Vastus

Hr Toomas Tõniste Teie 29.12.2018 nr 1.1-10/9800-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 07.01.2019 nr 1-12/2567-2 Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ muutmine Lugupeetud härra minister Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ muutmine“ eelnõu. Kooskõlastame eelnõu, kuid soovime tähelepanu juhtida lahendamist vajavale probleemile. Teatavasti lubab riigieelarve seadus (§ 54 lg 1) välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, k.a struktuuritoetust, kasutada enne nende laekumist ainult riigiasutustel. Struktuuritoetuse puhul on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele (§ 29 lg 5) kõigil teistel toetuse saajatel võimalik saada ettemakse, v.a kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaga. Ettemakse tegemist reguleeriv Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ sätestab aga (§ 18 lg 2), et ettemaksetena ei või välja maksta viimast 5% määratud toetusest. Määruse seletuskiri selgitab piirangut sellega, et viimase makse suuruse piiramine võimaldab motiveerida toetuse saajat esitama lõpparuanne õigel ajal, vajadusel saab tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva toetusega või jätta väljamaksmisele mittekuuluv toetus maksmata. Kui piirangut mitte seada, tuleks ettemakstud toetus tagasi nõuda. Kehtivas õigusruumis tekib aga mahukatel, mitmeaastastel projektidel tõsiseid käibevahendite muresid projekti lõppfaasis. Näiteks Kultuuriministeeriumi TATi alusel saab 10 000 000 eurot toetust aastatel 2014–2022 elluviidava projekti jaoks riigi asutatud Integratsiooni Sihtasutus. Piiranguid arvesse võttes peab sihtasutus leidma projekti lõpukuudel vabu käibevahendeid summas kuni 500 000 eurot, mis saab toimuda ainult teiste (riiklike) toetuste vahendite arvelt, sest tegemist on tulu mitteteeniva üksusega, mis võib tingida muude (riiklike) toetustega ettenähtud tegevuste hilinemist või raskendada nende elluviimist. Alternatiivina saab antud juhul toetuse saaja esitada tegelike kulude alusel toetuse saamiseks maksetaotlused oluliselt sagedamini kui tavapärane praktika, mis on oluliselt suurem halduskoormus kõigile osapooltele. Või küsida riigikassast arvelduslaenu, millega kaasnevad täiendavad kulud, mis ei ole abikõlblikud ja kantakse taas muudest (riiklikest) toetustest. Abiks ei ole pakutav võimalus teha makse otse tarnijale või töövõtjale rakendusüksuselt, sest selle eeltingimus on omafinantseeringu tasumine, kuid taoliste projektide puhul omafinantseeringut reeglina ei nõuta. Integratsiooni Sihtasutusega sarnasesse olukorda satuvad 2022.–2023. aastatel ühel ajal tõenäoliselt ka muud riigi asutatud sihtasutused, kes viivad ellu ministri vastava käskkirjaga Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 kinnitatud rakendusasutuste (ministeeriumide) tegevused perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel. Probleemi kõige kiirem ja lihtsam lahendus oleks selle perioodi struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimuste ja korra muutmine selliselt, et riigi asutatud sihtasutuste puhul kaoks 5% piirang, sest tegemist on siiski riigi kontrolli all olevate üksustega, kelle finants- ja aruandluskäitumine on keskmisest hoolsam. Oleme vajadusel valmis probleemi olemust põhjalikumalt selgitama ning osalema võimalikke lahendusi pakutavates töörühmades. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Eduard Odinets 628 2208 [email protected] Karin Ligi 628 2254 [email protected]