Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 27.02.2019 nr 1.1-10/1483-1 Riigihalduse ministri määruse muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud kooskõlastajad Rahandusministeerium esitab ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse andmiseks riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ eelnõu. Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Olivia Taluste 6113092 [email protected] Sama: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 14.02.2019 MÄÄRUS Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Määruse muutmine Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruses nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi prioriteetne suund) meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi meede) tegevust „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” (edaspidi PATEE) perioodil 2017–2023.“; 2) paragrahvi 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „riigi,“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) maakondlik arendusorganisatsioon – kohaliku omavalitsuse üksus või omavalitsusüksuste ühisasutus või -amet, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, sealhulgas maakondlik arenduskeskus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõike 2 või 3 alusel andnud täitmiseks maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamise ülesande; 8) vahearuanne - aruanne, mis koosneb projekti tegevusaruandest, eelarve täitmise aruandest, järgneva aasta detailset tegevuskavast ja detailsest eelarve prognoosist ning mis esitatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks või rakendusüksuse nõudmisel mistahes muul ajal.“; 5) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi meede )“; 6) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtete areng ja kasv, ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlusteadlikkusele kaasa aitamine, täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning huvigruppide vajadusi.“; 7) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus“; 8) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused on otseselt suunatud § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele ja § 3 lõikes 4 nimetatud näitajate saavutamisele ning mis sisalduvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 374 lõikes 2 nimetatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja mida tegevuskava kohaselt rahastatakse PATEE vahenditest.“; 10) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ettevõtete arengule ja kasvule, mis tekitab kõrgemat lisandväärust loovaid töökohti või tõstab olemasolevate töökohtade loodavat lisandväärtust;“; 11) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) tööjõu aktiviseerimisele ja kõrgemat lisandväärtust loova tööjõu arendamisele;“; 12) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „piirkondlike algatuste tugiprogrammiga“ sõnadega „maakonna arengustrateegiaga“; 13) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projektile antava toetuse rahaline maht ei tohi ületada perioodiks 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. augustini PATEE vahenditest maakonnale eraldatud summat, millele lisandub eelmisest perioodist 2016. aasta 20. oktoobrist kuni 2019. aasta 31. märtsini kohustustega katmata jääk ning vabanevad vahendid.“; 15) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlusi võib esitada jooksvalt alates rakendusüksuse seatud tähtpäevast kuni 2020. aasta 31. märtsini. Rakendusüksus kuulutab toetuse andmiseks rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru.“; 17) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Taotleja võib esitada taotlusvooru raames ühe taotluse perioodiks 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. augustini, välja arvatud § 15 lõikes 3 või 8 nimetatud juhul, kui taotlejal on õigus muuta taotlust ja esitada taotlus uuesti. Taotlejal on õigus esitada uus, täiendatud taotlus ka juhul, kui taotlus jääb rahuldamata § 17 lõike 2 alusel.“; 19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse võib esitada vastavalt omavahelisele kokkuleppele maakondlik arenduskeskus või maakondlik arendusorganisatsioon.“; 20) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) toetust taotletakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvatele tegevustele;“; 21) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlus esitatakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvate ja käesoleva määruse § 3 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärgi täitmiseks tehtavateks tegevusteks.“; 23) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) projekti eelarve jaotus aastate lõikes kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks;“; 24) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) projekti elluviimise esimese aasta detailne eelarve;“; 25) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) projekti plaan tegevuste lõikes kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks;“; 26) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) projekti elluviimise esimese aasta detailne tegevuskava;“; 27) paragrahvi 14 lõike 3 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse menetlemine tähendab taotluse esitamist e-keskkonna kaudu ja selle registreerimist rakendusüksuses, taotluse esmast läbivaatamist, taotluse menetlusse võtmist või menetlusse võtmata jätmist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimist taotlejalt, taotluse esmast nõuetele vastavuse kontrolli rakendusüksuses, taotluse läbivaatamist hindamiskomisjonis ja taotluse hindamisele eelnevaid taotleja läbirääkimisi hindamiskomisjoniga hindamiskriteeriumide täitmise osas ning hindamiskomisjoni kirjalikke soovitusi, korrigeeritud taotluse esitamist, taotleja ja taotluse korrigeeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning vajadusel nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist rakendusüksuses, üldjuhul projektide kirjalikku hindamist hindamiskomisjonis ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist rakendusüksuses.