Kiri

HINDAMISARUANNE Hindamisaruande kuupäev: 17. oktoober 2018. a Hindamisaruande koostaja (hindamiskomisjon koosseisus): - Tanel Veeremaa, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor, - Aliide Tamm, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi finantsjuht, - Madis Mikkor, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi haldusspetsialist, - Erle Toiger, Kultuuriministeeriumi varahalduse peaspetsialist. Hindamise eesmärk ja alused: Käesolev hindamisaruanne on koostatud riigi asutatud sihtasutusele vara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks seoses riigiasutuse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (edaspidi riigiasutus) ümberformeerimisega Sihtasutuseks Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi sihtasutus). Hindamisaruande on koostanud riigivara valitseja riigivaraseaduse § 46 lõike 3 alusel ning kooskõlas rahandusministri 11.12.2003. a määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt võib hindamisaruande koostada ja otsustada võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi riigivara valitseja. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 18 lõigete 4 ja 41 kohaselt võtab mitterahalise sissemakse objekti saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Käesolevas hindamisaruandes hinnatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, muuseumikompleksidel puudub aktiivne turg, vara üleandmise eesmärk ei ole tagasirent ning vara antakse üle sihtasutusele, kelle asutaja ja omanik on 100% riik. Seega on vara hariliku väärtuse (õiglase väärtuse) hindamise aluseks varade raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Vastavalt sama juhendi § 19 lõikele 2 on hindamiskomisjon veendunud, et sihtasutusele üleantavad varad on hinnatud vastavalt juhendile ning varade vastuvõtjal ei teki vastuvõtmise momendil täiendavaid tulusid ega kulusid. Hindamise tulemus: Hindamiskomisjon otsustas: Hinnata riigiasutuselt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava Kultuuriministeeriumi valitsemisel ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi valduses oleva põhivara hulka kuuluva vallasvara harilikuks väärtuseks 31.07.2018. a seisuga 220 911,90 eurot. soetus- jääkmaksumus jrk soetamise nimetus maksumus seisuga nr aeg (EUR) 31.07.2018 (EUR) 1. liugriiulite kogum 01.10.2016 11 658,88 0,00 maalihoidla liugraamid ja 2. kaardisahtlite kapid 01.10.2016 29 250,00 2 437,56 3. püsiekspositsioon, IV korrus 22.03.2017 90 317,12 78 274,83 1  levimuusika näituse Vabaduse kõla 4. püsiekspositsioon 30.06.2018 55 350,00 53 812,50 5. Suur-Sõjamäe rendipinna tööd 30.11.2017 21 664,62 21 375,75 6. Müürivahe 12 ruumide renoveerimine 10.07.2017 68 432,90 65 011,26 Vallasvara harilik väärtus kokku: 220 911,90 Osa nimekirjas olevast põhivarast on kasutusel hoolimata hinnatava kasutusea lõppemisest. Hindamiskomisjon ei pea vajalikuks ja põhjendatuks määrata uut kasutusiga. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Veeremaa (allkirjastatud digitaalselt) Aliide Tamm (allkirjastatud digitaalselt) Madis Mikkor (allkirjastatud digitaalselt) Erle Toiger 2  HINDAMISARUANNE Hindamisaruande kuupäev: 17. oktoober 2018. a Hindamisaruande koostaja Hindamiskomisjon koosseisus: - Peeter Mauer, Eesti Ajaloomuuseumi direktor, - Aivar Reidla, Eesti Ajaloomuuseumi haldusdirektor, - Merle Rammul, Eesti Ajaloomuuseumi raamatupidaja, - Erle Toiger, Kultuuriministeeriumi varahalduse peaspetsialist. Hindamise eesmärk ja alused Käesolev hindamisaruanne on koostatud riigi asutatud sihtasutusele vara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks seoses riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi riigiasutus) ümberformeerimisega Sihtasutuseks Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi sihtasutus). Hindamisaruande on koostanud riigivara valitseja riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14.07.2016. a määrusega nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ §-ga 11 ja rahandusministri 11.12.2003. a määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 kohaselt võib hindamisaruande koostada riigivara valitseja, kui vastav erisus tuleneb õigusaktist. Hindamisaruanne kinnisasjade osas on koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.07.2016. a määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 5 lõikele 4. Nimetatud sätte punktides 3-11 ja 13 nimetatud andmed ei ole käesoleva hindamise kontekstis olulised ning hindamisaruandes neid ei kajastata. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 18 lõigete 4 ja 41 kohaselt võtab mitterahalise sissemakse objekti saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Käesolevas hindamisaruandes hinnatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, muuseumikompleksidel puudub aktiivne turg, vara üleandmise eesmärk ei ole tagasirent ning vara antakse üle sihtasutusele, kelle asutaja ja omanik on 100% riik. Seega on vara hariliku väärtuse (õiglase väärtuse) hindamise aluseks varade raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Vastavalt sama juhendi § 19 lõikele 2 on hindamiskomisjon veendunud, et sihtasutusele üleantavad varad on hinnatud vastavalt juhendile ning varade vastuvõtjal ei teki vastuvõtmise momendil täiendavaid tulusid ega kulusid. 1 Hindamise tulemus Hindamiskomisjon otsustas: 1. Hinnata riigiasutuselt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava Kultuuriministeeriumi valitsemisel ja Eesti Ajaloomuuseumi valduses oleva vara harilik väärtus 31.07.2018. a seisuga järgnevalt: 1.1. Harju maakonnas Tallinnas Lai tn 14 // Pikk tn 17 asuva kinnistu harilik väärtus on 3 358 989,22 eurot, sh maa hind 69 069,31 eurot. Kinnistu oluliseks osaks on hindamisaruande lisas 1 nimetatud põhivarad. 1.2. Harju maakonnas Tallinnas Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 harilik väärtus on 9 725 296,37 eurot, sh maa hind 218 622,58 eurot. Kinnistu oluliseks osaks on hindamisaruande lisas 1 nimetatud põhivarad. 1.3. Hindamisaruande lisas 2 nimetatud põhivara hulka kuuluva vallasvara harilik väärtus on 925 453,49 eurot. 2. Sihtasutusele üleantava põhivara väärtus kokku on 31.07.2018. a seisuga 14 009 739,08 eurot (neliteist miljonit üheksa tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa eurot ja kaheksa senti). 3. Osa nimekirjades olevast põhivarast on kasutusel hoolimata hinnatava kasutusea lõppemisest. Hindamiskomisjon ei pea vajalikuks ja põhjendatuks määrata uut kasutusiga. Hindamisaruande lisad 1. Üleantava kinnisvara nimekiri seisuga 31.07.2018. a 2. Üleantava vallasvara nimekiri seisuga 31.07.2018. a (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Mauer (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Reidla (allkirjastatud digitaalselt) Merle Rammul (allkirjastatud digitaalselt) Erle Toiger 2 Lisa 2. Üleantava kinnisvara nimekiri seisuga 31.07.2018. a Jrk Kinnistu Objekt Nimetus Riigi Aadress Katastri- Soetamise Soetus- Jääk- nr nr kinnisvara- üksuse aeg maksumus maksumus registri pindala / (EUR) seisuga kood hoone 31.07.2018 suletud (EUR) netopind (m2) 1 1448901 maa katastritunnus KV9085M1 Tallinn, Lai 1422 30.10.2005 69 069,31 69 069,31 78401:101:2210 tn 14 // Pikk tn 17 sihtostarve ühiskondlike ehitiste maa 100% hoone administratiivhoone KV9085H2 Tallinn, Lai 176,6 01.01.1995 347 932,78 0,00 tn 14 hoone peamaja KV9085H1 Tallinn, Pikk 1121,8 01.01.1995 3 128 625,43 3 128 625,43 tn 17 muud rajatis elektriinstallatsioon 01.08.2011 185 366,79 57 154,82 muud töömasinad ja -seadmed invatõstuk 01.08.2011 16 586,35 5 114,12 muud töömasinad ja -seadmed ATS 01.08.2011 11 666,82 2 914,64 muud töömasinad ja -seadmed andmeserver Disk Array 16.12.2011 5 100,00 1 542,39 soojatorustikud küttesüsteem 01.08.2011 56 679,47 17 476,15 soojatorustikud gaasivõrk ja katel 01.08.2011 19 014,29 5 862,79 soojatorustikud ventilatsioon 01.08.2011 129 389,72 39 895,11 turvatehnika- ja videovalve- arvutivõrk 01.08.2011 11 673,78 2 916,60 süsteemid turvatehnika- ja videovalve- videovalvesüsteem 01.08.2011 25 513,29 6 575,94 süsteemid turvatehnika- ja videovalve- valvesüsteem 01.08.2011 27 591,94 6 893,22 süsteemid