Kiri

4332605 -236855 0 0 VILJANDIMAA HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT -404495 314960 Viljandi linnavalitsus Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps Viljandi linnavolikogu Kultuuriminister Indrek Saar Viljandimaa Omavalitsuste Liit Viljandimaa Haridustöötajate Liit on jätkuvalt mures huvikoolide õpetajate töö madala tasustamise pärast. Riigi prioriteet on haridus ja valitsus tõstab ka ettenähtud kava kohaselt pedagoogide palka, aga huvikoolide õpetajate töötasu on kooliõpetajate ning lasteaiaõpetajate palkadest oluliselt maha jäänud. Kui me tahame kasvatada aktii vseid ning mitmekülgselt haritud noori, siis peaksime väärtustama ja tasustama õiglaselt ka huvikoolide õpetajate tööd. Teevad nad ju väga tänuväärset tööd – noor inimene, kes käib Viljandi huvikoolis, spordikoolis, muusikakoolis või kunstikoolis, veedab oma vaba aega kvaliteetselt. Huvikoolide õpetajad sõnastasid 14.11.2018 Viljandi ümarlauas alljärgnevad nõudmised: t õsta huvihariduse õpetajate miinimumpalk samale tasemele lasteaiaõpetajate miinimumpalgaga. õ petaja palk peab vastama tema töö sisule ja panusele kollektiivis. h uvihariduse õpetaja töökorraldust tuleb muuta lähtuvalt kaasaegsest õpikäsitusest. Huvikoolide töötajad (direktorid, õppejuhid, õpetajad) soovivad kohtuda Viljandi linnavalitsuse ning linna haridus- ja kultuuriameti esindajatega selleks, et arutleda huvihariduse hetkeseisu ja arenguvõimaluste üle. Soovime ühiselt välja töötada kaasaja nõuetele vastava huvihariduse mudeli . Me teame, et te jagate meie muret ja sa ate aru huvikoolide pedagoogide murest . Kutsume teid vaatama üle kõik võimalus ed ja tõstma huvikoolide õpet a jat e töötasu 2019 aastast sarnaselt lasteaiaõpetajate töötasuga. Haridustöötajate ametiühingu moto on „Üheskoos suudame“. Loodame, et see motiveerib ka teid. 27 .12.2018 VHL juhatuse nimel Rita Kadaja /digiallkiri/ Huvikoolide õpetajate nimel Reet Talimaa /digiallkiri/ SELETUSKIRI HUVIKOOLIDE ÕPETAJATE PÖÖRDUMISELE. Oleme teadlikud sellest, et 2019. aasta Viljandi linna eelarve näeb ette palgatõusu huvikoolide õpetajatele 3% ulatuses. Praegune (täiskoha) töötasu on Viljandi huvikoolides erinev, kõikudes 600 eurost kuni 1150 euroni kuus. Keskmiselt kõige suuremat palka saavad Viljandi Muusikakooli õpetajad. Kõige märgatavamad on palgaerinevused Viljandi Spordikoolis ja Huvikoolis. Kunstikoolis on kõikidel õpetajatel ühesugune palk ja see on 772 eurot. Andmed pärinevad linna rahandusameti juhilt Marika Aasolt , kes külastas linnavalitsuse esindajana huvikoolide õpetajate koosolekut 14.11.2018. Enamasti töötavad õpetajad huvikoolides osakoormusega, sest väikeses koolis tagab selline tööjaotus parema õpitulemuse: nii on võimalik kaasata erinevate oskustega meistreid jagama oma kogemusi noortele õppuritele. See tähendab, et küllalt palju on õpetajaid, kelle praegune sissetulek jääb allapoole vabariigi almpalka . Huvikoolide õpetajad on reeglina tippspetsialistid, kes teevad oma tööd suure pühendumisega. Nad hoolitsevad oma ametialase enesetäienduse eest, organiseerivad õpilaste õppelaagreid, tagavad õpilaste esinemisvõimalused kontsertidel, etendustel, k onkurssidel, näitustel, spordivõistlustel. Huvikoolides ei ole riiklikke õppekavasid, seega iga õpetaja vastutab selle eest, et töö koolis kulgeks eesmärgistatult ja kooskõlastatult, koostab õpperühma vajadustele vastava töökava, hangib või valmistab vajal ikud õppematerjalid. Õpetajad võtavad osa kooli arengukava koostamisest, õppe- ja ainekavade väljatöötamisest. Lisaks sellele suhtleb õpetaja lapsevanematega, võtab osa korralistest õppenõukogu koosolekutest ja loomulikult valmistab ette tunnid ning dokume nteerib tunnis toimunu. Enamasti teeb iga õpetaja huvikoolis rohkem tööd, kui tema osa- või täiskoormusega palgaleping tunnimäärana ette näeb. Inimene, kes oma tööd armastab ja panustab tulemusele, ei loe töötunde enamasti enne, kui king nii kõvasti pigist ama hakkab, et enam edasi minna ei ole võimalik. Vabatahtliku õppega huvikoolide võlusõna on huvi, seega huvikoolide hea käekäik sõltub õpetaja panusest ülisuurel määral. Kui riigi almpalgast allapoole jääva sissetulekuga inimene on sunnitud töötama veel teisel või kolmandalgi ametikohal selleks, et majanduslikult toime tulla, siis tekib rida küsimusi. Kõige põletavam huvikoolide püsimajäämise seisukohalt võttes on küsimus: kuidas jaksab mitmel kohal rabelev inimene panustada kooli arengusse? Huvikoolide ja üldhariduskoolide vahel on kujunenud kummaline lõhe. Õpetaja, kes üldhariduskoolis annab muusika- või kunstitunde ja töötab ühtlasi huvikoolis, saab neis asutustes töötades täiesti erinevat palka. Üldhariduskooli tunnikavas on tema palk märkimisväärselt kõrgem sellest, mida seesama õpetaja saab huvikoolis töötades. Sellist olukorda ei saa pidada normaalseks, sest suurem õpilaste arv üldhariduskoolis ei ole põhjus nii suure lõhe tekitamiseks. Huvikoolide väikestes õpperühmades kulgeb töö sageli palju inte nsiivsemalt ja tulemuslikumalt kui suurtes klassides. See, et õpilane saab arendada oskusi ja andeid oma eriala põhjalikult tundvate meistrite juhendamisel, on kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohalt eluküsimus. Viljandi linna koalitsioonilepingus on märgit ud huvi- ja alushariduse palgatõus prioriteetseks valdkonnaks. Lasteaiaõpetajate miinimumpalga määraks on Viljandi eelarves (eelarvestrateegias) 2019. aastal ette nähtud 90% üldhariduskooli õpetaja palgast. (Üldhariduskooli õpetaja miinimumpalk on 2019. aa stal 1250 eurot kuus.) Seega tõuseb lasteaiaõpetajate miinimumtasu praeguselt 978 eurolt 1125 euroni ehk umbes 15%. Huvikoolide õpetajate töötasufond kasvab 2019. aastal 3% võrra. Huvikoolide õpetajatel pole võimalik sellise olukorraga lihtsalt leppida. M e kõik teame, et viimasel ajal kulgeb tarbijahinnaindeksi (THI) muutus tõusujoones ja THI kasv on osutunud aastases võrdluses kõrgemaks kui 3%. Seega, meie palgatõus 3% ulatuses ei ole sisuliselt isegi tõus, rääkimata sellest, et see parandaks hetkeseisu.