Aruanne

Saatja: Reet Kappo <[email protected]> Saadetud: 22.02.2019 19:17 Adressaat: Kultuuriministeerium <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Põlva aastaaruanne 2018 Manused: Põlva_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2018.bdoc Tere! Esitame aastaaruande. Lugupidamisega -- Reet Kappo direktor Põlva Keskraamatukogu [email protected] 799 4823 PÕLVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põlva 2018 Sisukord TOC \o "1-9" \h 1. Põhilised tegevussuunad 4 2. Juhtimine 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 5 2.2 Eelarve 7 2.3 Projektid 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 9 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised, ettekanded, loengud, koolitused 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine 11 2.4.5 Töötajate tunnustamine 11 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 12 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 12 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 13 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) 13 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis+e-raamat) 14 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 14 3.1.3 Auviste komplekteerimine 14 3.1.4 Muud teavikud 14 3.2 Inventuurid, mahakandmised 15 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 15 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. 15 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 15 4.3 RVL-i teenindus 18 4.4 Laste- ja noorteteenindus 18 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 18 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 18 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 19 4.4.4 Laste- ja noorteüritused 19 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 21 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 21 4.6.1 kohalikul tasandil 21 4.6.2 riiklikul tasandil 22 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 23 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 27 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 28 4.9 Andmebaasid 29 5. 2019. aasta tegevused 30 LISA 1. Personali koolitus 31 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 32 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 32 LISA 4. Laste ja noorteüritused 33 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 38 Tabel SEQ """""""Tabel""""""" \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.17) KOV-de arv maakonnas Üldkasuta tavate raamatu kogude arv Haru kogude arv Teenindus punktide arv Kokku Põlvamaa 25 680 3 17 12 4 33 1. Põhilised tegevussuunad Olulised sündmused, tegevused: Leevi raamatukogu uue ruumi avamine Üleminek uuele tarkvaraversioonile U3 Raamatukogude ühendamine Põlva vallas EV100 tähistamine (osalemine ülevabariigilistes projektides jne) Kultuurilooliste isikute tähtpäevade tähistamine ja mälestuse jäädvustamine (Kalmer Tennosaar 90, Valdo Pant 85 jne) ERÜ aastaauhinnad Põlvamaa raamatukoguhoidjatele (vt 2.4.5) Raamatukogude tähtpäevade tähistamine (suured üritused Lintes ja Vastse-Kuustes) Aasta tegemisi mõjutas kindlasti haldusreform, mis tõi kaasa muudatused raamatukogude võrgus ja Põlva keskraamatukogu laienemise veel seitsme haruraamatukogu võrra (seni viis). Üldiselt ladusalt kulgenud ühendamine tõi kahjuks kaasa ühe raamatukogu likvideerimise (Lahe). Haldusreform tervikuna pole aasta jooksul raamatukogude olukorda halvendanud. Positiivsena saab välja tuua teavikusaadetiste kohaleviimise senisest parema korralduse Räpina vallas, palkade ühtlustamise Kanepi vallas, pikaaegse soojaprobleemi lahendamise Põlva valla Kauksi raamatukogus jne. Lõplikku hinnangut 2017. aasta haldusreformi mõjudele on siiski veel vara anda (vt ka 2.1.). Maakonna raamatukogude üleminek U3-le ( keskserverile ) oli põhimõtteliselt õige, kuid tõi suurte erinevuste tõttu eelmise versiooniga keskkogule kaasa väga palju tööd. Infosüsteemi halduril Kaie Puigal ja raamatukoguhoidjal Iisi Puusepal on tulnud anda lugematu arv konsultatsioone teistele raamatukogudele ja ise pidevalt nõu pidada firma Urania Com OÜ töötaja Helle Luigega , kellele suur tänu hea koostöö eest. Põlvamaa raamatukoguhoidjad võtavad osa ka töögrupi tegevusest ja on teinud ning teevad edaspidigi ettepanekuid tarkavara paremaks muutmiseks. (Lähemalt ülemineku kohta vt 4.9.) Raamatukogude tegevus ja koostöövõime on heal järjel nii ühtse võrgustikuna kui ka teistesse koostöövõrgustikesse lülitatuna (koostöö kohalike asutuste ja organisatsioonidega.) Raamatukogudes korraldatakse palju kultuurisündmusi, nende hulgas selliseid, mille tähendus ulatub kodupaigast kaugemale (Valdo Pandi mälestuspäev Savernas koostöös Rahvusringhäälinguga, kultuuriloolised ekskursioonid Ahjal, Võõpsus , Kiidjärvel ). Raamatukogudesse lisandub huvitavaid kultuuriloolisi materjale, korraldatakse palju huvitavaid näitusi alates laste meisterdamistöödest professionaalsete kunstnike loominguni . EV100 ja kultuuripärandiaasta ettevõtmistest (valikuliselt) Raamatukogud läksid arvukalt kaasa ERÜ maaraamatukogude sektsiooni talvise algatusega „Loeme Eestile“. Ühiselt loeti ka pärast veebruari. Verioral seati sihiks lugeda 36 525 lehekülge, kuid lõpptulemuseks saadi 112 578. Huvitavaid ideid jätkus ka näitusteks: „100 hetke meie kogukonnas“ (Erastvere), „100 keraamilist jäälindu“ (Taevaskoja), „100 kleiti, lipsu ja ridiküli“ ( Kiidjärve ), „100 lumehelvest“ (Ahja), Karin Pika makett „Killuke Tallinna vanalinna“ ( Kiidjärve ), keskkogus „ Annetused Jakob Hurda talule“ ja „Reisilt kaasa“ (järjehoidjad eri riikidest) jne. Kanepi vallas peeti 10-osalise mälumänguturniiri kaks viimast etappi koos piduliku lõpuüritusega. Mälumäng on aidanud omavahel siduda nii vallarahvast kui ka raamatukoguhoidjaid. Mälestuspinkide avamine koos kohalike MTÜ-dega raamatukogude juures: Jakob Hurdale Himmastes ning sõjaajaloolasele kolonelleitnant Oskar Kurvitsale ja kooliõpetajale Daniel Veikenile Taevaskojas. Noorteprojektist „Kunst raamatukokku“ võtsid nn originaalnäitustega osa Vastse-Kuuste, Saverna , Kiidjärve ja keskkogu , rändnäituste kaudu said projektist osa ka teised raamatukogud. JutuPeatuse projekti raames avati tahvlid Räpinas ja Rasinal . Vastse-Kuustes toimus kohtumiste sari Alo Põldmäe, Heiki Pärdi, Ahto Kaasiku ja Jüri Uljasega . Kultuuripärandiaastat aitasid Meeksis sisustada Folgilahvka ja ansambel Ütsiotsõ . 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Muutused raamatukogude võrgus: Raamatukogude arv on 2017. aastaga võrreldes viie võrra väiksem (29 ja 34), kuid tunduvalt kasvas harukogude arv (12 ja 5). Viis raamatukogu (Värska, Saatse, Mikitamäe, Hanikase, Orava) läksid haldusreformiga Võrumaa koosseisu. Põlvamaale tuli Meeksi raamatukogu Tartumaalt. Lahe raamatukogu Põlva vallas (varem Laheda vallas) likvideeriti 1. juunist, põhjuseks asukoht samas majas Tilsi raamatukoguga. Raamatukogu toodi varisemisohtlikust mõisahoonest Tilssi 2016. aastal ja kahe raamatukogu ühendamiseni toona ei jõutud. (Raamatukogu jätkamine Tilsi raamatukogu noorteosakonnana ja palgalise tööjõuga, nagu oli tollase vallavalitsuse plaan, oleks kindlasti olnud parem kui teeninduspunktiks reorganiseerimine.) Vastavalt valdade ühinemislepingule liideti Põlva vallas 1. juunist Põlva keskraamatukoguga seitse maaraamatukogu : Ahja, Kauksi , Mooste, Rasina , Kiidjärve , Tilsi ja Vastse-Kuuste. Nüüdsest on harukogusid 12. ( Himmaste , Kiuma , Peri, Taevaskoja ja Vanaküla raamatukogud ühinesid 2015.) Tilsi harukogu juurde loodi Lahe raamatukogu baasil teeninduspunkt , milles vabatahtlikuna tegutseb endine juhataja (põhiametilt noorsootöötaja). Raamatukoguhoidjatel tuli harjuda uute halduspiiridega ja vallavalitsustega. Töökorraldus muutus seitsmes raamatukogus seos liitumisega. Kuna ühinemine toimus alates 1. juunist, oli kõikidel ühinenud raamatukogudel Põlva keskraamatukogu eelarves oma alaeelarve, mille projekti nad olid ise koostanud ja kaitsnud. 2019. aastast on tegu ühise eelarvega, mille koostamisel keskkogus loomulikult harukogude ettepanekutega arvestati. Ühinemine tõi kaasa pingeid, kuid need leevendusid aasta jooksul. Kindlasti aitas kaasa see, et koostöö maaraamatukogude ja keskkogu vahel on aastakümnete vältel olnud tihe ja laabunud hästi ja nii olnud ka ühinemisjärgsel ajal. Kokkuvõttes tundub siiski, et ühinemine sobib rohkem väikestele raamatukogudele, suurematel oleks parem iseseisvana töötada. Kanepi ja Räpina vallas jätkasid kõik raamatukogud iseseisvana ja seetõttu suuri muudatusi polnud. Räpina vallas näevad valdade ühinemisleping ja Räpina valla arengukava aastateks 2019 – 2030 siiski ette raamatukogude ühtse juhtimise alla viimise. Aasta jooksul toimus mitu raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuse töötajate kokkusaamist, ühiselt külastati ka kõiki valla raamatukogusid. Kõik vajalikud alusdokumendid (põhimäärus, kasutamise eeskiri, tasuliste teenuste hinnakiri jm) uuendati Põlva keskraamatukogus. Direktori käskkirjaga kehtestati ka andmekaitse tingimused. Muudatusi lahtiolekuaegades oli haldusreformi tõttu tavapärasest veidi rohkem. Põlva vallas kehtestati uued lahtiolekuajad vallavalitsuse kahe korraldusega (eraldi suvised lahtiolekuajad). Peamiselt tähendab see suviseid (veidi lühemaid) lahtiolekuaegu ka värskelt liitunud harukogudes. Vastse-Kuustes seati igapäevasest sisetöötunnist loobudes sisse igakuine sisetööpäev kuu viimasel reedel (vastavalt vajadusele). Räpina vallas oli muudatuseks iganädalase sisetööpäeva (reede) kehtestamine Verioral. Kanepi vallas muudeti kolme raamatukogu lahtiolekuaegu. Kanepis on raamatukogu avatud kella kümne asemel kella üheksast, kuna lugejad olid sageli varem kohal. Hommikupoolsemaks sätiti lahtiolekuaegu ka Karilatsi raamatukogus, sest ka seal eelistavad lugejad varasemat aega. Ühel päeval nädalas on raamatukogu siiski avatud lõunast. Põlgaste raamatukogus katsetab raamatukogu-külakeskuse direktor, kes sisuliselt peab tegema kahte erinevat tööd, kõige sobivamaid lahtiolekuaegu. Raamatukoguvõrk toimis hästi ka 2018. aastal, kuigi varasemast väiksemana, millest on muidugi kahju. Meeldivat koostööd tehti endiste Põlvamaa raamatukoguhoidjatega, kes nüüdsest Võrumaal töötavad (RVL, osalus keskkogu koolitustel). Samuti tegi koostööd endiste kolleegidega Meeksi raamatukogu juhataja (raamatukogupäevade ajal saadi kokku pidulikus õhkkonnas). Nõukogud. Põlva keskraamatukogu nõukogu tuli kokku kahel korral. Arutati raamatukogude ühinemisega seonduvat ja 2019. aasta eelarve projekti. Olulise küsimusena lahati palkade ühtlustamist ühisvalla raamatukogudes (vastavalt ühinemisleppele), mida nõukogu liikmed igati toetavad, kuid paraku vallas sel aastal veel selleni ei jõutud. Enne vallavalitsus es ja -volikogus vastuvõtmist andis nõukogu oma nõusoleku haldusaktide eelnõudele: tasuliste teenuste hinnakirjad, lahtiolekuajad, raamatukogu kasutamise eeskiri jm. Arutelud toimusid meilivahetuse teel ja päädisid nõukogu esimehe allkirjastatud ettepaneku te ga. Võõpsu raamatukogu nõukogu arutas 2018. aasta tööplaani, teavikute kustutamist ja laste jõuluõhtu korraldamist. Rohkem teavet nõukogude tegevuse kohta ei ole. