Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0009 - Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83235df5-c906-4330-a0ef-62bed2804b6e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83235df5-c906-4330-a0ef-62bed2804b6e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Meie 03.01.2019 nr 1.1-10/59-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ ning „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ muutmisest (2018. aastal) tulenevaid täiendusi ja muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1. 23.08.2018 kinnitatud VV korralduse lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga Merlin Sepp 611 3527 [email protected] 2  EELNÕU 2019 KORRALDUS 2019 nr „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. a korraldus nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri  19.12.2018 Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2014–2020 struktuurivahendite kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2014. a vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi ÜKP rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest tegevustest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, meetme tegevusi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 23. augusti 2018. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 205 kinnitatud nimekirja asemel. Meetmete nimekiri kajastab seejärel ÜKP rakenduskava ning „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ muutmisest (2018. aastal) tulenevaid täiendusi ja muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid. Nimetatud 2018. aasta ÜKP rakenduskava muudatus oli eelkõige tingitud Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 raames tehtud otsustest kohustustega katmata vahendid osaliselt ümber planeerida ning vajadusest korrigeerida tulemusraamistiku näitajate 2018. aasta sihttasemeid. Samas muudetakse meetmete nimekirjas rakendamise käigus selgunud muudest vajadustest lähtuvalt näiteks näitajate nimetusi ning sihttasemeid, tehakse eelarvetõsteid meetme tegevuste eelarvete vahel. Lisaks muudetakse „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ muudatustest tingituna abifondi meetme tegevuste eelarveid. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Merlin Sepp ([email protected], 611 3527) ning juriidilise ekspertiisi viis läbi õigusosakonna jurist Virge Aasa ([email protected], 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2018. aasta korraldus nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 3. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja eelarvemuudatused. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos 1  19.12.2018 seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega. 3.1.1 ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused 1) Meetme tegevuse 1.4.1 väljundnäitaja „Kaasajastatud pind (m2)“ 2018. a sihttaset vähendatakse „36 000“-lt sihttasemele „25 200“, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatusele, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatustele. 2) Meetme tegevusele 1.6.2 lisatakse uus väljundnäitaja „PIAAC uuringu riiklik raport“ algtaseme, 2016.a, 2018. a ja 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a sihttasemega „1“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 3) Meetme tegevuse 2.1.1 EL toetust suurendatakse 32 569 592 eurolt 39 422 592 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 5 747 576 eurolt 8 816 576 eurole ning kogumaksumust 38 317 168 eurolt 48 239 168 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 85%-lt 82%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 4) Meetme tegevuse 2.1.1 väljundnäitaja „Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta“ 2018. a sihttaset suurendatakse „1 000“-lt sihttasemele „2 400“, 2020. a sihttaset suurendatakse „2 000“-lt sihttasemele „2 800“ ning 2023. a sihttaset suurendatakse „2 000“-lt sihttasemele „3 200“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. Väljundnäitaja sihttaset suurendatakse seoses tugiteenuste suurema nõudlusega ja väiksema teenuse ühikumaksumusega, mis võimaldab tugiteenuseid pakkuda suuremale hulgale sihtrühmale. 5) Meetme tegevuse 2.2.1 EL toetust vähendatakse 36 924 393 eurolt 35 816 029 eurole ning kogumaksumust 43 440 462 eurolt 42 136 504 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 6) Meetme tegevuse 2.2.2 EL toetust vähendatakse 5 048 983 eurolt 4 157 347 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 890 997 eurolt 733 650 eurole ning kogumaksumust 5 939 980 eurolt 4 890 997 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 7) Meetme tegevuse 2.2.3 EL toetust suurendatakse 1 535 696 eurolt 3 229 629 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 271 005 eurolt 918 072 eurole ning kogumaksumust 1 806 701 eurolt 4 147 701 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 85%-lt 78%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 8) Meetme tegevuse 2.2.3 väljundnäitaja „Vanglast vabanejale suunatud tugiteenuste saajate arv“ 2020. a sihttaset suurendatakse „700“-lt sihttasemele „900“ ning 2023. a sihttaset suurendatakse „700“-lt sihttasemele „1 500“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 9) Meetme tegevuse 2.4.2 väljundnäitaja „Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv“ 2018. a sihttaset vähendatakse „15“-lt sihttasemele „11“, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatusele. Väljundnäitaja sihttaset vähendatakse seoses ehitushindade kallinemisega, mistõttu suured hanked luhtuvad, ja haldusreformiga. 16 projektil, mis 2  19.12.2018 pidid 2018. a lõppema, luhtus kokku 20 projekteerimis-, ehitus-, ja/või projekteerimis- ehitushanget. Välja kuulutatud hangete luhtumise põhjuseks oli 12 korral eeldatavast maksumusest oluliselt kõrgem maksumus (60% luhtunud hangetest). See tähendab, et 55% toetuse saajatest, kelle tervisekeskuste projektid pidid 2018. a valmis saama, luhtus vähemalt 1 riigihange. Teiseks mõjutas kohalike omavalitsuste projekte haldusreform, mistõttu lükkusid edasi projektide ajakavad kui ka väljundite saavutamine. Esmatasandi tervisekeskuse 55 toetuse saajast 20 on kohalikud omavalitsused ning 2018. a pidi ühinenud KOV-ide projektidest valmis saama 9, kuid saab suure tõenäosusega valmis 5 projekti. 10) Meetmesse 2.4 lisatakse uus meetme tegevus 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“, eelarvega EL toetus (ERF) 15 500 000 eurot ning kogumaksumus 23 000 000 eurot, EL toetuse osakaaluga 67%, rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium, rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019- 2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. Meetme tegevusele 2.4.3 lisatakse uus väljundnäitaja „Pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla kaasajastatud raviüksuste arv“ algtaseme, 2016. a, 2018. a ja 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a sihttasemega „11“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 11) Meetme tegevuse 2.5.1 väljundnäitaja „Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv“ 2018. a sihttaset vähendatakse „880“-lt sihttasemele „640“ ning 2020. a sihttaset vähendatakse „1 400“-lt sihttasemele „1 200“, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatusele. Väljundnäitaja sihttaset vähendatakse seoses pettusejuhtumiga. 12) Meetme tegevuse 2.5.2 väljundnäitaja „Puuetega inimeste arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid“ 2016. a sihttaset vähendatakse „100“-lt sihttasemele „0“, 2018. a sihttaset vähendatakse „700“-lt sihttasemele „45“ ning 2020. a sihttaset vähendatakse „1 300“-lt sihttasemele „500“, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatusele. Väljundite saavutamine on kavandatud peamiselt kohalikele omavalitsustele suunatud avatud voorude kaudu. 2017. a läbi viidud haldusreformi tulemusel tekkis uus haldusjaotus ning seetõttu lükkusid edasi nii avatud voorude ajakava kui ka väljundite saavutamine. Meetmetes on planeeritud taotlusvoorud läbi viia haldusreformi järgselt, et toetada kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel ja osutamisel. Senised omavalitsuste ühinemised on näidanud, et suurema elanike arvuga piirkondades pakutakse kvaliteetsemaid ja kättesaadavamaid avalikke teenuseid ning paraneb piirkonna konkurentsivõime. Eesmärgiks on jõustada kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel ja osutamisel pärast haldusreformi toimumist. Selle tulemusena pareneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele ning kujunevad uued teenuste osutamise korrad ja tingimused. Reform mõjutas ka KOV-ide õigustikku. Avalike teenuste pakkumiseks muudetakse õigusakte pärast reformi. Selleks, et tegevused jätkuksid EL vahendite projektides, on loodud vastavad nõuded EL meetmeaktides (sotsiaalteenuste väljatöötamine ja osutamine). Seega tähendab uute kohalike omavalitsuste puhul uute teenuspiirkondade loomine, et nad peavad uuendama oma õigustikku. KOV-id andsid tagasisidet, et nende valmisolek osaleda taotlusvoorudes keset haldusreformi on madal. See mõjutas oluliselt mõõdikute sihttasemete saavutamist 2018. a lõpu seisuga. Katseprojektiga on tagatud 45-le puuetega inimestele sobivad eluruumid. 3  19.12.2018 13) Meetme tegevuse 3.1.1 EL toetust vähendatakse 157 756 576 eurolt 153 010 576 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut suurendatakse 6 661 101 eurolt 9 014 101 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 185 595 971 eurolt 181 438 265 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 85%-lt 84%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-7 141 918 EL toetus, +2 353 000 RKF, -2 187 515 OF) ning Sotsiaalministeeriumi lisa-ettepanekule (+2 395 918 EL toetus, +422 809 OF). Lisa-ettepanek eelarvet suurendada kaetakse meetme tegevuse 3.2.1 eelarvest. 14) Meetme tegevuse 3.2.1 EL toetust vähendatakse 44 906 613 eurolt 28 751 680 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 3 692 532 eurolt 3 032 797 eurole ning kogumaksumust 52 831 309 eurolt 33 825 505 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-13 759 015 EL toetus, -663 356 RKF, -1 764 706 OF) ning Sotsiaalministeeriumi lisa-ettepanekule (-2 395 918 EL toetus, +3 621 RKF, - 426 430 OF). Lisa-ettepanek seotud meetme tegevuse 3.1.1 eelarve suurendamisega ning riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu vahelise muudatusega (seoses noortegarantii tugisüsteemi loomisega). 15) Meetme tegevuse 4.1.1 EL toetust suurendatakse 108 954 240 eurolt 112 607 794 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 12 818 145 eurolt 13 247 975 eurole ning kogumaksumust 128 181 459 eurolt 132 479 758 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 16) Meetme tegevuse 4.2.1 EL toetust vähendatakse 24 700 640 eurolt 24 506 173 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut suurendatakse 1 589 325 eurolt 2 132 839 eurole ning kogumaksumust suurendatakse 29 162 395 eurolt 29 511 442 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 85%-lt 83%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (- 1 295 870 EL toetus, -83 087 RKF, -150 165 OF) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi lisa-ettepanekule (+1 101 403 EL toetus, +626 601 RKF, +150 165 OF). Lisa-ettepanek eelarvet suurendada kaetakse meetme tegevuse 4.2.3 eelarvest. 17) Meetme tegevuse 4.2.3 EL toetust suurendatakse 34 031 715 eurolt 35 396 703 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 837 340 eurolt 1 820 456 eurole ning kogumaksumust 50 247 583 eurolt 51 247 023 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 68%-lt 69%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (+2 466 391 EL toetus, +1 609 717 RKF, -3 494 726 OF) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi lisa-ettepanekule (-1 101 403 EL toetus, -626 601 RKF, +2 146 062 OF). Lisa-ettepanek seotud meetme tegevuse 4.2.1 eelarve suurendamisega. 18) Meetme tegevusele 4.2.3 lisatakse uus väljundnäitaja „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ algtaseme, 2016.a, 2018. a ja 2020. a sihtasemega „0“ ja 2023. a sihttasemega „10“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 19) Meetme tegevuse 4.2.4 EL toetust vähendatakse 50 000 000 eurolt 48 500 000 eurole ning kogumaksumust 100 000 000 eurolt 97 000 000 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 20) Meetme tegevuse 4.2.5 EL toetust vähendatakse 18 062 799 eurolt 6 562 799 eurole ning kogumaksumust 34 120 098 eurolt 12 125 598 eurole, vastavalt Riigi 4  19.12.2018 eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. Meetme tegevuse eelarve on jaotatud kahe väljundnäitaja vahel, antud muudatus on seotud väljundnäitaja „Innovaatilisi lahendusi pakkunud ettevõtete arv“ eelarve reaga. 21) Meetme tegevuse 4.3.1 EL toetust vähendatakse 108 835 200 eurolt 98 835 200 eurole ning kogumaksumust 217 670 400 eurolt 197 670 400 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 22) Meetme tegevuse 4.3.1 väljundnäitaja „Ressursi- ja energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv“ 2020. a sihttaset vähendatakse „220“-lt sihttasemele „75“ ning 2023. a sihttaset vähendatakse „270“-lt sihttasemele „200“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele, sh eelarve vähendamisele. 23) Meetme tegevuse 4.3.5 EL toetust vähendatakse 18 368 147 eurolt 13 368 147 eurole ning kogumaksumust 36 736 294 eurolt 26 736 294 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 24) Meetme tegevuse 4.3.5 väljundnäitaja „Jäätmete ringlussevõtuks toetust saanud projektide arv“ 2023. a sihttaset vähendatakse „14“-lt sihttasemele „12“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele, sh eelarve vähendamisele. 25) Meetme tegevuse 4.4.1 EL toetust suurendatakse 75 000 000 eurolt 85 000 000 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 250 000 000 eurolt 171 162 791 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 30%-lt 50%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele, sh tootearenduse toetuse lisandumisega. 26) Meetme tegevuse 4.4.1 väljundnäitaja „Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud ettevõtte jaoks uut toodet või teenust“ 2023. a sihttaset suurendatakse „60“-lt sihttasemele „88“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele, sh lisanduv tootearenduse toetus. 