Leping

KÄSKKIRI 27.03.2015 nr 1-3/87 muudetud järgmiste käskkirjadega 04.01.2017 nr 1-3/3 11.05.2018 nr 1-3/46 Toetuse andmise tingimused uussissrändajate kohanemise toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine; 1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine; 1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine. 1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. 1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.2. Terminid 1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet. Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades 1  neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel; 1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. 1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonda. 1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on SA Innove. 1.3.4. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. 1.3.4.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda. 2. Toetatavad tegevused 2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine 2.1.1. Elluviija ja partner 2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2 nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA asjakohases andmebaasis. 2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse, arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.2. Tulemus 2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2 2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud 2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne. Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt 2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega. Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud) ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv) lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks. 2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016. 2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine 2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks. Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist. EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse tehniliselt. 2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016. 2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus 2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud andmekogumisele seatud nõuetele. 2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019 (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine 2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste andmebaasidega. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 1 http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf 3 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad. 2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“. 2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine 2.2.1. Elluviija ja partnerid 2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel. 2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.2. Tulemus 2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele, välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist, piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. 2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine ja arendamine 2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-, metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus- või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest 4  Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid (nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele. 2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine 2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on väljatöötatud materjalide ja testide põhjal korraldatud koolitused läbinud 1265 uussisserändajat. Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2 vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine 2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud lisamaterjale. Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu. 2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019. 2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine 2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad 2 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 3 Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu. 5  materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–31.12.2022. 2.2.3.5. Koolituste pakkumine 2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on kohanemisprogrammi läbinud 11 578 uussisserändajat. Koolitusi pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas4 vähemalt inglise ja vene keeles. Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. 2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad. 2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“; 2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“; 2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“. 2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine 2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond, elluviija partner PPA ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku 4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 5 Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 6  Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.2. Tulemus 2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon. 2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine 2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada. Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks. 2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.3.2. Teenuste arendamine 2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse (välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. 2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine 2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele. Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi, võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel. Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja jagamise. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. 2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta 2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas majanduslikku jätkusuutlikkust. Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja 7  asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende pakkumisele. 2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2020–31.12.2022. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada. 2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“. 3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Siht- Siht- Siht- Siht- Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave nimetus tase 2016 2018 2020 2023 Toetatav tegevus 2.1 Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 2500 4500 Tulemusnäitaja näitaja vormi moodustab meetme kasutajate tegevuse 2.6.1 arv väljundnäitaja. Toetatav tegevus 2.2 Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja näitaja koolitustel moodustab meetme osalejate arv tegevuse 2.6.2 väljundnäitaja. Tulemusnäitaja panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Lõimumis- ja kohanemiskoolitustel osalejate arv“. Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Tulemusnäitaja kavaga programmi moodustab meetme seonduv tegevuse 2.6.2 väljundnäitaja. 8  tulemus- läbinute6 Tulemusnäitaja panustab näitaja arv, kelle rakenduskava eesti keele tulemusnäitajasse oskus, „Kohanemis- ja praktiline lõimumisprogrammi informeeri- läbinute arv, kelle eesti tus ja keele oskus, teadmised informeeritus ja Eesti riigi, teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja ühiskonna ja kultuuri kultuuri kohta on paranenud“. kohta on paranenud Toetatav tegevus 2.3 Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja näitaja või välja- moodustab meetme töötatud tegevuse 2.6.3 teenuste arv väljundnäitaja ning ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja „Uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv“. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine. 4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine. 4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023. 6. Tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal nr (eurodes) 1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 510 000 100% ja rakendamine 1.1 ESF-i toetus 433 500 85% sh PPA (2015−2018) 71 785,05 EAS (2015−2017) 35 511,76 SMIT (2018−2022) 64 260 6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1) keeleõppes. 9  1.2 Riiklik kaasfinantseering 76 500 15% sh PPA (2015−2018) 12 667,95 EAS (2015−2017) 6266,78 SMIT (2018−2022) 11 340 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 789 200 100% ja rakendamine 2.1 ESF-i toetus 5 770 820 85% sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56 2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 018 380 15% sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 200 800 100% rakendamine 3.1 ESF-i toetus 1 870 680 85% sh PPA (2017−2021) 637 500 3.2 Riiklik kaasfinantseering 330 120 15% sh PPA (2017−2021) 112 500 3.3 Omafinantseering 0 0% (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikud kulud 7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast. 7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud 7.1.3.1. Otsesed personalikulud 7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.1.3.2. Kaudsed kulud: 7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud. 7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti 10  otsestest personalikuludest. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud 7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud. 7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. 7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. 7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud 7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud 7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) 7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega 7.1.3.8. Tõlkekulud 7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud 7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud 7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud 7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav, ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust. 7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46) 7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud 7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud 7.1.5.2. Majutuskulud 7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale, kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka järgmised kulud: 7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud; 7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4 sätestatud tingimustel; 11 7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud; 7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud; 7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud; 7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.2. Mitteabikõlblikud kulud 7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule: 7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 7.2.1.2. preemiad; 7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising; 7.2.1.4. kinnisasjade ostmine; 7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära; 7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1- 3/3). 