vee- ja kanalisatsiooni- veevarustus 01.08.2011 48 482,29 14 948,70 süsteemid Kinnistu harilik väärtus kokku: 3 358 989,22 3 2 15885701 maa katastritunnus KV9602M2 Tallinn, Pirita 35 610 30.10.2005 218 622,58 218 622,58 78401:101:1702 tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 sihtostarve ühiskondlike // 66 // 68 // ehitiste maa 100% 70 // 72 // 72a // 74 // 76 hoone Maarjamäel veetorn KV9602H10 01.01.1995 20 771,29 0,00 hoone Maarjamäel kelder KV9602H8 01.01.1995 63 803,00 0,00 muud rajatised Maarjamäe trepistik - 01.12.2012 41 770,31 0,00 maanteed Maarjamäe kõnniteed - 17.12.2014 65 594,45 0,00 andmesidekaablid Maarjamäe sidekaablid KV9602R5 Tallinn, Pirita 30.10.2005 6 876,38 0,00 tee 68 // 70 // 72 vee- ja kanalisatsiooni- Maarjamäe veevarustus KV9602R4 Tallinn, Pirita 30.10.2005 29 990,35 0,00 torustikud tee 68 // 70 // 72 välisvalgustus Maarjamäe elektrivõrgud KV9602R3 Tallinn, Pirita 30.10.2005 13 042,51 0,00 tee 68 // 70 // 72 hoone Maarjamäe lossihoone KV9602H2 Tallinn, Pirita 3157,1 01.01.1995 5 436 047,98 5 436 047,98 tee 56 muu majandusinventar lossi invatõstuk 03.07.2017 11 319,45 9 055,56 muu majandusinventar lossi lift 03.07.2017 27 433,02 21 946,42 vee- ja kanalisatsiooni- lossi veevarustus ja 03.07.2017 82 843,46 74 559,12 torustikud kanalisatsioon muud rajatised lossi küttesüsteem 03.07.2017 93 276,79 83 949,11 muud rajatised lossi soojasõlm 03.07.2017 30 670,83 27 603,75 olmetehnika lossi ventilatsioonisüsteem 03.07.2017 191 973,34 172 776,00 olmetehnika lossi jahutussüsteem 03.07.2017 71 883,04 64 694,74 muud rajatised lossi sisevesikusüsteem 03.07.2017 22 249,51 20 024,55 muud rajatised lossi tugevvool 03.07.2017 440 796,07 396 716,47 muud töömasinad ja -seadmed lossi hoone 03.07.2017 45 640,02 36 512,02 automaatika 4 turvatehnika ja videovalve lossi videovalve 03.07.2017 55 387,00 44 309,60 süsteemid võrguseadmed lossi IP-võrk 03.07.2017 14 262,51 11 410,01 turvatehnika ja videovalve lossi turvasüsteemid 03.07.2017 41 866,16 33 492,92 süsteemid hoone Maarjamäe adminhoone KV9602H3 Tallinn, Pirita 639,1 01.01.1995 850 243,85 0,00 tee 58 hoone Maarjamäe kompleksi KV9602H21 Tallinn, Pirita 74,3 03.07.2017 113 238,29 110 973,53 väravahoone tee 60 vee- ja väravahoone veevarustus 03.07.2017 5 541,38 4 987,24 kanalisatsioonitorustikud ja kanalisatsioon soojatorustikud väravahoone küte, 03.07.2017 33 148,44 29 833,60 ventilatsioon ja jahutus muud rajatised väravahoone tugevvoolu 03.07.2017 8 605,52 7 744,96 paigaldis muud rajatised väravahoone 03.07.2017 15 790,41 12 632,33 nõrkvoolupaigaldis ja automaatika hoone filmimuuseum KV9602H22 Tallinn, Pirita 1798,7 03.07.2017 1 959 799,30 1 920 603,32 tee 64 muu majandusinventar filmimuuseumi lift 03.07.2017 21 041,00 16 832,80 vee- ja filmimuuseumi 03.07.2017 15 620,00 14 058,00 kanalisatsioonitorustikud veevarustus vee- ja filmimuuseumi 03.07.2017 12 937,00 11 643,30 kanalisatsioonitorustikud kanalistatsioon muud rajatised filmimuuseumi 03.07.2017 8 398,00 7 558,20 sanseadmed muud rajatised filmimuuseumi 03.07.2017 22 195,00 19 975,50 gaasikatlamaja soojatorustikud filmimuuseumi soojasõlm 03.07.2017 7 789,56 7 010,60 muud rajatised filmimuuseumi 03.07.2017 199 195,02 179 275,52 ventilatsiooniseadmed muud rajatised filmimuuseumi 03.07.2017 59 949,41 53 954,47 jahutussüsteem muud rajatised filmimuuseumi 03.07.2017 202 727,72 182 454,94 elektrisüsteem muud töömasinad ja -seadmed filmimuuseumi 03.07.2017 45 982,50 36 786,00 automaatika 5 muud sideseadmed ja - filmimuuseumi 03.07.2017 52 054,68 41 643,74 inventar andmevõrgud, telefoni- ja infoedastus turvatehnika ja videovalve filmimuuseumi hoone 03.07.2017 87 722,93 70 178,35 süsteemid turvasüsteemid hoone Maarjamäel tallihoone KV9602H7 Tallinn, Pirita 788,9 01.01.1995 936 833,72 0,00 tee 66 soojatorustikud Maarjamäe tallihoones 30.09.2014 91 907,00 56 675,99 küttesüsteem vee- ja Maarjamäe tallihoones 30.09.2014 51 889,00 31 998,21 kanalisatsioonitorustikud veevarustus muud rajatised Maarjamäe tallihoones 30.09.2014 65 157,00 40 180,13 elektrisüsteem muud töömasinad ja -seadmed Maarjamäe tallihoones 30.09.2014 16 200,00 9 990,00 invatõstuk turvatehnika ja videovalve Maarjamäe tallihoones 30.09.2014 33 411,45 27 558,47 süsteemid valve- ja tulekahjusüsteem muud mõõte - ja Maarjamäe tallihoones 30.09.2014 36 961,03 28 357,67 kontrolliseadmed automaatika hoone Maarjamäe fondihoidla KV9602H6 Tallinn, Pirita 364,9 01.01.1995 514 036,42 0,00 tee 68 muud töömasinad ja -seadmed ventilatsiooniseadmed 01.11.2012 99 500,00 47 703,52 SPI/VT2 hoone Maarjamäe fondihoidla KV9602H5 Tallinn, Pirita 310,1 01.01.1995 647 557,94 0,00 tee 70 // 72 muud töömasinad ja -seadmed ventilatsiooniseadmed 01.11.2012 99 500,00 48 322,42 SPI/VTI hoone Maarjamäe fondihoidla KV9602H4 Tallinn, Pirita 188 01.01.1995 249 262,63 0,00 KV9602H11 tee 72a // 74 soojatorustikud soojussõlm 30.09.2015 61 569,00 54 642,73 muud töömasinad ja -seadmed Maarjamäel 30.11.2001 13 574,83 0,00 gaasikeskküttekatel hoone Maarjamäel admin- KV9602H9 Tallinn, Pirita 173,3 01.01.1995 483 792,00 0,00 eluhoone tee 76 (juhtkonnahoone) Kinnistu harilik väärtus kokku: 9 725 296,37 6 Lisa 2. Üleantava vallasvara nimekiri seisuga 31.07.2018. a soetus- jääkmaksumus jrk soetamise nimetus maksumus seisuga 31.07.2018 nr aeg (EUR) (EUR) 1. Suurgildis Estonia klaver 29.04.2011 23 551,44 0,00 2. Suurgildis klaasvitriinid 10.06.2011 17 450,00 3 890,18 3. Suurgildi inventar 01.08.2011 380 343,08 95 022,10 Maarjamäe tallihoones tõmbekapp 4. FHS 20.06.2014 5 872,00 4 251,92 5. Maarjamäe tallihoones seinariiulid 27.08.2014 5 544,00 4 173,72 Maarjamäe tallihoones valamuga 6. tööpind 27.08.2014 5 148,00 3 875,60 7. fuajee lett (ruum 101) 03.07.2017 12 250,40 8 166,94 8. fuajee lett (ruum 001) 03.07.2017 31 797,00 25 437,60 9. kinosaali toolid 03.07.2017 60 270,00 48 216,00 Filmimuuseumi kinoprojektsiooni 10. süsteem 03.07.2017 65 590,00 52 472,00 11. Filmimuuseumi audio protsessor 03.07.2017 5 238,00 4 190,40 12. Filmimuuseumi kino audiosüsteem 03.07.2017 29 741,00 23 792,80 Filmimuuseumi kinoekraani raam 13. ekraanikangas 03.07.2017 13 317,00 10 653,60 Maarjamäe lossi köögiinventar ja 14. tehnika 03.07.2017 46 515,84 37 212,68 15. Maarjamäe lossi restorani lett 03.07.2017 6 526,84 5 221,48 16. lossi fuajee inventar 03.07.2017 42 536,20 34 028,96 17. lossi ruum 120 kohtkindel inventar 03.07.2017 16 892,12 13 513,70 18. lossi ruum 161 mööbel 03.07.2017 8 655,07 6 924,05 19. lossi laste vabariigi liutoru 03.07.2017 18 283,35 14 626,68 20. lossi raamatukogu mööbel 03.07.2017 16 283,85 13 027,08 21. lossi helindussüsteem 03.07.2017 21 393,76 17 115,00 22. Filmimuuseumi püsiekspositsioon 03.11.2017 576 508,84 499 641,00 Vallasvara harilik väärtus kokku: 925 453,49 7  Lisa 6 SA Eesti Ajaloomuuseumi kavandatav struktuur AJALOOMUUSEM AJALOOMUUSEM FILMIMUUSEM TEATRI- JA Suurgildi hoone Maarjamäe loss MUUSIKAMUUSEM S1 Suurgildi kuraator Maarjamäe Filmimuuseumi TTM kuraator Näituste ja kuraator kuraator ürituste juht Muuseumid Muuseumide tegevuse korraldamine + Näituste, ürituste korraldamine + Külastajate teeninduse korraldamine - turundamise ja kommunikatsiooni korraldamine + haridustegevuse korraldamine – koostöös osakondadega Muuseumide tegevuse koordineerimine + Näituste ja ürituste korraldamine + Projektijuhtimine + Pedagoogilised programmid + Välisnäitused + Näitused väljaspool muuseumi S2 Teadusdirektor Teadusgrupp Teaduslik uurimine + Kogude teaduslik kirjeldamine + Näiuste, ürituste jmt sisuline kureerimine + Kogude täiendamine + Nõustamine, ekspertiisid + Konverentsid + Trükised + Suhtlemine teemavaldkondade esindajatega Kogude arvestusgrupp Kogude administreerimine + MUIS + Digiteerimine + Kogude kättesaadavaks tegemine Kogude säilitusgrupp Hoiustamise korraldamine + Museaalide korrastamine, konserveerimine S3 Turundusjuht Kommuniklatsioon + Turundus + Reklaam + Müük + Külastajate teenindus + Poed S4 Haldusjuht Kinnistute haldamine + Varade haldus + IT süsteemide arendus ja haldus + Riigihanked + Investeeringud S5 Finantsjuht Eelarve + Finantsarvestus ja -analüüs + Aruandlus + Personal + Dokumendihaldus S6 Juhatuse liige Üldjuhtimine + Strateegia + Arengukava + Tööplaan + Koostööprogrammid SA NÕUKOGU Struktuuriüksuste ülesanded ja koosseis S1 - Näituste ja ürituste osakond Näituste ja ürituste osakonna ülesanne on pakkuda külastajale mitmekülgset näituste ja tegevuste programmi, koosloome võimalusi ning läbi koostöö, õppe ning mängu laiendada teadmisi ajaloost, kodanikuühiskonnast, teatri-, muusika- ning filmipärandist. - Koordineerib Maarjamäe lossi, Suurgildi hoone, Filmimuuseumi ja Teatri- ja muusikamuuseumi tegevust - korraldab muuseumis erinevate teemavaldkondade (filmi-, muusika-, teatripärandi, keskaegse linnakultuuri, kodanikuühiskonna ning ajaloo valdkonna) sisutegevusi e näituste, publikuprogrammide/ürituste ning haridusalast tegevust; - loob, arendab ning rakendab läbi hariduskeskuse haridusprogramme, ekskursioone ning täiskasvanuõppega seotud tegevusi; - tagab näituste ja ürituste sisuloome tehnilise teostuse. Osakonna koosseis: S1 - Näituste ja Ürituste osakond Täna SA Töötajad 19,5 18,5 S2 Teadus- ja kogude osakond Teadus- ja kogude osakonna ülesanne on külastajale pakutavete muuseumi temaatikaga ja kogudega seotud teenuste sisu loomine läbi näituste ja programmide kureerimise, teadustegevuse, muuseumi kogude uurimise ja täiendamise ning avalikult kättesaadavaks tegemise. - Veab muuseumi teaduslikku uurimistegevust, korraldab muuseumi näituste, sündmuste ja haridusprogrammide teadusliku sisu loomist; - Vahendab muuseumi külastajatele uurimistegevuse tulemusi ja kollektsioone, korraldab trükiste väljaandmist, kureerib näitusi ning sündmusi; - Uurib ja täiendab muuseumi kogusid, korraldab muuseumikogude dokumenteerimist ja arvestust; - Korraldab kogude digiteerimist ja säilitamist S2 Teadus- ja kogude osakond Täna SA Töötajad 25 25 S3 Kommunikatsiooni- ja turundusosakond Kommunikatsiooni ja turundusosakonna ülesanne on muuseumi eesmärkide ja tegevuste kommunikeerimine muuseumi külastajatele, otsustajatele ja avalikkusele. Muuseumi, kui turismi sihtkoha ning konverentsi ja haridusliku meelelahutuskeskkonna turundamine. - Muuseumi tegevuse, näituste ja ürituste ja teenuste turunduse ning kommunikatsiooni korraldamine; - Muuseumi külastajatele erinevate teenuste pakkumine - Muuseumikülastaja külastuselamuse kvaliteedi tagamine; S3 - Turundus- ja kommunikatsiooniosakond Täna SA Töötajad 17,5 18 S4 – Haldusosakond Haldusosakonna ülesanne on muuseumi külastajatele ja töötajatele kvaliteetse ja turvalise tegevuskeskkonna pakkumine. - Muuseumi hoonete ja territooriumi haldamine; - Muuseumikeskkonna heakorra tagamine; - Muuseumi IT keskkonna pakkumine ja arendamine; S4 - Haldusosakond Täna SA Töötajad 8,4 9,3 S5 – Finantsosakond Finantsosakonna ülesanne on muuseumi finatstegevuse korraldamine, dokumendihalduse korraldamine ja muuseumi personali arendamine. - Ellearve koostamine ja täitmise jälgimine; - Finantsanalüüside koostamine; - Dokumendihalduse korraldamine; - Personalihalduse korraldamine; - Muuseumitöötajate koolituste korraldamine. S5 - Finantsosakond Täna SA Töötajad 4 3 S6 – Juhatus Juhatuse ülesanne on muuseumi üldjuhtimine, muuseumi osakondade tegevuse tagamine ja arendamine. - Muuseumi strateegia määratlemine; - Arengukava ja tegevuskavade koostamine ja täitmise jälgimine; - Muuseumi sisulise- ja finantstegevuse korraldamine; - Osakondade vahelise koostöö juhtimine; - Sihtasutuse esindamine suhtlemisel riigiga S6 - Juhtkond Täna SA Juhatuse liige 1 Töötajad 3 1  Riigikantselei [email protected] 08.01.2019 nr 1-11/2097-3 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks“ esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 9 lehel 3. Asutamisotsus ja põhikirja projekt 12 lehel 4. Eesti Ajaloomuuseumi põhivara bilansiandmed ja hindamisaruanne 7 lehel 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi põhivara bilansiandmed ja hindamisaruanne 2 lehel 6. SA Eesti Ajaloomuuseumi planeeritav struktuur 3 lehel Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea …..... …………… 2019 nr ....... Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks Riigivaraseaduse § 6 lõike 3, § 37 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 3, § 78 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel ning kooskõlas sihtasutuste seadusega: 1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi sihtasutus) ja anda kultuuriministrile nõusolek seaduses sätestatud korras võõrandada sihtasutusele üleandmise teel mitterahalise sissemaksena järgmine riigivara: 1) Harju maakonnas Tallinna linnas Lai tn 14 // Pikk tn 17 asuv kinnistu hariliku väärtusega 3 358 989,22 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1448901, katastritunnus 78401:101:2210, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 1422 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV9085); 2) Harju maakonnas Tallinna linnas Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 asuv kinnistu hariliku väärtusega 9 725 296,37 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 15885701, katastritunnus 78401:101:1702, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 35610 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV9602); 3) põhivara hulka kuuluv vallasvara vastavalt lisale (lisatud). 2. Määrata sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium. 3. Sihtasutus asutatakse eeldusel, et Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevuse lõpetamisel jätkab sihtasutus riigiasutusete õigussuhetest tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku teisiti. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär Lisa Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga 31.07.2018. a  Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ Lisa Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga 31.07.2018. a Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes 1. Suurgildis Estonia klaver 0,00 2. Suurgildis klaasvitriinid 3 890,18 3. Suurgildi inventar 95 022,10 4. Maarjamäe tallihoones tõmbekapp FHS 4 251,92 5. Maarjamäe tallihoones seinariiulid 4 173,72 6. Maarjamäe tallihoones valamuga tööpind 3 875,60 7. fuajee lett (ruum 101) 8 166,94 8. fuajee lett (ruum 001) 25 437,60 9. kinosaali toolid 48 216,00 10. Filmimuuseumi kinoprojektsiooni süsteem 52 472,00 11. Filmimuuseumi audio protsessor 4 190,40 12. Filmimuuseumi kino audiosüsteem 23 792,80 13. Filmimuuseumi kinoekraani raam ekraanikangas 10 653,60 14. Maarjamäe lossi köögiinventar ja tehnika 37 212,68 15. Maarjamäe lossi restorani lett 5 221,48 16. lossi fuajee inventar 34 028,96 17. lossi ruum 120 kohtkindel inventar 13 513,70 18. lossi ruum 161 mööbel 6 924,05 19. lossi laste vabariigi liutoru 14 626,68 20. lossi raamatukogu mööbel 13 027,08 21. lossi helindussüsteem 17 115,00 22. Filmimuuseumi püsiekspositsioon 499 641,00 23. liugriiulite kogum 0,00 24. maalihoidla liugraamid ja kaardisahtlite kapid 2 437,56 25. püsiekspositsioon, IV korrus 78 274,83 26. levimuusika näituse Vabaduse kõla püsiekspositsioon 53 812,50 27. Suur-Sõjamäe rendipinna tööd 21 375,75 28. Müürivahe 12 ruumide renoveerimine 65 011,26 KOKKU: 1 146 365,39  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ juurde 1. Sissejuhatus Kultuuriministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi sihtasutus) ning anda kultuuriministrile nõusolek võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum kasutuses olev riigivara. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Asutatav sihtasutus võtab üle Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Sihtasutus on kavandatud asutada 2019. aasta jaanuarikuus. Sihtasutuse juhataja ja riiki esindavad nõukogu liikmed nimetatakse enne sihtasutuse asutamisotsuse ja sellega kinnitatava põhikirja tõestamist notari poolt. Seoses sihtasutuse asutamisega lõpetatakse riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevus alates 1. aprillist 2019, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa [email protected], tel 628 2335), õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist Andrea Kivi ([email protected], tel 628 2231), õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist Erle Toiger ([email protected], tel 628 2229) ning finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel 628 2264). 