Aruanne

1 JÄRVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Paide 2019  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ........................................................ 8 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 9 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 10 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 10 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 10 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 10 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 11 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 11 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 13 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 13 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 14 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 15 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 15 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 16 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 16 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 17 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 17 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 18 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 18 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................. 188 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 19 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 19 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 19 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 20  3 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 20 5. 2019. aasta tegevused ........................................................................................................... 20 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 22 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 22 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 23 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 23 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 29  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna Elanike arv KOV-de Üldkasuta- Harukogu Teenindus Kokku /linna (01.12.17) arv tavate de arv punktide nimi maakonnas raamatuko arv* gude arv Järvamaa 31 134 3 17 10 3 30 1. Põhilised tegevussuunad  Kohandumine haldusreformi järgsete muudatustega.  Jätkuvalt kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine elanikkonnale.  EV 100 aastapäeva väärikas tähistamine.  Kohaliku kultuuripärandi säilitamisele ja tutvustamisele suurema tähelepanu pööramine.  Tegutsemine kogukonnakeskusena. Suurimad muutused raamatukogude tegevusse tõi haldusreform. Türi vallaga liitus Raplamaal asunud Käru vald ja sealne raamatukogu pidi kohanduma uue haldusalaga. Paide linnaga liitunud ümberkaudsete valdade raamatukogud muutusid keskraamatukogu harukogudeks. Suurima – Järva valla – raamatukogudel tuli hakata sageli käima koosolekutel ja nõupidamistel, mis iga kord toimusid erinevates valla piirkondades. Ühelt poolt oli need raamatukoguhoidjatele huvitavad ja silmaringi avardavad, kuid puuduseks oli, et liiga tihti tuli kogud lugejatele sulgeda. Keskraamatukogul tuleb ajutiselt, uue koolimaja valmimiseni, jagada ruume nii põhikooli algklasside kui ka täiskasvanute keskkooliga. Raamatukogude osa kultuurielus oleneb asutuste arvust, mis elanikele erinevaid vaba aja veetmise ja kokkusaamise võimalusi pakuvad, kuid üks on kindel – inimese ja raamatu kokku viimine jääb raamatukogude ülesandeks. Kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks koonduvad raamatukogude juurde suguvõsauurijad, kogutakse mälestusi ja esemeid endistest aegadest ning eksponeeritakse neid. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:  Maakonna raamatukogude võrk muutus seoses haldusreformiga – Türi valda lisandus Käru raamatukogu, Paide linnaga liitunud valdade raamatukogudest (Roosna-Alliku, Sargvere, Tarbja ja Viisu) said keskraamatukogu harukogud ning Anna raamatukogust Tarbja harukogu laenutuspunkt, kuid kokkuvõttes jäi raamatukogude arv (munitsipaalraamatukogud + harukogud) maakonnas samaks.  Jätkuvalt tegutsevad Ahula raamatukogu laenutuspunkt Kaalepis ja Väätsa raamatukogu laenutuspunkt Lõõlas.  5  Kareda raamatukogu kujundati avatud raamatukoguks – raamatukoguhoidja on kohal kolmel päeval nädalas, kuid fond on lugejatele avatud ka teistel päevadel ja siis peab kasutamise üle käsitsi arvestust majas töötav administraator.  Omniva postipunktid tegutsesid viies raamatukogus – Imavere, Kareda, Käru, Sargvere ja Viisu. Kolm viimast suleti 2018. aasta detsembris.  Raamatukogu nõukogud on vaid Türil ja keskraamatukogus. Mõlemad käisid 2018. aastal koos üks kord.  Järva valla raamatukogud on praegu veel kõik eraldiseisvad üksused, kuid plaanis on need ühise juhtimise alla viia. Seni kehtivad endised põhimäärused ja kasutamise eeskirjad. Iga kuue nädala tagant käiakse koos vallaametnikega erinevates kohtades nõupidamistel.  Türi vallaga liitunud Käru ja Väätsa raamatukogu tegutsevad veel eraldi seniste põhimääruste alusel. Tulevikus on plaanis ka nemad muuta Türi raamatukogu harukogudeks.  Keskraamatukogus muutus nii põhimäärus kui kasutamise eeskiri, kuna meiega liitusid harukogudena endise Paide ja Roosna-Alliku valla raamatukogud. 2.2 Eelarve Tabel 2 Seisuga Seisuga Põhieelarve Muutus % 31.12.17 € 31.12.18 € Eelarve kokku 813,384 990,37 +17,87 sh keskraamatukogu 276,74 450,314 +38,55 Personalikulu 488,862 543,217 +10,01 sh keskraamatukogu 171,9 240,647 +28,57 Komplekteerimiskulu 138,401 155,572 +11,04 sh KOV-lt 78,467 95,126 +17,51 sh riigilt 56,733 58,516 +3,05 sh keskraamatukogu 23,69 39,526 +40,06 sh KOV-lt 8,66 18,994 +54,41 sh riigilt 15,03 20,532 +26,8 Infotehnoloogiakulu 19,485 14,391 -26,14 sh keskraamatukogu 3,67 4,352 +15,67 Üldiselt on raamatukogude eelarve suurenenud ja mitte ainult tänu Käru raamatukogu liitumisele Järvamaaga. Infotehnoloogiakulu on vähenenud Järva vallas seoses muutustega raamatupidamislikus arvestuses (osa IT kulusid kajastub administratiivkulude all). Keskraamatukogu summad on koos harukogudega, sellest ka suurem positiivse muutuse protsent. Harukogudeta suurenes keskraamatukogu eelarve 12,35%, sealhulgas personalikulu 10,28% (seda alampalga ja riigitoetuse suurenemise võrra ning seoses Anna raamatukogu muutumisega laenutuspunktiks, mis võimaldas kesk-ja harukogude palgad ühtlustada), komplekteerimiskulu kokku 4,27% (põhiliselt 2018. aastal uueks aastaks tellitud perioodika  6 arvelt, mis vastavalt uuenenud raamatupidamisarvestusele kantakse kulusse 2019. aastal) ja IT kulu vähenes 37,11%, kuna suuri oste arvutipargi uuendamiseks ei tehtud. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt Eraldatud Projekti Periood saadud?) summa üldmaksumus Keskraamatukogu "Järva Juss 01.05.