Taotlus

Saatja: Ilme Sepp <[email protected]> Saadetud: 27.02.2019 17:52 Adressaat: Kultuuriministeerium <[email protected]> Teema: Lääne Maakonna Keskraamatukogust Manused: Laane_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2018.asice Tere Edastan aruande. Lugupidamisega Ilme Sepp Direktor L��ne Maakonna Keskraamatukogu Posti 3, 90510 Haapsalu Tel. 4724490 LÄÄNE MAAKONNA RAHVA RAAMATUKOGU DE 2018 . AASTA TEGEVUSE ARUANNE Haapsalu 2018 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc531015109 \h 4 1. Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc531015110 \h 4 2. Juhtimine PAGEREF _Toc531015111 \h 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud PAGEREF _Toc531015112 \h 6 2.2 Eelarve PAGEREF _Toc531015113 \h 6 2.3 Projektid PAGEREF _Toc531015114 \h 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng PAGEREF _Toc531015115 \h 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest PAGEREF _Toc531015116 \h 8 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused PAGEREF _Toc531015117 \h 9 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc531015118 \h 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine PAGEREF _Toc531015119 \h 11 2.4.5 Töötajate tunnustamine PAGEREF _Toc531015120 \h 11 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine PAGEREF _Toc531015121 \h 11 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele PAGEREF _Toc531015122 \h 12 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas PAGEREF _Toc531015123 \h 12 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine PAGEREF _Toc531015124 \h 12 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused PAGEREF _Toc531015125 \h 15 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine PAGEREF _Toc531015126 \h 15 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused PAGEREF _Toc531015127 \h 15 4.3 RVL teenindus PAGEREF _Toc531015128 \h 18 4.4 Laste- ja noorteteenindus PAGEREF _Toc531015129 \h 18 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine PAGEREF _Toc531015130 \h 18 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc531015131 \h 19 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine PAGEREF _Toc531015132 \h 20 4.4.4 Laste- ja noorteüritused PAGEREF _Toc531015133 \h 21 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused PAGEREF _Toc531015134 \h 22 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond PAGEREF _Toc531015135 \h 22 4.6.1 kohalikul tasandil PAGEREF _Toc531015136 \h 22 4.6.2 riiklikul tasandil PAGEREF _Toc531015137 \h 25 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc531015138 \h 27 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele PAGEREF _Toc531015139 \h 27 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded PAGEREF _Toc531015140 \h 28 4.9 Andmebaasid PAGEREF _Toc531015141 \h 28 5. 2019. aasta tegevused PAGEREF _Toc531015142 \h 29 LISA 1. Personali koolitus PAGEREF _Toc531015143 \h 31 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc531015144 \h 31 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid PAGEREF _Toc531015145 \h 32 LISA 4. Laste ja noorteüritused PAGEREF _Toc531015146 \h 32 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine PAGEREF _Toc531015147 \h 33 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12. 20 17) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Haru - kogude arv Teeninduspunktide arv Kokku : p õhi-, harukogud,teeninduspunkt Lääne maakond 21194 3 16, sh 13 harukogu 13 1 17 Sh Haapsalu 13354 1 4, sh 3 harukogu 3 1 5 2017. aasta elanike arv enne Lõuna-Läänemaa ühinemist Pärnumaaga 24970 , pärast ühinemist Läänemaal 21194 elanikku, vähenemist mõjutas muidugi ka negatiivne iive. Lääne maakonnas haldusreformi järgselt 201 8 . aastal 16 rahvaraamatukogu (vt täpsemalt 2.1) 1. Põhilised tegevussuunad ( rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine, RaRS § 5(5) 3 ) . Lääne maakonna rahvaraamatukogude põhitegevuseks oli teavikute kogumine ja säilitamine, e-teenuste vahendamine, lugejateenindus ja –koolitus, vaba aja kvaliteetse veetmise võimaldamine, laste lugemisharjumuste kujundamine , kodu- ja kultuurilooliste materjalide kogumine ja säilitamine, kirjanduslike sündmuste ja näituste korraldamine huvilistele. Maakonnas pakkusid mõned maaraamatukogud lisak s raamatukoguteenustele ka postiteenuseid. Maakonnaraamatukogu ülesanded olid te avikute komplekteerimine linna- ja maakonna raamatukogudele, raamatukogude ja koostööpartnerite vahelise koostöö korraldamine ja koordineerimine ning maakonna raamatukoguhoidjate nõustamine ja täienduskoolituse korraldamine. Eesti Vabariik 100 tähistamine 2017. a. novembris rääkisid Haapsalu linna elanikele 20. veebruari 2018. aasta pidulikest sündmustest Haapsalus korraldajad M. Kasterpalu ja T. Kiho . 20. veebruar 2018 toimus Kaitseliidu Lääne maleva eestvedamisel EV 100 pidulik tähistamine Haapsalu lossip latsil. Haapsalu raamatukogus esitles a ukonsul Jaak Treiman raamatut „Võlulehviku tuules“. Ajalooline raamat käsitleb ühe eesti pere lugu kolmel mandril. Haapsalu Kastani noortekeskuse noored ja n oorsootöötajad meisterdasid sada järjehoidjat, mis kingit i Haapsalu raamatukogu lu g e jatele . Järjehoidjate materjaliks oli Haapsalu Trükiko ja paberijäägid, mida noored kaunistasid aga paljudel e järjehoidjatel e oli jäetud vaba pind, kuhu sa i kirjutada oma head soovid ja mõtted . J ärjehoidjate valmistamise ja kinkimise idee autor noortekeskuse töötaja Natalja Jampolskaja . 20.veebruaril oli raamatukogus ajaloopäev, kus Tallinna R üütliordude muuseumi kuuratori Kristjan Kaljusaar esines loenguga „ Eesti riiklikest teenetemärkidest ja eeskätt nende iseäralikust ajaloost 1920. -1930. aastate Eesti vabariigis“ ning Jaan Sudak esitles raamatu t „Sinimustvalge lugu“. Kaitseliidu Lääne malev avas Tartu Rahu, Kaitseliidu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks raamatukogu kahel korrusel n äituse "Kaitseliidu meened 2 ". V eebruarikuu laupäevased jutuhommikud raamatukogu lasteosakonnas kuulusid sarja "Loeme 100 tundi Eesti Vabariigile sünnipäevaks!", mille algatas Eesti Raamatukoguhoidjate Ü hingu maaraamatukogu d e sektsioon. Sünnipäevakuu lõpetas ajaloolas e Jaak Juske kohtumistund lastega lasteosakonnas ja õhtul loeng täiskasvanutele. Ridala haruraamatukogus toimus r aamatukogupäevade raames külalislaenutajate päev. Mõeldes vabariigi 100. sünnipäevale olid külas H . Magnus Kaitseliidu Lääne Malevast ja naiskodukaitsjad V . Võsu ning K . Lotman , kes rääkis lasteraamatu "Hommikukontsert Matsalus" sünniloost. Raamatu tutvustuse lõpus tuli vastata esitatud küsimusele. Haapsalu raamatukogus oli p idulik koosviibim i ne raamatukoguhoidjatele, mis algas Eesti hümniga, raamatukogutöötajatele kingituseks rahvusvärvides siidi sallid ja lipsud ning ühispil t. Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja koostas Eesti Vabariik 100 raames üle saja leheküljelise „käsikirja“ koos fotodega Lääne maakonna maaraamatukogude ajaloost. Lääne-Nigula valla Martna Lasteaia Eesti Vabariik 100 sünnipäeva tähistamise projekt „Eesti 100 verstapostid“ , kus üle maja olid paigutatud „ajaloo verstapostid“, üks – kirjanduse oma – asus raamatukogus . Sama projekti raames tutvustati lastele ka raamatukogu ja selle ajalugu. Kingituseks jäi laste le omavalmistatud sini-must-valge meene. Lääne_Nigula vallas toimusid Eesti Kul tuurkapitali toetusel valla raamatukogudes kohtumised Ees ti kirjanike ning ajaloolastega . Taeblas toimusid kohtumised Mihkel Muti ja Tiia Metsaga. A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva pidulik ul tähistamisel Estonia teatris, Tallinna Kirjanduskeskuse eestvedamisel, osale sid Ridala, Kirbla, Kõmsi raamatukogu hoidjad . EV 100 raames üle-eestilisest p rojekti st „ K unst raamatukokku!“ ühines id Lääne maakonnast Haapsalu, Uuemõisa ja Taebla raamatukogud . Haapsalus, Uuemõisas ja Taeblas eksponeeriti noore kunstniku Erik Dante Teder joonistuste näitust. Haapsalus ja Uuemõisa s Haapsalu K unstikooli õpilas te näitus t „Mina“ , juhendaja A. Leit , Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste koomiksite näitust „Meie naaber Soome“. ERÜ projekti „Raamatukogud-muuseumid-noored“ raames teostus Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna videoprojekt „Ettevaatust, äge raamat“. Projekti tulemusel valmis kaheksa 2-5 minuti pikkust videoklippi, mis on vaatamiseks veebilehel http://www.lib.haapsalu.ee/ettevaatust-age-raamat/ https://www.youtube.com/channel/UCSvXzhmqcvurNuTUFGHlVqg , https://www.facebook.com/HaapsaluLasteraamatukogu/ . P rojekt viidi läbi Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Haapsalu Noortekeskuse , OÜ Minu Rada ning MTÜ Liigub ja Loob koostöös. Lääne Maakonna Keskraamatukogu l valmis uus veebileht http://www.lib.haapsalu.ee . 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Elanikud 01.12.17 KOV-de arv Üldkasutat.raamatukogude arv, koos harukogudega Harukogude arv Teeninduspunktide arv Kokku Läänemaa 21194 3 16 6 1 17 Sh Haapsalu 13534 1 4 3 1 5 Lääne maakonnas haldusreformi järgselt 201 8 . aastal 16 rahvaraamatukogu koos haruraamatukogudega. Lääne Maakonna Keskraamatukogu Haapsalus, 3 haru raamatukogu: Asuküla, Ridala, Uuemõisa; 1 väliteeninduspunkt . Lääne-Nigula valla raamatukogu (Taebla), 3 haruraamatukogu : Oru, Palivere, Risti ja 7 raamatukogu: Kullamaa ja Liivi (Kullamaa osavald), Noarootsi ja Sutlepa (Noarootsi osavald), Martna ja Rõude (Martna osavald), Nõva (Nõva osavald) . Vormsi raamatukogu , Vormsi vald. Rahvaraamatukogude seadus: Rahvaraamatukogude arengusuundade ja sihtprogrammide läbiarutamiseks ning koostöö korraldamiseks soovitab Kultuuriministeerium nõuandva koguna moodustada rahvaraamatukogu nõukogu. Lääne Maakonna K eskraamatukogu uuendas nõukogu koosseisu seoses 01.01.2018.a. kolme haruraamatukogu lisandumisega . Lääne maakonnas tegutsesid r aamatukogu nõukogud neis raamatukogudes, kus nõukogu peeti vajalikuks – Kullamaa , Martna, Risti, Palivere . Nõukogud puudusid Liivi, Noarootsi, Nõva, Oru, Sutlepa , Taebla , Rõude raamatukogul. 2.2 Eelarve Tabelites toodud arve 2017 ja 2018 ei saa võrrelda, kuna 2017. aasta statistikas kajastu b ka 7 raamatukogu statistika, mis 2018 .a. liitusid Pärnumaaga . Samuti on (suur)Haapsalu statistikasse 2018.a.li idetud kolme haruraamatukogu arvud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Põhieelarve Seisuga 31.12.1 7 . € Seisuga 31.12.1 8 € Muutus % Eelarve kokku 746,44 648,78 -13,08 sh keskraamatukogu 348,36 436,67 25,35 Personalikulu 457,88 432,55 -5,53 sh keskraamatukogu 229,88 305,46 32,88 Kompl ekteerimiskulu 126,08 102,03 -19,08 sh KOV- lt 80,01 62,20 -22,26 sh riigilt 46,07 39,83 -13,54 sh keskraamatukogu 29,58 47,78 61,53 sh KOV- lt 10,63 22,34 110,16 sh riigilt 18,95 25,44 34,25 Infotehnoloogiakulu 27,39 24,50 -10,55 sh keskraamatukogu 14,12 17,88 26,63 * keskraamatukogu RVL lugejale tasuta 0,26 0,47 80,77 Tabelis ainult jooksvad kulud. 