“; 29) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või partner ei vasta §-s 13 nimetatud nõuetele või taotlus ei vasta §-s 14 nimetatud nõuetele. Rakendusüksus edastab taotlejale rahuldamata jätmise otsuse e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.“; 31) paragrahvi 15 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust kahes etapis. Esmalt kontrollib rakendusüksus taotluse ja taotleja vastavust §-des 6, 8, 9 ja 12–14 sätestatud nõuetele ning teises etapis korrigeeritud taotluse vastavust §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Taotluse ja taotleja esmast vastavust kontrollitakse pärast taotluse menetlusse võtmist, teine taotluse ja taotleja vastavuskontroll viiakse läbi pärast lõikes 61 nimetatud läbirääkimisi § 16 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjoniga (edaspidi hindamiskomisjon) ning taotluse korrigeerimist taotleja poolt.“; 32) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Pärast taotluse ja taotleja esmast vastavuskontrolli saadab rakendusüksus taotluse hindamiskomisjonile läbi vaatamiseks ja § 16 lõikes 6 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel esmaseks hindamiseks, mille käigus hindamiskomisjon taotluse osas hindeid ei pane. Hindamiskomisjonil on taotluse esmase hindamise käigus õigus esitada taotlejale ettepanekuid ja soovitusi taotluse korrigeerimiseks ning pidada selleks taotlejaga läbirääkimisi. Hindamiskomisjoni ettepanekute ja soovituste järgi korrigeeritud taotlust hinnatakse § 16 lõikes 6 nimetatud korras.“; 33) paragrahvi 16 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine, taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid“; 34) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksus üldjuhul kirja teel elektroonselt, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Taotluste hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hindamiskriteeriumidest ja taotluste menetlemise määruse §-s 7 sätestatud nõuetest. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.“; 35) paragrahvi 16 lõigetes 2, 3, 8 ja 9 asendatakse sõna „valikukomisjon“ sõnaga „hindamiskomisjon“ vastavas käändes; 36) paragrahvi 16 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 16 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) toetatava tegevuse tulemuste eeldatav mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja projekti tegevuste jätkusuutlikkus – 50 protsenti; 2) toetatava tegevuse ja eelarve põhjendatus ning kuluefektiivsus – 30 protsenti; 3) tegevuse ettevalmistatuse tase, taotleja ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia – 20 protsenti.“; 38) paragrahvi 16 lõigetes 7 ja 9 asendatakse sõna „valikukriteerium“ sõnaga „hindamiskriteerium“ vastavas käändes“; 39) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „tugiprogrammi perioodiks“; 40) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus taotluse kohta, mis ei saa käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud hindamismetoodika järgi § 17 lõike 7 kohaselt positiivset hinnangut või mis ületab maakonnale määratud rahalist mahtu, samuti taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.“; 41) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) projekti aruannete esitamise kuupäevad.“; 42) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse arv „21“ arvuga „10“; 43) paragrahvi 18 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Muudatusest teavitatakse rakendusüksust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ühe kuu jooksul enne tegevuste algust ja muudatuse tegemist.“; 44) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) vahearuande täitmise hinnangust selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud detailses tegevuskavas märgitule.“; 45) paragrahvi 20 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas, vastavalt § 17 lõike 3 punktis 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks või rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“; 46) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Rakendusüksus vaatab igal aastal üle toetuse saaja poolt lõike 1 kohaselt esitatud vahearuande ja projekti lõppemisel lõpparuande ning teeb põhjendatud juhul otsuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks §-s 19 sätestatud korras. Vajadusel esitab rakendusüksus vahe- ja lõpparuanded enne kinnitamist hindamiskomisjonile hinnangu saamiseks.“; 47) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide (kuludokumentide) või nende koopiate ja maksetaotluse esitamist rakendusüksusele ning rakendusüksuse nõudmisel § 20 lõikes 1 sätestatu kohta aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt;“; 48) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses: „8. peatükk Rakendussätted § 26. Rakendussätted Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud käesoleva määruse redaktsiooni.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. aprillil. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler  Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ muutmise eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruse nr 35 „„Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ muutmine eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määrust nr 35 „„Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks”“ (edaspidi kehtiv määrus), sätestades võrreldes kehtiva määruse redaktsiooniga paindlikumad tingimused projektide menetluseks. Eelnõu peamine eesmärk on minna üle maakonna arengustrateegia tegevuskavadel põhinevale toetuste taotlemise mudelile. Eelnõuga täpsustatakse toetuse andmise eesmärki, toetatavaid tegevusi, nõudeid taotlejale ja partnerile, nõudeid taotlusele ja taotluse esitamisele. Lisaks lahendatakse eelnõuga toetusskeemi rakendamise praktikas esinenud mitmeid kitsaskohti, laiendatakse taotlejate ringi ning antakse maakondlikele arendusorganisatsioonidele õigus otsustada, kes on toetuse taotleja, tagades seeläbi toetusskeemi paindlikuma ja selgema rakendatavuse. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post [email protected]). Eelnõu koostamises osales ka Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. II. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene reguleerib kehtiva määruse muutmist ja teine määruse jõustumist. Eelnõu § 1 koosneb 48 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse kehtiva määruse § 1 lõikes 1 meetme tegevusele „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” lühend PATEE. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 2 punktid 4 ja 5. Termineid „piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kava“ ja „piirkondlike algatuste tugiprogramm“ ei kohaldata alates eelnõuga kavandatavate määruse muudatuste jõustumisest 1 1. aprillist 2019 toetuse taotlemisel. Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud kehtiva määruse redaktsiooni. Alates 1. aprillist 2019 peavad taotluses sisalduvad tegevused tulenema maakonna arengustrateegia tegevuskavast. Igal maakonnal peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 373 lõikest 1 tulenevalt olema arengustrateegia, mis on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. KOKS § 704 lõike 2 järgi tuli kohaliku omavalitsuse volikogudel maakonna arengustrateegia vastu võtta hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuaril. Maakonna arengustrateegial peab KOKS § 374 lõike 2 kohaselt olema tegevuskava, milles planeeritakse konkreetseid arendustegevusi lähima paari aasta perspektiivis. Maakonna arengustrateegia tegevuskavades on nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühishuve kandvad tegevused, kelle elluviijaks on üldjuhul kas maakondlikud arenduskeskused või muud maakondlikud koostööorganid. Eraldi meetmespetsiifilisi programme ega kavasid eelnõu muudatuste jõustumise järgselt enam toetuse taotlemiseks koostama ei pea. See muudab toetuse taotlemise protsessi võrreldes kehtiva määrusega oluliselt paindlikumaks. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse kehtiva määruse § 2 punkti 6 terminit „maakondlik arenduskeskus“. Esimesest lausest võetakse välja sõna „riigi“, kuna arenduskeskuste „lahtiriigistamise“ protsessi tulemusena väljus riik arenduskeskuste asutajate ringist. Varem olid arenduskeskuste asutajate hulgas maavalitsused, kelle tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018. a. Maakondlikud arenduskeskused on kohalike omavalitsuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud sihtasutused, kelle peamiseks tegevussuunaks on kohapealsete ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja kodanikühenduste ettevõtlus- ja arendustegevuse alane nõustamine.1 Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse kehtiva määruse § 2 punktidega 7 ja 8, millega tuuakse sisse kaks uut terminit: „maakondlik arendusorganisatsioon“ ja „vahearuanne“. „Maakondliku arendusorganisatsiooni“ termin tuuakse määruse teksti sisse, kuna maakondlikud arendusorganisatsioonid võivad alates määruse muudatuse jõustumisest olla toetuse taotlejaks. Maakondlik arendusorganisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksus või omavalitsusüksuste ühisasutus või -amet, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, sealhulgas maakondlik arenduskeskus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on KOKS § 61 lõike 2 või 3 alusel andnud täitmiseks maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamise ülesande. Eelnõuga viiakse kehtiv määrus kooskõlla haldusreformi elluviimisest tulenenud muudatustega KOKSis ja maavalitsuste tegevuse lõpetamise seadusega2. Enne maavalitsuste tegevuse lõpetamist oli maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest hoolitsemine seatud maavanemate ülesandeks. Samaaegselt oli maakonna tasakaalustatud arengule kaasa aitamine seatud ka kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlike liitude ülesandeks3. Seetõttu vaieldi 1 Vt täpsemalt maakondlike arenduskeskuste täidetavaid ülesandeid: https://www.arenduskeskused.ee/. 2 Vt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (432 SE) seletuskirja: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0b6f7556-aa2d-43be-b531- 19c77c05f24c/Maavalitsuste%20tegevuse%20lõpetamisest%20tulenev%20Vabariigi%20Valitsuse%20seaduse %20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus. 3 Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 2 lõike 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine. 2 praktikas, kas tegemist on õigupoolest riigi ülesande või kohalike omavalitsuste ühiselt täidetava ülesandega. Maavalitsuste tegevuse lõpetamise eelnõu seletuskirjas leiti, et maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine on oluline omavalitsuslik ülesanne, mida jäävad maavanema asemel vahetult täitma sealhulgas kohaliku omavalitsuse liidud. Samast eeldusest lähtuti ka 2018. aasta 1. jaanuaril jõustunud KOKS muudatuste puhul, millega sätestati maakonna arengu kavandamise ja selle suunamise ülesande täitmine kohalike omavalitsuste ühiselt täidetava ülesandena. Muudatusvajadust selgitati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (433 SE) seletuskirja4 lk 3 järgmiselt: Muudatuste eesmärk on KOV rolli ja koostöö suurendamine piirkondliku arengu edendamisel. Maakonna või piirkonna arengu suunamine seisneb maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskavade koostamises ja elluviimises, mille eest täna vastutab maavanem (konkreetset õiguslikku alust maakondlike arengustrateegiate koostamiseks siiski kehtivas õiguses ei ole, ülesannet on täitnud maavalitsused vabatahtlikult). /…/ Maakonna arengustrateegia on aluseks maakonna KOVide poolt ühiselt maakonna arengu suunamisele, ühiselt tehtavate ja omavalitsuste ülest mõju omavate investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel. Maakondlik arendustegevus ning maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamine ja kinnitamine antakse maavalitsustelt üle KOVidele ühiselt täitmiseks läbi sobiva koostööorgani. Koostööorgani, mille kaudu ülesannet ühiselt täidetakse - maakondlik omavalitsusliit, maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) või muu ühisasutus või -amet – otsustamise õigus on jäetud KOVidele5. (MAKid on kõigis maakondades paiknevad riigi või KOV asutatud sihtasutused6, mis pakuvad tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele, nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele). Kuna olemuslikult on maakonna arengu kavandamise ülesanne omavalitsuslik ülesanne, arvestati omavalitsustele kaalutlusõiguse andmisel, millise organi kaudu ülesannet täita, omavalitsuste enesekorraldusõiguse põhimõttega. Kuivõrd maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt sooviti kohalike omavalitsuste maakondlikele koostööorganitele lisaks maakonna arengu kavandamise ülesannetele (sh maakonna arengustrateegia koostamine) anda üle ka turvalisuse nõukogude koordineerimine, terviseedenduse ülesanded ja maakonna kultuurikorraldus, otsustas enamik omavalitsusi, et koostööorgani ülesandeid võiks maakonnas täita maakondlik omavalitsusliit. Taoline ülesande delegeerimine on kooskõlas ka kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusega, mille alusel maakondlikud omavalitsusliidud on moodustatud. Nimetatud seaduse § 2 lõike 2 järgi on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Maakondlike arenduskeskuste fookus on loetletud ülesannetest kitsam ja seondub rohkem maakonna ettevõtlustegevuse toetamisega. Praegu on 10 maakonnas kohaliku omavalitsuse volikogud otsustanud, et maakonna arengu kavandamise ülesannet täidab 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1eead996-b9b2-4e7d-80b9- 79ac7c83ef99/Kohaliku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20ja%20teiste%20haldusreformi%20ellu viimisega%20seotud%20seaduste%20muutmise%20seadus 5 Ülesande üleandmisel võib põhjendatud juhul kaaluda ka üleandmist uuele loodavale koostööorganile, kuid iga sellise koostööorgani loomine peab olema põhjendatud ning olema kooskõlas üldise eesmärgiga, milleks on asutuste koguarvu vähendamine. 6 http://www.arenduskeskused.ee/kontaktid. 3 maakondlik omavalitsusliit, 4 maakonnas maakondlik arenduskeskus ja Saaremaal Saaremaa Vallavalitsus. Kusjuures maakonna arengustrateegiate koostamisel olid MAKid ettevõtluskeskkonna arengu kavandamise analüüside koostamisse kaasatud. Seega funktsionaalselt ei ole tegemist dubleeriva pädevusega koostööorganitega. „Vahearuande“ termin on vajalik sisustada parema mõistetavuse huvides ja vältimaks pidavaid kordusi vahearuannete dokumentide nimetamisel määruse tekstis ning suhtlemisel toetuse saajatega. Vahearuande definitsioon sätestab, et vahearuanne koosneb neljast dokumendist - projekti tegevusaruandest, eelarve täitmise aruandest, järgneva aasta detailsest tegevuskavast ja detailsest eelarve prognoosist. Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse kehtiva määruse § 3 lõikest 1 välja sõnastus „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi meede )“, kuna kordab § 1 lõiget 1. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kehtiva määruse § 3 lõikes 3 toetuse andmise eesmärgi sõnastust ja lisatakse „ettevõtete areng ja kasv“. Statistikaameti kohaselt luuakse enam kui 53% Eesti lisandväärtusest Tallinna ning üle 8% Tartu linnapiirkonnas. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevate piirkondade võime panustada riigi majanduskasvu on vähene. Täiendusega soovitakse toetada majandusaktiivsuse kasvu kõigis Eesti regioonides, toetades uute ärimudelite kasutuselevõtu ja äriprotsesside arendamist toetavaid tegevusi, arendustegevuste ja tootmise terviklikule arendamisele kaasaaitavate tegevuste läbiviimist jne., ehk toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa senisest efektiivsemate ning kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste arendamisele. Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse kehtiva määruse § 4 pealkirja tekst järgmiselt: „Rakendusasutus ja rakendusüksus“. Pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja toetuse taotlejad“, kuna § 4 lõige 3, mis sätestas toetuse taotleja, tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 8 kehtetuks ja ei ole pealkirjas enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 4 lõige 3, kuna see on § 13 lõikes 1 sätestatu kordus. Määruse § 13 lõikes 1 sätestatakse õigus taotluse esitamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõike 1 sõnastust, milles täpsustatakse viiteid meetme tegevuse eesmärkidele ja väljundnäitajatele, piirkondlike algatuste tugiprogramm asendatakse maakondliku arengustrateegia tegevuskavaga. Määruse muudatusega minnakse üle uuele toetuse andmise mudelile, toetatavad tegevused tulenevad maakonna arengustrateegiast, mitte enam piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavast ja piirkondlike algatuste tugiprogrammist. Toetust antakse projektidele, mille tegevused sisalduvad KOKS § 374 lõikes 2 nimetatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja mida tegevuskava kohaselt rahastatakse PATEE vahenditest. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Projekt võib sisaldada tegevusi, mis on muuhulgas suunatud ettevõtete kasvule, kuna eelnõu § 1 punktiga 6 täiendati määruse § 3 lõikes 3 toetuse andmise eesmärki ja lisatati „ettevõtete areng ja kasv“. Täiendusega soovitakse toetada majandusaktiivsuse kasvu ettevõtete arengu ja kasvu toetatavate tegevuste kaudu, mis omakorda toetab tööviljakuse kasvu ja lisandväärtuse loomist. Muudatusega toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, koostööle teadusasutustega teadmistepõhise ettevõtluse arendamiseks, uute ärimudelite ja äriprotsesside kasutuselevõtule, tootearendusele, lisandväärtuse kasvule jne. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkti 4 sõnastust ja 4 täpsustatakse, et projekt võib sisaldada tegevusi, mis on suunatud kõrgemat lisandväärtust loova tööjõu arendamisele. Täiendusega soovitakse panustada maakondade majanduse võimalikesse tootlikkuse kasvu allikatesse, tegevustesse, mis tooks kaasa ettevõtete konkurentsivõime positiivse nihke. Eelnõu § 1 punktiga 12 asendatakse kehtiva määruse § 7 lõike 2 sissejuhatavas lauses sõnastus „piirkondlike algatuste tugiprogrammiga“ sõnastusega „maakonna arengustrateegiaga“, kuna määruse muudatuste jõustumisega, tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk „Piirkondlike algatuste tugiprogramm“ ja minnakse üle uuele toetuse taotlemise mudelile, milles toetatavad tegevused tulenevad maakonna arengustrateegiast, mitte enam kavast ja tugiprogrammist. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 9 lõikes 2 sätestatud minimaalne summa projekti kohta, kuna määruse muudatusega jõustuvas uues toetuse taotlemise mudelis saab toetust taotleda üks kord kogu perioodi lõpuni, välja arvatud määrusega kehtestatud erandid. Kehtiva määruse järgi võivad maakondlikud arenduskeskused toetust taotleda tegevuste lõikes eraldi ja ka iga aasta kohta eraldi, seetõttu kehtestati minimaalne summa projekti kohta, et projektid liiga väikesteks ja vähemõjusateks ei killustuks. Uues mudelis taotletakse toetust üks kord perioodi lõpuni ministri käskkirjaga maakonnale määratud summa ulatuses ning seetõttu minimaalse summa kehtestamine ei ole enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 14 sätestatakse kehtiva määruse § 9 lõikes 3 PATEE toetuse rahaliste vahendite mahu piirsumma tingimus projektile, mis ei tohi ületada maakonnale eraldatud maksimaalset toetussummat perioodiks 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. augustini ja millele võib lisanduda eelmisest perioodist 2016. aasta 20. oktoobrist kuni 2019. aasta 31.märtsini kohustustega katmata vahendite jääk ning vabanevad vahendid. Määruse elluviimise viimaseks perioodiks 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. augustini on planeeritud rahalisi vahendeid 5 448 500 eurot, millele lisanduvad kohustustega katmata jääk ja vabanevad vahendid. Maakondadele eraldatud summad on arvutatud valemi alusel, milles 20% arvestatakse elanike arvu järgi ning millest on välja jäetud Tallinna linna elanikud, 60% sotsiaalmajanduslike näitajate alusel ja 20% kõigi maakondade vahel võrdselt. Kohustustega katmata jääk ja vabanevad vahendid ei lähe üleriigiliselt jagamisele, vaid kanduvad üle konkreetsele maakonnale ja liidetakse toetuse põhisummaga Rahaliste vahendite piirmäärad maakondade lõikes kehtestatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. Meetme tegevust toetati 2015–2016. aastal eraldi riigihalduse ministri käskkirjade alusel 1 159 165 euroga. 2016. aasta juulist alates toetati meetme tegevust määruse nr 35 alusel. Perioodiks 2016–2019 planeeritud vahendite maht oli 3697500 eurot, millele lisandus kohustustega katmata jääk ning vabanenud vahendid summas 689 585 eurot, seega kokku 4 389 085 eurot, millest 2019. aasta jaanuariks on kohustustega kaetud 4 082 075 eurot ja väljamakseid sooritatud 2 259 605 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse peatükk 3, mis käsitleb piirkondlike algatuste tugiprogrammi koostamist ja muutmist. Määruse muudatustega minnakse üle uuele toetuse taotlemise mudelile, milles toetatavad tegevused tulenevad maakonna arengustrateegiast, mitte enam kavast ja tugiprogrammist. Seetõttu ei ole piirkondlike algatuste tugiprogrammide koostamine ja muutmine enam vajalik ega asjakohane. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse kehtiva määruse § 12 lõike 1 tingimusi, taotlusi võib esitada rakendusüksuse seatud tähtpäevast, kuid pärast rakendusasutuselt vastava ettepaneku saamist. Rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste keskus alates 2018 aasta septembrist. Eelnõu punkti 16 on koondatud ka § 12 lõige 2 taotluste esitamise tingimused, kui loogiliselt sobivad tingimused. Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 12 lõige 2, kuna nimetatud lõike tingimused on koondatud § 12 lõikesse 1. 5 Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse kehtiva määruse § 12 lõikega 31. Täiendusega sätestatakse taotluse esitamise kohustus ühe taotlusena perioodi lõpuni, 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. augustini. Perioodil 2016–2019 anti taotlejale võimalus esitada taotlusi nii tegevuste kui ka aastate lõikes eraldi, kuna omavalitsustel ei olnud haldusreformi olukorras võimalik võtta vastu otsuseid üle ühe eelarveaasta, mis muuhulgas puudutas otseselt PATEE tegevuste omafinantseeringu otsustamist. Haldusreform on haldusterritoriaalse korralduse muudatuste osas edukalt läbi viidud, ära on langenud vajadus projekte tükeldada aastate kaupa. Juhul, kui taotleja, partner ei vasta §-s 13 nimetatud nõuetele või taotlus ei vasta §-s 14 nõuetele ning rakendusüksus teeb seetõttu taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotlejal õigus muuta taotlust ja esitada taotlus uuesti. Juhul, kui taotlus ei saa hindamisel positiivset hinnet, on taotlejal õigus esitada uus täiendatud taotlus. Paragrahvi 12 lg 31 sätestab, et saab esitada vaid ühe taotluse 2019. aasta 1. aprillist kuni 2023. aasta 31. augustini, mida saab vajadusel muuta. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse kehtiva määruse § 13 lõike 1 sõnastust ja lisatakse võimalus, et taotluse võib esitada kas maakondlik arendusorganisatsioon või maakondlik arenduskeskus. Varasemalt võis taotluse esitaja olla vaid maakondlik arenduskeskus. Taotluse esitamise eelduseks on, et maakonnas lepitakse omavahel kokku, kas taotluse esitajaks on maakondlik arenduskeskus või maakondlik arendusorganisatsioon. KOKS § 373 lõike 1 järgi peab igal maakonnal olema arengustrateegia, mis on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite poolt ühiselt maakonna arengu suunamisel, ühiselt tehtavate ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamisel, investeeringuteks toetuse taotlemisel ning käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele antud ühiste ülesannete täitmisel. Selliseks ühiseks ülesandeks on ka maakonna arengustrateegias ja selle tegevuskavas märgitud KOVide ülese mõjuga arendustegevuste elluviimine. Maakonna arengustrateegias tuleb KOKS § 373 lõike 3 punkti 1 järgi esitada majandusliku ja sotsiaalse ning rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused maakonnas. Sisuliselt kirjutatakse