- kakerdab külla Leigari 934 2 470 31.12.2018 Tiiule"(Kultuuriministeerium) Keskraamatukogu "Nähtav raamatukogu" 01.09.- 500 605 (Kultuuriministeerium) 31.12.2018 Keskraamatukogu ”Kohtumised kirjanikega” (Kultuurkapitali 01.02.- 150 280 Järvamaa ekspertgrupp) 31.12.2018 Keskraamatukogu Esseekonkurss "Juurtega Järvamaal" 400 604 (Kultuurkapitali Järvamaa 01.03.- ekspertgrupp) 31.12.2018 Keskraamatukogu ”Parimad suvelugejad” (Kultuurkapitali 01.09.- 392 637 Järvamaa ekspertgrupp) 31.12.2018 Keskraamatukogu Südamekuu liikumisüritus "Kus silla all on 54 54 kevad" (Järvamaa Omavalitsuste Liit) 27.04.2018 Koeru raamatukogu üritused koos 01.01.- raamatuklubiga "Vaimuvalgus" 310 600 31.12.2018 (Koeru Projekt) Türi raamatukogu ürituste sari "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" 315 455 (Kultuurkapitali Järvamaa 01.01.- ekspertgrupp) 11.04.2018 Türi raamatukogu "Tähistame koos naabritega kodumaa juubeliaastat" 100 310 (Kultuurkapitali Järvamaa 02.04.- ekspertgrupp) 21.05.2018 Türi raamatukogu "Lapsed suvel lugema!" (Kultuurkapitali Järvamaa 02.04.- 200 450 ekspertgrupp) 31.08.2018 Türi raamatukogu näituse "Oisu raamatukogu läbi sajandi" 400 660 korraldamine (Kultuurkapitali 02.04.- Järvamaa ekspertgrupp) 28.09.2018  7 Türi raamatukogu "Ülevaade tänapäeva Eesti naisest kirjanduses" 310 490 (Kultuurkapitali Järvamaa 01.10.- ekspertgrupp) 07.12.2018 Türi raamatukogu Südamekuu liikumisüritus "Liigu kogu südamest" 42 42 (Järvamaa Tervisenõukogu) 25.04.2018 Kokku 4 107 7 657 Projekte kirjutavad ikka ühed ja samad raamatukogud, need, kus töötajaid on rohkem kui üks. Saadav toetus on koolituste ja kirjandussündmuste korraldamiseks väga vajalik lisaraha. 2018. aasta projektitoetuste abil:  Vahetasime töökogemusi Hiiumaa raamatukogudega ja avardasime silmaringi kui kultuuripärandi hoidjad ja säilitajad.  Korraldasime kohtumisi kirjanikega ja loenguid ilukirjandusest.  Saime teadmisi turundusest ja tänapäeva noorte huvidest.  Tähistasime väärikalt EV 100 aastapäeva.  Tunnustasime lapsi – suvelugejaid.  Pöörasime tähelepanu tervisele. Lisaks sellele kirjutas MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts Oisu raamatukoguhoidja eestvedamisel projekti „Ühtne Oisu kogukond“ LEADER meetmesse. Projektirahadega soetati raamatukokku vitriinkapid kohalike kultuuritegelaste pärandi eksponeerimiseks, 65“ smart-televiisor, erinevaid käsitöötarbeid töötubade läbiviimiseks jm. Projekt kestab kaks aastat ja hulk tegevusi on veel ees. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng  Haldusreformi tulemusel liitusid Paide linnaga Paide ja Roosna-Alliku vald ning sealsed raamatukogud muutusid keskraamatukogu harukogudeks ja nende töötajate ametinimetuseks sai raamatukoguhoidja.  Anna raamatukogu põhinäitajad on aasta-aastalt vähenenud ja ka töötaja soovis pensionile jääda. Nii sai Anna raamatukogust Tarbja raamatukogu laenutuspunkt. Tarbja raamatukogutöötaja, kes enne töötas 0,8 koormusega sai nüüd täiskoha. 0,6 ametikoha töötasu kasutasime keskraamatukogu harukogude palkade ühtlustamiseks vastavalt Paide linna töötasustamise alustele.  Teistes maakonna raamatukogudes koosseisu muutusi ei olnud.  Töötajad vahetusid Türi raamatukogus (1 töötaja) ning Ambla ja Käravete raamatukogus. Ka keskraamatukogus toimus ühe töötaja vahetus. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest  2018. aastal täiendas end 46-st maakonna rahvaraamatukogutöötajast erinevatel koolitustel 30 ehk 65%.  Enamus Järva valla raamatukogutöötajatest osales vaid maakonnaraamatukogu korraldatud koolitustel. Põhjuseks kindlasti ka see, et soovitakse võimalikult vähe  8 raamatukogu lugejatele sulgeda, kuna rohkete valla nõupidamiste tõttu tuleb seda teha niigi senisest sagedamini.  Maakonna raamatukoguhoidjad läbisid järgnevad koolitused: 1. Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia 2. Rahvaraamatukogude seminar-laager Saaremaal 3. Raamatukogusüsteemide alane teabepäev Põltsamaal 4. ERÜ kogude ja lastetöö toimkonna koolituspäevad ja kogemustuur 5. Üleriigiline lasteraamatukoguhoidja päev Raplas 6. ERÜ Noorteklubi talveseminar 7. Infopädevuse e-kursus 8. Raamatukoguteenuste disain ja juhtimine 9. Aitan lapsi raamatute juurde 10. ETKA Andrase õppepäev Pärnus ja Paides 11. Väärikate Ülikool Järva- ja Raplamaal 12. Kohalik kultuurilugu ja seltsid 13. ESF kursus Raplas 14. Nutiakadeemia 15. Esmaabi 16. Tuleohtus koos evakuatsiooniõppusega 17. Isikuandmete kaitse 18. Muudatused tööõiguses 19. Hakkame santima 20. Floristika  Lisaks eelnevale osaleti Raamatukoguhoidjate kongressil Rakveres, ERÜ aasta- ja kõnekoosolekul ning maaraamatukoguhoidja päeval Kehtnas. LISA 1 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolituse Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatuko Eelarve/Koo aeg maht/kestus guhoidjate lituseks arv/ KOV- kulutatud de arv summa 07.02.2018 2017. aasta Krista 2,5 ak tundi 25/3 18.- lastekirjandus Kumberg, bibliograaf 11.04.2018 Kuidas hoida Tiina Saar- 2,5 ak tundi 15/3 0.- elukirge õppides ja Veelmaa, töötades karjäärinõust aja  9 11.06- Õppereis Hiiumaa Kärdla, 12 ak tundi 30/3 2 470.- 12.06.2018 raamatukogudesse, Emmaste, kohtumine kirjanik Käina Helju Petsiga ja raamatukogu giid Inna de töötajad, Leppikuga kodu-uurijad 12.09.2018 Tänapäeva noored; Urmo Reitav, 4 ak tundi 22/3 605.- Paide Turunduse ja Riigigümnaas kommunikatsiooni iumi direktor; võimalused Andres Kuusik, TÜ turunduse dotsent 11.12.2018 Ulmekirjandus Agur 2 ak tundi 23/3 130.- Karukäpp, ulmekirjanik Tabelis olevad koolitused aitasid kaasa raamatukoguhoidjate asjatundlikkuse tõstmisele nii kirjanduse kui turunduse vallas ja andsid uusi teadmisi tööks erinevate lugejagruppidega. Lisaks käsitleti maakonna raamatukogutöötajate kokkusaamistel uuendusi raamatukoguprogrammis, aruandlust, statistikat ja muid igapäevatööga seotud probleeme. Igapäevaselt nõustatakse raamatukoguhoidjaid nii e-posti kui telefoni teel. Kõige rohkem abistatakse raamatukoguprogrammi ja komplekteerimise osas. Seoses haldusreformiga on just Järva valla raamatukogud ning sealne kultuuritöö spetsialist vajanud nõu ja abi erinevate raamatukogutööd reguleerivate seaduste tõlgendamisel. Individuaalkoolituse läbisid keskraamatukogus:  Oisu raamatukogu töötaja - kodulooliste artiklite bibliografeerimine.  Käsukonna raamatukogu töötaja - programm RIKS.  Ambla/Käravete raamatukoguhoidja – programm RIKS, raamatute tellimine, igapäevane statistika jne. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised:  Projektide ja eelarve kaitsmised ning aruanded omavalitsusasutustes.  Ettekanded ja sõnavõtud erinevatel kirjandusega seotud sündmustel.  10  Lasteaia ja koolide ava- ja lõpupeod, juubelid.  