2.3 Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa (euro) Projekti üldmaksumus (eurodes) Lääne maakonna keskraamatukogu Videoprojekt „Ettevaatust, äge raamat!“ (ERÜ projektikonkurss) 01.09. – 01.1 2 .2018 979, 0 0 979,60 Lääne maakonna keskraamatukogu Projekt „ Kunst Lääne maakonna raamatukogudesse“ - 01.06-21.12.2018 1028,00 1088,00 Lääne maakonna keskraamatukogu projektid Eesti Kultuurkapitali Läänemaa Ekspertgrupile, 9 sündmust : kohtumised kirjanikega 01.01– 31.12.2018 2014,12 4014,12 Lääne maakonna Keskraamatukogu projekt KM Raamatukogude arendamise programmi: Raamatukoguhoidjate erialase pädevuse tõstmine 01.01.- 31.12.2018 1299,00 1994,99 Lääne-Nigula valla raamatukogu Kultuurkapital Märts 2018 500, 00 770, 00 Lääne-Nigula valla raamatukogu (Taebla) projektid aitasid elavdada piirkonna kultuurielu, tuua lasteni eesti lastekirjanikke. Lääne Maakonna Keskraamatukogu korraldas tänu toetusprogrammide finantseeringutele 201 8 . aastal eesti ja väliskirjandust tutvustavaid kirjandussündmusi ja silmaringi avardavaid sündmusi kokku 126 korral, kus osales kokku 3046 huvilist. Lääne-Nigula valla Oru ja Risti haru r aamatukogu d sai d aasta lõpus Ramsu Raamatukogu riiuli (E esti Lastekirjanduse keskuse al gatatud projekt). Oru raam atukogu töötaja käis riiuliga kaasneva programmi koolitusel „Aitan lapsi raamatute juurde“. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 2018. aastal toimusid Lääne maakonna raamatukogude võrgus seoses haldusreformiga muutused. Pärnumaa koosseisu läksid Lihula (Kirbla, Lihula, Metsküla, Tuudi ) ja Hanila ( Kõmsi , Vatla , Virtsu) valla raamatukogud. Kui 2017. aastal oli Lääne maakonnas 23 rahvaraamatukogu, siis 2018. a. 16, lisaks 1 väliteeninduspunkt Haapsalus. Risti raamatukogu väliteeninduspunkti Piirsalus haldas alates 2018. aastast Piirsalu külaselts. Lääne Maakonna K eskraamatukogu harukogudeks said Ridala valla raamatukogud ( Asuküla, Ridal a, Uuemõisa). 2 016. aasta lõpul sõlmis keskraamatukogu Ridala valla ga lepingu pakkuda Uuemõisa raamatukogus lugejatele raamatukogu põhiteenuseid , sest uue juhataja konkurssi ei peetud otstarbekaks enne Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemist 2018. a. haldusreformi käigus. Uuemõisa raamatukogus töötasid kesk raamatukogu teenindusosakonna juhataja ja raamatukoguhoidja. Kesk raamatukogu lasteosakonnas t lahkus oktoobris töölt laenutaja, tema asemel e asus detsembris tööle erihariduseta raamatukoguhoidja ning teenindusosakonna lugemissaalist lahkus raamatukoguhoidja ning konkursiga uue töötaja leidmine lõppes tulemusteta . Lääne-Nigula valla Nõva raamatukogus asus tööle erihariduseta direktor. 2018. a. haldusreformi järgselt Lääne maakonnas 30 raamatukoguhoidjat, neist Haapsalu linnas 20, kõrgharidusega 11, neist 8 Haapsalu s , erialast kutset oma va d 11, sh 8 Haapsalus . Lääne maakonna r aamatukoguhoidjad vanuseliselt 201 8 aastal: 18-24. a. vanuseid 1 , 35-44. a. vanuseid 4 , 45-54. a. vanuseid 9 ja 55-64. a . vanuseid 10 , üle 65 a. vanuseid 4 töötajat. Oru raamatukogus oli oktoobris, novembris ja detsembris vaatluspraktikal Töötukassa poolt suunatud erivajadusega praktikant. Noarootsi ja Sutlepa raamatukogu (Noarootsi osavald) lahtioleku aegu muudeti, alates 01.05.2018 on Noarootsi avatud E, T, N 9.00-16.30 ja R 9.00-14.00 , Sutlepa kolmapäev al 14.00-17.00 . Maaraamatukogud on töötaja korralise puhkuse ajal ja koolituspäevadel suletud. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest (erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine, RaRS § 5(5) 4 ). v.t lisaks Lisa 1 Kultuuriministeerium i ja Rahvusraamatukogu korraldatud E-kodaniku juhendaja koolitus e d toimusid Haapsalus 2 korral, osales 27 raamatukoguhoidjat. Ei osalenud Nõva ja Ridala raamatukoguhoidja. Koolitus oli vajalik kõigile, kuigi osalejate eelnevad oskused olid erinev ad . 2018.a. osalesid maakonna raamatukogude töötajad koolitus tel, mille teemad olid töö lastega ja laste lugemisharjumuste kujundamine, kirjanduse tundmine, arvutioskused, infootsingu teostamine , isikuandmete kaitse, kogude komplekteerimine, täiskasvanuharidus . Lääne Maakonna Keskraamatukogu töötajad osalesid koolitustel (näited) : lastekirjanduse seminaridel ja kogemustuuridel Tallinnas, Tartus, Hiiumaal, kogude komplekteerijate infopäevadel, ANDRAS-e täiskasvanu õppe teemalistel õppepäevadel , Rahvakultuuri Keskuses kultuurikorraldaja täiendk oolitusel, Haapsalu Kutsehariduskeskuses vabavaraliste kujundusprogrammidega töötami n e, sotsiaalmeedia turundus mäluasutustes, raamatukogunduse mõttetalgutel, raamatukoguhoidjate kongressil, muusikakogude infopäeval, isikuandmete kaitse korra ldamine jt. Kesk raamatukogu lasteosakonna juhataja osales Holokausti-teemalise l kursuse l Iisraelis , komplekteerimiso s akonna juhataja osales Sillamäe raamatukogu seminaril „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt“ . „ Aitan lapsi lugemise juurde “ Eesti Lastekirjanduse K eskuses Tallinnas osalesid Lääne-Nigula valla Oru ja Risti raamatukoguhoidjad. Taebla raamatukogus toimus koolitus „ R aamat kui sõber ja abimees “ - Jaanika Monroc , Nadine Marasult Prantsusmaalt, prantslaste kogemused lasteraamatu paremaks tutvustamiseks , osalesid Taebla lasteaiakasvatajad ja maakonna raamatukoguhoidjad . Vormsi raamatukogu direktor alustas sügisel kutse koolitust Rahvusraamatukogus. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Rmtkoguhoidjate arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 16.01. 25.05, 06.11 06.11. Erialateave Aruannete koostamine Is ikuandmete kaitse raamatukogus R aamatukogu turundamisest , K ersti Brant Ilme Sepp Svea Talving 1 tund 1 tund 1 tund 14 26 26 0 eurot 0 eurot 0 eurot 16.01. Statistika Statistilise a ruande koostamine K. Brant 0,5 tundi 14 0 eurot 25.05 6.11 6.11 Kirjandus Kirjanikuga kohtumin Rahva Raa mat Kirjaniketuur Sõnaränd Mihkel Mutt Rahva Raamat Veiko Märka, Loone Ots, Andra Teede, Piret Jaaks 1,5 tundi 1,5 tundi 1,5 tundi 14 28 28 0 eurot 0 eurot 0 eurot 0 eurot 26.01 22.-23.05 26.01 3.12 IT Plakati kujundamine Canva -s. E-kodaniku juhendaja, Rahvusraamatukogu vahendusel Lugejateenindus Käitumishä i retega lapsed , kuidas nendega raamatukogus toime tulla“ Kuidas kehakeel enda kasuks tööle panna? K onfliktivaba suhtlus igapäevaelus Taebla rmtkogujuhataja AS BCS K oolitus , Nils Härsing Kristin Veltri , kooli psühhol oog Rahva Era kool I. Lunge ; H . Hermaküla 30 min 8 akad. t 1,5 tundi 8 akad. t 15 28 15 25 0 eurot 0 eurot 58,00 1299,00 Koolitusi korraldati vastavalt kutsestandardis nõutud oskuste pädevuse tõstmiseks, sest raamatukoguhoidja töö on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile ning toetada teadus-, loome- ja arendustegevust. Raamatukoguhoidja töö peamine eesmärk on pakkuda kasutajakeskset raamatukogu- ja infoteenust. Tulemuslik töö eeldab pidevat enesetäiendamist. Lisaks kujuneb k oolituste teemade valik ja toimumise sagedus vastavalt maakonna raamatukoguhoidjate vajaduste le , soovide le ja korraldajate võimaluste le . Eesmärk on anda uusi ideid ning teadmisi valdkondadest, millega puututakse kokku igapäevatöös. Lääne Maakonna Keskraamatukogu korraldas maakonna rahva- ja kooliraamatukoguhoidjatele järgmised koolituspäevad: 26.jaanuaril toimus loeng „Käitumishäiretega lapsed ja kuidas nendega raamatukogus toime tulla“, lektor Kristin Veltri Haapsalu Põhikoolist, plakati kujundamine programmis Canva ja erialase teabe jagamine; 25.mail toimus väljasõidu-erialapäev Taebla valla raamatukogusse, kus keskraamatukogu direktor Ilme Sepp tutvustas andmekaitse teemasid raamatukogus, Martna raamatukogu juhataja Anu Huusi tutvustas lapsi arendavaid mänge ja kirjanik Mihkel Mutt rääkis eesti kirjandusest ja oma uuest raamatust. 6.novembri seminaril oli kirjastus Rahva Raamat tutvustamas kirjandust, keskraamatukogu direktor Ilme Sepp rääkis veelkord andmekaitse teemadel ja kuulati kirjandustuuri Sõnaränd kirjanikke – Veiko Märka, Loone Ots, Andra Teede, Piret Jaaks . 3.detsembril olid koolitusteemadeks „Loominguline koostöö kollektiivis ja klientidega“ l ektor iteks Hannes Hermaküla ja Inga Lunge , raamatukogu turundamisest ajakirjanik Svea Talving ning MTÜ Bõliina esindaja tutvustas vene rahvanukke ja avas näituse. 22.-23.märtsil osales E-kodaniku juhendajakoolitusel 27 raamatukoguhoidjat. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised : e ttekanded, loengud, koolitused. V.t. LISA 2 Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf K. Kumberg pidas lastekirjanduse teemadel 4 ettekannet kokku 225 kuulajale, osakonnajuhataja J. K õuts ühe ettekande 25 kuulajale, direktor isikuandmete kaitse korraldamisest raamatukogus 2 korral 35 kuulajale. Asuküla raamatukoguhoidja ettekanne 30.oktoobril 2018 Asuküla seltsi ning paikkonna ja raamatukogu tegevusest, Tallinna 32. Keskkooli majandussuuna õpilastele ja Haapsalu linnavalitsuse esindajatele. 2.4.4 Erialahariduse omandamine : Vormsi raamatukogu direktor läbis 2018. a. sügisel kaks moodulit kutseõppes Rahvusraamatukogus. 2.4.5 Töötajate tunnustamine . Asuküla raamatukoguhoidjale Haapsalu Linnavalitsuse tänukiri südamega tehtud kogukonnatöö eest Asuküla paikkonnas. Uuemõisa raamatukogu hoidja oli Läänemaa TÕN-i Õ pitegu 2018 nominent . Sama raamatukogu töötaja pälvis ERÜ tunnustuse Parim maaraamatukoguhoidja Läänemaa parima tiitli. Martna raamatukoguhoidja oli Läänemaa TÕN -i A asta õppija 2018 nominent . Haapsalu Linnavalitsus tunnustas raamatukogu „Haapsalu aasta noorsootöö sündmus 2017“ lastekirjanduse tsitaadid: laste ja noorte kultuuriaasta sündmuse korraldamise eest. Samuti tunnustati lasteosakonna juhatajat tänukirjaga „Haapsalu linna laste kultuurielu hoogustumise ja lasteraamatukogutöö silmapaistvamaks muutmise eest“. Haapsalu raamatukoguhoidjale saadeti üllatuslikult Poolast Poola harcerite ehk skautide teenetemedali hõbeklass. Antud autasu antakse riigikaitseliste teenete või rahvusvahelise koostöö eest . Lääne maakonna keskraamatukogu on mitme aasta jooksul vahendanud kohtumiste ja näituste teel Poola kultuuri Haapsallu. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine . V.t. LISA 3 Lääne maakonna keskraamatukogu, millel pärast 2018. a. haldusreformi ka kolm harukogu, asub Haapsalu kesklinnas kultuurikeskuse hoones k ahe l korruse l , omaette majatiivas komplekteerimisosakond. Raamatukogu põrandapind 1270 m2, sellest kasulik pind 1165 m2 . 