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.17. € Seisuga 31.12.18 € Muutus % Eelarve kokku 1218,220 1116,089 -8,4 sh keskraamatukogu 396,319 629,052 +58,7 Personalikulu 616,634 626,168 +1,5 sh keskraamatukogu 244,875 358,266 +46,3 Kompl ekteerimiskulu 202,744 188,099 -7,2 sh KOV- lt 146,155 139,831 -4,3 sh riigilt 56,589 48,268 -14,7 sh keskraamatukogu 51,811 93,408 +80,3 sh KOV- lt 30,200 66,560 +120,4 sh riigilt 21,611 26,848 +24,2 Infotehnoloogiakulu 34,777 31,488 -9,5 sh keskraamatukogu 15,700 20,003 +27,4 * * Haldusreformi tõttu pole kahe aasta summad võrreldavad. Väljatoomist väärib üks näitaja: personalikulu maakonnas tervikuna on raamatukogude arvu vähenemisest hoolimata plusspoolel, mis muidugi ei tähenda, et palgatase oleks kõrge. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Saverna Kanepi valla mälumänguturniiri lõpuüritus 01.-28.02 150,00 1121,00 Põlva keskraamatukogu Vastse-Kuuste harukogu Andreas Hämäläineni fotonäitus „Kallis kodukoht Vastse-Kuuste läbi droonikaamera“ 01.01.-30.04 80,00 115,47 Kohtumine Reeli Reinausiga 01.03.-31.05 150,00 174,56 Kohtumine Sulev Olliga 05.03.-31.05 120,00 133,77 Kohtumised Eva ja Indrek Koffiga 01.04-31.05 200,00 271,58 Luule- ja muusikaõhtu „Küünlapäevast kevadesse“ 30.05.-30.09 150,00 173,38 Raamatukogupäevade üritused 17.09.-30.11 200,00 253,40 Kohtumine Heiki Vilepiga 14,09.-30.11 150,00 197,74 Keskraamatukogu Raamatukoguhoidjate teabepäev „Mida teha raamatukogus koos lastega?“ 21.03.-31.05 200,00 268,62 Kohtumine Berit Renseriga 28.03.20.06 100,00 157,00 4. klasside ettelugemisvõistluse Põlvamaa eelvoor 01.10-15.11 140,00 205,00 Põlvamaa XII maaraamatukoguhoidja päev 01.10.-15.11 450,00 743,52 Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) Keskraamatukogu Põlvamaa esindajate osavõtt XIV Nukitsa konkursi lõpetamisest 07.04.-10.04 100,00 100,00 Räpina Kultuurkapital Linte Raamatukogu-külakeskuse 10. sünnipäeva kontsertaktus 15.10.-15.11 370,00 370,00 Kokku 2560,00 4285,04 Toetuste summa on tunduvalt väiksem kui 2017. aastal (siis 6554,00 ). Vähenemine on mõistetav, sest toonasega sarnaseid suuri üritusi ei olnud (nt kontserdid koostöös kontserdiorganisatsiooniga). Endiselt palutakse kõige rohkem toetust Kulkalt . Eriti tubli on juba aastakümneid olnud Vastse-Kuuste raamatukogu juhataja Mall Kõpp. Toetused olid abiks kultuurisündmuste ja täienduskoolituse korraldamisel. Kõik toetused, mida raamatukoguürituste tarbeks kasutati, eelarvetes (ühtlasi tabelis) ei kajastu. Tilsis jätkus koostööprojekt Eesti Noorsootöö Keskusega kirjandusürituste korraldamisel. Vastse-Kuustes tehakse tihedat koostööd naisteklubiga Kolmapäev, mille egiidi all esitati Kulkale ka taotlusi raamatukogus toimuvate ürituste korraldamiseks (neli projekti, summa 600,00). Keskkogu taotles Kulkalt ühtlasi kaheksa juubelitoetust (vt 2.4.5). 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Raamatukoguhoidjate arv vähenes (peamiselt haldusreformi tõttu) viie võrra (48 ja 53). Praegusi Põlvamaa raamatukogusid puudutavad järgmised muudatused: koondati Lahe raamatukogu juhataja ametikoht ja Meeksi raamatukogus poolitati juhataja ametikoht ning tööle võeti ka teine töötaja, kes edaspidi hakkab tööle üksinda. Raamatukoguhoidjate koosseis vähenes 3,75 võrra (43,6 ja 47,35). Seoses raamatukogude ühendamisega Põlva vallas kehtestas vallavalitsus ka uued ametinimetused. Kuus endist raamatukogu juhatajat nimetati raamatukoguhoidjateks, Vastse-Kuuste raamatukogu juhataja erandina juhiks, kuna ainsana harukogudest töötab seal kaks raamatukoguhoidjat. (Raamatukoguhoidjad on aastast 2015 ka senise viie harukogu töötajad.) Enesehindami n e tehti ainsana maakonnast läbi Saverna raamatukogus. Sügisel kuulutas Põlva vallavalitsus välja konkurs i Põlva keskraamatukogu direktori ametikohale. Konkursi võitnud Kati Maidla asub tööle 1. märtsil 2019. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 Koolitustest võtsid osa kõik raamatukoguhoidjad. Kokku osaleti rohkem kui 30 erineval koolitusel. Sel aastal väljastati koolitustõend ka kahel keskkogus toimunud koolitusel (BCS Koolitus ja Tartu Ülikool; vt 2.4.2) ja seetõttu on arvud kasvanud: koolitusi oli vastavalt 121 ja 72, tunde 1966 ja 875. Lisaks digipädevuse koolitusele keskkogus läbiti veel kuus arvutikoolitust 16 osalejaga (teemadeks nutiseadmed, infoturve, digipädevus, Outlook). Endiselt on populaarne Tartu algupärase kirjanduse päev , millest võttis osa 12 raamatukoguhoidjat. Kõrgelt hinnatakse ka ERÜ maaraamatukogude suveseminari (7 osalist). Suveakadeemiatest võttis osa kuus raamatukoguhoidjat, kes jagunesid võrdselt kahe akadeemia vahel. Uudne ja osalejate (4) hinnangul väga hea oli Elva koolituskeskuse 24-tunnine koolitus „Mälutreening 50+“, koolitajaks Elva raamatukoguhoidja Pille Rekker . Kõik koolitused said osalejatelt head tagasisidet. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kes tus Raamatukogu hoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 22.02, 04.04 IT Nils Härsing , BCS koolitus 8+8 15+15/4 Ei kajastu eelarves 08.05, 16.05 IT Nils Härsing Tarmo Rosenfeldt 8+8 15+14/3 Ei kajastu eelarves 27.11, 05.12 IT Nils Härsing 8+8 15+16/4 Ei kajastu eelarves 21.03 Lastetöö Aili Luik 4 33/3 268,62 28.09 Kultuuri korraldus (Narva, Sinimäe) Maritsa Ort Jaanus Villiko Jaana Toss Ingrit Zolotov Helgi Kärsten Ivika Maidre 8 37/5 799,00 24.10 Kirjandus Kultuurilugu Tiia Allas Anti Rüütli 5 34/3 743,52 26.10 Sotsiaal meedia Ülevaade raamatukoguhoidjate kongressist Jaanika Tappo 4 14/2 - 14.11 Kirjandus Tartu Ülikool Mart Velsker 8 31/4 96,00 19.12 Statistika Andmekaitse Jõulude tähistamine Keskkogu töötajad Anne Siniaas 5 35/3 309,00 Kokku viidi läbi 12 teabepäeva. Koostööd tehti kolleegidega Võru- ja Tartumaalt, seetõttu on KOV-ide arv mõne koolituse puhul suurem, kui neid Põlvamaal on (3). Kõige silmapaistvam oli kahepäevane digipädevuse koolitus kolmes grupis, mille läbis 42 Põlvamaa raamatukoguhoidjat. Koolitus oli sisukas, kuid teemasid oli palju ja tempo seetõttu kohati ülejõukäivalt kiire. Väga hea on mahukas juhendmaterjal. Kindlasti oleks tore samade koostööpartneritega jätkata, kuid korraldada võiks üht teemat käsitlevaid õppepäevi (nt tekstitöötluse õppepäev). Kahel teabepäeval käsitleti Lõuna-Eesti (eeskätt võrumurdelist) kirjandust, millest heal tasemel kõnelesid Tiia Allas (Võru Instituut) ja Mart Velsker (Tartu Ülikool). Huvitav oli Kiuma külavanema Anti Rüütli ülevaade omaaegsest seltsitegevusest . Traditsiooniliselt jagati lastetööalast nõu , seekordne tubli esineja oli Aili Luik Pärnumaalt Libatse raamatukogust. Aktuaalset andmekaitset käsitles sisukalt ja mõistetavalt Põlva vallavalitsuse spetsialist Anne Siniaas. TLÜ magistrant Jaanika Tappo valmistas ette mahuka ettekande sotsiaalmeediast . Väga meeldis osavõtjatele õppereis Ida-Virumaale , kus tutvuti rahvaraamatukogudega (Narvas ja Sinimäel), kolledžiga (kaasa arvatud raamatukogu) ja vaatamisväärsustega (Victoria bastion ja Vaivara Sinimägede muuseum). Väga head giiditööd teeb Narvas Kurtna raamatukogu-seltsimaja juhataja Jaana Toss. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised, ettekanded, loengud, koolitused Lisa 2 Ainika Mägi (Lahe- Tilsi ) esines särava ettekandega ERÜ kooliraamatukogude teabepäeval. Marta Raadiole andsid seoses kultuurisündmustega raamatukogus intervjuu mitu raamatukoguhoidjat. Tähelepanu on pälvinud 2017. aastast Kiidjärve raamatukogus talletatav Kalmer Tennosaare isikuarhiiv. Väga hinnatavad on raamatukoguhoidjate juhitud kultuuriloolised ekskursioonid. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Õpinguid Tallinna Ülikooli eriala magistriõppes jätkab üks maaraamatukogu juhataja. Raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni taset 6 taotles üks maaraamatukoguhoidja, kellele see ka omistati . 2.4.5 Töötajate tunnustamine Põlvamaa teenetemärk ( POL-ilt ): Reet Kappo ( keskkogu ) Kulka Põlvamaa ekspertgrupi elutööpreemia: Reet Kappo ERÜ auhind aasta maaraamatukoguhoidja 2018: Ainika Mägi (Lahe- Tilsi ). Kaasnevad Kultuuriministeeriumi tänukiri ja Kulka rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia Auhinna nominatsioon: ERÜ tänukiri, POL-i tänukiri ERÜ auhind aasta kooliraamatukoguhoidja: Anne Ojaste (Põlva kool ja Põlva gümnaasium). Kultuuriministeeriumi tänukiri ja Kulka tunnustuspreemia Nominatsioon: POL-i tänukiri Kultuuriministeeriumi tänukiri juubeli puhul: Tiiu Ziugmann (Erastvere), Karmen Pedosk (Leevaku), Elsa Raadla ( keskkogu ) Kulka Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus: Mall Kõpp (Vastse-Kuuste), Lea Saaremäe ( Võõpsu ), Tiina Ibragimova (Linte), Eve Vals ( Ruusa ), Maire Tühis ( keskkogu ), Tiiu Ziugmann , Karmen Pedosk , Elsa Raadla Põlva valla tänukiri juubeli puhul: Elsa Raadla Räpina valla tänukiri juubeli puhul: Lea Saaremäe Kanepi valla tänukiri tööjuubeli puhul: Heli Adamson (Kanepi), Vaike Puuselg ( Krootuse ), Tiiu Ziugmann Ahja avatud noortekeskuse tänukiri: Külli Vardja (Ahja) Põlva lõõtsa- ja kandlekooli tänukiri abi eest Karl Kikka päeva korraldamisel: Ilse Aigro (Valgjärve) Aasta oli tunnustuste poolest väga kaalukas, suur heameel on elutööpreemia ja ERÜ auhindade üle (esimest korda Põlvamaale!). Maakonna raamatukoguhoidjate tunnustusüritus Põlvamaa XIII maaraamatukoguhoidja päev toimus 24. oktoobril Põlva vallas Kiumas . Traditsiooniliselt tunnustatakse nn maapäeval ERÜ auhindade nominente ja tööjuubilare ning tänutäheks on ka kultuuriprogramm – seekord esinesid Põlva muusikakooli noored rahvamuusikud Heino Tartese juhendamisel. Maapäeva hariva osa kohta vt 2.4.2. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Lisa 3 Üle mitme aasta avati taas uus raamatukogu: Leevi raamatukogu sai valgusküllase avara ruumi rahvamaja teisel korrusel, mis spetsiaalselt raamatukogu jaoks juurde ehitati. Kahjuks ei lahenenud Võõpsu , Mooste, Leevaku ja Valgjärve raamatukogu ruumiprobleemid. Krootusel on lootus saada raamatukogule endine vallavolikogu esimehe tööruum. Vastse-Kuustes kaalutakse raamatukogu laiendamist teisele korrusele. Põhiliseks tööks oli Leevi raamatukogu ehitus, mis 2017. aasta väga vihmase suve tõttu graafikust maha jäi. Sanitaarremonti tehti Himmaste raamatukogus ja külakeskuses. Ahja raamatukogu õuealal õnnestus planeeritud tööd ära teha (vt lisa 3). Edaspidi on vaja parandada maja katus ja värvida fassaad. Kindlasti vajavad fassaadid remonti ka Himmastes ja Ruusal . Lintes ollakse endiselt hädas suvise palavusega siseruumides. Räpinas vajab parandamist vee läbijooksust tekkinud kahjustus. Peril imbub vihmavesi vaatamata katuseremondile ikka paneeli mööda sisse. Kiidjärvel on väga vaja puukuuri. Tilsis tuleb müra summutamiseks helikindla vastu vahetada tööõpetuse klassi uks. Väga vajalik on keskraamatukogu siseremont . Päris palju raamatukoguhoidjaid märgib aga, et praegu remondivajadust pole. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Juurdepääs on olemas rohkem kui pooltes raamatukogudes (16). Lisandus Leevi raamatukogu, kus on tegemist Põlvamaa raamatukogudes esmakordse lahendusega: teisel korrusel asuvasse raamatukokku viib ka trepitool. Kanepi vallas arutati raamatukoguhoidjate ettepanekut rajada kaldtee Kanepi ja Saverna raamatukogule. Vastse-Kuustes, kus seni on juurdepääs kooli kaudu, soovitakse edaspidi rajada kaldtee raamatukogu välisukse juurde. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Valdkonnas oli edasiminekut. Vaata Maailma SA eraldas Põlva keskraamatukogule 25 lauaarvutit Lenovo M92p/ type 3227 SFF ja ühe sülearvuti Lenovo Thinkpad T430. Projektis, mille eesmärk on eestimaalaste digipädevuse arendamine, lõid kaasa ka Tieto Estonia ja Swedbank . Lauaarvutid jagunesid harukogude ja keskkogu vahel, enamasti kasutati neid aegunud lugejaarvutite väljavahetamiseks. Näiteks vahetati välja keskkogu AIP-i arvutid. Lugejaarvuti seati sisse Ahja Tuglase muuseumis, mis on ühishaldamisel sealse raamatukoguga. Sülearvutist sai Rasina raamatukogu lugejaarvuti. Vastse-Kuustes ühendati raamatukogu samas majas asuva kooli internetivõrku, mida uuendati HITSA projekti raames. Uus süsteem vajab häälestamist, millega ka tegeldakse. Vanakülas piisas internetiühenduse paremaks muutmiseks antenni paigaldamisest . Kanepi valla mitu raamatukogu ( Karilatsi , Krootuse , Maaritsa , Saverna , Valgjärve) said värviprindivõimaluse, mille üle ollakse väga rõõmsad. Wi-Fi levi on 28 raamatukogus (st puudub ühes). 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Kogude komplekteerimisel peetakse silmas rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtteid. Raamatukoguhoidjad teevad valikuid kaalutletult. Väga oluline on arvestada oma lugejate soovidega. Veel on välja toodud järgmisi põhimõtteid: kõik lugejarühmad peavad saama uudiskirjandust; ilu- ja teadmiskirjanduse soetamine peavad olema tasakaalus; teadmiskirjandust peab olema erinevatest liikidest, kuid tellimist tuleks piirata, kui antud valdkonna kohta on juba palju kirjandust või ei paku valdkond enam lugejatele huvi; mõnede liikide puhul, mille kohta on raamatuid juba palju, eelistada eesti autoreid (nt kokaraamatud); pöörata palju tähelepanu koduloolisele kirjandusele; järelkomplekteerimisel vaadata e-kataloogist, kui palju on eksemplare teistes lähikonna raamatukogudes; kallimate raamatute puhul konsulteerida kolleegidega jne. Toetus riigieelarvest oli 48,268 tuhat, sealhulgas toetus laste- ja noortekirjandusele (0,694 tuh), mis kahjuks oli poole väiksem kui mullu (1,3 tuh). Keskkogu sai 168, Räpina 70 ja teised 8 – 38 eurot. Toetus võimaldas enamnõutud raamatute eksemplaarsust suurendada, kokku osteti 74 raamatut. Riigitoetuse eest soetati maakonda 41,1% kõikidest ostetud teavikutest – 5073 (v.a perioodika). Kõik raamatukogud täitsid taas nõude osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust. Kahjuks ei eraldanud Riigikogu enam täiendavat toetust, mis paaril viimasel aastal oli suureks abiks. Omavalitsused toetasid teavikute ostu 139,831 tuhande euroga, sellest perioodikale 41,405 tuhat. E-teavikuid ei soetatud. Annetuste osakaal (v.a perioodika) moodustab soetatud teavikutest 10,8 % (1500 teavikut – raamatud ja auvised ), mullu 14,9% (2397 teavikut). Keskkogus (ilma harukogudeta) oli annetusi 5,7% (118), mis on võrdne mullusega. Suuremad annetajad : Hoiuraamatukogu, Tartu Regiooni Energiaagentuur, EV100 korraldustoimkond, Võro Selts VKKF, SA Innove, Eesti Statistika, Riigikohus, Riigiprokuratuur jne. Eraisikud: Häniläne , Thavet Atlas ( Esper Thompson ), Enn Vaino jt. Lisaks eraisikud, kes on toonud raamatukogudele heas korras raamatuid oma koduriiulilt, mida vahetatakse kulunud eksemplaride vastu. Hangiti 13 843 teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 12 343 (12 292 raamatut, 30 auvist ja 21 lauamängu) ja annetusena saadi 1500 teavikut (1463 raamatut, kaks käsikirja ja 35 auvist ). Teavikute koguarv langes 14 % (mullu 16109), sellest ostude arv 10,4% ehk 1369 eksemplari (13 712). Keskkogu soetas 2053 teavikut (2035 raamatut, üks käsikiri, 17 auvist ), s.o 11,5 % võrra vähem kui 2017. aastal (2300). Vähenemise peapõhjuseks maakonnas tervikuna on raamatukogude arvu vähenemine. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine ( trükis+e-raamat ) Raamatuid soetati 13755 (12 292 ostu ja 1463 annetust), millest teadmiskirjandust 23,4% ja ilukirjandust 76,6%. Keskkogus on suhe teistsugune: teadmiskirjandust soetati 42,9% (mullu 41,3) ja ilukirjandust 57,1%. T arnijad: Rahva Raamat (68,7%), Varrak (13,7%), Bestkaup (12,3%), Raamatute Kodu (2,3%), Apollo Kauplused (2,0%), Ajalevi (0,8%), muu (0,2%). Rahva Raamatu osakaal on veidi langenud, juurde on tulnud uus tarnija Raamatu Kodu. Rahva Raamatu kodulehte on kõik raamatukogud hea meelega kasutanud, tellimine on mugav ja saab ka järelkomplekteerida . Rahva Raamatust tellitakse kord nädalas ka näidised, mis tuuakse kohale koos tellitud raamatutega. Seejärel saab näidistega nädala jooksul tutvuda ja seda võimalust kasutavad ka maaraamatukoguhoidjad. Kõigi pakkujate hindu võrreldakse. Raamatu keskmine hind on tõusnud 50 sendi võrra (12,30 ja 11,80). Enam on tõusnud lasteraamatute hind (9,30 ja 8,60). 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Kokku soetati 991 ajakirjade aastakäiku . Ka siin on seos raamatukogude arvuga. Mullusega võrreldes on langus 7,4% (1070). Annetuste arv aga on jäänud peaaegu samaks (187 ja 191), mis sisuliselt tähendab kasvu. Keskkogus soetati 103 aastakäiku, sellest annetusi 20 (mullu 111 ja 17). Siinkohal on kindlasti mõju tellimuste hinnatõusul. Endiselt eelistavad lugejad trükiväljaandeid ja e-versioonide vastu huvi ei tunne. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti kokku 65 (30 ostu ja 35 annetust), neist 17 keskkogule . See on rohkem kui mullu (siis 40). Tõus on tingitud järjekordse Uma Pido toimumisest, mille kultuuriloolise väärtusega salvestused Võru Selts VKKF raamatukogudele annetas. Lastele on ostetud filme ja muusikateavikuid. 3.1.4 Muud teavikud Soetati 21 lauamängu , mis on rohkem kui mullu (siis kolm). 3.2 Inventuurid, mahakandmised Inventuur viidi läbi Tilsi ja Lahe raamatukogus seoses Lahe raamatukogu likvideerimisega. Inventuuri järel anti suurem osa Lahe kogust üle Tilsile . Kokku kustutati 18 414 teavikut (18 399 raamatut, 10 auvist , kaks elektroonilist teavikut ja kolm lauamängu). Teavikute arv on väiksem kui mullu (16 191), mis osaliselt on tingitud haldusreformist. Kustutusakte koostati 21 raamatukogus 30-st (arvesse läheb ka Lahe inventuurijärgne kustutusakt). Kolmes raamatukogus eemaldati kogust ainult ajakirju, mis kustutusakti koostamist ei nõua. Seega tegeldi kustutamisega kokku 24 raamatukogus, millega võib rahule jääda. Kõige rohkem kustutas teavikuid (v.a perioodika) keskkogu (3335), head tööd tegid ka Räpina (2719), Leevi (1993), Mooste (1372), Krootuse (1142), Tilsi (1083) jt. Keskkogu töötajad on rõhutanud kogude puhastamise vajadust, juhtides sellele tähelepanu ka meelespeaga, milles selgitatakse ringluse suurendamise võimalusi. Seal on toodud maakonna keskmine ja nimetatud kõrgema ringlusega raamatukogud (Valgjärve, Ruusa , Himmaste , Peri, Krootuse , keskkogu ). Keskmine ringlus on maakonnas aastaga veidi tõusnud (0,7 ja 0,6), kuid kasvuruumi on päris palju. Kõige kõrgem ringlus (1,2) oli keskkogus (ilma harukogudeta). 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Muudatused teeninduskorralduses ja teenustes, sh e-teenused. Muudatuseks oli üleminek versioonile Urram3 , mis tõi kaasa ühise lugejate andmebaasi, võimaluse programmisiseselt RVL-i tellimusi esitada ja vastu võtta; paranes reserveerimise ja järjekorda panemise võimalus jne. Seoses muudatustega andmekaitses sai võimalikuks lugejaandmete kustutamine (nn unustamine). 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Lugejate kasutuses on 59 arvutit. Kindlasti on teenuse osutamisel oluline arvutite kvaliteet, mis osades raamatukogudes tunduvalt paranes (vt 2.6). Kuna palju tuleb printida, on oluline ka printerite korrasolu. Ka siin oli märgata paranemist (vt 2.6). Vajalik on skaneerimisteenus. Nüüd, kus vallakeskused on paljude kodunt kaugel, tuleb raamatukoguhoidjatel arvutitoimingutes sageli operatiivselt abi osutada. Sealjuures tuleb olla hea psühholoog, sest abivajaja võib olla närvis. Endiselt on raamatukogudes paberkandjal valdade seadusandlikud aktid. Kuna AIP on oluline individuaalkoolituse koht, siis on teemad, milles raamatukoguhoidjad kasutajaid aitavad, loetletud 4.7 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Tabel 5 Raamatu-kogu Lugejad 2017 Lugejad 2018 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 11298 9410 -1888 Sh keskk 4129 5736 +1607 Raamatu- kogu Külastused 2017 Külastused 2018 Muutus (+-) Virtuaal-külast. 