Töökogemuste jagamine kolleegide juures. LISA 2 2.4.4 Erialahariduse omandamine.  Kahala raamatukogu töötaja – kutseõpe Rahvusraamatukogus.  Türi raamatukogu direktor – magistriõpe Tallinna Ülikoolis.  Keskraamatukogu bibliograaf – bakalaureuseõpe Tartu Ülikoolis. 2.4.5 Töötajate tunnustamine.  Ahula – Järvamaa parim maaraamatukoguhoidja 2018.  Koigi – tänukirjad Umbrohufestivalil ja Moosilaadal osalemise eest ning Koigi laste- ja noorte lauluvõistluse toetamise eest.  Türi – kultuuriedendaja nominent 2017.  Türi koos harukogudega – traditsiooniline aastalõpu motivatsioonireis Pärnu ja Vändrasse ning jõulupreemia.  Keskraamatukogu koos harukogudega – jõulupreemia. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine.  2018. aastal tehti raamatukogudes üksnes väikeseid, hädapäraseid, kuid väga vajalikke remonditöid nagu näiteks Koigi raamatukogu trepikäsipuu, mida oodati aastaid.  Sanitaarremonti või renoveerimist vajavad Albu, Ervita, Vao, Käravete, Käsukonna, Päinurme, Türi, Oisu, Kabala, Roosna-Alliku raamatukogud.  Aravete lasteaiamaja, kus asub ka raamatukogu, on kavas uuel aastal kas renoveerida või hoopiski lammutada ja ehitada uus.  Kareda raamatukogu koliti 2018. aastal vallamaja II korruselt esimesele – maja fuajeesse.  Enim kummitab raamatukogusid ruumipuudus – napib ruumi nii raamatutele kui ka lugejatele erinevate kirjandussündmuste korraldamiseks.  Õhksoojuspumbad on nüüd lisaks Järva-Jaani, Kahala ja Käravete raamatukogudele ka Käsukonnas. Kuna kaks viimast on ahiküttega, siis abi nendest on minimaalne.  Türi raamatukogus tegi töötervishoiuarst ettekirjutuse ruumide ebapiisava valgustuse kohta.  Kõigi Paide linna allasutuste haldamisega tegeleb SA Paide Haldus. LISA 3 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.  2018. aastal said liikumispuudega inimesed juurdepääsu Kareda raamatukokku.  Ülejäänud raamatukogude puhul on olukord endine – probleemideta pääsevad liikumispuudega inimesed Ambla, Karinu, Päinurme, Tarbja ja keskraamatukokku, osalise takistusega Albu, Aravete, Imavere ja Türi raamatukokku.  Ükski liikumispuudega inimene teenindamata ei jää – raamatukoguhoidjatele on abiks sotsiaaltöötajad, naabrid, sugulased.  11 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas  Programmi „Uus algus“ rahastusest said uue arvuti Ahula ja Albu raamatukogud.  Kaheksas raamatukogus vahetati arvutid, printerid jm infotehnoloogiline riistvara välja kasutatud, kuid uuemate mudelite vastu.  Lahenes Oisu raamatukogu internetiühenduse probleem – kooli ja raamatukogu võrk eraldati.  Täielikult puudub Wi-Fi ühendus Päinurme raamatukogus, kuid mitmes teiseski raamatukogus (näiteks Ahula, Ambla, Käravete, Aravete, Imavere) on selle levi problemaatiline.  Keskraamatukogu ei erine teistest maakonna raamatukogudest – vajadusel vahetatakse riistavara uuema, kuid kasutatu vastu.  Arendustegevus toimub üksnes raamatukoguprogrammis RIKS – kiidusõnad Meelisele. 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine  2018. aastal osteti maakonna raamatukogudesse kokku 9879 eksemplari raamatuid, mis on 17,2% rohkem kui 2017. aastal. Järva vald arvestas eelarve koostamisel raamatukogude soovidega ja kes julges küsida, see ka soovitud summa sai. Keskraamatukogus tekkis lisaraha 2019. aastaks tellitud perioodika arvelt, kuna kulu ei arvestatud 2018. aastasse.  Keskraamatukogu kaudu osteti 9500 eksemplari raamatuid ehk 96,2% ostudest.  Suurimad tarnijad on endiselt Rahva Raamat (73% ostudest), AS Varrak ja Bestkaup OÜ (mõlemad ligikaudu 13% ostudest).  Lomelius OÜ kaudu osteti venekeelset kirjandust Türile ja keskraamatukokku kokku 189 eksemplari. 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)  Komplekteerimise põhimõtted ei ole muutunud – järgime rahvaraamatukogude töökorralduse juhendit, Kultuuriministeeriumi määrust ja arvestame lugejate soovidega.  E-teavikuid (välja arvatud perioodika, millega kaasneb e-väljaande lugemisvõimalus) raamatukogudesse hangitud ei ole, kuna puudub nõudlus. Lugeja eelistab paberraamatut ja –ajakirja/ajalehte.  Annetuste arv vähenes võrreldes eelmise aastaga ja moodustas 9,2% kogude juurdekasvust. Kokku saadi annetustena 963 eksemplari teavikuid.  Keskraamatukogu sai annetustena 62 eksemplari rohkem kui eelmisel aastal ja kogude juurdekasvust moodustas see 6,4%.  Hangetest moodustas suurima protsendi endiselt ilu- ja lastekirjandus – 74,7% kogu maakonnas ja 74,9% keskraamatukogus ning see on vastavuses ka enim laenutatud kirjandusega. Ilu- ja lastekirjanduse laenutuste protsent üldisest kojulaenutuste arvust on maakonnas 63,4% ja keskraamatukogus 70,1%.  Teisele kohale jääb nii hangetes kui laenutustes haridus-, sõjaajaloo- ja turismialane kirjandus. Maakonnas hangetest 5,1% ja laenutustest 4%. Keskraamatukogus on vastavad arvud – hangetest 5,6% ja laenutustest 4,8%.  12  Kolmandal kohal on maakonnas ajaloo- ja geograafiaalane kirjandus – hangetest 4,1% ja laenutustest 3,4%.  Keskraamatukogus on kolmandal kohal filosoofia-, esoteerika- ja psühholoogiaalane kirjandus – hangetest 5,4% ja laenutustest 4,7%. Ülekaalus on sellest psühholoogia 78% hangetest ja laenutustest 69%.  Maakonnaraamatukogu kaudu Järvamaa rahvaraamatukogudele ostetud ilu- ja lastekirjandusest moodustas eesti kirjandus 40,5%. Ilukirjanduse laenutustes moodustas eesti kirjandus maakonnas 35,8% ja keskraamatukogus 31,1%.  Eelnev pole üllatav, sest usinamad lugejad on vanuses 60+ ja laenutuste edetabelit juhivad nii maakonnas kui ka keskraamatukogus just eesti autorid. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)  E-raamatuid ei komplekteerita, sest lugeja eelistab paberraamatut. Isegi gümnaasiumiõpilased, kellele õpetaja andis lingi, kust soovituslikke raamatuid lugeda, tulid raamatukokku pabervariandi järele.  Kahjuks võimaldab raamatusoetusraha osta raamatuid põhiliselt ühes eksemplaris. Erandiks on siin Türi (8,2% ostudest), Oisu (2% ostudest, kuna asub koolimajas ja see puudutab soovituslikku kirjandust), Tarbja (20,4% ostudest, sest arvestab laenutuspunktiga Annas) ja keskraamatukogu (5,6% ostudest), kus nõutumaid raamatuid püütakse hankida kahes (lastekirjandust harva ka kolmes) eksemplaris. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine  Perioodikat osteti maakonna raamatukogudesse vähem kui 2017. aastal (48 nimetust ajakirju ja 33 nimetust ajalehti vähem). Türi raamatukogu loobus täielikult teiste maakondade ajalehtede tellimisest ja panustas enim raamatutesse.  Keskraamatukogus ajakirjade nimetuste arv suurenes 20 võrra, kuid see oli seotud ilmumise lõpetanud või Eestisse tarnimise probleemide tõttu saamata jäänud väljaannete asendamisega.  Kõiki kultuuriperioodika nimetusi on maakonna raamatukogudesse tellitud. Enim tellitud on neist Täheke ja Hea Laps ning Looming ja Loomingu Raamatukogu. 