Kiri

Ministeeriumid 04.01.2019 nr 1-4/18/8073-2 Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Kanakulli määruse eelnõu 2. Kanakulli määruse seletuskiri 3. Vihi kanakulli püsielupaiga kaart Katrin Kaldma 5919 9186, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 15.11.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018 nr Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruses nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „8) Vihi, Põhja-Sakala vallas Vihi külas.”; 2) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga1. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 12. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/828 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis või Keskkonnaametis. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler Lisa. Vihi kanakulli püsielupaiga kaart 2  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõikele 2 võtab ala püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister. Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla kanakulli ( Accipiter gentilis ) pesapaik ning moodustatakse selle ümber keskkonnaministri määrusega kinnitatud looduslike piiridega Vihi kanakulli püsielupaik Viljandi maakonnas. MTÜ Kotkaklubi tegi 28.03.2008 Keskkonnaministeeriumile (edaspidi ka KeM ) LKS § 8 lõigete 1 ja 2 kohase ettepaneku I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka ( Aquila pomarina ) püsielupaikade (sh Vihi väike-konnakotka püsielupaik) kaitse alla võtmiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses. Oma 24.02.2016 . a kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.02.2016 nr 7 16/116/2690 all) võttis MTÜ Kotkaklubi tagasi et tepaneku neljakümne kolme väike konnakotka püsielupaiga (sh Vihi väike-konnakotka püsielupaik) moodustamiseks, kuna kaitse alla võtmise eeldused olid nendes elupaikades muutunud. KeM tegi oma 17.10.2016 . a kirjaga nr 8-2/16/1829-2 otsuse lõpetada neljakümne kolme vä ike-konnakotka püsielupaiga (sh Vihi väike-konnakotka püsielupaik) kaitse alla võtmise menetlus, seoses sellega kustutati keskkonnaregistri projekteeritavate alade kihilt Vihi väike-konnakotka püsielupaik (keskkonnaregistri kood PLO1000324). 27.02.2018 tegi MTÜ Kotkaklubi ettepaneku kustutada keskkonnaregistrist Vihi väike-konnakotka leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9103246) ja ühtlasi ka LKS § 50 lõike 2 alusel moodustatud ringikujuline Vihi väike-konnakotka püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO3000192), kuna teadaolevalt pesitseb väike-konnakotka pesas alates 2011. aastast kanakull. Vihi väike-konnakotka leiukoht ja ringikujuline püsielupaik kustutati keskkonnaregistrist 02.03.2018. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi ka EOÜ ) esitas 25.04.2011 . Ke M- ile ettepaneku II kaitsek ategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks . KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaameti le (edaspidi ka KeA ) selle põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbeku se ekspertiisi korraldamiseks 04.05.2011 . a kirjaga nr 13-1/3188 (registreeritud Ke A dokumendihaldussüsteemis 05 . 05.2011 nr 15 10/11/17095 all). Ke M edastas 01.04.2013 . a kirjaga nr 13-1/13/661-4 Keskkonnaametile (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 02.04.2013 nr 15-10/13/8649 all) menetlusse võtmiseks EOÜ 27.03.2013. a ettepaneku (edaspidi 2013. aasta ettepanek ) II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks . EOÜ 2013. aasta ettepanek sisaldas muu hulgas ettepanekut moodustada Vihi kanakulli püsielupaik. KeA tellis 16.07.2013 Eesti Looduseuurijate Seltsilt 2 8 kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute ot starbekuse LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi (leping registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis nr 14-7.2/13/13 all) . Eksperdiarvamuse 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute le andis 13.12.2013 Ivar Ojaste ( registreeritud KeA dokumendihaldussüs teemis nr 14-7.3/13/1266 all) ja sellega