2017 Virtuaal-külast. 2018 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 194758 174408 -20350 17 3856 +3839 Sh keskk 75225 103553 +28328 - 3603 +3603 Raamatu- kogu Laenut-d 2017 Laenut-d 2018 Muutus (+-) Päringud** 2017 Päringud** 2018 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 367690 363916 -3774 6871 5607 -1264 Sh keskk 141168 211024 +69856 2240 4020 +1780 Peamiselt haldusreformi tulemusena vähenes teenindatavate arv 2822 võrra. Seetõttu on arvnäitajate langus mõistetav. Suurem on see lugejate (16,7%) ja külastuste osas (10,4%). Laenutused vähenesid vaid 1%. Kahe aasta näitajad pole siingi võrreldavad, sest arvestuse alus on erinev: 2018. aastast alates registreeritakse kohalkasutusena ka perioodika. Hõlve oli maakonnas tervikuna 36,6%, keskkogus veidi kõrgem – 40,1%. Objektiivselt saab arvandmeid võrrelda 2019. aasta aruandes, sest siis on raamatukogude arv ja keskkogu harukogude arv 2018. aastaga võrdsed. Raamatukogudes püüeldakse võimaluse korral hubasema keskkonna poole. Krootusel sisustati endisesse AIP-i ruumi (arvutid on paigutatud mujale) mõnus lastetuba, raamatukogul on ka lootust ruumi juurde saada. Kanepis lisas hubasust riiulite ringitõstmine, näitusepinnana võeti kasutusele koridor. Keskkogus seati sisse väike lugemisnurk lugejatele, kes soovivad rohkem privaatsust. Huvitavaks saab muuta ka väliala. Taevakojas tehti mahavõetud kuusetüvele kabelaud, mis suvel leidis palju kasutamist. Teeninduspunkte on maakonnas neli. Tilsi raamatukogu teeninduspunkt loodi endise Lahe raamatukogu baasil ja asub selle senistes ruumides. Põhiliselt on teeninduspunktis lastekirjandus. Vabatahtlikuna laenutab samas asuva noortekeskuse lahtiolekuaegadel endine raamatukogu juhataja, kes on keskuse töötaja. Kiuma raamatukogul on kaks teeninduspunkti: Kähri kirikule kuuluvas majas Tännassilma külas ja Põlva valla sotsiaalkorteris Aarna külas. Mõlemas käib raamatukoguhoidja kord kuus. Savernas on teeninduspunkt hooldekodus, kus raamatukogu juhataja käib kord nädalas raamatuid vahetamas. Ülejäänud ajal laenutab hooldekodu töötaja. Infopäringud Teatmebibliograafiline töö on oluline, sest kaugeltki kõiki päringuid pole võimalik interneti teel kiiresti ära lahendada ja raamatukogud annavad mitmekülgset abi. Päringutele kulubki aega väga erinevalt: mõne saab lahendatud minutitega, mõnele kulub tunde või isegi päevi. Eriti töömahukad on kodu-uurijate teema- ja isikupäringud. Keskkogu kogemus kinnitab, et pisemgi infokild, mis kodulooga seotud, peaks leidma kajastamist koduloo andmebaasis (varasem osa on kartoteegis, mida valikuliselt andmebaasi sisestatakse). Seetõttu on koduloolised artiklid mahakantud ajalehtedest ja ajakirjadest, pisitrükised , fotod jm paigutatud temaatilistesse mappidesse, mida igal aastal jooksvalt täiendatakse. Näiteid koduloopäringutest : Põlva linna ja kiriku ajalugu, Mooste valla koolid, Põlva Inseneride Liidu ajalugu, Põlva KEK-i ajalugu, Räpina leivakombinaadi ajalugu, staadioni ehitamine Põlvasse jne. Päringuga poliitiku ja kirjamehe Ivan Narodny (Jaan Sibul) kohta pöördus raamatukogu poole professor Moskvast, kellele sai vahendatud olemasolevaid artikleid, samuti anti talle I. Narodnyt käsitleva raamatu „Kolm nime – üks mees” autori Toivo Kitveli kontakt (autori nõusolekul). Eesti Vabaõhumuuseumil aidati lahendada päringut seoses Partsi koolihoonega. Jätkuvalt täpsustati andmeid Koidus ilmuva tähtpäevakalendri tarbeks. Sageli on nii, et päringut lahendades täieneb koduloo andmebaas, kuna ilmsiks tuleb uut ja huvitavat, mis edaspidi on kasuks teistele huvilistele. Kanepi raamatukogu poole pöörduti palvega saada infot Kanepi kihelkonna fotograafide kohta. Raamatukoguhoidjal õnnestus koguda huvitavat materjali Rudolf Kornelius Lastingu kohta tema järeltulijatelt. Kiidjärve l oli mitu päringut paiga ajaloo kohta (mõis, tööstus, kuulsad inimesed). Raamatukogus on talletatud palju materjali, mis teeb päringute lahendamise hõlpsamaks. Rasinal , kus samuti palju kodupaigaga seotut tallel, aidati kodu-uurijat kooliajaloo vallas (vt 4.8). Ajamahukaks võib vahel osutuda ka muude päringute lahendamine (nt käsitöö). Keskkogu tähelepanekud. Kõikide käsitöötehnikate kohta pole märksõnu ja vahel on lugejatel päris kindlad soovid, mis vajavad otsimist: käsi-käes kindad, tuniisitehnika , annise sall jt. Katusekimmimise päring lahendati vaid tänu ISE-s leiduvale materjalile: artikkel 1961. aasta Sotsialistlikust Põllumajandusest sai lugejale tellitud RVL- ga (digitaalsel kujul). ISE ongi päringute lahendamisel asendamatu, selle kasutamist õpetatakse ka õppuritele, kes oma uurimistöödega raamatukogu poole pöörduvad. Mõned teemad: tervishoiukorraldus Itaalias, hüpokoerad , postkaartide ajalugu, veeressursid maailmas, kuritegelik eliit Eestis jne. DIGAR-i roll päringute lahendamisel on kahjuks tagasihoidlik. Paar korda paluti päringute lahendamiseks abi ka teistest raamatukogudest. Näiteks edastas Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonna töötaja Jaak Joala laulu ”Puhu tuul” akordid, mida saab kitarri- või ukulelemängija kasutada (laulu nooti ei õnnestunud leida). Eesti elektronkataloogidele ja ISE-le lisaks sai lugejaid abistatud ka EBSCOst materjali otsimisel ja saadetud neile juhiseid Google Scholar ja süvaveebist otsimise võimaluste kohta. Näiteid päringutest maaraamatukogudest : varjualuste ehitamine, ajaloolised relvad laevadel, pensionid, loomateraapia roll laste arengus, nn erilises maailmas elavad lapsed, lapse tunnete ja sõnavara arendamine, konkreetne laul telesaatest, Kuldvillaku ja astronautide seos, lapiku maa teooria, pendli kasutamisõpetus, hunt, muinasjutuprintsessid, laulupeod jne. Muidugi on palju pragmaatilisi päringuid – raamatukoguhoidjad aitavad teha otsinguid valdade kodulehtedelt (seoses haldusreformiga järjest rohkem), otsivad bussi- ja rongiaegu jne. 4.3 RVL-i teenindus RVL-i arvnäitajaid on haldusreformi järel samuti raske objektiivselt hinnata. Töö teavikute vahetamisel on intensiivne ja sellest ei jäänud kõrvale ükski raamatukogu. Kaks raamatukogu ei tellinud küll ise, kuid teiste tellimusi täitsid. Põlvamaa raamatukogudest tellisid ka Värska ja Mikitamäe raamatukogu, kuid kuna kokkupuudet on paratamatult vähem, siis on ka tellimuste arv varasemast väiksem. Eraldi esiletõstmist väärivad kaks raamatukogu: Himmaste tellimuste (1145!) operatiivse täitjana ja Vastse-Kuuste oma lugejatele tellijana (600). Igal aastal leitakse uusi RVL-i partnereid. Kasutades esmakordselt keskserveri head RVL-i võimalust, telliti Pärnust, Kohtla-Järvelt ja Karksi-Nuiast ( keskkogu ja Põlgaste). Uue partnerina nimetatakse ka Tallinna Keskraamatukogu ( Saverna ). Keskkogus tõusis märkimisväärselt tellimuste arv väljaspoolt maakonda (102 ja 43), neist 71 Tartu Linnaraamatukogust. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Lastekirjanduse komplekteerimisel arvestatakse mitmesugused soovitusi. Populaarsed on ELK-i rubriigid „Raamatukogu soovitab“ ja „Kuu raamat“. Keskkogus on aastaid analüüsitud lasteraamatute leidumust Lastekaitse Liidu nimestiku „Head lasteraamatud“ põhjal. Koostatakse kokkuvõte, kus on toodud leidumus maakonnas kokku ja nimetatakse raamatukogud, kel nimekirjast rohkem raamatuid. Samuti on seal raamatute tutvustused. Möödunud aastal paistis maaraamatukogude hulgast silma suhteliselt väike Kauksi raamatukogu, kus olid olemas kõik raamatud. Nendega, kes vähem tellinud, võetakse individuaalselt ühendust ja soovitatakse juurde tellida. Nimestik ongi kujunenud vajalikuks järelkomplekteerimise allikaks. Keskkogu tutvustab teistele raamatukogudele ka lastekirjanduse aastaauhinna nominente ja kaunimaid lasteraamatuid. Soovitusi lasteraamatute tellimiseks annavad keskkogu lasteraamatukoguhoidjad kolleegidele teistest raamatukogudest regulaarselt. Riigi täiendav toetus võimaldas soetada 74 raamatut, mis on kahjuks palju vähem kui eelmisel aastal (149). Toetus võimaldas suurendada enamnõutavate raamatute eksemplaarsust . 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d 2017 Lug-d 2018 Muutus (+-) Külast-d 2017 Külast-d 2018 Muutus (+-) Laenut 2017 Laenut 2018 Muutus (+/-) Linna/maak. rmtk 2946 2551 -395 60268 51870 -8398 51755 35259 -16496 Sh keskk 1084 1481 +397 22159 31431 +9272 20526 20789 +263 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Ka lasteteeninduse arvnäitajaid mõjutas haldusreform ja võrdsetel alustel saab neid analüüsida 2019. aasta aruandes. Lugejate arv vähenes 13,4%, külastused arv langes 13,9% ja laenutusi oli 31,9% võrra vähem. Laenutuste langus on suuresti tingitud raamatute tagastustähtaegade muutmisest keskkogu uues kasutamise eeskirjas. Kui varem oli mõneski raamatukogus (sealhulgas keskkogu lasteteeninduses Põlvas) lastele tähtajaks kaks nädalat, siis nüüd sarnaselt täiskasvanutega 30 päeva (vallavalitsuse nõudel). Tähtaeg on oluline tähis ja nii tuuaksegi paljud raamatud just selleks päevaks tagasi. Elu on näidanud, et lastele peaks tähtaeg olema lühem. Kindlasti on vähenemise põhjuseks ka ühe Põlva koolihoone sügisel alanud kogu õppeaasta kestev remont, mis on muutnud asenduspinnal õppivate laste liikumisgraafikuid. Järjekindlalt kasvab täiskasvanute laenutuste osakaal. Põlva lasteteeninduses oli see 2017. aastal 50,9%, aasta hiljem juba 52,9%. See tekitab ka kunstliku lugejate arvu vähenemise: täiskasvanu, kes juba lugeja, võtab oma nimele ka lapse raamatud ja last lugejaks ei registreerita. Lugemisharjumusi saab kujundada ettelugemise abil. Mõnes raamatukogus on laste innukusel põhinev traditsioon väga tugev ( Himmaste , Lahe- Tilsi ). Erastveres loetakse ette lastehommikutel ja raamatuid viiakse ka kandleringi harjutusele. Vastse-Kuustes oli EV100-le pühendatud ettelugemiste sari „Loeme Eestile“ jne. Kindlasti aitab järjekindel soovitamine , mida kinnitab Ruusa raamatukogu kogemus. Alustada tuleb näiteks küsimusest, millised loomad lapsele meeldivad ja varsti jõutakse ka teemakohaste raamatuteni. Toeks on väljapanekud erinevatele eagruppidele . Väljapanekute osa rõhutab ka Maaritsa raamatukogu juhataja. Väga palju väljapanekuid lastele on Räpinas. Soovitusi on hea ka kirjalikult jäädvustada . Keskkogu lasteteeninduses on laste omaloodud soovituste puu seinal paari aastaga suureks kasvanud . Soovitusnimestikud on samuti abiks. Põlvas koostati (eelkõige) lapsevanematele mõeldud „Mida lugeda ja kinkida“. Nimestikus on alajaotused kõige noorematele ; neile, kel lugemine selge jne. Soovitusnimestikke jagatakse keskkogu teabepäevadel ka teistele raamatukogudele. Kindlasti tuleb soovitada ka perioodikat (Hea Laps, Täheke), mis muidu võib laste tähelepanu alt välja jääda. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Lisa 4 Suurüritused XII Nukitsa konkursi hääletusest võttis Põlvamaal osa 176 last üheksast koolist. Kõige arvukamalt (54 häälega) osalesid Vastse-Kuuste lapsed. Kaks kõige tublimat nende lugejat osalesid ka Tallinnas konkursi lõpuüritusel. Põlvamaal hääletati parimaks Priit Põhjala „Mu vanaisa on murdvaras“, sama raamat hinnati parimaks ka Hillar Metsa illustratsioonide poolest. Teist kohta jagasid Mika Keräneni „ Jõmmu “ ja Ilmar Tomuski „Amanda patsid“. Kunstnikest teiseks hääletati Britt Samsoni illustratsioonid Margus Karu raamatule „Hobune Henry unenägu“ ja kolmandaks Anne Pikkovi pildid Triinu Laane kakskeelsele raamatule „Vana katkine kass = Vana katskinõ kass“. Kui võrrelda Põlvamaa laste hinnanguid lõpptulemusega, on pilt peaaegu samasugune, mis tõestab taas, et hea raamatu tunnevad lapsed kõikjal ära. Üle-eestilise ettelugemisvõistluse „Kus hundist räägitakse“ maakonnavoorust võttis osa 14 õpilast kümnest koolist, mis on hea tulemus. Kõige populaarsemaks autoriks kujunes Markus Saksatamm. Tore, et tähelepanu pälvis eesti klassika – loeti ka August Jakobsoni muinasjutte. Võitjaks tuli Maritte Arianne Plaado Viluste põhikoolist (juhendaja Helle Mendrik ), kes esindas Põlvamaad ka võistluse finaalis. Ülevabariigilised võistlused on väga tänuväärsed, sest Tallinnast kaugel asuvate koolide õpilastele ja õpetajatele on maakonna esindamine suureks tunnustuseks ja stiimuliks. Hundijuttude võistulugemine korraldati ka Vastse-Kuustes (valiti esindaja maakonnavooru) ja Krootusel . Projektiga „Aitan lapsi raamatute juurde“ liitus Saverna raamatukogu, kus pidulikult avati ka Rampsu raamatukogu. Kahju, et rohkem raamatukogusid projekti ei mahtunud. Keskkogu lasteraamatukoguhoidjad osalesid kahel Põlva valla üritusel. Lastekaitsepäeva töötoas Põlva staadionil sai meisterdada pesulõksust jutulindu ja osaleda loterii-allegris . Isadepäeva töötuba „Raamatute maailm“ raamatukogus tutvustas uudiskirjandust ja kutsus lahendama mõistatusi ning ristsõnu. Külas oli ka lugemiskoer Jeta Võrust. Vastse-Kuustes korraldati terve päev kestnud suurüritus „20 aastat koos kooliga“. Väga mitmekeseise päeva programmi ( vt L isa 4 ) . Lastele osutatakse palju tähelepanu ka väliüritustel (rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, kohvikute- ja külapäevad, laadad jne). Läbimõeldud lasteprogramm oli Vanakülas (vt LISA 4). Väga atraktiivne on Ahja raamatukogu õueala ja raamatukoguga on seotud ka Illimari rajad, mida lapsedki külalistele tutvustavad. Kultuuriloo ja pärimusega seonduvad Ulvi Mustmaa vestlused lastega indiaaniteemal Kanepis ja kodu-uurija Liina Kähri ülevaade Jakob Hurda tegevusest Himmastes . Keskkogus oli tore kirjandushommik „Eesti asi – savusann “ lasteaialastega, kus räägiti ka hügieenist. Kohtumised loomeinimestega. Esimest korda külastas maakonda lastekirjanike tuur, mis tõi Põlvasse ja Savernasse (osalesid ka Kanepi lapsed) Marja-Liisa Platsi, Indrek Koffi ja Anti Saare. Kohtumised olid väga toredad ja humoorikad, ei puudunud isegi pillimäng Indrek Koffi vahvas esituses. Lugejatega kohtusid ka (raamatukogusid vt LISA 4) Heli Künnapas , Astrid Hiisjärv, Ene Sepp, Helin Vill, Piret Päär , Epp Petrone , Eva ja Indrek Koff , Sulev Oll , Andrus Kivirähk, Navitrolla , Juhani Püttsepp, Marko Kaldur , Heiki Vilep , Ilmar Tomusk , Aleksei Turovski . Kõige rohkem kohtumisi toimus Tilsis (8!). Suvelugemine laienes taas. Kokku korraldati seda seitsmes raamatukogus, lisaks sügislugemine Kanepis. Traditsioonist saab rääkida Vastse-Kuustes, Maaritsas , Savernas ja keskkogus , esmakordne oli suvelugemine Kiidjärvel , Tilsis ja Krootusel . Keskkogus jagati välja kolmes raskusastmes lugemispassid, kusjuures neid ei seostatud laste vanusega. Passe võeti välja 55, läbiloetud raamatute kohta tuli raamatukogus täita küsitlusleht või pilt. Küsimustele vastasid lapsed väga vahvalt. Suvelugemise auhindadeks olid raamatud, spaakülastused, reisid, teemaüritused (vt LISA 4). Käeline tegevus ja näitused. Meisterdamisega tegeldakse mingilgi määral paljudes raamatukogudes. Süstemaatiline on tegevus Himmastes (väga hea koostöö käsitöömeister Lea Saaniga), Erastveres, Maaritsas , Peril jm. Taevaskojas meisterdatakse koos lastega rohkem suvekuudel, Krootusel oli terve detsembrikuu avatud päkapikutöötuba jne. Keskkogu lasteteeninduses oli suvel avatud suur Põlva lasteaedade käsitöönäitus „Killuke Eestimaast“ , mis pandi kokku Põlvamaa ja Segebergi maakonna koostöösuhete 25. sünnipäevaks ja viidigi sügisel Saksamale. Väga põnev ja leidlik näitus pälvis kodumaal suurt tähelepanu. Keskkogus koostati EV100-le pühendatud sarinäitus, mille raames oli raamatukoguhoidjatel kõige põnevam otsida ilukirjandusteoseid kindlatest piirkondadest (leidmata need ei jäänud!). Karilatsis täiendasid lapsed kevadest sügiseni oma joonistustega näitust „Meie Eestimaa“. Vastse-Kuustes osales raamatukogus näitustel kogu koolipere. 4. 5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 503 520 56 Koduteeninduse näitajad on kasvanud (mullu 318, 326, 44). Teenuseid osutasid enam keskkogu (139 korral viiele inimesele), Karilatsi (114 – 10), Himmaste (61 – 6), Krootuse (48 – 4), Vastse-Kuuste (32 – 4). Põhiliseks teenuseks on teavikute kojuviimine . Pakutakse ka ettelugemist ( Karilatsi ), abi dokumentide täitmisel ( Karilatsi , Peri, Vastse-Kuuste, Rasina ) ja arvutiõpet (Vastse-Kuuste). Keskkogus tegeldi sooviga koduteenindust laiendada teemaga süvendatult. Koostati avalduse blankett, Põlva Teatajas avaldati pilkupüüdev teavitus, mis on ka raamatukogus üleval, ja peeti nõu sotsiaaltöötajatega. Tundub aga, et lugejad soovivad puudest (nt liikumisraskused) hoolimata ise raamatukokku tulla. Kindlasti tuleb koduteeninduse võimalust edaspidigi tutvustada. Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv 2 6 34 Põlgastes jätkusid ettelugemised pansionaadis (4) ja Kiidjärvel käisid Maarja Küla elanikud kahel korral raamatukoguga tutvumas . 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil (ühtlasi toodud koostööpartnerid) Paljuski jätkus aastatepikkune koostöö. POL andis Põlva keskraamatukogule tegevustoetust ja toetas Põlvamaa esindajate osavõttu Nukitsa konkursi lõpuüritusest ning 4. klasside etluskonkursi finaalist. Esmakordselt tehti koostööd raamatukoguhoidjate tunnustamisel, sest POL võttis selle funktsiooni maavalitsuselt üle. Ka see laabus hästi. Vallavalitsused selgitasid haldusreformiga seotud muudatusi ja viisid läbi arutelusid ning ümarlaudu. Raamatukogusid kaasati ka suurüritustesse (nt lastekaitsepäeva ja isadepäeva tähistamine Põlvas). Koostöö mittetulundusühingutega on endiselt tihe, partneritena lisanduvad vallavalitsused ja ettevõtted. Koos on toekam üritusi läbi viia. Meeksis korraldati koostöös kohaliku naisseltsiga teemahommik „Eestlased – kes me oleme ja kust tuleme“ ja ühiskülastused teatrisse. Kiidjärvel tähistati Kiidjärve Küla Seltsi eestvõttel muusikapäevaga Kalmer Tennosaare 90. sünniaastapäeva. Verioral viidi koostöös MTÜ-ga Ruusa Rahvakultuur läbi loengusari. Valgjärvel peeti mitu perepäeva (üks neist 24. veebruaril). Toetajaks oli ka firma Eco Oil OÜ. Raamatukogu tegevust toetas ka MTÜ Koduküla Valgjärve. Kõige suuremaks ettevõtmiseks oli Valgjärvel 5. lõõtsapidu, mis oli pühendatud Karl Kikkale. Raamatukogu juhataja Ilse Aigro , kes oli suure peo peakorraldaja, rõhutab aga, et üksi ei tee midagi ja tänab väga Heino Tartest ja Põlva kandle- ja lõõtsakooli ning Kanepi vallavalitsust. Rasinal on hea koostöö külakeskuse käsitööringiga (tegevuse dokumenteerimine, ühisüritused). Krootuse raamatukogu toetasid oma toodanguga Kõlleste Kommimeistrid ja FIE Krista Varul . (Šokolaadi ja keraamikat kasutati meenetena). Järjest populaarsemaks muutuvad kodukohvikute päevad. Praegusel Põlvamaal sai traditsioon alguse Ahja vallas raamatukoguhoidja Külli Vardja koordineerimisel (raamatukogus asub infopunkt). Seekord avati raamatukogu juures ka kohvik Caramba . Esimest korda viidi läbi Põlva valla kohvikutepäev, millest võttis osa ka Vanaküla raamatukogu, kes esmakordselt tegi koostööd MTÜ-ga Loomiseks Loodud. Ruusal peeti raamatukogus külaaktiivi koosolekuid, kus arutati objektide korrastamist, laululava ehitamist, tammiku rajamist, noorte vaba aja sisustamist jpm. Keskkogus peeti Jakob Hurda Seltsi kodulookonverents. Koostöös Himmaste raamatukoguga korraldas selts taas Põlva valla koolide folkloorifestivali. Vastse-Kuustest, kus koostöö kooliga on olnud kogu aeg heal järjel, on esile tuua kaks suurt sündmust. Kevadel viidi koostöös maakonna kooliraamatukogude aineühendusega läbi maakonna koolide raamatupäev „Raamatu jälgedes“ ja sügisel tähistati suurüritusega „20 aastat koos kooliga“ raamatukogu asumist koolimajja 1998. aastal. Koostöö kooliraamatukoguhoidjatega on endiselt hea, vastastikku osaletakse aineühenduse kokkusaamistel ja keskkogu teabepäevadel. Keskkogu esitab tunnustamiseks ka kooliraamatukoguhoidjaid. 4.6.2 riiklikul tasandil Väga hea koostöö oli kolleegidega Rahvusraamatukogust. Margit Jõgi koordineeris digipädevuse koolitust ja korraldas Rahvusraamatukogus koolitusi. Marianne Meiorg on pädev koolitaja ja ühtlasi väga abivalmis konsultant andmekaitse alal. Digipädevuse koolitus sujus koostöös Regina Mathiseni , Nils Härsingu ja Tarmo Rosenfeldtiga BCS Koolitusest samuti väga hästi. Sisukas oli koostöö Nutiaakadeemia ja Põlvamaal tegutsenud koolitajate Jaana Kõvatu ja Tiit Maueriga . Sama kehtib ka Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse ja sealse koordinaatori Eva Saare kohta. Põlvamaa raamatukoguhoidjad – Külli Ots ja Kaie Puik keskkogust – liitusid Urrami töögrupiga. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni liikmeks Põlvamaalt valiti Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora). Koostöö ühinguga on olnud tihe. Palju huvilisi võttis taas osa maaraamatukoguhoidjate suveseminarist. Külli Ots võttis osa virtuaalnäituse „Sajandi raamatukoguhoidjad“ töörühma tööst. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega (ELK) sai Savernas alguse projekt „Aitan lapsi raamatute juurde“. Esimest korda külastas Põlvamaad lastekirjanike tuur ja koos sellega oli ELK-i töötajatel võimalik tutvuda keskkogu ja Saverna raamatukoguga. Kirjanike Liiduga tehti koostööd kirjandustuuri „Sõnaränd“ läbiviimisel. Pikaaegne koostöö on tuuriga seoses ka Mooste Mõis SA-ga . ETKA Andrase piirkondlikest teabepäevadest võtsid osa ka raamatukoguhoidjad. Maakonnatasandil on hea koostöö TÕN-i Põlvamaa koordinaatori Tiina Kalvikuga . TÕN-iga seoses rahastatakse ka raamatukogudes toimuvaid üritusi (koolitused, kohtumised) ja raamatukoguhoidjad esitavad kandidaate tunnustustele. Keskkogu osales Põlvas toimunud õpilasetlejate riigifestivali korraldamisel. EV100 projektid. JutuPeatuse projekti raames avati toredate sündmustega tahvlid August Gailiti ja Aapo Ilvese loomenäidetega (vastavalt Rasinal ja Räpinas), mis leidsid ka meediakajastust. Kahjuks ei õnnestunud tehnilistel põhjustel avada Friedebert Tuglasele ja Lembit Kurvitsale pühendatud tahvleid. Loodetavasti saab tahvlid avada 2019. aastal. Noorteprojekt „Kunst raamatukokku“ sujus koostöös Tallinna keskraamatukoguga väga hästi. Suur tänu kuraator Mirjam Kaunale! Põlvamaal olid väga tugevad partnerid Põlva kunstikool eesotsas direktor Anne Prangliga ja Maarja Küla noorte kunstistuudio. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Tihedat rahvusvahelist suhtlust raamatukogudel ei olnud. Jaanika Tappo ( Maaritsa ) osales ERÜ noorteklubi õppereisil Rootsi. Väga huvitavalt tutvustati rahvusvahelisi kogemusi raamatukoguhoidjate kongressil. Ahjal spondeerisid Anneloore ja Eckhard Seyer Saksamaalt Bad Segebergi maakonna Itztedti vallast (endise Ahja valla sõprusvald) liivakasti rajamist raamatukogu õuealale. Raamatukogude kui kultuurikeskkonna üldiseloomustus, ettevõtmised, tegevused Mäluasutused . Igal aastal avastavad raamatukoguhoidjad oma õppereisidel põnevaid mäluasutusi, kuhu hiljem viiakse ka oma lugejaid. Sel aastal osutusid väga huvitavaks Victoria bastion Narvas ja Vaivara Sinimägede muuseum, mille juhataja on särav Ivika Maidre . Ahja Tuglase muuseumis (ühes majas raamatukoguga) hakati korraldama sariüritust „Muuseum muuseumis“. Külas käisid Põlva talurahvamuuseum ning Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum (õpiti ka paberit valmistama). Räpina muuseumisse korraldas lastegrupile tutvumiskäigu Räpina raamatukogu. Pikaajaline koostöö seob talurahvamuuseumit ja Vastse-Kuuste raamatukogu. Seekord viidi muuseumi vanaraamatutunnid läbi üritustel „Raamatu jälgedes“ ja „20 aastat koos kooliga“. Raamatukogud rikastusid huvitavate kodulooliste materjalidega . Liina Tennosaar tõi uusi materjale oma isa isikuarhiivi ( Kiidjärvel ). Suurt tööd huvitavate fotodega tehti Erastveres ja Kanepis seoses näituste ettevalmistamisega. Lõimumisest ei ole palju näiteid, sest see pole Põlvamaal probleemiks. Näide on tuua ühest maaraamatukogust, kuhu klassijuhataja tõi lugema kaks ukraina last, kes õpivad kohalikus koolis eriprogrammi järgi. Esialgu laenasid eesti keelt veel mitteoskavad lapsed raamatuid tutvumaks eesti keele kirjapildiga. Üritusi oli 628, osavõtjaid 15 431. Need arvud on mullusest suuremad (609 ja 15 294), mis tähendab, et üritusi oligi tavapärasemast rohkem. Oli ju tegu juubeliaastaga, mitmel pool koguneti korduvalt ühislugemiseks jne . Kohtumised loomeinimestega. Kirjandustuuri „Sõnaränd“ raames kohtusid lugejatega Põlvas ja Räpinas Kätlin Kaldmaa , Mudlum , Peeter Sauter ja Jüri Kork. Kohtumised õnnestusid hästi. Huvilistega kohtusid ka Epp Petrone (Leevaku), Kristiina Ehin ja Silver Sepp (Linte), Olavi Ruitlane (Linte), Vahur Afanasjev ( Saverna ), Navitrolla (Valgjärve), Reigo Reimets (fotograaf; Maaritsa ), Alo Põldmäe, Heiki Pärdi, Ahto Kaasik, Jüri Uljas, Eeva ja Indrek Koff , Sulev Oll (Vastse-Kuuste), Berit Renser , Ave Nahkur, Mart Kadastik ( keskkogu ). JutuPeatuse tahvlid avati juunis Räpinas ja Rasinal . Äramärkimist väärib Urmas Kalla sisukas sõnavõtt August Gailiti ja Rasina seostest, millest ta kirjutas ajalehele Koit loo „ Kust tuli Gailitil idee panna „Toomas Nipernaadi “ motoks laul Rasina rätsepast?“ (4.08.2018). Kultuuriloolised üritused . 24. jaanuaril toimus Saverna raamatukogus Valdo Pandi mälestuspäev . Külalisteks olid raadio- ja teleajakirjanikud ning ETV muuseumi töötajad Voldemar Lindström , Ivan Makarov , Mai Mikiver, Krista Juhvelt ja Tiit Kimmel. Raamatukogu juhataja Tiina Hoobi panus Valdo Pandi mälestuse jäädvustamisel Savernas on väga suur. 28. novembril keskkogus toimunud kodulookonverentsil (ühistöös Jakob Hurda Seltsiga) kõnelesid Põlva vallavanem Georg Pelisaar, diplomaat, Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ja Tiia Allas, kes tutvustas Raimond Kolga äsjailmunud mahukat luulekogu „ Peo pääl elu hõpõ : luulõtusõ “, mille toimetaja ta on. Traditsioonilisel Jakob Hurda mälestuspäeval jaanuaris keskkogus (samuti koostöös Jakob Hurda Seltsiga) tutvustas folklorist Andreas Kalkun Eesti Rahvaluule Arhiivi. Huvitavat tööd tehti luulega – akadeemilisest luuleõhtust mänguliste ettevõtmisteni. Külli Volmeri (sõna) ja Andrus Hämäläineni (laul, kitarr) kava „Lauldud ja lausutud“ eesti luulest ( keskkogus ) Ellen Niidule, Lehte Hainsalule ja Hando Runnelile pühendatud luulekohvikud Kiidjärvel Raamatuseljaluule Kauksis (teadaolevalt Põlvamaa raamatukogudes esmakordselt) Salmikiirabi Verioral jõulude ajal – abiks neile, kel kiiresti jõululuuletust tarvis Lugejate omaloominguõhtu Peril Toredasti ilmestas luulelugemine ka Leevi raamatukogu avamist 26. oktoobril, kui raamatukoguhoidja oma väljavalitud tekstid (H. Runnel, Contra jt) külalistele lugeda andis. Muusika pakub samuti raamatukogudes palju võimalusi: Laulude õppimine Eesti sünnipäevaks Kiidjärvel (kolmel korral) Kalmer Tennosaare 90. sünniaastapäevale pühendatud sõnalis -muusikaline pärastlõuna „Helle hääl“ Kiidjärvel Noorte kitarristide kontsert „Muusika raamatukogus“ Krootusel Põlva puhkpilliorkestri kontsert Leevakul Mooste rahvamuusikakooli õpilaste esinemine Leevakul Kristiina Ehini ja Silver Sepa kava „Armastusel on metsalinnu süda“ Lintes Folklooriansambli Ütsiotsõ kontsert Meeksis Folgilahkva Meeksis Põlva muusikakooli ansambli Folk Melody kontsert Himmastes Juubelit tähistati kolmes raamatukogus ja jällegi oli leitud toredaid vorme . Kanepis tunnustati raamatukogu 135. sünnipäeva puhul tublimaid lugejaid. Külla oli kutsutud ka Põlvamaa aasta isa Ülar Kõrge. Lintes tähistati raamatukogu-külakeskuse 10. sünnipäeva (1998 koliti uude hoonesse) mitmepäevase programmiga (näitus, kontsertaktus K. Ehini ja S. Sepa esinemisega, kohtumine O. Ruitlasega , ööraamatukogu ). Vastse-Kuustes tähistati asumist uutesse ruumidesse ja ühinemist koolikoguga suurüritusega „20 aastat kooliga“. Ülevaade toimunust vt lisa 3. Võõpsus korraldati tänuõhtu kauaaegsele õpetajale ja raamatukogu aktivistile Virve Naruskile tema juubeli puhul. Lugejaid oodatakse ka võistlema : Infootsinguvõistlus Verioral Lugejamäng „Kui hästi tunned kodukohta Kiidjärvet ?“ Kanepi valla EV100 mälumänguturniiri kaks viimast etappi ja pidulik lõpuüritus Uus mälumänguturniir Kanepi vallas Viktoriin Vastse-Kuuste piirkonna EV100 üritusele – küsimused telliti raamatukogust Kirjandusteemaline viktoriin Rasinal koos käsitööringiga Suvelugemist korraldatakse peamiselt lastele. Erandiks on Kiidjärve raamatukogu, kus olid oodatud ka täiskasvanud lugejad. Harrastusteatrid ( Alle-Saija teatritalu, Sulbi külateater, Vana- Koiola näitering jt) andsid etendusi Himmastes , Peril,Vastse -Kuustes jm. Kõige märkimisväärsem on Põlva linna harrastusteatri esietendus „1944“ Jakob Hurda Seltsi kodulookonverentsil 28. novembril keskkogus . 1944. aasta suurpõgenemist käsitleva näidendi autor on Merle Karusoo, lavastaja Sirje Vill on lavastusse lisanud ka põlvalaste lugusid. Raamatukohviku vorm kogub populaarsust Vastse-Kuustes, Kiidjärvel , Vanakülas. Kohvikutes räägitakse kirjandusest, kuulatakse reisimuljeid jne. Tuntud inimene raamatukogus oli seekord endine Vastse-Kuuste vallavanem, praegune Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba, kes teenindas lugejaid Vastse-Kuustes ja Kiidjärvel . Uudset vormi - pimekohtingut raamatuga – rakendati Maaritsas . Elukestev õpe. Korraldati koolitusi huvitavatel teemadel (valikuliselt) Psühholoog Külli Joasaare kolmeosaline loengusari „Teadlik paarisuhe“, „Stress ja toidusõltuvus“ ja „Tänulikkus kui sisemine ressurss“ Kalendri valmistamise töötuba Karilatsis Lilleseade õpitoad (2) Erastveres Helkuri valmistamise töötuba Peril Ebakorrapärase mustri tehnikas kujundatud kaanega vihikute valmistamine Verioral Käsitöömaiustuste valmistamine Vanakülas Kindlasti haakub eeltooduga ringide tegevus (samuti valikuline) Kirjandusklubi Neljapäev Kiumas Käsitööringid Ahjal (2), Himmastes , Vanakülas Kandlering Erastveres Beebiring Ahjal kuni kaheaastastele lastele (uus) Lauluklubi Kauksis Raamatukogude õuealadel heisatakse vabariigi aastapäeval riigilippu ( Rasinal , Kiidjärvel , Taevaskojas (esmakordselt)) ja siirdutakse seejärel matkale (Vanakülas) või kohvilauda ( Kiidjärvel , Rasinal jne). Samuti on oluline rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jaanipäev, jõulud jne). Ahjal on traditsioonilised õiekuu (mai) kevadlaat ja pohlakuu (september) sügislaat. Vanakülas peeti raamatukogu juures esimest korda kolme küla turgu. Näitused. Korraldati 628 näitust, mis on samuti mullusest suurem (609). Siingi on oma osa juubeliaastal. Väga hea koostöö oli Maarja Külaga, Põlva kunstikooliga, Tartu linnaraamatukogu väliseesti ja vanema kirjanduse osakonnaga, Räpina loomemajaga, Tartu lastekunstikooliga (esmakordne), Vastse-Kuuste, Ahja ja Põlva kooliga jne. Eraisikud: Anne Eelmäe , Eve Austa, Ene Tigas , Kaidi Leen, Maire Riiner , Jaan-Ardi Kikemann , Aado Kottise, Voldemar Ansi , Aapo Ilves, Reigo Reimets jt. Väga tubli rändnäitsute korraldaja oli Mall Kõpp (Vastse-Kuuste). Noorteprojekt „Kunst raamatukokku “ tõi Põlvamaa raamatukogudesse väga erinevates tehnikates näitusi. Näitustel esinesid õpilaste kõrval ka õpetajad. Väga toredaks kujunesid näitustega seotud üritused, näiteks Loona Metsa näituse avamine keskkogus ja kohtumine Maarja Küla kunstistuudio noortega Vastse-Kuustes. Näituste loetelu. Saverna Mari-Liis Partsi maalinäitus Vastse-Kuuste Andreas Hämäläineni fotonäitus „Kallis kodukoht Vastse-Kuuste läbi droonikaamera vaadatuna“ (rändnäitusena Peril , Maaritsas , Värskas, Kanepis, Taevaskojas) Vastse-Kuuste kooli õpilaste kunstitööde näitus Õpetaja Teele Tenso tööde näitus Maarja Küla kunstistuudio näitus (loodud 2018. aasta kevadel) Noorte fotonäitus „Lugemine lubatud!