3.1.3 Auviste komplekteerimine  Auviste vastu lugejatel huvi puudub ja seetõttu osteti neid maakonda vaid 5 ja sama palju saadi ka annetustena. 3.2 Inventuurid, mahakandmised  Inventuur toimus Roosna-Alliku raamatukogus.  Teavikuid kanti maakonnas maha peaaegu poole vähem kui 2017. aastal. Eelkõige on see seotud eelmisel aastal toimunud inventuuridega Türi valla raamatukogudes.  Keskraamatukogus suurenes mahakandmiste arv 35%. Palju kanti maha venekeelset kirjandust, sest selles keeles lugevate inimeste arv väheneb ja allesjäänud eelistavad uuemat kirjandust.  13 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused  Raamatukogude põhiteenused on jäänud samaks – teavikute koju- ja kohallaenutus, päringutele vastamine, lugejakoolitus, arvutite kasutamine, printimine, valguskoopiate tegemine jne.  Haldusreformi tulemusel muudeti Anna raamatukogu Tarbja raamatukogu laenutuspunktiks, kuid teenus jäi alles ja see on kõige tähtsam.  Aasta lõpul suleti kolm raamatukogudes tegutsenud postipunkti. Raamatukoguhoidjale oli see lisatöö, kuid tõi ka külastajaid juurde. Viisu postipunkt tegutses pea 10 aastat, Sargvere 5 ja Käru jõudis inimesi teenindada napilt 2 aastat.  Käru raamatukogu esitas põhjaliku postipunkti kasutamise statistika, mille põhjal jääb arusaamatuks sulgemine vähese kasutamise tõttu. Postipakke jagati 2017. aastal keskmiselt veidi üle 100 paki kuus, aga 2018. aastal juba ligi 150 pakki kuus. Makseid tehti keskmiselt 23 korda kuus, keskmiselt kord kuus telliti perioodikat. Postikaupade müük kasvas enne punkti sulgemist järsult – kui keskmiselt oli seni 60 eurot, siis 2018. aasta lõpul oli see juba enam kui 200 eurot kuus.  Viisu raamatukogu viis läbi külastajate rahulolu-uuringu. Küsimused puudutasid lahtiolekuaegu, väljaannete kättesaadavust ja valikut ning ruumidesse ligipääsetavust. Vastajaid oli 24. Kui enamuses hinnati raamatukogu tööd eeskujulikuks või heaks, siis 3 vastajat hindasid väljaannete valiku rahuldavaks ning lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele juurdepääsuga ei olnud rahul 18 vastajat. See pole ka üllatav, sest raamatukogu asub II korrusel.  Bakalaureuseõppes erialaharidust omandava keskraamatukogu bibliograafi seminaritööks oli teenuste kvaliteedi hindamine Järvamaa Keskraamatukogus. Küsimustikule vastas 52 külastajat nii kohapeal kui ka Facebooki lehel. Vastajatest olid 44 naised ja 8 mehed. Enim vastasid küsimustikule 50-59 aastased. Küsitlusest selgus,et info raamatukogus toimuva kohta on üldiselt hästi kättesaadav ja lugejat rahuldav. Enamus vastanuid kasutab teenustest vaid laenutust ja kirjandusest eelistati ilukirjandust. Oluline on perioodika lugemise võimalus. Rahul ollakse ka ruumide ja asukohaga. Teenindajate tööga ollakse väga rahul. Kogude koostis rahuldab ilukirjanduse lugejad (sooviti vaid suuremat eksemplaarsust), teised sooviksid aimekirjanduse ja perioodika suuremat valikut. Selgus ka, et lugeja toetub teenindajale ja ise kogust raamatuid otsida ei soovi. Samuti ei ilmnenud ühtki teenust, mida vastanud kindlasti juurde sooviks. Raamatukogu korraldatud sündmused lugejat üldjuhul ei huvita kui just pole tegu raamatututvustuse või kirjanikuga kohtumisega. Huvitatud ollakse vaid teavikute piisavast kättesaadavusest. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.  Üldkasutatava andmeside võrgu kaudu on raamatukogudes olemas ligipääs avalikule teabele, kuid vananenud arvutid ja programmid ei taga alati piisavas mahus vajalikku teenust.  Endiste omavalitsuste ja volikogude istungite protokollid, otsused, arengukavad on raamatukogudes ka paberkandjal kättesaadavad.  AIP-i kasutus maakonnas kokku on vähenenud. Kokku kasutati arvuteid 7923 korda, sellest 4799 korda laste poolt. Vähenemine võrreldes 2017. aastaga kokku 17,2%, laste  14 osas 22%. Enim kasutatakse AIP-i raamatukogudes, mis asuvad kooli lähedal või kooliga ühes majas (Käru, Oisu, Laupa, Kabala jt).  Keskraamatukogus on siiski stabiilne kasutajaskond ja täiskasvanute osas vähenemist pole. Kokku kasutati aasta jooksul arvuteid 946 korda (vähenemine vaid 0,4%), sellest laste poolt vaid 8 korda (vähenemine 65,2%). 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Tabel 5 (Tabelites on näidatud keskraamatukogu ilma harukogudeta) Raamatu- Lugejad Lugejad Muutus kogu 2017 2018 (+-)* Linna/maak. 9 953 10 277 +324 rmtk Sh keskk 2 666 2 726 +60 Raamatu- Virtuaal- Virtuaal- Külastused Külastused Muutus Muutus külast. külast. kogu 2017 2018 (+-)* (+-)* 2016 2017 Linna/maak. 159 344 167 098 +7 754 22 761 28 832 +6 071 rmtk Sh keskk 36 901 37 706 +805 19 246 18 018 -1 228 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud Päringud Muutus kogu 2017 2018 (+-)* ** 2017 ** 2018 (+-)* Linna/maak. 257 610 290 479 +32 869 8 216 7 907 -309 rmtk Sh keskk 52 979 55 094 +2 115 2 435 2 419 -16 *Peale haldusreformi  Kui eelmisel aastal näitas maakonnas tõusutendentsi külastuste arv, siis nüüd on suurenemas ka lugejate ja laenutuste arv. Siiski peab mainima, et lugejate ja külastuste arv on suurem tänu Käru raamatukogu liitumisele Järvamaaga. Ilma Käru raamatukoguta oleks lugejate arv vähenenud 56 inimese ja külastuste arv 7 võrra.  Üldine laenutuste arv on suurenenud 11%, Käru raamatukoguta 2,9%.  Laenutuste arvu tõus on seotud ka sellega, et kohalkasutuse hulka arvestatakse nüüd perioodika – kohalkasutus on suurenenud 47%, moodustades üldisest laenutuste arvust 15,4%.  Laenajate osakaal kasutajate arvust on suurenenud maakonnas 1,6% ja keskraamatukogus koguni 12,3%.  Kojulaenutuste arv laenaja kohta maakonnas jäi võrreldes 2017. aastaga samaks (keskmiselt 30,4 teavikut aastas), keskraamatukogus aga suurenes (keskmiselt 25,4 teavikut aastas – 2017. aastal oli see arv 22,8).  Perioodika laenutuste protsent kojulaenutustest on veidi tõusnud (+0,9%), kuid see on pigem tänu liitunud Käru raamatukogule.  15  Keskraamatukogus on perioodika kojulaenutuste protsent üldisest laenutuste arvust väga väike (0,8%), kuna laenutame vaid käsitöö- ja kodusisustusajakirju. Kohapeal aga leiab perioodika aktiivset kasutust – 2018. aastal oli ainult perioodikanurga külastusi 2135. Ajalehti/ajakirju käisid lugemas ka inimesed, kes raamatuid koju laenutasid, aga nende üle me eraldi külastuste arvestust pidanud ei ole.  Kokkuvõttes võib öelda, et 2018. aastal leidsid paljud arvutitest ja nutiseadmetest tüdinenud taas üles raamatukogu. **Infopäringud  Päringute arv statistikas kõigub – kord suureneb, kord väheneb, aga sõltub see ikkagi suuresti sellest kui usinalt neid registreeritakse. Tegelikkuses on neid ilmselt rohkem kui kirja on pandud.  Keskraamatukogus tuleb enim otsida materjali rahvarõivaste kohta. Järgnevad noodid, käsitöö- ja kodulooteemaline kirjandus. 