8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e- toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.2 nimetatud prognoosile kõige harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse saaja maksetaotluse kord kuus. 8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist muudest elluviija kuludest; 8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast; 8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.2 nimetatud väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. 8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele. 8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega 12  kontrollita. 8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses. 8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS §-s 30 nimetatud asjaolud. 8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 9. Elluviija kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on elluviija kohustatud: 9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA7; 9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt; 9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele; 9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS §-le 35; 9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles 7 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA. 13  kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel; 9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2 raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 10. Partnerite kohustused 10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi. 10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel. 11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord 11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest. 11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes. 11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 14 11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8. 11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46. 13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning rahandusministeerium STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47. 13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49. 14. Vaiete lahendamine 15 14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 15. Rakendussätted Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur siseminister Lisad: Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1- 3/3) 16  PARTNERLUSLEPING Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61, Tallinn 15065, keda esindab Siseministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Lauri Lugna, ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi partner), registrikood 70008440, aadress Mäealuse 2/2, Tallinn 12618, keda esindab põhimääruse alusel direktor Ragner Paevere, edaspidi ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise partnerluslepingu (edaspidi leping) Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (edaspidi meede) tegevuse 2.6.1 „Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine“ (edaspidi meetme tegevuse) elluviimiseks. 1. Lepingu eesmärk ja sõlmimise alused 1.1. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd, õigusi ja kohustusi, tulenevalt siseministri 27.03.2015 käskkirjas nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) sätestatud tegevuse 2.1.3.4 „Infoplatvormi rakendamine“ raames järgnevate tegevuste ja tööde elluviimisel: 1.1.1. infoplatvormi automaatse andmevahetuslahenduse väljatöötamise, rakendamise ja arendamise tagamine koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga; 1.1.2. infoplatvormi arendustööde läbiviimise tagamine vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele; 1.1.3. infoplatvormi visuaalse lahenduse ja kujunduse üleviimise tagamine Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele; 1.1.4. infoplatvormi majutuse, turvalisuse ning kasutajatoe tagamine; 1.1.5. infoplatvormi ühilduvuse tagamise toetamine teiste asjakohaste veebilehtede ja andmebaasidega (edaspidi koos tegevused või töö). 1.2. Tegevuste elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu dokumentidest (edaspidi lepingu dokumendid), siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjast nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ ja selle muudatustest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. 2. Lepingu jõustumine, kehtivus ja tähtajad 2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates 1. märtsist 2019. a kuni 31. detsembrini 2022. a. 2.2. Leping jõustub, kui elluviija ja partner on selle allkirjastanud. 2.3. Leping kehtib kuni 30. juunini 2023. a või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3. Lepingu dokumendid 3.1. Lepingu sõlmimise ajal on lepingu lisad: 3.1.1. lisa 1 – TAT; 3.1.2. lisa 2 – maksetaotluse vorm; 3.1.3. lisa 3 – seirearuande vorm; 3.1.4. lisa 4 – eelarve täitmise vorm;  3.1.5. lisa 5 – aasta tegevuskava vorm; 3.1.6. lisa 6 – aasta eelarve vorm; 3.1.7. lisa 7 – tööajatabeli vorm; 3.2. Kõik viited lepingule sisaldavad viiteid ka selle lisadele. 3.3. Lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisana. 4. Poolte deklaratsioonid 4.1. Elluviija deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 ja lepingus nimetatud kohustusi. 4.2. Partner deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 25 ja lepingus nimetatud kohustusi. 5. Rahastamise alused 5.1. Punktides 1.1.1 – 1.1.5 märgitud tegevuste elluviimise tagamise hinnanguline abikõlblik kulu (edaspidi toetus) on 128 100,00 eurot, millest ESF toetus moodustab 85% ning riigieelarveline kaasfinantseering 15%. 5.2. Lepingu punktides 1.1.1 ja 1.1.3 märgitud tegevuste elluviimiseks viib partner lisaks vajadusel läbi riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Riigihanke raames teostatavate ja üleantavate tööde eest tasub elluviija. 5.3. Välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks enne välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite laekumist esitab partner eelarve avamise taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5.4. Partner esitab elluviijale maksetaotluse (lisa 2) makstud abikõlblike kulude kohta kord kvartalis aruandlusperioodile järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. 