27) Meetme tegevuse 4.4.1 väljundnäitaja „Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele (mln eurot)“ 2018. a sihttaset vähendatakse „30,6“-lt sihttasemele „26,5“, 2020. a sihttaset „61,3“-lt sihttasemele „53,2“ ning 2023. a sihttaset „72,7“-lt sihttasemele „63,03“-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 28) 4. suunda lisatakse uus investeerimisprioriteet 3 „kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eriti silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi“, ELi vahendite kasutamise eesmärk 5 „Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise“. Selle alla uus meede 4.5 „IKT programm“ ning meetme tegevus 4.5.1 „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“, eelarvega EL toetus (ESF) 10 200 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 1 800 000 eurot, kogumaksumus 12 000 000 eurot, EL toetuse osakaaluga 85%, rakendusasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium, rakendusüksuseks Sihtasutus Archimedes, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 5  19.12.2018 Meetme tegevusele 4.5.1 lisatakse uus väljundnäitaja „IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste arv“ algtaseme, 2016. a ja 2018. a sihttasemega „0“, 2020. a sihttasemega „30“ ning 2023. a sihttasemega „45“ ja uus väljundnäitaja „IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv“ algtaseme, 2016. a ja 2018. a sihttasemega „0“, 2020. a sihttasemega „40“ ning 2023. a sihttasemega „100“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 29) Meetme tegevuse 5.1.1 EL toetust vähendatakse 10 900 000 eurolt 9 400 000 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 4 671 429 eurolt 4 028 572 eurole ning kogumaksumust 15 571 429 eurolt 13 428 572 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 30) Meetme tegevuse 5.1.7 EL toetust ning kogumaksumust suurendatakse 6 000 000 eurolt 6 036 600 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-1 500 000 EL toetus) ja vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisa-ettepanekule (+1 536 600 EL toetus). Lisa- ettepanek eelarvet suurendada kaetakse meetme tegevuse 5.1.8 eelarvest. 31) Meetme tegevuse 5.1.8 EL toetust vähendatakse 19 663 900 eurolt 14 873 359 eurole ning kogumaksumust 39 327 800 eurolt 32 537 259 eurole, EL toetuse osakaalu muudetake 50%-lt 46%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-2 000 000 EL toetus, - 2 000 000 OF) ja vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisa-ettepanekule (-2 790 541 EL toetus). Lisa-ettepanek seotud meetme tegevuste 5.1.5 ja 5.1.7 eelarvete suurendamisega. 32) Meetme tegevuse 5.2.1 väljundnäitaja „Laenu, tagatist ja eksporditehingute kindlustust saanud ettevõtjate arv“ 2016. a sihttaset vähendatakse „298“-lt sihttasemele „61“, 2018. a sihttaset „966“-lt sihttasemele „235“, 2020. a sihttaset „1 567“-lt sihttasemele „455“ ning 2023. a sihttaset „2 575“ sihttasemele „800“, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatustele. 2018. aastal läbiviidud uue eelhindamisega vaadati üle turutõrked, majanduslik situatsioon ja ettevõtete vajadused, mille tulemusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendas sihttasemeid tulenevalt ettevõtete madalama nõudluse ning täiendavate piiravate tingimuste tõttu finantsinstrumentide kasutamisel, mis perioodi alguses ilmsiks ei tulnud. 33) Meetme tegevuse 5.4.1 EL toetust vähendatakse 12 081 851 eurolt 9 481 851 eurole ning kogumaksumust 14 213 942 eurolt 11 155 118 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 34) Meetme tegevuse 5.4.2 EL toetust suurendatakse 7 500 000 eurolt 11 100 000 eurole ning kogumaksumust 8 823 529 eurolt 13 058 823 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 35) Meetme tegevuse 5.4.3 EL toetust suurendatakse 109 302 250 eurolt 114 202 250 eurole ning kogumaksumust 128 590 882 eurolt 134 355 588 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-3 000 000 EL toetus, -529 412 OF) ning Rahandusministeeriumi lisa-ettepanekule (+7 900 000 EL 6  19.12.2018 toetus, +1 394 118 OF). Lisa-ettepaneku meetme tegevuse 5.4.3 eelarve suurendamine tuleneb tegevuse 5.4.4 vähendamise arvelt. Nii tegevuse 5.4.3 kui tegevuse 5.4.4 projektide valik toimub samadel alustel tuginedes maakondlikult kokku lepitud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavadele. Tegevuskavade ja projektivaliku tulemusena on selgunud, et võrreldes piirkondade töökohtade ja teenuste kättesaadavuse lahendamiseks mõeldud projektidega on prioriteetsemaks osutunud otsesemalt ettevõtlusesse ja töökohtadesse panustavad projektid, mistõttu on seda tüüpi projekte otstarbekas toetada kavandatust suuremas mahus. 36) Meetme tegevuse 5.4.4 EL toetust vähendatakse 25 500 000 eurolt 15 600 000 eurole ning kogumaksumust 30 000 000 eurolt 18 352 941 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-2 000 000 EL toetus, -352 941 OF) ning Rahandusministeeriumi lisa-ettepanekule (-7 900 000 EL toetus, -1 394 118 OF). Lisa-ettepaneku eesmärgiks on suunata vahendeid ümber meetme tegevusele 5.4.3, vastavalt eelmises punktis kirjeldatule. 37) Meetmesse 5.4 lisatakse uus meetme tegevus 5.4.5 „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ eelarvega EL toetuse (ERF) summas 4 600 000 eurot ning kogumaksumusega 18 400 000 eurot, EL toetuse osakaaluga 25%, rakendusasutuseks Rahandusministeerium, rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. Uue tegevuse eesmärgiks on panustada Ida-Viru maakonna ettevõtluse arendamisse ja töökohtade loomisesse. 38) Meetme tegevusele 5.4.5 lisatakse uus väljundnäitaja „Abi saavate ettevõtete arv“ algtaseme, 2016. a, 2018. a ja 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a sihttasemega „10“ ja väljundnäitaja „Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes (täistööaja ekvivalendid)“ algtaseme, 2016. a, 2018. a ja 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a sihttasemega „155“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 39) Meetme tegevuse 6.1.1 EL toetust suurendatakse 102 000 000 eurolt 119 500 000 eurole, kogumaksumust vähendatakse 340 000 000 eurolt 306 410 256 eurole ning EL toetuse osakaalu muudetake 30%-lt 39%-le, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019- 2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 40) Meetme tegevuse 6.2.1 EL toetust vähendatakse 43 000 000 eurolt 28 000 000 eurole ning kogumaksumust 86 000 000 eurolt 56 000 000 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 41) Meetme tegevuse 6.2.1 väljundnäitaja „Renoveeritud või uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes“ 2023. a sihttaset suurendatakse „86“-lt sihttasemele „150“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul praeguste lepingute arvu puhul praegune sihttase saab perioodi lõpuks ületatud, mille tõttu nähakse vajadust sihttaseme tõstmiseks. Probleem seisneb ülehinnatud ühikuhindades, sest aja jooksul on selgeks saanud, et väiksemaks osutunud kuludega on võimalik teha palju rohkem kui perioodi alguses hinnata osati. 42) Meetme tegevuse 7.1.1 EL toetust vähendatakse 138 744 854 eurolt 129 784 854 eurole ning kogumaksumust 163 229 240 eurolt 153 828 064 eurole, vastavalt Riigi 7  19.12.2018 eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele (-2 500 000 EL toetus, -441 176 OF) ning Keskkonnaministeeriumi lisa-ettepanekule (-6 460 000 EL toetus) meetme tegevuse 7.2.2 suurendamise eesmärgil, EL toetuse osakaalu muudetake 85%-lt 84%-le. 43) Meetme tegevuse 12.2.4 väljundnäitaja „Strateegilise juhtimise arendusprojektide arv“ nimetust muudetakse, uueks nimeks „Tegevuspõhisele eelarvele üle läinud valitsemisalade või haldusalade arv“, vastavalt ÜKP rakenduskava muudatustele. 44) Meetme tegevuse 12.2.6 EL toetust vähendatakse 1 337 472 eurolt 1 262 697 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 236 024 eurolt 222 828 eurole ning kogumaksumust 1 573 496 eurolt 1 485 525 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 45) Meetme tegevuse 12.2.6 väljundnäitaja „Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks“ 2020. a ja 2023. a sihttasemeid vähendatakse „6“-lt sihttasemele „5“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 46) Meetme tegevuse 12.2.7 EL toetust vähendatakse 314 500 eurolt 293 275 eurole ning kogumaksumust 370 000 eurolt 345 029 eurole, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 47) Meetmesse 12.3 lisatakse uus meetme tegevus 12.3.3 „Personaalmeditsiini arendamine“, eelarvega EL toetus (ERF) 4 250 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 750 000 eurot, kogumaksumus 5 000 000 eurot, EL toetuse osakaaluga 85%, rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium, rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. Meetme tegevusele 12.3.3 lisatakse uus väljundnäitaja „Avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv“ algtaseme, 2016. a, 2018. a ja 2020. a sihttasemega „0“ ning 2023. a sihttasemega „1“, vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 ning ÜKP rakenduskava muudatustele. 3.1.2. Muud rakendusasutuste ette pandud muudatused 1) Meetme tegevuse 1.1.1 väljundnäitajale „Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“ lisatakse 2020. a ning 2023. a sihttase „133 550“ ning väljundnäitajale „sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist saanud õppurite arv“ lisatakse 2020. a ning 2023. a sihttase „51 000“ ning väljundnäitajale „sh õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv“ lisatakse 2016. a sihttase „17 500“ ja 2018. a sihttase „32 500“, vastavalt karjääriteenuste reformile. 2) Meetme tegevuse 1.1.2 väljundnäitaja „Individuaalseid õppenõustamis- ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“ 2020. a ja 2023. a sihttase korrigeeritakse „41 380“-ks ning väljundnäitaja „sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist saanud õppurite arv“ 2020. a ja 2023. a sihttase korrigeeritakse „24 680“-ks, vastavalt karjääriteenuste reformile ning eelmisele punktile. 8  19.12.2018 3) Meetme tegevuse 1.5.3 väljundnäitaja „Õppeasutuste arv, kes osalevad ettevõtlusprogrammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul“ 2018. a sihttaset suurendatakse „180“-lt sihttasemele „360“, 2020. a sihttaset suurendatakse „200“-lt sihttasemele „370“ ning 2023. a sihttaset „240“-lt sihttasemele „370“. Algselt püstitatud indikaator oli alahinnatud, kuna enne programmi rakendamist oli raske reaalselt hinnata potentsiaalset kaasatavate koolide arvu. Kahe järgneva aasta jooksul see arv oluliselt ei suurene, kuna pigem panustatakse tulemusnäitajasse – et juba kaasatud koolid ka ettevõtlust õpetama hakkaks. Samuti on kavas jõuda vähemalt kõikidesse kutse- ja kõrgkoolidesse. Eelnevast lähtuvalt on indikaatori optimaalne sihttase 370 kooli, so 63% kõikide koolide koguarvust. Ehkki algselt püstitatud sihttase on ületatud, on tegevusi tarvis jätkata, sest ettevõtlusõpe peaks ideaalis olema kättesaadav igas koolis ja selle eesmärgi täitmiseni on veel pikk tee minna. Ka Euroopa Komisjoni haridusstrateegia sätestab eesmärgi, mille kohaselt iga noor peab saama ettevõtlusalase kogemuse enne kooli lõpetamist. 4) Meetme tegevuse 1.5.4 riiklikku kaasfinantseeringut suurendatakse 251 994 eurolt 252 450 eurole ning omafinantseeringut vähendatakse 126 681 eurolt 126 225 eurole, meetme tegevuse kogumaksumus ei muutu. Täpsustatakse riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu protsenti, mille tulemusel moodustab riiklik kaasfinantseering 10% ja omafinantseering 5% meetme tegevuse eelarvest. 5) Meetme tegevusele 2.4.2 lisatakse uus väljundnäitaja „Kaasajastatud peremeditsiinis kasutatav tarkvara“ algtaseme, 2016.a, 2018. a ja 2020. a sihtasemega „0“ ja 2023. a sihttasemega „1“. Meetme tegevusse lisandub ühe alategevusena peremeditsiinis kasutatava tarkvara funktsionaalsuse tõstmine. Meetme tegevusega toetatakse tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. 6) Meetme tegevuse 2.6.5 riiklikku kaasfinantseeringut suurendatakse 944 127 eurolt 977 776 eurole ning omafinantseeringut vähendatakse 101 748 eurolt 68 099 eurole, meetme tegevuse kogumaksumus ei muutu. Meetme tegevuse toetusesaaja partnerite eelarve viiakse vastavusse tegelike kuludega ja nende jaotusega rahastajate vahel. Partnerite vähem kasutatud eelarve tähendab väiksemat omafinantseeringut. Kuna toetusesaajal endal omafinantseeringu nõuet ei ole, siis toetusesaaja elluviidavate tegevuste rahastamiseks on vajalik suurendada riiklikku kaasfinantseerimist. Varasema meetmete nimekirja muutmisega riiklikku kaasfinantseeringut vähendati, eeldades et partnerid kasutavad kogu eelarve ära. 7) Meetme tegevuse 5.1.1 „Nõustamiskordade arv maakondlikes arenduskeskustes“ nimetust muudetakse, uueks nimeks „Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate arendamine maakondlikes arenduskeskustes“. Ümbernimetamine annab selgema arusaama sellest, mida meetme tegevus sisaldab. Nõustamine on spetsiifiline tegevus, lisaks millele viivad MAK-id antud meetme tegevuse ja selleks ettenähtud eelarve raames piirkondlikult ellu ka teisi ettevõtlusalast teadlikkust kasvatavaid ning ettevõtlusaktiivsust tõstvaid tegevusi. 9  19.12.2018 8) Meetme tegevuse 5.1.1 rakendusüksuse ülesandeid täidab kuni 31.03.2019 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 01.04.2019 on rakendusüksuse ülesannete täitja Riigi Tugiteenuste Keskus. 9) Meetme tegevuse 5.1.1 väljundnäitaja „Nõustamiskordade arv maakondlikes arenduskeskustes“ 2023. a sihttaset suurendatakse „30 000-lt“ sihttasemele „40 000“. Maakondlikud arenduskeskused ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidsid tänast nõustamiskordade mahtu arvestades, et 2023. a sihttase võib olla ambitsioonikam ning proportsionaalselt suurem kui senine sihttase. 10) Meetme tegevuse 5.1.3 EL toetust suurendatakse 21 500 000 eurolt 23 820 000 eurole ning kogumaksumust suurendatakse 22 014 179 eurolt 24 334 179 eurole. Ekspordi arendamise tegevuste, ekspordinõunike ja RIK-ide tegevuste eesmärkide täitmiseks on järgmiste aastate tegevusteks vaja vahendeid juurde, eelarve suurendamine kaetakse meetme tegevuse 5.1.4 eelarve vähendamise arvelt. 