4.3 RVL teenindus  RVL teenindus suureneb jätkuvalt. Võrreldes eelmise aastaga on väljalaenutuste arv suurenenud 8,1% ja sisselaenutuste arv 23%. Oma osa on siin ka liitunud Käru raamatukogul – aktiivne raamatute vahetus käib nii Türi kui ka Raplamaa raamatukogudega.  Kui raamatukoguhoidjal on auto, siis pole raamatute vahetamine raamatukogude vahel probleem, kuid kui isiklik transpordivahend puudub, siis tuleb tegeleda logistikaga, kuid hakkama on saadud.  Väljastpoolt maakonda tellimused peaaegu puuduvad, sest raamatute kättesaamise ja tagastamisega on raskusi, kuna postiasutused on suletud ja lugejad ei soovi ka teenuse eest maksta.  Türi raamatukogu tellis Rahvusraamatukogust ja TTÜ raamatukogust lugejatele kokku 6 raaamatut.  Keskraamatukogu sel aastal väljastpoolt maakonda lugejatele teavikuid RVL-i teel ei tellinud. 4.4 Laste- ja noorteteenindus  Kõik raamatukogud pööravad suurt tähelepanu laste- ja noorteteenindusele ja tasapisi hakkab see töö ehk ka vilja kandma. Sel aastal suurenes nii laste kui ka nende poolt tehtud laenutuste osakaal üldisest lugejate ja laenutuste arvust 0,5%, mis iseenesest on juba võit.  Raamatukogu on lastele ajaveetmise ja koosolemise koht, seetõttu on raamatukogud püüdnud neile üha mugavamaid tingimusi luua (muretsetud on kott-toolid, väikelastele mõeldud mööblit, erinevaid mänge jne).  Kuigi raamatukokku tullakse sageli eelkõige mängima ja sõpradega aega viitma, siis selle kõrval jääb pilk pidama ka raamatutel ja nii mõnestki lapsest saab hoolas ja innustunud lugeja.  Suvelugemisprogrammid, võistulugemised, konkursid, viktoriinid – kõik need aitavad lastes kirjanduse vastu huvi äratada.  16 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine  Raamatute ostmisel eelistatakse eesti lastekirjanike teoseid, tunnustatud lasteraamatuid, põnevus- ja fantaasiakirjandust.  Paraku kui lastest lugejaid jääb piirkonnas vähemaks, siis sageli väheneb oluliselt ka lasteraamatute soetus, mis ühest küljest on arusaadav piiratud rahaliste vahendite juures, kuid teisest küljest on järjest raskem osaleda Nukitsa konkursil ja kirjandusmängudel, sest paljudes raamatukogudes pole nimekirjas olevaid lasteraamatuid.  Kohtades, kus on kool, tuleks komplekteerida rohkem lasteraamatuid, sest reeglina tahavad lapsed lugeda uusi raamatuid, kuid ka siin seab raha piirid. Laste- ja noortekirjandusele 2018. aastaks eraldatud lisaraha on veidi leevendust toonud, kuid see pole kaugeltki piisav.  Soovituslikku kirjandust võib aga komplekteerida ükskõik kui palju, kuid hooajal on ikka näpud põhjas. Oluline on siin muidugi järelkomplekteerimine ja seda võimalust on eriti usinalt kasutanud Laupa ja Oisu raamatukogud. Kui koostöö raamatukogu ja õpetajate vahel on hea, siis oskab ka raamatukogu hankida õppekavasse lisandunud raamatuid.  Kokku komplekteeriti 2018. aastal maakonna raamatukogudesse nii ostude kui annetustena 2952 eksemplari laste- ja noortekirjandust.  Lastekirjanduse komplekteerimisel tuleb esile tõsta Käru raamatukogu, kus soetati ligi 2 uut raamatut iga noore lugeja kohta. 4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus Rmtk 2017 2018 (+-)* 2017 2018 (+-)* 2017 2018 (+/-)* Linna/maak. 2 690 2 815 +125 52 576 54 171 +1 595 28 715 31 447 +2 732 rmtk Sh keskk 654 763 +109 9 327 10 772 +1 445 6 402 8 548 +2 146  Nii läbinisti positiivse muutusega tabelit pole ammu olnud. Eelmisel aastal küll suurenesid juba lugejate ja külastuste arvud, kuid laenutuses oli veel langus. Nüüd on ka see tõusuteel.  Lastest lugejate arv vähenes enim Roosna-Alliku (-39), Käru (-11) ja Aravete (-8) raamatukogudes, suurenes aga enim keskraamatukogus (+109), Koeru (+26) ja Türi (+20) raamatukogudes. Selline muutus näitab, et väiksematest kohtadest liiguvad lastega pered suurematesse keskustesse, sest üldine lastest lugejate arv maakonnas on suurenenud ja seda ikkagi just oma maakonna laste arvel.  Külastuste ja laenutuste arvud suurenesid kõige rohkem keskraamatukogus. Seda kindlasti tänu Hillar Hanssoo põhikooli algklasside ajutise paiknemisega uue koolimaja valmimiseni raamatukoguga ühes majas.  17  Samas on teistes maakonna suuremates raamatukogudes (näiteks Türi, Järva-Jaani, Oisu) laste külastuste või laenutuste arv langenud. Lapsed teevad aega parajaks koolibussi oodates ja kui bussigraafik muutub ning peale tunde aega ei jää, siis ka raamatukogu jääb külastamata. Samuti on lapsed hõivatud erinevate huvitegevustega ja raamatukokku tulekuks napib aega. Üsna tavaline on, et soovituslikku kirjandust käib õpilasele laenutamas lapsevanem. Ka piisab vaid mõne lastega pere ärakolimisest, et külastuste ja laenutuste arv langeks. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.  Kõik saab alguse kodust ja raamatukogud aitavad kaasa.  Laste lugemisharjumuste kujundamisel ja arendamisel on raamatukogudele headeks koostööpartneriteks lasteaiad, koolid, noorte- ja huvikeskused. Koos tähistatakse erinevaid tähtpäevi (emakeelepäev, rahvakalendri tähtpäevad, kirjanike juubelid jne).  Järjest enam lähevad raamatukoguhoidjad ka lasteaedadesse. Näiteks Ahula raamatukogu aitas kaasa lasteaiaöö korraldamisele.  Suvelugemiseprogramm on kindlasti üks tõhusamaid viise laste raamatute juurde suunamisel – võistlusmoment ja hilisem preemiareis või huvitav kohtumine kirjanikuga on igal juhul stiimuliks.  Projektid „Kunst raamatukokku“, „100 tundi ettelugemist“, „Aitan lapsi raamatute juurde“, Nukitsa konkurss, Tammsaare võistulugemine, luulepäev „Ellen Niiduga Midrimaal“ jt. annavad tõuke raamatukogu külastamiseks ja lugemisharjumuse kujundamiseks.  Kogukonna üritustel on raamatukogud kohal pakkumaks lastele erinevaid tegevusi. Näiteks Oisukandipäev, Murumoori mängupark Türil, lastekaitsepäev „Laps vajab perekonda“, Paide Jõulukroon, arvamusfestival jt.  Kõige mõjusamad on ikkagi tegevused, mis toimuvad raamatukogus ja on seotud raamatu ja lugemisega – näiteks Võlulaekatund Koigi raamatukogus, millele pani aluse legendaarne tädi Mare (Nurmsalu), kes valiti ka 100 eesti raamatukoguhoidja hulka. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused:  Oli Eesti Vabariigi juubeliaasta. Sellega seotud kirjandussündmustest ei jäänud eemale ka noored lugejad. Näiteks korraldas Roosna-Alliku raamatukogu koos põhikooliga omaloominguliste luuletuste konkursi EESTI 100 – luuletusi kirjutas kogu koolipere. Laupa raamatukogus lõppes lugemisprojekt „100 õit sünnipäevaks“.  Sel aastal toimusid toredad ettevõtmised ka seoses pärimuskultuuri aastaga. Näiteks Kabalas oli pärimuspäev „Vana aja tööd ja lood“, kus lapsed said ise proovida kangakudumist, vanaaegse kohvimasinaga kohvi jahvatamist, tegid tutvust söetriikrauaga ja mängisid vanu mänge. Türil toimus Villapäev, kus sai villa kraasida ja lõnga kedrata.  