2. Eelnõu sisu 2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus 12. veebruaril 2014 kinnitas Riigikogu kultuuripoliitika põhialuste dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis annab suunised Eesti kultuurivaldkonna arendamiseks aastatel 2014– 2020. Muuseumide peatükis sätestatakse, et riik lähtub muuseumivõrgu kujundamisel asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse ja muuseumide mitmekesisuse tagamisest ning seejuures kaasatakse partnerina kohalikke omavalitsusi ja erasektorit. Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Riik on selle ajaga asutanud kümme uut muuseumi sihtasutust (lisaks juba 2002. aastal asutatud SA-le Virumaa Muuseumid) ning kohalike omavalitsuste juhtida on antud viis endist riigimuuseumi. 25.08.2016 toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt Rahandusministeeriumi läbi viidud riigiülesannete analüüsis välja toodud ettepanekutele. Vastavalt sellele tuleb kõik riigimuuseumid viia üle sihtasutuse vormile või anda üle kohalikule omavalitsusele hiljemalt 31.12.2018, jättes vajadusel hallatava riigiasutuse vormis tegutsema Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi. Vabariigi Valitsuse 08.03.2018 kabinetiistungil heaks kiidetud riigireformi kavaga on seda tähtaega pikendatud kuni 2019. aasta lõpuni. 1 Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu. Ministeeriumi hallatava riigiasutuse juht allub otse ministrile, omades töölepingu alusel töötades piiratud vastutust. Igapäevategevuse raame ületavates küsimustes koordineerib tööd ministeeriumi kantsler; eelarveküsimusi lahendab ministeeriumi finantsosakond; sisutegevusi koordineerib ministeeriumi muuseuminõunik. Sellises hajutatud vastutuse olukorras kannatab tegelikkuses nii tervikkontroll kui ka ministeeriumi operatiivne ning toimiv side asutuse tegevusega. Valitud on sihtasutuse vorm, kuna sihtasutuse juhtimissüsteem on võrreldes riigiasutusega lihtsama ülesehitusega ning võimaldab konkreetsete volituste ja vastutuse jaotumisega kahetasandilist juhtimismudelit. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Juhatus tagab sihtasutuse igapäevase majandustegevuse. Mõlemad organid vastutavad ka varaliselt oma kohustuste rikkumisega sihtasutusele tekitatud kahju eest. Sihtasutusel kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on võrreldes riigi- ja munitsipaalmuuseumiga majandustegevuse korraldamisel teatud eelised, mis annab eeldatavalt ka paremad võimalused muuseumikogu eksponeerimisel ja täiendamisel. Tänapäevase muuseumi juurde kuuluvad lisaks kultuuriväärtuste kogumis- ja säilitustööle hariduslik tegevus, erinevad tegevusruumid, samuti muuseumipood ja toitlustamine, mis annavad muuseumile kultuuriettevõtte rolli. Muuseumide tegevus on viimastel aastatel muutunud aina mitmepalgelisemaks. Eesti Ajaloomuuseum tegeleb lisaks põhitegevusele ürituste korraldamisega, kaubandusega, konverentsiteenuse osutamisega ja näitab Filmimuuseumi programmist tulenevalt filme, mis kõik on seotud muuseumikülastuse ja külastajate parema teenindamisega. Eesti Ajaloomuuseumi alla kuulub ka Eesti Filmimuuseum ja hetkel tehakse tihedat koostööd Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga levimuusika tutvustamisel. Samas vajab sellise asutuse opereerimine vabamaid tegutsemisvõimalusi ning paindlikumat ja konkreetsemat juhtimismudelit kui seda võimaldab jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ning administratiivseteks toiminguteks. Sihtasutuse vorm tagab lisaks valdkonna parema kaasatuse muuseumi arendamisel võrreldes riigiasutuse vormiga. Samasuguse reformi on riigis läbi viinud ka Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega 1994. aastal, jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse 1. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega. Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutuse vormis tegevust jätkanud muuseumid on suurendanud külastajate arvu ja omatulu ning muutunud laiema juhtimiskompetentsi toel kuluefektiivsemaks, mis aitab panustada rohkem muuseumi sisuliste eesmärkide saavutamisse. Sihtasutuste asutamisega on muuseumid tugevdanud oma positsiooni kogukonnas. Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. Kultuuriministeerium on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Muuseumide puhul on nende eesmärkide saavutamise hindamine äärmiselt keeruline, kuna mõju ühiskonnale avaldub alles pikas perspektiivis, mitte aasta või paari jooksul. Kuna muuseumid erinevad üksteisest võimaluste, tegevussuundade ja -mahtude poolest, siis ei ole võimalik hinnata muuseumide eesmärkide saavutamist ühtsete kriteeriumite ja võrdluste abil. Muuseumide sihtasutused on mõjude kohta järelduste tegemiseks tegutsenud suhteliselt lühikest aega (1–5 täistegevusaastat), seega on 1 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation. Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994. 2 analüüsitud põhjalikumalt tänaseks kõige pikemalt sihtasutusena toiminud muuseumi, Sihtasutuse Virumaa Muuseumid (edaspidi SA VM), eesmärkide saavutamise tulemuslikkust. Põhikirja kohaselt on SA VM eesmärk sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine, et luua tingimused kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitseliste väärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel, keskkonnateadlikkuse ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamiseks, samuti kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse ürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Muuseumide väärtus ühiskonna jaoks on väga mitmetahuline. Euroopa muuseumiorganisatsioonide võrgustik NEMO (Network of European Museum Organisations) on välja toonud neli põhilist aspekti: sotsiaalne väärtus (1), muuseumikogude väärtus (2), hariduslik väärtus (3) ja majanduslik väärtus (4). 1) SA VM sotsiaalne väärtus väljendub tegevustes, mis on suunatud ühiskonna põhiväärtuste hoidmisele ja propageerimisele. Heaks näiteks on Rakvere näitustemajja SA VM ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös Eesti Politseimuuseumi loomine, mille üks olulisi eesmärke on sisejulgeoleku valdkondades ennetustegevus ning külastajate teadlikkuse tõstmine teemakohaste ürituste ja näituste kaudu. SA VM erinevad struktuuriüksused (nt Kalame talu Karepal, samuti Palmse mõis-vabaõhumuuseum ja Altja Kõrts) on kohalikus kogukonnas kultuuriväärtustena olulisel kohal ning seal toimuvad mitmed olulised traditsioonilised sündmused. SA VM on pakkunud muuseumitegevuse säilitamiseks vajalikku operaatoriteenust väiksematele kogukonnamuuseumidele, nagu Kunda Tsemendimuuseum ja Vigu-Nigula koduloomuuseum. Kuna SA VM kõigi struktuuriüksuste hooned on riiklikud kultuurimälestised, siis on muuseumil oluline roll nende säilimise tagamisel ning sellega on vastavalt eelarvelistele võimalustele järjepidevalt ka tegeletud. 2) SA VM muuseumikogu väärtus seisneb selles, et seal on hoiul rahva ja kogukonna jaoks olulised materiaalseid tunnusmärgid Eesti ajaloost ja identiteedist. Samuti on muuseumikogu osa Euroopa ja kogu maailma kultuuripärandist, kuna ükski kultuur ei arene isolatsioonis. 2014. aastal SA VM-is Kultuuriministeeriumi läbiviidud muuseumikogude järelevalve nentis, et kogude haldus muuseumis on korraldatud professionaalselt, kasutades muuseumide infosüsteemi MuIS võimalusi maksimaalselt. Kõrgelt hinnati koguhoidjate tööd ja hoidlate korrashoidu. 3) SA VM pakub mitmeid elamuslikke haridusprogramme, mis on kooskõlas kooli ja lasteaia õppekavadega. Mitmekesistes muuseumikeskkondades saab erinevate aktiivõppe meetodite abil õppeaineid lõimida ja seeläbi õppimist elamuslikuks muuta. Loovad ülesanded, rühma- ja käelised tegevused arendavad erinevaid oskusi ja kinnistavad õpitut. SA VM korraldab juba aastaid õpilaste kodu-uurimiskonverentse, andes sel viisil õpilastele võimaluse tutvustada avalikult oma uurimistööd. Ühtlasi on seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga toimunud 12 korda koolinoorte viktoriin. 