2018.aastal erinevaid remondi- ja hooldustöid: Asuküla seltsimaja – raamatukogu rekonstrueerimistööd algasid 2018. a. oktoobris. Esimese tööna paigaldati õuealale maaküttekontuur ning detsembri esimesel nädalal oli saalis ja saali eesruumis juba soe sees. Aruande kirjutamise ajal paigaldat i raamatukogu ruumidesse radiaatoreid ja torusid. Ridala haru raamatukogu asub Ridala Põhikooli hoones, õlitati kõigi ruumide parkettpõrandaid. Uuemõisa haruraamatukogu sse o steti televiisor ja DVD-mängija. Keskraamatukogu direktor viis läbi lihtmenetlusega hanke a rvutikomplektide kasutusren dile võtmiseks, millega uuendati kõigi töötajate arvutitöökohad. Majas, kus paiknes Oru raamatukogu, tehti remonti ja ümberkorraldusi üld kasutatavates ruumides. Ülejäänud kolmeteistkümnes raamatukogus asukoha ega ruumide muutusi, ka remonte, ei toimunud. Noarootsi raamatukogu ruumid talvel külmad. Ühtegi spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud maja Eesti vabariigi saja aasta jooksul Läänemaal e ehitatud ei ole. 2.5.1 Juurdepääs raamatukokku liikumispuudega inimesele . Lääne maakonnas on juurdepääs liikumispuudega inimestele tagatud Kullamaa ( 2018.a. ka kasutati) , Martna, Noarootsi, Sutlepa , Vormsi, Taebla, Rõude raamatukogus . Nõva raamatukokku pääseb liikumispuudega inimene läbi kooli ruumide. Palivere raamatukogus on juurdepääs liikumispuudega inimesele osaline, sest ratastooliga saab liikuda välistrepil , kuid sisetrepil võimalus puudub, sest ehituslikult on raske teostada. Haapsalu raamatukokku, mis asub kultuurikeskuses, pääseb kaldteed mööda kojulaenutuse 1. korruse ruumidesse, kuid samas ruumis asuvale vahelaele mitte, lugemissaali 2. korrusele pääseb liftiga ja lasteosakonna hoonesse pääseb kaldteelt 1. korruse laenutus- ja lugemissaali, 2.korrusele ei pääse (kui just tublid inimesed ratastooli süles ülesse ei kanna) , I korrusel on inva-WC. Asukülas kaldtee puudus, kuid hakatakse ehitama 2019. aastal. Liivi raamatukogus juurdepääs puudub, siiani ei ole ka vaja läinud. Ridalas juurdepääs läbi koolimaja . 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Lääne maakonna raamatukogudes on a valikuks kasutamiseks lauaarvutid , Wifi -võrk on olemas, v.a. Nõval. Maakonnas on kasutusel 2 raamatukoguprogrammi, Riks ja Urram . Maakonnaraamatukogu sisestas andmeid kõikide raamatukogude kohta programmi Urram ning pidas Urramis teavikute rahalist arvestust. Avalikus kataloogis www.lugeja.ee on nähtaval kõigi maakonna raamatukogude andmed, kuid Riks programmi kasutavate raamatukogude kohta ei ole näha välja laenutatud teavikute infot. Keskraamatukogu teavitab oma veebilehel raamatukogude teavikute otsingute veebilehtede aadressidest. Lääne Maakonna Keskraamatukogus on 8 arvutit avalikuks kasutamiseks lugejatele iseseisva otsingu ja lugejakoolituse jaoks. Lasteosakonnas on välja laenutamiseks üks e- luger . Keskraamatukogu kõigi raamatukoguhoidjate töökohtade arvutid uuendati riistvarahanke käigus ning lasteosakonda osteti uus printer-koopiamasin-skänner . Keskraamatukogu kolm haruraamatukogu ühendati programmi urram . Keskr aamatukogu avas uue veebilehe http://www.lib.haapsalu.ee . Lääne-Nigula valla raamatukogus ( Oru, Palivere, Risti, Taebla ) lõppes valla it - tehnika rendiperiood ning algas uus, kõik raamatukogud said uued arvutid tööks ja avalikuks kasutamiseks. Kullamaa osavalla Liivi raamatukogu sai 2 ja Kullamaa raamatukogu 3 uut avalikku rendiarvutit . 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine : Rahvaraamatukogu de kogud on koostiselt universaalsed, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid ( RaRS § 5(5) 1). 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) L ääne maakonna rahva raamatukogudele komplekteeris teavikuid Lääne maakonna keskraamatukogu komplekteerimisosakond, arvestades vabariiklikke komplekteerimispõhimõtteid s.t. väärtustad es eesti kultuuri, kirjandust ja laste- ning noorte kirjandust ja lugejate soove. Suurimaks tarnepartneriks oli endiselt Rahva Raamat AS, samuti jätku s otsesuhtlus kirjastusega Varrak , SE/JS jt. Raamatuid osteti ka Haapsalu A pollo raamatukauplusest. Venekeel seid raamatuid vahendas Sinonim AS. Maakonnas kasutati järelkomplekteerimist (Eesti Hoiuraamatukogu, on-line Raamatuvahetus .ee ) , et soetada lugejate poolt väga nõutud raamatuid. Suuremate raamatumüügikettide Rahva Raamat ja Apollo hulgimüügipoliitika on sarnane ja ei ol e suuri hinnaerinevusi. J älgitakse igapäevaselt raamatupakkumiste tellimislehti, võrreldakse hulgihindasid, erinevuste puhul tehakse ostuotsused soodsamalt pakkuja kasuks. Uustulnuk hulgimüügiturul 2018. a. oli Raamatu Kodu AS. Raamatuvahetus e portaali kaudu osteti 2017.a. suures osas puuduvaid ajaviiteromaane, siis 2018. a. täiendati rohkem kogus puuduvat teabekirjandust, filosoofia, psühholoogia, pedagoogika, majandus, etnograafia, juhtimine, keeleteadus ja ajalugu teemadel. Ilukirjandusest osteti ajaviiteromaanidele lisaks ka soovituslikku koolikirjandust (G. Orwell , F. Kafka , W. Golding ). Asendati mõned võlglaste kätte jäänud ja kadunud raamatud. Kokku osteti raamatuvahetusest kesk raamatu kogule 149 raamatut. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) 2018. aastal ilmus kogu Eesti raamatuturul märgatavalt rohkem uusi raamatuid, kui 2017. a. Lääne maakonna raamatukogudesse osteti kokku 2354 nimetust 7070 eksemplariga. (2017. a . 2984 nimetust 8108 eksemplariga ) . Maakonnas on ostude arv vähenenud, mille põhjuseks on raamatu keskmise hinna tõus. 2017. a . oli keskmine hind 12,39€ , 2018. a . 12,76€ . Maaraamatukogudele komplekteerimiskulu oli 2017. a – 96504,00 € ja 2018. a 54251,56 € (NB! Statistika ei ole võrreldav, sest Lääne maakonna rahvaraamatukogude arv vähenes ja Haapsalu linna raamatukogu ga ühinesid Ridala valla raamatukogud) . Lääne Maakonna Keskraamatukogule ostetud nimetuste arv kasvas 2018. aastal. Keskraamatukogule koos 3 harukoguga osteti raamatuid 2889 nimetust 3394 eksemplari ga , neist Haapsalu raamatukogu teenindusosakonda 1583 eksemplari, peamiselt ühes eksemplaris, vaid 4 nimetust rohkem kui ühes eksemplaris. Lasteosakonda osteti uusi nimetusi 615 (2017. a . 423). 2018. a. oli võimalus tõsta laste- ja noortekirjanduse eksmplaarsust , osteti 1034 eksemplari uusi raamatuid (2017. aastal 633 eks). Seega 84% uutest raamatutest osteti roh kem kui ühes eksemplaris, (2017.a . - 74,8% ) . Raa matu keskmiseks hinnaks kujunes 11,75€, mis on maaraamatukogudega võrreldes pisut madalam hind , sest lasteraamatute hinnad olid veidi madalamad võrreldes täiskasvanute raamatutega , teeninduso sakon da portaali Raamatuvahetus kaudu ostetud raamatud ja järelkomplekteerimine k irjastuste st - toodangut oli võimalik osta kuni 80% allahindlusega. Suurim lugejanõudlus o li ilukirjandusele , maakonna raamatukogude ilu- ja lastekirjanduse osakaal tõus is 2018. a. juba 79% saabunud teavikute hulgast ( 2017.a . - 69% ) Keskraamatukogusse saabunud teavikutest moodusta s ilu- ja lastekirjandus 60%. Annetus te osakaal kogude täiendamisel : 2018. juubeliaasta suurima annetuse tegi EV100 korraldustoimkond raam atusarja Eesti … 100 aastat raamatukogudele kinkimisega. Eraisikutest oli suurim annetaja kirjanik Atlas Thavet , aga ka J . Nõmm jt. Pikaajaline partner annetuste vahendajana on Eesti Hoiuraamatukogu, samuti hulgimüügifirma Rahva Raamat, kes edasta s raamatukogudele kirjastuste poolt kingitud raamatuid. Maaraamatukogudes oli annetuste osakaal väiksem – 8% saabunud teavikute koguhulgast, sest suur hulk annetusi oli vaid ühes , kahes eksemplaris ning sel juhul jä i d need keskraamatukogu kogudesse. Kullamaa raamatukogule annetati EV-100 puhul raamat, mida fondis enne polnud - Tõnissoni tähtraamat ,1915. Annetustena saabus Haapsalu raamatukokku 497 eks raamatuid (neist teenindusosakonda 405), mis on 16% uute teavikute koguhulgast. T eenindusosakond (täiskasvanute teenindus) sai juurde 60 uut nimetust venekeelset ilukirjandust seoses Haapsalu Nikolai K ooli ja raamatukogu sulgemisega. Vastavalt vajadusele võetakse jätkuvalt arvele Haapsalu Kolledžilt saadud õpikuid, sel aastal näiteks kõik G. Butterworthi Arengupsühholoogia alused, T. Annuse Riigiõiguse. Möödun ud aastal tõi Haapsalu Viigi K ool tasuta raamatute laadale suure koguse koolikirjandust, sealhulgas Avita sarjast „ Valik väärtkirjandust “ puhtaid , nagu lugemata raamatuid, nt. Balzac , Camus , Tšehhov, Hamsun , mida samuti arvele võetakse ja vastavalt kustutatakse vanu katkisi eksemplare. Tasuta raamatuid võeti arvele 182 võrra vähem kui 2017. a., sest fond on vanemate raamatutega juba hästi komplekteeritud, ruumipuuduse tõttu reeglina teist eksemplari enam juurde ei võeta. Ingliskeelseid raamatuid saadi püsiannetajalt, ometi ei ole piisavalt head kaasaegset valikut peamisele ingliskeelse raamatu sihtgrupile, noorele lugejale. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Lääne maakonna raamatukogudesse lisandus 334 ajakirja, sh 71 Haapsalus ja 17 ajalehte . Digiõigus keskkogus ajakirjadele Äripäev, Juridica, Päevaleht, Maaleht, Maakodu. Kesk raamatu kogu p erioodika laenutuste arv 2657 on kasvanud möödunud aastaga võrreldes 347 laenutuse võrra ja üldises laenutuste edetabelis võtnud endale 9 esimest kohta. Perioodika laenutused moodustasid laenutuste koguarvust 3,2 %. Ajakirjade laenutuste edetabeli eesotsas olid Kroonika (172 laenutust), Naisteleht (142), Burda Style (139), Eesti Loodus (114), Eesti Naine (104), Kodukiri (102) , m eeste lemmikud Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus. Venekeelsetest ajakirjadest suur huvi Karavan Istorii vastu . Maakonnas kokku lisandus perioodika nimetusi vähem kui 2017. aastal. Põhjusteks oli perioodika tõusvad hinnad, vähene huvi teatud ajakirjade-ajalehtede vastu maapiirkonnas, üksikud väljaanded lõpetasid ilmumise. Koostööd tehti koolide, külamajadega, sest kui asutakse samas hoones, siis planeeriti perioodika tellimist erinevate asutuste vahel. Eakama lugejaskonnaga maaraamatukogudes laenutataksegi koju peamiselt ajakirju. 3.1.3 Auviste komplekteerimine . Statistilise koondaruande põhjal oli Lääne maakonna raamatukogudesse lisandunud 26 auvist , neist 12 ostetud ja 14 annetatud. Kesk raamatu kogus lisandus fondi 5 auvist - 2 ostu ja 3 kingitust . Auviste laenutamine on seotud autoriõiguse piirangutega ja maapiirkonnas ei ole ka nõudlust (üks põhjus jälle kindlasti maaelanikkonna vanus) . 3.2 inventuurid, mahakandmised Lääne maakonna keskraamatukogu palus maaraamatukogudel 2018. aastal teha teavikute inventuur i haldusreformiga seotud muudatuste ja kogude tegeliku suuruse teada saamiseks. Väga kiirelt tegutsesid Kullamaa osavalla kaks raamatukogu, lõpetades inventuuri varakevadel. 2019. aastasse jäi i nventuuri lõpetamine Taebla, Noarootsi, Vormsi raamatukogus, Nõval töötaja vahetumise tõttu inventuuri ei tehtud. Mahakantud teavikuid oli 2018. aastal maakonnas üle 8000 tuhande. Fondidest eemaldati aegunud ja lagunenud teavikuid, perioodikat. Enamus maha kantud teaviku test vii di Eesti Hoiu raamatu kokku või pakut i elanikele tasuta võtmiseks. Ka keskraamatukogu jätkas fondi puhastamist liigsetest, katkistest ja aegunud eksemplaridest. T eenindusosakon na fondist kan ti maha 2858 eksemplari, lasteosakonnaga kokku oli maha kantud eksemplaride arv 3561. Vähendati raamatute eksemplaarsust , nimetusi veel mitte. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraama tukogu põhiteenused on tasuta ( a llikas: Rahvaraamatukogu seadus ) . Haldusreform lugejateenindusse otseseid muutusi ei toonud ja raamatukogu sid ei suletud , RVL-i kasutatakse, lahtiolekuajad enamasti samad. Lääne maakonnas kasutas raamatukogusid 6590, sh (suur) Haapsalus 4284 lugejat. N eist laenajaid (s.t. rohkem kui üks kord) 5834, sh (suur) Haapsalus 3949. Maakonna keskmine hõlve elanikkonna kohta 31,1. Raamatukogu külastusi oli 2018. aastal 112939, neist 77964 (suur) Haapsalus. Lasteteeninduse statistika v.t. 4.4.2. Üha suuremat närvi- ja ajakulu võtab lugejateeninduses , eriti maaraamatukogudes , külastajate igapäevamurede ära kuulamine. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Lääne maakonna raamatukogudes oli avalikuks kasutamiseks 30 arvutit. Avalik teave oli kättesaadav avalike arvutite vahendusel kohalike omavalitsuste veebilehtede ja portaali E-Riik kaudu, Eesti Vabariigis kehtivate seadustega tutvumiseks Riigi Teataja andmebaas . Haapsalu l ugemissaali töötajate hinnangul avalike arvutite kasutamine järjest väheneb. Pileteid printida, ID- kaartide sertifikaate uuendada, ööbimiskohti broneerida ja e-posti vaadata saab isiklikust telefonist. Arvutite kasutajad vajasid abi e-riigi toimingutes ja digiallkirja andmisel (inimesi on saadetud raamatukokku abi saamiseks pangast ja töötukassast). Raamatukogu teenuseid ja sündmusi tutvustatakse veebilehtedel, http://www.lib.haapsalu.ee , blogides, sotsiaalmeedias ja kultuuriinfolehtedel https://www.visithaapsalu.com/sundmused , ajalehes Lääne Elu ja https://online.le.ee/ ning portaalis Läänlane http://www.laanlane.ee/ . 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 Raamatu-kogu Lugejad 201 7 Lugejad 201 8 Muutus (+-) Läänemaa 7249 5834 -1415 Sh Haapsalu 3372( ainult linn) 3949 (linn koos 3 harukoguga) + 577 Ainult linn 3372 3346 - 26 ( Tabelites toodud arve 2017 ja 2018 ei saa võrrelda, kuna 2017. aasta statistikas kajastub ka 7 raamatukogu statistika, mis 2018.a. olid juba Pärnumaa haldusalas. Samuti on (suur)Haapsalu statistikasse 2018.a.lisandunud kolme uue haruraamatukogu arvud. ) Lääne maakonnas vähenes elanikkonna arv (ja ka lugejate) suurelt tänu haldusreformile, mille käigus Lõuna-Läänemaa kuulus Pärnumaa haldusesse, aga ka loomuliku iibe tõttu. Lugemist mõjutab elanikkonna vanus (tervis) – varem suure lugemusega inimesed ei suuda ea tõttu enam lugeda. Väga paljud inimesed käivad kodust kaugemal tööl, raamatukokku lihtsalt ei jõuta, ka lahtioleku ajad ei soosi kaugel õppivate, töötavate inimeste raamatukogu kasutamist. Kesk raamatu kogu lugejate arv vähenes möödunud aastal 26 võrra, mis on 0,8% 2017.a. lugejate arvust. See on proportsioonis teeninduspiirkonna teenindavate arvu vähenemisega 89 inimese ehk 0,9% võrra. Samas suurenes külastuste arv 205 ehk 0,35% võrra. Stabiilsena püsis igapäevane teenusekasutajate keskmine arv - 207 inimest (2017.a. 206). Raamatu- kogu Külastused 201 7 Külastused 201 8 Muutus +- Peale haldusreformi Virtuaal-külast. 201 7 Virtuaal-külast. 201 8 Muutus (+-) Peale haldusreformi Läänemaa 135674 112939 -22735 16329 17181 + 852 Sh Haapsalu 59277 (veel ei olnud harukogus.) 77964 linn + 3 harukogu +18687 linn+ 3 harukog u 8609 13645 linn+ 3 harukog u +5036 ainult Haapsalu 59277 59422 + 145 8609 9106 + 497 ( Tabelites toodud arve 2017 ja 2018 ei saa võrrelda, kuna 2017. aasta statistikas kajastuvad ka 7 raamatukogu numbrid, mis a. 2018 olid juba Pärnumaa haldusalas. Samuti on (suur) Haapsalu arvudes sees kolme uue haruraamatukogu arvud.) Läänemaa maaraamatukogudes olid näitajad kas „stabiilsed“ või vähene sid , põhjuseks jätkuvalt vähenev-vananev elanikkond. Külastuste arvu tõstab peamiselt postipunkt raamatukogus, värske ajakirjanduse lugemine ja üritustest, koolitustest osavõtt. Haapsalu raamatukogus kasvas teist aastat järjest laenutuste arv: 2018.a. 7,7%, 2017.a. 7,3%. Põhjuseks peavad töötajad raamatute hinna tõusu (ei osteta endale ), ostetud nimetuste arvu kasvu (+114), hästi komplekteeritud raamatu kogu, toimivat järjekorrasüsteemi, asjatundlikku ja sõbralikku teenindust. Ringluse suhtarv oli 2018.a. 1,37, 2017.a. 1,46. Raamatu- kogu Laenut-d 201 7 Laenut-d 201 8 Muutus +- Peale haldusreformi Päringud* * 201 7 Päringud* * 201 8 Muutus (+-) P eale haldusreformi Läänemaa 181015 156388 -24627 2358 2335 - 23 Sh (suur) Haapsalu 87133 115193 linn + 3 harukogu linn + 3 harukogu 1492 1809 linn + 3 harukogu + 317 Ainult linn 87133 93840 + 6707 1492 1547 + 55 Tabelis se on kokku arvestatud kõik statistilise aruande põhjal nii koju- kui ka kohalkasutuse laenutused. Tabelis „Haapsalu laenutuste“ arvu suur kasv on tingitud kohal kasutuse täpsema loendamise ja arvutamisega. Aastal 2017 aruandes 1635 kohal kasutust , 2018. aastal 7270. Lääne maakonna maar aamatukogu de s loetakse, laenutatakse me eleldi e esti kirjanike teoseid , ajaviite - ja ajaloolist kirjandust , „Minu …“ sari. Väikeses Liivi raamatukogus nt. laenutati enim Hendrik Relve „Kiviaja puudutus” (10 laenutust), Piret Tali „Minu Pärnu” (10 laenutust). Tõlkekirjanduse osas loetakse palju krimikirjandust. Palju loetakse , laenutatakse koju ajakirjandust. K ultuuriajakirjadest loetavamad Loomingu Raamatukogu ja Looming. Keskraamatukogu teenindusosakonnas (täiskasvanute teenindus) on 2018.aaastal võrreldes 2017. aastaga vähenenud ühiskonnateaduste (-281), loodusteaduste (-7), põllumajanduse, mesinduse, aianduse, jahinduse-kalanduse (-51), tehnika (-185), kokanduse, juhtimise, ehituse (- 418), geograafia, ajalugu (-254) laenutused. Suure tõenäosusega leitakse näiteks aiandus- ja ehitusalased nõuanded, toiduretseptid, reiskirjeldused ja ajaloosaated veebist või televisioonist. Laenutuste statistika põhjal on raamatud säilitanud oma rolli abi otsimisel iseenese jaoks. Laenutused suurenesid: filosoofia, eneseabi ja psühholoogia (+391), usuteadus (+90) ja meditsiin (+52). Nende liikide laenutuste arv kokku on aastaga kasvanud 9%. Kuigi seame eneseabi ja alternatiivmeditsiini raamatute sisu usaldusväärsuse sageli kahtluse alla, ei ole vähem ostmine lahendus, sest siis tellitakse need raamatud RVL teel. Üldises edetabelis on esikohal tavapäraselt perioodika, lastekirjandus ja kooli soovituslik kirjandus. Ilukirjanduse laenutused teenindusosakonnast (täiskasvanute teenindus) edetabelis alles 22. kohal. Enim laenutatud oli Katrin Pautsi Öömees 55 laenutusega, järgnesid sama autori Politseiniku tütar ja Tulekandja. 2018.a. menuraamatud olid L. Tungla Seltsimees laps, E. Toona Pagulusse, L. Riley Seitse õ d e sari, M. Obama Minu lugu, S. Anniko Rusikad. Kõige pikema järjekorraga olid K. Muuli Kaia Kanepi: reketiga tüdruk (24) V. Afanasjevi Serfima ja Bogdan (20). Tõlkekirjandusest ilmu s ja loet i palju krimiromaane, populaarsed autorid olid J. Nesbo , C. Läckberg , L. Kepler , M. Hjorth . P. Hawking . Naiste lemmikautorid olid R. Carr , L. Goowin , J. Moyes , C. Neggers , S. Wiggs , N. Roberts , K. Rimmer . Jätkuvalt olid populaarsed Petrone kirjastuse Minu … sarja raamatud, reisi- ja turismialane kirjandus, v äga hästi loet i populaarse isiku memuaare või elulugu . Pidevalt o li raamatute järjekorras ca 50 inimest. Raamatute loetavusest 2018. a. kirjutas teenindusosakonna juhataja andmete põhjal ajaleht Lääne Elu. Infopäringud ( teatmebibliograafilise töö korraldamine, RaRS §5(5)5). Maakonna raamatukogudes registreeriti 2335 infopäringut , sh (suur) Haapsalus 1809 . Infopäringuid oli arvuliselt maakonnas vähemaks jäänud , tegelikult aga näitab see arv vaid registreerimise põhjalikkust . Näiteks maaraamatukogude töötajad (igas kogus vaid üks inimene) tegelevad päringule vastamise ja lugejate teenindamisega, järje pidamine (kirjalikult) on lisaülesanne. Ka interneti levik mõjutab – vajalik teave leitakse koduarvutist. Sageli saadakse koolitöödes hakkama ainult veebipõhiste materjalidega, kuna järjest rohkem on olemas täistekste ja muid allikaid , õpetajad ei nõuagi alati referaatides allikatena raamatute kasutamist. Lugejakoolituse tulemusena on kasvanud raamatukogu kataloogidest iseseisva otsingu oskus , mis lihtsustab raamatukoguhoidja tööd. Sageli reserveeritakse uurimistöö või referaadi jaoks vajalik teavik juba kodus t . Haapsalu l ugemissaali aruandest huvitavamad päringud: Maria Laidoneri žaboo pilt; Toidukultuur ja gastronoomia ajalugu; Fersenid (Saksamaa, Eestimaa, Liivimaa ja Rootsi aadlisuguvõsa) ja Läänemaa; pastor Strobel Haapsalus. Kojulaenutuses olid sagedasemad päringud seotud pedagoogika, psühholoogia, juhtimise ja ettevõtlusega. Suurenenud huvi investeerimisega seotud teemade vastu ( autoritest J. Roosaare, B. Graham , T. Made). 4.3 RVL teenindus ehk raamatukogude vaheline laenutus – rahvaraamatukogu kogudes puuduvad teavikud tellitakse lugeja soovil ja kulul teistest raamatukogudest. 2018. a. liikus maakonnas RVL-i teel 1655 teavikut, neist (suur) Haapsalu raamatukogus 1522. Haapsalu raamatukogus RVL teel laenuta ti välja 1137 (2017.a. 1489) ja telliti 421 teavikut. Reaalselt liiguvad RVL-iga tellitud raamatud maakonna s lugejate kätte sotsiaaltöötajate, raamatukoguhoidjate, nende sugulaste, tuttavate vahendusel, sest saatmist läbi p ostiteenuse peetakse kalliks. Keskraamatukogu tellis väljast poolt maakonda, põhiliselt Tallinnast, õppe tööks vajalikke raamatuid, pakkudes teenus tellijatele tasuta juba 2016. a astast alates . Maakonna siseselt vahetati nii liigi- kui ilukirjandust, vabariigi ulatuses telliti vaid liigi- ja õppekirjandust. Haldusreform i järgselt on Uuemõisa, Ridala ja Asuküla raamatukogud Lääne maakonna keskraamatukogu harukogud, seetõttu konverteeriti nende andmebaas aasta algul Riksist taas Urramisse . See on lihtsustanud RVLiga saadud raamatute arvele võtmist, leidumuse jälgimist, RVL laenutuste vormistamist. Raamatukoguhoidja jaoks on Urramist kadunud võimalus RVL laenutusi vormistada Pärnumaa haldusesse läinud Lihula, Kirbla, Metsküla, Tuudi, Kõmsi , Vatla , Virtsu raamatukogudele. Seoses sellega, et Pärnu K esk raamatukogu ei komplekteeri ega sisesta Urramisse nende raamatukogude teavikuid, ei ole Urramis võimalik uue Lääneranna valla Riksi raamatukogudele tehtava RVL laenutuse vormistamine RVL esindajale ega statistikas kajastamine (elektrooniliselt). 2018.aastal olid suu rimad RVL laenutajad Lihula raamatukogu (26 laenutust), Asuküla raamatukogu (24 laenutust), Oru (21 laenutust), Liivi raamatukogu (20 laenutust) ja Taebla raamatukogu (19 laenutust), Ridala raamatukogu (15 laenutust). Väljas t poolt Läänemaad tellisid Haapsalust raamatuid Sindi, Varangu , Kõrveküla ja SKA raamatukogu. L ähim postipunkt . Lääne maakonnas asub postipunkt Martna, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla raamatukogus. Kullamaa osavallas asub eraldi postipunkt, mis Kullamaa raamatukogule on meetrite (samas majas) , Liivile aga mitmete kilomeetrite kaugusel. Asukülale ja Uuemõisale lähim postipunkt asub Haapsalu linnas, vastav a lt siis 8-9 km ja 4 km. Rõude ja Su t lepa on väikesed kohad ja postipunktid asuvad kaugemal keskustes , viimasel Noarootsis. Maaraamatukoguhoidjate sõnul ei ole niivõrd oluline kaugus, kui see, et kas inimeste jaoks liigub transport. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Maakonna raamatukogudes ilu- ja lastekirjanduse osakaal tõus is , 2017. a. 69% saabunud teavikute hulgast, 2018. a. juba 79%. Maaraamatukogude juhatajad leiavad, et uusi lasteraamatuid on kogus piisvalt, olulisem on lapsed lugema saada. Keskraamatukogusse saabunud teavikutest moodustas ilu- ja lastekirjandus 60%. Lasteosakonda osteti uusi nimetusi 615 (2017. aastal 423), kokku 1113 teavikut, neist 85 (7,6%) a nnetustena. . 2018. a. oli võimalus tõsta laste- ja noortekirjanduse eksmplaarsust , osteti 1034 eksemplari uusi raamatuid (2017. aastal 633 eks). Seega 84% uutest raamatutest on ostetud rohkem kui ühes eksemplaris, 2017. a. oli sama näitaja 74,8%. Mitu eksemplari ühte nimetust võimalda s raamatuid laenutada ka majast välja, nt. lasteaeda. Selle mõju saab mõõta kõige varem järgmise aastat statistika põhjal. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 R mtk Lug ejad 201 7 Lug eja d 201 8 Muutus (+-) Peale haldusreformi Külast use d 201 7 Külast use d 201 8 Muutus (+-) Peale haldusreformi Laenut used 201 7 Laenut used 201 8 Muutus (+/- ) Peale haldusreformi Läänemaa 2221 1958 - 263 43205 36565 - 6640 28030 26655 -1375 Sh (suur) Haapsalu 1320 linn + 3 harukogu 24695 linn + 3 harukogu 21569 linn + 3 harukogu Haapsalu 1 024 1125 +102 16353 16395 +42 1 8786 19 908 + 1122 ainult linn 1024 1125 + 101 16353 16395 + 42 18786 19908 +1122 Tabelis lugejad ehk „laenajad“ statistilise aruande järgi. Maaraamatukogud tõdevad, et tehakse küll väikelastele erineva id üritusi, palju ettelugemisi aga kui lapsed kooli lähevad, siis jäävad raamatukogu külastused harvaks ja tullakse ainult kooli soovituslikku kirjandust laenutama või lihtsalt vaba aega veetma. Ja nn lastehoid on maaraamatukogude jaoks kasvav „töölõik“. Koolilaste lugemust mõjutab väga suurel määral õpetaja huvi ja aktiivsus. Kesk raamatukogus 2018. a. kasva sid lugejate, laenutuste ja külastuste arvud . L ugejate arv suurenes 2018. aasta jooksul 102 võrra, a asta varem suurenes lugejate arv 24 võrra . Haapsalu linna koolide õpilaste arv suurene s 83 võrra (869 õpilast 2017. a ja 952 õpilast 2018). Enim kasvas algklasside õpilaste lugejarühm (+42), järgnesid koolieelikute (+17) ja põhikooli õpilaste (+12) lugejarühmad. Koolieelikutest lugejaid oli 105 (+17), vanemad avasid rohkem lastele kontosid . Raamatukogu raamatuid kasuta sid koolieelikuid on siiski rohkem, sest paljud lapsevanemad võtavad raamatuid oma nimele. Samuti laenutavad koolieelikute jaoks nende õed-vennad. Valdav osa lasteosakonnas 2018. a täiskasvanute poolt tehtud 4789 laenutusest on lasteraamatud. Lasteosakonnas toimus kokku 23932 laenutust, neist 19143 (80%) lastele ja 4789 (20%) täiskasvanutele. Algklassilastest lugejaid oli 698, neist 443 (63%) Haapsalu kahe kooli õpilased ning 255 (37%) mujalt. Algklassides (1.-6. kl) õppis Haapsalu linna 2 koolis kokku 649 õpilast, kellest 443 (68%) olid 2018. aastal raamatukogu lugejad. Raamatukogu lugejate osakaalu poolest oli esi mene Haapsalu Linna Algkool, kus laenutas raamatukogust 80% kooli 303 õpilasest, sellele järgnes Haapsalu Põhikool 58%- ga kokku 346 algklasside õpilasest. Põhikooliealisi lugejaid (7.-9. kl) oli 227, mida on 12 võrra rohkem, kui eelmisel aastal. Gümnaasiumiõpilastest oli kuni 17-aastaseid lugejaid 28. 89 lugejat 2017. a lasteosakonna lugejatest ei laenutanud 2018. a enam kordagi. Aasta varem oli see näitaja üle kahe korra suurem: 195 lugejat. Osa lugejaist sai 17-aastaseks ning lahkus sellega lapse vanusest, osa olid suvitajaid, osa on ära kolinud, teiste kõrvalejäämise põhjuseid tasuks ehk põhjalikumalt uurida, et nende vajadusi paremini mõista ning edasises töös arvestada. Külastuste arv sõltub muidugi lugejate arvust, aga näiteks ka sellest, et ei toimu nud E. Enno nimeli st etluskonkurss i , kus 2017.a. osales 98 last. Laste poolt avalike arvutite kasutamine on maakonnas vähenenud, peamine põhjus ilmselt arvutid, eriti aga nutiseadmed kodus. Haapsalu raamatukogu s vähenes laste poolt avalike arvutite kasutamine aastaga 28%, kasutati 1153 kor da eelmise aasta 1602 asemel. Üheks põhjuseks arvutimängude mängimis e keelamine lugemissaalis (Posti 3) ning rangemad kasutusreeglid lastele kõigis keskraamatukogu majades . 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Lugemisharjumuse kujundamisel ning arendamisel on oluline usaldus, mis tekib lugejal raamatukogu suhtes, kui ta kogeb meeldivat ja asjatundlikku teenindust, saab vajalikud teavikud kas kohe, järjekorra kaudu või aitab abivalmis laenutaja leida raamatu teistest raamatukogudest. Selleks et õige raamat õigel ajal õige lapseni jõuaks, on raamatukoguhoidjad osalenud Eesti Lastekirjanduse Keskuse koolitustel ja saanud nõu Haapsalu raamatukogu lasteosakonnast . Lasteosakonna töötajad osale sid viiel lastekirjandusalasel koolitusel ning te gid ise regulaarseid uudiskirjanduse tutvustusi kolleegide ringis. Lugemisharjumuste kujundamiseks ja arendamiseks viidi kõigis Lääne maakonna raamatukogudes läbi raamatutunde nii raamatukogus koha peal kui lasteasutustes, korraldati ettelugemisi ja kohtumisi lastekirjanikega. 2018. a toimus Haapsalu raamatukogu lasteosakonnas töötajate endi eestvedamisel või kaasabil 78 (-20) sündmust, millest võttis osa 868 (-373) last ja 527 (-290) täiskasvanut. Jätkusid laupäevased jutuhommikud ja suvised jutu-, mängu- ja meisterdamistunnid. Need ei toonud tavaliselt kaasa tutvustatava raamatu laenutamist, küll aga t õid laps i koos saatjatega raamatukokku . Veebruarikuu laupäevased jutuhommikud lasteraamatukogus kuulusid sarja "Loeme 100 tundi Eesti V abariigile sünnipäevaks! “, mille algatas Eesti r aamatukoguhoidjate ühingu maaraamatukogu d e sektsioon. Uue ettevõtmisena viidi läbi suvelugemise programm, raamatusoovitusklippide projekt „Ettevaatust, äge raamat!“ ning kaasati õpilasmaleva ja linnalaagri la ps e d raamatukogu tegevustesse. Videoprojekt „Ettevaatust, äge raamat!“ täitis oma eesmärgi - raamatusoovitajatena osalenud 8 last said lisateadmisi lastekirjandusest , õppisid kaamera ees esinemist ning omandasid videoklipi valmistamise oskusi. P rojekt i üldisem eesmär k oli populariseeri da lugemist laste seas. Suvelugemise pr ogr ammi läbi teinud lapsed said lisaks lugemiselamusele, preemiaks auhinnareisi Eesti Lastekirjanduse Keskusesse. Andres Ammase Fond avaldas soovi hakata koostöös lasteosakonnaga välja andma väikese pühendunud lugeja auhinda. Lasteosakond käis raamatukogude võimalusi tutvustamas ja programmi pakkumas Haapsalu promenaadil toimunud ülelinnalisel lastekaitsepäeval (02.06.), lastekultuurifestivalil Lapsepõlvemaagia (12.08.) ja Teadlaste ööl (24.09). Kõigilt neilt sündmustelt laenutati lugejatele raamatuid ka kaasa. Lasteosakonna majas asus Elustiili maratoni (26.08.) üks punkte, kus raamatukoguteemalist viktoriini lahendas kokku 300 inimest. Taas toimus Nukitsa valimine, mille raames oli mahukas raamatunäitus „Hakkame lugema!“ ning kohapeal ja koolides toimus küsitlus, kus Läänemaa lastelt sai enim hääli Priit Põhjala raamat „Minu vanaisa on murdvaras“. Kesk raamatukogu teenindusosakond ( täiskasvanute teenindus ) pööras jätkuvalt suurt tähelepanu noortekirjanduse komplekteerimisele, kuna üks sihtgruppe on põhikooli, gümnaasiumi ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased. Noortekirjandust osteti valdavalt kahes eksemplaris, üks kojulaenutusse ja teine lasteosakonda . Teenindajate sõnul loevad noorteromaane meeleldi ka täiskasvanud ja isegi eakamad lugejad. Kuna noortele ilmub palju fantaasiakirjandus t, loevad neid raamatuid ka täiskasvanud fantaasiakirjanduse austajad, sealhulgas ka mehed. Ilu- ja lastekirjanduse laenutuste 2018.a. arvu kasvus 1296 võrra on k indlasti oma osa täiskasvanute laenutusse ostetud noortekirjandusel . Kui annetuste teel või raamatuvahetusest õnnestus saada soovituslikku koolikirjandust algklassidele, on neid komplekteeritud ka täiskasvanute le , n äiteks P. Raua, M. Keräneni , A. Kivirähki raamatuid. 2018. aastal paigutati noortekirjandus eraldi riiulile, see lihtsustas raamatute leidmist ja lugejad võtsid paigutuse omaks. Lääne-Nigula valla Oru ja Risti r aamatukogu d sai d aasta lõpus Ramsu Raamatukogu riiuli (Eesti Lastekirjanduse keskuse alagatatud projekt) . Oru r aamatukogu töötaja käis riiuliga kaasneva programmi koolitusel „Aitan lapsi raamatute juurde“. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused : V.t. LISA 4 Lääne maakonna Keskraamatukogu lasteosakonnas (lasteraamatukogu) toimuvad aasta läbi, kõigil koolivaheaegadel lastele kirjanduse ja meisterdamise tunnid. 14. märtsil avati keskraamatukogu lugemissaalis emakeelepäeva tähistamiseks Palivere kooli kunstiõpetaja illustratsioonide ja õpilaste Tähekese konkursile esitatud lugude näitus „Jubedad jutud“. Näitus oli üleval vabarii kliku õudusfilmide festivalini. Laste raamatukogus tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 7. aprillil . Külas oli lastekirjanik ja toimetaja Priit Põhjala, toimus teatrietendus ja mängi ti mänge. Laste raamatukogu s korraldati parimate lugejate pidu 25.mail – tänati ja õnnitleti väikesi lugejaid, küla s oli mängudisainer ja lastekirjanik Anti Saar , kavas olid lõbusad üllatused ning maiasmokad sai d suu magusaks. Lasteraamatukogus oli maikuus külas viimaste aastate üks tuntumaid Rootsi lastekirjanikke Åsa Lind, kes kirjutab nii aime- kui ka ilukirjandust ja kes viibis Eestis HeadRead raames . Asuküla haruraamatukogus oli m uinasjutu- ja meisterdamistuba , 2018 . aasta algusest tegutseb Fantaasiatoa nime all . Fantaasiatoa eesmärk oli pakkuda piirkonna lastele kasulikku ja arendavat loovtegevust, tuua lapsed ja vanemad läbi muinasjutu raamatute juurde. Läbi aasta toimusid nuti- ja robootika õpitoad, kokanduse tund, P iparkoogimöll – jõulu pühade meeleolu loomine: piparkookide küpseta m in e ja kaunista mine , kinkekott ide valmistamine , eh iti kuus k ja l öödi tantsu . Ridala haruraamatukogus toimus külalislaenutajate päev. Mõeldes vabariigi 100. sünnipäevale olid külas H . Magnus Kaitseliidu Lääne Malevast ja naiskodukaitsjad V . Võsu ning K . Lotman , kes rääkis lasteraamatu "Hommikukontsert Matsalus" sünniloost. Raamatututvustuse lõpus tuli vastata esitatud küsimusele. N ii sai kolmanda klassi Maarja õiguse kõige esimesena laenutada raamatukogule kingitud raamatut. Lääne-Nigula valla raamatukogu s ( Taebla s ): koostöö Taebla Noortekaga – raamatukogus savikursus, koos Noortekaga toimusid Taebla lasteaia kevadlaadal meisterdamistöötoad, raamatumüük jm. ning koostöös Noorteka, Taebla MTÜ Kehale ja Vaimule ning raamatukoguga sai teoks heategevuslik vabaõhu kohvikõhtu koos jalgpallimatsiga. Mitmed näitu sed: noortelt kunstnikelt – E. D. Teder, E. Klimenko autorinäitus, S. Claveli organiseeritud „Mina ja teised“ (prantsuse lasteraamatute näitus). Väga oluline oli koostöö Läänemaa Ühisgümnaasiumi kogukonnapraktikutega, kes viisid läbi raamatukogus meisterdamisõhtu ning tegid lugemisürituse Noortekas. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus Haapsalu 8 1 5 Liivi raamatukogu 3 1 1 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Haapsalu lasteraamatukogu : Raamatutund „Värske ja väärt“ Viigi Kooli 1.-7. klassi õpilastele 1 42 Jututund ja raamatute tu t vustused Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuses 2 38 Haapsalu Viigi Koolis tutvustas keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf uusi raamatu id ( „Värske ja väärt“ ) tervele koolile, lisaks osalesid õpilased (sh ka ratastoolis liikuvad lapsed) mitmel jutuhommikul ja muul üritusel raamatukogus . Lääne-Nigula valla Oru haru raamatukogus käis vaatlus-, tööpraktikal Töötukassa poolt suunatud erivajadusega (ratastoolis) inimene. Praktika kestis kolm kuud, selle aja sees pidi ta tutvuma raamatukogu tööga ja aru saama, kas töö oleks talle sobiv ja võimetele kohane. Mitmed asjad tekitasid probleeme, nt riiulite kõrgus ei võimaldanud raamatuid paigutada, samuti korrastada. Ka oleks vajalik olnud erikõrgusega töökoht laua taga. Inimesele endale meeldis raamatukogus olla ja „aega veeta“, kuid raamatukogu töötajale oli see lisakoormus – tuli leida tööülesandeid, millega ta hakkama saaks ja pidevalt õpetada-juhendada , mis oli l isaks põhitööl e ja postiteenuste toimetamisele . 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil Lääne Ma akonna Keskraamatukogu s toimus 2018.aastal eripalgelisi kirjandussündmusi sh raamatuesitlusi, loenguid, näituse avamisi kokku 121 korral ja neist sai osa 2934 huvilist. Näiteid: EV100 kunstiprojekti „Noor, loo, too kunst raamatukokku“ raames avati jaanuaris Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste koomiks ite näitus „Meie naaber Soome“, Tartu Rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks veebruaris ava s Kaitseliidu Lääne malev raamatukogu kahel korrusel näituse „ Kaitseliidu meened 2 “ . 14. märtsil avati emakeelepäeva tähistamiseks Palivere kooli kunstiõpetaja illustratsioonide ja õpilaste „ Tähekese “ konkursile esitatud lugude näitus „Jubedad jutud“. Näitus oli üleval vabariikliku õudusfilmide festivalini. Haapsalu ja Uuemõisa raamatukogu töötaja osalesid märtsis ANDRAS-e täiskasvanuhariduse koostööseminaril Haapsalu kutsehariduskeskuses, teemaks elukestev õpe Läänemaal. Raamatukogu sai koostöö pakkumise AS Hoolekandeteenused Lääne piirkonna ja MTÜ Eesti Pagulasabi poolt. Toimusid kokkusaamised mõlema poole esindajatega, külaskäik Uuemõisa Kodusse ja se a lsete elanike valmistatud esemete näitus Haapsalus raamatukogus. Raamatukogu esindus osales aprillis Läänemaa Töömessil, eesmärgiks teavitada arvutikoolituste ja arvuti kasutamise võimalustest, CV-de, kandideerimisdokumentide vormistamise võimalustest raamatukogutöötaja abil, kuidas leida vastuseid internetist oma karjäärialastele küsimustele, sh ka välismaal töötamise kohta. O rnitoloog Marko Valker esines loenguga “Linnukevad Läänemaal”. Ettekandes räägi ti , miks Läänemaal nii palju ja erinevaid linde on , t utvusta ti põnevamaid linnupaiku Haapsalu ümber . Anne Rekkaro esitles oma raamatut „ Priius kallis anne “ , mis jutustab autori lapsepõlvesuvedest Kassari saarel Oti talus. Esitlusel o lid muusikalised vahepalad Sirje Kaasiku plokkflöö di- ja laululastelt. Kohapeal oli võimalus osta autori raamatuid ja saada autogrammi . Juuli s -august is eksponeeriti näitusel Haapsalu linna aukodaniku Heino Noore tunnustus i, aumärke ja dokumen te . Tänavu a prillis ilmus 95-aastaselt meie seast lahkunud Heino Noore mälestusteraamat “Elamise pikad varjud. Arsti ja poliitvangi mälestused”, mis võtab kokku Haapsalus sündinud ja koolis käinud mehe keerulise ja raskusi täis elute e . Näituse koostasid K aitseliidu Lääne maleva ajaloopealik major Arnold Juhans , Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliidu juhatuse liige Heiki Magnus. 8.septembril oli traditsiooniline Tasuta raamatute laat Haapsalu nostalgiapäevadel ja 24. septembril osales ime innovatsioonikeskuse INNOKA S p oolt korraldatud Teadlaste Ööl. Detsembris avati EV100 kunstiprojekti „Noor, loo, too kunst raamatukokku“ raames Haapsalu Kunstikooli õpilaste näitus „Mina“ . Näitusel olid kunstikooli III ja IV kursuse fotorealistlikus stiilis tehtud õlimaalid. Kunstiprojekti avas jaanuaris Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste koomiksite näitus „Meie naaber Soome“. Kaks korda olid Uuemõisa raamatukogus väljas Haapsalu kunstikooli õpilaste tööd. “Noor, loo, too – kunst raamatukokku” on projekt, mille raames raamatukogud pakkusid läbi terve 2018. aasta noortele 14-26 aastastele kunstnikele võimalust eksponeerida oma kunstitöid raamatukogudes. See tähendab, et raamatukogude näitusepindu broneeriti e elkõige kohalikele noortele ehk üle Eesti toimusid raamatukogudes eelkõige noorte näitused. https://online.le.ee/2019/01/02/noored-viisid-kunsti-raamatukokku/?fbclid=IwAR2VDOhu2E1oKJ7PtDweFbbI6IWJ_8CjjC9wXxCeP3zFN2w9Q_LCB1zLLsk Raamatukogupäevade olulisemateks sündmust eks olid traditsioonili ne „Tuntud inimene raamatukogus“, Elin Toona Got t s c halki „Mihkel, muuseas“ ja Sirje Kiini „Pühendused. Mälestusi Eesti kirjanikest“ raamatute esitlus, kohtumine kirjanik Mait Vaiguga. Raamatukogu korraldas ( toimub iga kahe aasta järel) tänuürituse raamatukogu lugejatele , sponsoritele ja abilistele. Kõigi Haapsalu koolide ning lasteaedadega toimu s lugejakoolituse alane koostöö. Maakonnas toimus koostöö Noarootsi lasteaiaga, SALM Laikmaa majamuuseumiga ja Risti Põhikooliga. Maakonna klassiõpetajate ainesektsiooniga arutati soovitusliku kirjanduse valiku ja käsitlemisega seotud küsimusi. Klassiõpetajate ainesektsioonile antakse konsultatsiooni igal aastal 4. kl maakondliku emakeeleolümpiaadi asjus. Näituste osas tehti koostööd Ridala Kunstikooliga. Aasta jooksul toimus lasteosakonnas 36 näitust ja 7 väljapanekut. Koostöö festivali Lapsepõlvemaagia korraldamises osalenud kohalike asutuste ja seltsidega. Koostöös Noorte Huvikeskusega toimus suvelugemis e programmi avamine ja muu raamatukogu tutvustav programm Lastekaitsepäeval. Krista Kumberg osales Haapsalu Haapsalu Linnavalitsuse kultuurikomisjonis (01.02), Läänemaa Kooliteatrite Festivali žüriis (12.03), Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi žüriis. Jaanus Kõuts osales Haapsalu Linna noosootöö ümarlaual (03.04. ja 29.11.), koosolekul noorsoopolitsei tööga seotus küsimustes (27.02.) ning Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi töös. Jaanus Kõuts ja Krista Kumberg kuulusid vabariikliku 4. kl ettelugemisvõistluse "Kus hundist räägitakse" maakondliku eelvooru žüriisse (18.10.) ning laste kultuurifestivali Lapsepõlvemaagia korraldustoimkonda. Uuemõisa haru raamatukogus eksponeeriti Haapsalu frankofiilide MTÜ vahendusel prantsuse kunstniku Boudini maale, Haapsalu kunstikooli õpetaja ja õpilaste töid, kutsehariduskeskuse käsitöö õpetaja õpilaste töid. Asuküla haruraamatukogus toimusid r eisimuljete õhtud Taimaast , Albaaniast ja Makedooniast. 14. märtsil oli k irjanduslik kolmapäev Kivikülas, Lauri-Jaani talus, emakeelepäeva tähistamiseks osalejatel kaasas oma lemmikraamatud, loeti luuletusi ja katkendeid. Korra nädalas teisipäeviti või kolmapäeviti, ehk siis 4 korda kuus toimetas Asuküla raamatukogu ruumides Asuküla Käsitööklubi, kus käivad koos eri vanuses käsitööhuvilised. Toimuvad erinevad õpitoad. R idala harur aamatukogus on eraldi väike pärandkultuuri tuba , kus aastaringselt on põnevate esemetega näitused . Väljapanekud kannavad mõtet „Pärandit ei ole vaja minevikule, pärandit on vaja tulevikule.“ Lääne-Nigula valla Kullamaa raamatukogus: Pärandkultuuri aastale pühendatud siidi- ja portselanmaalide näituse avamine, kus suupillil mängis kohalik pillimees Ilmar Loose. Raamatukogupäevadel tähistati R. Tobiase 140. surma-aastapäeva näitusega „Rudolf Tobias ja Kullamaa“. Elavat huvi pakkusid eriti vanad fotoalbumid Tobiasele pühendatud laulupäevadest Kullamaal läbi aastakümnete. Liivi raamatukogus: raamatu „ Üdruma lood” esitlus . Vaa dati J . Ellingu filmi „Kullamaa ajapeeglis” . K irjanik Heli Reichardt esitles oma uut raamatut „Siinpool Linnuteed II” . Loit Lepalaan tutvustas k ultuuritegelas i Ellen ja Artur Uritamme . Ellen Uritamm (Visnapuu muusa) töötas ka Liivil raamatukoguhoidjana. Lääne-Nigula valla raamatukogu s ( Taebla s ): jätkus koostöö pensionäride klubiga Moorid-vaarid, toimusid TaRa klubi ehk Taebla raamatukogu klubiõhtud (kord kuus kohtumised reisimeeste vm värvikate isiksustega, mh kultuurpärandiaastat tähistav kohtumine Seto sootska Piret Torm-Kriis iga ) , jätkusid õpetaja E. Klimenko käsitööõhtud, Haapsalus elav keele õ petaja prantslane Stephan Clavel viis läbi prantsuse keele tunde. Taebla raamatukogu jaoks oli oluline MTÜ Lugemisühingu koolitus „Sõbraks raamatuga“, kus osalesid kohalikud õpetajad ja kasvatajad ning mis sai väga positiivset tagasisidet. Kul tuurkapitali projekti Eesti 100 toetusel toimusid valla raamatukogudes kohtumised Ees ti kirjanike ning ajaloolastega . Taeblas toimusid kohtumised Mihkel Muti ja Tiia Metsaga. Lääne-Nigula valla Oru haruraamatukogus t oimusid erinevad käsitöö õpi toad. TÕN-i raames toimus koolitus T ervendamine ravimtaimedega , 2.osa. Raamatukoguhoidja võttis osa Naiskodukaitse korraldatud „Sinilille“ kampaaniast. Palivere haru raamatukogus toimusid koostöös aleviseltsiga kinoõhtud, mis on leidnud kohalikus kultuurielus kindla koha. Näidati peamiselt värskelt linastunud kodumaist filmitoodangut. Risti haru raamatukogu eripäraks on lastetöö ning pika traditsiooniga lugemisklubi Raamaturõõm. Risti raamatukoguhoidja tutvustas nii täiskasvanutele kui lastele uudiskirjandust ning viis läbi lugemist toetavaid tunde, ettelugemise, meisterdamise ja joonistamisega. Risti raamatukogu eestvõttel toimusid kohtumised Loone Otsa, Krista Kumbergi ja Tiia Metsaga, Kul tuurkapitali toel Marju Kõivupuu, Kristjan Kaljusaare, Indrek Koffiga . Lisaks toimus raamatukogus kohaliku kodulooraamatu “ Kuijõe küla enne ja nüüd“ 2. osa esitlus . 4.6.2 riiklikul tasandil Lääne maakonna keskraamatukogus: pearaamatukoguhoidja vastas Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute tudengi te küsitlusele , kui palju Aasia ja täpsemalt Jaapaniga seotud teoseid on esindatud Eesti raamatukogudes ning kuidas need teosed on fondi jõudnud. Aprillis koolitas NutiAkadeemia algajaid n utiseadme id kasutama. J aanuaris kohtus huvilistega Haapsalu raamatukogus alpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Lisaks kohtumisele sai vaadata tema tehtud fotode näitust. 23. jaanuaril toimus koostöös kirjastu sega Argo, Rannarootsi muuseumi ja tõlkija I. Rüütliga eestikeelse tõlke raamatuesitlus – ”Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade” ( En bok om Estlands svenskar IV. Kulturhistorisk översikt ). Samuti tutvustas Toivo Tomingas enda uut raamatut „See maa on Aiboland “, mis põhineb sama, eestirootslastest rääkiva sarja kolmandal osal. Võimalus soodsalt raamatuid osta. Jaanuaris lasteosakonnas tuntud illustraatori Regina Lukk-Toompere talviste piltide näitus „Talv ja lumi, hämarus ja valgus“. Märtsis esitles oma raamatut „Väikelinna baabad “ Olev Remsu . E sitlust modereeris Lääne Elu ajakirjanik ja toimetaja Riina Tobias, kes ise oli just edukalt, ilma ühegi veata, kirjutanud Vikerraadio eesti keele etteütluse. Märtsis kohtus huvilistega Keiti Vilms , kes on tuntud alambuurist , Twitteri kirjanik ja raamatu ?