Oli ka suur hundilugemise aasta „Kus hundist räägitakse“. Hundiga seotud raamatuid loeti ja uuriti pea kõigis maakonna raamatukogudes.  Traditsiooniliselt osaleti Põhjamaade raamatunädalal. Keskraamatukogus käisid lisaks lastele Superkangelast vaatamas-kuulamas ka Paide Päevakeskuse kerge vaimupuudega täiskasvanud.  18  Noorte lugejatega käisid kohtumas Wimberg Karedal, Kadri Lepp Oisus, Heli Künnapas Kärus, Kätlin Vainola Paides, Piret Päär ja Kätlin Kaldmaa Laupal, Markus Saksatamm ja Ene Sepp Türil ning Juhan Püttsepp ja Ingvar Muusikus Roosna- Allikul.  Raamatukoguhoidjad ise aga nautisid Krista Kumbergi asjalikku ülevaadet lastekirjandusest – teda on alati meeldiv kuulata ning teda kuulaks ikka veel ja veel – sellised kommentaarid olid mitme raamatukoguhoidja aruandes. Aitäh, Krista! LISA 4 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused  Erivajadustega lugejatele viivad kirjandust sotsiaaltöötajad ja tugiisikud, vaid Türi raamatukogu koos harukogudega toimetab neile kirjandust koju või sotsiaalmajja. Tabel 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 262 1 17 Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Tabel jäi tühjaks, kuna praegu sellistele teenustele maakonnas nõudlus puudub 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond  Kuna Paides tegutsevad usinalt muuseum, noortekeskus, huvikoolid, muusika- ja teatrimaja ning mitmed teised vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad asutused, siis koostööd tehakse veidi vähem kui maakonnas üldiselt. Igaühel on siiski oma, teistest erinev ampluaa. Kuid ülelinnalistel kultuurisündmustel (lastekaitsepäev, arvamusfestival, jõulukroon jm) ollakse ikka ühtses rivis.  Mitmed raamatukogud maakonnas ei ole vaid raamatulaenutamise kohaks, vaid kohalikule elanikkonnale suhtluse ja vaba aja veetmise kohaks, sest mujale seal enam minna ei ole. Samuti kogutakse neis raamatukogudes loodud ajaloonurgakestesse vanu esemeid ja kirjandust.  Kohtades, kus tegutsevad veel koolid, lasteaiad, rahvamajad, külaseltsid või muud kogukonda ühendavad asutused, on koostöö raamatukogudega igapäevane – seda tingib juba kogukonna väiksus. 4.6.1 kohalikul tasandil  Raamatukogudes käivad koos suguvõsauurijad, käsitööhuvilised, memmede klubid, kohalikud seltsid ja toimuvad külakoosolekud.  19  Korraldatakse ise või koos teiste asutuste ja seltsidega laste lauluvõistlusi, toidufestivale, küla kokkutulekuid, kevad-, sügis- ja jõulupidusid, tasuta raamatute laatu, kultuuriloolisi reise, teatrite ühiskülastusi jm.  Mitmed sündmused olid sel aastal seotud Eesti Vabariigi juubeliaastaga – näiteks Koeru raamatukogus omaloomingu võistlus „Meie ilus emakeel“, Viisu raamatukogus 100 luuletuse ettelugemine ja koos rahvamajaga ettevõtmine „Lillepotid kihelkonna värvidesse“. Teemanäitusi korraldasid kõik raamatukogud.  Lisaks raamatunäitustele on raamatukogud varmad eksponeerima erinevaid foto- ja kunstinäitusi. Näiteks Pille Tammela maalide ja illustratsioonide näitus Päinurmes, kohaliku noore kunstniku Zidgrr Sparklesi tööd nii Oisus kui Türil ning Elina Penti pliiatsijoonistuste ja disainitud kleitide näitus Oisus, kunstitudeng Kristi Vendelini näitus Kahalas, Teet Reieri loodusfotode näitus Türil, Mirjam Aani maali- ja Maris Mägi fotonäitus Kabalas jt.  Programm „Kunst raamatukokku“ võimaldas Türi raamatukogus tutvuda mitmete huvitavate noorte kunstnike loominguga.  Pidevalt eksponeerib noorte kunstnike või kunstiõpilaste töid keskraamatukogu, sest asume kunstikooliga ühes majas ja meil on väljapaneku võimalus.  Maakonna raamatukogudes kohtusid lugejatega või esitlesid oma raamatuid Mart Kadastik Järva-Jaanis, Uno Aan ja Herbert Last Koerus, Peeter Volkonski, Triin Soomets, Tiit Pruuli, Maarja Kangro, Tiina Tamman ja Ago Pärtelpoeg Türil, Elme Väljaste Kahalas, Mirjam Mägi Kabalas, Ena Mets ja Pamela Maran keskraamatukogus. Oisu ajaloopäeval oli esinejaks Ago Pajur. Kohtumised lastele vt. p.4.4.4  Kirjanike tuur tõi Koeru raamatukokku Mihkel Kaevatsi, Kalju Kruusa, Triin Soometsa ja Jelena Skulskaja.  Keskraamatukogu korraldas esseekonkursi „Juurtega Järvamaal“ ja jõuluaegse meisterdamiskonkursi „Eesti toit“.  Mardilaupäeval käisid keskraamatukogu töötajad mardisantideks nii Paide põhikoolide algklassides kui ka linnavalitsuses. 4.6.2 riiklikul tasandil  Kõik raamatukogud osalevad traditsioonilistel vabariiklikel ettevõtmistel (raamatukogupäevad, Nukitsa konkurss, ettelugemisvõistlus, Põhjamaade raamatunädal).  Peamisteks koostööpartneriteks ongi nii ERÜ kui ka Lastekirjanduse keskus. Türi raamatukogus sai suvel kokku ERÜ noorteklubi. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil  Sel aastal maakonna raamatukogudel koostöö rahvusvahelisel tasandil puudus. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.  Koolituste arv maakonnas on tõusnud – individuaalkoolitusi +5 ja rühmakoolitusi +11.  Peamisteks sihtrühmadeks on endiselt rühmakoolitustel lasteaia- ja koolilapsed, individuaalkoolituste puhul eelkõige need, kes vajavad abi e-riigiga suhtlemisel.  20  Eelnevast tulenevalt on ka teemad endised – rühmakoolitustel raamatukogu ja andmebaaside tutvustus, individuaalkoolitustel pangatehingud, maksed, tuludeklaratsioonid, tervisetõendid, digiallkirjastamine jne.  Keskraamatukogus koolituste arv vähenes. Rühmakoolitusi oli 8 vähem, kuna seoses põhikooli algklasside ajutise töötamisega meie ruumides ei saanud lasteaialapsed neile sobival ajal raamatukogu külastada. Individuaalkoolituste vähenemine on aga eelkõige seotud sellega, et sageli jääb see registreerimata, kuna töötajad võtavad seda lihtsalt igapäevatöö osana ja unustavad kirja panna.  Individuaalkoolituste läbiviimisel on takistuseks vanad arvutid ja vananenud programmid ning osaliselt ka raamatukoguhoidjate oskused. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded  Peamised infoallikad raamatukogudes toimuva kohta on endiselt kodulehed (nii raamatukogu kui ka omavalitsuse), blogid, facebook, teadetetahvlid, ajalehed (nii maakonna kui kaomavalitsuste väljaanded) raadio ja ka raamatukoguhoidja ise.  Raamatukogud jagavad nii järjehoidjaid kui ka üritusi tutvustavaid flaiereid.  Sel suvel katsetas Türi raamatukogu õueraamatukoguga, tellis töötajatele ühtselt kujundatud T-särgid ja lugejatele kinkimiseks raamatukogu sümboolikaga tassid.  Raamatukogud on kohal ja osalevad aktiivselt erinevatel kogukonna ühisüritustel.  Keskraamatukogu bibliograafi tehtud seminaritööst selgus, et meie lugejad saavad infot põhiliselt koduleheküljelt, facebookist, tuttavatelt ja raamatukogu teadetetahvlilt. Välireklaamile ja raadiole pööratakse vähe tähelepanu. Väga oluline on teenindaja käest otse saadav teave. Vastajad olid info levikuga rahul.  