11) Meetme tegevuse 5.1.4 EL toetust ja kogumaksumust vähendatakse 18 437 500 eurolt 16 117 500 eurole. Vahendite eraldamine 5.1.3 meetme tegevuse eelarve suurendamise katteks (vt eelmist punkti). 12) Meetme tegevuse 5.1.5 EL toetust suurendatakse 31 732 623 eurolt 32 986 564 eurole ning kogumaksumust suurendatakse 40 904 052 eurolt 42 157 993 eurole. Ettepanek suurendada meetme tegevuse 5.1.5 kahe alategevuse eelarvet - „Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine“ 500 000 euro võrra. Seoses 2018. aasta eelarveliste vahendite lõppemisega on rahvusvaheliste konverentside toetamise meetmes taotluste vastuvõtt EAS-i poolt peatatud, kuid huvi on väga suur. Samuti alategevuse „Rahvusvahelised sündmused ja konverentsid“ eelarve tõstmine 753 941 euro võrra, et kasvatada Eesti kui reisisihtkoha tuntust kaugturgudel. Lisa-ettepanek eelarvet suurendada kaetakse meetme tegevuse 5.1.8 eelarvest. 13) Meetme tegevuse 5.2.1 EL toetust suurendatakse 85 500 000 eurolt 93 246 054 eurole, omafinantseeringut vähendatakse 9 500 000 eurolt 0 eurole, kogumaksumust vähendatakse 95 000 000 eurolt 93 246 054 eurole, EL toetuse osakaalu 90%-lt 100%- le. Omafinantseeringust loobutakse, sest suhtluses Euroopa Komisjoniga selgus, et selle kasutus meetme tegevuses on ebaselge ning omafinantseeringuna ei saa arvesse võtta käendust ületavat laenu osa. Omafinantseeringu lõppsaaja tasandil (käenduste kontekstis) peaks olema kellegi kolmanda osapoole panus samuti käenduse kujul. Vältides tulevasi probleeme, otsustati loobuda omafinantseeringu kasutamisest. Tasakaalustamaks meetme 5.2 kaasfinantseeringut, lisatake erasektori omafinantseeringu osa meetme tegevuses 5.2.2 eelarvesse. EL toetust suurendatakse meetme tegevuse 5.2.2 eelarve arvelt, kuna järgmisel aastal plaanitakse välja anda innovatsioonilaenu meetme tegevuses 5.2.1. 14) Meetme tegevuse 5.2.2 EL toetust vähendatakse 55 746 054 eurolt 48 000 000 eurole, omafinantseeringut suurendatakse 6 194 006 eurolt 32 500 000 eurole, kogumaksumust 61 940 060 eurolt 80 500 000 eurole, EL toetuse osakaal muudetakse 90%-lt 60%-le. Tuginedes meetme tegevuses 5.2.1 omafinantseeringu loobumisele lisatakse see meetme tegevusesse 5.2.2. Sellest tulenevalt suurendatakse omafinantseeringu mahtu 32,5 miljoni euro peale, mis vastab ka SFOS-is esitatud andmetele, va 12 mln eurot EIF- i vahendeid, mida pole võimalik omafinantseeringuna arvesse võtta. Meetme tegevuse 10  19.12.2018 eelarve EL toetuse vähendamine on seotud innovatsioonilaenu lisandumisega meetme tegevusse 5.2.1 (vt eelmist punkti). 15) Meetme tegevuse 5.3.4 EL toetust vähendatakse 100 000 eurolt 13 128 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 200 000 eurolt 26 256 eurole. Meetme tegevusest toetuse taotlemine on osutunud ebapopulaarseks ning vaatamata pingutustele ergutada potentsiaalsed taotlejad toetust taotlema ei ole see jätkuvalt õnnestunud. Meetme tegevuse EL toetuse summa, omafinantseeringu summa ja kogumaksumus viiakse kooskõlla tegelikuga. Vabanenud EL toetuse vahendid suunatakse meetme tegevusse 5.3.5 samalaadse tegevuse ehk valdkondade ülese koostöö toetamiseks, kuid mitte väikeste, vaid suurte projekti näol. Meetme tegevuses 5.3.4 plaanitud tulemused saavutatakse meetme tegevuse 5.3.5 kaudu. 16) Meetme tegevuse 5.3.4 väljundnäitaja „Toetusi saavate ettevõtete arv“ 2016. a sihttaset vähendatakse „5“-lt sihttasemele „2“, 2018. a sihttaset „5“-lt sihttasemele „2“, 2020. a sihttaset „7“-lt sihttasemele „2“ ning 2023. a sihttaset vähendatakse „10“-lt sihttasemele „2“, vastavalt meetme tegevuse eelarve vähendamisele ning vahendite suunamisele meetme tegevusse 5.3.5. 17) Meetme tegevuse 5.3.5 EL toetuse summa suurendatakse 1 400 000 eurolt 1 486 872 eurole, omafinantseering suurendatakse 0 eurolt 59 418 eurole ning kogumaksumus suurendatakse 1 400 000 eurolt 1 546 290 eurole. EL toetuse osakaal väheneb 100%-lt 96%-le. Meetme tegevuse EL toetuse summa suureneb meetme tegevuse 5.3.4 vähendatud EL toetuse summa võrra. Omafinantseeringu summa tuleb juurde toetusesaaja partnerite tegevuste eelarvele, kuna partneritelt nõutakse omafinantseeringut. 18) Meetme tegevuse 5.3.6 omafinantseering suurendatakse 0 eurolt 14 211 eurole, kogumaksumust 2 500 000 eurolt 2 514 211 eurole. EL toetuse osakaal väheneb 100%- lt 99%-le. Meetme tegevuse omafinantseeringu summa tuleb juurde toetusesaaja partnerite tegevuste eelarvele, kuna partneritelt nõutakse omafinantseeringut. 19) Meetme tegevuse 5.4.1 väljundnäitaja „Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes (täistööaja ekvivalendid)“ 2023. a sihttaset vähendatakse „100“-lt sihttasemele „55“. Seoses uue meetme tegevusega 5.4.5. 20) Meetme tegevuse 5.4.3 väljundnäitaja „Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes (täistööaja ekvivalendid)“ 2023. a sihttaset vähendatakse „1 700“-lt sihttasemele „1 590“. Seoses uue meetme tegevusega 5.4.5. 21) Meetme tegevuse 7.2.2 EL toetust suurendatakse 30 600 000 eurolt 37 060 000 eurole ning kogumaksumust 36 000 000 eurolt 42 460 000 eurole, vastavalt Keskkonnaministeeriumi 7.1.1 eelarve vähendamise lisa-ettepanekule. 7.2.2 meetme tegevuse suurenemise vajadus on tingitud lisaprojektist selles meetme tegevuses, milleks on inimese tervisele ning ümbritsevale keskkonnale kaitse tagamine kiirgusohutuse tagamise kaudu. Projekti raames on kavas taastada reaalselt maad 1,18 ha ulatuses ning läbi viia erinevaid uuringuid radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga jaoks. Paldiski endisel tuumaobjektil asunud erinevad rajatised nagu vedeljäätmete töötlemise kompleks, vedeljäätmete hoidla ja ventilatsioonihoone olid maa-aluste torudega ühendatud peahoones asuvate allveelaevade sektsioonidega. 11  19.12.2018 Torude kaudu liikusid radioaktiivsed vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk ehk tegemist on saastunud torustikuga, kavas on see ala taastada. Paldiski radioaktiivsete jäätmete objekt on otseseks ohuks Eesti põhja- ja pinnaveele. See on NL ajal rajatud radioaktiivsete jäätmete ladestuspaik ning on riikliku tähtsusega, et see lõplikult ohustada ja jäätmed ladustada mujale. Jääkreostuse likvideerimine on otseselt selle meetme tegevuse eesmärk ja lekke korral oleks reaalne oht inimeste tervisele. Riigi eelarvestrateegiale 2019-2022 raames tehti tinglik otsus tulemusreservi suunatavate tegevuste kohta: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise uuringud 5 000 000 (sh EL toetus 4 250 000 eur), kuid on ilmnenud vajadus alustada tegevustega juba 2019. aastal. Kui 7. suund täidab tulemusreservi saamise kriteeriumid, teeb Keskkonnaministeerium ettepaneku lisaprojekti kulude katteks ümber tõstetud vahendid tulemusreservist 7.1.1 meetme tegevuse eelarvesse tagasi tõsta. 22) Meetme tegevuste 10.1.1 „Maantee rekonstrueerimine või uuendamine“, 10.1.2 „Uute maanteede ehitamine“, 10.1.3 „Lennujaamadesse tehtud investeeringud“, 10.1.4 „Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate renoveerimine“, 10.2.2 „Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine“, 10.2.3 „Läbivalgustusseadmete paigaldamine raudteepiirile“, 10.2.4 „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine ja parandamine“ rakendusüksuse nimetus „Tehnilise Järelevalve Amet“ nimetatakse ümber „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“. 21.11.2018. aasta Riigikogu istungil hääletas 94-st Riigikogu liikmest 84 Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise poolt alates 01.01.2019. See tähendab, et järgmisel aastal toimetatakse edasi uue ühendatud ametiga. 23) Meetme tegevuse 12.2.6. „Õigusloome kodifitseerimine“ nime muudetakse, uueks nimeks „Õiguse revisjon“. 24) Meetme tegevuse 14.1.1 „Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks“ EL toetust suurendatakse 7 601 926 eurolt 7 795 140 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 341 517 eurolt 1 375 614 eurole ning kogumaksumust 8 943 443 eurolt 9 170 754 eurole. Eelarve suurendamine kaetakse meetme tegevuse 14.2.1 eelarvest. 25) Meetme tegevuse 14.2.1 „Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks tehniline abi“ EL toetust vähendatakse 400 100 eurolt 206 886 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 70 606 eurolt 36 509 eurole ning kogumaksumust 470 706 eurolt 243 395 eurole. Abifondi rakendamiseks on ette nähtud tehniline abi millest rahastatakse vajalikke ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, haldus-, tehnilise abi, auditeerimis-, teavitamis-, kontrolli- ja hindamismeetmeid. Kuna on selgunud, et käimasoleval 2014-2020 perioodil tehnilist abi planeeritud mahus ära ei kulutata, soovitakse seda kasutada toidu ostmiseks ehk materiaalseks abiks meetme tegevuses 14.1.1. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, 17. detsembrist 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa 12  19.12.2018 Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega (RT I, 06.07.2018, 5). 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse abifondi ja kolme EL ühtekuuluvuspoliitika fondi ehk struktuurivahendi - Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond – kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste, fondide ning aastate vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud ÜKP rakenduskava rahastamiskava kogumaht on ca 4,8 miljardit eurot, kuivõrd EL vahendite tulemusreservi ca 209 mln ehk 6% saab kasutusele võtta alates 2019. aastast, siis kajastab meetmete nimekiri enne seda ca 94% vahendite rakendamist. Meetmete nimekirja maht (va Abifondi meetme tegevused) on 3 294 492 066 eurot EL toetus, 198 400 101 eurot riiklik kaasfinantseering, 961 292 737 eurot omafinantseering ning 4 454 184 903 eurot kogumaksumus. Eesti nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves (riiklik kaasfinantseering Rahandusministeeriumi all vastava ministeeriumi koodiga ning omafinantseering vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarveosas). 7. Eelnõu jõustumine Rakenduskava raames meetmete nimekirja alusel kavandatud EL vahendite kasutamine on ühissätete määruse artikli 65 punkti 2 kohaselt abikõlblik alates 1. jaanuarist 2014. aastal. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 13  Vabariigi Valitsuse ... korralduse nr … „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri lisa Kohustus Teave, kas meede või meetme tegevus mõjutab kliima, esitada EL toetuse keskkonnahoiu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna, teave osakaal regionaalarengu või riigivalitsemise eesmärke. meetme Meetme Meetme Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Fondi meetme Meetme tegevuse Rakendusas rahastamis Meede Meetme eesmärk Meetme tegevus Väljundnäitaja Algtase EL toetuse summa (€) Riiklik kaas-finantseering Rakendusüksus nr tegevuse nr 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a nimetus tegevuse kogumaksumus utus e kohta kogumaksum Võrdsed Regio- Riigi- pärast usest, % Keskkond/ Info- võima- naal- valitse- eurotoetu kliima ühiskond se lused areng mine lõppemist. Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid 0 64 190 118 550 133 550 133 550 saanud laste, õppurite ning noorte arv sealhulgas Haridustugiteenuste arendamine ja õppenõustamise 1.1.1 0 17 500 32 500 47 500 47 500 ESF 26 067 971 85 4 600 230 30 668 201 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavuse tagamine teenuseid saanud laste ja õppijate arv sealhulgas põhikooli 3. Haridustugiteenuste ar Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil kooliastmes endamine ja varase koolist ja haridussüsteemist 1.1 karjääriinfot ja/või 0 27 090 51 000 51 000 51 000 kättesaadavuse lahkumise vähendamine ning individuaalnõustamist tagamine karjäärivalikute toetamine. saanud õppurite arv Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid 0 0 0 41 380 41 380 saanud laste, õppurite ning noorte arv Karjääriteenuste arendamine ja 1.1.2 ESF 3 323 010 85 586 414 3 909 424 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või 0 0 0 24 680 24 680 individuaalnõustamist saanud õppurite arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides. Koolitusel osalenud 0 5000 17000 21800 21800 Ei Jah Jah Jah Ei Jah õpetajate arv Haridusasutuste õpikäsitus on isikukeskne, loovust ja innovaatilisust Koolitusel osalenud Õpetajate, arendav, haridus on tugevamalt haridusasutuste juhtide 0 500 1000 1300 1300 Ei Jah Jah Ei Ei Jah hariduasutuste juhtide seostatud teadmusühiskonna ja 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus arv ESF 19 007 230 84,46 3 354 217 22 505 297 HTM SA Innove 1.2 ja noorsootöötajate innovaatilise majandusega, õpetajaamet professionaalse arengu on väärtustatud ning noored on toetamine aktiivsed ja ettevõtlikud. Koolimeeskondade ühist õppimist toetavate 0 0 300 550 700 õpiürituste arv Koolitusel osalenud 1.2.2 Noorsootöötajate koolitus 0 1400 2800 4900 4900 ESF 1 704 038 85 300 713 2 004 751 HTM SA Innove Ei Jah Ei Ei Ei Jah noorsootöötajate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Uuendusliku e-õppevara arendamine üld-ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite Valdkondade arv, milles 1.3.1 arendustegevus ja kasutuselevõtt. on välja töötatud 0 3 8 12 12 ESF 33 954 525 85 5 991 975 39 946 500 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah Uuenduslike õppevaralahenduste uuenduslik õppevara Kaasaegse ning soetaminee ja ühiskasutuse korraldamine. Õppija õpioskuste tulemusliku uuendusliku õppevara 1.3 omandamise toetamine ning õpetaja Kaasajastatud arendamine ja töötingimuste parendamise digitaristuga koolide 0 10% 50% 80% 100% ESF kasutuselevõtt osakaal 1.3.2. Koolide IKT taristu 11 065 187 85 1 952 680 13 017 867 MKM RIA Ei Jah Jah Jah Jah Jah Kaasajastatud - - - - - ESF digitaristuga koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv 1.4.1 Kaasajastatud pind (m2) 0 13 000 25 200 84 000 115 000 ERF 194 785 948 85 18 187 132 229 159 939 HTM SA Innove Jah Jah Jah Jah Jah Jah jätkusuutlike koolide kaasajastamine Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste Koolivõrgu 1.4 loomine igas maakonnas ning korrastamine HEV õpilaste