toimub nii, et see pannakse avaliku raamatukogu serverisse ja kasutajal võimaldatakse see koopia allalaadimise teel enda arvutis reprodutseerida, eeldusel et laenutusperioodi vältel saab alla laadida üksnes ühe koopia ja pärast selle perioodi lõppu ei saa see kasutaja tema poolt alla laaditud koopiat enam kasutada. Sellega laiendas kohus raamatukogudes trükise laenutamisõiguse ka digitaalsete teoste laenutamisele. Selline vaba kasutuse ei sobi “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteerivate le kogudele, sest digiteeritud teoste kasutamine oleks võimalik ainult sellises laenutuskeskkonnas, milles kontrollitakse laenutusperioodi l digiteeritud faili ajalist toimimis t (v astavad tehnilised lahendused raamatukogudel puuduvad , va Tallinna Keskraamatukogu ELLU süsteem ) . Milline informatsioon peab olema objektiga koos kuvatud AutÕS § 19 kohaselt teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel tuleb viidata autori le kui see on teosel näidatud . Nimetatud kohustusi ei ole, kui autorile, esitajale või muule õiguste omajale viitamine ei ole võimalik , nt puudub teosel märge autorile . Kuvama peab: a utori nimi (kui see on teosel näidatud) ; t eose pealkiri (nimetus, nimi) ; t eose avaldamise allikas ( nt ajalehe või ajakirja nimetus) . Kui autori nimi ei ole teada, siis puudub kohustus seda tuvastama hakata. AutÕS § 44 viitab küll teose autorinime igavesele kaitsele, kuid sellisel normil ei ole õiguslikku tähendust, sest seda normi ei saa õigus praktikas kohaldada ( nt kellel on õigus kohtumenetluses autorit esindada ? ) . AutÕS 88 lg 3 viitab tähtajatu kaitse osas Justiitsministeeriumile, kuid rakendussätted puuduvad. Viitamise kohustust ei ole mäluasutuste digiteerimise ja kogude tutvustamise vaba kasutusel ( AutÕS § 20). Seega saavad mäluasutused valida, millist viitamise praktikat kasutada. Järeldus Vaba kasutuse õigustest sobib kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemisel AutÕS § 20 lg-s 3 sätestatud erand mäluasutusel kasutada teoseid näituse ja kogude tutvustamise eesmärgil. Antud vaba kasutus ei sobi nendele teostele, mille puhul on vastuolu autoriõiguste omajate ärihuvidega. Orbteosed Regulatsioon AutÕS 4 ptk . Justiitsministri 23.01.2015 määrus nr 2 orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad . Euroopa Liidu orbteoste direktiiv . Autorita Euroopa kultuuripärandi esitlemine võib peagi lihtsustuda . Orbteoste regulatsioon Orbteosed on teosed , mis on autori õiguse all, kuid mille õiguste omanikku ei ole tuvastatud. Tulenevalt AutÕS § -st 27 3 on avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul lubatud kasutada orbteoseks tunnistatud ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi ning seda üksnes avalikes huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel ning reprodutseerimine digiteerimise , üldsusele kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise, säilitamise või taastamise eesmärgil. Orbteose regulatsioon kehtib järgmistele teostele: raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse kogus; audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. Orbteoste regulatsioon ei laiene fotodele, kunstiteostele ja arhitektuuriteostele. Asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil ( AutÕS § 27 6 lg 2) . Hoolikas otsing Orbteose väljaselgitamiseks tuleb läbi viia hoolikas päritoluotsing ( AutÕS § 27 3 ) , mis peab vastama järgmistele kriteeriumidele: otsingu sooritamisel kasutatakse kohaseid allikaid (nt loomeliidud ja pärimisregister) ; hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht; k ui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid; Avalik mäluasutus ja Eesti Rahvusringhääling dokumenteerib hoolika otsingu ning annab Justiitsministeeriumile järgmist teavet: teave teostatud hoolika otsingu kohta ning selle tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena; viis, kuidas asutus orbteost kasutab; kasutatava teose või fonogrammi orbteose staatuse mis tahes muutus; asutuse asjakohane kontaktteave. Justiitsministeerium edastab viivitamata nimetatud teabe Siseturu Ühtlustamise Ameti loodud orbteoste andmebaasi . Arvestades mäluasutuste kultuuripärandi ajaloolist konteksti (ilma autorita teosed, pärijad ei ole teada ) ning seda, et Eestis puuduvad autoreid esindavad ühingud, siis on mäluasutustel praktikas keeruline täita orbteoste regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Enamus juhtumitel lõppevad otsingud ilma tulemusteta. Samas on hoolika otsingu tegemine tööjõumahukas protsess. O rbteoste regulatsioon sobi b “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteerivatele kogude digiteerimise õiguslikuks aluseks , kui tegemist on audiovisuaalsete teostega, mida ei saaks teha üldsusele kättesaadavaks kogude tutvustamise vaba kasutuse erandi alusel. Samas on kogu piisavalt esinduslik, et on mõistlik läbida hoolikas otsing ning dokumenteerida tegevused. Direktiivi eelnõu. Autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul Euroopa Parlament kiitis 2018. a oktoobris heaks direktiivi ettepaneku , millega laiendatakse liikesriikide õigusi kehtestada autoriõiguse seaduse erandeid mitteturustavate teoste ja muu materjali digiteerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Kultuuripärandiasutustel e luuakse selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist ( vt ettepaneku selgitus punkt 22 ) . Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda (artikkel 7 p 1). Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks. Liikmesriigid tagavad, et litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt . Seega laien dab eelnõu kultuuripärandi digiteerimise vaba kasutus e ka mitteturustavate teostele (nt vanad trükised) . Arvestades seda, et direktiiv ei ole veel jõustunud, siis ei ole teada, millal liik m esriigid vastavad erandid rakendavad riigisiseses õiguses. Eesti kontekstis tekib praktikas probleeme sellega, et Eestis puuduvad autoriõiguste valdkondades kollektiivse esin d amise organisatsioonid (nt ei ole sell ist ühingut kirjanikel ega fotograafidel). Järeldus Orbteoste regulatsioon ei ole “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames toimuva digiteerimise seisukohast otstarbekas , sest autorite ja pärijate tuvastamiseks puuduvad allikad. Samut i ei hõlma orbteoste regulatsioon fotosid, mille puhul on autori nime puudumine kõige levinum juhtum. Orbteoste regulatsiooni kasutamine on võimalik üksikjuhtumitel. Autoriõiguste kuuluvus Regulatsioon AutÕS 5 ptk . Euroopa Liidu tasandil on peamiselt asjakohased andmebaasi direktiivi artikkel 4 ning tarkvara direktiivi artiklid 2 ja 3. Kellele kuuluvad autoriõigused A utor on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena on loonud originaalse teose kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. A utori isiklikud ja varalised õigused kuuluvad algselt teose loonud füüsilisele isikule ( AutÕS § 28 lg 1) . Seaduses ettenähtud juhtudel lähevad varalised autori õigused seaduse alusel üle tööandjale ( nt tööülesannete täitmisel loodud teos AutÕS § 32 lg 1 alusel ) . Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte. ( AutÕS § 33 lg 2 ) . Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil, juhtimisel ja finantseerimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jm). Autoriõigus kollektiivsele teosele isikule, kelle initsiatiivil, juhtimisel ja finantseerimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti. Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks. K ollektiivse teose paneb kokku mõnu juriidiline või füüsiline isik ning sellisesse kogumikku lisatud teoste autoritel ei ole omavahel õiguslikku seost (nagu näiteks ühiste autorite puhul). Igaühel on õigus vaid enda loodud osale kollektiivsest teosest ( AutÕS § 31) . Enne 1991. aastat loodud teoste autoriõiguste kuuluvus AutÕS §- is 88 on antud tagasiulatuv toime varem loodud teoste suhtes, seega laieneb autoriõiguse kaitse ka nendele teostele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. d etsembrit (st enne kehtiva autoriõiguse seaduse jõustumist). Seega tuleb ENSV ajal loodud teoste kasutamisel järgida autoriõiguse seaduse nõudeid (kaitstav teos, autorsus, luba, vaba kasutuse tingimused jne). AutÕS § 88 ei reguleeri aga õiguste kuuluvust, s.t seda, kellele kuuluvad isiklikud ja varalised õigused. Seega ei ole seadusandja kehtestanud norme enne 12. detsembrit 1992. a loodud AV teoste õiguste kuuluvuse kohta. Õiguspraktikas on ENSV perioodil tekkinud õigussuhete kuuluvus eba selge . Mõned autoriõiguse valdkonnad on hõlmatud ENSV tsiviilkoodeksi s, nt § 490 lõike 1 järgi kuulus autoriõigus kino- või televisioonifilmile filmimist teostanud ettevõttele . Praktikas on ENSV perioodi autoriõiguste kuuluvus lahendatud hea tavaga ( nt teadlaste, fotograafide, kunstnike, heliloojate, kirjanike, tõlkijate ja näitlejate autoriõigused loetakse nende või pärijate omanduses olevaks) . Osade autoriõiguste osas puudub tava või on olukord ebaselge ( nt ENSV ajal mitteeksisteerinud kaasnev a d autoriõigused). Eesti kohtupraktikas ei ole lahendatud ENSV perioodil loodud teoste ja kaasnevate õiguste autoriõiguste kuuluvuse küsimusi. Tsiviilkoodeksi § 489 kohaselt perioodiliste väljaannete autoriõigused kuulusid organisatsioonidele. Sellistel organisatsioonidel ei ole õigusjärglasi. Seega ei saa kuuluda selliste väljaannete õigused ühelegi isikule . ENSV perioodika autoriõiguste osas puudub hea tava, mis võimaldaks määratleda autoriõiguste kuuluvuse. Audiovisuaalsete teoste kogude üldsusele kättesaadavaks tegemisel peab arvesta ma, et suur osa ENSV perioodi Tallinnfilmi ja Eesti Televisiooni audiovisuaalteoste st on õigusjärgluse alusel Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Rah v u s ringhäälingu omandis. Samuti on õ i gusjärgluse aluse l üle läinud autoriõigused . Sellist õiguste kuuluvust ei tunnista autorite ja näitlejate autoriõiguste osas Eesti Audiovisuaalautorite Liit ja Eesti Näitlejate Liit. ENSV audiovisuaalsete teoste autori te ja näitleja te autoriõiguse kuuluvuse osas ei ole selget õiguslikku seisukohta. Praktikas on lahendatud autoritasude tasumine selliselt, et Tallinnfilmi ja ETV filmipärandi puhul makstakse tasu autoreid ja näitlejaid esindavatele ühingutele. Enne 1940.a valminud audiovisuaalsed teoste ( nt Kultuurfilm) tootjaõigused (kehtivad 50 aastat alates salvestamisest) on tänaseks lõppenud, ent stsenaristi, režissööri, operaatori, kunstniku , helilooja autoriõigused võivad veel kehtida . Kui autoriõigused kehtivad, kuid autoriõiguste kuuluvus ei ole teada, siis saab audiovisuaalsete teoste autoriõigus ed lahendada orbteoste regulatsiooni alusel. Mäluasutuse le kui tööandjale kuuluvad autoriõigused K ultuuripärandi fotografeerimine (fotograafi kui autori loominguline panus ) võib AutÕS § 4 lg 2 kohaselt kaasa tuua uued autoriõigused . Samas skaneerimine ei ole loominguline tegevus, ning sellise tegevuse käigus ei teki uusi teoseid. Arvestades seda, et kultuuripärandi digiteerimine toimub mäluas u tustes ning tegemist on töökohustuste käigus loodud teostega, siis kuuluvad AutÕS § 32 kohaselt loodud teoste varalised autoriõigused tööandjale. Seega saavad mäluasutused otsustada, millisel viisil toimub digit eerimise tulemusel loodud teoste varaliste õiguste (nt reprodutseerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine) kasutamine. Arvestama peab sellega, et AutÕS § 32 lg 1 kohaselt ei lähe tööandjale üle töötajate loodud teoste isiklikud autoriõigused (autorsus, autorinimi, teose muutmine jne). Seega tekib olukord, kus tööandja kontrollib digiteeritud teoste üldsusele kättesaadavaks tegemist, kuid töötaja selliste teoste muutmist (teoste puhul, kus digiteerimise käigus tekib autoriõigusega kaitstav teos). Kultuuripärandi litsentsimudeli valikule seab see teatud piiranguid, nt ei saa ilma töötajate nõusolekuta kasutusele võtta litsentsimudeleid, mille puhul kaasneks sellega õigus teha muudatusi teoses ( sh tuletatud teoste loomine). Arvestades seda, et mäluasutuste töötajate isiklikud autoriõigused ei lähe üle tööandjale, siis tuleb leida lahendus, kuidas tööandjad saaksid mäluasutuste töötajatelt isiklike õiguste kasutusõiguse. Üheks võimaluseks on mäluasutustes töölepingutes CC0 tüüpi litsentsimudelite juurutamine. Lisaks sellele peavad mäluasutused arvestama sellega, digiteeritav ese võib sisaldada autoriõigusega kaitstava t teo st (nt maal). Mäluasutustel on võimalus selliseid teoseid teha üldsusele kättesaadavaks, kuid nad ei saa seda teha litsentside alusel, mis annavad õiguse teha teoses muudatusi (nt ei saa anda muuseum õiguse teha graafilisest teosest tuletatud teoseid). Seega peab litsentsimudelite valikul arvesta ma , mill isel õiguslikul alusel (autoriõigused lõppenud, vaba kasutus, orbteos) teoseid tehakse üld s usele kättesaadavaks. Järeldus ENSV perioodi autoriõiguste kuuluvuse osas on puudub õigusselgus. Praktikas on osade teoste liikide autoriõiguste kuuluvus lahendatud hea tavaga. Tallinnfilmis toodetud audiovisuaalteoste puhul filmitootja autoriõigused kuuluvad Eesti Filmi Instituudile ning Eesti Televisioonis toodetud teoste autoriõigused Eesti Rahvusringhäälingule (vaidlus on autorite ja näitlejate autoriõiguste osas). ENSV perioodika autoriõiguste omajate osas puudub õiguste omaja õigusjärglane. Seega ei ole võimalik hinnata, kellele perioodika autoriõigused kuuluvad. Enne 1940. aastaid loodud teoste puhul tuleb autoriõiguste kuuluvus lahendada autoriõiguste õigusjärgluse ja pärimise regulatsioonide alusel. A utoriõiguse teavitus- ja litsentsimudelid Mäluasutus on kultuuripärandi üldsusele vahendaja ning saab viidata, milline on teose autoriõiguste seisund. Selline tähistamine on vajalik selle jaoks, et teavitada üldsust digiteeritud teose autoriõiguste olemasolust või nende puudumisest. Seega on autoriõiguste staatusest teavitamine eelkõige informatiivse eesmärgiga. Teavitatakse sellest, milline on autoriõiguste staatus, mitte seda, mis õiguslikul alusel on mäluasutus teinud teosed üldsusele kättesaadavaks. Teavitused jagunevad litsentsideks (nt Creative Commons ), mis on kasutusõigus üldsusele ning teavitusteks (nt R ights S tatements ), mis on viitamissüsteem teavitamaks autoriõiguse staatusest. Järgnevalt on esitatud valik litsentsi - ja teavitusmudelitest , mida kasutatakse teoste üldsusele kättesaadavaks tegemisel veebis . General Public License (GN L ) on laialt kasutatav litsentsimudel , mis võimaldab kasutajatel teha, jagada ja muuta arvutiprogramme . Selline litsentsimudel ei sobi kultuuripärandi jaoks, sest see eeldab arvutiprogrammi lähtekoodi. GNL litsent s iga on sarnane GNU Free Documentation License (GDFL), kuid see on praktikas leidnud kasutust tarkvaraprojektides. Kultuuripärandi puhul seda ei kasutata. Creative Commons ( lühendina CC) o n luba, millega autor lubab oma loomingut kasutada CC-litsentsis toodud tingimustel. CC kaudu tohib materjali kopeerida ja levitada, töö del da, ümber kujundada ja edasi arendada, tingimusel, et materjal on sobival viisil autorile omistatud ning töödeldud teost jagatakse edasi sama litsentsi kaudu. Creati v e Commons võimaldab lõppkasutajatel kasutada kuut erinevat litsentsi. CC litsentse kasutatakse nt Europeana Collections platvormil (digitaalne platvorm kultuuripärandi jaoks, mis võimaldab kasutajatel ligipääsu