4) SA VM külastajate arv ja tasuliste teenuste maht on kasvanud pidevalt alates aastast 2002, erandiks vaid aasta 2009, mil majanduskriis ja Palmse europrojektiga kaasnev remont tõi kaasa tulude languse. Kui 2002. aastal teeniti omatulu 57,5 tuhat eurot (SA ei olnud toona käibemaksukohustuslane) ja toimus ca 40 000 külastust, siis 2015. aastal oli omatulu juba 1,2 miljonit eurot (ilma käibemaksuta) ja toimus ca 184 600 külastust. Arendusprojektide elluviimiseks võetud laenud on end igati õigustanud. Riigiasutusena poleks saanud SA VM neid laene võtta. SA VM efektiivsust näitab võimekus katta omatuludega igapäevakuludest 55% ulatuses (muuseumide sihtasutustest suurim protsent). Külastajate arvu kasv ja sellega kaasnevad tulud on võimaldanud muuseumil olla jätkusuutlik ning pidevalt edasi areneda. Lisaks neile instrumentaalsetele väärtustele on muuseumidel sisemine väärtus ehk iseväärtus, mis on seotud üksikisikute või kogukondade subjektiivse kultuurikogemusega nii intellektuaalsel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. See väärtus ei ole konkreetne ega käegakatsutav, vaid iga 3 inimese või kogukonna subjektiivne taju ning sellega seotud mõjud avalduvad väga pikka aega ja kombineerituna muude kogemustega. Tugines SA VM ja teiste sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees järgmised: 1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel; 2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja tegevuspiirkonnaga siduda; 3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi; 4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid; 5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik nõukogu liikmetest; 6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes; 7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja asutuse vara kasutamisel; 8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse; 9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut (riigiasutuses on see 3 protsenti); 10) kaasfinantseerimise võimalused erinevatest fondidest on paindlikumad kui riigiasutuse puhul. Muuseumiseadusega on loodud halduslepinguga võimalus anda riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks sihtasutusele. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu. SA VM ning SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel (kaks kõige kauem tegutsenud muuseumid sihtasutust) senise tegevusaja jooksul ei ole toimunud ühtegi riigile kuuluva muuseumikogu väärkasutuse juhtumit. Asutataval sihtasutusel on 5-liikmeline nõukogu, mille moodustavad asutaja määratud isikud. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutajate huvidest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul pole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilist juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saab nõu küsimiseks alati pöörduda. Riigiasutuse juht saab pöörduda suuremate probleemide korral küll ministeeriumi poole, aga see ei asenda igapäevast tuge, mida pakub sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu. Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus. Kahe riigiasutuse ühendamine üheks sihtasutuseks tugevdab tugiteenuste kvaliteeti ning loob sünergiat sisutegevustes: nt ühiselt kogude töö arendamine, ürituste korraldamine, turundus- ja kirjastustegevuse ühendamine. Juba praegu on Eesti Ajaloomuuseumi territooriumil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi algatusel koostatud näitus „Kuulsuste koda“, mis on heaks näiteks kahe muuseumi koostööst. Samuti kuulub Eesti Ajaloomuuseumi koosseisu Eesti Filmimuuseum, mis oma teema poolest sobitub väga hästi nii teatri kui ka muusika valdkonnaga. Ette on valmistatud ühise sihtasutuse struktuur, mille eesmärk on olnud kahe asutuse sisuline liitmine tegevuste põimise ja üksuste koostöö kaudu (Lisa 6 SA Eesti Ajaloomuuseumi kavandatav struktuur). Kultuuriministeeriumi hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuste lõpetamiseks riigiasutustena. 2.2. Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Eesti riigi, maa ning teatri ja muusikaga seotud kultuuripärandi kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine. 4 Sihtasutuse tegevusvaldkond kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud Kultuuriministeeriumi põhimääruse punkti 7 alapunktile 3 on ministeeriumi üheks ülesandeks korraldada, koordineerida ja suunata muuseumide valdkonna arendamist ja probleemide lahendamist. 21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks ja 12. veebruaril 2014 kinnitas Riigikogu kultuuripoliitika põhialuste dokumendi „Kultuurpoliitika põhialused aastani 2020“, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020. Muuseumide peatükis (p 34.5) sätestatakse, et riik lähtub muuseumivõrgu kujundamisel asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse ja muuseumide mitmekesisuse tagamisest ning seejuures kaasatakse partnerina kohalikke omavalitsusi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2018–2021 tulemusvaldkonna „Kultuur“ alavaldkonna „Kultuuriväärtused“ meetme 3 „Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi mitmekesisuse säilitamise ja vahendamise toetamine“ all on probleemina välja toodud (p 3.8.1.), et Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumide tänane organisatsiooniline vorm ei taga kõikidel juhtudel nende jätkusuutlikkust ning lahendusena nähakse ümberkorraldusi muuseumide tegevuses. Vabariigi Valitsus on eelnevatel aastatel andnud kultuuriministrile volituse Sihtasutuse Virumaa Muuseumid, Sihtasutuse Narva Muuseum, Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum, Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum, Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid, Sihtasutuse Pärnu Muuseum, Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum, Sihtasutuse Eesti Meremuuseum ning Sihtasutuse Saaremaa Muuseum asutamiseks. Lisaks sellele on kultuuriminister alates 2016. aastast määratud Sihtasutuse A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel asutajaõiguste teostajaks. 2019. aasta lõpuks on kavandatud Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Viljandi Muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ümberkujundamine sihtasutusteks. 2.3. Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 1) majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid; 2) hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise, digitaalse kättesaadavuse ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise; 3) teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale; 4) esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu; 5) teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid; 6) viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise; 7) koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib; 8) nõustab muuseume oma valdkonnaga seotud kogude koostamise, hoidmise, mõtestamise ja säilitamisega seotud küsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks; 9) teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; 10) tegeleb sihtasutuse turundamisega ja avaldab reklaamtrükiseid; 11) loob tingimused sihtasutuse personali arenguks. 5 Sihtasutuse tegevusnäitajate prognoos eelseisva nelja aasta lõikes: 2018* 2019 2020 2021 2022 külastatavus 181 000 180 000 165 000 173 250 182 000 omavahendite käive 840 000 928 500 837 500 887 500 937 500 *EAM ja ETMM eelarvete summa Külastajanumbrite mõningase languse prognoos aastateks 2019 ja eelkõige 2020 tuleneb sellest, et iga uuendusega tavapäraselt kaasnev külastajate arvu kasv (Filmimuuseum valmis 2017. a lõpus ja Maarjamäe lossi uus püsinäitus 2018. a alguses) ei jää üldjuhul järgnevateks aastataks püsima. Seda on näidanud teiste muuseumide kogemus. Samas omavahendite käibe kasv 2019. aastaks on prognoositud seoses 2018. aastal sõlmitud uute lepingutega kruiisituristide muuseumisse toomiseks järgmisel hooajal. 