kvaliteetse kodulähedase põhihariduse Väikelahendused HEV õpilaste 1.4.2 integreerimiseks toetust 0 0 20 60 60 ERF 7 994 250 85 1 410 750 9 405 000 HTM SA Innove EI Jah Ei Jah Ei Ei tagamine integreerimiseks tavakoolidesse saavate koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust  Loodud ja tegutsevate kogude (valdkonna Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi 1.5.1 nõukogud ja 0 10+1 20+1 20+1 20+1 ESF 3 702 600 85 653 400 4 356 000 HTM SA Innove Ei Ei Jah Ei Jah Jah loomine koordinatsioonikogu) arv Õpipoisiõppes osalenute 0 1 667 4 200 7 200 7 200 ESF Ei Jah Jah Jah Jah Jah arv Tööturu vajadustele vastava kutse- ja Praktikajuhendamise 1.5.2 koolitustel osalenud 0 1 100 3 900 5 350 5 350 ESF 29 329 499 85 5 175 792 34 505 291 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Ei Jah kõrghariduse arendamine juhendajate arv Täiendavas keeleõppes 0 700 1 500 2 500 2 500 ESF EI Jah Jah Jah Ei Jah osalenute arv Õppe seostamine Õpe kutse- ja kõrghariduses vastab 1.5 tööturu vajadustega suuremal määral tööturu vajadustele. Õppeasutuste arv, kes osalevad Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne 1.5.3 ettevõtlusprogrammis, 0 40 360 370 370 ESF 7 043 355 85 1 242 945 8 286 300 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine kõigil haridustasemetel. et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul Kutseõppeasutuste ja kutseõpet andvate Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja rakenduskõrgkoolide 1.5.4 0 50 150 270 270 ESF 2 145 825 85 252 450 2 524 500 HTM SA Innove EI Jah Ei Ei Jah Jah kindlustamine õppekavarühmade akrediteerimiskordade (hindamisühikute) arv Keeleõppetegevused edukamaks Tegevustes osalenute 1.5.5 0 100 300 500 500 ESF 695 221 85 122 688 817 909 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Ei Jah toimetulekuks tööturul arv EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Madala haridustasemega täiskasvanute 1.6.1 tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes Tegevustes osalejate arv 0 400 900 1500 2000 ESF 5 049 000 85 891 000 5 940 000 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah osalemise toetamine Täienduskoolitusel osalenud täiskasvanute 0 18 000 44 000 66 500 66 500 Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase arv täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine 1.6.2 kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ESF 26 675 550 85 4 707 450 31 383 000 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks. PIAAC uuringu riiklik 0 0 0 0 1 raport Täiskasvanud Kutse ja erialase kvalifikatsiooniga elanikkonna täiskasvanute osakaal on suurenenud ja Digitaalse kirjaoskuse 1.6 1.6.3 Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 0 1 000 6 000 10 000 11 500 ESF 7 225 000 85 1 275 000 8 500 000 MKM RIA Ei Jah Jah Jah Jah Jah kompetentside elukestva õppe võtmepädevused koolitusel osalenute arv arendamine paranenud Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele osutatud 0 36 000 72 000 108 000 108 000 Ei Jah Ei Jah Jah karjäärinõustamise kordade arv Karjäärinõustamise kättesaadavuse 1.6.4 ESF 4 375 788 85 772 198 5 147 986 SOM SA Innove Jah suurendamine Eesti Töötukassasse loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele 0 20 20 20 20 Ei Jah Ei Jah Jah inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Prioriteetne suund 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud  Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate Hooldajate arv, kes on tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine saanud vähemalt ühte Lapsehoiu ja puudega 2.1.1 ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning puuetega laste 0 500 2400 2800 3200 ESF 39 422 592 82 8 816 576 48 239 168 SOM SA Innove Jah laste raske ja sügava puudega 0–17-aastastele tugiteenust ühe Lapsehoiu ja/või puudega laste hoiu- ja hoolekandeteenuste lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu puudega lapse kohta tugiteenuseid saanud hooldajate Ei Jah Jah Jah Jah arendamine ühildamise alase teadlikkuse tõstmine osalemine tööturul on suurenenud hoolduskoormuse vähendamiseks Lapsehoiukohtade loomine ja Uute lapsehoiukohtade 2.1.2 teenusepakkumise toetamine 0–7- 0 700 700 1200 1200 ESF 6 122 445 85 0 7 202 877 SOM SA Innove Jah arv aastastele lastele 2.1 EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning Hoolekande teenuste 2.2.1 0 2 000 4 620 7 000 10 100 ESF 35 816 029 85 1 943 505 42 136 504 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah nende pereliikmetele töölesaamist toetavad saajate arv hoolekandeteenused Hoolekandeteenuseid saanud Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja Tööturul osalemist Perepõhiste erivajadustega, hoolduskoormusega ja asendushoolduse vormide toetavad 2.2.2 asendushoolduse 0 300 750 1 200 1 200 ESF 4 157 347 85 733 650 4 890 997 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah toimetulekuraskustega inimeste mitmekesistamine tugiteenuste ja hoolekandeteenused vormide pakkujate arv osalemine tööturul on suurenenud järelhoolduse arendamise kaudu Vanglast vabanejale 2.2.3 Tugiteenus vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuste 0 300 700 900 1500 ESF 3 229 629 78 918 072 4 147 701 SOM SA Innove Ei Jah Ei Ei Jah Jah saajate arv 2.2 EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise Alkoholi tarvitamise Ennetada alkoholi liigtarvitamist ja avastamise ning ja nõustamise teenuse ning vähendamisele vähendada teenust saanud inimeste 2.3.1 0 2420 9 085 20 453 20453 ESF 8 583 094 85 1 514 664 10 097 758 SOM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah nõustamis- ja alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine suunatud teenuseid alkoholi tarvitamisega seotud riske raviteenuse ning osutamine saanud inimeste arv arendamine ja rakendamine 2.3 EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Pädevuskeskustena Haiglavõrgu pädevuskeskuste töötavate piirkondlike 2.4.1 0 0 6 12 12 ERF 46 800 000 50 0 93 600 000 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaasajastamine haiglate kaasajastatud raviüksuste arv Kaasajastatud esmatasandi 0 0 11 35 35 tervisekeskuste arv Esmatasandi Kättesaadavate ja Investeeringute toetamine tervisekeskuste tervishoiuga kvaliteetsete infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades 2.4.2 võrgustunud 0 0 0 0 1 ERF 83 945 626 75 108 750 111 927 501 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah tervishoiuteenuste Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavad ja mitmekülgsed kaasajastatud 2.4 tagamine tööhõives kättesaadavus inimeste tööhõives tervishoiuteenused üldhaiglate arv püsimise ja hõivesse püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. naasmise suurendamiseks Kaasajastatud peremeditsiinis 0 0 0 0 1 kasutatav tarkvara Pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla 2.4.3 Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas 0 0 0 0 11 ERF 15 500 000 67 0 23 000 000 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaasajastatud raviüksuste arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Loodud kvaliteetsete 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 0 100 640 1200 1400 ERF 47 600 000 85 6 132 000 56 000 000 SOM RTK Jah Jah Ei Jah Jah Jah teenuskohtade arv Hoolekande taristu arendamine, keskkonna Tagada erivajadusega inimestele 2.5 kohandamine puuetega paremad elamis-, õppimis- ja inimeste vajadustele töötamistingimused vastavaks  Hoolekande taristu arendamine, keskkonna Tagada erivajadusega inimestele 2.5 kohandamine puuetega paremad elamis-, õppimis- ja Puuetega inimeste arv, inimeste vajadustele töötamistingimused Puuetega inimeste eluaseme füüsiline 2.5.2 kellele on tagatud 0 0 45 500 2000 ERF 9 481 546 85 1 673 214 11 154 760 SOM RTK Ei Jah Ei Ei Jah Jah vastavaks kohandamine sobivad eluruumid EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Infoplatvormi ja selle tugiteenuste Infoplatvormi kasutajate 2.6.1 0 500 1500 2500 4500 ESF 433 500 85 76 500 510 000 SiM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah väljatöötamine ja rakendamine arv Kohanemiskoolituste väljatöötamine, Kohanemiskoolitustel 2.6.2 0 494 2353 5575 12843 ESF 5 710 924 85 1 007 810 6 718 734 SiM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah piloteerimine ja rakendamine osalejate arv Võimaluste loomine Eestis elavate ning Uussisserändajate ühiskonda On loodud eeldused uussisserändajate kohanemise vähelõimunud Tugivõrgustike kontseptsiooni kohanemiseks Eestis. On kujundatud 2.6.3 toetamiseks arendatud 0 0 5 15 25 ESF 1 849 798 85 326 435 2 176 233 SiM SA Innove EI Jah Ei Jah Jah Jah püsielanike aktiivse väljatöötamine ja rakendamine eeldused uussisserändajatel ning või väljatöötatud 2.6 hõive ja ühiskondliku vähelõimunud püsielanikel osaleda Eesti teenuste arv aktiivsuse ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas suurendamiseks ja õppes, kodanikuühiskonnas. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine Tugisüsteemi kasutajate uussisserändajate 2.6.4 0 2 000 3 000 5 500 10 500 ESF 1 935 875 85 341 625 2 277 500 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah ja rakendamine arv kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja Lõimumis-koolitustel 2.6.5 0 500 3 500 5 500 5 500 ESF 5 926 625 85 977 776 6 972 500 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah pakkumine osalejate arv Koostöö- ja kommunikatsiooni- 2.6.6 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 0 50 000 100 000 145 000 155 000 ESF 637 500 85 112 500 750 000 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah tegevustes osalevate isikute arv EL vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas Noorsootöö teenustes 0 50 000 130 000 198 000 198 000 ESF Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, osalejate koguarv tõrjutuse ennetamine ja noorte 2.7.1 13 893 118 85 2 451 727 16 344 845 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele sealhulgas teenust saanud NEET noorte arv 0 3 800 8 600 15 000 15 000 ESF (vanuses 15-26 a) Programmi teenust 0 60 210 360 360 saanute arv Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule Noorte Vähendada vaesusest tulenevat mõju 2.7.2 ESF 586 500 85 103 500 690 000 SIM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah kaasamine tööhõivevalmiduse haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada sh programmi läbinud toetamine ning vaesuse noorte sotsiaalse tõrjutuse ja 0 20 70 120 120 2.7 noorte arv mõju vähendamine tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorsootöö teenuste noorte aktiivsete eluhoiakute kättesaadavuse kaudu. kujunemist. Programmi teenust 0 300 600 1 000 1 000 saanute arv Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste 2.7.3 ESF 1 103 938 85 194 812 1 298 750 SIM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah pakkumine programmi SPIN abil sh programmi läbinud 0 80 300 700 700 laste arv Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede Ennetusteenustest 2.7.4 probleemide väljaselgitamine ja 0 1210 2 900 4200 4 300 ESF 1 608 232 85 283 805 1 892 037 SIM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah kasusaajate arv lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine Prioriteetne suund 3: Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Töövõime toetamise reformi sihtrühmale Vähenenud töövõimega tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste inimesed, kes on saanud 3.1.1 0 8 979 31 420 54 181 54 181 ESF 153 010 576 84 9 014 101 181 438 265 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah arendamine, juurutamine ja osutamine, et töövõime reformi säilitada töökohta või leida uut tööd. vahendusel teenuseid Tööealiste töövõime säilitamine ja Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused Tööandjaid ja töötajaid parandamine, sh tööandja ja töötaja 3.1.2 0 99 540 1 109 1 109 ESF 6 227 079 85 930 000 7 325 975 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah töötingimuste edendamiseks toetavate tegevuste arv toetamine töötingimuste edendamisel, Töövõime toetamise vähenenud töövõimega inimeste 3.1 skeemi loomine ja tööturul osalemise suurendamine ja juurutamine Töövõime toetamise varase pensionile jäämise ärahoidmine. reform on läbi viidud, sh Töövõime toetamise skeemi Töövõime toetamise reformi elluviimine, avalikkus on teadlik jätkusuutlikkuse tagamine spetsialistide koolitamine tööks vähenenud reformiga seotud töövõimega inimestega, tegevusi toetava 3.1.3 muudatustest, Ei Ei Ei Jah Jah ESF 3 399 648 85 599 938 3 999 586 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku töövõimet hinnatakse andmevahetuse arendamine ning avalikkuse uutel alustel ning teavitamine osapoolte vaheline andmevahetus toimib EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud  Tööturuteenused Suurendada teenustes osalejate Tööturuteenuste laiendamine uutele Aktiivseid tagamaks paremaid tööalaseid võimalusi ja osalemist 3.2.1 sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste tööturuteenuseid 0 5 602 5 380 11 000 17 640 ESF 28 751 680 85 3 032 797 33 825 505 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimalusi hõives tööhõives pakkumine saanud osalejate arv 3.2 osalemiseks Prioriteetne suund 4: Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Toetust saavate Institutsionaalne arendusprogramm TA teadusasutustega 4.1.1 0 20 75 80 150 ERF 112 607 794 85 13 247 975 132 479 758 HTM SA Archimedes EI Jah Jah Jah Jah Jah asutustele ja kõrgkoolidele. koostööd tegevate ettevõtete arv Täiustatud Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri uuringutealase taristuga 4.1.2 0 75 150 225 300 ERF 25 170 919 85 2 961 285 29 612 846 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Jah Jah Jah toetamine teekaardi alusel. asutustes töötavate Eesti teadus ja kõrgharidus on teadurite arv rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb Välismaalastest tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. teadlaste osakaal Eesti 4,6% Eesti T&A Eesti on atraktiivne koht teadus- ja 5,80% 6,30% 6,80% 7,40% ERF Teaduse ja kõrghariduse teadlaste ja inseneride (2012) rahvusvahelise arendustööks ning õppeks. 