Aruanne

Saatja: Anu Vahter <[email protected]> Saadetud: 27.02.2019 16:24 Adressaat: Kultuuriministeerium <[email protected]> Teema: Saare maakonna rahvaraamatukogude aruanne Manused: Saare maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2018.asice Tere, lp. Kultuuriministeerium, Saadan teile Saare maakonna rahvaraamatukogude aastaaruande 2018. Lugupidamisega Anu Vahter Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor 452 0724 521 5453 1 SAARE MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Kuressaare 2018  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 5 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 6 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ........................................................ 9 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 11 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 13 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 13 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 16 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 17 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 19 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 19 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 19 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 20 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 20 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 21 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 22 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 23 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 27 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 27 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 28 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 28 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 28  3 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 29 5. 2019. aasta tegevused ........................................................................................................... 29 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 30 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 31 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 31 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 32 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 36  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/ Elanike KOV-de Üldkasutata- Haruko- Teenindus Kokku linna nimi arv arv maa- vate gude arv punktide (01.12. konnas raamatuko- arv 2017) gude arv Saare 33946 3 30 0 0 30 maakond Maakonnas on kolm teeninduspunkti – Laimjala, Pihtla ja Sakla raamatukogul. Kuna neid ei ole põhimääruses fikseeritud, siis ei ole need ka tabelis 1 välja toodud. 1. Põhilised tegevussuunad  Erineva sisu ja vormiga raamatukogusündmustega tähistati kultuuripärandiaastat (eksponeeriti kohalike inimeste käsitööloomingut, tutvustati näärisokkude tegemise kunsti jne).  Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamine (keskkogus käekirjavõistlus, luulevõistlus jne).  ERÜ maaraamatukogude sektsiooni üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile sünnipäevaks 100 tundi ettelugemist ühines 22 raamatukogu.  Raamatukogud osalesid projektis „Kunst raamatukokku“.  Üle-eestilise rahvaraamatukogude suveseminari korraldamine augustikuus.  Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamises osales 11 raamatukogu (Kärla, Leisi, Lümanda, Metsküla, Orissaare, Pärsama, Sakla, Salme, Tornimäe, Valjala ja Saare Maakonna Keskraamatukogu).  Valmis keskraamatukogu uus koduleht.  Korraldati ühiseid ettevõtmisi (näitused, üritused, koolitused) koos heade koostööpartneritega ning leiti uusi, tihenes maakonna raamatukogude koostöö projektide läbiviimisel (lastekirjanike külaskäigud jm).  Uute projektide kavandamine ja elluviimine.  Teeninduspiirkonna lugejate vajadusi rahuldav ja Kultuuriministeeriumi lepingut järgiv kogude täiendamine.  Kohapealse raamatukoguhoidjate täiendkoolituse korraldamine, õppe- ja kultuurireis Ungarisse.  Uude hoonesse kolisid Aste ja Kihelkonna raamatukogu, samas majas muutsid asukohta Laimjala ja Eikla raamatukogu.  Juubeleid tähistasid järgmised raamatukogud: Valjala 135, Tornimäe 100, Abrika 90, Metsküla 90 ja Randvere 90.  21. okt. 2017 ühinesid Saare maakonna 11 valda (Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu, Valjala) ja Kuressaare linn ühtseks Saaremaa vallaks. (Lisaks kuuluvad maakonda veel Muhu ja Ruhnu vald.) Ühinemislepingu kohaselt saavad 26 Saaremaa valla külaraamatukogu 2019. aastal Saare Maakonna Keskraamatukogu haruraamatukogudeks. Seoses selle reformiga  5 kerkis raamatukogudel üles palju küsimusi, kuidas ja mismoodi läheb töö edasi keskraamatukogu alluvuses. Oma ettepanekuid esitati kultuuriosakonnale, vallavolikogu kultuurikomisjonile, vallavanemale ja abivallavanemale. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 2018. aastal Saare maakonna raamatukogude võrgus veel muudatusi ei toimunud, kuid 29.11.2018 kinnitatud Saare Maakonna Keskraamatukogu uue põhimääruse kohaselt muutuvad 2019. aasta 1. jaanuarist 26 Saaremaa valla külaraamatukogu keskraamatukogu haruraamatukogudeks. Saaremaa Vallavalitsuse 4.12.2018 korraldusega kinnitati Saare Maakonna Keskraamatukogu struktuur ja teenistuskohtade koosseis, mis jõustub samuti alates 1.01.2019. 2018. aastal olid endiselt ühise töötajaga raamatukogud: Mustjala ja Võhma, Eikla ja Kaarma ning Lümanda ja Taritu. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.17. € 31.12.18 € Eelarve kokku 933 626 1 038 682 +11,3 sh keskraamatukogu 383 303 430 555 +12,3 Personalikulu 585 497 665 466 +13,7 sh keskraamatukogu 259 966 308 558 +18,7 Komplekteerimiskulu 165 796 177 977 +7,4 sh KOV-lt 101 540 112 433 +10,7 sh riigilt 62 975 63 787 +1,3 sh Ameerika saatkond 1 281 1 757 +37,2 sh keskraamatukogu 50 086 49 147 -1,9 sh KOV-lt 23 900 22 225 -7,0 sh riigilt 24 905 25 165 +1,0 sh Ameerika saatkond 1 281 1 757 +37,2 Infotehnoloogiakulu 26 317 30 483 +15,8 sh keskraamatukogu 10 798 10 717 +0,7 2.3 Projektid Tabel 3 2018. aastal taotles projektitoetusi vaid Saare Maakonna Keskraamatukogu.  6 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti üldmaksumus summa Tööpraktika toetus (Eesti Töötukassa) 1.01.- 545 € 545 € 28.02.2018 Kirjanikud saarele (Eesti 1.03.- 300 € 798 € Kultuurkapital) 31.05.2018 Muusika- ja luuleõhtu „Valitud elud“ 3.09.- 300 € 557 € (Eesti Kultuurkapital) 5.12.2018 Eesti rahvaraamatukogude seminar- 1.06.- 1145 € 6845 € (sellest tasunud laager Saaremaal 1.09.2018 1650 € Saare Maakonna (Kultuuriministeerium) Keskraamatukogu + 4050 € osalemistasud) Projektitoetused (Ameerika 1.08.2017- 1635 € 3578 € Suursaatkond) 30.06.2018 18.10.2018- 2740 € 6618 € 30.09.2019 Tööpraktika toetus kasutati Eesti Töötukassa vahendusel keskraamatukogus tööpraktikal olnud ühe inimese töö organiseerimiseks ja juhendajatasudeks. Kultuurkapitali projektitoetused võimaldasid korraldada muusika- ja luuleõhtu, kus esinesid Triin Soomets ja Tiit Born. ning pakkuda lastele kohtumise Aidi Vallikuga keskraamatukogus, Kärla, Lümanda, Salme ja Valjala raamatukogus. Ameerika Suursaatkonna toetuse eest saime lastele läbi viia meisterdamistunde ja Ameerika traditsioone (pannkoogipäev, Halloween jne) tutvustavaid ettevõtmisi, kutsuda huvitavaid esinejaid, kes rääkisid õppimis- ja reisimisvõimalustest USA-s, USA dialektidest ja slängist jne ning osta ingliskeelset kirjandust ja tellida perioodikat. Kultuuriministeeriumi toetus oli suureks abiks kompetentsete esinejatega koolituspäevade läbiviimisel maakonna raamatukoguhoidjatele Kuressaares kohapeal ning üle-eestilise rahvaraamatukogude suveseminari korraldamisel. Projektitoetused on olulised, sest tänu projektidele toimunud ettevõtmistele laieneb raamatukogu kasutajate ja koostööpartnerite ring ning avarduvad raamatukoguhoidjate täiendkoolitusvõimalused. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 2018. aastal töötas Saare maakonna rahvaraamatukogudes 49 raamatukoguhoidjat, sh 19 keskkogus (2017 – 51, sh 20 keskkogus), koosseis 45,2 (2017 – 46,5). Töölt lahkusid 2 töötajat (sh üks keskkogust ja teine Orissaare raamatukogust). Täiskoormusega töötas 36 raamatukoguhoidjat (sh 16 keskkogus), koormusega 0,9 üks, 0,8 viis (sh 2 keskkogus), 0,75 kaks, 0,7 üks, 0,6 üks ja 0,5 koormusega 3 töötajat (sh 1 keskkogus).  