erinevate mäluasutuste kogudele). Platvorm teeb koostööd tuhandete Euroopa arhiivide, raamatukogude ja muuseumidega, jagamaks Euroopa kultuuripärandit, haridusalaseid materjale ja teaduslikke avastusi. Mäluasutustes CC kasutamine on raskendatud seetõttu, et mõnedel litsentsil puuduvad eestikeelsed tõlked . Samuti ei kataks CC kõiki mäluasutuste kasutusjuhtumeid (nt vaba kasutuse alusel tehtud koopiad, orbteosed). Osaliselt kasutab CC litsentsi Eesti Muuseumide Veebivärav MuIS veebipõhine töökeskkond , milles m etaandmed tehakse üldsusele kättesaadavaks CC0 1.0 alusel . S ealjuures kantakse MuIS digitaalsed kujutised ja metaandmed ka Europeana Collections portaali ja E-Varamusse. Mäluasutuste kogudele sobib CC avaliku omandi tähis ( Public Domain Mark 1.0) , sest sellega tähistakse autoriõiguse tähtaja alt väljas või autoriõigusega mittekaitstavad (nt rahvalooming) teoseid. CC avaliku omandi tähis erineb CC0 märkest (CC0 1.0 Universal Public Domain Dedication ) selle poolest, et avalik omand tekib läbi selle, et autoriõigused on lõppenud või ei ole kunagi tekkinud. CC0 on juhtumiteks, kus õiguste omaja annab teosed üldsusele kasutada. CC litsentsid e kombinatsioonid saab jagada piirangute alusel avatud või piiratud litsentsideks, kõige vabam on CC0. Sellega samaväärne on CC avaliku omandi tähis. Mida enam piiranguid lisada, seda tülikam on teoste kasutamine, nt lisades BY (viita autorile) tähen d aks kasutajatele seda, et digiteeritud teose kasutamisel peaksid nad viitama teose originaali autorile. Mäluasutuste kogude s on sadu tuhandeid teoseid, mille autor ei ole teada. Samuti ei saa lisada autori nime mitmetele formaatidele, nt meemid , gifid ja taaskasutus ( mash-up ) . Lisatingimuse lisamine eeldab mäluasutuste vahelist kokkulepet. CC0 saab mäluasutuste puhul kasutada , kui mäluasutused annavad digiteerimise käigus tekkinud teoste (st digitaalsel kujul foto) autoriõigus ed üldsusele vabalt kasutada . Teistel juhtumitel ei saa mäluasutused CC0 tähistust kasutada, sest mäluas u tusele ei kuulu autoriõigusi, mille osas oleks võimalik anda õigusi üldsusele kasutada . Mäluasutus ei saa teha autori eest otsust teha teosed üldsusele vabalt kasutatavaks CC0 või mõne teise litsentsi alusel. Seda isegi juhul, kui ei ole võimalik tuvastada autorit. Seega saab mäluasutus valida ainult CC avaliku omandi tähis e ning juhtumitel ku i autoriõigused on lõppenud või ei ole kunagi tekkinud. CC avaliku omandi tähise eestikeelne tõlge puudub. Samuti ei ole tõlgitud avaliku omandi märgise kasutamise juh endeid . Kui CC avaliku omandi tähise märgistus võetakse kasutusele, siis tuleks need esmalt tõlkida eesti keelde. „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ s isaldab kaksteist autoriõigusliku seisundi deklaratsiooni, mida mäluasutused saavad kasutada avalikkuse teavitamiseks digitaalsete objektide autoriõiguslikust seisundist ja taaskasutusõigustest. Deklaratsioonide kasutamist toetavad mitmed suured veebiväravad, nagu Ameerika digitaalraamatukogu ja Europeana. „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ põhineb CC litsentsimudelil. Deklaratsioonide väljatöötamisel on silmas peetud nii inim - kui ka masinkasutajate (nagu otsingumootorid) huve ning need avaldatakse linkandmetena. Igale deklaratsioonile vastab unikaalne URI. Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonide väljatöötamisel on lähtutud mäluasutuste ja digitaalset kultuuripärandit vahendavate koondamisplatvormide vajadustest ning need ei ole mõeldud üksikisikute isikliku loomingu litsentseerimiseks. Antud teavitusmudel on mäluasutuste valdkonna eripära arvestav , tõlgitud eesti keelde ning sobib „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ kasutuse eesmärkidega. „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ kasut amist on selgitatud „ Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023 , autoriõiguste p arima praktika juhend ” punktis 5.2 . Ühtse litsentsilepingu väljatöötamine õiguste omajatega kokkulepete saavutamiseks Õiguste omajatega kokkulepete sõlmimine tähendaks seda, et mäluasutused p eavad läbirääkimisi autori õiguste omajatega (autorid, pärijad) selleks, et teha teosed üldsusele kättesaadavaks . Kultuuripärandi laialdase üldsusele kättesaadavaks tegemise seisukohast ei oleks litsentsilepingutel põhinev mudel efektiivne, sest läbirääkimisi peab pidama väga suure hulga inimestega. Samuti tuleks tuvastada tuhandete autorite pärijaid. Selline lepingute haldus ei oleks kultuuripärandi digiteerimise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise seisukohast mõistlik. Arvestades seda, et vaba kasutus e erandid annavad mäluasutustele võimaluse teostada kultuuripärandi kogude suures ulatuses digiteerimist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist , siis ei ole otstarbekas kasutusele võtta litsentsilepingutel põhinevaid digiteerimismudeleid . Litsentsileping oleks kasutatav üksik juhtumitel , kui teose üldsusele kättesaadavaks tegemine veebis oleks vastuolus autori õiguste omajate huvidega (nt kirjandusteoste veebis üldsusele kättesaadavaks tegemi ne ). Järeldus Kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemise seisukohast tuleks valida autoriõiguste teavitus- ja litsentsimudel id , mille puhul on välja töötatud rahvusvaheli ne üldtunnustatud süsteem ning mida saab kohandada Eesti mäluasutustele . “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” autoriõiguste teavitus- ja litsentsimudeli ks sobib CC avaliku omandi tähis ning „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“. Kokkuvõte “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” raames digiteeri ta vate kogude autoriõiguste küsimuste puhul tuleb hinnata järgmisi asjaolusid : k as tegemist on teosega AutÕS tähenduses? k ui tegemist on teosega, kas autoriõigused kehtivad? k ui tegemist on teosega, mille autoriõigused kehtivad, siis millist vaba kasutuse erandit saab kohaldada? Analüüsi olulisemad järeldused. Kui tegemist ei ole teosega (nt tegemist on rahvaloominguga) , siis ei pea hindama autoriõiguse tähtaega ega vaba kasutuse erande i d ning digiteeritud teose võib teha veebis üldsusele kättesaadavaks. Kui tegemist on loominguga kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkonnas, siis tuleb hinnata, milline on autoriõiguste kehtivus. Kui autori surmast on möödunud enam kui 70 aastat, siis on teose kasutamine vaba. Kui tegemist on teosega , mille autori surmast on möödunud vähem kui 70 aastat, siis saab digiteeritud teose teha üldsusele kättesaadavaks veebis mäluasutuste kogude tutvustamise vaba kasutuse alusel ( AutÕS § 20 lg 3). Vaba kasutuse kohaldamisel tuleb hinnata, kas mäluasutuse poolt teose üldsusele kättesaadavaks tegemine veebis on vastuolus autoriõiguse omajate huvidega, nt kasutatakse teose id tasulistes teenustes. K unstiteosed ja fotod saab teha üldsusele kättesaadavaks vähendatud resolutsiooni ga failidena. K irjandus - ja audiovisuaalteosed väljavõtetena (tsitaat , AutÕS § 19 p 1 ) . Orbteoseks kuulutamine, autorite ja pärijate tuvastamine ja läbirääkimised õiguste omajatega ei võimalda täita “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” üldeesmärke ning ei loo eeldusi Eesti kultuuripärandi digisisu kriitili se mass i tekkimiseks . Samuti ei saa täita digiteerimise üld eesmärke digiteeritud teoste kohapeal eriseadmetes kasutamise ja tsiteerimise vaba kasutuse erandi kaudu. Seetõttu saab neid vaba kasutamise juhtumeid kasutada üksikjuhtumitel. “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023” autoriõiguste teavitus- ja litsentsimudeliks sobib „Autoriõigusliku seisundi deklaratsioonid“ ning CC avaliku omandi tähis .