MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 28.02.2019 nr 39
Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste
2019. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 17 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 12. veebruari 2016. a
käskkirja nr 16 lisa „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise
tingimused“ punktiga 12.3.3
kinnitan Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2019. a eelarve ja tegevuskava (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
KINNITATUD
kultuuriministri käskkirjaga
„Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste
2019. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“
Toetatavate tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2019
1. Tegevus 5.1. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine
Toetatava tegevuse raames arendatakse ja hoitakse töös nõustamis- ja infosüsteemi (sh
veebiplatvormi, infotelefoni, nõustamist Tallinnas ja Narvas) lähtuvalt välja töötatud
teenusemudelist. Tegevuse tulemusena on sihtgrupile tagatud lõimumist toetav info ja lõimumist
soodustav nõustamisteenus. Nõustamiseks asjakohase info tagamiseks on loodud infovõrgustik.
Toetatava tegevuse sihtgrupp on Eesti vähelõimunud püsielanikud, lisaks ka uussisserändajad.
Toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud asjaomaste ministeeriumide ja nende allasutuste,
teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ning sihtgrupi esindajad. Tegevuse tulemusena paranevad
sihtrühma oskused ja teadmised.
Alategevus 5.1.1 Nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja elluviimine
2019. aastal tõhustatakse alategevuse raames nõustamis- ja infosüsteemi osana eesti keele õppe alast
nõustamist, jätkub veebipõhise nõustamis- ja infoteenuse arendamine ning laiendatakse
nõustamistegevust tööandjatele. Nõustamis- ja infosüsteemi kaudu vahendatakse infot tööhõive,
elukestvas õppes osalemise, kodanikuühiskonna ja kodanikuhariduse, sotsiaalkindlustuse ja
hoolekandeteenuste, õigusabi, tervishoiukorralduse, riiklike toetuste ning keeleõppe- ja
lõimumiskursuste kohta.
Alates 1. jaanuarist 2019 osutatakse nõustamisteenust Integratsiooni Sihtasutuse 2018. aasta sügisel
moodustatud struktuuriüksustes Tallinna eesti keele majas ja Narva eesti keele majas osana
keelemajade tegevustest. Seoses keelemajade loomisega arendatakse nõustamis- ja infoteenuse
kliendikesksuse tõhustamiseks kliendihalduslahendusi. Nõustamisteenust pakutakse Tallinnas ja
Narvas. Alates 01. novembrist 2018 pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse
loodud Eesti rahvusvahelises majas. Rahvusvaheline maja pakub ja vahendab teenuseid, mida
välismaalased ja nende tööandjad vajavad välismaalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks,
vastuvõtmiseks ja kohanemiseks, aga ka vajadusel siit lahkumiseks. Rahvusvahelises majas
osutatakse teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa, Tallinna Linnavalitsuse
ning Maksu- ja Tolliametiga. Kohapealne nõustamine aitab kujundada sihtgrupi oskusi ja teadmisi
ühiskonnas paremaks toimetulekuks. Lisaks kohapealsele nõustamisele on elanikel võimalik saata
oma küsimusi e-posti aadressil
[email protected] ning helistada tasuta infotelefoni numbril
800 9999. Nõustamisteenust pakutakse ka eelkõige Ida-Viru maakonnas ja Tallinnas toimuvatel
laiemale avalikkusele suunatud üritustel. Nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks
pakutakse keelekohviku formaadis. Eesti keele iseseisva õppe nõustamise edendamiseks arendatakse
edasi juhendmaterjale, töötatakse välja keelekohvikute tegevusjuhiseid, koolitatakse vabatahtlikke ja
tööandjaid ning korraldatakse eesti keele õppimisvõimalusi tutvustav mess Tallinnas ja Narvas.
2018. aastal alustati trükise „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ uuendamist. Uuenenud juhend
1
trükitakse 2019. aasta esimesel poolaastal. 2018. aastal koostati keelekohvikute näidisülesannete
kogumik, mis samuti trükitakse 2019. aastal.
Veebipõhine nõustamine ja info edastamine tagavad mugava ja asjakohase infoteenuse
kättesaadavuse. 2016. aastal kaardistati ja analüüsiti koostöös huvitatud osapooltega olemasolevaid
veebirakendusi. 2017. aastal alustati nõustamisveebi loomist, mis valmis 2018. aastal.