7 Mustjala ja Võhma raamatukogu juhatajaks on üks ja sama inimene (kokku 1,0 koormusega). Ka Lümanda ja Taritu raamatukogu tööd juhib üks ja sama inimene (samuti kokku 1,0 koormusega) ning samasugune töökorraldus on ka Eikla ja Kaarma raamatukogus, kus koormus kahe raamatukogu peale ühele töötajale on 1,0. Saaremaa Vallavalitsuse 4.12.2018 korraldus, millega kinnitati Saare Maakonna Keskraamatukogu struktuur ja teenistuskohtade koosseis, jõustub alates 1.01.2019. Selle korralduse alusel toimuvad muutused raamatukogude koosseisudes 2019. aastal. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 2018. a olid koolituskulud maakonna raamatukogudes kokku 9383 € (sh 4142 € keskraamatukogus). Maakonnaraamatukogu poolt korraldatud koolituste maksumus kokku oli 4284 €. Lisaks keskkogu poolt korraldatud õppepäevadele osalesid maakonna raamatukoguhoidjad veel järgmistel igapäevatööks vajalikke erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi pakkunud koolitustel: Raamatukogundus  ERÜ kõne- ja aastakoosolek „Raamatukogud kultuuris“ (ERÜ) 5 osalejat  Eesti raamatukoguhoidjate XI kongress “Raamatukogu on vabadus” (ERÜ, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu) 11 osalejat  ERÜ lasteteeninduse toimkonna aastakoosolek ja lastekirjanduse aastakoosolek (Eesti Lastekirjanduse Keskus) 1 osaleja  Üleriigiline lasteraamatukogu töötajate päev (Eesti Lastekirjanduse Keskus, ERÜ, Rapla Keskraamatukogu) 1 osaleja  ERÜ maaraamatukogude suveseminar Valgamaal (ERÜ, Valga Keskraamatukogu) 3 osalejat  Rahvaraamatukogude 38. suveseminar Saaremaal “Ürituse kavandamine, arendamine ja turundamine rahvaraamatukogus” (Saare Maakonna Keskraamatukogu, RR) 3 osalejat  Raamatukoguhoidjate seminar (ETKA Andras) 1 osaleja  Eesti Rahvusraamatukogu juubelikonverents (Eesti Rahvusraamatukogu) 1 osaleja  International Visitors Leadership Program (IVLP) „21st Century Changemakers: Strengthening American Corners Programming in the Face of Global Challenges“ USA-s (USA Saatkond) 1 osaleja Keel ja kirjandus  “Laps kirjanduses 6: Milleks meile klassika?” (Eesti TA Underi, Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus) 1 osaleja  Üle-eestilise lugemisprogrammi „Aitan lapsi raamatute juurde“ ettevalmistamise koolitus (Eesti Lastekirjanduse Keskus) 2 osalejat  Emakeelepäev “Kas rahvuslik intelligents eemaldub eesti keelest?” (Eesti Rahvusraamatukogu) 1 osaleja  Laimjala mail Henno Käo raamatute radadel, Deboora Vaarandi noorusmail, Asva linnusasulal ja viikingite külas (Sakla raamatukogu, Sakla Külaarengu Selts) 1 osaleja  8  Apollo infopäev 1 osaleja  Rahva Raamatu kliendipäev 1 osaleja Kultuur, pärandkultuur, mäluasutused  ERÜ Noorteklubi talveseminar „Sotsiaalmeedia turundus mäluasutustes“ 1 osaleja  Hispaania keele algkursus (Edukontor) 3 osalejat  Rahvuslikud vööd ja paelad (Kuressaare Ametikool, Anne Kolk) 1 osaleja Turism  Õppeekskursioon Saaremaa turismiettevõtetesse (SA Saaremaa Turism) 1 osaleja  Õppeeksursioon Viljandimaale, koolitus MTÜ-dele (Kodukant, Saaremaa Vallavalitsus) 1 osaleja  Õppeeksursioon Ahvenamaale „Ahvenamaa avatud talud“ (MTÜ Saarte Koostöökogu) 1 osaleja  Turismiasjaliste õppereis (SA Saaremaa Turism) 1 osaleja  Looduse vahendamise kursus (Saarte Geopark) 1 osaleja  Looduskaitsekuu matk „Terve Eesti“ (Keskkonnaamet) 1 osaleja  Giidiõpe (Kuressaare Ametikool) 1 osaleja Muu  Saare maakonna siseturvalisuse nõukogu korraldatud ümarlaud, ülevaade ja arutelu turvalisuse teemadel (Saare maakonna siseturvalisuse nõukogu) 1 osaleja  Kursus “Toimetulek konfliktidega” (Osilia) 1 osaleja  Tekstiilide taaskasutus (Kuressaare Ametikool) 1 osaleja  Digifotograafia (Tiit Tilk) 2 osalejat  Nutiseadmete ABC (Nutiakadeemia, Marko Palm) 3 osalejat  Näituste pealkirjade, teadete ja kuulutuste kujundamine vabavara baasil (Muhu Vallavalitsus, Ivar Äkke) 2 osalejat  Personalitöötaja pädevuskoolitus (EMI Personalijuhtimise Keskus) 1 osaleja  Isikuandmete kaitse seadus (Eesti Rahvusraamatukogu) 1 osaleja  Tartu Ülikooli väärikate ülikooli loengud Kuressaares (MTÜ Oesel Studium): Eesti kosmoses, huvitavat astronoomiast (Ene Ergma) 1 osaleja Fäärid, Siber, Hawaii, Juu Jääb (Villu Veski) 1 osaleja Sahara kõrb, rahvad ja kodusõjad (Ilmar Raag) 1 osaleja EV 100. Eesti rahvus, keel ja maa (Toomas Kiho) 1 osaleja Südamega südamest (Merle Starkopf) 1 osaleja Kultuuripärandist, pärandkultuurist, pärimuskultuuri miljööaladeni (Jaan Tamm) 3 osalejat Mälu ja väärikas vananemine (Tauri Tallermaa) 3 osalejat Loodus meis ja meie looduses (Vladislav Koržets) 3 osalejat Loomaaiad ja elurikkus (Mati Kaal) 3 osalejat Pea asi on peaasi (Andrus Lehtmets) 3 osalejat Tervislik toitumine vanemas eas (Rene Bürkland) 3 osalejat Seente imeline maailm (Vello Liiv) 2 osalejat Veebikursused  Korrektne eesti keel (TÜ) 1 osaleja  Inglise keele ja ettevõtluse e-kursus (MOOC) English for Business and Entrepreneurship by University of Pennsylvania 6 osalejat  9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolituse Koolituse Koolitaja Koolituse Raamatuko Eelarve/Koolituseks aeg teema maht/kestus guhoidjate kulutatud summa arv/ KOV- de arv 21.03.18 Elukestva ETKA 6 tundi 45/3 135 õppe Andras edendami- Sirje Plaks ne koostöös raamatu- kogudega Kohtume Krista raamatu- Visas kogus! Turunduse Andres ja Kuusik kommuni- katsiooni võimalu- sed raamatu- kogus 25.04.18 Ungari Reet 4 tundi 39/2 500 kirjandus Kletten- berg 10- E- BCS 16 tundi 15/2 45 kodaniku Koolitus, 11.05.18 juhendaja- Eesti koolitus Rahvus- raamatu- kogu 29.- E- BCS 16 tundi 15/2 45 kodaniku Koolitus, 30.05.18 juhendaja- Eesti koolitus Rahvus- raamatu- kogu 31.05.- E- BCS 16 tundi 15/2 45 kodaniku Koolitus, 1.06.18 juhendaja- Eesti koolitus Rahvus- raamatu- kogu 7.-13.07.18 Õppe- ja 40 tundi 17/1 2300 kultuuri-  10 reis Ungarisse 28.09.18 Saaremaa Heli 4 tundi 29/2 135 valla Jalakas, Aste kultuuri- Mihkel raamatu- poliitikast Tamm kogus Eesti Agnessa vaimse Sepp Kultuuri- pärandi nimistu 27. Sirje maaraa- Tarvis matukogu hoidjate suvesemi- nar Ungari Urve Rahvus- Vakker raamatu- kogu Uut Anu kutsekva- Vahter lifikatsioo- ni taotlemisel Isikuand- mete kaitse seadus Saaremaal toimunud rahvaraa- matukogu de 38. suvesemi- nar 6.11.18 XV Kirjanike 2 tundi 16/1 - kirjanike Liit tuur Sõnaränd Väljasõidud raamatukogude uute ruumide avamisele ja raamatukogude juubelitele 14.03.11 Metsküla raamatukogu 90 17/1 140 4.05.18 Randvere raamatukogu 90 14/1 56 13.06.18 Laimjala raamatukogu uute ruumide 16/1 62 avamine  11 20.06.18 Kihelkonna raamatukogu uute ruumide 14/1 56 avamine 24.08.18 Abruka raamatukogu 90 9/1 27 26.10.18 Tornimäe raamatukogu 100 24/2 193 5.12.18 Valjala raamatukogu 135 26/2 545 Igati silmaringi avardavad – just koduloolisest aspektist – olid raamatukogude juubeliüritustel ning uute ruumide avamistel kuuldud ettekanded raamatukogude ja vastava piirkonna ajaloost. Imbi Oolup andis ülevaate Metsküla kandi hariduselust, Mehis Tulk tutvustas Tornimäel oma raamatut „Foogt“, Mihkel Koppel rääkis Valjalas külamiljööst ja selle kiirest muutumisest ajas, Sulev Päeske tutvustas Jööri külamuuseumi jne. Koolituspäevade kavandamisel arvestati nii raamatukoguhoidja kutsestandardi kompetentsinõuetega (e-teenused, eesti ja eri rahvaste kirjanduse tundmine, raamatukoguteenuse turundamine jne) kui ka raamatukoguhoidjate koolitussoovidega. Väljaspool Saaremaad toimuvatel koolitustel ei käidud just palju. Mandril toimuvatest koolitustest sagedasemat osasaamist takistasid napid eelarvelised vahendid, ka suur ajakulu. Seetõttu peavad maakonna raamatukoguhoidjad oluliseks, et õppepäevad toimuksid Kuressaares kohapeal. Väga rahul oldi keskkogu pakutud koolitusteemadega. Lisaks teadmiste saamisele peetakse oluliseks ka umbes kord kuus koolituspäevadel kolleegidega kokkusaamist, suhtlemist ja kogemuste vahetamist. Erialast abi probleemide ja küsimuste tekkimise korral said maaraamatukoguhoidjad keskkogu töötajatelt jooksvalt telefoni või e-posti teel. Kohapeal käisid pearaamatukoguhoidja ja komplekteerimisosakonna töötajad Kihelkonna raamatukogus nõustamas kogude puhastamise ja ringluse osas. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2 Raamatukoguhoidjad esinesid ettekannetega erinevatel teemadel koolides, kirjandussõprade klubis, seltside koosolekutel, hooldekodudes, raamatukogude juubeliüritustel, rahvaraamatukogude 38. suveseminaril ning muudel üritustel. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Maakonna 49 raamatukoguhoidjast 22-l on kõrgharidus (sh 13 keskkogu töötajal). Raamatukogunduslik kõrgharidus on 14 töötajal (sh 9 keskkogu raamatukoguhoidjal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 27 (sh 6 keskkogu töötajat). Raamatukogunduslik keskharidus on 7 töötajal (sh 2 keskkogu töötajal).  