on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. Vihi püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekust põhjendatakse kaug usega teistest lähima test kaitsealadest ja eduka kanakulli pesit se mise ga ekspertiisile eelnenud aastatel (2011. ja 2012. a). Eksperdiarvamusele l isatud kaardikihtidel on muudetud ettepanekukohaseid piire. I. Ojaste hinnangul tagab t äiendatud Vihi kan akulli püsielupaiga tsoneering paremini liigile sobiliku elupaiga säilimise ning väldib paremini pesitsusaegsetest häiringutest tulenev a t negatiivse t mõju . Püsielupaiga soovitatav kogupindala on 15,6 ha, piiranguvööndi pindala on 6,0 ha ja sihtkaitsevööndi pindala 9,3 ha. 2018. a kevadel analüüsis KeA koos EOÜ röövlinnutöörühma liikmetega veelkord kanakulli püsielupaikade (sh Vihi kanakulli püsielupaiga) piiride ja tsoneeringu otstarbekust EOÜ 2011. ja 2013. aasta ettepanekute alusel. Arvestades vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes, aktuaalseid andmeid kanakulli elupaiganõudluse ning kavandatavate püsielupaikade metsa vanuse, koosseisu, ulatuse, maaomandi jms kohta, valiti varasematest ettepanekutest välja 32 (sh Vihi kanakulli elupaik) ja piiritleti t äiendavalt 24 uut püsielupaika. Metsatervenduse OÜ esitas 25.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada keskkonnaministrit tegema otsust Vihi kanakulli projekteeritava püsielupaiga moodustamise või mittemoodustamise kohta LKS § 10 l õike 2 alusel kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Metsatervenduse OÜ ja keskko nnaminister sõlmisid 2 6 .06.2018 kompromissi, mille kohaselt minister kohustub otsustama kuue kuu jooksul nimetatud kompromissi kinnitamisest looduskaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kavandatava Vihi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise. Tallinna Halduskohus kinnitas 26.06.2018 sõlmitud kompromissi 27.06.2018. a kohtumäärusega, mis jõustus 14.07.2018 . KeA esitas 26.06.2018 . a kirjaga nr 7-16/18/10756 KeM-ile II kaitse kategooria liigi kanakulli Vihi püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse (edaspidi 2018. ettepanek ). KeM algatas Vihi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse 12.11. 2018. a käskkirjaga nr 1 2/18/828. 2018. a kevadel tehtud analüüsi koordineeris ja 2018. aasta ettepaneku ning määruse eelnõu ja seletuskirja koosta s KeA looduskaitse osakonna liigikaitse büroo li igikaitse peaspetsialist Katrin Kaldma (tel 5919 9186, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud looduskaitse osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit (tel 5649 6373, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KeA üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424, e post [email protected] lyyli.junti@ keskkonnaamet.ee ), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected]) ja kaardi on kontrollinud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Nele Jõessar (tel 673 6636, e-post [email protected]). Eelnõu sisu, p iirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele LKS § 2 kohaselt lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõttest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Kanakull kuulub Vabariigi Valitsuse 20. 05. 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 8 lõike 2 punkti 15 kohaselt II kaitsekategooria loomaliikide hulka. LKS § 46 lõike 2 kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise , elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel , ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõige 2 sätestab, et II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel ( eElurikkus ) kuulub kanakull 2008. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohulähedane” NT ( Near threatened ) ning tema arvukus vähenes sellele ee lnevatel aastatel tugevalt (700 – 1000 paarilt 300 – 500 paarile, Elts et al , 2013 ja Kanakulli ( Accipiter gentilis ) kaitse tegevuskava, kinnitatud keskkonnaministri 14. 02. 