2021. aasta tõusu prognoos lähtub plaanist uuendada Suurgildi hoone püsinäitust. Sihtasutuse finantsplaan eelseisva nelja aasta lõikes: 2019 2020 2021 2022 Tegevustulud 2 662 500 2 571 500 2 691 500 2 671 500 32 Tulud kaupade ja teenuste 928 500 837 500 887 500 937 500 müügist 322 Tulud majandustegevusest 851 000 760 000 810 000 860 000 323 Renditulu 77 500 77 500 77 500 77 500 35 Saadud toetused 1 734 000 1 734 000 1 804 000 1 734 000 sh riigituludest 1 693 559 1 693 559 1 693 559 1 693 559 Tegevuskulud -2 662 500 -2 571 500 -2 691 500 -2 671 500 5 Muud tegevuskulud -2 662 500 -2 571 500 -2 691 500 -2 671 500 50 sh personalikulud -1 576 000 -1 576 000 -1 654 000 -1 654 000 55 sh majandamiskulud -1 086 500 -995 500 -1 037 500 -1 017 500 Tegevustulem 0 0 0 0 Investeerimistegevus 0 0 0 0 kokku 15 Põhivara soetus (-) -200 000 3502 Põhivara soetuseks saadav 200 000 sihtfinantseerimine (+) Eelarve tulem 0 0 0 0 Sihtasutus saab igal aastal oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatavast toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust ning erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega. Finantsplaani arvestuse alus on Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi baaseelarved ning see korrigeerub vastavalt iga-aastasele Riigikogu kinnitatavale riigieelarve seadusele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Investeerimistegevuse alla on arvestatud Lai tn 14 hoone katuse vahetus ja elektrisüsteemi renoveerimine. Kavandatud investeeringutoetus summas 200 000 eurot sisaldub Kultuuriministeeriumi 2019. a eelarve projektis. Vastavalt kultuuripoliitika põhialustele menetleb Kultuuriministeerium sihtasutuse töötajate töötasu küsimusi võrdsetel alustel riigiasutuste palgaküsimustega. 6 Riigi kulutused sihtasutusele võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uute juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutaja ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud, kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt nõukogu liikme tasu on 175 eurot ja nõukogu esimehe tasu 350 eurot (bruto) kuus, s.o (4 * 175 € + 350 €) * 12 * 1,33 = 16 758 eurot aastas. Kultuuriministeerium katab nõukogu liikmete tasud oma eelarvest ning ei taotle selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle kaks kinnistut ning kuna riigi asutatud sihtasutustele kuuluv maa ei ole erinevalt riigiasutustest maamaksu tasumisest vabastatud (maamaksuseaduse § 4 lg 1 p 9 kohaselt ei maksta maamaksu riigi omandis olevalt ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maalt), siis tekib sihtasutusel arvestuslikult maamaksu tasumise kohustus summas ca 7350 eurot aastas. Kultuuriministeerium katab maamaksu kulu oma eelarvest ning ei taotle selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi menetleb Kultuurministeerium vastavalt kultuuriministri 15.07.2013. a määrusele nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“. 2.4. Sihtasutusele üleantav vara Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik riigiasutuste bilansis olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide täitmisel. Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemakena üle riigiasutustes arvel oleva põhivara hulka kuuluv vallasvara ja kaks Tallinnas asuvat kinnistut: 1) Lai tn 14 // Pikk tn 17 asuv kinnistu, millel asub Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone; 2) Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 asuv kinnistu, millel asub Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks, sh Maarjamäe loss ja tallihoone, filmimuuseum ja muuseumi hoidlad. Käesoleval juhul riigivara sihtasutusele võõrandamisega on tegemist grupierandiga hõlmatud riigiabiga Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, tähenduses. Kultuuriministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab asutatav sihtasutus kasutama vara rohkem kui 20% ulatuses majanduslikel eesmärkidel. Pärast Vabariigi Valitsuselt sihtasutuse asutamiseks ning riigivara üleandmiseks nõusoleku saamist vormistatakse kultuuriministri käskkiri riigivara mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleandmise kohta, kuhu lisatakse viide riigiabile ja vastavale abikavale. Mõlemal nimetatud kinnistul asuvad kultuurimälestiseks tunnistatud hooned (kultuurimälestiste riikliku registri nr 3037, 8521-8529), millest tulenevalt on kinnistud muinsuskaitseseaduse § 27 lõike 2 alusel koormatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi ja seejärel kohaliku omavalitsuse kasuks. Hindame kohaliku omavalitsuse poolt ostueesõiguse kasutamise riski madalaks, sest teadaolevalt ei ole Tallinna linnal nimetatud kinnistu omandamiseks huvi. Enne kinnistute võõrandamise algatamist viidi vastavalt riigivaraseaduse §-le 96 riigi kinnisvararegistris läbi kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlus (menetluse nr 18-4140). Ühtegi taotlust ega arvamust, sh Tallinna linnalt, menetluse raames Kultuuriministeeriumile ei esitatud. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kasutuses oleva Tallinnas Müürivahe tn 12 // Vabaduse väljak 4 asuva hoone ja kinnistu omanik ja haldaja on Riigi Kinnisvara AS ning seda sihtasutusele üle ei anta. Samuti üürib Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinna linnalt pinda aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 11 // Tina tn 23, Tallinn (Särevi teatrituba) ja Eesti Hoiuraamatukogult museaalide hoidlapinda aadressil Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn. Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu Kantselei vahel on sõlmitud koostööleping, mille kohaselt kasutab Eesti Ajaloomuuseum aadressil Toom-Kooli 3, Tallinn asuvaid 7 ruume meenekauplusena. Nimetatud lepingud antakse sihtasutusele üle vastavalt käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu punktile 3. Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt riigivaraseaduse §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse hindamine. Riigivaraseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud nõudeid (hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja ja hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades) ei pea järgima, kui vastav erisus tuleneb õigusaktiks. Antud juhul tuleneb erisus rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 kinnitatud „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist“. Juhendi § 18 lõike 4 kohaselt võtab mitterahalise sissemakse objekti saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava vara harilik väärtus määrati vastavalt juhendi § 18 lõiketele 4 ja 41 lihtsustatud viisil, lähtudes bilansilisest jääkmaksumusest üleandja bilansis. Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja ja volitatud asutus, kelle bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi Kultuuriministeeriumi, Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi esindajatest koosnevad hindamiskomisjonid. Hindamise läbiviimiseks võeti aluseks seisuga 31.07.2018 riigiasutuste raamatupidamises arvel olevad põhivarad. Mitterahalise sissemaksena üleantava vara väärtus kokku on 14 230 650,98 eurot (seisuga 31.07.2018). Hindamisaruanded, sh üleantava vara bilansiandmed, on lisatud seletuskirjale. Riigivaraseaduse § 52 lõike 1 punktist 6 tulenevalt annab audiitor arvamuse selle kohta, kas mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab hindamisaruandes toodule. Kuivõrd mitterahalise sissemakse hariliku väärtuse hindamise viisid läbi riigivara valitseja ja volitatud asutused ning hindamise aluseks võeti raamatupidamise andmed, on audiitoril võimalik kontrollida üksnes, kas vara bilansiline väärtus on raamatupidamise andmetel hindamisaruandes õigesti kajastatud. Kultuuriministeerium leiab, et sellises olukorras puudub sisuline vajadus audiitori arvamuse tellimiseks ja selleks täiendavate kulude tegemiseks. Hindamisaruannetes kajastatud andmete õigsuse eest vastutavad hindamise läbiviijad. Varade sihtasutusele üleandmisel tagatakse, et hindamisaruannetes nimetatud varad lähevad sihtasutusele üle tegeliku üleandmise hetke väärtusega. Hindamisaruandes ei ole kajastatud Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi ehitus- ja renoveerimistöödega seotud lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste kontodel kajastatud varasid, kuna neist moodustuvad põhivaraobjektid alles 2018. aasta lõpuks. Riigiasutuste lõpetamise raames viiakse läbi varade