Parimaks turundajaks aga on ja jääb sõbralik, abivalmis ja asjatundlik raamatukoguhoidja. 4.9 Andmebaasid  Koduloolist kirjandust bibliografeerivad raamatukoguprogrammis RIKS Oisu ja keskraamatukogu.  Keskraamatukogu bibliografeerib lisaks käsitööajakirju – päringuid selles vallas on enim ja lugeja soovib internetis nähtu kõrvale trükiväljannetes ilmunut.  Kokku bibliografeeriti eelnimetatud kahe raamatukogu poolt üle 2300 artiklikirje, neist 75% 2018. aastal ilmunud väljaannetest ja ülejäänu retrospektiivselt.  Koduloolisi materjale koguvad veel Ervita, Järva-Jaani, Koeru, Kareda, Laupa, Tarbja, Vao ja Viisu raamatukogud. Nendes raamatukogudes on olemas vastavad kaartkartoteegid või tehtud info leidmiseks Exceli tabel.  Lingid erinevatele andmekogudele asuvad nii Türi kui ka keskraamatukogu kodulehel.  Järvamaa raamatukogude e-kataloogile on juurdepääs RIKSWEB-i kaudu. Üha enam lugejaid kasutab seal ka iseteeninduse võimalust.  Käru raamatukogu andmed koliti Raplamaa serverist üle Järvamaale ja nii seisis keskraamatukogu töötajatel ees suur töö kirjete liitmisel. Sellega loodame lõpule jõuda 2019. aastal. 5. 2019. aasta tegevused  21  Järva vallas on plaanis liita kõik 15 raamatukogu ühtse juhtimise alla.  Jätkata raamatukogude tegevust reguleerivate dokumentide uuendamisega pärast haldusreformi.  Jätkuvalt tegeleda raamatuhuvi äratamise ja hoidmisega laste ning noorte seas  Pöörata tähelepanu raamatufondidele – puhastada kogud vananenud ja vähese kasutusega kirjandusest, jätkata inventuuridega.  Viia lõpule ramatukoguprogrammis RIKS Käru raamatukogu kirjete liitmine Järvamaa e-kataloogiga.  Tähistada emakeele ning laulu- ja tantsupeo aastat.  Tähistada raamatukogude väärikaid juubeleid (KRK 160, Roosna-Alliku 135, Koeru 110, Aravete 100).  Kirjutada projekte lisarahastuse saamiseks. Koostajad: Eha Palm ja Heli Lepp Direktor: Jane Kiristaja /allkirjastatud digitaalselt/  22 LISA 1. Personali koolitus Koolitustundide Raamatukogu nimi Koolituste arv arv Koolituseks kulutatud (koolituse maht ) Ahula Raamatukogu 2 10 115 Albu Raamatukogu 2 10 115 Ambla Raamatukogu 1 26 0 Aravete Raamatukogu 0 0 0 Imavere Raamatukogu 0 0 0 Järva-Jaani Raamatukogu 1 2 0 Kareda Raamatukogu 0 0 0 Karinu Raamatukogu 0 0 0 Koeru Raamatukogu 0 0 0 Koigi Raamatukogu 0 0 0 Käravete Raamatukogu 0 0 0 Käru Raamatukogu 3 144 360 Käsukonna Raamatukogu 0 0 0 Päinurme Raamatukogu 0 0 0 Türi Raamatukogu 13 210 1 074 Väätsa Raamatukogu 0 0 0 Järvamaa Keskraamatukogu 18 214 1 155 Kokku 40 616 2 819 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised  Albu raamatukoguhoidja on Albu mõisa giid.  Imavere raamatukoguhoidja tegi ettekande Reinhold Kamseni stendi avamisel.  Järva valla raamatukoguhoidjad annavad ülevaate oma tööst kokkusaamistel valla juhtide ja kolleegidega.  Koeru raamatukogu esines ettekannetega raamatuklubi Vaimuvalgus üritustel.  Kabala raamatukoguhoidja esines väikese kõnega JutuPeatuse tahvli avamisel Kabala mõisas.  Oisu raamatukogu töötajad esinevad igal aastal tervituste ja õnnitlustega nii kooli kui lasteaia lõpupidudel ja kooli avaaktusel. Sel aastal käidi õnnitlemas Retla Kooli 165. aastapäeval. Ettekanne Oisu raamatukogu 100. aastapäeval. Esinemised kultuurikomisjoni ja MTÜ OKAS koosolekutel.  Türi ja Oisu raamatukogude töötajad tutvustasid kohalikus TreRaadios raamatukogude tegemisi.  Türi raamatukogu direktor käis ühinemiskogemusi jagamas Järva valla ja Pärnumaa raamatukoguhoidjatele ning tutvustas raamatukogu tegemisi ERÜ Noortekogu liikmetele. Lisaks väiksemad ülesastumised kultuurikomisjonis, eelarve kaitsmisel jne.  23  Käru raamatukoguhoidja esitas ülevaate raamatukogu tegevusest ja eelarveprojektist valla eelarvekomisjoni koosolekul. Raamatukogu ja Memmeklubi tegevust tutvustavate sõnavõttudega esines ta veel valla spordi- ja kultuurikomisjoni koosolekutel ning Käru-Väätsa kohtumisel.  Väätsa tutvustas raamatukogu eelarvet valla eelarvekomisjonis.  Roosna-Alliku raamatukoguhoidja esines erinevatel EV 100 üritustel.  Viisu raamatukoguhoidja tutvustas Viisu ajalugu ja põnevamaid paiku kultuuriloolise bussiretke osalejatele.  Keskraamatukogu direktor esines kohalikus TreRaadios, tutvustas raamatukogu Paide linna külalistele ja võttis sõna erinevate komisjonide kokkusaamistel. LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2018) Ambla Uus välisuks Kareda Vallamaja fuajee ümberehitamine raamatukoguks Koeru Kultuurimaja, kus asub raamatukogu, soojustati väljast Koigi Paigaldati trepikäsipuu Käsukonna Parandati katus, paigaldati 3 õhksoojuspumpa Päinurme Ukse ja vihmaveetorude parandus Türi Sanitaarremont lugemissaalides Kabala Paigaldati trepikäsipuu ja remonditi välistrepp LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate arv nimi Ahula Meie oma Tammsaare 36 Emakeelepäev 28 Muinasjututund 22 Lasteaiaöö 30 Hunt metsas 32 Põhjala kangelased 14 Albu A.H.Tammsaare 140 lasteaia mudilastele 8 A.H.Tammsaare võistulugemine 114 Osalemine maaraamatukogude lugemisketis 4 Emakeelepäev mudilastele 13 Uute raamatute tutvustamine 4. klassile 10  24 Pikapäevarühm raamatukogus 5 Ettelugemispäev „Susi tuli soovikusta“ 39 Hundilugemine lasteaias 9 Uute raamatute tutvustamine 3.-4. klassile 10 Luulepäev Midrimaa 1.-6. klassile 24 Ambla Ettelugemine „Kus hundist räägitakse“ 5 Oh , kuusepuu! ehk Ehitame raamatutest kuuse 3 Ervita Mängude tund raamatukogus 5 Imavere Rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine 21 Esimene raamatukogutund 1. klassile 8 R.Kamseni sünniaastapäeva tähistamine 16 Mudilased raamatukogupäevade ajal rk-s 25 Koolilapsed raamatukogupäevade ajal rk-s 21 Reinhold Kamseni stendi avamine 51 Jõulueelne käsitööde ja meisterduste näitus- müük 77 Järva-Jaani Lasteraamatupäev "Jaaniussikeste" rühmas 15 Lasteraamatute pooltund "Mesimummide" rühmas 18 "Lugemispuu" programmi lõpetamine ja parimate autasustamine 18 Ettelugemispäev"Kus hundist räägitakse" 19 XIV Nukitsa konkursi raamatute tutvustamine ja hääletamine 7 Kabala Sõbrapäevapidu 29 Näitus- Vanu kooliõpikuid lugejate kodudest 17 Suvelugemine 6 Pärimuspäev Vana aja tööd 26 Kabala lasteaia külaskäik raamatukokku 26 Kahala Suvelugemine 5 "Mõni teine homme" Kristi Vendelini tööde näitus 98 Kareda Kohtumine kirjanik Wimbergiga 30 Karinu Uut lastekirjanduses 10 Koeru Nurmenuku rühm raamatukogus 11 Ettelugemine-vestlus 1b klassile 18 Lasteaia kooliminev rühm raamatukoguga tutvumas 9 Ettelugemine -vestlus 2a klassile 20 Ettelugemine-vestlus 1a klassile 18 Ettelugemine Võilille rühmale 14 Ettelugemine Sinilille rühmale 15 2 Võlulaekatundi "Aeg, ruum, kosmos, Koigi planeedid" 26  25 Võlulaekatund "Ehitame maja" 14 2 Võlulaekatundi "Emakeelepäev" 30 Võlulaekatund "Kevad ja muinasjutt" 15 2 Võlulaekatundi "Emadepäev" 30 Võlulaekatund"Suvi" 12 2 Võlulaekatundi "Värvid aias ja põllul" 27 2 Võlulaekatundi "Mis tööd sa teed?" 25 Ettelugemispäev algklassidele 21 Viktoriin põhikoolile 17 2 Võlulaekatundi "Kuusk" 29 Käravete Ettelugemine "Kus hundist räägitakse" 2 Raamatutest kuuse meisterdamine 1 Käru XIV Nukitsa konkursi raamatute hindamine 45 Kollase koera-aasta koeraraamat"Meremees Murkast Puudel Pedroni" 24 Suvelugemine"Loeme lilled õitsema" 15 Kohtumine kirjanik Heli Künnapasega 23 Lugemised-joonistamised-meisterdamised Käsukonna erinevatel tähtpäevadel 87 Laupa Tutvumine"Nukitsa" konkursi raamatutega 49 Lugemisprojekti"100 õit sünnipäevaks" lõpetamine 113 Kohtumine jutuvestja Piret Pääriga 70 Emakeelepäeva tähistamine- vinüülplaadide kuulamine 59 Ilukirjavõistlus ja parimate kiitmine 68 Kohtumine kirjanik Kätlin Kaldmaaga 55 Jõululugemised 1.