Nõustamisveeb ühendab olemasolevaid veebe (integratsioon.ee/noustamine ja integratsiooniinfo.ee)
ning koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel teistest toimivatest inforessurssidest (nt
settleinestonia.ee, Work in Estonia, Study in Estonia, Eesti.ee, PPA, Töötukassa, Innove jne). 2019.
aastal täiendatakse nõustamisalaseid tekste.
2018. aastal pöördusid mitmed tööandjad toetatava tegevuse elluviija poole, et leida tuge oma
töötajatele nõustamisteenuse pakkumiseks. 2019. aastal plaanitakse toetada tööandjaid praktiliste ja
personaalsete nõuannetega oma töötajatele tõhusa eesti keele õppe korraldamiseks töökohal (so viia
läbi infotunde ja –üritusi tööandjate juures) ning jagada töötajatele kohanemise ja lõimumise alast
teavet.
2015. aastal loodud ekspertgrupp jätkab 2019. aastal tegevuse elluviija toetamist nõustamisteenuse
kujundamisel ja nõustamise sisuteemade ajakohastamisel, sh veebiplatvormi ja tugitegevuste
arendamisel. Analüüsitakse Euroopa Liidu teistesse riikidesse praktiliste oskuste ja kogemuste
omandamiseks toimunud 3 õppereisi kogemusi ning kavandatakse jätkutegevusi kogemuste
täiendamiseks ja praktiseerimiseks, vajadusel uute õppereiside korraldamist.
Infovõrgustiku liikmed jätkavad 2019. aastal tutvumist riigi erinevate institutsioonide võimalustega
pakkuda sihtrühmale vajalikku nõustamisteenust. 2018. aastal kirjeldati rändealase nõustamise
tervikpilt Eestis. Selle tulemusena täiendatakse 2019. aastal nõustamis- ja infoteenuse mudelit ning
luuakse ja kaasajastatakse vähelõimunud püsielanikke teenindavatele ametnikele ja töötajatele
teabematerjale (tegevus 5.1.3). Korraldatakse võrgustiku kohtumisi teabe regulaarseks
ühtlustamiseks.
Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning teenuse rakendusmudeli osas kattuvuste vältimiseks jätkab
elluviija koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste haakuvaid teenuseid pakkuvate
asutustega.
Alategevuse ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil (2019)
Infoteenuse tagamine 01.09.14-31.03.22 01.01.19-31.12.19
Nõustamisteenuse rakendamine 01.09.14-31.03.22 01.01.19-31.12.19
Riigi erinevate institutsioonide ja 01.05.15-31.03.22 01.01.19-31.12.19
võimaluste tutvustamine ja
infovõrgustiku kohtumised
Uute infovoogude loomine ja 01.03.15-31.03.22 01.01.19-31.12.19
2
teenindamine (juba olemasolevates
rakendustes ja uues rakenduses)
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus
aastal (2019) (2022)
Väljundi- Tugisüsteemi 6 200 kasutajat 10 500 2014–2017 oli
indikaator kasutajate arv kasutajaid 4085;
2018. aastal oli
kasutajaid 1 275.
Rakendatud 1 1
tugisüsteemide arv
Alategevus 5.1.2 Teavitustegevused nõustamis- ja infosüsteemi nähtavuse tõstmiseks
Alategevuse sihtrühm on Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad ning nende
pereliikmed ja tööandjad. Tegevuse tulemusena on sihtgrupp teadlik nõustamis- ja infosüsteemi
olemasolust, pakutavatest teenustest ning teenuseid kasutatakse.
2015. aasta septembris valminud nõustamis- ja infosüsteemi kommunikatsioonistrateegia alusel
jätkatakse 2019. aastal meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis)
järjepideva teavitamisega nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust ning pakutavatest teenustest,
koostatakse uusi infomaterjale ning tellitakse kaasajastatud ja täiendustega kordustrükiseid.
Tööandjatele suunatud nõustamise tõhustamiseks koostatakse erinevaid teabematerjale.
Seoses nõustamisteenuse osutamisega toetatava tegevuse elluviija struktuuriüksustes (Tallinna eesti
keele maja ja Narva eesti keele maja) uuendatakse ka nõustamisteenuse trükiseid. Täpne
tegevuskava aastateks 2019–2021 koostatakse ja kinnitatakse ekspertrühmas 2019. aasta alguses.