inventuur, misjärel antakse sihtasutusele täiendavalt mitterahalise sissemaksena üle varad, mida 31.07.2018 seisuga veel põhivarana arvel ei olnud, sh lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste kontol kajastunud varad. Põhivara hulka mittekuuluvad väikevarad antakse samuti üle riigiasutuste lõpetamise perioodil. Riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muuseumikogusid sihtasutusele ei võõrandata. Riigile kuuluvate muuseumikogude kasutamiseks sõlmib Kultuuriministeerium sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt annab Vabariigi Valitsus suunise seniste riigiasutuste õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuste funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisel tagatakse muuseumide tegevuse jätkumine riigiasutuste asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuste lõpetamisel ja ühise sihtasutuse asutamisel riigiasutuste tegevuse ja varade baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuste tegevuse käigus 8 sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis tuleks analoogia korras lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale. 2.5. Riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevuse lõpetamine Paralleelselt sihtasutuse asutamisega valmistatakse ette Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevuse lõpetamine, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“ ja muudes õigusaktides sätestatust. Tallinna linn ja Rahandusministeerium on eelnimetatud riigiasutuste tegevuse lõpetamise ettepaneku koos vastavate õigusaktide eelnõudega juba kooskõlastanud. Riigiasutuste tegevuse lõpetamise otsuse tegemine sõltub käesoleva korralduse heakskiitmisest, sest riigiasutuste tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne sihtasutuse asutamist. Pärast vastavate volituste saamist Vabariigi Valitsuselt on võimalik asutajal kirjutada alla asutamisotsus ning juhatuse liikmel viia läbi vajalikud toimingud sihtasutuse registreerimiseks. Kultuuriministeerium on valmistanud ette dokumente arvestusega, et sihtasutus asutatakse 2019. aasta jaanuaris ja riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tegevus lõpetatakse alates 1. aprillist 2019. 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korraldamise rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutamisotsuse ning kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu riigilõivudest ja notaritasudest. Kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 4. Kooskõlastamine Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu ühe märkusega, millega on arvestatud (täiendatud seletuskirja punkti 2.4 riigiabi puudutavat osa). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister 9  SIHTASUTUSE EESTI AJALOOMUUSEUM ASUTAMISOTSUS Eesti Vabariik nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ....... ....... 2019. a korraldusele nr ........ asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn, 15076, e-posti aadress: [email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister Indrek Saar, isikukood ......., kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud asutaja. Asutaja esindaja avaldas, et asutaja sooviks on asutada sihtasutus alljärgnevate andmetega: 1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi nimetatud Sihtasutus). 2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn ja aadress Pirita tee 56, Tallinn, Harju maakond, 10127. 3. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. 4. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 5. Sihtasutusele asutamisel annab asutaja, Kultuuriministeerium, Sihtasutusele üle alljärgneva vara: 5.1. mitterahalise sissemaksena Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 14 // Pikk tn 17 kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1448901, katastritunnus 78401:101:2210, sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 1422 m2), hariliku väärtusega kolm miljonit kolmsada viiskümmend kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaks senti (3 358 989,22) ja mille koosseisus oleva maa bilansiline väärtus on kuuskümmend üheksa tuhat kuuskümmend üheksa eurot ja kolmkümmend üks senti (69 069,31); 5.2. mitterahalise sissemaksena Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 15885701, katastritunnus 78401:101:1702, sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 35 610 m2), hariliku väärtusega üheksa miljonit seitsesada kakskümmend viis tuhat kakssada üheksakümmend kuus eurot ja kolmkümmend seitse senti (9 725 296,37) ja mille koosseisus oleva maa bilansiline väärtus on kakssada kaheksateist tuhat kuussada kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend kaheksa senti (218 622,58) eurot; 5.3. mitterahalise sissemaksena põhivara hulka kuuluva vallasvara, mille väärtus kokku on üks miljon ükssada nelikümmend kuus tuhat kolmsada kuuskümmend viis eurot ja kolmkümmend üheksa senti (1 146 365,39) eurot, vastavalt lisale 1. 1  6. Asutaja määrab asutamisel Sihtasutusele ühe-(1)liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhatuse liige on: .........., isikukood ........, elukoht: ........ Juhatuse liikme volitused kehtivad kuni nõukogu poolt läbi viidud avaliku konkursi korras valitud juhatuse liikme valimiseni. 7. Asutaja määrab Sihtasutuse nõukokku viis (5) liiget: 7.1. ......... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul), isikukood ........, elukoht: ........; 7.2. ......... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul), isikukood ........, elukoht: ........; 7.3. ......... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul), isikukood ........, elukoht: ........; 7.4. ......... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul), isikukood ........, elukoht: ........; 7.5. ......... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul), isikukood ........, elukoht: ......... 8. Asutamisotsuse lisana kinnitatakse Sihtasutuse põhikiri (lisa 2). 9. Asutaja volitab Sihtasutuse juhatuse liiget ........ avama asutatava Sihtasutuse nimel arvelduskonto riigikassas, sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutaja poolt üleantava vara vastuvõtmiseks, selleks vajalikele dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks. 2  Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisotsuse LISA 1 Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum üleantava vallasvara nimekiri seisuga 31.07.2018. a Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes 1. Suurgildis Estonia klaver 0,00 2. Suurgildis klaasvitriinid 3 890,18 3. Suurgildi inventar 95 022,10 4. Maarjamäe tallihoones tõmbekapp FHS 4 251,92 5. Maarjamäe tallihoones seinariiulid 4 173,72 6. Maarjamäe tallihoones valamuga tööpind 3 875,60 7. fuajee lett (ruum 101) 8 166,94 8. fuajee lett (ruum 001) 25 437,60 9. kinosaali toolid 48 216,00 10. Filmimuuseumi kinoprojektsiooni süsteem 52 472,00 11. Filmimuuseumi audio protsessor 4 190,40 12. Filmimuuseumi kino audiosüsteem 23 792,80 13. Filmimuuseumi kinoekraani raam ekraanikangas 10 653,60 14. Maarjamäe lossi köögiinventar ja tehnika 37 212,68 15. Maarjamäe lossi restorani lett 5 221,48 16. lossi fuajee inventar 34 028,96 17. lossi ruum 120 kohtkindel inventar 13 513,70 18. lossi ruum 161 mööbel 6 924,05 19. lossi laste vabariigi liutoru 14 626,68 20. lossi raamatukogu mööbel 13 027,08 21. lossi helindussüsteem 17 115,00 22. Filmimuuseumi püsiekspositsioon 499 641,00 23. liugriiulite kogum 0,00 24. maalihoidla liugraamid ja kaardisahtlite kapid 2 437,56 25. püsiekspositsioon, IV korrus 78 274,83 26. levimuusika näituse Vabaduse kõla püsiekspositsioon 53 812,50 27. Suur-Sõjamäe rendipinna tööd 21 375,75 28. Müürivahe 12 ruumide renoveerimine 65 011,26 KOKKU: 1 146 365,39 3  Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisotsuse LISA 2 SIHTASUTUSE EESTI AJALOOMUUSEUM PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik. 1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. 