@ keitivilms ? autor, Johannes Aaviku Seltsi liige, 2017. aasta l p ä lvis aasta keeleteo rahvaauhinna. 23. aprill toimus rahvusvaheline raamatu ja roosi päev. Külas filmimees ja bibliofiil Vallo Kepp. Mai s Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus „Pärand elab!” ja näituse pidulik avamine koos loenguga. 11. mail toimus Tartu Ülikooli teaduri ja raamatute autori Ahto Kaasiku esitlus looduslikest pühapaikadest. Ahto Kaasiku sulest ilmus 2017. aastal raamat „Pühapaikade teejuht“ ning 2016. aastal raamat „Põlised pühapaigad“. „Pühapaikade teejuht“ oli soodushinnaga müügi l ning raamatusse sai küsida autogrammi. MTÜ Pagulasabi korraldas projekti “Saame tuttavaks!” raames Süüria-teemali s e vestlusõhtu. Haapsalu raamatukogus sai vaadata lühifilmi „Kurbuse meri, lootuse meri“ , õhtu jätkus Süüria-teemalise vestlusringiga, teemat lahkas ajakirjanik ning arabist Peeter Raudsik ja Süürias reis inud fotograa f Silvia Pärnmann, maitsta sai eksootilisi toite. Koostöös kirjandusliku liikumisega JutuPeatus (Tartu) paigaldati Haapsalu rannapromenaadi laternaposti külge kõlakoja juur es Ernst Ennot meenutav tahvel tekstiga: „Liiv, meri ning mõtted”: Liiv, meri ning mõtted ja mõtted – Ei ennast siin kätte saa. Juuli s -august is eksponeeriti näitus t “Oma maa omenakukka , muu maa veripunainen – Ingerisoomla ste 100 aastat fotodel”. Näituse koostas Eesti Akadeemilise Ingerisoome Seltsi juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen ja kujundas fotokunstnik Herkki Erich Merila . Näitus e korraldamist toetas Soome Vabariigi riigikantselei Soome-100 programmilt. Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK) on pikaajaline hea koostööpartner koolitaja, ideepanga, vabariiklike lasteürituste algataja, kõrgel tasemel kunstinäituste vahendaja roll is. Keskuse korraldatud 4. klasside ettelugemisvõistluse Läänemaa eelvoor toimus lasteosakonna eestvedamisel. Selle võitja saavutas lõppvõistlusel vabariigi parima ettelugeja tiitli. Keskuse korraldatud Nukitsa valimise Läänemaa eelvoor oli samuti lasteosakonna korraldada. Lasteosakonna bibliograaf osales ELKi sündmustel ettekannetega. Lasteosakond vahendas kolmele Haapsalus asuvale raamatukar usellile raamatuid, koordineeris vastsündinud lastele mõeldud kinkeraamatu „Pisike puu“ jagamist Läänemaal ning Lugemisisu programmi rakendumis t Läänemaal ( Risti ja Oru raama tukogus ). Osakond osales ka projektis „Noor, loo, too - kunst raamatukokku“. Krista Kumberg osales Wiklandi illustratsioonikonkursi žürii töös (05.02.), Eesti Lastekirjanduse Keskuse nõukogus (26.02.), IBBY Eesti osakonna juhatuses (07.05., 06.12.), Steni muinasjutuvõistluse žüriis ja korraldustoimkonnas, Lastekaitse Liidu ellukutsutud Hea lasteraamatu ja Hea noorteraamatu valimiskomisjonis (13.02), ELK lastekirjanduse uurimise töörühmas , „ Paabeli Torni“ auhinna žüriis Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse žüriis (24.09. ja 03.10.). Koolitas Järvamaa raamatukoguhoidjaid programmiga "Värske ja väärt" ning tegi ettekandeid Tallinnas (3) ja Tartus (1). Jaanus Kõuts osales ERÜ lastekirjanduse toimkonnas. Lasteosakonnas : Osaleti Põhja- ja Baltimaade ühisprojektis Põhjamaade kirjanduse nädal ja tutvustati Põhjamaade kirjandust Haapsalu põhikoolis ning Risti Põhikoolis. Jaa n Tõnissoni Selts (JTS) tähistas üle- e estiliste kohtumistega Tõnissoni aastat, mis tipnes tema 150. sünni aastapäeva tähistamisega Tartus. Haapsalus räägiti haridusest, Tõnissonist ja Andres Ammasest . 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil M ärtsi s tähistati laste osakonnas frankofoonia kuu raames Prantsuse Instituut Eestis vahendatud prantsuse illustraatorite näitus “Mina ja teised” . Aprillis eksponeeriti keskraamatukogus Soome fotograaf Mikael Korhoneni fotonäitus t. 8. novembril oli Poola taasiseseisvumise 100. aastapäeva tähistamine keskraamatukogus. Osales Poola suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski ja 4 kõrgemat sõjaväelast Poolast . P rojekt toimus Poola saatkonna, Eesti Endiste Metsavendade Liidu, Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühenduse, Kaitseliidu Lääne maleva ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostööna. Eksponeeriti A . Juhansi era kogust pärit esemenäitus t „Poola sõdur sõjatandritel 1918-1945“ ja repronäitus t „Marssal Józef Piłsudski Zdzisław Czermański 13 pildil August Pulsti kunstimapist” . Detsembris eksponeeriti ajalooliste Krakówi jõuluehete näitus t . Poola 100 raames võttis kesk raamatu kogu pearaamatukogu hoidja osa Poola suursa adiku ja Eesti presidendi vastu võtust Narvas ning Maria Laidoneri mälestusõhtu -vastuvõtust Eesti sõjamuuseumis Viimsis. 2018. a. lõpul jõudis tänu headele sidemetele Haapsalu lugemissaali Krakovi ajalooliste jõuluehete näitus, 2019. aastal jõuab Haapsallu Poola 100 disaini näitus. Lasteosakonna hoonel aadressil J.F. Wiedemanni 11 on diplomaat A. Gortšakovi mälestustahvel. Venemaa suursaadik A . Petrov külastas lasteosakonda , et austada diplomaatide päeva puhul A. Gortšakovi mälestust , juunis ava ti majal uuendatud mälestustahvel A. Gortšakovi 220. sünniaastapäeva puhul. Suvel sat tus majja välismaalasi, nii suvitajaid, kui turiste, nende hulgas lasteraamatukoguhoidjad Turust ja Riihimäkist ning muuseumitöö tajad Muumimuuseumist Tamperest . Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendusel jõudis lasteosakonda Glenda Sburelini (Itaalia) isikunäitus „Seda peab nägema“. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Lääne maakonn a raamatukoguhoidjad juhendavad ja nõustavad igapäevaselt, eriti suuremates kogudes, erinevatest otsingu portaalidest info otsimist ja muude IT -oskuste alal. Maakonnas toimus 113 rühmakoolitust, millel osalejaid 1670, registreeritud individuaalkoolitusi 232. Kesk raamatukogus toimusid j aanuaris ja oktoobris TÕN-i raames koostöös Haapsalu kutseharidus keskusega a rvuti ja nutivahendite koolitus, n õuan djateks k utsehariduskeskuse õpilased. 26. okt oobril oli nutikoolitus NutiA kadeemialt . Osalejate tagasiside üldiselt hea, küll aga soovit i rohkem individuaalset it -koolitust. 3. aprillil külastas Töötukassa rühm tööotsijaid klienditeeninduse kursuse raames teenindusosakonda, tähelepanu all oli kliendikeskne teenindamine raamatukogus. Ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse esimese ku rsuse bürootöö eriala õpilased, tutvusid kogudega, raamatut e ja perioodika säilitamisega ning kom p lekteerimisosakonna tööga. Lasteosakonnas viidi lastele a asta jooksul läbi 64 rühmakoolitust ( võrdlus 2017. a. - 20) , millel osales kokku 1032 ( 2017.a. -568) last ning 93 ( 2017.a. -78) täiskasvanut. Täiskasvanutele viidi läbi 9 ( 2017.a. -5) rühmakoolitust kokku 96 ( 2017.a. -5) osalejaga. Lisaks sellele peeti 5 ( 2017.a. -8) ettekannet kokku 250 ( 2017.a. -549) inimesele. Teemad eks laste kirjandus ja raamatukogu poolt pak utavate võimaluste tutvustamin e. Uuemõisa haru raamatukogu asub kutsehariduskeskuse raamatukoguga ühes ruumis, seal toimuvad arvutikoolitused õpilastele , erinevate õpperühmade „külalistunnid“, kooli poolt toodud gruppidele tuli tutvustada rahvaraamatukogu ja selle teenuseid. Paar korda aastas pidasid raamatukoguruumides nõupidamisi Läänemaa kodanike ühendus „ Metsa Abiks “ ja täiskasvanud õppijate Läänemaa tugigrupp . TÕN-i raames toimus 2 rühmakoolitust: tutvustati Oru topoteeki ja topoteekide võimalusi, isetehtud looduskosmeetika õpituba. Toimusid reisimuljete õhtud ja meisterdamistunnid lastele. Lääne-Nigula valla raamatukogus (Taebla) toimusid Haapsalus elava keeleõpetaja, prantslase S. Claveli prantsuse keele tunnid igal teisipäeval ja Kutsehariduskeskuse õpetaja E. Klimenko käsitöötunnid iga nädal. Koolitusel „Raamat kui sõber ja abimees “, prantslaste kogemused lasteraamatu paremaks tutvustamiseks, osalesid lasteaiakasvatajad ja maakonna raamatukoguhoidjad. Oru haru raamatukogus täiskasvanutele loeng Tervendamine taimedega, 2. osa; koolilastele raamatukogutunnid koostöös õpetajatega. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded P eamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks : raamatukogude ja valdade veebilehed, valla ja maakonna ajalehed, nii paberkandjal kui ka on - line . Maakonna raamatukogud tutvustavad oma tegemisi blogides ( Liivi, Lääne-Nigula, Ridala), Facebooki kontodel. Lääne-Nigula valla o ktoobrikuu ajalehes ilmus artikkel „Käes on oktoober, raamatukogukuu”, artiklis kajastati Lääne-Nigula valla raamatukogude üritus i , tegemis i ja lugemissoovitus i . Artikli pani kokku R . Randoja , Lääne-Nigula valla raamatukogu direktor. Detsembrikuu Lääne-Nigula valla ajalehte kirjutas artikli „Aasta 2018 Liivi raamatukogus” Liivi raamatukoguhoidja . Lisaks k aupluste, koolide, lasteaedade, kultuuri- ja külamajade infotahvlid. Keskraamatukogu turundab raamatukogu teenuseid, sündmuste reklaami raamatukogu veebilehel ja Facebooki kontodel, lisaks ajalehes ja on- lines Lääne Elu, portaalis Läänlane, kultuurikavade portaalides ja erinevaid gruppe siduvates listides, raamatukogu ja linna reklaamitahvlitel ning kaubanduskeskuste reklaamialadel. Raamatukogu lugejatele, kes soovivad sündmuste kohta infot, saadetakse see nende isiklikku e-posti. Uuemõisa haruraamatukogu kuulutused ka kutsehariduskeskuse ühiselamus ja spordihoones. Raamatukoguprogrammi Urram teadetena ei saadeta enam infot raamatukogu lugejatele, sest kõik lugejad ei soovi infot. K. Kumberg osales „Risti raamatu“ esimese osa kokkupanekul ning väljaandes „Eesti lastekirjanduse kuldvara“ on tema sulest kümme artikli t sajast. 4.9 Andmebaasid . (Raamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine, RaRS §5(5)2 ). Kas ja milliseid andmekogusid pakutakse lugejaile kodulehe vahendusel? E-kataloog. Lääne maakonna keskraamatu kogu veebilehelt on kasutatavad Eesti Rahvusraamatukogu andmebaaside lingid, otsiportaal www.lugeja.ee , avalik e-kataloog https://laanemaa.webriks.ee/ , blogide lingid (Liivi, Lääne-Nigula, Ridala). Lääne maakonna keskra amatukogu poolt loodi programmi U rram 1269 analüütilist (artiklid) kirjet, peamiselt koduloolise sisuga. Huvilistele leitav läbi www.lugeja.ee ja google´i otsingu. Lugemissaali töötajad tegid kirjeid ajalehest Töörahva Lipp 1965-1976 ja jooksva aasta kohta ajalehest Lääne Elu ning teistest perioodilistest väljaannetest, lisaks redigeeriti koduloolisi artiklikirjeid. Alustati artiklikirjete sisestamist kodulookartoteegi põhjal: käsitöö, kultuurielu Läänemaal (teater, muusika, kino), kultuuri- ja seltsimajad, taidlusringid, klubid; spordielu Läänemaal (valdade vahelised võistlused, kergejõustik). Pearaamatukoguhoidja tõstis kokku mitukümmend tuhat kirjete dubletti U rramis ja redigeeris pidevalt kodulookirjeid. Maaraamatukogudes kirjeid ei looda. Pearaamatukoguhoidja täiendas Vikipeedias maakonna raamatukogude lehekülgi, lisades muuhulgas asutamise aastad ja ajalugu. Koostas dokumendi Eesti Vabariik 100 ja Läänemaa maaraamatukogud (aruande kirjutamise ajaks 136 lk. koos fotodega). 