“ Kiidjärve Ahja kooli õpilaste näitus „Linnud, loomad, inimesed. Juhendaja Karin Pikk Ahja kooli õpilaste näitus „Marie Under“ (ka Tilsis ). Juhendaja Karin Pikk Vanaküla Põlva kunstikooli keraamiliste skulptuuride näitus välialal. Juhendaja Mart Vester . Keskkogu Loona Metsa näitus „ Minu imedemaa ” (akvarellid, pliiatsi- ja markerijoonistused) Põlva kunstikooli graafikanäitus. Juhendajad Voldemar Ansi ja Yyhely Hälvin Põlva kunstikooli vormiõpetuse tööd (skulptuurid) aastatest 2016-2018. Juhendaja Mart Vester Põlva kunstikooli vaibad ja puukooreraamatud. Juhendaja Merle Põlluveer Põlvast pärit Astrid Wremanni maalinäitus „Mets” Põlva kunstikooli maalinäitus. Juhendaja Katrin Roots Põlva kunstikooli õpilase Merily Järveotsa fotonäitus „Raamatud. Raamatud. Raamatud” Põlva kooli 7., 8. ja 9. klassi õpilaste jõuluteemalised voltimistööd. Juhendaja Anneli Kaasik Tartu lastekunstikooli rändnäitus „Eesti kirjanikud“ kuulus Prima Vista programmi. Vahvad portreed eesti kirjanikest läbi aegade olid üleval keskkogus ja Taevaskojas. Kultuuriloolised näitused Erastveres koostas raamatukogu juhataja näituse „100 hetke meie kogukonnas“ ja Kanepis „Kanepi vanadel fotodel“. Keskkogus oli kaks väga sisukat raamatunäitust koostöös Tartu kolleegidega: „ Siuru 100“, koostaja Kaja Kleimann , ja „Aino Kallas 140“, koostaja Eve Pormeister . Mõlemat näitust täiendati ka keskkogu raamatutega . Käsitöönäitused Vastse-Kuustes oli kaks traditsioonilist käsitöönäitust: suvine taaskasutusnäitus ja jõuluaegne käsitöö näitusmüük. Koostööd tehakse lähikonna tublide käsitöötegijatega, kelle hulka kuuluvad ka Maarja Küla elanikud. Taevaskojas on traditsiooniks eksponeerida suvekuudel seltsingu Vesipapp kõrgtasemel töid (keraamika jne). 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Rühmakoolituste arv on võrreldes mullusega oluliselt kasvanud (76 ja 56), osavõtjaid vastavalt 972 ja 763. Suurema osa moodustavad raamatukogutunnid (56), mida õpilastele korraldasid Räpina (16), Vastse-Kuuste (7), Saverna (6), keskkogu (6), Meeksi (5), Ruusa (5), Tilsi (5), Kanepi (3) ja Veriora (3). Tundide sisuks on esmatutvus raamatukoguga, liigitussüsteem, perioodika, andmebaasid jm. Väga tähtis on töö raamatuga, sageli täidetakse õpetaja või raamatukoguhoidja koostatud töölehti. Vastse-Kuustes haritakse juba aastaid õpilasmalevlasi enne, kui nad hakkavad kogu korrastama (liigitussüsteem, tähestik jne). Rühmakoolitustest täiskasvanutega väärivad esiletoomist Nutiakadeemia nutiseadmete kasutamise koolitused. Keskraamatukogus toimus kolm koolitust kokku 40 osavõtjaga, Vastse-Kuustes üks koolitus 14 osavõtjaga. Koolitajad said (peamiselt) eakate õppijatega väga hea kontakti ja kindlasti on vaja selliseid koolitusi korraldada ka edaspidi. Individuaalkoolitusi on vähem (304 ja 385). Nende korraldamine on endiselt väga heal järjel Vastse-Kuustes (198). Väga tublit tööd tehti ka Valgjärvel, kus raamatukogu juhataja kaheksale eakale õppijale 16 tunni ulatuses arvutitarkust jagas. (Alustuseks tuleb õppida hiirt liigutama, mida on kõige parem teha arvutimängu abiga.) Koolitusteemad (nii individuaal- kui ka rühmakoolitused) : tööotsingud, CV koostamine, meilide saatmine ja vastuvõtmine, internetipank, keskk ond eesti.ee, Maanteeameti e-keskkond, kuulutuste avaldamine ajalehtedes, digiallkiri, ID-kaart (sertifikaatide uuendamine, kasutamine arvutis), arvutihiire kasutamine, parooli muutmine online keskkonnas, raamatukogude e-kataloogid ja andmebaasid, FB konto loomine, otsing internetis, arhiivimaterjalide otsing, slaidiprogrammide koostamine, Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine, piletite (kultuurisündmused ja ühistransport) ostmine, tervisetõendid, digilugu, digiretseptid, e-maksuamet , dokumentide loomine (Word, Excel, Publisher), fototöötlus jne. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Sotsiaalmeedia kontosid on kokku sama palju kui mullu (14), postitusi on rohkem (734 ja 684). Maaritsas loodi maakonna raamatukogudest esimesena Instagrami konto, mis raamatukogu juhataja hinnangul sobib väga hästi noorematele lugejatele. FB konto on raamatukogul varasemast olemas. Raamatukogutööks kasutatakse ka isiklikke kontosid. Üks raamatukoguhoidja märgib, et kuigi raamatukogul on konto olemas, soovivad lugejad temaga suhelda isikliku konto kaudu ja seetõttu ta raamatukogu kontole postitusi ei teinud. FB-l on aastatega tõestatud häid võimalusi (võlglaste otsimine, kokkulepped esinejatega, üritustest teavitamine jne). Küll ei tundu otstarbekas FB kaudu uudiskirjanduse tutvustamine, sest huvi selle vastu on väike (küllap saadakse info kätte teistest kanalitest). Eraldi väljatoomist väärivad veel kaks kanalit. LED-ekraan Maxima kaupluse seinal Räpina südames reklaamib ka raamatukoguüritusi. Keskkogu soetas kahepoolse tahvli , mis pannakse hea ilma korral raamatukogu ette ürituse toimumise päeval. Koostöö ajakirjandusega. Urramis on aasta jooksul kirjeldatud 52 Põlvamaa raamatukogudest kõnelevat artiklit (arv on viimastel aastatel olnud enam-vähem sama). Ajakirjas Raamatukogu ilmusid intervjuud Võõpsu raamatukogu juhataja Lea Saaremäe ja Räpina aianduskooli raamatukogu juhataja Külli Nõmmistuga, vastavalt „Proua Lea – Võõpsu raudnael“ (nr 3) ja „Raamatukogu on alati olnud kooli jaoks tähtis“ (nr 1). Tublid raamatukoguhoidjad on ka kaanefotol. Suur tänu Mihkel Voldile! Maakonnalehe Koit ajakirjanik Kaja Roomets jätkas oma tänuväärset tööd, avaldades viis mahukat artiklit raamatukogudest. Väga hea koostöö on raamatukogudel ka Koidu ajakirjanike Mati Määritsa ja Aare Lepastega. Koit on endiselt aldis avaldama eelinfot raamatukoguürituste ja viivisevabade perioodide kohta. Koostöö on hea ka vallalehtede ja Marta Raadioga. Osalus väljaannete koostamisel Jaanika Tappo ( Maaritsa ) koostas raamatukogu kroonika aastatest 2012 – 2018 ja pani selle välja e-raamatuna issuu keskkonda. Edda Prükk ( Rasina ) oli abiks teenekale kodu-uurijale, kes soovib koostada raamatut Rasina kooli ajaloost. Raamatukogus on kooli kohta palju materjale, antud teemat käsitleb Arvo Prüki TÜ lõputöö „ Rasina kool 1970 – 2000“. Räpinas aidati kodu-uurijal leida fotomaterjali Võõpsu kohta Aare Olanderi raamatusse „Põlvamaa kadunud vaated“. Külli Ots ( keskkogu ) redigeeris Eesti Kultuuriseltside Ühenduse (elektroonilise) kuukirja artikleid. Koostöös Jakob Hurda Seltsiga jätkati keskkogus tähtpäevakalendri avaldamist maakonnalehes Koit. 4.9 Andmebaasid Jätkati kodulooliste artiklite bibliografeerimist Urramisse . Keskkogus loodi 2852 ja Räpinas 272 kirjet (kirjeldatakse Räpina Rahvalehte). E-kataloogi osas toimus suur muudatus seoses üleminekuga uuele tarkvaraversioonile . Urram3 on seni kasutusel olnud Urram2-ga võrreldes väga erinev. Andmete konverteerimine nõudis Uranialt mitu katset, aga ikkagi läksid osad kaotsi (järjekorrad, RVL-iga välja antud eksemplarid). Algul oli suureks probleemiks korraliku kasutusjuhendi puudumine (abi saab selle tegevuse kohta, mis parasjagu käsil). Töövõtete omandades muutus olukord küll lihtsamaks, kuid tervikuna kasutatav juhend võiks ikkagi olemas olla. Ka põhimõte, et kõik lugejad on isikud (ka RVL-lugejad, mis seni olid raamatukogud), oli algul väga harjumatu. Kahjuks on perioodikaväljaannete sisestamine keeruline ja veaohtlik. Eksemplaride lisamisel tehtud vigu pole pahatihti võimalik parandada ilma, et statistika valeks ei muutuks (lisaks perioodikale ka teavikute eksemplaride osakonna muutmine – statistikas jääb mõlemasse osakonda eksemplar). Positiivsed muutused: erinevaid teavikute laade tähistavad erinevad ikoonid, otsingu tulemusena kuvatavaid loendeid saab sortida erinevate tunnuste järgi, lugeja saab e-teeninduskeskkonda www.lugeja.ee sisse logida lisaks kasutajanimele ja paroolile ka ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kataloogijate töö on kergemaks muutunud, sest tihti on kirjed selleks ajaks juba tehtud, kui raamatud füüsiliselt kohale jõuavad. EMS-i märksõnade valimise võimalus on hea (ei pea kontrollima märksõna vormi ja ei saa neid (trüki)vigaselt sisestada). Esmakordselt on märksõnadel unikaalsed koodid. Uute raamatukogude liitumisega tekkinud topeltkirjete kokkupaneku õigus on antud kahele raamatukoguhoidjale. Kokku pandi 2570 kirjet. Eelmiste tarkvaraversioonide ajal Põlva keskraamatukogus loodud kirjed (nii teaviku- kui ka analüütilised kirjed) on pälvinud teiste Urramit kasutatavate raamatukoguhoidjate heakskiidu. Kodulehed . Veriora raamatukogu kodulehel https://verioraraamat.wordpress.com/ väärivad kindlasti tähelepanu piltlikud juhised Urrami kasutamiseks. Põlva keskraamatukogu kodulehe www.raamat.polva.ee uuendatud andmekogu sisaldab viiteid suurtele raamatukogudele, suurematele ja väiksematele andmebaasidele (ERB, ISE, Arkaadia , Berta jne), e-kataloogidele (Ester, Urrami keskserver ), arhiividele ( Digar , Saaga) õigusaktidele ( eRT ), Põlvamaa ja Põlva valla kodulehele (vastavalt www.polvamaa.ee ja www.polva.e e) jne. 5. 