Materjalide levitamisel jätkab elluviija koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus-
ja Teadusministeeriumi ning teiste sihtrühmale teenuseid pakkuvate asutustega.
Alategevuse ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil (2019)
Teavituskava elluviimine 01.05.15-31.03.22 01.01.19-31.12.19
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus
aastal (2019) (2022)
Väljundi- Kommunikatsiooni- 1 1 Strateegia koostati
indikaator strateegiate ja 2015. aastal.
tegevuskavade arv Tegevuskava
aastateks 2019-2021
valmib 2019. aasta
3
alguses
Alategevus 5.1.3 Koolitusvalmiduse tagamine ja koolitamine
Koolitatakse riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti
vähelõimunud püsielanikke teenindavaid ametnikke ja töötajaid ning tegevuste elluviija nõustajaid
tagamaks nende suutlikkus anda sihtrühmale vajalikku infot ning suunata sellesse kuuluvaid isikuid
vajadusel asjakohastesse asutustesse.
2016. aastal tehtud riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide
koolitusvajaduse analüüsi tulemusena viidi 2017. aastal läbi koolitushange. Perioodil 2017-2018 on
koolitustel osalenud ca 180 ametnikku, välja on töötatud nelja mooduliga koolituskava koos
õppematerjalidega. Õppematerjalide hulgas on ülevaade nõustamisteenustest, mis 2019. a
arendatakse elektrooniliseks teenuste teekonnakaardiks ehk e-tööriistaks.
2019. aastal jätkatakse ametnike koolitamist, mille tulemusena suureneb ühtse standardi alusel
töötavate nõustajate arv. Samuti tekivad eeldused efektiivse infoliikumise tagamiseks tegevuse
elluviija töötajate (eelkõige nõustajate) ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori
organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavate teenistujate ning töötajate vahel.
Alategevuse ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil (2019)
Kursuste läbiviimine 01.06.16-31.03.22 01.01.19-31.12.19
Infoliikumise korraldamine 01.10.15-31.03.22 01.01.19-31.12.19
sotsiaalpartneritega
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus
aastal (2019) (2022)
Väljundi- Koolitusel osalejate 230 200 2017. aastal osales
indikaator arv koolitusel 34 isikut. 2018.
aastal oli osalejate arv
168.
Välja töötatud 1 1 Elluviija näeb ette 1
koolitus(õppe)kavade koolitus(õppe)kava
arv koostamist, mida
vajadusel täiendatakse ja
täpsustatakse
2. Tegevus 5.2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine
Alategevus 5.2.1 Lõimumiskoolitused
4
Tegevus toetab vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad
omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende
ühiskondlikku aktiivsust tagavad sotsiaalsed pädevused, sh kodanikuteadlikkus.
2019. aastal jätkatakse kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse pakkumisega. Koolituse
raames tutvustatakse kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistatakse Eesti
kodakondsust mitteomavaid isikuid ette vastavate seaduste tundmise eksamiks, mille sooritamine on
eeldus kodakondsuse taotlemisel. Koolituse raames toimub ka üks praktiline koolitus (õppekäik, nt
Riigikokku, kohalikku omavalitsusse jm). 2019. aastal korraldatakse uus hange koolituste
korraldamiseks perioodil 2020-2022.
2019. aastal jätkuvad eesti keele kursused A2, B1 ja B2 tasemel, mida pakutakse Eestis
vähelõimunud inimestele ja uussisserändajatele, parandamaks nende keeleoskust. Korraldatakse
hange A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele õppe korraldamiseks perioodil 2019–2022.
Selleks, et täiendada sihtgrupi teadmisi Eesti kultuuriruumist, jätkuvad 2019. aastal kultuurimooduli
raames koolitused, mille abil tutvustatakse sihtgrupile Eesti kultuuri ja ajalugu ning korraldatakse
vähemalt üks praktiline koolitus (õppekäik) ning korraldatakse hange, et jätkata mooduli tegevusi
perioodil 2019-2021.
Lõimumiskoolitused korraldatakse moodulite vormis. Pakutavaid koolitusmooduleid saab kasutada
eraldi, paralleelselt ja jätkuõppena. Lõimumiskoolituste tutvustamiseks korraldavad koolituste
läbiviijad infopäevi.
Tagamaks sihtrühmale võrdne juurdepääs lõimumiskoolitustele teavitatakse sihtrühma erinevate
meediakanalite, sh elluviija kodulehe vahendusel.