2015. a käskkirjaga nr 1-1/18/105; edaspidi tegevuskava ) . Lähtudes IUCN (Maailma L ooduskaitseliit ehk Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing, mille liige on Eesti riik) ohustatuse kriteeriumitest, peab liigi arvukus soodsa seisundi tagamiseks olema kindlasti suurem kui 1000 sigivat isendit ning arvukuse näitaja ei tohi langeda ega levik aheneda 21 aasta e hk kolme põlvkonna (kanakulli põlvkonna pikkuseks loetakse kokkuleppeliselt 7 aastat) pikkuse perioodi jooksul. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused LKS § 7 tähenduses ning viimaste vastavus kaitse eesmärgile on täidetud järgmiselt: kanakull on ohustatud II kaitsekategooria liik, kelle kaitse tuleb LKS § 48 lõike 2 kohaselt tagada vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt eelnõukohaselt muudetava määruse nr 73 §-le 1 on kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärk liigi soodsa seisundi tagamine väljaspool kaitsealasid asuvate elupaikade kaitse alla võtmise kaudu. 2.2. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus LKS § 48 lõike 2 kohaselt tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslik kusest. Seisuga 21.11.2018 on keskkonnaregistri andmetel Vihi püsielupaigas üks kanakulli pesa (keskkonnaregistri kood KLO911457). Vihi elupaigas on röövlindude pesitsemine dokumenteeritud alates 2002. aastast, kui Looduskaitseühing Kotkas teatas väike-konnakotka pesa leiust. Sellest alates on koht a järjepidevalt asusta n ud esialgu väike-konnakotka s , edasi alates 2011. aastast kanakulli poolt. Riikliku seire andmetel asustas kanakull Vihi elupaika kõigil kanakulliseire aastatel: 2011., 2016. ja 2017. aastal. Seega koha sobivus röövlindude jätkusuutliku elupaigana on piisavalt tõestatud ja pesitsuspaiga ajalugu on kestnud vähemalt 16 aastat. Kanakulli püsielupaikade moodustamise peamine eesmärk on kindlustada liigile sobiva elupaiga pikaajaline säilimine. Liigikaitseliselt oluliseks eesmärgiks on ka konfliktsituatsioonide maandamine kaitsealade ruumilise planeerimise kaudu. Selle tulemusena tekib pikemas perspektiivis sobivate elupaikade sidus võrgustik, kus sarnaste elupaiganõudlustega pikaealised ja paigatruud liigid pesitsevad . S el lel moel tagatakse kaitsealuse liigi suurema tõenäosusega püsimine juba olemasolevates/kaitsealustes elupaikades ja vähendatakse survet uutele territooriumidele. Elupaiga jätkusuutlikkuse aluseks on liigile optimaalsete tingimustega arvestamine, pikaajaline pesitsusajalugu ja neist lähtuv elupaikade kavandamine. 21. 06. 2018 . a seisuga on Keskkonnaregistrisse kantud 568 kehtivat kanakulli leiukohta. Neist 105 kirjet on seotud juba moodustatud 59 kanakulli püsielupaigaga ja ligikaudu sama palju (107) on seotud kaitsealadega, kus kanakulli kaitse on üldjuhul tagatud – pesad asuvad kaitsealade (sh teiste liikide püsielupaikade) sihtkaitsevööndites ja loodus reservaatides. K okku moodustavad need 212 leiukohta 37% kõikidest keskkonnaregistrisse kantud leiukohtadest . Riikliku seire käigus on viimase viie aasta jooksul kontrollitud kokku 323 kanakulli elupaika (EOÜ röövlinnutöörühma kanakulliseire eest vastutava eksperdi A. Tuule suulise info kohaselt on teada 350 elupaika). Neist vähemalt ühel seirekorral oli asustatud 55% elupaikadest, st et teada on alla 200 kanakulli asustatud elupaiga. Lähtudes värskeimast kanakulli arvukusehinnangust Eestis ( 400– 600 paari ) , on teadmata ligikaudu 200– 400 paari elupaik. Võttes arvesse seiratud pesade asustatuse statistikat, võib järeldada et kaitsealadel asuvates elupaikades ja püsielupaikadena on kaitstud vähem kui 70 kanakullipaari elupaigad. Seega ei ole täidetud LKS § 48 lõike 2 kohane nõue tagada vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitstava loodusobjekti tüübiks on eelnõukohase ala puhul valitud püsielupaik, sest selle ala peamine väärtus on kanakulli elupaik, kus tuleb määrusega sätestada piirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga (sh pesitsusaegsed tegevuspiirangud), mis tagavad kanakulli ja tema elupaiga soodsa seisundi . Keskkonnaregistri kohaselt ei ole kavandatavas Vihi püsielupaigas teisi loodusväärtusi, mis põhjendaksid muu kaitstava ala tüübi (nt looduskaitseala , hoiuala ) valikut. Samuti puuduvad kavandatava püsielupaiga lähiümbruses teised kaitstavad alad, millega võiks kanakulli elupaiga liitmist kaaluda. Röövlindude kaitse seisukohalt on tegemist olulise alaga, mida tõestab asustusajalugu. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just kanakulli kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid, n äi t eks pesitsusrahu ja pesametsa kvaliteedi tagamise eesmärgil kehtestatav raiekeeld sihtkaitsevööndis ja ajalised piirangud mitmetele tegevustele. 2.4. Püsielupaiga välispiir ja vööndi piirid Vihi kanakulli püsielupaik asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Vihi külas. Kanakulli elupaikade kaitseks moodustatav, LKS § 10 lõike 2 kohane , looduslikke piire järgiv Vihi püsielupaik koosneb ainult sihtkaitsevööndist. Kanakulli püsielupaikade piiritlemise põhimõtted on esitatud tegevuskavas 3 . Vastavalt tegevuskavale tuleb elupaika kaasata vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa, kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire , kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Püsielupaik koosneb sihtkaitsevööndist ja vajaduse k orral ka piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi eesmärk on tagada sobiva pesametsa säilimine ja häirimise vältimine pesa ümbruses ning see piiritletakse üldjuhul vastavalt eeltoodud pindalalise elupaigalaigu kaardistamise põhimõtetele. Kui sihtkaitsevöönd ei suuda piisavalt tagada pesitsusaegse häirimise vältimist, tuleb sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets kaasata püsielupaika piiranguvööndina umbes 300 m ulatuses, järgides metsa eraldisi või looduslikke piire. Kanakulli kui liigi üks iseloomulik tegutsemisviis on mitme pesa ehitamine ja vahelduv kasutamine. Eestis on teada mit u viie pesaga elupaik a , kuid pikaajalistes elupaikades võib pesapuid ajajooksul rohkemgi olla. Kaks-kolm pesa ühe paari kohta on levinud tava ja seetõttu ei ole otstarbekas püsielupaiku piiritleda selliselt, et iga uue pesa rajamisega kaasneks selle piisava kaitseta jäämine. Kanakulli tegevuskava kohaselt jäävad Eesti kanakullide uued p esad sobiva metsa olemasolul 80 % juhtudel vanast pesast kuni 500 m kaugusele. Samuti on teada pikaajalises kasutuses olevaid elupaiku, kus liik pesitseb järjepidevalt ainult ühes pesas. Vihi kanakulli elupaigast on teada ainult üks pesa. 2013. a asta ettepaneku kohaselt oli Vihi püsielupaiga pindala 13,83 ha, millest sihtkaitsevöö n d (edaspidi ka skv ) moodustas 3,29 ha ja piiranguvöönd (edaspidi ka pv ) 10,54 ha. 2013. a asta ettepanekus esitatud kanakulli kavandatavate püsielupaikade (sh Vihi) kohta antud I. Ojaste eksperdiarvamuse (vt eespool) kohaselt oli Vihi kanakulli püsielupaiga moodustamine põhjendatud. Ekspertiis soovitas oluliselt suurendada (9,39 ha-le) kanakulli püsielupaiga skv -d ja haarata sellesse lisaks pesapuust põhja- ja kirdepoole jäävad metsaeraldised 1, 3, 4, 6, 7 ning osaliselt 5 ja 8 (75901:002:0103 , siin ja edaspidi sulgudes katastriüksuse tunnus ) ning pesapuust lõunasse jääv (75901:002:0480) eraldis 12 tervikuna kuni haritava maani. Pv-ks soovitas ekspertiis võtta ülejäänud 6,08 ha kokku 15,47 ha suurusest püsielupaigast. 2018. aasta kaasamisjärgses ettepanekus tsoneeriti ( võrreldes 2018. a ettepanekuga, vt eestpoolt) ainsa muutusena skv ja pv piiril asunud maaparandussüsteemi osad pv-sse ja sellest tulenevalt oli skv suurus 6,50 ha (e nne 6,56 ha) ja pv suurus 12,24 ha (e nne 12,18). Ettepaneku kohaselt hõlmas püsielupaik endiselt kaht eraomandisse kuuluvat kinnisasja: Kuusetuka (75901:002:0103) ja Iriõue (75901:002:0480) katastriüksuse i d . Keskkonnaameti peadirektori 19.01.