1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes. 1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt. 2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid; 2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise, digitaalse kättesaadavuse ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise; 2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale; 2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu; 2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid; 2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise; 2.2.7. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib; 2.2.8. nõustab muuseume oma valdkonnaga seotud kogude koostamise, hoidmise, mõtestamise ja säilitamisega seotud küsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks; 2.2.9. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; 2.2.10. tegeleb sihtasutuse turundamisega ja avaldab reklaamtrükiseid; 4  2.2.11. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks. 2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi. 3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 3.1. Sihtasutusel on õigus: 3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingute ning välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel; 3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara; 3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi; 3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi; 3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid; 3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja konserveerimisteenust; 3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks; 3.1.9. osaleda teise sihtasutuse asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja otsusel Vabariigi Valitsuse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele; 3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid. 3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust. 4. JUHTIMINE 4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.2.3. kellel on ärikeeld; 4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 5 4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 5. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 5.2. Nõukogul on kuni viis liiget, kellest vähemalt ühe valib asutajaõiguste teostaja rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtub asutaja sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 5.3. Asutajaõiguste teostaja määrab nõukogu liikmed neljaks aastaks. 5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega. 5.5. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 5.6. Nõukogu pädevuses on: 5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine; 5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine; 5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; 5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine; 5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine; 5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. 5.6.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine; 5.6.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid; 5.6.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine; 5.6.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine; 6  5.6.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 5.6.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 5.6.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Nõukogu otsus riigi poolt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle antud kinnisasja võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks tuleb eelnevalt kooskõlastada Vabariigi Valitsuse ja asutajaõiguste teostajaga; 5.6.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 5.7. Nõuded nõukogu liikmele 5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.7.1.1.on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.7.1.2.on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.7.1.3.omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.7.1.4.on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.7.1.5.omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 5.8. Nõukogu liikme tasustamine 5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. 5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.8.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul. 5.8.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut. 5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.9. tulenevaid kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 7 5.9. Nõukogu töökorraldus 5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega. 5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud korras. 5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. 5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Kui nõukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses märgitud ajal ja kohas, siis võib ta osaleda otsuste vastuvõtmisel esitades oma arvamuse ja hääle enne otsuse vastuvõtmist kirjalikult nõukogu esimehele või tema asendajale. Nõukogu liikme kirjalik arvamus lisatakse protokollile. 5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse esitama. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile. 5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama: 5.9.8.1.nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 5.9.8.2.nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 5.9.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. 6. JUHATUS 6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 8 6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. 6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest. 6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. 6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 6.6. Juhatuse pädevuses on: 6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine; 6.6.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine; 6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine; 6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud; 6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine; 6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine; 6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine. 6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.6.13. 6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu. 6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 9 7. STRUKTUUR Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. 8. ARENGUKAVA 8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale. 9. EELARVE 9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. 10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE 10.1. Sihtasutuse vara moodustab: 10.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara; 10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus; 10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms; 10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga; 10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid. 10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. 10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. 10 10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 10.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 11. ARUANDLUS JA KONTROLL 11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest. 11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 11.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajaõiguste teostajale auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 11.5. Audiitor 11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. 11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 11.6. Siseaudiitor 11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga. 12. PÕHIKIRJA MUUTMINE 12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutajaõiguste teostaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE 13.1. Ühinemine ja jagunemine 11  13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 13.2. Lõpetamine 13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega. 13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel: 13.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv; 13.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 13.2.2.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi kohustusi täita; 13.2.2.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 13.2.3. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale. 12