maakonna arengustrateegiatesse ja selle tegevuskavadesse üle senise määruse kohased piirkondlike algatuste tugiprogrammides sisaldunud tegevused, arendused. Kui kehtiva määruse järgi said taotlejateks olla vaid maakondlikud arenduskeskused, siis arvestades KOKSis sätestatud muudatusi, mis laiendas maakonna arengu suunamisega tegelevate organisatsioonide loetelu, kelleks võivad olla ka maakondlikud omavalitsusliidud või muud KOV koostööorganid, on viidud määruse tekst eelnõus kooskõlla KOKS §-ga 61. Sekkumisloogika on kohandatud vastavalt muutunud olukorrale, kuna riigis on läbi viidud haldusreform ja maavalitsuste tegevuse lõpetamine. Taotleja ja partneri rolli eelnõu muudatusega ei muudeta. PATEE tegevused on oma sisult maakonna arendustegevused ja kuna seadusega on maakondlikele arendusorganisatsioonidele antud maakonna arengu kavandamise ülesanne, on nad ka lisatud taotlejaks. Muudatus on kooskõlas ka Euroopa Liidu õiguses tuntud lähimuspõhimõttega - poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Lähimuspõhimõtet arvestades on eelnõus antud maakondlikule arenduskeskustele ja arenguorganisatsioonile õigus leppida omavahel kokku, kes esitab maakonna ühishuvi kandva prioriteetse projekti elluviimiseks taotluse. Taotlejate ringi laiendamine on vajalik seega nii lähtudes KOKSi §-st 61, omavalitsuste enesekorraldusõiguse põhimõttest, Euroopa Liidu lähimuspõhimõttest, muutunud olukorrast ja bürokraatia vähendamise printsiibist – määrusesse on eelnõuga vaja viia sisse võimalus, et organisatsioon, kes vastutab seaduse alusel maakonna arengu eest, saab olla ka ise taotleja. 6 Perioodil 2016–2019 olid meetme projektitaotluse aluseks maakonnas koostatud tugiprogrammid, milles kajastusid maakonna PATEE tegevussuunad, eesmärk, oodatavad tulemused, väljund ja tulemusnäitajad. 2019. aastal tugiprogrammid lõpevad ja ei ole enam mõistlik nõuda maakondadelt uute tugiprogrammide koostamist, kuna kõigis maakondades on valmis või lõpetamisel 2019. jaanuaris maakondade arengustrateegia, mille tegevuskavad kajastavad maakonna tegevusi, rahastamisallikaid ja tegevuste elluviijaid. Partneri roll ei ole muutunud ja eelnõu ei käsitle partneri muutunud rolli. Suurema enamuse tegevuste elluviijaks on jätkuvalt maakondlikud arenduskeskused, kes esitavad ka toetuse saamiseks taotluse. Kui aga tegevuse elluviijaks on maakondlik omavalitsusliit, esitab eelduslikult vastavalt maakondlikule kokkuleppele taotluse maakondlik omavalitsusliit (kes on määruse tähenduses maakondlik arendusorganisatsioon). On ekslik arvata, et enamusi tegevusi viivad ellu partnerid. Partnerite roll on vastavalt omavahelisele kokkuleppele viia ellu üksikud tegevused kogu projektist. Määruse § 13 lõige 2 sätestab loetelu isikutest, kes võivad olla projekti partneriteks. Partneriteks võivad olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksused ja nende liidud; 2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused vastavad nende organisatsioonide põhikirjalistele eesmärkidele, sealhulgas usulised ühendused kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses; 3) riigiasutused; 4) avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu ei ole suunatud maakonnas paralleelstruktuuride loomisele ja maakondlike arenduskeskuste ega maakondlike arendusorganisatsioonide tegevuste dubleerimisele. Maakondlike arenduskeskuste ega maakondlike arendusorganisatsioonide funktsioone eelnõuga ei muudeta. Konkreetses maakonnas kokkulepitud projektile toetuse taotlejaks saab olla vaid maakonna arengustrateegia tegevuskavas nimetatud organisatsioon. Eelduslikult valdavalt on selleks enamikes maakondades maakondlikud arenduskeskused. Olenevalt tegevuskavas sisalduva projekti tegevustest võib olla taotlejaks ka maakondlik omavalitsusliit või konkreetne omavalitsus, kes on valitud maakondliku arendusorganisatsiooni ülesandeid täitma. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse kehtiva määruse § 14 lõike 1 punkti 1 sõnastust, milles piirkondlike algatuste tugiprogramm asendatakse maakonna arengustrateegia tegevuskavaga, kuna määruse muudatusega minnakse üle uuele mudelile ja PATEE tegevused tulenevad maakonna arengustrateegia tegevuskavast. Määruse muudatuste jõustumise järgselt saab toetust taotleda vaid maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvatele tegevustele. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 14 lõike 1 punkt 5, mis sätestab nõude, et taotletava toetuse summa peab olema vähemalt 10 000 eurot. Nõue ei ole enam asjakohane, kuna eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 9 lõikes 2 sätestatud minimaalne summa projekti kohta. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse kehtiva määruse § 14 lõike 2 sõnastust. Taotlus esitatakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvatele tegevustele korraga, mitte enam üksikute tegevuste kaupa. Taotluses sisalduvad tegevused peavad panustama toetuse andmise ja käesoleva määruse § 3 lõigetes 1 ja 3 eesmärkide täitmisse. Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse kehtiva määruse § 14 lõike 3 punkti 1 sõnastust. Taotluses sisalduv projekti eelarve esitatakse aastate lõikes abikõlblikkuse perioodi lõpuni, st kuni 2023. 7 aasta 31. augustini. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse kehtiva määruse § 14 lõiget 3 punktiga 11. Taotlus peab lisaks aastate lõikes esitatud eelarvele sisaldama ka projekti elluviimise esimese aasta detailset eelarvet. Kui projekti tegevuste elluviimise esimene aasta on poolik aasta, siis esitatakse detailne eelarve nii esimese pooliku aasta kohta kui ka järgneva aasta kohta. Eelnõu § 1 punktiga 25 täpsustatakse ja täiendatakse kehtiva määruse § 14 lõike 3 punkti 2. Taotlus peab sisaldama projekti plaani tegevuste lõikes kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks, st kuni 2023. aasta 31. augustini. Muudatus on vajalik projektist parema ülevaate saamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse kehtiva määruse § 14 lõiget 3 punktiga 21. Taotlus peab sisaldama projekti elluviimise esimese aasta kohta detailset tegevuskava. Kui esimene aasta on poolik aasta, siis esitatakse detailne tegevuskava nii esimese pooliku aasta kohta kui ka järgneva aasta kohta. Projekti elluviimise aasta detailne tegevuskava ja eelarve peavad omavahel vastavuses olema. Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 14 lõike 3 punktid 4 ja 5, kui mitte asjakohased punktid. Projekti aruannete esitamise graafiku sätestab rakendusüksus, mitte taotleja taotluses selle esitamisel. Taotluse esitamisel ei pruugi olla ka olemas projektis osalevate organisatsioonide koostöökokkuleppeid, mistõttu nõue on raskesti täidetav ja tarbetu. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse kehtiva määruse § 15 lõiget 1. Paindlikkuse suurendamise eesmärgil täiendatakse taotluse menetlemise protsessi mitme uue etapiga nagu näiteks taotluste läbivaatamisega hindamiskomisjonis, taotluste hindamisele eelneva läbirääkimistega taotlejate ja hindamiskomisjoni vahel hindamiskriteeriumite täitmise osas, hindamiskomisjoni kirjalikke soovitusi ja üldjuhul projektide kirjalikku hindamist hindamiskomisjonis. Läbirääkimiste pidamine hindamiskomisjoniga on taotlejale vabatahtlik ja sisuliselt lisavõimaluse pakkumine taotlejale selleks, et taotleja saaks otsest tagasisidet ja soovitusi hindamiskomisjonilt, mille alusel taotlust korrigeerida. Üldjuhul hindab hindamiskomisjon taotlusi kirjalikult, kuna puudub vajadus veel teiselgi korral taotlejaga kohtuda. Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 15 lõige 2, kuna see kordab § 15 lõike 1 esimese lause sõnastust, milles sätestatakse, et menetluse protsess algab taotluse esitamisega e-keskkonna kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 30 parandatakse kehtiva määruse § 15 lõike 3 sõnastust. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mitte vastuvõtmata jätmise otsuse, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta nõuetele. Struktuuritoetuse seaduse § 22 lõike 2 järgi tehakse juhul, kui taotlus ei vasta toetuse andmise tingimuste määrusele, taotluse rahuldamata jätmise otsus. Vaid juhul, kui taotlust ei esitatud tähtajaks, tehakse menetlusse võtmata jätmise otsus (struktuuritoetuse seaduse § 21 lg 3). Sellest tulenevalt edastab rakendusüksus taotlejale rahuldamata jätmise otsuse, mitte taotluse vastuvõtmata jätmise otsuse. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse kehtiva määruse § 15 lõike 6 sõnastust ja sätestatakse kahes etapis läbi viidava vastavuskontrolli nõuded. Esmalt kontrollib rakendusüksus neid taotluse ja taotleja vastavusnõuded, mis menetlusprotsessi käigus ei muutu, teine ehk lõplik vastavuskontrolli etapp viiakse läbi pärast lõikes 61 nimetatud taotleja läbirääkimisi § 16 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjoniga ning taotluse korrigeerimist taotleja poolt. Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse kehtivat määrust § 15 lõikega 61 taotluse menetlemise protsessi osas, mis käsitleb taotluste läbi vaatamist hindamiskomisjoni poolt hindamiskriteeriumite alusel, mille käigus hindamiskomisjon hindeid ei pane. 8 Hindamiskomisjonil on taotluse esmase hindamise käigus õigus esitada taotlejale ettepanekuid ja soovitusi taotluse korrigeerimiseks ning pidada selleks taotlejaga läbirääkimisi. Hindamiskomisjon peab tagama kõigi taotlejate objektiivse ja võrdse kohtlemise ega andma läbirääkimiste käigus ühelegi taotlejale eeliseid. Hindamiskomisjoni ettepanekute ja soovituste järgi korrigeeritud taotlust hinnatakse määruse kavandatava § 16 lõikes 6 nimetatud korras. Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse kehtiva määruse § 16 pealkirja teksti, mis viitab valikukomisjonile. Määruse muudatusega võetakse kasutusele hindamiskomisjoni ja hindamiskriteeriumi mõiste, selleks et kasutada samu termineid prioriteetse suuna meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” kõigi meetme tegevuste puhul. Ka sisuliselt ei ole valikukomisjoni termini kasutamine õigustatud, kuna projektide puhul toimub sisuline kaalumine ja hindepunktide alusel pingeritta seadmine. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse kehtiva määruse § 16 lõike 1 sõnastust ja lisatakse esimesse lausesse sõna „üldjuhul“, mis lisab kirja teel elektroonselt hindamise protsessi paindlikkust. Üldjuhul kirja teelt tähendab, et hindamiskomisjon ei pea kokku tulema, vaid saadab hinded kirjalikult digiallkirjastatult rakendusüksuse poolt määratud kindlal kuupäeval ja kellaajal. Ehk rakendatakse elektroonset hindamise protseduuri aja ja ressursi kokkuhoiu mõttes. Kui hindamiskomisjoni liikmed leiavad, et on vaja mõnda projekti omavahel arutada, siis on see erandjuhus ning sel juhul saab hindamiskomisjon omavahel kokku, arutab ja hinded antakse kohapeal ning kantakse hindamistabelisse. Kui hindamiskomisjoni hinnangul on taotlejaga vaja veel ka teist korda kohtuda, siis selleks ei ole takistusi. Sõnad „valikumetoodika“, „valikukriteeriumid“ asendatakse sõnadega „hindamismetoodika“ ja „hindamiskriteeriumid“ vastavas käändes, et ühtlustada kasutatavaid termineid meetmes „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”, mille üheks meetme tegevuseks on „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023. Eelnõu § 1 punktiga 35 asendatakse kehtiva määruse § 16 lõigetes 2, 3, 8 ja 9 sõna „valikukomisjon“ sõnaga „hindamiskomisjon“ vastavas käändes. Eelnõu § 1 punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 16 lõiked 4 ja 5, kuna on langenud ära vajadus kaasata eksperte hindamisprotsessi. Põhiliselt kasutati eksperte tugiprogrammide hindamisel, kuid uue mudeli alusel tugiprogramme ei koostata, kuna maakondlikud tegevused, millele PATEE toetust saab taotleda, peavad tulenema maakondade arengustrateegia tegevuskavadest. Kui rakendusüksus vajab ekspertide abi taotluste hindamisel, võivad nad eksperte kaasata, kuid ekspertide arvamused ei ole siduvad. Eelnõu § 1 punktiga 37 asendatakse kehtiva määruse 16 lõikes 6 sõna „valikukriteeriumid“ sõnaga „hindamiskriteeriumid“ ja olemasolevad viis hindamiskriteeriumit koondatakse kolme hindamiskriteeriumi alla. Esimesele kriteeriumile lisatakse projekti tegevuste jätkusuutlikkus ja suurendatakse kriteeriumi osatähtsust 35 protsendilt 50le protsendile. Teise kriteeriumi osatähtsust suurendatakse 25 protsendilt 30le protsendile. Kolmanda kriteeriumi moodustavad tegevuse ettevalmistatuse tase, taotleja ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia osatähtsusega 20 protsenti. PATEE ehk sisuliselt „pehmete“ tegevuste hindamine viie kriteeriumi alusel on liialdus, mis on toonud kaasa suurema halduskoormuse põhjendamise kohustuse kaudu, kui vältimatult vajalik. Hindamine kolme kriteeriumi alusel vähendab hindamiskomisjoni halduskoormust ja põhjendamiskohustust ning on kergemini mõistetav taotlejale. Eelnõu § 1 punktiga 38 asendatakse kehtiva määruse § 16 lõigetes 7 ja 9 sõna „valikukriteerium“ sõnaga „hindamiskriteerium“ vastavas käändes. 