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/64 moodustatud l iikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni (edaspidi ka LKPK komisjon ) , kuhu kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad ning vajadusel kaasatakse liigieksperte, tegi 18.10.2018 ettepaneku arvestada Vihi kanakulli püsielupaiga moodustamisel Metsatervenduse OÜ 13.07.2018 allkirjastatud ja 16.07.2018 KeA-le saadetud vastuväites esitatud põhjendustega piiranguvööndi liiga suure ulatuse ja mittevajalikkuse kohta , vähendada Vihi püsielupaiga pindala ning kaaluda Vihi püsielupaiga arvamist kogu ulatuses skv sse . Se etõttu algatas keskkonnaminister 12.11.2018 Vihi kanakulli püsielupai ga moodustamise kogu ulatuses (11,24 ha) skv kaitsekorraga . Võrreldes kaasamise käigus menetlusosalistele avaldatuga vähenes püsielupaika arvatud eraomandisse kuuluva maa hulk, kuid suurenes skv-sse arvatud eraomandisse kuuluva maa hulk. Skv-sse tsoneerimise korral kompenseeritakse omanikule maakasutuse piirangud maaomaniku soovi korral riigi kohustusega kaitsealused maad ära osta. Sihtkaitsevööndi suurendamise vajadus tuleneb võrreldes varasemate ettepanekutega üle 60 aastase metsa vähesest osakaalust varasemate ettepanekute järgses sihtkaitsevööndis ja vajadusest kaasata 45– 50-aastased nooremad metsad skv-sse . Selliselt on kanakulli püsielupaigas praegu umbes 3,5– 3,6 ha sobivas vanuses pesitsus puistuid ja ligi 3 ha 45– 50 aastaseid s.t tuleviku potentsiaaliga pesitsus puistuid. 27.11.2018 teavitas KeA oma kirjaga Põhja-Sakala valda (kiri nr-ga 7-16/18/10925-3) ja maaomanikke (kirjad nr-ga 7-16/18/10922-4 ja 7-16/18/10926-6 ) kaitse alla võtmise ettepanekus tehtud muudatustest ja võimalusest nende kohta kuni 03.12. 2018 arvamust avaldada. A rvamusi ja ettepanekuid ei laekunud. Eelnõukohase määrusega kaitse alla võetav Vihi kanakulli püsielupaik piiritleti eelkõige konkreetse ala eripärast lähtudes, võimalikult palju arvest ati liigi elupaiganõudlust. Võimaluse korral lähtuti katastripiiridest või looduses olevatest joonobjektidest (kraavid, sihid), kasutati ka metsaeraldiste alusel tõmmatud mõttelisi sirgeid. Püsielupaiga välis piir kulgeb mööda kraavikaldaid ja mõttelisi sirgeid. Kuusetuka k atastriüksuse ( 75901:002:0103 ) koordinaat punktist X: 6495381,730 ja Y: 581643,798 kulgeb piir mööda kraaviserva edelasse Iriõue katastriüksuse ( 75901:002:0480) koordinaatpunkti X: 6495032,246 ja Y: 581372,266 . Sealt edasi kagusse koordinaatpunkti X: 6494955,694 ja Y: 581618,422 . Piir kulgeb edasi mööda metsa- ja põllumaad eraldava kraavi serva kir desse kuni ristuva kraavini ja sealt edasi (mööda kõlvikute piiril oleva kraavi serva) itta Kuusetuka katastriüksuse piirini koordinaatpunktis 6495129,925 ja 581869,935. S ealt edasi kulgeb piir mööda mõttelisi sirgeid kõigepealt koordinaatpunkti 6495348,562 ja 581803,100 ja seejärel koordinaatpunkti X: 6495381,522 ja Y: 581644,834 . Püsielupaiga sihtkaitsevööndi piir kattub välispiiriga . Püsielupaik paikneb kogu ulatuses (11,2 4 ha) eramaal. Var em kaitse all olnud (k uni 02.03.2018. a kehtinud) väike-konnakotka automaatse ringikujulise püsielupaigaga ehk 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi kogupindala ga on kattuvus 3,09 ha eramaal. 2.5 . Kaitsekord Eelnõu kohaselt määruses nr 73 kehtestatud kaitsekorda muuta ei plaanita, seda tehakse edaspidi, seega rakendub Vihi kanakulli püsielupaigas esialgu keskkonnaministri 13. 12. 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri ” kehtestatud kaitsekord . Määruse nr 73 § 4 lõike 1 kohaselt kuulub kanakulli püsielupaikade maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtib LKS-s sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega. Kuna Vihi kanakulli püsielupaik kuulub tervenisti sihtkaitsevööndi sse, tuleb püsielupaigas arvestada määruses nr 73 ja LKS-s sihtkaitsevööndi kohta sätestatuga. Eelnõu koostamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Eelnõukohased piirangud taga vad kanakulli ja tema elupaikade soodsa seisundi saavutamise ning on proportsionaal s e d saavutatavale efektile. Eelnõuga seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja § st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Piirangute seadmise eesmärk on kanakulli elupaiga kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kanakulli elupaiku kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa püsielupaikade eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kanakulli