4.1.3 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja koguarvust 48 782 107 85 5 739 071 57 390 714 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah konkurentsivõime Teadlaskarjäär on populaarne ning järelkasvu toetamine. 4.1 suurendamine ja erasektoris on teadlaste ja inseneride Välisüliõpilaste osakaal osalemine üle- osakaal suurenenud. Eesrindlikutel Eesti magistri- ja 4% (2012) 5,50% 6,00% 6,50% 7,00% ERF euroopalistes ettevõtetel ning TA asutustel on doktoriõppes teadusalgatustes rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud Tippkeskuse teadlaste rahvusvaheliste Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse poolt kalendriaastal ~700 innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika 4.1.4 rahvusvahelise konkurentsivõime ning avaldatud 750 800 900 900 ERF 34 667 259 85 4 078 501 40 785 011 HTM SA Archimedes EI Jah Jah Ei Jah Jah (2012) spetsialiseerumise valdkondades. tippkvaliteedi tugevdamiseks. publikatsioonide arv (WoS+ERIH A) LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, 22% 4.1.5 Teaduse populariseerimine tootmine ja ehitus) 23% 24% 25% 25% ERF 4 825 842 85 567 746 5 677 461 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah (2012) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses EL vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Loodud teadus- Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse 4.2.1 koordinaatorite 2 3 4 5 5 ERF 24 506 173 83 2 132 839 29 511 442 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Jah Jah Jah tugevdamine ametikohtade arv Valitud NS õppekavadel Kõrghariduse erialastipendiumid nutika 4.2.2 stipendiumi saavate 0 2 800 8 500 13 500 14 000 ERF 21 274 724 85 3 754 363 25 029 087 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. üliõpilaste arv Ettevõtete arv, kellega ülikoolid ja teadusasutused on 0 40 100 160 200 kasvualade rakendusuuringute käigus koostööd teinud Erainvesteeringud Oodatavaks tulemuseks on TA suunatus kooskõlas riigi Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse toetustega vajadustele nii teadustegevuses kui ka TA programm nutika spetsialiseerumise innovatsiooni või teadus- 0 3 8 12 15 4.2.3 ja arendustegevuse ERF 35 396 703 69 1 820 456 51 247 023 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah selle tulemuste rakendamisel, mis kasvuvaldkondades omakorda panustab tootlikkuse ja alastele projektidele konkurentsivõime tõusu. Riik on (mln €) rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde tark eestvedaja ja Ettevõtete või avaliku teadusasutused teevad tihedat sektori asutuste ja TA koostööd valitsusasutuste ja TA&I süsteemi kohaliku asutuste ettevõtetega. TA muudab sotsiaalmajandusliku koostöölepingute arv 0 0 0 0 10 majandusstruktuuri mõju suurendamine ja ressursside teadmistemahukamaks ning paraneb nutikas väärindamise 4.2 kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja spetsialiseerumine valdkondades lisandväärtuse osakaal majanduses ja kasvualade (IKT + tervis ekspordis. Riik peab seejuures jälgima, + ressursid) TAK-idesse ja et liiga suur fokusseerimine ei muutuks arendamiseks klastritesse kuuluvate kitsendavaks ja takistavaks faktoriks toetust saanud 0 300 300 300 300 teadus- ja innovatsioonikeskkonna kasvualade ettevõtete arengus ja halvates teadusasutuste arv ,sh võimet paindlikult reageerida ettevõtete vajadustele. Toetatud ettevõtted, TA ning kõrgharidussüsteem on Riigi rahastatavad koostööstruktuurid kes on tutvustanud turu vahendiks majanduse 4.2.4 (näiteks klastritele ja 0 0 0 0 25 ERF 48 500 000 50 0 97 000 000 MKM EAS Jah Jah Jah Jah Jah Jah jaoks uut toodet või struktuurimuutuste saavutamisel ning tehnoloogiaarenduskeskustele). teenust Eesti targal positsioneerimisel rahvusvahelises tööjaotuses. Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud 0 0 0 0 25 ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Innovaatilisi lahendusi pakkunud ettevõtete 0 2 8 14 20 ERF 4 557 299 45 0 10 120 098 arv Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele 4.2.5 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Ei Jah Jah lahenduste tellijana)  Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele 4.2.5 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Ei Jah Jah lahenduste tellijana) Tegevustes osalenute 0 200 700 1 200 1 200 ERF 2 005 500 100 0 2 005 500 arv Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi Abi saavate ettevõtete 4.2.6 ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste 240 600 800 1 156 ERF 7 000 000 100 0 7 000 000 MKM EAS EI Jah Jah Jah Jah Jah arv (kokku) ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades. EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Investeeringud parimasse võimalikku Ressursi- ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; 4.3.1 energiasäästuks toetust 0 0 15 75 200 ERF 98 835 200 50 0 197 670 400 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- saanud ettevõtete arv rakenduste toetamine Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alaste 4.3.2 valdkonnas koolitatute 0 0 40 40 40 ERF 240 000 50 0 480 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah koolituste läbiviimine arv Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alase 4.3.3 valdkonnas koolitatute 0 100 500 700 700 ERF 139 800 70 0 199 800 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah teadlikkuse tõstmine arv Ressursi- ja Ettevõtete Suurema energia- ja ressursisäästu 4.3 4.3.4 Energia- ja ressursiauditite läbiviimine energiatõhususe 0 0 50 250 300 ERF 2 250 000 50 0 4 500 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ressursitõhusus saavutamine ettevõtetes auditite arv Jäätmete 4.3.5 Jäätmete ringlussevõtu toetamine ringlussevõtuks toetust 0 0 5 10 12 ERF 13 368 147 50 0 26 736 294 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah saanud projektide arv Jäätmete korduskasutuseks Jäätmete korduskasutuseks 4.3.6 ettevalmistamiseks 0 0 1 3 4 ERF 5 000 000 50 0 10 000 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ettevalmistamise toetamine toetust saanud projektide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisaväärtusega tooteid ja teenuseid Abi saavate ettevõtete 0 25 150 300 356 arv (kokku), sh: Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud turu 0 0 0 0 25 jaoks uut toodet või teenust Toetatud ettevõtted, Arenguvajaduste välja selgitamine ja kes on tutvustanud 4.4.1 0 0 0 0 88 ERF 85 000 000 50 0 171 162 791 MKM EAS Jah Jah Jah Jah Jah Jah ettevõtete arendustegevused ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Ettevõtja arenguplaani Ettevõtete rahvusvahelise toetusmeede Erainvesteeringud konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtete arendus- ja kooskõlas riigi pikaajaliste arenguplaanide koostamise 4.4 eksporditegevustele toetustega ning arenguplaanist lähtudes ettevõtte kaasaaitamiseks ning innovatsiooni või teadus- 0 5,1 26,5 53,2 63,03 tarviklikuks arenguks vajalike teenuste juhtimisvõimekuse ja arendustegevuse osutamise. tõstmiseks alastele projektidele (mln €) Abi saavate ettevõtete 0 95 285 600 667 arv (kokku) Erainvesteeringud 4.4.2 Teadusarendus tegevuse osak kooskõlas riigi ERF 10 000 000 75 0 13 333 333 MKM EAS Jah Jah Jah Jah jah Jah toetustega innovatsiooni või teadus- 0 0,5 1,4 3,0 3,3 ja arendustegevuse alastele projektidele (mln €) EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise IKT prioriteetsete teadussuundade IKT toetamine nutika spetsialiseerumise uurimisrühmadesse 0 0 0 30 45 osana panustab Eesti majanduse ja kogu programmi raames ühiskonna innovatsioonivõimekuse lisandunud teadlaste arv kasvatamisse, prioriteetsete IT Akadeemia teaduse toetusmeetme 4.5 IKT programm teadussuundade IKT teadus- ja 4.5.1 ESF 10 200 000 85 1 800 000 12 000 000 HTM SA Archimedes Ei Jah Jah Ei Jah Jah rakendamine arendustegevuse võimekuse IKT prioriteetsete kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- teadussuundade ja arendustegevuse sidumisse uurimisrühmadesse kõrghariduse kõigi astmetega. programmi raames 0 0 0 40 100 lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv Prioriteetne suund 5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile  EAS ja MKM kuni Nõustamiskordade arv Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate 31.03.2019; 5.1.1 maakondlikes 0 10 000 20 000 30 000 40 000 ERF 9 400 000 70 4 028 572 13 428 572 MKM EI Jah EI Jah Jah Jah arendamine maakondlikes arenduskeskustes RTK alates arenduskeskustes 01.04.2019 Toetust saavate uute 0 238 474 474 474 EI Jah EI Jah Jah ettevõtete arv 5.1.2 Starditoetus ERF 7 081 747 80 0 8 852 183 MKM EAS Jah Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 EI Jah EI Jah Jah saanud ettevõtetes Ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid 0 1762 3026 4 366 4 366 EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah kasutanud ettevõtete arv 5.1.3 Ekspordi arendamise tegevused ERF 23 820 000 98 0 24 334 179 MKM Jah Meetme tulemusena on olulisel määral kasvanud ettevõtjate ambitsioonikus, loovus, üldine ettevõtlikkus, sh. Ettevõtlikkuse positiivne hoiak ettevõtlusega kasvatamine, Tööhõive kasv toetust alustamiseks, jätkusuutlike alustavate 0 0 0 0 0 EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah ettevõtluse kasvu saanud ettevõtetes 5.1 ettevõtjate hulk ning tegutsevate soodustamine, ettevõtjate majandustulemused ja Eesti ettevõtluskeskkonna on konkurentsivõimeline ja atraktiivne arendamine sihtkoht. Ettevõtlusteadlikkuse tegevustes osalevate 5.1.4 Ettevõtlusteadlikkus 0 6000 10 000 14 000 14 000 ERF 16 117 500 100 0 16 117 500 MKM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah ettevõtete ja eraisikute arv Korraldatud 5.1.5 Turisminõudluse suurendamine 0 180 300 420 420 ERF 32 986 564 78 6 000 000 42 157 993 MKM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah turundustegevuste arv Koostöövõrgustikes 5.1.6 Turismitoodete arenduse juhtimine 0 150 250 350 500 ERF 3 167 377 100 0 3 167 377 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah Jah osalevate ettevõtete arv Abi saavate ettevõtete 0 10 20 30 30 Jah arv (kokku) 5.1.7. Turismiettevõtete ärimudelite arendamine ERF 6 036 600 100 0 6 036 600 MKM EAS Ei Ei Jah Ei Ei Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 Jah saanud ettevõtetes Uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud 0 1 3 5 5 Rahvusvaheliselt huvipakkuvate uute turismitoodete arv 5.1.8 turismiatraktsioonide ja toetava taristu ERF 14 873 359 46 0 32 537 259 MKM EAS Ei Jah EI Jah Jah Jah väljaarendamine Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Laenu, tagatist ja eksporditehingute 0 61 235 455 800 kindlustust saanud Ettevõtjatele on kättesaadav Laenude, tagatiste ja eksporditehingute ettevõtjate arv traditsiooniliste äriprojektide 5.2.1 ERF 93 246 054 100 0 93 246 054 MKM RTK Ei Ei Ei Ei Jah Ei kindlustuse väljastamine finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta Kapitali- ja nende üldist konkurentsivõimet (sh Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 krediidikindlustuse suurendada ekspordivõimekust) ning saanud ettevõtetes 5.2 kättesaadavuse ettevõtjatele on kättesaadav ka parandamine kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada nende kiiret Varajase faasi fondifondi kasvu ja jätkusuutlikkust. Varajase faasi fondifondi loomine struktuuri kaudu 5.2.2 0 8 21 41 62 ERF 48 000 000 60 0 80 500 000 MKM RTK Ei Ei Ei Ei Jah Ei riskikapitali pakkumiseks riskikapitali kaasanud ettevõtjate arv Toetust saavate uute 0 34 102 170 170 Jah Jah Jah Jah ettevõtete arv 5.3.1 Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine ERF 3 205 000 75 0 4 273 333 KUM EAS Ei Jah Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 Jah Jah Jah Jah saanud ettevõtetes Siduda kultuuri- ja loomevaldkondades Loomemajanduse tugistruktuuride Mitterahalist abi olevat potentsiaali ettevõtlusega, et 5.3.2 0 150 300 680 680 ERF 3 995 000 80 0 4 993 750 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine saavate ettevõtete arv soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, Loomemajanduse Loomemajanduse valdkondades tegutsevate Toetusi saavate 5.3 tõsta ekspordivõimekust ning luua 5.3.3 0 10 90 95 95 ERF 4 800 000 70 0 6 857 143 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine ettevõtete ekspordivõime arendamine ettevõtete arv teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust Loomemajanduse sidumine teiste Toetusi saavate ärimudelite, toodete ja teenuste ning 5.3.4 0 2 2 2 2 ERF 13 128 50 0 26 256 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah sektoritega (väikeprojektid) ettevõtete arv müügi ja turunduse arendamisel.  olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, Loomemajanduse 5.3 tõsta ekspordivõimekust ning luua arendamine teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajanduse sidumine teiste Mitterahalist abi 5.3.5 0 7 14 22 45 ERF 1 486 872 96 0 1 546 290 KUM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah sektoritega (suurprojektid) saavate ettevõtete arv Mitterahalist abi 5.3.6 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 0 250 450 650 950 ERF 2 500 000 99 0 2 514 211 KUM EAS ja MKM EI Jah Jah Jah Jah Jah saavate ettevõtete arv Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise Mitterahalist abi 5.3.7 0 30 110 140 170 ERF 4 000 000 80 0 5 000 000 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimekuse arendamine saavate ettevõtete arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Mitterahalist abi 0 15 25 50 100 saavate ettevõtete arv Regionaalsete kompetentsikeskuste 5.4.1 Tööhõive kasv toetust ERF 9 481 851 85 0 11 155 118 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah arendamine saanud ettevõtetes 0 0 15 30 55 (Täistööaja ekvivalendid) Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise programmi 0 75 75 75 75 kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Tegevustes osalenud ja Piirkondlikud algatused tööhõive ja 5.4.2 neist kasu saanud 0 300 350 400 450 ERF 11 100 000 85 0 13 058 823 RM RTK Ei Jah Ei Jah Jah Jah ettevõtlikkuse edendamiseks ettevõtjate arv Piirkondade Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus on Tegevuses osalenud 5.4 konkurentsivõime kasvanud väljaspool Tallinna ja Tartu 0 60 65 70 75 haridusasutuste arv tugevdamine linnapiirkondi Mitterahalist toetut 0 55 155 300 630 saavate ettevõtete arv Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise 5.4.3 ERF 114 202 250 85 0 134 355 588 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah investeeringud (töökohtade loomine) Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes 0 0 600 900 1 590 (täistööaja ekvivalendid) Lahendatud Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toimepiirkondade 5.4.4 investeeringud (töökohtade ja teenuste 0 5 10 20 30 ERF 15 600 000 85 0 18 352 941 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ühendusvõimaluste kättesaadavuse parandamine) kitsaskohtade arv Abi saavate ettevõtete 0 0 0 0 10 arv Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute 5.4.5 ERF 4 600 000 25 0 18 400 000 RM RTK Jah Jah Jah Jah Ei Jah toetamine Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes 0 0 0 0 155 (täistööaja ekvivalendid) Prioriteetne suund 6: Energiatõhusus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Paranenud energia- tarbimisklassiga 0 10 000 10 800 17 000 17 000 kodumajapida-miste (korterite) arv Rekonstrueeritud kuni 50, 0 6.1.1 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 0 420 000 700 000 1 000 000 1 200 000 ÜF 119 500 000 306 410 256 MKM SA Kredex Jah Ei EI Jah Jah Ei Energiatarbimise vähendamine hoonete pindala (m2) keskmiselt 39 Energiatõhususe lõpptarbija juures. Energiasõltuvuse ja 6.1 saavutamine kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei elamumajanduses sihttaset ei vähendamine. Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Liginullenergiahoone ehitusprojektide Liginullenergia-hoone 6.1.2 0 5 5 5 5 ÜF 264 000 100 0 264 000 MKM SA Kredex ja MKM Jah Jah Ei Ei Jah Ei koostamise toetamine ehitusprojektide arv Renoveeritud või uus soojuse tootmise 0 15 43 65 150 võimsus kaugküttes (MW) Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või 6.2.1 ÜF 28 000 000 50 0 56 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei rajamine ning kütuse vahetus Efektiivne Energia lõpptarbimise vähendamine 6.2 soojusenergia tootmine soojuse efektiivsema tootmise ja ja ülekanne edastuse arvelt  Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või 6.2.1 ÜF 28 000 000 50 0 56 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei rajamine ning kütuse vahetus sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Renoveeritud ja uue 0 25 80 110 137,5 torustiku pikkus (km) Efektiivne Energia lõpptarbimise vähendamine Amortiseerunud ja ebaefektiivse 6.2 soojusenergia tootmine soojuse efektiivsema tootmise ja 6.2.2 soojustorustiku renoveerimine ja/või uue sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei ÜF 27 500 000 50 0 55 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei sihttaset ei ja ülekanne edastuse arvelt soojatorustiku rajamine Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Soojusmajanduse 6.2.3 Soojusmajanduse arengukava koostamine 0 50 100 150 200 ÜF 500 000 90 0 555 556 MKM SA KIK Jah EI EI Jah Jah Ei arengukavade arv Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste 0 3 6 8 8,6 ehitamine kaugküttelahenduste Lokaalsete küttelahenduste ehitamine asemele (MW) 6.2.4 ÜF 5 000 000 50 0 10 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei kaugküttelahenduse asemel sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Energiasääst tänavavalgustuses 6.3.1 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine Jah Jah Jah Jah Jah Ei Renoveeritud Energiasäästu ja tänavavalgustus- 0 0 7 000 14 000 22 000 taastuvenergia punktide arv 6.3 osakaalu suurendamine ÜF 43 000 000 75 0 57 333 333 MKM SA KIK sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Käivitada biometaani tootmise ja 6.4.1 Biometaani tootmise ja transpordisektoris Meetme tulemusel transpordisektoris tarbimise tarbimise toetamine toodetud ning Alternatiivsete kütuste pilootprojekt(id) transpordis kasutusse 0 0 0 4 3,8 kasutuselevõtu võetud biometaani suurendamine aastane kogus (ktoe) 6.4 transpordis (biogaas) ÜF 8 289 653 50 0 16 579 306 MKM SA KIK Jah EI Ei Jah Jah Ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Prioriteetne suund 7: Veekaitse EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel. Täiendav elanikkond, keda teenindatakse 0 0 1 700 12 000 17 000 tõhusama veevarustuse Kvaliteedinõuetele vastav joogivesi Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, abil enam kui 2000 inimest teenindavates Veemajanduse taristu sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite 7.1 veevärkides ja nõuetekohane reovee 7.1.1 ÜF 129 784 854 84 0 153 828 064 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Ei arendamine ehitamine ja rekonstrueerimine Täiendav elanikkond, kogumine ning puhastamine üle 2000 ie ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel kellele on suunatud koormusega reoveekogumisaladel. tõhusama 0 0 2 300 2 300 23 000 reoveepuhastuse teenus EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad Loodus- või elukeskkonda ohustavad Vanade A-kategooria jäätmehoidlate Taastatud maa saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.1 0 0 0 5 5 ÜF 8 245 000 85 194 471 9 700 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah korrastamine kogupindala (ha) on korrastatud. Saastunud alade ja maastikupilti risustavate Saastunud alade ja Loodus- või elukeskkonda ohustavad ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike Taastatud maa 7.2 veekogude saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.2 0 0 2 8 12 ÜF 37 060 000 85 1 602 000 42 460 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ainetega saastunud veekogude ja nende kogupindala (ha) korrastamine on korrastatud. kaldalalade korrastamine. Loodus- või elukeskkonda ohustavad Taastatud veerežiimiga Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.3 mahajäetud turbaalad 200 200 400 1 500 2 000 ÜF 4 930 000 85 0 5 800 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah turbaalade korrastamine. on korrastatud. (ha) Prioriteetne suund 8: Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad Seisundi parandamiseks toetust saanud 0 0 1 000 8 000 13 500 elupaikade pindala (ha) 8.1.1 Kaitstavate elupaikade taastamine ÜF 26 158 225 85 2 339 412 30 774 382 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses 0 0 0 1 5 kaitstavate liikide või elupaikadega  Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Pool-looduslike koosluste hooldamiseks 8.1.2 objektide arv seoses 0 0 238 700 1 098 ÜF 12 450 000 85 181 069 14 647 059 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah vajaminevad investeeringud kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.3 Kaitsealade infrastruktuuri arendamine objektide arv seoses 0 0 0 1 2 ÜF 515 100 85 60 107 606 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Kaitsealade külastuskorralduse 8.1.4 objektide arv seoses 0 0 10 60 70 ÜF 3 926 000 85 0 4 618 824 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah infrastruktuuri rekonstrueerimine kaitstavate liikide või Kaitsealuste liikide ja elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade seisund 8.1 elupaikade säilitamine on paranenud ning taastamine Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.5 Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine objektide arv seoses 0 0 6 18 24 ÜF 3 290 029 85 91 176 3 870 662 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid 8.1.6 Inventeeritud alad (ha) 0 0 20 000 60 000 94 000 ÜF 1 600 000 85 98 174 1 882 353 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ja andmehõive Soetatud, rajatud ja Vooluveekogude tervendamine (kalade rekonstrueeritud 8.1.7 rändetingimuste tagamine lõhejõgedele objektide arv seoses 0 0 2 10 12 ÜF 3 000 000 85 0 3 529 412 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah rajatud paisudel) kaitstavate liikide või elupaikadega Ökosüsteemide arv, Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja millele on elurikkuse kliimamuutustega seostatud sotsiaal-majanduslikult 8.1.8 keskkonnaseisundi hindamiseks, 0 0 0 0 4 ÜF 1 400 000 85 129 300 1 647 059 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah seostatud seisundi prognoosiks ja andmete kättesaadavuse hindamissüsteem tagamiseks vajalikud töövahendid loodud Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.9 Ex-situ liigikaitsega seotud investeeringud objektide arv seoses 0 0 0 1 3 ÜF 905 720 85 0 1 065 553 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Uuendatud seirejaamad 0 0 15 40 50 (tk) Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste 8.2.1 näitajate seire arendamine kliimamuutuste Automaatsondijaam 0 0 1 1 1 ÜF 4 887 500 85 0 5 750 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Ei Jah Jah hindamiseks või prognoosimiseks. Kliimamuutuste vastupanuvõimet Uuendatud Valmisoleku suurendavate tegevuste tõhustamine 0 0 1 1 1 kalibreerimislabor suurendamine riskiennetuse ja -juhtimise tõhustamise 8.2 keskkonnahädaolukord kaudu ja kliimamuutustest ja ulatuslikest Soetatud multi- adele reageerimiseks reostustest tulenenud hädaolukordade Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise 8.2.2 funktsionaalsed 0 0 83 83 83 ÜF 23 596 000 85 4 164 000 27 760 000 Jah Jah Jah Ei EI Ei reageerimise võimekuse suurendamine võimekuse kasvatamine päästesõidukid SiM SA KIK Soetatud 8.2.3 Merereostustõrjevõimekuse kasvatamine merereostustõrje 0 0 2 2 2 ÜF 29 209 220 85 5 154 568 34 363 788 Jah Jah Jah Ei EI Ei sõidukid Prioriteetne suund 9: Jätkusuutlik linnapiirkondade areng EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud 0 0 0 40000 60000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Rajatud kergliiklusteede 0 5 10 30 60 ERF 24 000 000 85 0 28 235 294 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja pikkus km Säästvate liikumisviiside kasutajate 9.1.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine arendamine Kogu linnapiirkonna 9.1 ühistranspordivõrgustik ku arendavate ning Linnapiirkondade liikuvust arendavate ja 0 0 1 2 2 ERF 1 819 149 85 0 2 140 175 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah jätkusuutlik areng uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Loodud lasteaia- ja 0 400 400 2000 2000 ERF Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv lapsehoiuvõimalused suuremate Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri 9.1.2 34 000 000 85 0 40 000 000 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondade elanike jaoks on loomine Linnapiirkondades tagatud. ehitatud või 0 5200 5200 26000 26000 ERF renoveeritud avalikud või ärihooned (m2)  EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud Rajatud kergliiklusteede 0 0 5 15 30 ERF 8 000 000 85 0 9 411 765 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah pikkus km Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustik Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja ku arendavate ning Säästvate liikumisviiside kasutajate liikuvust arendavate ja 0 0 0 1 1 ERF 1 000 000 85 0 1 176 471 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah 9.2.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine uuenduslike kergliikluse arendamine edendamise projektide arv Ida-Virumaa 9.2 linnapiirkondade Avalik linnaruum, mis on jätkusuutlik areng loodud või taastatud 0 0 0 20 000 40 000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud 0 0 30 000 60 000 100 000 ERF 7 915 000 85 0 9 311 765 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Olulisemad alakasutatud alad Ida- Tegevused alakasutatud linnaalade Virumaa suuremates linnapiirkondades 9.2.2 füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks on taaselavdatud. elavdamiseks Linnapiirkondades ehitatud või 0 0 0 0 100 ERF 7 085 000 85 0 8 335 294 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah renoveeritud avalikud või ärihooned (m2) Prioriteetne suund 10: Jätkusuutlik transport EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus 10.1.1 Maantee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud maanteelõikude 0 70 75 90 105 ÜF 207 403 520 85 0 244 004 141 MKM TTJA Jah Jah EI Jah Jah Jah kogupikkus, millest TEN- T (km) 10.1.2 Uute uute maanteelõikude maanteede ehitamine kogupikkus. millest TEN- 0 0 0 0 10 ÜF 45 927 569 85 0 54 032 434 MKM TTJA Jah Jah EI Jah Jah Jah T (km) Üleriigiliste ja Üleriigiliste ja rahvusvaheliste 10.1.3 Lennujaamadesse tehtud investeerinud 10.1 rahvusvaheliste ühenduste arendamine ühenduste arendamine investeeringuid teinud 0 0 0 1 1 ÜF 35 000 000 50 0 70 000 000 MKM TTJA Jah Jah Ei Ei Jah Jah lennujaamade arv 10.1.4 Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate jäämurde teenuse renoveerimine osutamiseks vajalike 0 0 0 0 1 ÜF 9 000 000 85 1 588 235 10 588 235 MKM TTJA Jah Jah Ei Ei Jah Jah rekonstrueeritud sadamate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: : Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus 10.2.1 Ühendusvõimaluste parandamine parandatud ühendus- ühistranspordipeatustes võimalustega ühis- 0 1 10 15 20 ÜF 12 750 000 85 0 15 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah transpordipeatuste arv 10.2.2 Raudtee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud raudteelõikude 0 10 50 70 110 ÜF 85 000 000 85 0 100 000 000 MKM TTJA Jah Jah Ei Jah Jah Jah kogupikkus, millest TEN- T (km) Raudtee arendamine, ühendamine teiste liikumisviisidega ning 10.2.3 paigaldatud Raudteeliikluse Läbivalgustusseadmete paigaldamine keskkonnasõbralike ja vähese CO2- läbivalgustusseadmete 0 0 0 0 1 ÜF 2 550 000 85 0 3 000 000 MKM TTJA Jah EI Jah Jah Jah Jah arendamine ja raudteepiirile 10.2 heitega transpordisüsteemide, sh arv erinevate liikumisviiside siseveeteede ja meretranspordi, ühendamine 10.2.4 Keskkonnasõbralike sadamate ning eri transpordiliikide keskkonnasõbralike ja ja vähese CO2-heitega ühendamine/parandamine vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sh siseveeteede ja sadamate ning eri transpordiliikide meretranspordi, ühendamine ja parandamine sadamate ning eri 0 0 2 3 5 ÜF 43 958 291 85 1 034 314 51 715 636 MKM TTJA Jah Jah Jah Jah Jah Jah transpordiliikide ühendamiseks/paranda miseks rekonstrueeritud/ehitat ud objektid Prioriteetne suund 11: IKT teenuste taristu EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Loodud ühenduspunktid 0 300 500 500 800 Kõigile isikutele Eestis kiire Uue põlvkonna internetiühenduse võimaldamine Telekommunikatsiooni taristu uuendamine 11.1 lairibavõrkude 11.1.1 ERF 40 361 506 85 0 47 484 124 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Ei kaasaegsete e-teenuste tarbimiseks ja ja uue rajamine. arendamine Ehitatud uue põlvkonna osutamiseks. 