9 Eelnõu § 1 punktiga 39 jäetakse kehtiva määruse § 17 lõikest 1 välja sõnad „tugiprogrammi perioodiks“, kuna määruse muudatusega minnakse üle uuele mudelile ja tugiprogrammid kaotavad kehtivuse. Rahuldamisele kuulub taotlus, mis on saanud positiivse hinde ja mille toetusmaht ei ületa maakonnale määratud toetusvahendite rahalist mahtu. Maakonnale määratud rahaline maht arvutatakse valemi alusel ja kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. Eelnõu § 1 punktiga 40 asendatakse kehtiva määruse § 17 lõikes 2 sõna „valikumetoodika“ sõnaga „hindamismetoodika“ ja jäetakse välja sõnad „tugiprogrammi perioodiks“. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse kehtiva määruse § 17 lõiget 3 punktiga 3, millega sätestatakse selguse huvides, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks projekti aruannete esitamise kuupäevad. Eelnõu § 1 punktiga 42 asendatakse kehtiva määruse § 18 lõikes 3 taotluse menetlemise pikendamise tähtaeg 21 tööpäeva 10ne tööpäevaga, kuna 21 tööpäeva on põhjendamatult pikk tähtaeg. Vastavalt kokkuleppele rakendusüksusega on optimaalne ja piisav taotluse menetlemise tähtaja täiendav pikendamine maksimaalselt 10 tööpäeva. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse kehtiva määruse § 18 lõike 4 teise lause sõnastust. Kui toetuse saaja soovib tõsta ümber projekti eelarvet konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarve mahu teise tegevuse eelarve mahu arvele enam kui 10 protsendi ulatuses kogu projekti maksumusest, võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei suurene ja toetuse osakaal ei vähene, peab ta muudatustest teavitama rakendusüksust kirjalikult enne tegevuste algust ja muudatuse tegemist. Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse kehtiva määruse § 19 lõiget 2 punktiga 4. Kui vahearuande täitmise hinnangust selgub, et vähemalt kahel eelnenud aastal ei ole tegelikud tulemused vastanud detailses tegevuskavas märgitule, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Täiendus annab rakendusüksusele võimaluse peatada toetuse maksmise, kui tulemusi pole saavutatud vähemalt kahel eelnenud aastal. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse kehtiva määruse § 20 lõike 1 esimest lauset, lisades täpsustuse, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vähemalt üks kord aastas vahearuande. Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse kehtiva määruse § 20 lõikega 11, mis täpsustab rakendusüksuse kohustust vaadata igal aastal üle toetuse kasutamisega seostud aruanded ja põhjendatud juhul tunnistada kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse §-s 19 sätestatud korras. Vajadusel võib rakendusüksus esitada vahe- ja lõpparuanded enne kinnitamist hindamiskomisjonile hinnangu saamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 47 korrigeeritakse selguse huvides kehtiva määruse § 21 lõike 4 punkti 2 sõnastust, muutmata sisu ja parandatakse viide §-le 20. Kehtiv määrus viitab sättes ekslikult määruse § 21 lõikele 1. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse kehtivat määrust 8. peatükiga, lisades määruse rakendussätted. Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud käesoleva määruse redaktsiooni. Eelnõu muudatustega minnakse sisuliselt üle uuele taotluste menetlemise mudelile, millega muutub nii taotluste menetluse protsess, hindamiskriteeriumid, 10 kui ka taotluse esitamise õiguslik alus. Kuni 31. märtsini 2019 esitatavad taotlused on koostatud tuginedes piirkondlike algatuste tugiprogrammidele ja lähtuvalt võrdse kohtlemise printsiibist tuleb neid menetleda ja hinnata samadest printsiipidest lähtuvalt ja samade kriteeriumide alusel nagu kõiki taotlusvooru taotlusi aastatel 2016–2019. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. aprillil 2019. aastal. Jõustumissäte on seotud vajadusega viia varasem meetme taotlusvoor esmalt lõpule, mille raames taotleti toetust piirkondlike algatuste tugiprogrammides sisalduvatele projektidele. III. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele kaks uut terminit, maakondliku arendusorganisatsiooni ja vahearuande mõiste. IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). V. Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad mõjud Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse „„Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ alusel toetuste andmise eesmärkide täitmisele. 11 Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime suurenemisele. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid muudele mõjuvaldkondadele. VI. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja eeldatav tulu Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ega tulusid riigile ei kaasne. VII. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2019. aastal. VIII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja üleriigilisele omavalitsusliidule. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0205 - Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63b3c05-8e2c-4c0d-904f-eedc8bdf340b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b63b3c05-8e2c-4c0d-904f-eedc8bdf340b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main