püsielupaikade regulatsiooni eesmärgi täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Püsielupaikade alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega kaitstavad loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kanakulli elupaikade säilimine on oluline eesmärk, mis kaalub üle omandiõigusele ja ettevõtlusele seatavad kitsendused. Eelnõukohane sihtkaitsevööndi kaitsekord on valitud lähtudes tegevuskavast. Tegevuskava kohaselt: „ Püsielupaik koosneb sihtkaitsevööndist ning vajadusel ka piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi eesmärk on tagada sobiva pesametsa säilimine ning häirimise vältimine pesa ümbruses. Kui sihtkaitsevöönd ei suuda piisavalt tagada pesitsusaegse häirimise vältimist (puudub ajaline liikumispiirang), tuleb sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets kaasata püsielupaika piiranguvööndina ca 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire. Piiranguvööndi määratlemisel tuleb arvesse võtta ka tema võimalikku funktsiooni pesitsuspuistu kaitsel tormikahjustuste eest, iseäranis tuleb vältida pesapuistu potentsiaalset avamist läänetuultele. ” Vihi kanakulli püsielupaik on tsoneeritud tervikuna skv -sse , mis tagab konkreetses elupaigas kanakulli kaitse. Ümbritsevate noorte puistute vanused ja lageraielangid ei võimalda nende funktsioneerimist tormikaitse- ega häirimist vähendava puhveralana, seetõttu ei ole nende skv-sse ega pv-sse arvamine kanakulli soodsa seisundi tagamiseks mõõdukas abinõu. Menetluse kirjeldus Seoses Vihi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepanekuga teavitas KeA 28.06.2018. a kõiki menetlusosalisi (maaomanikud, Põhja-Sakala vald) elektroonselt (e-postiga saadeti väljatöötamise kavatsus ja kavandatava püsielupaiga kaart ) ning andis võimaluse kuni 16. juulini 2018 esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid (ülevaade tabelis 1). Tabel 1. Kaasamis protsessiga seotud kirjavahetus Seisukoha esitaja nimi (v.a eraisikute puhul) ja seos kaitse alla võtmise ettepanekuga Esitatud ettepaneku kokkuvõte Tulemus Põhja-Sakala V allavalit s us Vandeadvokaat Indrek Veso , omanik u - Metsatervenduse OÜ esindaja Iriõue (75901:002:0480) kinnistul Arvestades asjaolusid, et kanakull on pesitsetud Vihi külas asuvas väike-konnakotka pesas juba alates 2011. aastast ja et tema arvukuse säilimise tagamiseks on vajalik pesapaiga kaitse alla võtmine ning sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi moodustamine, nõustub Põhja-Sakala Vallavalitsus esitatud ettepanekuga. Metsatervenduse OÜ ei ole nõus Keskkonnaameti välja pakutud k anakulli Vihi püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsusega . Ettepanek, et esmalt tuleks välja selgitada kanakulli täpne arv ja seejärel hinnata võimalust kaitsta liiki ainult riigimaal. Vastuväide kanakulli kavandatava elupaiga suuruse ja liigi nö madalamast kaitse - kategooriast eeldata valt lähtuvate vajaduste kohta. Juhiti tähelepanu ettepanekus pesapuu asukohana märgitud valele metsaeraldise n umb r i le (5 asemel 6) ja seati kahtluse alla andmete piisavus kanakulli ka itse planeerimiseks üldisemalt. Juhiti tähelepanu, et Vihi kanakulli elupaik on liigi tegevuskava mõttes ebatüüpiline ja seetõttu tuleks se lle vajadust kaaluda. Vastuväide, mis seab kahtluse alla skv -d ümbritseva pv moodustamise vajaduse, kuna tegemist on noorendikuga ja pv piirangud on omanikule ebaproportsionaalsed. Ettepanek rakendada kanakulli kaitsel Soome kogemust (raie keelatud 50 m kaugusel pesapuust) ka Eestis. Tehti ettepanek püsi-elupaiga moodustamisel piiritleda skv ainult Iriõue kinnistuga ja mitte hõlmata elupaika Kuusetuka kinnistut ( 75901:002:0103). Samuti rõhutati veelkord pv vajaduse puudumist ja ebaproportsionaalset piirangut, mis sellest lähtub. Rõhutati, et Iriõue kinnistul asub maaparandussüsteemi osa, mille korrashoid mõjutab ümberkaudsete põllumajandusmaade veerežiimi ja soovit i see skv -st välja arvata. 