12 Kutsekvalifikatsiooni tunnistus on omistatud 31 maakonna raamatukoguhoidjale (sh 12 keskkogu töötajale). 2018. a läbis Hellamaa raamatukogu juhataja Eesti Rahvusraamatukogu juures kutseõppe koolituse I ja II mooduli. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Helle Kesküla (Abruka) – Saaremaa Vallavalitsuse tänukiri Tiia Lätt – Saare maakonna 2018. a parim maaraamatukoguhoidja, auhinna „Aasta maaraamatukoguhoidja 2018“ nominent, ERÜ tänukiri Ülle Maimann, Kaie Niit (Kärla) – Kärla Põhikooli tänukiri, Kärla Lasteaia tänukiri Mai Paju – „Aasta lasteraamatukoguhoidja 2018“ nominent, ERÜ tänukiri Erika Pints (Liiva) – Muhu Lasteaia 2 tänukirja Janne Sepp (Pihtla) – Pihtla Kooli tänukiri Liia Uussaar (Metsküla) – Saaremaa Vallavalitsuse tänukiri Anu Vahter (Saare Maakonna Keskraamatukogu) – Saaremaa Vallavalitsuse tänukiri 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine LISA 3 2018. aastal toimusi muudatused järgmiste raamatukogude ruumide osas:  Aste raamatukogu kolis lasteaia majast uutesse renoveeritud ruumidesse Aste klubi hoonesse.  Eikla raamatukogu kolis samas hoones asuvas raamatukogule sobivamasse ruumi.  Kihelkonna raamatukogu kolis Kihelkonna kooli hoonesse.  Laimjala raamatukogu sai renoveeritud ruumid sama hoone 1. korrusel.  Lümanda raamatukogu kolis ajutisele pinnale Lümanda vanasse vallamajja. 1. novembril 2018. a alustati senise asukoha, Lümanda keskusehoone, renoveerimist. Tagasi samasse hoonesse kolitakse plaanide kohaselt 1. septembriks 2019. a. Raamatukogule on ette nähtud ruumid hoone esimesel korrusel. Remondivajadus:  Abruka raamatukogu – seinte soojustamine ja reoveepuhasti ümberehitamine.  Hellamaa raamatukogu – asub vanas suures amortiseerunud majas. Ruumid väiksed ja väga külmad. (Muhu valla ehitusspetsialist teeb eeltööd hoone renoveerimisprojekti tellimiseks).  Laimjala raamatukogu – vaja korda teha osa raamatukogu põrandast, mis jäi remontimata.  Leisi raamatukogu – põranda lakkimine.  Pärsama raamatukogu – ühe ruumi parkettpõranda lihvimine.  Randvere raamatukogu – vaja akende vahetamist, sanitaarremonti ja soojuspumpa.  Tornimäe raamatukogu – vaja uuendada valgusteid.  Võhma raamatukogu – vaja soojuspumpa.  13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Esimesel korrusel asuvatesse külaraamatukogudesse (neid on maakonnas 23) on kergema liikumispuudega inimestel ligipääs (vähemalt koos abistajaga) olemas. Kaldteed (sh ilma lävepakuta sissepääs kahes raamatukogus) saab kasutada 12 maaraamatukokku sisenemiseks. Teisel korrusel asuvatesse külaraamatukogudesse on liikumispuudega inimestel sisenemine raskendatud. Selliseid raamatukogusid on praegu maakonnas 4 (Kaali, Pärsama, Tagavere, Tornimäe). Varem 2. korrusel asunud Lümanda raamatukogu saab 2019. aastal renoveeritavas keskusehoones ruumid 1. korrusele ja seega tagatakse pääs raamatukokku ka liikumispuudega inimesele. Keskraamatukogu külastamine on liikumispuudega ja ka ratastooliga inimesel võimalik. Olemas on lift ja invatualetid mõlemal korrusel. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Arvutitöökohti on maakonna raamatukogudes kokku 117, millest 67 arvutit kasutajate ja 50 raamatukogutöötajate käsutuses. Kokku on keskkogus 32 arvutit, millest 15 on kasutajaarvutid. Uue lauaarvuti ostsid viis külaraamatukogu ning kaks külaraamatukogu soetasid sülearvutid. Keskraamatukokku osteti 1 sülearvuti, 1 lauaarvuti, 1 monitor ja 2 vöötkoodilugejat. Kümme külaraamatukogu kasutavad veel 5-10 aasta vanuseid arvuteid. 2018. a seisuga on keskraamatukogus kasutusel 25 rendiarvutit ja 11 -monitori, mis on renditud firmadelt Telia, Datagate OÜ ja MarkiTas. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Komplekteerimispõhimõtted 2018. aastal ei muutunud. Komplekteerimise aluseks on Saare Maakonna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted, mille koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: SKR põhimäärus (Saaremaa Vallavolikogu 29.11.2018 määrus nr 1-2/62), Rahvaraamatukogu seadus, Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9), Maakonnaraamatukogude nimetamine (kultuuriministri määrus, jõustunud 19.04.1997), Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord (kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1) ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu soovitused kogude kujundamiseks rahvaraamatukogudele (23. juuni 2013). Kõik maakonna rahvaraamatukogud komplekteerivad oma kogud keskraamatukogu kaudu.  14 Kogude täiendamisel oli endiselt esikohal Eesti autorite ja Eesti kohta ilmuva kirjanduse, samuti lastekirjanduse ning oma piirkonna kodulooliste trükiste soetamine. Olulisel kohal oli ka teatmeteoste ja teadmiskirjanduse ning väärt tõlkekirjanduse tellimine. Külaraamatukogud saavad keskkogust tellimislehed tavaliselt kord nädalas, (enamasti siiski tihedamalt), millede põhjal teevad oma valikud ise, lähtudes oma rahalistest võimalustest ning arvestades oma raamatukogu teeninduspiirkonna eripära (kooli või lasteaia olemasolu, piirkonnas asuvad asutused, suvitajate soovid jne). Keskraamatukogu koostab külaraamatukogude tellimuste alusel iga nädal koondtellimused (vahel ka tihedamalt), olles võrrelnud enne kolme hulgilao hindu. Tellimused tehakse hulgiladudest (Apollo, Rahva Raamat, Raamatu Kodu) ning otsetellimused kirjastustest ja kirjanikelt. Teavikute saabumine Kuressaarde toimus tavaliselt tarnijate kulul, enamasti 1-5 korda nädalas. Vajadusel tõi raamatupakid Tallinnast ära Kuressaare Linnavalitsuse auto või tellisime majandusvedude teenust AS-lt Tehtal. Tavaliselt ühildati teavikute transport näituste vms Tallinnast toomise või sinna tagasi viimisega. Raamatupakkide toimetamise (reeglina üks kord kuus, mõnikord ka sagedamini) külaraamatukokku organiseerivad maaraamatukogude juhatajad ise. Teavikute pidev järelkomplekteerimine maakonna külaraamatukogudele toimub paralleelselt jooksva komplekteerimisega. Kokku saabus 2018. maakonna raamatukogudesse 13 110 (2017-12 943) teavikut, millest annetusi oli 1177 ehk 9% (2017-12%). Ostetud teaviku keskmiseks hinnaks kujunes 2018. aastal 12,03 eurot (2017. a oli 12,52 eurot). Saaremaa vald andis teavikute soetamiseks elaniku kohta 3,24 €, Muhu vald 2,48 €, Ruhnu vald 11,70 ja Kuressaare linn 1,31 €. USA saatkonna toetus keskraamatukogu Ameerika teabepunktile teavikute (raamatud, perioodika) ostmiseks oli 1757 €. Kogude ringlus maakonnas oli 0,7, keskraamatukogu kogude ringlus 1,0. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatute ostmiseks kulus maakonnas kokku 145 247 eurot, mis on 81,6% kogu komplekteerimissummast. Keskkokku soetati raamatuid 42 789 euro eest, mis on 87,1% keskkogu komplekteerimisrahadest. 2018. a tuli maakonna raamatukogudesse raamatuid juurde 12 821 eksemplari (2017 - 12 230 eksemplari), millest osteti 11 716 eksemplari (2017 - 10 721 eksemplari) ning 1105 eksemplari (2017 -1509 eksemplari) olid annetused. Maakonda juurdetulnud raamatutest oli 69,8% ilu- ja lastekirjandus ning 1,5% juurdetulnud raamatutest olid võõrkeelsed.  15 Keskkogu raamatufond suurenes 3225 eksemplari võrra (2017-3676 eksemplari), millest ostud olid 3061 eksemplari (2017-3300 eksemplari) ning annetusi 164 eksemplari (2017-376 eksemplari). Keskkokku ostetud nimetusi oli 2180. Keskraamatukogu fondi lisandunud raamatutest 53,1% oli ilu- ja lastekirjandus. 5,8% juurdetulnud raamatutest olid võõrkeelsed. Ameerika saatkonna toetusega osteti 76 ingliskeelset raamatut, sh ilukirjandus ning enamasti ettevõtlust, turismi, majandust ja turundust käsitlevad teosed. Keskmiselt osteti keskraamatukokku iga nimetust raamatuid 2 eksemplari. Väga nõutud ja populaarseid ilukirjanduslikke teoseid vahel 5 eksemplari ja enamgi. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Maakonnas tervikuna moodustasid perioodikale tehtud kulutused komplekteerimissummast 18%. Perioodikat telliti maakonna raamatukogudesse 31 985 € eest, millest 3162 € (sh 376 € keskkogule) osteti kultuuriperioodikat. Keskkogul kulus perioodika tellimisele 5937 eurot, mis 12,1% komplekteerimiskuludest. Keskkogus oli võimalik lugeda 127 nimetust ajakirju ja 20 nimetust ajalehti nagu eelmiselgi aastal. Ameerika saatkonna toetusega osteti keskkokku 12 nimetust ajakirju (sh majandust, poliitikat, teadust, turismi ja popkultuuri käsitlevad ajakirjad). Maaraamatukogudesse oli tellitud 3-34 nimetust ajakirju ja 2-10 nimetust ajalehti. Ruhnu raamatukogu ajalehti ei tellinud, kuna saarele jõuaksid need keerulise liikluskorralduse tõttu hilinemisega ja ebaregulaarselt. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviste ostud maakonnas (699 euro eest) moodustasid kogu maakonna komplekteerimissummast 0,4%. Keskkogus soetati auviseid 421 euro eest, mis on 0,8% komplekteerimisrahadest. Auviseid tuli maakonna raamatukogudesse juurde 178 (2017-88), millest (2017-66) 109 olid ostud ja 69 (2017-22) annetused. Keskkogusse lisandus auviseid 66 (2017-56), sh 48 ostud (2017-41) ja 18 annetused (2017- 15). Ühele maaraamatukogule osteti üks elektrooniline teavik. Muid teavikuid lisandus maakonna raamatukogudesse 110, millest 107 olid ostud ja 3 annetused (2017-29). Keskkogu sai kokku 67 muud teavikut, millest 65 olid ostud ja 2 annetused. (2017. aastal oli keskkogu juurdetulek 18 muud teavikut). Valdavalt on muud teavikud erinevad lauamängud, mis viimasel ajal on raamatukogude külastajate hulgas osutunud väga populaarseks.  16 3.2 Inventuurid, mahakandmised Inventuur viidi läbi Kärla, Laimjala, Liiva ja Torgu raamatukogus. 2018. aastal tegeleti pea kõigis raamatukogudes tõsiselt kogudega. Maakonna raamatukogudest kustutati 22886 raamatut (2017-10630 raamatut), sh 4653 eksemplari keskkogus (2017-1805). Mahakandmisele läks 161 auvist, 7 elektroonilist teavikut ja 4 muud teavikut. Keskkogus auviseid, elektroonilisi ega muid teavikuid 2018. a ei kustutatud. Kustutati 414 aastakäiku ajakirju, sh 12 keskraamatukogus. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Aruandeaastal toimunud haldusreform veel oluliselt lugejateenindust ja raamatukoguteenuseid ei mõjutanud, küll aga juhtub see ilmselt järgnevatel aastatel. Välisteeninduspunkte on kolmel külaraamatukogul – Laimjala, Pihtla ja Sakla raamatukogul. Omniva lepingulisena osutavad postiteenuseid 7 külaraamatukogu (Aste, Lümanda, Mustjala, Salme, Torgu, Tornimäe ja Valjala). Novembrikuus viisid maaraamatukogud vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna ettepanekul läbi lugejaküsitluse, eesmärgiga uurida lugejate rahulolu lahtiolekuaegadega. Kehtivate lahtiolekuaegadega oli rahul enamus küsitluses osalejatest. Viiteistkümnes maaraamatukogus ja keskkogus on muusikakuulamise ja filmide vaatamise võimalus olemas, kuid aasta-aastalt on selle teenuse kasutamine enamuses raamatukogudes tugevasti vähenenud. Kuid Eikla ja Mustjala raamatukogus vaatavad lapsed päris sagedasti filme ning Laimjala raamatukogu külastajate huvi on muusikakuulamise vastu tõusnud. Põhjus võib raamatukogu juhataja hinnangul olla selles, et raamatukogu sai vinüülplaadimängija ning juhataja tõi raamatukokku isiklikke vinüülplaate, mida õpilased kuulavad päris huviga. Sakla raamatukogus on võimalik kasutada kangastelgi ja rentida õmblusmasinat. Keskkogu hakkas uuenenud kodulehe kaudu pakkuma lugejatele võimalust pikendada raamatute tagastamistähtaega, esitada päringuid ja teha reserveeringuid. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Maakonnas on avalikule teabele juurdepääsuks kasutajate käsutuses 67 arvutit (sh 15 keskkogus. Kolmel külaraamatukogul ei ole WIFI leviala. Maaraamatukogudes on üldiselt internetipunktide arvutite kasutamine vähenenud, mõnes raamatukogus jäänud siiski ka samaks. Peamised külastajad on vanemad inimesed, kes tihti  17 vajavad abi internetis toimingute tegemisel ning lapsed, kes veedavad vaba aega. Elavam on internetipunktide külastamine suvekuudel, kui Saaremaad külastavad turistid ja puhkajad. Internetipunktide kasutajad külastasid põhiliselt internetipanka, sotsiaalmeedia kanaleid, infoportaale, ajalehtede võrguväljaannete lehekülgi, osteti praami- ja lennupileteid, otsiti infot vaatamisväärsuste kohta, digiallkirjastati dokumente jne. Raamatukogu arvuteid kasutatakse ka siis, kui on vaja midagi välja printida. Kärla, Sakla ja Tornimäe raamatukogus on internetiarvutite kasutajate hulk veidi kasvanud. Tornimäe raamatukogu juhataja hinnangul on selle põhjuseks ilmselt kasutajaarvuti saamine raamatukokku. Varasemal ajal kasutasid külastajad vajadusel töötaja arvutit. Kärla raamatukogule aga on ilmselt külastajaid juurde toonud kvaliteetse värviprinteri soetamine. Keskraamatukogu internetipunkti külastusi oli 2018. aastal 21 471, mis on 2,9% rohkem kui eelmisel aastal. Kuressaare linnas on väga vähe võimalusi koopiateenuste saamiseks, printimiseks, skaneerimiseks või ID-kaardiga toimingute teostamiseks. Seetõttu on keskkogus nende teenuste osakaal aasta-aastalt vähehaaval kasvanud. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused  Maakonna elanike arv vähenes 2018. aastal 183 inimese võrra. Raamatukogude kasutajate hulk aga on väheke kasvanud. Saare maakonna elanikest kasutas raamatukogude teenuseid 35,7% (2017 - 34,5%), keskraamatukogu hõlve oli 43,3% (2017 - 41,6%).  Laenutusi elaniku kohta oli maakonnas 8,5 (2017 - 7,4), keskraamatukogus 9,5 (2017 - 7,6).  Laenamissagedus maakonna raamatukogudes kokku 23,9 (2017- 21,5), keskkogus 22,1 (2017 - 18,4).  Maakonna raamatukogude kojulaenutustest 80,6% olid raamatud, 19,2% perioodika ja 0,2% auvised. Keskkogu kojulaenutustest 98,5% raamatud, 1,2% perioodika ja 0,3% auvised.  Ilukirjanduse osakaal kojulaenutuste hulgas on kasvanud. 2018. a oli 60,4% kojulaenutustest ilukirjandus (2017 – 59,9%), keskkogus oli ilukirjanduse osakaal 67,9% (2017 – 67,6%)  Kojulaenutustest moodustas võõrkeelne kirjandus 0,9%, keskkogus 2,0%. Tabel 5 Raamatu- Lugejad Lugejad Muutus (+-) kogu 2017 2018 Linna/maak. 11771 12115 +344 rmtk Sh keskk 5684 5816 +132  18 Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus 2017 2018 (+-) külast. külast. (+-) kogu 2017 2018 Linna/maak. 197660 197071 -589 41556 37939 -3617 rmtk Sh keskk 111025 109064 -1961 15850 14300 -1550 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud Päringud Muutus 2017 2018 (+-) 2017 2018 (+-) kogu Linna/maak. 252921 289407 +36486 4194 4748 +554 rmtk Sh keskk 104376 128329 +23953 2573 2827 +254 Tabelis märgib laenutuste number kojulaenutusi ning kohalkasutuse laenutusi kokku. Laenutustest moodustasid kojulaenutused 83,6%, keskkogus 77,9%. Kojulaenutuste arv on vähenenud 1,3%, keskkogus 1,7%. Laenutuste üldarvu tõstab aga märkimisväärselt kohallaenutuste arv, mis on väga palju kasvanud. Tõenäoliselt on kohallaenutusi hoolikamalt registreeritud ja kindlasti annab kõige olulisema panuse nüüdsest perioodika kohapeal kasutamise arvestamine kohallaenutusena. 2018. aasta oli eriline selle poolest, et külaraamatukogude ja keskkogu raamatulaenutuste edetabelis olid esindatud mitmed kohalikud autorid (Adena Sepp, Katrin Pauts ning Saaremaaga seotud Harry Raudvere ja Eet Tuule). Tõeline staar oli aga Katrin Pauts, kelle seni ilmunud kuuest raamatust jõudis laenutuste edetabeli tippu lausa viis. Saare maakonna külaraamatukogudest (29 raamatukogu kokku) enim laenutatud raamatud 2018 Pealkiri Autor Laenutusi Öömees Pauts, Katrin 213 Hull hobune Pauts, Katrin 205 Minu Muhumaa Pauts, Katrin 159 Hüüdnimi Eestlane - 1 Raudvere, Harry 156 Tulekandja Pauts, Katrin 155 Sõbrad ja hallikirju koerake Tohvri, Erik 154 Põletav küünlaleek Sepp, Adena 152 Eraku eksitus Tuule, Eet 150 Elu pöördelised hetked Sepp, Adena 146 Serafima ja Bogdan Afanasjev, Vahur 138 Saare Maakonna Keskraamatukogust 2018. a enim laenutatud raamatud Pealkiri Autor Laenutusi Tulekandja Pauts, Katrin 118 Politseiniku tütar Pauts, Katrin 116  19 Hull Hobune Pauts, Katrin 112 Rehepapp, ehk, November Kivirähk, Andrus 109 Minu Muhumaa Pauts, Katrin 109 Sirli, Siim ja saladused Kivirähk, Andrus 103 Öömees Pauts, Katrin 99 Timm Thaler ehk müüdud naer Krüss, James 98 Sipsik Raud, Eno 94 Kunksmoor Pervik, Aino 90 Infopäringud Päringuid esitati 2018. a kogu maakonna raamatukogudes kokku 4748, sh 2827 keskkogus. Valdavalt olid need teemapäringud. Rohkem küsiti käsitöö, erinevate reisisihtkohtade, ajaloo, juhtimise, sotsiaaltöö, õigustemaatika jne kohta. Huvitavamad päringud: Vabadussõja monumendid, mustika ja jõhvika kasvatamine koduaias, kunstnikud ilukirjanduses, laste tööhõive, koeensüüm Q10, muhu murre, verandad, geenidoonorlus, meeste psühholoogia, Anseküla leinatanu muster, kangastelgede ülespanek, peakatted 1950.-1960. aastail, islami usu eri suunad, kooli jõulupidu (1930., 1950., 1980. aastad), erinevad “Pähklipureja” variandid, Eesti mehed nõukogude sõjaväes, nõukaaegsed vahvliretseptid jne. 4.3 RVL teenindus Maakonnas tervikuna said raamatukogud RVL-i teel kokku 1540 tellimust (2017 - 1055). Teistelt telliti 1590 eksemplari (2017 – 1309). Keskkogust telliti 572 eksemplari (2017 – 511). Peamiselt oli tegemist maakonnasisese RVL- ga, mis toimusid läbi Riksi. Maakonnasisese RVL-i puhul korraldati raamatute kättesaamine ja tagastamine raamatukogutöötajate vahendusel või sõprade-tuttavate abiga. Keskkogu tellis raamatuid peamiselt kõrgkoolide ja mandri suurematest raamatukogudest. 