Kvaliteetsete lõimumiskoolituste tagamiseks teeb elluviija koostööd Siseministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning
teiste asutustega.
Alategevuse ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil (2019)
Koolitusmoodulite elluviimine 01.08.15-31.03.22 01.01.19-31.12.19
Hangete läbiviimine koolitajate 01.06.15-31.05.21 01.01.19-31.12.19
leidmiseks
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus
aastal (2019)
Väljund- Lõimumiskoolitustel 8377 5500 2014–2017 oli
indikaator osalejate arv osalejaid 6065.
2018. aastal oli
5
osalejaid 1958.
Alategevuse
eelarvet on
suurendatud
485296 euro võrra,
sellest tingituna on
sihttase suurem kui
toetuse andmise
tingimustes
sätestatud.
2014–2017 läbis
Lõimumisprogrammi 6480 3850 koolituse 4964
läbinute arv inimest;
2018. aastal läbis
koolituse 951
inimest.
Alategevuse
eelarvet on
suurendatud
485296 euro võrra,
sellest on tingituna
on sihttase suurem
kui toetuse andmise
tingimustes
sätestatud.
2014–2015 töötati
Välja töötatud 3 3 välja 2
koolitusmoodulite koolitusmoodulit
arv 2017 – 1
koolitusmoodul
Alategevus 5.2.2 Keeleline ja kultuuriline kümblus
Alategevuse tulemusena paraneb vähelõimunud inimeste eesti keele oskus, tõuseb motivatsioon
omandada riigikeelt ning selle kasutamine igapäevaelus, suureneb huvi Eesti kultuurielu vastu,
paraneb kodanikutunnetus ja arusaam ning teadmised demokraatia toimimisest ühiskonnas,
kasvavad kultuuridevahelisi erinevusi väärtustavad hoiakud ja arusaamad, sh ühiskonna avatus
dialoogile, kasvavad rahvustevahelised kontaktid.
Kultuurilist ja keelelist kümblust kui osalustegevusele suunatud õppevormi rakendatakse
mitteformaalsete õppetegevuste näol. Keelelis-kultuurilises kümbluses kogetakse ja õpitakse eesti
keelt ja kultuuri seda aktiivselt kasutades, sh koostöötegevuste kaudu, mis pakub võimalusi
kultuuriruumi ühtsema tunnetuse ja isiklike kontaktide tekkeks eri rahvustest inimeste vahel ja
suhtlust keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Metoodilise materjalina
kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames
välja töötatud keeleklubide tööjuhend-käsiraamatut. Samuti rakendatakse vajadusel teisi keelelis-
kultuurilise kümbluse vorme.
6
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on suunatud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel
ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või ületada keele õppimisega seotud raskusi ning leida
tuge ja innustust.
Tegevuse raames koolitatakse vajadusel klubide eestvedajaid, kelle abil luuakse eesti keele ja
kultuuri tundmise klubid vähelõimunud inimestele. Klubid komplekteeritakse soovitavalt erineva
kultuuritaustaga ja eri elualade inimestest. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena
kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Klubide tegevused
toimuvad kohtumiste vormis, st klubide liikmed osalevad ise kultuurisündmustes. Õpitu
kinnistatakse kontaktkohtumiste vormis.
Toetatava tegevuse raames viiakse läbi teavitustegevused (sh infopäevad) keelelise ja kultuurilise
kümbluse tutvustamiseks, eesti keele kõnelejate klubilistesse tegevustesse kaasamiseks ja uute
klubide tekke soodustamiseks.
2019. aastal korraldatakse uus hange keelelis-kultuurilise kümbluse klubide töö korraldamiseks
perioodil 2020-2022, koolitatakse klubide eestvedajaid, teavitatakse avalikkust klubide võimalustest
ja tingimustest. Jätkub nende klubide töö, mis alustasid 2017. aastal läbi viidud hanke tulemusena.