10.12.2018 muudetud piiridega PEP-i puhul tehti ettepanek jätta noorendik PEP-st välja või lubada seal hooldusraieid, kuna PEP pole eluaegne . Seati kahtluse alla kraaviserva raadamise võimalus maaparandussüsteemi hoiutööde teostamisel Vastuses selgitati, et kaasamisdokumendid saadeti maaomanikele arvamuste saamiseks. Selgitati, et kanakulli-vaatlustel on Eestis väga pikk ajalugu ja selle käigus kogutud teadmised on piisavad kaitsestrateegia ja kaitsekorralduslike tegevuste planeeri - misel ja selleks on piisav teada liigi pesitsevate paaride ligikaudset arvu või vahemikku. Selgitati ka, et maa omandist olulisem on elupaikade seisund ja jätkusuutlikkus ning kanakulli püsielupaikade statistika kohaselt langeb oluliselt suurem vastutus liigi püsielupaikade kaitses riigile. Selgitati, et liikidele vajaliku elupaiga suurus ei ole seotud nende ohustatusega ja kanakulli kaitse vajadus tuleneb tema oluliselt vähenenud arvukusest ja LKS § 48 l õike st 2. Vabandati eksimuse pärast ja selgitati, et keskkonnaregistris märgitakse pesapuu asukoht GPS punkti täpsusega ja eksimine metsaeraldise märkimisel on seletatav inimliku (kirja)veaga. Selgitati, et antud olukorras on lähtutud kohalikest oludest ja seejuures on kõige tugevamaks argumendiks osutunud röövlindude järjepidev ja dokumenteeritud pesitsemine alal alates 2002. aastast. Selgitati, et konkreetsel juhul on tegemist vajadus ega tegevusi ajaliselt piirata. Arvestades LKPK komisjoni 18.10.2018 . a tehtud ettepanekut, suurendati skv -d ja loobuti pv moodustamisest Vihi püsielupaika . Selgitati, et samad liigid käituvad eri piirkondades väga erinevalt ja on erinevate nõudlustega ning lisati vastuskirjale ülevaade Soome röövlinnupopulatsioonide seisundist, mis väljendab 2005 . –2015 . a asta vahemikus negatiivset trendi enam iku vaadel dud liikide kohta, sh kanakull. Kuusetuka kinnistut pole võimalik Vihi PEP-st välja arvata kanakulli elupaiga terviklikuks kaitseks. Arvestades LKPK komisjoni arvamust, loobuti pv moodustamisest. Selgitati, et kanakulli püsielupaiga kaitsekord ei piira olemasolevate maaparandus süsteemide hoiutöid , vaid sätestab, et vajaduse korra l on need väljaspool pesitsusaega kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Ettepaneku kohaselt tsoneeriti pv ja skv piirile jäävad maaparandussüsteemi osad pv-sse , mille arvelt skv pindala vähenes võrreldes kaasamiseelse ettepanekuga 0,06 ha võrra ja pv suurenes samal määral. Selgitati, et kanakullid asustavad PEPe väga järjepidevalt, mistõttu pole alust arvata, et see elupaik arvatakse kaitse alt välja ja seal peab saama juba praegu metsa majanduslikke ettevalmistustöid ( hooldustöid ) teha. Noorendik u jätmine PEPi on vajalik pesit s usaegse rahu tagamiseks pesapaigas . Selgitati, et kaitse-eeskirja järgi on püsielupaiga valitseja nõusolekul ajalise piiranguga maaparandussüsteemide hoiutööd lubatud, sh puude eemaldamine kraavide kaldalt. Kuusetuka kinnistu ( 75901:002:0103) omanik Teatas, et kõik Metsatervenduse OÜ esitatud vastuväited on ka temapoolsed ja palus oma maale püsielupaika mitte teha. Keskkonnaameti vastused Iriõue kinnistu omaniku esindajale edastati k a Kuusetuka kinnistu omanikule. KeA on seisukohal, et piisavad selgitused, kaalutlused ja põhjendused Vihi püsielupaiga moodustamiseks on esitatud ettepaneku tekstis. Vastuväidetele vastati e-postiga ja ettepanekutest lähtuvalt korrigeeriti püsielupaiga välispiiri nii, et maaparandussüsteemi osa jääks püsielupaigast välja. Arvestades LKPK komisjoni 18.10.2018 . a tehtud ettepanekut, loobuti piiranguvööndi moodu stamisest , kaasates sobivas vanuses või sellesse 10– 15 aasta jooksul jõudva puistu ( tegevuskava s toodud) püsi elupaiga piiritlemiseks minimaalsel vajalikul määral sihtkaitsevööndisse. Tehtud muudatustest teav itas KeA 27.11.2018 . a kirjaga nr 7 16/18/10925-3 Põhja-Sakala valda ja kirjadega nr 7-16/18/10922-4 ja 7-16/18/10926-6 maaomanikke ning võimalusest tehtud muudatuste kohta kuni 03.12.2018 arvamust avaldada. Põhja-Sakala vald tea tas 03.12.2018 vastuskirjas (registreeritud nr 7-16/18/10925-4 all) , et n õustub tehtud muudatustega, teisi a rvamusi ja ettepanekuid etteantud tähtajaks ei laekunud. 