2018. a lisandusid koostööpartnerite hulka Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum ja Kaitseväe Peastaabi raamatukogu. Keskkogu poolt telliti ja ka saadi 2018. a 38 eksemplari (2017 – 89). 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noorsookirjanduse komplekteerimispõhimõtted ei muutunud. Eelistatakse eesti algupärast laste- ja noorte- ning teadmiskirjandust ja väärt tõlkekirjandust. Komplekteerimisel arvestatakse võimalusel nõudlusega nii kohustusliku kirjanduse kui menuraamatute osas ja tehakse järelkomplekteerimist soodsamate hindade korral. Suurendati kohustusliku kirjanduse hulka sattunud raamatute eksemplaarsust. Saare maakonda osteti laste- ja noorsookirjandust kokku 914 nimetust (2017-795) ja 3034 eksemplari (2017-2444) (sh lastekirjandust 777 nimetust (2017-689), kokku 2494 eksemplari  20 (2017-2045) ning noorsookirjandust 137 nimetust (2017-106), kokku 540 eksemplari (2017- 399). Ostud sisaldasid nii 2018. a ilmunud laste- ja noorsooraamatuid kui ka järelkomplekteeritud teoseid. Annetustena sai Saare maakond laste-ja noorsookirjandust 2018. aastal juurde 115 nimetust, kokku 125 eksemplari. Saare Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonda osteti 2018. aastal laste- ja noorsooraamatuid 496 nimetust (2017-583) ja 662 eksemplari (2017-723). Lastekirjanduse osa (ilukirjandus ja teadmiskirjandus kokku) oli sellest 440 nimetust (2017-510), kokku 563 eksemplariga (2017-640). Noorsookirjandust (ilukirjandus ja teadmiskirjandus kokku) osteti 56 nimetust (2017-73), kokku 99 eksemplari (2017-83). Annetustena saadi laste- ja noorsookirjandust keskkogu lasteosakonda juurde 15 nimetust ja 15 eksemplari. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus 2017 2018 (+-) 2017 2018 (+-) 2017 2018 (+/-) Linna/ma 2588 2662 +74 42507 42142 -365 24203 25533 +1330 ak. rmtk Sh keskk 1078 1061 -17 19085 19403 +318 7906 7495 -411 Tabelis märgib laenutuste number kojulaenutusi ning kohalkasutuse laenutusi kokku. Laste laenutustest moodustasid kojulaenutused 82,6%, keskkogus 98,5%. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Maakonna lugejate üldarvust 22% (2017-22%) olid lapsed. Laste külastused moodustasid kõigist külastustest 21,4% (2017-22%) (2016 – 20%) ning laenutused 8,8% (2017-9,6%) (2016 – 10,2%). Keskraamatukogu lugejatest olid 18,2% lapsed (2017 -19%). Keskkogu laste külastuste hulk moodustas 17,8% külastuste üldarvust( 2017 -17,2%). Laste laenutusi oli 5,8% (2017-7,6%). Raamatukogutöötajate hinnangul on laste lugemisharjumuste kujundamise peamisteks eeldusteks lapsi köitvate teavikute olemasolu raamatukogus, erinevate kirjandusürituste ning lastekirjanduse ja -kirjanike tutvustamiseks näituste ja väljapanekute korraldamine ning seda mitte ainult raamatukogus. Oluline on ka minna laste juurde kooli või lasteaeda. Väga tähtis on koostöö kohaliku kooli, lasteaia ja lapsevanematega. Orissaare raamatukogu lastetöötaja nendib, et tihe koostöö lasteaiaga näib vilja kandvat, kuna lasteaialapsed jõuavad raamatukokku ning toovad vanemadki lugema. Uuemat ja huvitavamat kirjandust püütakse ka lugemisnimekirjadesse soovitada. Mõni õpetaja on selles suhtes avatum kui teine.  21 Lastele pakuvad huvi kohtumised kirjanikega. Tavaliselt tõuseb külas käinud autorite raamatute laenutuste arv. Lugemisprojektiga „Meie väike raamatukogu“ liitus Pihtla raamatukogu. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused vt LISA 4 Maaraamatukogudel, mille teeninduspiirkonnas ei ole kooli ega lasteaeda (selliseid raamatukogusid on maakonnas 11), on laste lugemishuvi tõstmiseks erinevate ettevõtmiste korraldamine väga keeruline. Lapsed on erinevas vanuses, käivad erinevates koolides, koju jõuavad erinevatel aegadel. Lastele ja noortele korraldatud ettevõtmiste põhiteemad maakonnas olid: kalendritähtpäevad, kultuuripärandiaasta, EV 100, emakeelepäev, sõbrapäev, eesti ja välisautorite lastekirjandus ning kodupaiga kultuur ja loodus. Lastele esinesid kirjanikud Aidi Vallik (keskkogu, Kärla, Lümanda, Salme, Valjala), Andrus Kivirähk (keskkogu), Kadri Lepp (Aste, Lümanda), Ene Sepp (keskkogu) ning Liiva raamatukogus Liis Auväärt ja raamatuillustraator Karin Raud. XV kirjandustuuri Sõnaränd raames kohtusid lastega keskkogus ja Aste raamatukogus Reeli Reinaus, Heiki Vilep ja Kerttu Soans. Lasteürituste organiseerimisel tehti koostööd koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja teiste asutustega. Abruka raamatukogu oli nagu varasematelgi aastatel lastele looduse vahendajaks korraldades lastele looduslaagri. Hellamaa raamatukogus olid Muhu Põhikooli kodulootunnid ning Sakla raamatukogu korraldas lastele 10 üritust seoses projekti “Lapsed ja rahvapärimus” raames. Laimjala raamatukogu kahest viktoriinist võtsid osa Kahtla Lasteaed-Põhikooli lapsed. Viktoriinide teemaks olid raamatute pealkirjad. Raamatukogu juhataja lõikas paberist välja hulga sõnu, millest tuli moodustada raamatute pealkirjad ja leida ka raamatu autor. Kasutada sai ainult raamatukogu, nutiseadmed olid keelatud. Lapsed olid jaotatud 2 võistkonda ja kes rohkem pealkirju ja autoreid kokku sai, oli võitja. Lahendamisse olid kaasatud ka lastega koos olnud õpetajad Laimjala raamatukogus said lapsed ka peale kooli koos raamatukoguhoidjaga mängida vanu mänge ja lahendada mõistatusi. Mõistatused olid koostatud enamasti raamatutegelaste põhjal. Kirjelduste järgi pidid lapsed ära tundma raamatu või mingi tegelase. Selline võistu ära arvamine meeldis lastele väga. Lümanda raamatukogu korraldas orienteerumismängu lastele sealse piirkonna lastekaitsepäeva ettevõtmiste ühe osana, Valjala raamatukogu 4. klassile projektipäeva raamatukogus. Lõbusaim ettevõtmine Orissaare Gümnaasiumi algklassiõpilastele oli Orissaare raamatukogu lastetöötaja Marlin Pärna korraldatud Krõllipidu, millele eelnesid tunnid klassides, kus ta tutvustas Ellen Niitu ja tema loomingut. Krõllipeol oli viktoriin Ellen Niidu elu ja loomingu  22 kohta. Noorte näitlejate esituses sai näha katkendit Krõlli raamatust, teha krõllivempe, tantsida ja lauda. Keskraamatukogu lasteosakond korraldas seoses Eesti Vabariigi sünnipäevaga käekirjavõistluse ning ettelugemisvõistluse, mille puhul etteantud tekstid olid seotud Eestiga. Veel sidusime erinevaid žanre – nagu kirjandus, kunst ja muusika. Palju oli keskkogus kunstinäitusi, kus lastele anti iseseisev rühmatöö, leidmaks piltidelt Eestiga seostuvaid detaile. Katsetasime uue asjana lasteosakonnas ka mänguasjavahetust, mis vähesel määral toimis, kuid siiski mitte ootuspäraselt. 2018. aastal kasvas oluliselt keskkogu laste lugemissaali külastamine. Raamatukogu sisustas laste vaba aega, pakkudes erinevaid tegevusi. Koos raamatukoguhoidjaga sai lauamänge mängida ja meisterdada. Tehti helkureid, volditi ja vilditi kuusepuid, valmistati jõulukaarte jne. Meisterdamas käisid erineva vanusega lapsed, ja tihti ka nende vanemad. Keskkogu laste lugemissaali saime lisaks ühe mängimiseks mõeldud arvuti, mis tõi samuti raamatukokku lapsi juurde. Ajaveetmise kohana leiti lugemissaal üles ka perede ja noorte poolt, kes veetsid aega lauamänge mängides. Tore oli ka see, et mõned koolid soovisid oma tunde läbi viia raamatukogus, kaasates ka raamatukoguhoidja koolitunni teemasse. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Abruka 33 1 1 Eikla 22 1 4 Hellamaa 12 1 3 Kaarma 36 1 2 Laimjala 82 1 6 Metsküla 21 1 3 Mustjala 6 1 3 Pihtla 6 1 2 Sakla 12 1 12 Taritu 3 1 2 Tagavere 7 1 4 Tornimäe 35 1 4 Võhma 6 1 3  23 Koduteenuseks oli raamatute ja ajakirjade laenutamine. Seda pakkusid eakatele ja puutega inimestele raamatukogutöötajad ise või toimus see koduhooldusega tegelevate valla sotsiaaltöötajate vahendusel. Kärla raamatukogu teeninduspiirkonnas asub hoolekandeasutus Sõmera Kodu, kus elavad vaimupuudega ja psüühiliste häiretega inimesed, kellest osa on ka raamatukogu lugejad. Psüühilise erivajadusega isikud, kui neile on määratud eestkostja, saavad laenutada ainult eestkostja nõusolekul. Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Kallemäe Kooli Kuressaare 1 24 filiaal Kuressaare Perekodu 1 12 Muhu Hooldekeskus 1 24 Pärsama Hooldekodu 1 20 Keskkogu korraldas erivajadustega laste rühmadele raamatukogu lasteosakonnas 2 sündmust. Lastele kutsuti esinema vastavate oskuste ja teadmistega inimesed. Kallemäe kooli filiaali lastele korraldati muinasjutuhommik ja Kuressaare Perekodu lapsed said mängida keskraamatukogu vabatahtliku Ly Saare ja tema teraapiakoera Miaga. Kord aastas täiendavad keskkogu lasteosakonna töötajad uute raamatute ja mängudega Kuressaare haigla lasteosakonna raamatukarusselli. Hellamaa raamatukogu juhataja rääkis Muhu Hooldekeskuses Hellamaa raamatukogust ja andis ülevaate uuematest raamatutest. Leisi raamatukogu juhataja tutvustas Pärsama Hooldekodu elanikele kadripäevakombeid. Randvere raamatukoguga ühes hoones asuvas tööõppekeskuses käivad erivajadustega inimesed, kellega raamatukogu juhataja vahel viib läbi üritusi (ettelugemine, joonistamine, koos laulmine). 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Raamatukogud püüavad jätkuvalt oma piirkonna kultuurielus aktiivselt kaasa lüüa ja seda ergastada. 2018. aastal oli maakonna raamatukogudes kokku 574 näitust ja väljapanekut (2017 – 538), sh keskkogus 70 (2017 – 61) ning toimus 463 üritust (2017 – 422), sh keskkogus 59 (2017 – 82) Erinevatest üritustest võttis osa 13352 inimest, sh 1731 osales keskkogu poolt korraldatud ettevõtmistes.  24 Raamatukogudes eksponeeritud näitused ja väljapanekud olid enamasti pühendatud kirjanike, kunstnike ja teiste väljapaistvate inimeste juubelitele, rahvakalendri tähtpäevadele, pärandkultuurile, 100-aastasele Eesti Vabariigile, oma paikkonna ajaloole jne. Olid kogukonna käsitöömeistrite valmistatud toodete väljapanekud. Mitmes raamatukogus sai vaadata projekti „Kunst raamatukokku“ raames koostatud näitusi (Karin Kreegi isikunäitus Salme raamatukogus jt). Pihtla raamatukogus oli väljas kohaliku harrastuskunstniku Riina Saare maalinäitus „Minu Saaremaa“. Keskkogus eksponeeritud näitustest olid mahukamad Kuressaare Ametikooli kaks õpilaste keraamikanäitust, Viive Noore „Armastuse puu“, Itaalia illustraatori Glenda Sburelini isikunäitus ja neli huvitavat nukunäitust: „Siiri Talli nukud”, “Lotte lood ja nukud”, “Waldorfnukud erakogudest” ja “Larissa Alas – nukkude looja”. Ameerika Suursaatkonna vahendusel jõudsid keskkokku järgmised näitused: Juudi-Ameerika pärandikuu näitus, "Ameerika traditsioonid - Halloween", "Ameerika rahvuspargid", Tänupüha traditsioonid”, “Martin Luther King” jt. Kirjandusüritused, kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused ERÜ maaraamatukogude sektsiooni üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile sünnipäevaks 100 tundi ettelugemist ühines 22 raamatukogu (Abruka, Eikla, Hellamaa, Kõrkvere, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Randvere, Ruhnu, Sakla, Salme, Sandla, Tagavere, Taritu, Torgu, Tornimäe, Võhma). Saarlased, muhulased ja ruhnlased lugesid veebruaris üksteisele ette 884 minutit ehk 14 tundi ja 44 minutit. Hellamaa raamatukogu osales lugemisketis Hansenist Tammsaareni. Abruka raamatukogus oli Hillar Lipu raamatu „Meri aitab elada“ esitlus ja autogrammitund, Leisi raamatukogus Annes Meistri luulekogu ning keskkogus Maire Meldre raamatu „Küpsetame hea tujuga“ esitlus. Raamatukogude külalisteks olid kirjanikud Adena Sepp (Laimjala, Salme), Aidi Vallik (keskkogu, Kärla, Lümanda, Salme, Valjala), Andrus Kivirähk (keskkogu), Kadri Lepp (Aste, Lümanda), Ene Sepp (keskkogu) ja Merily Porovart (Taritu, Tornimäe). Liiva raamatukogus kohtusid lugejatega Liis Auväärt ja raamatuillustraator Karin Raud. XV kirjandustuuri Sõnaränd raames esinesid keskkogus ja Aste raamatukogus Reeli Reinaus, Heiki Vilep ja Kerttu Soans. 2018. aasta oli rikas raamatukogudes toimunud luulesündmuste poolest. Merily Porovart tutvustas oma esimest luulekogu „Las lendan ma“ keskraamatukogus ja Orissaare raamatukogus. Orissaare raamatukogus ja keskkogus lugesid oma luulet Saaremaa autorid Sigrid Osa, Hugo Högström ja Arnek Grubnik. Keskkogus toimunud muusikalisel luuleõhtul „Maailmalõpu kohve“ esinesid Krafinna, Kaupo Vipp ja ansambel Küi. Keskkogus oli „Eesti 100 luuleraamatut“ sarja kuue Saaremaa autori luuleraamatute esitlus (Almi Tugev, Sigrid Osa, Annes Meister, Nelle Ognesson, Merily Porovart, Hugo Högström) ning muusika- ja luuleõhtu „Valitud elud“ Triin Soometsa ja Tiit Borni esituses.  25 Salme raamatukogus tuli esitamisele kohalike autorite värssidel põhinev "Värsiring ümber Sörvemaa". Orissaare raamatukogus toimusid mitmed kirjanike juubelitähtpäevadele pühendatud kirjandusõhtud. Saarlasest kirjandusteadlast Aarne Vinkelit meenutati tema 100. sünniaastapäeval. Silvia Rannamaa 100. sünniaastapäeva tähistati „Kadri“ ja „Kasuema“ ülelugemisega ja loetu üle arutlemisega. Lehte Hainsalu 80. sünnipäeva puhul andsid Orissaare raamatukogu töötajad ülevaate autori loomingust ja elukäigust. Teemaõhtul „Naaber peab sünnipäeva. Läti 100“ tutvustasid Orissaare raamatukogu töötajad naaberriiki üldiselt, andsid ülevaade läti kirjandusest, räägiti ka toidust. Vahepaladeks kõlasid läti laulud ning anekdoodid eestlastest ja lätlastest. Keskkogus toimunud kohtumisõhtul „Eesti naine meedias ja kunstis“ esinesid Aita Kivi ja Matti Pärk. Abruka raamatukogu juhataja korraldas 2018. a Abruka looduse ja kultuuriloo tutvustamiseks Abrukal 13 kirjanduslikku loodusmatka. EV 100 pühendatud sündmused, kohalikku pärandit tutvustavad ja jäädvustavad ettevõtmised Sakla raamatukogu juhataja osales üleriigilises käsitööprojektis „Lapivaip Eesti Vabariik 100”. Praegu rändab näitus mööda Eestit ja selle lõpp-peatus on Eesti Rahvamuuseumis. Koostöös Sakla Seltsiga võttis Sakla raamatukogu osa rahvusvahelisest mardijooksmise projektist ”Märka Marti“, aitas organiseerida väärikatele seltsi liikmetele pingi avamise, roopillide valmistamise õpitoa ning traditsioonilise Sakla saialaada. Valjala Põhikooli õpilastele korraldati pärimuslaager. Sakla raamatukogu juhataja viis läbi ka projekti „Lapsed ja rahvapärimus“. Hellamaa raamatukogus esines koos folkloorirühmaga „Uijee“ muusikapedagoog, mitmete muusikakollektiivide juht ja pärimuskultuuri kandja Leena Peegel, oli kohvihommik teemal „Muiul nagu Muhu hunt“. Muhu Põhikooli kodulootunnid toimusid Hellamaa raamatukogus. Hellamaa raamatukogu juhataja osales Eesti saarte pärimuspäevade korraldusmeeskonnas ja Muhu Põhikoolis koos Muhu Pärandkooliga „Pähklipureja“-teemalises projektis ning muhukeelse aabitsa ettevalmistamisel. Metsküla külas elab siiani sokujooksmise traditsioon, mida näidati ka ETV-s. Metsküla raamatukogus oli detsembri lõpus näärikommete õpituba, kus õpetati tegema õlenukke, näärisokkusid ja verivorsti. Leisi raamatukogus tutvustas Irja Aardam erinevaid muusikariistu ja mängis neil lugusid. Taritu raamatukogus tähistati küünlapäeva, Aste raamatukogus oli luutsinapäevale pühendatud üritus, Torgu raamatukogus vestlusring kohalikust kultuurist ja pärimuskultuurist. Pihtla raamatukogu juhataja kogus inimestelt vanu külavahelaule erinevate ümberkaudsete külade kohta ning hankis lugejate jaoks raamatukokku kaks kohalikke olusid käsitlevat uurimistööd (Minni Saaper „Looduslikud pühapaigad Pihtla piirkonnas“, Mariliis Albert „Pärandkultuuriväärtused Sutu külas“).  26 Salme ja Torgu raamatukogus oli kohtumine murdekeelse “Sörulase aabitsa” tegijatega, kus autorid rääkisid aabitsa valmimisest, sõrve murdest ja selle säilitamisest. Sandla raamatukogus räägiti Püha kihelkonna inimestest, kelle kohta oli toodud materjali Ingrid Rüütli raamatus „Saaremaa laule ja lugusid“. Liiva raamatukogus meenutati kirjameest ja pärandihoidjat, Muhu Keskkooli asutajat Vassiili Randmetsa (1900-1984). Laimjala raamatukogu juhataja osales Laimjala Aeruramm 5 korraldamises ja läbiviimises, koostades ja läbi viies ühes kontrollpunktis kultuurilis-kirjandusliku viktoriini ja oskustegeluse ning aitas kaasa Laimjala Valsi läbiviimisele. Raamatukogud andsid oma panuse ka külapäevade (Abruka külapäev „Tark küla“) ja talgute korraldamisse (Abruka, Sakla, Hellamaa). Kontserdid Rahvusvahelisel muusikapäeval esines keskkogus Jarmo Moilanen marimbal. Kõrkvere raamatukogu koos Kõrkvere Seltsiga korraldas „Augustiõhtu kohviku“, kus muusikalist meeleolu pakkusid Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld. Muud loengud ja kohtumised Orissaare raamatukogus rääkis kinobussi pealik Mikk Rand Ecuadorist ja Colombiast, kuhu teda viis filmiprojekt “Living legends”. Hellamaa raamatukogus oli külas näitleja Marian Heinat, keskraamatukogus Piret Rauk Kuressaare Linnateatrist. Keskkogus toimunud vestlusringis rääkisid huvilistele esperanto keelest Kuressaare esperantistid Vjatšeslav Hromov ja Boris Nikolajev ning külalised Perla Martinelli Itaaliast ja Giorgio Silfer Šveitsist. Klubiline tegevus Pihtla raamatukogus käivad koos ristsõnade lahendajad, Valjala raamatukogus mälumänguharrastajad, Eikla raamatukogus naiskodukaitsjatest koosnev seltskond, kelle eesmärgiks on heategevus ning seoses sellega heategevusoksjonite tarvis erinevate esemete valmistamine ja hankimine. Käsitööhuvilised saavad kokku Eikla ja Metsküla raamatukogus. Tegevust jätkas Salme keskpäevaklubi, mille üks eestvedajatest ja ettevõtmiste korraldajatest on Salme raamatukogu juhataja Maie Alas. Esinema kutsutakse külalisi ja lektoreid nendest valdkondadest, mis klubi liikmetele huvi pakuvad. 