Alategevuse ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil (2019)
Hanke läbiviimine keelelise ja 01.01.16-31.12.21 01.01.19-31.12.19
kultuurilise kümbluse klubide
tegevuste korraldamiseks
Klubide eestvedajate koolitus 01.11.15-31.01.22 01.10.19-31.12.19
Asutuste/inimeste teavitamine 01.11.15-31.01.22 01.01.19-31.12.19
lõimumisprogrammi keelelise ja
kultuurilise kümbluse võimalustest
ja tingimustest
Keelelis-kultuurilise kümbluse 01.12.15-31.03.22 01.01.19-31.10.19
tegevuste korraldamine (klubide
tegevus)
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus
aastal (2019)
Väljund- Eesti keele ja 135 150 2016-2017 tegutses
indikaator kultuuri klubide arv 71 klubi; 2018.
aastal tegutses 52
klubi
7
Alategevus 5.2.3 Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine
Tegevuse tulemusena on etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja
efektiivsemaks edastamiseks vajaduspõhiselt hangitud tehnilised vahendid ning need töötavad.
Toetatava tegevuse sihtgrupiks on vähelõimunud inimesed, sh uussisserändajad.
Tegevuse raames kaardistati 2015. ja 2016. aastal muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete
hankimise vajadused. Selleks korraldati kultuuriministri käskkirja alusel kolm ettepanekute vooru.
Laekunud ettepanekute alusel ja kaasatud ekspertide arvamusi arvesse võttes määrati partnerid, kes
hankisid aastatel 2016-2018 tehnilised vahendid muukeelse info edastamiseks. Partneriteks määrati
etendusasutused ja muuseumid, kellel on olemas keelelis-kultuurilise sisuprogrammi loomise või
pakkumise võimekus ja kes saavad olla partnerid etendusasutuse seaduse ja muuseumiseaduse
mõistes. Partnerid peavad täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
2017. aastal korraldasid partnerid hankeid ning soetasid hankelepingute raames tehnilisi vahendeid
ja seadmeid, tegid need järk-järgult sihtrühmale kättesaadavaks ning alustasid tagasisideankeetide
kogumist sihtrühmalt. 2018. aastal jätkasid partnerid tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist,
sihtrühma teavitamist vahendite olemasolust.
2019. aastal jätkavad partnerid sihtrühma teavitamist ning tehniliste vahendite ja seadmete
kasutamist.
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus
aastal (2019)
Väljund- Hangitud tehniliste 10 500 18 000 2014–2017 oli 3501
indikaator vahendite kasutajate tehniliste vahendite
arv kasutajat.
2018. aastal oli
4149 kasutajat
3. Tegevus 5.3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused
Alategevus 5.3.1 Lõimumisalased koostöötegevused
Koostöötegevuste raames korraldatakse ühistegevusi Eesti eri piirkondade organisatsioonide ja
inimeste kaasatuse, demokraatlikes protsessides osalemise, keelepraktika suurendamise ja
mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks (nt kultuuri- ja spordiüritused, arutelud, avalikud
konsultatsioonid, konverentsid, seminarid, konkursid jne).
Toetatava tegevuse tulemusena on paranenud lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate
organisatsioonide koostöö, rahvustevahelised kontaktid Eestis on tihenenud ning selle kaudu on
suurenenud teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest.
8
Toetatava tegevuse sihtrühm on kogu Eesti ühiskond, sh Eesti vähelõimunud püsielanikud (eelkõige
noored vanuses 17 kuni 26 aastat), eestikeelsed püsielanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ning
era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad.
Tegevuste elluviimine jätkub perioodi 2016–2020 koostöötegevuste plaani alusel.
2019. aastal korraldatakse koostöötegevusi eelkõige noortega töötavate organisatsioonide
esindajatele (sh kohaliku omavalitsuse esindajad ning era- ja avaliku sektori organisatsioonide
esindajad) ning ühistegevusi, mis suurendavad noorte osalust ühiskondlikes protsessides.
Koostöötegevustesse kaasatakse ka organisatsioonid, kelle sihtrühmaks on täiskasvanud Eesti
elanikud eesmärgiga suurendada nende osalust ühiskondlikes protsessides.
Alategevuse ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil (2019)
Tegevuste (hanked, elluviija poolt 01.05.15-31.12.21 01.01.19-31.03.19
korraldatavad tegevused)
ettevalmistamine
Tegevuste elluviimine 01.06.15-31.12.21 01.01.19-31.12.19
Alategevuse indikaatorite täitmine
Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus
aastal (2019) (2022)
Väljundi- Koostöötegevustes 3500 5000 2014–2017 oli
indikaator osalejate arv osalejaid 1135,
2018. aastal oli
osalejaid 414
Alategevus 5.3.2 Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused
Tegevus on ellu viidud.
9