5.4.1. Elluviija kinnitab partnerile maksetaotluse alusel esitatud abikõlblike kulude abikõlblikkuse 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist elluviija poolt. 5.4.2. Riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületavate abikõlblike kulude korral tuleb maksetaotlus esitada kord kuus aruandlusperioodile järgneva kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks. 5.5. Elluviija poolt partnerile hüvitatud kulude maksumus, mida SA Innove (edaspidi rakendusüksus) ei loe abikõlblikeks, tasaarveldatakse partneri järgmise maksetaotlusega, mille tulemusena väheneb partnerile järgmisel eelarveaastal makstav toetus. 5.5.1. Juhul, kui lepingu perioodi viimase maksetaotluse alusel elluviija poolt partnerile tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et kulud ei ole olnud abikõlblikud ja rakendusüksus nõuab elluviijalt toetuse tagasimaksmist, tagastab elluviija nõudmisel partner elluviijale tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle mitteabikõlblike kulude eest. 5.5.2. Partner tagastab mitteabikõlblike kulude eest makstud toetuse elluviijale 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise teate ning punktis 8.1.19 nimetatud otsuse esitamisest partnerile. 6. Abikõlblikud kulud 6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusega. 6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise  tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja TAT §-s 7 kehtestatud korrast. 6.3. Abikõlblikud ei ole: 6.3.1. ühendmääruse §-s 4 sätestatud kulud; 6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 6.3.3. preemiad; 6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising; 6.3.5. kinnisasjade ostmine; 6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 6.3.7. TAT punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. 6.4. Elluviija ei hüvita partneri esitatud maksetaotlustes ühtse määra alusel kaudseid kulusid partneri otsestest personalikuludest. 6.5. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. 7. Poolte kohustused 7.1. Pooled on kohustatud: 7.1.1. võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine; 7.1.2. tagama raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele ning kasutama raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada tegevustega seotud tehinguid; 7.1.3. esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; 7.1.4. teavitama teineteist tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. 8. Partneri kohustused 8.1. Partner on kohustatud kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks: 8.1.1. värbama töötaja, kes täidab kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks järgmisi tööülesandeid: 8.1.1.1 osaleb vajalikul määral riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel uussisserändajate infoplatvormi (edaspidi infoplatvorm) arendustöid teostava hankelepingu partneri (edaspidi hankelepingu partner) töös ja teostab arendused, eesmärgiga omandada vajalikud teadmised infoplatvormi edaspidiseks ülalhoiuks; 8.1.1.2 paigaldab hankelepingu partneri poolt teostatud arendused test- ja live- keskkonda; 8.1.1.3 teostab Politsei- ja Piirivalveameti ja/või Siseministeeriumi poolt partnerile esitatud tellimuste alusel väikesemahulisi uusarendustöid; 8.1.1.4 dokumenteerib teostatud tööd; 8.1.1.5 teostab pärast hankelepingu eseme üleandmist partnerile infoplatvormi hoolduse ja ülalhoiu, sh intsidentide lahendamise, vastavalt partneri poolt ettenähtud korrale; 8.1.1.6 teostab kuni uue infoplatvormi rakendumiseni vajadusel olemasolevas eMoodle rakenduses intsidentide lahendamise. 8.1.2 läbi viima turvatestid, kasutades selleks vajadusel väliseid partnereid. 8.1.3 korraldama vajadusel riigihankemenetluse eesmärgiga leida partner käesoleva lepingu punktides 1.1.1 ja 1.1.3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. 8.1.4 esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal iga aasta 30. septembriks järgneva aasta detailse tegevuskava (lisa 5) ja aasta detailse eelarve (lisa 6). 8.1.4.1 elluviija annab tegevuskavale ja eelarvele hinnangu 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul, arvates lepingu punktis 8.1.4 nimetatud dokumentide kättesaamisest. 8.1.4.2 Kui elluviija ei anna tegevuskavale ja eelarvele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu punktis 8.1.4.1 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner täiendab või parandab tegevuskava ja eelarvet ning esitab need uuesti elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab täiendatud või parandatud tegevuskavale ja eelarvele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates parandatud tegevuskava ja eelarve kättesaamisest. 8.1.4.3 Kui partneri esitatud tegevuskavas ja eelarves ei esine puudusi või partner on puudused vastavalt lepingu punktile 8.1.4.2 kõrvaldanud, kinnitavad pooled tegevuskava ja eelarve lepingu lisana. 8.1.4.4 Partneril on igal ajal kooskõlastatult elluviija vastutava isikuga õigus suurendada või vähendada eelarves olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata eelarve kogusummat. Taotlus eelarve muutmiseks peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt e-kiri). 