2018. a räägiti ohutusest meie igapäevaelus, külas oli Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Mare Kirr, kohtuti kohaliku teenuskeskuse töötajatega, Arvo ja Kadri Kullapere esinesid teemal „Saared muutuvas ajas“.  27 2018. aasta oli Orissaare kirjandussõprade klubile juba 15. tegutsemisaasta. Kirjandusüritustel on läbi viidud teemaõhtuid juubilaridest, loetud nende loomingut, samuti kohtutud kirjanikega ning teiste huvitavate inimestega. Tähistatud on rahvakalendri tähtpäevi. Kokku saadakse enamasti kord kuus. Osa üritusi toimub ainult koos kirjandusklubiga. Näiteks 2018. a klubi liikmete reis Laimjala kandi kultuuriloolistesse paikadesse. Enamusest ettevõtmistest ja kohtumistest on aga kõigil soovijail võimalik osa võtta. Raamatukogu töötajad on korraldajad, eestvedajad ja osalejad. 4.6.1 kohalikul tasandil Kohalikul tasandil tegid raamatukogud koostööd kohalike omavalitsuste, oma piirkonna teenuskeskuste, rahvamajade, koolide, lasteaedade, muuseumide, noorte- ja külakeskuste ning teiste asutustega, samuti vabatahtlike, seltside ja MTÜ-dega ning teiste maakonna raamatukogudega. Raamatukoguhoidjad leiavad, et toredate ja meeldejäävate kultuurisündmuste korraldamise üheks eelduseks on väga hea koostöö erinevate partneritega. Suuremad ettevõtmised piirkonnas saavad ikka teoks ühiselt tegutsedes. Raamatukogutöötajad osalesid ka 2018. a erinevate kohalike ürituste ettevalmistamisel (rahvakalendri tähtpäevad, jaanipäev, Eesti Vabariigi aastapäev, talgud, laadad, külade kokkutulekud jne), olles tihti eestvedajateks. Keskraamatukogul jätkus endistviisi kohalikul tasandil meeldiv koostöö erinevate Kuressaare linna asutuste – Kunstikooli, Kuressaare Muusikakooli, Kuressaare Ametikooli, Vanalinna Kooli, TalTech Kuressaare Kolledži, MTÜ-ga Oesel Studium, Kuressaare Avatud Noortekeskusega Noortejaam, mõlema gümnaasiumi ning linna lasteaedadega. Samuti Saaremaa Vallavalitsuse, Saaremaa Muuseumi, Saare Arhiivraamatukogu, Kuressaare Kultuurivara, Raadio Kadi, AS-ga Overall Eesti ning kohalike ajalehtedega Saarte Hääl ja Meie Maa. 4.6.2 riiklikul tasandil Eesti Kultuuriministeerium – maakonna koolitusprojektid, Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel laste ja noorteprojektid ERÜ – koolitused, seminarid Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused, üleriigilised ühisprojektid, näitused Eesti Rahvusraamatukogu – koolitused Eesti Hoiuraamatukogu – kogude täiendamine Tallinna Keskraamatukogu – projekt „Kunst raamatukokku!“ Eesti Kirjanike Liit – kirjanike tuur Deltmar OÜ - info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamine Nutiakadeemia - koolitused Põhja-Ameerika Ülikoolide Keskus – tutvustused õppimisvõimalustest USA-s TalTech AR, TÜR, TLÜ AR, EMTA raamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži raamatukogu, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Kaitseväe Peastaabi raamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu – RVL ETKA Andras – koolitused, ühisprojektid Eesti Kultuurkapital – projektitoetused Rahvakultuuri Keskus – koolitus, saarte pärimuskultuuri projekt „Lapsed ja rahvapärimus“ Tartu Ülikool - koolitus Eesti Töötukassa – tööpraktika  28 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Jätkus 2005. aasta aprillist alanud Saare Maakonna Keskraamatukogu ja Ameerika Suursaatkonna koostöö (näitused, üritused, koolitused, loengud, väitlusõhtud, komplekteerimine). Koostöö tulemusena Ungari Instituudiga sai võimalikuks mitme näituse eksponeerimine keskraamatukogus. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. 2018. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 454 individuaalkoolitust, sh 126 keskkogus. Rühmakoolitusi oli 150, sh 65 keskkogus (2017 -119, sh 27 keskkogus). Sihtrühmad ja ka teemad on jäänud endiseks võrreldes eelmise aastaga. Individuaalkoolituste sihtrühm on enamasti täiskasvanud vanuses 50+. Õpetust ja abi vajatakse kõige enam e-keskkonnas toimetamisel (perioodika tellimine, arvete maksmine internetis, töövõimetoetuse taotlemine, tuludeklaratsioonide täitmine, Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine, e-posti aadresside tegemine, elektrilepingud, ID-kaardi sertifikaadi uuendamine, maakonna ajalehtede arhiivi kasutamine, digilugu.ee jne). Rühmakoolituste peamine sihtrühm on õpilased ja lasteaia vanema astme lapsed, kellele tavaliselt tutvustatakse raamatuhoiu põhitõdesid, raamatute paigutust riiulil, elektronkataloogi, raamatukogu kasutamise korda jne. Tihedamaks on muutunud koostöö õpetajatega, kes otsivad rohkem erinevate teemade tutvustamise võimalusi raamatukogus. 2018. aasta rühmakoolituste arvus sisalduvad seekord ka kõik raamatukogude poolt korraldatud mingeid teadmisi või oskusi pakkunud ettevõtmised. Väga populaarseks on kujunenud raamatukoguhoidjate, õpetajate jt juhendamisel toimunud lastele mõeldud meisterdamistunnid, kus ise saab midagi teha ning valmis tehtu ka koju kaasa võtta (kuuse viltimine, helkurite tegemine, jõulukaartide ja karpide tegemine jne). 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Külaraamatukogud kasutasid raamatukoguteenuste ja -ürituste tutvustamiseks ning muu info jagamiseks valdade kodulehti, kohalikke teadetetahvleid, vahel ka Saare maakonna mõlemat päevalehte (Meie Maa ja Saarte Hääl) ning kohalikku raadiot Raadio Kadi, sotsiaalmeedia kanalite võimalusi ning paikkondade infolehti. Kõige tõhusamaks teavitusviisiks raamatukogus toimuvast peavad raamatukoguhoidjad suusõnalist teavet ning ürituste puhul isiklike kutsete saatmist. Oma koduleht on keskkogul ja Orissaare raamatukogul http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/ 2018. aastal sai valmis Saare Maakonna Keskraamatukogu uus koduleht https://www.skr.lib.ee Keskkogu ettevõtmisi reklaamiti raamatukogu kodulehel, blogis, Instagramis, Facebookis, samuti kohalikes päevalehtedes ja raadios, Kuressaare kultuurilistis, emakeeleõpetajate ja huvijuhtide listis ning veebilehtedel http://www.kultuurikava.ee ja http://saaremaasuvi.ee.  29 Ürituste kohta jagati flaiereid. Kärla raamatukogu koostas kooliaasta alguses raamatukogu sisu tutvustava flaieri ja jagas seda koolides, et lapsed ja lapsevanemad oleksid teadlikud raamatukogu kasutamise võimalustest. Tornimäe raamatukogu juhataja koostas brošüüri „Tornimäe raamatukogu 100“ . 4.9 Andmebaasid Täiendati andmebaasi RIKS. Koostöö OÜ Deltmari ja Meelis Lilbokiga on jätkuvalt väga hea. Kõik tekkinud mured ja ettepanekud leiavad alati väga kiiresti vastuse ja lahenduse. Keskraamatukogu kodulehelt leiab viiteid otsingukataloogidele, digiteeritud materjalidele ning muudele erinevatele andmebaasidele ja infoallikatele. 5. 2019. aasta tegevused 1.01.2019 jõustub Saaremaa Vallavalitsuse 4.12.2018 korraldusega kinnitatud Saare Maakonna Keskraamatukogu struktuur ja teenistuskohtade koosseis, mille kohaselt külaraamatukogudest saavad keskraamatukogu harukogud. Kinnitatakse raamatukogude uued lahtiolekuajad.  Dokumentatsiooni kaasajastamine seoses muutustega raamatukoguvõrgu struktuuris (ametijuhendid, kasutuseeskiri, arengukava jne).  Ühiste ettevõtmiste (näitused, üritused, koolitused) läbiviimine koos heade koostööpartneritega.  Uute projektide kavandamine ja elluviimine.  Haruraamatukogude senisest enam kaasamine lastetöösse.  Keskkogu kavatseb alustada lasteosakonnas lauamängude kojulaenutusega ning lugemissaalist raamatute ja perioodika kojulaenutusega.  Kohapealse raamatukoguhoidjate täiendkoolituse korraldamine, õppe- ja kultuurireis Helsingisse Oodi raamatukokku.  Raamatukoguüritustega laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ning eesti keele aasta tähistamine.  Raamatukogud tähistavad juubeleid – Kärla 140 ja Torgu 100.  Uude hoonesse kolib Lümanda raamatukogu.  