10.12.2018 laekusid Metsatervenduse OÜ esindaja ettepanekud, millele vastati 19.12.2018, teave on lisatud eespool olevasse tabelisse. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25 ; edaspidi linnudirektiiv ). Linnu direktiivi 2009/147/EÜ artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomise, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi . Moodustatav Vihi kanakulli püsielupaik ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli ja tema elupai ga soodsat seisundit , mille kaudu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Kaitsealuse liigi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla üks muudetud piiridega püsielupaik kogupindalaga 11,2 4 ha, millest 11,2 4 ha moodustab sihtkaitsevöönd. Püsielupaiga kogupindalast 11,2 4 ha on eramaad, millest kõik (100% püsielupaiga kogupindalast) on sihtkaitsevööndis. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele järgmistel põhjustel. Kaitse alla võetav püsielupaik on pindalaga 11,2 4 ha. K õnesolev ala on seni juba osaliselt olnud väike-konnakotka püsielupaigana (sihtkaitsevööndina) kaitse all, kanakulli püsielupaiga moodustamisega kehtestatakse piirangud põhjendatud ulatuses ja kanakulli pikaajaliseks kaitseks vajaliku kaitserežiimiga. Alal varem kehtinud väike-konnakotka automaatse ringikujulise püsielupaiga 100 m raadiusega sihtkaitsevööndi kogupindala oli kokku 3,09 ha (kõik eramaal). Arvestades kaitse alla võetava püsielupaiga pindala ja var em kaitse all olnud ringikujulise püsielupaiga pindala, suureneb määruse jõustumisel püsielupaiga kogupindala 8,1 5 ha, millest 8,1 5 ha moodustab sihtkaitsevöönd. Püsielupaiga laienduse kogupindalast 8,1 5 ha on eramaad, mis kõik on sihtkaitsevööndis. Looduskaitsepiirangute kehtestamisel lähtutakse loodusväärtustest ja nende asukohast. Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Kohalikult omavalitsuselt ei laekunud kaasamise käigus vastuolusid kehtestatud või menetluses olevate planeeringutega, seega KeA-le teadaolevalt vastuolusid planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Maaeluministri 22. 04. 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. Määruse eelnõu kohaselt on eramaid püsielupaiga sihtkaitsevööndis 11,2 4 ha. Varasema ringikujulise püsielupaigaga võrreldes suureneb kaitsealuse metsamaa pindala 8,1 5 ha. Seega suureneb püsielupaiga sihtkaitsevööndi pindala eramaadel, kuhu on võimalik erametsamaa toetusi taotleda, ligikaudu 8,1 5 ha võrra . Riigi kulutused suurenevad eramaade arvamisel püsielupaiga sihtkaitsevööndisse 110 euro võrra hektari kohta aastas ehk ligikaudu 89 7 eurot aastas. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. M ääruse jõustumis el väheneb esialgse arvestuse järgi Põhja-Sakala valla maamaksutulu ligikaudu 20 eurot aastas. Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 8. 07. 2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (edaspidi määrus nr 242 ) kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Määruse nr 242 § 3 1 lõike 2 kohaselt piirab püsielupaiga sihtkaitsevööndis kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, mistõttu sihtotstarbeline k asutamine on piiratud kogu Vihi püsielupaiga ulatuses (11,2 4 ha). Püsielupaiga pindala on 11,2 4 h a , millest kõik on maatulundusmaa sihtotstarbega ja asub sihtkaitsevööndis. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel on 2017. aastal tehtud tehingute väljavõtte kohaselt metsamaa keskmine hind Põhja- Sakala vallas 2722 eurot/ha. Vihi kanakulli püsielupaigas asuvate eraomandis olevate katastriüksuste riigile omandamise maksumuseks on hinnanguliselt ligikaudu 3 0 591 eurot. Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud KeM-i ja KeA eelarves. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamise protsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0010 - Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/948bbb91-cd8c-4ae9-afb4-8f5df69945a3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/948bbb91-cd8c-4ae9-afb4-8f5df69945a3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main