8.1.5 viima tegevused ellu lepingus määratud tähtaegadel ja tingimuste kohaselt; 8.1.6 kasutama eraldatud toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks; 8.1.7 viima tegevusi ellu järgmises mahus ja tingimustel: 8.1.7.1 hiljemalt 31.12.2019 on tagatud punktis 1.1.1 nimetatud infoplatvormi automaatse ja turvalise andmevahetuslahenduse välja töötamine ja rakendamine; 8.1.7.2 lepingu perioodil on tagatud punktis 1.1.2 nimetatud infoplatvormi arendamine; 8.1.7.3 lepingu perioodil on tagatud punktis 1.1.3 nimetatud infoplatvormi majutus, turvalisuse tagamine ning kasutajatugi; 8.1.7.4 hiljemalt 30.06.2020 on tagatud punktis 1.1.4 nimetatud infoplatvormi visuaalse lahenduse ja kujunduse üleviimine Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele; 8.1.7.5 lepingu perioodil on tagatud punktis 1.1.5 nimetatud infoplatvormi ühilduvuse tagamine teiste asjakohaste veebilehtede ja andmebaasidega. 8.1.8 täitma tegevuste elluviimisel elluviija suuniseid; 8.1.9 tagama Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete järgimise, sh tähistades kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja- ja nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega; 8.1.10 tagama raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele; 8.1.11 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja selle kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kulu- ja maksedokumentidest; 8.1.12 esitama elluviijale partnerluslepinguga sätestatud otseseid tegevusi ellu viivate töötajate töölepingud, töövõtulepingud, käsunduslepingud, ametisse nimetamise käskkirjad, ametijuhendid või muud tõendavad dokumendid, milles on kajastatud töötaja tööülesanded;  8.1.12.1 tõendavad dokumendid tuleb esitada koos maksetaotlusega, kus esmakordselt esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu. Uuesti tuleb esitada tõendavad dokumendid ainult siis, kui neid on muudetud. 8.1.13 esitama elluviijale lisaks punktis 8.1.12 nimetatud tõendavatele dokumentidele tegevusi osalise tööajaga elluviivate töötajate tööajatabelid (lisa 7), milles on eristatud tegevuste elluviimine ja muu töö; 8.1.13.1 tööajatabelid tuleb esitada koos maksetaotlusega, kus esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu. 8.1.14 võimaldama auditi, järelevalve või STS §-s 40 nimetatud kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, võimaldama audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuste elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele; 8.1.15 teavitama elluviijat viivitamata kirjalikult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist. 8.1.16 esitama elluviijale tegevuste elluviimise korrektsed aruanded kokkulepitud tähtajaks koos vastavate kulu- ja maksedokumentidega; 8.1.17 leppima tegevuste kulude muutumisel või muutmisel täiendavate kulude finantseerimise elluviijaga eelnevalt kirjalikult kokku vastavalt lepingu punktile 15; 8.1.18 tagama, et välditakse kulude mitmekordset rahastamist toetuskavade raames; 8.1.19 tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse tagasinõutava toetuse vastavalt tagasinõudmise otsuses märgitud summale; 8.1.20 tegema TAT tegevuse 2.1.3.4 „Infoplatvormi rakendamine“ toetamise struktuuritoetuse abil selgesti nähtavaks iga antud tegevusega seotud olulise tegevuse puhul. Nimetatud viide peab sisalduma ka kõikide kolmandate isikutega sõlmitavates lepingutes, sealhulgas töövõtulepingutes ja partnerluslepingutes; 8.1.21 andma üle või tagama elluviijale lepingu täitmisel tekkinud varalised autoriõigused ilma geograafilise piirangu ja tähtajata, ainuõigused töö tulemit vabalt kasutada, sealhulgas õigus seda reprodutseerida, levitada, tõlkida, muuta, töödelda, avalikustada, parandada ja täiendada; 8.1.22 säilitama tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt STS §-s 35 sätestatud tähtaegadele. 9. Partneri vastutus 9.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest. 9.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud varalise kahju. 9.3. Partner ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui täitmata jätmise põhjustas vääramatu jõud. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviija on kohustatud: 10.1.1. järgima STS-is, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes asjakohastes seadustes sätestatut; 10.1.2. tagama meetme tegevuste elluviimise; 10.1.3. tagama partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks;  10.1.4. tagama partnerile tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks toetuse maksmise vastavalt lepingus sätestatule. 11. Elluviija vastutus 11.1. Elluviija vastutab järgnevate meetme tulemuste saavutamise ja seire eest: on loodud eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis ja on kujundatud eeldused uussisserändajatel osaleda Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, ja elukestvas õppes. 12. Lepingute sõlmimine kolmandate isikutega 12.1. Lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse tegevuste laadi ja eesmärke. 12.2. Partner vastutab ainuisikuliselt elluviija ees tegevuste elluviimise ja lepingu sätete järgimise eest. 12.3. Kolmandate isikutega lepingu sõlmimisel lähtub partner riigihangete seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Partner kohustub kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning hoidma lepingu sõlmimisel ära mis tahes huvide konflikti. 13. Aruandlus 13.1. Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale seirearuanded ja eelarve täitmise aruanded (lisa 3 ja 4) iga aasta 20. jaanuariks, milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist ning kulude tegemist eelneval kalendriaastal (1. jaanuar – 31. detsember). 13.2. Elluviija annab seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele hinnangu hiljemalt 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul aruannete saamisest arvates. 13.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu punktis 13.2 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud aruannet täiendama või parandama ja esitama selle elluviijale uuesti 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab täiendatud või parandatud seirearuandele ja eelarve täitmise aruandele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul parandatud aruande saamisest arvates. Kuni seirearuande ja eelarve täitmise aruande heakskiitmiseni on toetuse väljamaksete tegemine peatatud. 