2019. aasta tegevused Töö Urramiga (kolleegide konsulteerimine, kirjete kokkupanemine jne). Andmekaitsega tegelemine (kaardistamine, tähelepanu juhtimine lugejaandmete kustutamise vajadusele jne). Täienduskoolituse, sealhulgas õppereiside läbiviimine. Tähelepanu juhtimine kogude puhastamise vajadusele ja ringluse suurendamisele. Eesti keele ja laulupeoaasta tähistamine. Koostajad : Külli Ots, pearaamatukoguhoidja Ene Jaamaste, komplekteerimisjuht Sirve Valdmaa, lastetöö spetsialist /a llkirjastatud digitaalselt / Reet Kappo direktor LISA 1. Personali koolitus Esimene ja teine lahter kajastavad tunnistuse/tõendiga koolituste arvu ja mahtu . Kolmandas lahtris on koolituskulu tervikuna (ilma lähetuskuluta), sisaldades ka keskkogu teabepäevade kulu, raamatukoguhoidjate kongressi osavõtutasu jm. Sulgudes on tunnistuse/tõendiga koolituste osavõtutasu. Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Erastvere 2 24 11,00 Kanepi 2 24 11,00 Karilatsi 2 24 11,00 Krootuse 2 24 11,00 Leevaku 4 109 299,24 (288,24) Leevi 2 24 - Linte 2 13 39,24 (28,24) Maaritsa 7 97 191,00 (70,00) Meeksi 3 27 43,24 (43,24) Põlgaste 7 94 246,00 (165,00) Ruusa 3 76 241,00 (230,00) Räpina 6 97 110,04 (87,04) Saverna 6 62 172,00 (103,00) Valgjärve 3 44 84,00 (75,00) Veriora 2 14 11,00 Võõpsu 3 29 37,24 (28,24) Põlva Keskraamatukogu 65 1184 3739,14 (1216,00) Ahja 1 16 Himmaste 2 24 Kauksi 2 24 Kiidjärve 3 74 Kiuma 3 48 Mooste 5 53 Peri 7 188 Rasina 5 56 Taevaskoja 2 24 Tilsi 2 24 Vanaküla 2 24 Vastse-Kuuste 20 322 Keskraamatukogu 11 307 Kokku 121 1966 5257,14 (2334,00) LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Ainika Mägi (Lahe- Tilsi ) tegi ERÜ kooliraamatukogude teabepäeval 16. aprillil ettekande „Kolm ühes raamatukogu“. Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora) kõneles Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus üritusel „Elav raamatukogu“ Tamme Kooli õpilastele raamatukoguhoidja elukutsest. Lea Saaremäe ( Võõpsu ) viis kodualevikus läbi venekeelse ekskursiooni Petseri kloostri muuseumi töötajatele, kes tundsid huvi ka kunagise kloostriülema piiskop Nikolai Buliniga (kuulunud ka Riigikokku) seotud kohtade vastu. Külli Vardja (Ahja) tegi tavapärast giiditööd, tutvustades Tuglase muuseumi neljale grupile ja individuaalkülastajatele. Mitu avalikku esinemist oli seotud Kalmer Tennosaare isikuarhiiviga. Raamatukoguhoidja Krista Pikk viis 22. juunil läbi jalutuskäigu laulja 90. sünniaastapäevale pühendatud muusikapäeval „Kalmer Tennosaare laulud Kiidjärve mõisapargis“ (korraldas Kiidjärve Küla Selts). Raamatukoguhoidja andis ka kaks samateemalist intervjuud Marta Raadiole (saates „Vald ja tema inimesed“ 11. oktoobril ja Heimar Lengi saates 29. novembril). Intervjuu Marta Raadiole andis raamatukogupäevade ajal Kati Maidla (Peri). Intervjuud Marta Raadiole andis Ahja kohvikutepäeva ja laatade puhul Külli Vardja. LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2018) Karilatsi Akende värvimine Leevaku Pisiremont sanitaarsõlmes Leevi Uus ruum rahvamaja teisel korrusel (ehitati spetsiaalselt raamatukogule) Ruusa Peasissekäigu trepi parandamine Põlva Keskraamatukogu Ahja Kuuri katuse väljavahetamine Uute pinkide paigaldamine, atraktsioonide ümbertõstmine ja parandamine välialal. Liivakasti rajamine Remont raamatukogu WC-s ja muuseumi abiruumis Himmaste Külakeskuse saali, fuajee ja raamatukogu sanitaarremont Kauksi Kütteboileri parandamine (lahenes aastatepikkune kütteprobleem) Vastse-Kuuste Koridori trepi värvimine Keskkogu Tugimüüri remondi jätkamine õuealal (müür sai tervikuna korda) Soojustusprojekti käigus tekkinud veekahjustuste likvideerimine (pisiremont) LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Erastvere Lastehommikud (6). Ühel tutvustas Helin Vill oma uut raamatut „Nööbikese seiklused Mesimuraka talus“ ja teisel õpetas lapsi küünlaluseid valmis tama 99 Kanepi Kohtumine Ulvi Mustmaaga indiaaniteemal (3, 1., 2. ja 3. kl) 66 Emakeelepäev „ Muinasjutustamine “ lasteaias koos harrastusnäitleja Ingrid Ulstiga 46 Sügislugemine ja lõpuüritus 10+10 Ettelugemine lasteaias ja raamatukogus (9) 104 Krootuse Suvelugemine (1.-4. kl) ja paremate tunnustamine kirjanduslikus kohvilauas 9+17 Ettelugemispäev lasteaialastele: A. Kivirähk: „Tilda ja tolmuingel“ 12 Noorte kitarristide kontsert „Muusika raamatukogus“ 8 Päkapikutöötuba (detsembri vältel) 31 Sõbrapäevaüritus (1.-7. kl) 23 Võistulugemine „Kus hundist räägitakse“ (1.-4. kl) 5 Leevaku Perepäev 102 Kohtumine Epp Petronega 20 Ettelugemispäev mängutoas 12 Leevi Võrokeeli nädäli lõpõtamine (võru keele nädala lõpuüritus) 14 Linte Ööraamatukogu 10 Maaritsa Laste ja noorte lauamänguring (42) 267 Suvelugemine ja lõpuüritus ehk halloweenipidu 10+10 Jõuluehete meisterdamine ja piparkookide kaunis tamine 32 Meeksi Emakeelepäev 25 Lastehoiulapsed raamatukogus 11 Ettelugemine (2; 1.-5. ja 6.-9. kl) 14 Põlgaste Ettelugemine lasteaialastele (5) 96 Ruusa Ettelugemine lasteaialastele: Pascale Védère d'Auria „Hea hunt“ 13 Ettelugemine 1.-2. kl: Pascal Biet „Kultuurne hunt“ 10 Räpina Kirjandushommik Henno Käo loomingust 16 Sõbrapäeva teemahommik (2) 25 Teemahommik „Meil on vastlad!“ (2) 37 Lasteraamatupäev „Väike on raamatus suur“ (2) 28 Teemahommik „Munapühad“ (2) 33 Emakeelehommik 161 Kirjandushommik „Raamat kui keele kandja (2) 67 Ettelugemispäev (7) 117 Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi külastus 13 Viktoriin „Meie pillid kõigi rõõmuks“ 9 Kirjandushommik „Kohtume raamatukogus“. Tunnus tati paremaid lugejaid 14 Isadepäeva teemahommik (2) 31 Jõuluootuse teemahommik 13 Saverna Lastehommik „Putukad meie ümber“ 13 Lastehommik „Minu esimene raamat“ 6 Kohtumine Juhani Püttsepaga (osalesid ka Kanepi ja Krootuse lapsed) 68 Anderseni muinasjutuhommik 14 Raamatu ja roosi päev (perepäev) 23 Lastekirjanike tuur: Marja-Liisa Plats, Anti Saar, Indrek Koff (osalesid ka Kanepi ja Krootuse lapsed) 73 Suvelugemine ja selle pidulik lõpetamine 19 + 14 Põhjamaade kirjandusnädala hommikuhämaruse lugemistund 10 Advendialguse perepäev 11 Valgjärve Raamatukogunädal (erinevad tegevused) 70 Veriora Ettelugemispäev raamatukogus 5 Ettelugemispäev lasteaias 15 Võõpsu Ettelugemine: K. Vainola „ Krips -kraps, eesti laps“ 10 Luuleõhtu raamatu „100 last: luuletusi Eesti Vabariigi sünnipäevaks“ põhjal 10 Teemaõhtu „Inimese sõber koer“ (1.-9. kl) 10 Luuleõhtu „Jõuluöö luules“ (1.-9. kl) 20 Põlva Keskraamatukogu Ahja Talvine piknik (tegevused toas ja õues) 25 Teemapäev „Kevadpühad käes“ (lasteaia- ja algklassilapsed) 32 Sariüritus „Muuseum muuseumis“ (2). Külas Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum ja Põlva talurahva muuseum 43 Himmaste Lugemispäev (24) 298 Joonistustund (15) 173 Meisterdamine (5) 66 Mängude õhtu koos Põlva ANK-iga 21 Kodu-uurija Liina Kähr „Lastega Jakob Hurdast“ 10 Kauksi Ettelugemine-vestlus algklassilastega H. Kilgi „Eesti metsloomad. Eesti linnud põhjal“ 4 Kiidjärve Kirjandushommik Ellen Niit 90“ ( Tilsi Põhikooli 2. ja 3. kl) 17 Suvelugemine 6 last Mooste Jõuluetendused (15) 383 Peri Talvine koolivaheaeg raamatukogus (2; aasta algul ja jõulude ajal - lauamängud, ristsõnad jne) 20+14 Koera-aasta alguse ja sõbrapäeva tähistamine 13 Rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine 15 Jüripäev õues 13 Kevadine koolivaheaeg koos Põlva ANK-iga 17 Reis Lättemäe seiklusparki 25 Kokkuvõte raamatutest, mida suvel loeti 9 Raamatukogupäevad „Lugemine lubatud“ 16 Helkuri meisterdamise töötuba 10 Rasina O. Saare „Lõvi Lõrri ja jänes Jassi “ teatraliseeritud ettelugemine lasteaiarühmas (14) 145 Jõuluetendus lasteaialastele Mooste kultuurimajas 45 Etendus „ Sööbik ja pisik“ lasteaialastele Mooste Kultuurimajas 56 Taevaskoja Suvised kolmapäevad lastele (5; meisterdamine, laua- ja õuemängud) 49 Tilsi (k.a Lahe rk üritused) Kohtumine Aleksei Turovskiga 36 Kohtumine Marko Kalduriga 42 Kohtumine Piret Pääriga 32 Kohtumine Heiki Vilepiga ja tema luuletuste esitamise võistlus 62 Kohtumine Navitrollaga 42 Kohtumine Ene Sepaga 26 Kohtumine Ilmar Tomuskiga 26 Kohtumine Heli Künnapasega 37 Suvelugemine 40 Kalevipoja Koja külastus ja tutvumine eeposega. Preemiareis suvelugemise tublimatele 15 Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastamine 18 Mõistatuste tund 4 Ettelugemine (33) 264 Vanaküla Mängud lastele raamatukogus ja õues volbriõhtul 24 Maalimise ja ehete valmistamise töötuba lastele jaaniõhtul 36 Kõlakoja lugemisnurk lastele Vanaküla raamatukogu kohvikus valla kohvikutepäeval 20 Rahvalikud ringmängud lastele piparkoogitöötoas 9 Kivide maalimise tegevustuba lastele perepäeval 20 Vastse-Kuuste Ühislugemine „Loeme Eestile“ (6), 2.-6. kl ja kooli eelikud 52 Suvelugemise klubi ja tunnustamisüritus 17+20 Kohtumine Reeli Reinausiga kahes vanuseastmes 45 Kohtumine Eva ja Indrek Koffiga 52 Koolivaheaja ettelugemistund (2) 13 Põhjamaade kirjandusnädal: „Superkangelaste käsiraamatu“ lugemine 12 Suurüritus „Kakskümmend aastat kooliga“. Allpool on toodud päeva jooksul toimunud üritused. Meisterdamise õpituba 80 Kehastumine raamatutegelasteks (näomaalingute abil) 53 Laste raamatukohvik 40 Hundilugude lugemise võistlus 17 Kohtumine Heiki Vilepiga 90 Keskraamatukogu Ettelugemine: Markus Saksatamm „Ninade kokku tulek“ ja „Suvi, rand ja matemaatika“ 35 Ettelugemispäev „Kõik loevad kõigile“ 15 Teemahommik „Aasta loom ilves“ (Ahja lasteaia lapsed) 12 Kirjandushommik „Eesti asi – savvusann “ (lasteaia lapsed) 20 Kirjandushommik „Kõige, kõige…raamat“ 26 Kirjandushommik emakeelepäevaks “Roosulest arvuti tekstini“ (lasteaialapsed) 16 Suvelugemine ja selle lõpupidu 55+44 Raamatukogupäevade jututund (lugemine, meisterda mine, mängimine) 5 Otsimismäng „Leia talv“ 67 Loterii-allegrid „Naljakalt lastekirjandusest“ ja „Kevad“ 82 Ettelugemisvõistluse maakonnavoor 48 Raamatukogupäevade ristsõnapäev, lauamängupäev, joonistamispäev, puslepäev ja otsimispäev (5) 61 Lastekaitsepäeva töötuba Põlva Kooli Mammaste koolihoones 150 Põlva valla isadepäeva „Koos võib teha kõike“ töötuba raamatukogus. Lugemiskoera külaskäik, raamatututvustused, mängud 25 Kohtumine Andrus Kivirähkiga (Põlva kooli 3. kl) 49 Lastekirjanike tuur (Põlva kooli 4. kl) 58 Kohtumine Astrid Hiisjärvega (Põlva kooli 5. kl) 25 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Ülesannete täitmisega võib rahule jääda. Raamatukoguhoidjad on väga rahul komplekteerimise korraldusega. Viidi läbi sisukaks hinnatud teabepäevi (12) ja nõustati raamatukoguhoidjaid väga olulistel teemadel: U3 versioon (perioodika sisetamine , RVL jpm), juhiti tähelepanu vajadusele parandada ringlust ja uuendustele andmekaitse vallas.