-4. klassidele 60 Oisu Külas on lastekirjanik ja näitleja Kadri Lepp 50 Meisterdamise töötuba 21 Nuputamise ja meisterdamise töötuba Oisukandipäeval 49 Trallipäev 121 Ettekandepäev 26 Ettelugemispäev algklassidele 38 Raamatukogutund algklassidele 37 Kõnevõistlus "Eesti…" 22 „Hundil on need hullud jutud“- ettelugemine 6 Tutvumine raamatukoguga 6 Nukitsa konkursi tutvustamine 20 Omaloominguliste luuletuste konkurss "Eesti 100" 87 Emakeelepäeva tähistamine"Luulepäev 2018" 47  26 Kohtumine lastekirjanik Juhani Püttsepa ja loodusfotograaf Ingmar Muusikusega 94 Ettelugemispäev "Kus hundist räägitakse" 40 Põhjamaade kirjandusnädal 14 Jõuluüllatus raamatukogus: lühinäidend jutustuse "Kass hakkab jõuluvanaks " järgi 48 Sargvere Tund raamatukogus.Jõulud 8 Ettelugemine „12 kuud“ 6 1. klassi õpilaste ja lasteaia vanema rühma laste Tarbja tutvumine raamatukoguga 24 Türi Lugemistunnid koos lugemiskoer Zaffiga 73 Villapäev 18 Tere, raamatukogu! 12 Sõbrapäeva lastehommik 17 Eno Raua 90.sünniaastapäeva tähistamine 55 Käru lapsed tulid külla 12 Paide Huvikooli noorte kunstnike näituse "Noorte näitusI" avamine 13 Emakeelepäev lasteaias 19 Emakeelepäev raamatukogus 63 Raamatukogutund lasteaialastele 23 Tegevuspäev toimetulekukooli lastele 5 Lastehommik "Kevade ootus" 23 Rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine 7 Sajajalgsed raamatukogus 17 Kairo Kiitsaki fotonäituse avamine ja külastused 255 Lastehommik "Nalja nabani" 19 Taaskasutuslaatadel raamatute müümine - annetamine, raamatukogu tegevuse tutvustamine 88 Koeralugemishooaja lõpetamine 10 Tänutervitus Metsaottidelt 17 Meisterdamine Murumoori mängupargis 80 Zidgrr Sparkles`i fotonäitus 118 Suvelugemise hooaja lõpetamine 66 Lastehommik Murumoori mängupargis 16 Lastehommik "Väike nõid" 18 Lugemiskoertele ettelugemishooaja avamine 18 Vaheaeg raamatukogus(filmipäev, teatripäev, lauamängupäev) 30 Kohtumine noortekirjanik Ene Sepaga 24 Lastehommik "Elu on ilus" 14 Jõulukuu lastehommik 21 Vao Eesti vabariik 100- Hakkame sättima 30  27 Harry Nukuteater 23 Põlvkondadevaheline Kadripäev- Oh ajad, oh kombed 26 Üritus Kergliiklusteel 14 Viisu A.H.Tammsaare -140 2 Ettelugemine Eesti Vabariik 100 8 Ettelugemine "Eesti rahvusloom hunt" 12 Ettelugemine uutest lasteraamatutest 12 Ettelugemine -Jõulud 12 Väätsa Kodumaal on sünnipäev 14 Teeme nukumööbli kauniks, abiks salvrätt 15 Munad saavad uue kuue 13 1. klassi õpilaste tutvumine raamatukoguga 24 Õpituba Salvrätt elama 6 Jõulud vanal ajal 8 Päkapikud piiluvad 10 Lumememmede meisterdamine 15 Jõuluvana ootajad 15 Järvamaa KRK LO Jänkulood:-näitus- raamatute tutvustamine 56 Koerajutud : näitus-vestlus koeraraamatutest 59 Lilled, linnud, liblikad loodusraamatute tutvustamine ja näitus 79 Aeg valida oma lemmikud -Nukitsa nominentide tutvustamine 25 XIV Nukitsa konkurss 257 Lumememmekuu lastehommikud ja meisterdamised 24 Emade ja vanaemade aegsete lasteraamatute tutvustus mudilastele 8 Sõber koer -teemahommikud lasteaialastele 47 Vabariikliku tantsulaagri lapsed viktoriini- tegeluslehte lahendamas ja juttu kuulamas 78 Kevademärgid looduses - teemahommikud lastaaialastele 60 Uudiskirjanduse tutvustamine ühisgümnaasiumi algklassidele 179 Öölugemine ja kohtumine Kätlin Vainolaga ühisgümnaasiumis 178 Suvelugemisprogrammi"Hea eesti lastekirjandus" tutvustamine 137 Esseekonkurss "Juurtega Järvamaal" 35  28 Hüvastijätt suvega. Tublimate suvelugejate tunnustamine. Ajaloolase Ründo Mültsi vestlus ja dokfilm 1939. aasta K.Pätsi nim. laste suvelaagrist 147 Vestlused ettelugemised algklassidele "Kus hundist räägitakse" 63 Raamatukoguhoidja tööd ja tegemised- 17 Maakondlik ettelugemisvõistlus"Kus hundist räägitakse" 12 Lugemine on lahe - raamatututvustused neljandatele klassidele 47 Hundilugemine- vestlused, jutu kuulamised ja meisterdamised lastaialastele 56 Vodja kooli lapsed raamatukoguga tutvumas ja hundilugusid kuulamas 6 Superkangelane -Põhjamaade raamatunädala hommikud 1.-4. klassidele 175 Perepäev Laps vajab perekonda Lembitu pargis - viktoriin ja meisterdamised 237 Tublimate suvelugejate ja esseekirjutajate väljasõit Järva-Jaani muuseumidesse 32 Laske sisse mardisandid -mardikommete ja tavade tutvustamine kooliõpilastele 137 Näputoidu konkurss ja näitus „Täidan, täidan lauda hea eesti toiduga“ 219 Individuaalkoolitus Kuidas leida teavet RIKS- ist 2 Leia raamat riiulist 3 Türi Põhikooli 4a klass Järvamaa Keskraamatukoguga tutvumas 17 Nurme kooli kasvandikud raamatukoguga tutvumas 3 Lasteaia Krõllirühm raamatukogus õppekäigul 8 Paide Hillar Hanssoo PK 1b klass raamatukogu õppekäigul 17 Paide Hillar Hanssoo PK 1a klass raamatukogu õppekäigul 18 Kuidas valida raamatuid. Lugemist koolivaheajaks - PHHPK 4a klass 22 Kuidas valida raamatuid. Lugemist koolivaheajaks - PHHPK 4b klass 25  29 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine  Komplekteerisime maakonna rahvaraamatukogudele teavikuid vastavalt omavalitsustega sõlmitud hankelepingutele.  Liitsime topeltkirjeid Järvamaa e-kataloogis.  Bibliografeerisime koduloolisi matejale Järvamaa kohta.  Kogusime ja edastasime vajalikku statistikat ning analüüsisime maakonna rahavaraamatukogude tegevust.  Nõustasime ja abistasime erialastes küsimustes rahva- ning ka kooliraamatukogusid nii kohtadel kui ka telefoni ja e-posti teel.  Korraldasime koolitusi, õppereise ja edastasime infot erinevate täiendkoolituste kohta.  Organiseerisime ja koordineerisime nii üle-eestilisi kui ka maakondlikke projekte lugemishuvi äratamiseks.  Maakonna raamatukogutöötajad hindavad võimalust saada kiiresti vastuseid ja abi erialastes küsimustes ning asjatundlikke soovitusi kogude kujundamisel. Väga rahul ollakse korraldatud koolituste ja tsentraliseeritud komplekteerimisega. Kodulooline andmebaas on aidanud nii lugejaid kui raamatukogutöötajaid mitte ainult Järvamaal, vaid ka väljaspool seda.