13.4. Partneri esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt määratud asutusel. 14. Teated 14.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused, aruanded, märkused, juhised ja tahteavaldused, k.a teade lepingu rikkumisest ning elluviija poolt lepingu lisade 1-7 muutmisest teavitamine (edaspidi koos teade), peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse sisuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. 14.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile. 14.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade kohaselt edastatuks. 15. Lepingu muutmine 15.1. Elluviija võib ühepoolselt muuta lepingu lisasid 1-7, millest peab elluviija teavitama partnerit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt) allkirjastatult lepingu lisana. Kirjaliku või elektroonilise vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. 15.2. Lepingu muudatused, v.a punktis 15.1 toodud muudatused lepingu lisades, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 15.3. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana. 16. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud 16.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda partneri eelneva kirjalikult või elektrooniliselt antud nõusolekuta juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. 16.2. Partneril on õigus leping üles öelda elluviija eelneval kirjalikul nõusolekul, hüvitades elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiva kahju. 16.3. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. 16.4. Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 16.5. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe, see tähendab 5 (viie) kalendripäeva jooksul, kirjalikult või elektrooniliselt teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. 16.6. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. 16.7. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. 17. Kontaktisikud 17.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmine korraldatakse ja teavet vahetatakse kontaktisikute kaudu. 17.1.1. Elluviija kontaktisik Martin Tulit, tel. 612 5280, e-post: [email protected]; Kerli Zirk, tel. 612 5082, e-post: [email protected]. 17.1.2. Partneri kontaktisikud: Linda Sassian, tel. +372 53493293 , e-post: [email protected]; Inna Pusikova, tel. 612 6314, e-post: [email protected]. 17.1.3. Elluviija kontaktisik otsustab partneri maksetaotluse alusel esitatud kulude abikõlblikkuse ehk loeb esitatud kulud abikõlblikuks/mitteabikõlblikuks, otsustab partneri seirearuannete heakskiitmise, annab hinnangu järgmise kalendriaasta  detailsele aasta tegevuskavale ja eelarvele, kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning partneri kohustuste täitmist. 17.1.4. Kontaktisikute muutmisest peab teist poolt kirjalikult või elektrooniliselt ette teavitama vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud teavitus lisatakse lepingule. 18. Lõppsätted 18.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või elektroonilised teated kontaktisikute muutmise kohta ja lepingu muudatused. 18.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused, et tagada lepingu tingimuste tähtaegne ja täielik täitmine. 18.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 18.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 19. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Elluviija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Lugna Ragner Paevere Siseministeerium Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Pikk 61, Tallinn 15065 arenduskeskus Telefon 612 5008 Mäealuse 2/2, Tallinn 12618 E-post: [email protected] Telefon: 612 6200 a/a: EE891010220034796011 E-post: [email protected] Viitenumber: 2800045849 a/a: EE891010220034796011 Saaja: Rahandusministeerium Viitenumber: 2800045849 Saaja: Rahandusministeerium  LISA 3 Seirearuanne ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Aruande liik Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist 1. TAT nimetus Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004 3. Toetuse saaja nimi Siseministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 5. TAT abikõlblikkuse 01.08.2014-31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood (kumulatiivselt) 7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja Tegevuse nimetus ja number TAT-s. nimetus Alamtegevuse nr ja Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta nimetus (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule). Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev lisatakse alamtegevuse ettenähtud tegevuse või alamtegevuse alles peale konkreetse planeeritud algus- ja alamtegevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja tegevuse või lõppkuupäev TAT-i jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev alamtegevuse (pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui perioodi). planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse või alamtegevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris. Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga alamtegevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub. lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta hinnang tegevuse tegevusi. elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. ja ettevõetud abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses. Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta  kui ka kumulatiivselt. Tegevuse nr ja Tegevuse nimetus ja number TAT-s. nimetus Alamtegevuse nr ja Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta nimetus (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule). Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev lisatakse alamtegevuse ettenähtud tegevuse või alamtegevuse alles peale konkreetse planeeritud algus- ja alamtegevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja tegevuse või lõppkuupäev TAT jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev alamtegevuse (pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui perioodi) planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse või alamtegevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris. Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga alamtegevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub. lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta hinnang tegevuse tegevusi. elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. ja ettevõetud abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses. Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt. Tegevuse nr ja Tegevuse nimetus ja number TAT-s. nimetus Alamtegevuse nr ja Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta nimetus (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule). Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev alamtegevuse ettenähtud tegevuse või alamtegevuse lisatakse alles peale planeeritud algus- ja alamtegevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja konkreetse tegevuse lõppkuupäev TAT jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev või alamtegevuse (pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui perioodi). planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse 2  või alamtegevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris. Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga alamtegevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub. lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta hinnang tegevuse tegevusi. elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. ja ettevõetud abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses. Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt. 8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus Kavanda- Tegelik Kavan- Näitajate täitmise selgitus ning tud saavutus- datust põhjendused näitaja üle- või saavutus- tase täidetud alatäitmisel tase1 (%) Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused. Toetatava tegevuse 2.1 näitaja Infoplatvormi kasutajate arv TAT lõppeesmärgist täidetud TAT lõppeesmärgi täitmise osakaal arvutatakse lõpparuandes. (%): Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. TAT lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud 100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist TAT eesmärkide 100%-lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%. TAT lõppeesmärgi täitmise Selgitus tuleb lisada, kui TAT-iga on saavutatud oluliselt rohkem, selgitus: oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem); • kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine). Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või 1 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase. 3  ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt). 9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele2 Olukord pärast TAT tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12. Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas TAT tegevused on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele. Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist, eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised). Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide saavutamist. Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT-is. Juhul kui TAT-i eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks. 10. Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele Täidetakse juhul, kui toetatavate tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärkide saavutamisele. Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemustele. NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (vorm „Toetatavate tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa“). Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi 2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 4  LISA 5 Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil …1 1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine 1.1 Detailsem tegevus2 Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust. Sihtgrupp: Tabel 3 1. Tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja Tegevuse eest üldajaraam lõppkuupäev vastutaja (näidatakse periood, tegevuskava perioodil (elluviija või mille jooksul partner) nimetatud tegevust läbi viia planeeritakse) Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Toetatava Sihttase Detailsete tegevustega Kavandatud Selgitus tegevuse (2023) seotud väljund saavutustase (elluviija või väljund- tegevuskava aasta(te)l tegevuskava perioodil partner) näitaja (näidatakse periood, mille nimetus jooksul nimetatud tegevust läbi viia planeeritakse) 1 Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele. Saatja: Linda Sassian </O=POLITSEI/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=C8466818760841148F65971A334CE0D9-LINDA SASSIAN> Saaja: Martin Tulit, Kerli Zirk, Pavel Buzõkin Teema: Kontaktisiku muudatus partnerluslepingus nr 14-12.2/624-1 Tere! Teavitan, et lepingu 14-12.2/624-1 SMITi poolne kontaktisik on muutunud. Uus SMITi kontaktisik on: Pavel Buzõkin, tel. +372 51969946 , e-post [email protected] <mailto:[email protected]> Parimate soovidega Linda Sassian tiimijuht 53493293 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus <https://www.smit.ee/> <https://www.facebook.com/SMIT2008/> <https://www.instagram.com/smit.ee/> <https://issuu.com/smit2008>