5. 2019. aasta tegevused Lääne maakonna rahvaraamatukogude tegevus lähtub eesmärgist pakkuda kvaliteetset raamatuk ogunduslikku teenust, omavalitsuste poolt võimaldatud vahenditega kujundada raamatukogudest atraktiivsed tegevuskeskused ja erinevaid tegevus võimalusi pakkuvad kogukonnakeskused. Lääne-Nigula valla raamatukogus ( Taebla ) on plaanis kasutada Eesti Lugemisühing MTÜ nõustajaid sisekujunduslikus osas ja lugejakesksemaks muutmisel. Enam panustada kodulootöösse ja käivitada raamatukogude koostöö MTÜ-ga Aiapaik. Vormsi saart on esmakordselt mainitud aastal 1219. Seoses 800-nda aastapäevaga on otsustanud rootsi kogukond pidada suvel, Olavipäeva nädalal, rootsi päeva. Kuna rootsi keelne raamatukogu saab 2019. aastal 100. aastaseks , on rootsi kogukonnal soov samal ajal tähistada ka raamatukogu sünnipäeva. Plaanis on korraldada näitus r ootsi keelsest kirjandusest, lisaks raamatu test , mis on kunagi koos põgenikega Rootsi rännanud ja nüüd tagasi toodud. Sünnipäevapeole kutsu takse viis varasemat raamatukogu juhatajat. Lääne Maakonna Keskraamatukogu korraldab 24. mail 2019 .a. lugemisjuhtidele, raamatukoguhoidjatele, lapsevanematele ja kõigile teistele huvilistele, kellele laste- ja noortekultuur korda läheb, kes peavad muinaslugusid tähtsaks ja on võtnud nende edasikandmise ja vahendamise oma südameasjaks 6. korda m uinasjutukonverentsi „ Muinasjutuvägi “. Muinasjutuväe seekordse teema – muinasjutud ja keel, muinasjuttude keel, muinasjuttude salakeel, tingis see, et 2019. aasta kuulutas Teadus- ja Haridusministeerium eesti keele aastaks ja UNESCO põliskeelte aastaks. 2019.a. möödub Haapsalu linnal 740 aastat linnaõiguse saamisest. Põhirõhk sünnipäeva tähistamiseks jääb Valge Daami a jale. Plaanis on anda välja juubelile pühendatud Haapsalu raamat , mille koostamisel on abiks ka raamatukogu. Keskraamatukogu korraldab 2 019.aastal septembrikuu teisel nädalavahetusel Nostalgiapäevade raames Tasuta raamatute laada juba 5.korda. Esmakordselt korraldasime lugejalt lugejale raamatute laata suvises Haapsalus V a lge Daami päevade ajal 10 aastat tagasi. Plaan on tasuta raamatute laata korraldada ka Uuemõisa haruraamatukogu ees koos rohevahetuse ja kasutatud koduse kraami müügiga. Lugeja te paremaks teenind amiseks on keskraamatukogu teenindusosakonnal plaanis korrastada kogude liigid 37 ja 82 . Noorte lugejate tähelepanu püüdmiseks on plaanis teenindusosakonnas ja Uuemõisa haruraamatukogus paigutada noortekirjandus ühisele alale. Jätkata programmi Urram kodulookirjete tegemist, tagasiulatuvalt ajalehe Töörahva Lipp 1960-1964 ja kartoteekidest. Laste lugejateeninduses on plaanis katsetada raam atute laenutamist lasteaedadele, esimesel poolaastal katseprojekt nelja lasteaiaga. Kavas on suvel läbi viia Suvelugemise programm ja laiendada seda Uuemõisa, Ridala ja Asuküla haru raamatukogudesse . Soov on a asta jooksul läbi viia raamatutun d igale Haapsalu Põhikooli klassile , s amuti tutvustada raamatukogu võimalusi suuremale osale Haapsalu linna lasteaiaõpetajatele, emakeele- ja kirjanduse ning klassiõpetajatele. Ridala raamatukogus saab tehtud raamatuvara inventuur. Haapsalu linn renoveerib Asuküla s eltsimaja-raamatukogu hoone, lõpptähtaeg on 2019.a. mai ( maaküttesüsteem, vahela e soojustus , ehitatakse duširuum, invakaldtee, vahetatakse aknad ja fassaadilaudis ) . K õik maakonna raamatukogud jätkavad kultuuri- ja hariduselu toetamist nii oma kodukandis kui maakonnas tervikuna . Koostajad : Kersti Brant, pearaamatukoguhoidja [email protected] Ilme Sepp , direktor [email protected] Lääne Maakonna Keskraamatukogu Direktor Ilme Sepp /allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1 . Personali koolitus . Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Lääne maakonna keskraamatukogu 27 96 3538,00 Oru 2 10 Sõit Tallinna Risti 1 4 Sõit Tallinna Taebla 1 5 0 Vormsi 2 208 320,00 eurot LISA 2 . Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ( ettekanded, loengud, koolitused ) 01.03. Eesti Lastekirjanduse Keskus „Varras roosa suhkruvati sees”. Tõlkekirjandus lastele 2017 70 Krista Kumberg Lastekirjanduse aastakoosolek 20.03. NUKU teatri ovaalsaal „Lapsest näitekirjanduses ning näidendiraamatute kirjanduslikust ja tarbekunstilisest väärtusest“ 35 Krista Kumberg Teemapäev „ T e ater , laps &amp; noor“ 11.04. Tartu Linna-raamatukogu "Kuidas vaatepunkti nihutades tekib nihestatus" 60 Krista Kumberg Algupärase lastekirjanduse päev 25.05 ja 06.11 Taebla raamatukogus ja keskkogus Isikuandmete kaitse raamatukogus 35 Ilme Sepp Maakondlikud seminarid 23.10. Eesti Lastekirjanduse Keskus „Lehekülg lastekirjanduse klassika retseptiraamatust“ 60 Krista Kumberg Seminar „Laps kirjanduses 6“ 30.10. Tallinna 32. Keskkooli majandussuuna õpilastele ja Haapsalu linnavalitsuse esindajatele. Asuküla seltsi ning paikkonna ja raamatukogu tegevusest 25 Imbi Sildaru Asuküla raamatukogu külastus 05.12. Eesti Rahvus-raamatukogu väike saal "Ettevaatust, äge raamat" 25 Jaanus Kõuts ERÜ koostööprojektide konkursi "Raamatukogud-muuseumid-noored" seminar LISA 3 . Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (201 8 ) Asuküla seltsimaja-raamatukogu (Haapsalu) Rekonstrueerimistööd: maakütte paigaldus, vahelae soojustus, akende vahetus, fassaadi soojustus jms. Lõpptähtaeg 2019.a. mai LISA 4 . Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Keskraamatukogu 4. jaanuaril ajakirjanik ja kirjanik Kaie Ilves ja illustraator Ülle Meister 14. märtsil avati keskraamatukogu s emakeelepäeva tähistamiseks Palivere kooli kunstiõpetaja illustratsioonide ja õpilaste Tähekese konkursile esitatud lugude näitus „Jubedad jutud“. T ähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 7. aprillil . Külas lastekirjanik ja toimetaja Priit Põhjala, toimus teatrietendus ja mängi ti mänge . Traditsiooniline tänuüritus laste osakonna s parimate lugejate pidu – tänati ja õnnitleti väikesi lugejaid, küla s oli mängudisainer ja lastekirjanik Anti Saar , kavas olid lõbusad üllatused ning maiasmokad sai d suu magusaks L aste osakonnas maikuus külas viimaste aastate üks tuntumaid R ootsi lastekirjanikke Åsa Lind 15.veebr uaril n äituse avamine. Regina Lukk-Toompere "Talv ja lumi, hämarus ja valgus" Külas ajaloolane Jaak Juske 7.apr Lasteraamatu päev: külas Priit Põhjala, Haapsalu noorte huvikeskuse draamaring 4.okt oobril Glenda Sburelini illustratsioonide näituse avamine 18.okt oobril v abariikliku 4. kl ettelugemisvõistluse "Kus hundist räägitakse" maakondlik eelvoor 16.nov Videoprojekti "Ettevaatust, äge raamat!" kutsetega esilinastus 17.nov Perepäev "Ettevaatust, äge raamat!" Reeli Reinaus, Mare Hundi näituse avamine, klippide avalik esilinastus 1.dets Talveõhtu Haapsalu Vanalinnas. Tähe- ja jutumängud, lugude kuulamine kamina valgel Laupäevased jutuhommikud ; Suvi Iloni aias 3-21 21 20 25 62 17 18 32 27 16 Asukülas Muinasjutu- ja meisterdamistuba , 2018 aasta algusest tegutseb Fantaasiatoa nime all. K üü nalde valmistamise töötuba: valmisid tassik üü nlad . Robootikaring Nutipesa P iparkoogimöll – pühademeeleolu loomine: piparkookide küpseta m in e ja kaunista mine , kinkekott ide valmistamine , eh iti kuus k ja l öödi tantsu . 10-20 10-20 10-20 10-20 Kullama a Euroopa päeval kuulati rahvaste muinasjutte 12 Palivere Kohtumine kohaliku Palivere loomalugude kirjutaja Kristina K-ga, põhikooli õpila stele kohtumine Keiti Vilmsiga . Kinoõhtu raamatukogus "Seltsimees laps" . Vaadati filmi ja tutvuti L. Tungla teostega. 1 2 18 Ridala Kultuuripärandiaastale mõeldes igas kuus rahvakalendritähtpäevi tutvustav üritus. Nt Mäemõisa pargi tiigi ääres mardipäevaks jääd nõidumas 14. nov. maailmakuulsa Rootsi lastekirjaniku A. Lindgreni 111. sünniaastapäeva. Süüdati 111 küünalt,lauldi sünnipäevalaulu, tutvuti kirjaniku elu ja loominguga ja maiustati Eesti rahvusloom hunt. Külas Tõnis Ulm Keskkonnaametist 23 32 18 Taebla Stephane Claveli vahendatud prantsuse lasteraamatute illustratsioonide näituse „Mina ja teised“ avamine lasteaia osavõtul 15 Vormsi Muinasjutuhommikud 6-12 LISA 5 . Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Vastavalt Rahvaraamatukogude seadusele on igas maakonnas keskraamatukogu , kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid. M aakonnaraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on: kogude k omplekteerimine ja töötlemine; rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; erialane nõustamine ja r aamatukogutöötajate täi enduskoolituse korraldamine; teatme - bibliograafilise töö korraldamine. Lääne Maakonna K eskraamatukogu täitis maakonnaraamatukogu ülesandeid ja ülesanded olid jagatud viiele töötajale. Teabe ja nõuga abistavad kõik keskraamatukogu töötajad. Lääne maakonna valdadega sõlmitud koostöölepingute alusel kasutavad maaraamatukogud keskraamatukogu vahendusel erinevaid teenuseid. K omplekteerimisosakon na kaks töötajat komplekteeris id kõikidele maakonna raamatukogudele uu si teavikuid, järelkomplekteerisid lugejate nõudlusest tulenevalt teavikuid ja töötles id raamatud kokkuleppe alusel. Komplekteerimisosakonna juhataja vahendas maakondlikule koolitusele Rahva Raamatu esindajad, oli emotsionaalne kohtumine. D irektor suhtles omavalitsuste esindajatega, koostas ja sõlmis lepingu i d, koostas dokumen te , jälgis raamaturahade voogu ja kasutamist. Keskraamatukogu poolt esitatud andmete alusel tegi finantstoiminguid Haapsalu Linnavalitsuse raamatupidaja. Nõustas omavalitsuste raamatukogudega tegelevaid nõunikke ja raamatukoguhoidjaid kõikide raamatukogunduslike teenustega seotud küsimustes (programm U rram , andmekaitsetingimused ). Korraldas ja teostas erinevate valdkondade aruandlust Kultuuriministeeriumile. Pearaaamatukoguhoidja kogus, kontrollis, redigeeris statistilisi ja sisulisi aruandeid. Kogus (kuigi maakonnast ei tulnudki) koolitussoove, korraldas maakondlikke täiendus koolitusi, jagas infot vabariiklike koolituste kohta. Nõustas raamatukogunduslike teenustega seotud küsimustes kirja, telefoni teel ja kohtadel käies. Palus maa raamatu kogudel läbi viia raamatuvara inventuur , abi küsijaid nõustati . Esitas maaraamatukoguhoidjate hulgast kandidaate ERÜ ja ANDRAS-e tiitlitele tunnustamiseks. Koostas üle saja leheküljelise „käsikirja“ (koos fotodega) Lääne maakonna maaraamatukogude ajaloost, Eesti Vabariik 100 raames. Iga maa raamatu kogu sai ajaloo osa e- kirjaga , avalikkusele on kogutud materjalid nähtav ad Haapsalu raamatukogu Facebooki kontol. T eenindusosakonna juhataja nõustas maaraamatukoguhoidjaid laenutusteenuse korraldamise, RVLi teostamise, programmi U rram ja R iks teemadel, jagas kogemusi inventuuri teostamiseks, k ülastas koos direktori ja pearaamatukoguhoidjaga maaraamatukogu sid .