Orissaare ja Valjala raamatukogu liituvad Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektiga „Lugemisisu“.  Orissaare raamatukogu osaleb 16. Prima Vista korraldamisel, korraldades osa festivalisündmusi läbi Orissaares.  Inventuuride läbiviimine haruraamatukogudes. Koostajad Direktor Anu Vahter Pearaamatukoguhoidja Maire Rauk  30 LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud (koolituse maht ) Abruka 5 32 232 Aste 14 57 221 Eikla, Kaarma 8 37 230 Hellamaa 8 242 556 Kaali 4 24 26 Kihelkonna 11 38 85 Kõrkvere 9 77 172 Kärla 12 68 520 Laimjala 10 39 58 Leisi 7 32 210 Liiva 6 34 62 Lümanda, Taritu 10 112 461 Metsküla 12 79 339 Mustjala, Võhma 3 26 95 Orissaare 27 299 369 Pihtla 7 33 50 Pärsama 4 30 58 Randvere 11 49 221 Ruhnu 1 40 92 Sakla 15 88 250 Salme 9 77 230 Sandla 7 33 50 Tagavere 3 20 92 Torgu 8 37 69 Tornimäe 10 78 210 Valjala 9 76 283 Saare Maakonna 47 1431 4142 Keskraamatukogu  31 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Maie Alas (Salme) – ettekanne „Ürituse korraldamise parimad praktikad koostöös rahvamaja, lasteaia ja kooliga“ rahvaraamatukogude 38. suveseminarist osavõtjatele Urve Vakker – ettekanne „Rahvamaja ja raamatukogu roll sotsiaalse sidususe loomisel Taritu piirkonna näitel“ rahvaraamatukogude 38. suveseminarist osavõtjatele Eha Trumm ja Sirje Tarvis(Orissaare) – ettekanded Lehte Hainsalust „Mina olen kultuur, keel ja loodus” ja „Naaber peab sünnipäeva. Läti 100“ Orissaare Kirjandussõprade Klubis Anu Kaljuste (Hellamaa) – ettekanne „Hellamaa raamatukogu. Uuem kirjandus“ Muhu Hooldekeskuses Tiiu Kullamäe (Leisi) – ettekanne „Kadripäevakombed“ Pärsama Hooldekodus Anu Vahter (Saare Maakonna Keskraamatukogu) – Mälutreeningu koolitused MTÜ Oesel Studium TÜ väärikate ülikooli grupile keskraamatukogus (5 loengut/treeningut) LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2018) Abruka Vahetati raamatukogu aknad. Aste Raamatukogu kolimine Aste klubi hoonesse ja ruumide renoveerimine raamatukogu tarbeks. Kihelkonna Raamatukogu kolimine Kihelkonna kooli hoonesse ja ruumide renoveerimine raamatukogu tarbeks. Laimjala Raamatukogu kolimine sama hoone 1. korrusele ja ruumide renoveerimine raamatukogu tarbeks. Randvere Raamatukogule paigaldati 2 tuletõkkeust. Ruhnu Raamatukogu trepi ja kivitee parandamine.  32 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv kokku Abruka Looduslaager 12 Aste Ettelugemised 254 Külas Kadri Lepp Kirjanike tuur Sõnaränd Luutsinapäev Eikla Lastekaitsepäev 74 Kadrikarneval Jõulupidu Kino näitamine Hellamaa Muhu Põhikooli kodulootunnid 37 Ettelugemispäev „Muiul nagu Muhu hunt“ Kaali Raamatukogutunnid 81 Ettelugemised Kaarma - Kihelkonna Uudiskirjanduse tutvustused 61 Jutuhommik Ettelugemised Kõrkvere Ettelugemised: K. Priilinn 12 „Roosi ja Liisu seiklused“ I. Soopan „Õhulossivanaisa“ A. Kivirähk „Limpa ja mereröövlid“ S. Barbier „Külaskäik haldjatemaale“ P. Salembier „ Karupere jõulud“ L. Tigane „Vares keedab hernesuppi“ Kärla XIV Nukitsa konkurss 514 Etlejate konkurss (koostöös kooliga) Ettelugemispäev (kõik klassid) Külas Aidi Vallik Urvakeste rühma jõulupidu Laimjala Raamatututvustused „Hea 106 lasteraamat 2017“ Viktoriinid (teemaks raamatute pealkirjad) Vana-aja mängud ja mõistatused Leisi Emakeelepäev 176 Kadrikarneval Muhedate naljade päev Liiva Eesti juubeliaastale pühendatud 138 ettelugemisüritus „100 tundi ettelugemist üle Eesti“ -  33 Eno Raud 90 Kirjanik Enda Naaber 80 Oktoobrikuu kirjanikke- sünnipäevalapsi: Helvi Jürisson 90, Lehte Hainsalu 80, Peep Ilmet 70 Ettelugemisvõistlusel „Kus hundist räägitakse“ osalenud õpilastelt hundilugude ettelugemine Kohtumine lasteraamatute autori Liis Auväärti, ja raamatuillustraatori Karin Rauga Lümanda Meie Eesti 100. sünnipäev 372 (lasteaia vanemale rühmale) Ettelugemised-vestlused. Vallik, A. „Roosi ja emme“, Raud, E. „Peep ja sõnad“, Pervik, A. „Sinivant joonistab“, Saluri, R. „Koduloomad“, „Baxter, N. „Elust taluõues“ (lasteaia vanemale rühmale) Orienteerumismäng. Lümanda piirkonna lastekaitsepäeva ettevõtmiste ühe osana. Meie emakeel on eesti keel (lasteaia vanemale rühmale) Ülevaade uutest raamatutest. (3. kl) Ülevaade uutest loodusraamatutest. (5. ja 6. kl) Külas Aidi Vallik (Lümanda Põhikoolis) Külas Kadri Lepp (Lümanda Põhikoolis) Rahvakalendri novembrikuu tähtpäevad (lasteaia vanemale rühmale) Raamatud loomadest (4. kl) Mardi- ja kadripäeva kombed (lasteaia koolieelikute rühmale) Metsküla Ettelugemised lasteaias 64 Sõbrapäev Mustjala Ettelugemised 128 Filmihommikud Orissaare Raamatutund lasteaias (50 1015 korda) Emakeelepäev lasteaias 1 kord OG algklasside luuletund EV 100 1 kord  34 OG algklasside Krõllipidu 1 kord OG algklassidele Raamatukogutunnid Ellen Niit, Eno Raud 7 korda Kasutajakoolitused algklassidele 6 korda Uudiskirjanduse tutvustamise ja ette lugemise tund algklassidele 2 korda Ettelugemisvõistlusel osalemine 4. klassiga 1 kord Pihtla Poku-rühm raamatukogus – 98 laulame ja tutvume raamatukoguga Ettelugemised koolis ja lasteaias Uute raamatute tutvustamine koolis Püha Soobiku avastusteraja avamine Pärsama Ettelugemine A. Perviku 10 „Tähenärija raamatukogu“ Randvere - Ruhnu Avastamisretked ja 4 kohtumishetked Sakla Lapsed ja rahvapärimus (10 263 korda) Salme Tutvumine Nukitsa konkursi 137 raamatutega Külas Aidi Vallik Muinasjutuhommik lasteaialastele 1. klassi esimene raamatukogukülastus. 4. klass raamatukogus – raamatukogus orienteerumine koos töölehtede täitmise ja mälumänguga Sandla Ettelugemine 5 Tagavere Ettelugemine 6 Taritu August Mälgu lapsepõlverajad 20 Torgu - Tornimäe Ettelugemised 56 (kirjanike juubelid, uudiskirjandus, noorsookirjandus)  35 Valjala 4. klassi projektipäev 232 raamatukogus Ettelugemispäev Raamatukogutund Piip ja Tuut etendusega „Loomad” Kohtumine Aidi Vallikuga Raamatukogupäev Multifilmide vaatamised Võhma - Saare Maakonna Lugemiskoer Mia 18 korda 153 Keskraamatukogu Raamatukogu esmatutvustamine 167 8 korda Meisterdamine 15 korda 107 Emakeelepäeva üritused 4 korda 114 Kohtumised kirjanikega 3 korda (Aidi Vallik, Ene Sepp, Andrus Kivirähk) 491 Kohtumine näitlejaga (Piret 42 Rauk) Ettelugemisvõistlus 31 Joonistan Eerik Haamerit 154 Õppefilmide vaatamine - 42 Ameerika traditsioonid, tähtpäevad, ajalugu, loodus, keeleõpe jne 3 korda Klassikülastused „Inglise keele 89 tund raamatukogus“ (testid, pusled, viktoriinid, vestlused jne) 7 korda Õppimis- ja reisimisvõimalused 38 USA-s 2 korda Ameerika nurga tutvustused, 27 näituste külastused ja avamised 2 korda Külalisesinejad (Alisa Redding) 64 2 korda Väljaspool raamatukogu üritused 166 (Spelling Bee võistlus KG-s ja Pannkoogijooks SÜG-s) 2 korda MOOC e-kursus „Business 47 English and Enterpreneurship“  36 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Haldusreformi järgselt on Saare maakonnas 3 valda – Saaremaa vald 31 829 elanikuga, (sh Kuressaare 13 445 inimest), Muhu vald 1953 elanikuga ja Ruhnu vald 164 elanikuga. Saaremaa vallas on 27 raamatukogu (sh keskkogu), Muhu vallas 2 ja Ruhnu vallas 1 raamatukogu. Saare Maakonna Keskraamatukogu täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid: komplekteerib ja töötleb teavikud maakonna 30 rahvaraamatukogule, peab arvestust riigi toetuse kasutamise üle, koostab andmebaase, organiseerib teatmebibliograafilist tööd, korraldab rahvaraamatukogude aruandlust ning analüüsib nende tegevust. Keskraamatukogu korraldab raamatukoguhoidjate täienduskoolitust kohapeal (tavaliselt kord kuus, v.a suvekuud) ja õppereise. Keskkogu töötajad kirjutavad projektitaotlusi maakondlikeks koolitusprogrammideks ja ürituste korraldamiseks (ka väljaspool Kuressaaret). Keskraamatukogu vahendab maakonna raamatukogudele ERÜ, kultuuriministeeriumi, rahvusraamatukogu ja teiste organisatsioonide erialast infot. Saare Maakonna Keskraamatukogu haldab programmi RIKS serverit ja pidevalt nõustame maakonna raamatukogutöötajaid nii programmiga seonduvate kui ka muude küsimuste korral meili või telefoni teel ning vajadusel ka kohapeal. Keskkogu töötajad olid abiks kogudest aegunud kirjanduse eemaldamisel. Käesoleval ajal on maakonna keskraamatukogu ülesanne ja eesmärk teha tihedat koostööd kahe väiksema ja uue suure valla ametnike ning raamatukoguhoidjatega, et jätkuks kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine. Kuna 2019. a jaanuarist muudeti Saaremaa valla 26 külaraamatukogu Saare Maakonna Keskraamatukogu haruraamatukogudeks, koostatakse juba kinnitatud uue põhimääruse kõrvale ka muu ühtne dokumentatsioon (ametijuhendid, kasutamiseeskiri, arengukava jne).