0 1500 2000 2000 3490 lairibavõrgu pikkus (km) EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt 11.2.1 Uuenduslikud arendusprojektid 0 10 30 100 120 E-teenuste loomist ja rakendamist toetava ERF 32 013 764 85 5 649 488 37 663 252 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Jah teenuste baastaristu arendamine Uute ning uuenduslike e-teenuste Nutika teenuste taristu 11.2 loomist ja rakendamist toetva ühtse arendamine teenusruumi loomine  11.2.1 Teenuste baastaristul põhinevate uute piiriüleste avalike E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste arv ERF 32 013 764 85 5 649 488 37 663 252 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Jah teenuste baastaristu arendamine Uute ning uuenduslike e-teenuste 0 3 5 7 7 Nutika teenuste taristu 11.2 loomist ja rakendamist toetva ühtse arendamine teenusruumi loomine 11.2.2 Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv 0 50 215 350 440 ERF 6 800 000 85 1 200 000 8 000 000 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Ei Prioriteetne suund 12: Haldusvõimekus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF 0 988 8 906 12 782 14 748 toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust 12.1.1 Inimressursi koolitus ja arendamine ESF 10 894 513 85 0 12 817 074 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 285 2 471 3 564 4 752 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ 12.1.2 Tippjuhtide arendamine osalejate arv ESF 0 405 1 200 1 700 2 100 ESF 3 156 863 85 0 3 713 956 RM RTK Ei Ei Jah Jah Jah Jah toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Riigi võimekuse tõstmine Suurenenud on inimeste ameti- ja inimressursside erialane pädevus, juhtimis- ja 12.1 arendamise ja Toetatud keskvalitsuse koostöövõimekus ning institutsionaalne institutsionaalse organisatsioonide arv, suutlikkus suutlikkuse kes said ESF toetust parendamise kaudu Institutsionaalse ja organisatsioonide parandamaks oma 12.1.3 0 0 25 38 51 ESF 3 361 750 85 593 250 3 955 000 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimekuse tõstmine juhtimissüsteeme või korrastamaks asutustevahelist protsessi Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse administratsiooni ja 0 20 40 60 68 ESF 2 008 988 85 0 2 363 515 Ei Jah Jah Jah Jah Jah kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide 12.1.4 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus arv RM RTK Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 1428 2856 4284 5000 ESF 1 062 500 85 187 500 1 250 000 Ei Jah Jah Jah Jah Jah eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine Tehtud analüüside arv 0 20 27 40 45 ESF 1 909 418 85 336 956 2 246 374 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah 12.2.2 Kaasamise arendamine Kaasamisprojektide arv 0 2 4 7 7 ESF 374 000 85 0 440 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Tööturu osapoolte (Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit) 12.2.3 Kaasamisprojektide arv 0 0 0 2 2 ESF 400 000 85 0 470 588 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah poliitikakujundamisel kaasa rääkimise võimekuse tõstmiseks. Poliitikakujundamise Poliitikakujundamine on terviklikum, 12.2 kvaliteedi arendamine kaasavam ja teadmistepõhisem  Tegevuspõhisele eelarvele üle läinud 12.2.4 Strateegilise juhtimise arendamine 0 2 8 11 11 ESF 1 425 000 85 251 471 1 676 471 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah valitsemisalade või haldusalade arv Rakke- ja Poliitikakujundamise Poliitikakujundamine on terviklikum, 12.2.5 Rakke- ja ekspertrühmad 2 4 7 12 15 ESF 1 870 000 85 0 2 200 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah 12.2 ekspertrühmade arv kvaliteedi arendamine kaasavam ja teadmistepõhisem Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis 12.2.6 Õiguse revisjon on esitatud Vabariigi 0 0 4 5 5 ESF 1 262 697 85 222 828 1 485 525 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Valitsusele heakskiitmiseks Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF 12.2.7 Õigusloome arendamine 0 212 424 636 636 ESF 293 275 85 15 495 345 029 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Avalike teenuste Olemasolevate ja uute infosüsteemide 12.3.1 parandamise eesmärgil 0 20 76 170 190 ERF 79 743 552 85 14 072 392 93 815 944 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Jah nutikas arendamine (sh analüüs). läbi viidud projektide arv Avalikke teenuseid pakutakse Avalike teenuste Avalike teenuste 12.3 kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt 12.3.2. Avalike teenuste koosvõime loomine parandamise eesmärgil 0 0 4 10 10 ERF 3 000 000 85 529 412 3 529 412 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Jah pakkumise arendamine ja nutikalt läbi viidud projektide arv Avalike teenuste 12.3.3 Personaalmeditsiini arendamine parandamise eesmärgil 0 0 0 0 1 ERF 4 250 000 85 750 000 5 000 000 SOM RTK Ei Jah Jah Jah Ei Jah läbi viidud projektide arv Prioriteetne suund 13-14: Tehniline abi EL vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ERF 68 657 347 85 12 116 003 80 773 350 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Ei 13.1 13.1.1 Tehniline abi (ERF) Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ÜF 39 308 998 85 6 936 882 46 245 880 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Ei Tehniline abi Ei kohaldu 13.1.2 Tehniline abi (ÜF) Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks Euroopa abifond enim Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 7 795 140 85 1 375 614 9 170 754 SoM SA Innove Jah Jah Ei Jah Jah Ei puudustkannatavate Euroopa abifond enim puudustkannatavate 14.1 isikute jaoks Ei kohaldu 14.1.1 isikute jaoks Euroopa abifond enim puudustkannatavate Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 206 886 85 36 509 243 395 RM RTK Jah Jah Ei Ei Jah Ei isikute jaoks tehniline Euroopa abifond enim puudustkannatavate 14.2 abi Ei kohaldu 14.2.1 isikute jaoks tehniline abi  ... korralduse nr … ekirja“ kinnitamine“  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisa 1. 23.08.2018 kinnitatud VV korralduse lisa "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga Kohustus Teave, kas meede või meetme tegevus mõjutab kliima, esitada EL toetuse keskkonnahoiu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna, teave osakaal regionaalarengu või riigivalitsemise eesmärke. meetme Meetme Meetme Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Fondi meetme Meetme tegevuse Rakendusas rahastamis Meede Meetme eesmärk Meetme tegevus Väljundnäitaja Algtase EL toetuse summa (€) Riiklik kaas-finantseering Rakendusüksus nr tegevuse nr 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a nimetus tegevuse kogumaksumus utus e kohta kogumaksum Võrdsed Regio- Riigi- pärast usest, % Keskkond/ Info- võima- naal- valitse- eurotoetu kliima ühiskond se lused areng mine lõppemist. Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid 0 64 190 118 550 133 550 133 550 saanud laste, õppurite ning noorte arv sealhulgas Haridustugiteenuste arendamine ja õppenõustamise 1.1.1 0 17 500 32 500 47 500 47 500 ESF 26 067 971 85 4 600 230 30 668 201 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavuse tagamine teenuseid saanud laste ja õppijate arv sealhulgas põhikooli 3. Haridustugiteenuste ar Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil kooliastmes endamine ja varase koolist ja haridussüsteemist 1.1 karjääriinfot ja/või 0 27 090 51 000 51 000 51 000 kättesaadavuse lahkumise vähendamine ning individuaalnõustamist tagamine karjäärivalikute toetamine. saanud õppurite arv Individuaalseid õppenõustamise ja 127430 127430 karjääriteenuseid 0 0 0 41 380 41 380 saanud laste, õppurite ning noorte arv Karjääriteenuste arendamine ja 1.1.2 ESF 3 323 010 85 586 414 3 909 424 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes 75680 75680 karjääriinfot ja/või 0 0 0 24 680 24 680 individuaalnõustamist saanud õppurite arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides. Koolitusel osalenud 0 5000 17000 21800 21800 Ei Jah Jah Jah Ei Jah õpetajate arv Haridusasutuste õpikäsitus on isikukeskne, loovust ja innovaatilisust Koolitusel osalenud Õpetajate, arendav, haridus on tugevamalt haridusasutuste juhtide 0 500 1000 1300 1300 Ei Jah Jah Ei Ei Jah hariduasutuste juhtide seostatud teadmusühiskonna ja 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus arv ESF 19 007 230 84,46 3 354 217 22 505 297 HTM SA Innove 1.2 ja noorsootöötajate innovaatilise majandusega, õpetajaamet professionaalse arengu on väärtustatud ning noored on toetamine aktiivsed ja ettevõtlikud. Koolimeeskondade ühist õppimist toetavate 0 0 300 550 700 õpiürituste arv Koolitusel osalenud 1.2.2 Noorsootöötajate koolitus 0 1400 2800 4900 4900 ESF 1 704 038 85 300 713 2 004 751 HTM SA Innove Ei Jah Ei Ei Ei Jah noorsootöötajate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Uuendusliku e-õppevara arendamine üld-ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite Valdkondade arv, milles 1.3.1 arendustegevus ja kasutuselevõtt. on välja töötatud 0 3 8 12 12 ESF 33 954 525 85 5 991 975 39 946 500 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah Uuenduslike õppevaralahenduste uuenduslik õppevara Kaasaegse ning soetaminee ja ühiskasutuse korraldamine. Õppija õpioskuste tulemusliku uuendusliku õppevara 1.3 omandamise toetamine ning õpetaja Kaasajastatud arendamine ja töötingimuste parendamise digitaristuga koolide 0 10% 50% 80% 100% ESF kasutuselevõtt osakaal 1.3.2. Koolide IKT taristu 11 065 187 85 1 952 680 13 017 867 MKM RIA Ei Jah Jah Jah Jah Jah Kaasajastatud - - - - - ESF digitaristuga koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv 36 000 1.4.1 Kaasajastatud pind (m2) 0 13 000 84 000 115 000 ERF 194 785 948 85 18 187 132 229 159 939 HTM SA Innove Jah Jah Jah Jah Jah Jah jätkusuutlike koolide kaasajastamine 25 200 Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste Koolivõrgu 1.4 loomine igas maakonnas ning korrastamine HEV õpilaste kvaliteetse kodulähedase põhihariduse Väikelahendused HEV õpilaste 1.4.2 integreerimiseks toetust 0 0 20 60 60 ERF 7 994 250 85 1 410 750 9 405 000 HTM SA Innove EI Jah Ei Jah Ei Ei tagamine integreerimiseks tavakoolidesse saavate koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust  Loodud ja tegutsevate kogude (valdkonna Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi 1.5.1 nõukogud ja 0 10+1 20+1 20+1 20+1 ESF 3 702 600 85 653 400 4 356 000 HTM SA Innove Ei Ei Jah Ei Jah Jah loomine koordinatsioonikogu) arv Õpipoisiõppes osalenute 0 1 667 4 200 7 200 7 200 ESF Ei Jah Jah Jah Jah Jah arv Tööturu vajadustele vastava kutse- ja Praktikajuhendamise 1.5.2 koolitustel osalenud 0 1 100 3 900 5 350 5 350 ESF 29 329 499 85 5 175 792 34 505 291 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Ei Jah kõrghariduse arendamine juhendajate arv Täiendavas keeleõppes 0 700 1 500 2 500 2 500 ESF EI Jah Jah Jah Ei Jah osalenute arv Õppe seostamine Õpe kutse- ja kõrghariduses vastab 1.5 tööturu vajadustega suuremal määral tööturu vajadustele. Õppeasutuste arv, kes osalevad Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne 180 200 240 1.5.3 ettevõtlusprogrammis, 0 40 ESF 7 043 355 85 1 242 945 8 286 300 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine kõigil haridustasemetel. 360 370 370 et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul Kutseõppeasutuste ja kutseõpet andvate Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja rakenduskõrgkoolide 251 994 1.5.4 0 50 150 270 270 ESF 2 145 825 85 2 524 500 HTM SA Innove EI Jah Ei Ei Jah Jah kindlustamine õppekavarühmade 252 450 akrediteerimiskordade (hindamisühikute) arv Keeleõppetegevused edukamaks Tegevustes osalenute 1.5.5 0 100 300 500 500 ESF 695 221 85 122 688 817 909 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Ei Jah toimetulekuks tööturul arv EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Madala haridustasemega täiskasvanute 1.6.1 tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes Tegevustes osalejate arv 0 400 900 1500 2000 ESF 5 049 000 85 891 000 5 940 000 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah osalemise toetamine Täienduskoolitusel osalenud täiskasvanute 0 18 000 44 000 66 500 66 500 Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase arv täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine 1.6.2 kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ESF 26 675 550 85 4 707 450 31 383 000 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks. PIAAC uuringu riiklik 0 0 0 0 1 raport Täiskasvanud Kutse ja erialase kvalifikatsiooniga elanikkonna täiskasvanute osakaal on suurenenud ja Digitaalse kirjaoskuse 1.6 1.6.3 Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 0 1 000 6 000 10 000 11 500 ESF 7 225 000 85 1 275 000 8 500 000 MKM RIA Ei Jah Jah Jah Jah Jah kompetentside elukestva õppe võtmepädevused koolitusel osalenute arv arendamine paranenud Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele osutatud 0 36 000 72 000 108 000 108 000 Ei Jah Ei Jah Jah karjäärinõustamise kordade arv Karjäärinõustamise kättesaadavuse 1.6.4 ESF 4 375 788 85 772 198 5 147 986 SOM SA Innove Jah suurendamine Eesti Töötukassasse loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele 0 20 20 20 20 Ei Jah Ei Jah Jah inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Prioriteetne suund 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud  Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate Hooldajate arv, kes on tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine saanud vähemalt ühte 1000 2000 2000 32 569 592 85 5 747 576 38 317 168 Lapsehoiu ja puudega 2.1.1 ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning puuetega laste 0 500 ESF SOM SA Innove Jah 2400 2800 3200 39 422 592 82 8 816 576 48 239 168 laste raske ja sügava puudega 0–17-aastastele tugiteenust ühe Lapsehoiu ja/või puudega laste hoiu- ja hoolekandeteenuste lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu puudega lapse kohta tugiteenuseid saanud hooldajate Ei Jah Jah Jah Jah arendamine ühildamise alase teadlikkuse tõstmine osalemine tööturul on suurenenud hoolduskoormuse vähendamiseks Lapsehoiukohtade loomine ja Uute lapsehoiukohtade 2.1.2 teenusepakkumise toetamine 0–7- 0 700 700 1200 1200 ESF 6 122 445 85 0 7 202 877 SOM SA Innove Jah arv aastastele lastele 2.1 EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning Hoolekande teenuste 36 924 393 43 440 462 2.2.1 0 2 000 4 620 7 000 10 100 ESF 85 1 943 505 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah nende pereliikmetele töölesaamist toetavad saajate arv 35 816 029 42 136 504 hoolekandeteenused Hoolekandeteenuseid saanud Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja Tööturul osalemist Perepõhiste erivajadustega, hoolduskoormusega ja asendushoolduse vormide 5 048 983 890 997 5 939 980 toetavad 2.2.2 asendushoolduse 0 300 750 1 200 1 200 ESF 85 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah toimetulekuraskustega inimeste mitmekesistamine tugiteenuste ja 4 157 347 733 650 4 890 997 hoolekandeteenused vormide pakkujate arv osalemine tööturul on suurenenud järelhoolduse arendamise kaudu Vanglast vabanejale 700 700 1 535 696 85 271 005 1 806 701 2.2.3 Tugiteenus vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuste 0 300 700 ESF SOM SA Innove Ei Jah Ei Ei Jah Jah 900 1500 3 229 629 78 918 072 4 147 701 saajate arv 2.2 EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise Alkoholi tarvitamise Ennetada alkoholi liigtarvitamist ja avastamise ning ja nõustamise teenuse ning vähendamisele vähendada teenust saanud inimeste 2.3.1 0 2420 9 085 20 453 20453 ESF 8 583 094 85 1 514 664 10 097 758 SOM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah nõustamis- ja alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine suunatud teenuseid alkoholi tarvitamisega seotud riske raviteenuse ning osutamine saanud inimeste arv arendamine ja rakendamine 2.3 EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Pädevuskeskustena Haiglavõrgu pädevuskeskuste töötavate piirkondlike 2.4.1 0 0 6 12 12 ERF 46 800 000 50 0 93 600 000 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaasajastamine haiglate kaasajastatud raviüksuste arv Kaasajastatud 15 esmatasandi 0 0 35 35 11 tervisekeskuste arv Esmatasandi Kättesaadavate ja Investeeringute toetamine tervisekeskuste tervishoiuga kvaliteetsete infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades 2.4.2 võrgustunud 0 0 0 0 1 ERF 83 945 626 75 108 750 111 927 501 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah tervishoiuteenuste Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavad ja mitmekülgsed kaasajastatud 2.4 tagamine tööhõives kättesaadavus inimeste tööhõives tervishoiuteenused üldhaiglate arv püsimise ja hõivesse püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. naasmise suurendamiseks Kaasajastatud peremeditsiinis 0 0 0 0 1 kasutatav tarkvara Pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla 2.4.3 Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas 0 0 0 0 11 ERF 15 500 000 67 0 23 000 000 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaasajastatud raviüksuste arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Loodud kvaliteetsete 880 1400 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 0 100 1400 ERF 47 600 000 85 6 132 000 56 000 000 SOM RTK Jah Jah Ei Jah Jah Jah teenuskohtade arv 640 1200 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna Tagada erivajadusega inimestele 2.5 kohandamine puuetega paremad elamis-, õppimis- ja inimeste vajadustele töötamistingimused vastavaks  Hoolekande taristu arendamine, keskkonna Tagada erivajadusega inimestele 2.5 kohandamine puuetega paremad elamis-, õppimis- ja Puuetega inimeste arv, inimeste vajadustele töötamistingimused Puuetega inimeste eluaseme füüsiline 100 700 1300 2.5.2 kellele on tagatud 0 2000 ERF 9 481 546 85 1 673 214 11 154 760 SOM RTK Ei Jah Ei Ei Jah Jah vastavaks kohandamine 0 45 500 sobivad eluruumid EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Infoplatvormi ja selle tugiteenuste Infoplatvormi kasutajate 2.6.1 0 500 1500 2500 4500 ESF 433 500 85 76 500 510 000 SiM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah väljatöötamine ja rakendamine arv Kohanemiskoolituste väljatöötamine, Kohanemiskoolitustel 2.6.2 0 494 2353 5575 12843 ESF 5 710 924 85 1 007 810 6 718 734 SiM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah piloteerimine ja rakendamine osalejate arv Võimaluste loomine Eestis elavate ning Uussisserändajate ühiskonda On loodud eeldused uussisserändajate kohanemise vähelõimunud Tugivõrgustike kontseptsiooni kohanemiseks Eestis. On kujundatud 2.6.3 toetamiseks arendatud 0 0 5 15 25 ESF 1 849 798 85 326 435 2 176 233 SiM SA Innove EI Jah Ei Jah Jah Jah püsielanike aktiivse väljatöötamine ja rakendamine eeldused uussisserändajatel ning või väljatöötatud 2.6 hõive ja ühiskondliku vähelõimunud püsielanikel osaleda Eesti teenuste arv aktiivsuse ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas suurendamiseks ja õppes, kodanikuühiskonnas. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine Tugisüsteemi kasutajate uussisserändajate 2.6.4 0 2 000 3 000 5 500 10 500 ESF 1 935 875 85 341 625 2 277 500 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah ja rakendamine arv kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja Lõimumis-koolitustel 944 127 2.6.5 0 500 3 500 5 500 5 500 ESF 5 926 625 85 6 972 500 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah pakkumine osalejate arv 977 776 Koostöö- ja kommunikatsiooni- 2.6.6 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 0 50 000 100 000 145 000 155 000 ESF 637 500 85 112 500 750 000 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah tegevustes osalevate isikute arv EL vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas Noorsootöö teenustes 0 50 000 130 000 198 000 198 000 ESF Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, osalejate koguarv tõrjutuse ennetamine ja noorte 2.7.1 13 893 118 85 2 451 727 16 344 845 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele sealhulgas teenust saanud NEET noorte arv 0 3 800 8 600 15 000 15 000 ESF (vanuses 15-26 a) Programmi teenust 0 60 210 360 360 saanute arv Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule Noorte Vähendada vaesusest tulenevat mõju 2.7.2 ESF 586 500 85 103 500 690 000 SIM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah kaasamine tööhõivevalmiduse haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada sh programmi läbinud toetamine ning vaesuse noorte sotsiaalse tõrjutuse ja 0 20 70 120 120 2.7 noorte arv mõju vähendamine tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorsootöö teenuste noorte aktiivsete eluhoiakute kättesaadavuse kaudu. kujunemist. Programmi teenust 0 300 600 1 000 1 000 saanute arv Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste 2.7.3 ESF 1 103 938 85 194 812 1 298 750 SIM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah pakkumine programmi SPIN abil sh programmi läbinud 0 80 300 700 700 laste arv Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede Ennetusteenustest 2.7.4 probleemide väljaselgitamine ja 0 1210 2 900 4200 4 300 ESF 1 608 232 85 283 805 1 892 037 SIM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah kasusaajate arv lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine Prioriteetne suund 3: Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Töövõime toetamise reformi sihtrühmale Vähenenud töövõimega tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste inimesed, kes on saanud 157 756 576 85 6 661 101 185 595 971 3.1.1 0 8 979 31 420 54 181 54 181 ESF SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah arendamine, juurutamine ja osutamine, et töövõime reformi 153 010 576 84 9 014 101 181 438 265 säilitada töökohta või leida uut tööd. vahendusel teenuseid Tööealiste töövõime säilitamine ja Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused Tööandjaid ja töötajaid parandamine, sh tööandja ja töötaja 3.1.2 0 99 540 1 109 1 109 ESF 6 227 079 85 930 000 7 325 975 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah töötingimuste edendamiseks toetavate tegevuste arv toetamine töötingimuste edendamisel, Töövõime toetamise vähenenud töövõimega inimeste 3.1 skeemi loomine ja tööturul osalemise suurendamine ja juurutamine Töövõime toetamise varase pensionile jäämise ärahoidmine. reform on läbi viidud, sh Töövõime toetamise skeemi Töövõime toetamise reformi elluviimine, avalikkus on teadlik jätkusuutlikkuse tagamine spetsialistide koolitamine tööks vähenenud reformiga seotud töövõimega inimestega, tegevusi toetava 3.1.3 muudatustest, Ei Ei Ei Jah Jah ESF 3 399 648 85 599 938 3 999 586 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku töövõimet hinnatakse andmevahetuse arendamine ning avalikkuse uutel alustel ning teavitamine osapoolte vaheline andmevahetus toimib EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud  Tööturuteenused Suurendada teenustes osalejate Tööturuteenuste laiendamine uutele Aktiivseid tagamaks paremaid 44 906 613 3 692 532 52 831 309 tööalaseid võimalusi ja osalemist 3.2.1 sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste tööturuteenuseid 0 5 602 5 380 11 000 17 640 ESF 85 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimalusi hõives 28 751 680 3 032 797 33 825 505 tööhõives pakkumine saanud osalejate arv 3.2 osalemiseks Prioriteetne suund 4: Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Toetust saavate Institutsionaalne arendusprogramm TA teadusasutustega 108 954 240 12 818 145 128 181 459 4.1.1 0 20 75 80 150 ERF 85 HTM SA Archimedes EI Jah Jah Jah Jah Jah asutustele ja kõrgkoolidele. koostööd tegevate 112 607 794 13 247 975 132 479 758 ettevõtete arv Täiustatud Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri uuringutealase taristuga 4.1.2 0 75 150 225 300 ERF 25 170 919 85 2 961 285 29 612 846 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Jah Jah Jah toetamine teekaardi alusel. asutustes töötavate Eesti teadus ja kõrgharidus on teadurite arv rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb Välismaalastest tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. teadlaste osakaal Eesti 4,6% Eesti T&A Eesti on atraktiivne koht teadus- ja 5,80% 6,30% 6,80% 7,40% ERF Teaduse ja kõrghariduse teadlaste ja inseneride (2012) rahvusvahelise arendustööks ning õppeks. 4.1.3 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja koguarvust 48 782 107 85 5 739 071 57 390 714 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah konkurentsivõime Teadlaskarjäär on populaarne ning järelkasvu toetamine. 4.1 suurendamine ja erasektoris on teadlaste ja inseneride Välisüliõpilaste osakaal osalemine üle- osakaal suurenenud. Eesrindlikutel Eesti magistri- ja 4% (2012) 5,50% 6,00% 6,50% 7,00% ERF euroopalistes ettevõtetel ning TA asutustel on doktoriõppes teadusalgatustes rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud Tippkeskuse teadlaste rahvusvaheliste Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse poolt kalendriaastal ~700 innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika 4.1.4 rahvusvahelise konkurentsivõime ning avaldatud 750 800 900 900 ERF 34 667 259 85 4 078 501 40 785 011 HTM SA Archimedes EI Jah Jah Ei Jah Jah (2012) spetsialiseerumise valdkondades. tippkvaliteedi tugevdamiseks. publikatsioonide arv (WoS+ERIH A) LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, 22% 4.1.5 Teaduse populariseerimine tootmine ja ehitus) 23% 24% 25% 25% ERF 4 825 842 85 567 746 5 677 461 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah (2012) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses EL vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Loodud teadus- Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse 24 700 640 85 1 589 325 29 162 395 4.2.1 koordinaatorite 2 3 4 5 5 ERF HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Jah Jah Jah tugevdamine 24 506 173 83 2 132 839 29 511 442 ametikohtade arv Valitud NS õppekavadel Kõrghariduse erialastipendiumid nutika 4.2.2 stipendiumi saavate 0 2 800 8 500 13 500 14 000 ERF 21 274 724 85 3 754 363 25 029 087 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. üliõpilaste arv Ettevõtete arv, kellega ülikoolid ja teadusasutused on 0 40 100 160 200 kasvualade rakendusuuringute käigus koostööd teinud Erainvesteeringud Oodatavaks tulemuseks on TA suunatus kooskõlas riigi Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse toetustega vajadustele nii teadustegevuses kui ka TA programm nutika spetsialiseerumise innovatsiooni või teadus- 0 3 8 12 15 34 031 715 68 837 340 50 247 583 4.2.3 ja arendustegevuse ERF HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah selle tulemuste rakendamisel, mis kasvuvaldkondades 35 396 703 69 1 820 456 51 247 023 omakorda panustab tootlikkuse ja alastele projektidele konkurentsivõime tõusu. Riik on (mln €) rakenduslike uuringute ja ettevõtete arendustööde tark eestvedaja ja Ettevõtete või avaliku teadusasutused teevad tihedat sektori asutuste ja TA koostööd valitsusasutuste ja TA&I süsteemi kohaliku asutuste ettevõtetega. TA muudab sotsiaalmajandusliku koostöölepingute arv 0 0 0 0 10 majandusstruktuuri mõju suurendamine ja ressursside teadmistemahukamaks ning paraneb nutikas väärindamise 4.2 kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja spetsialiseerumine valdkondades lisandväärtuse osakaal majanduses ja kasvualade (IKT + tervis ekspordis. Riik peab seejuures jälgima, + ressursid) TAK-idesse ja et liiga suur fokusseerimine ei muutuks arendamiseks klastritesse kuuluvate kitsendavaks ja takistavaks faktoriks toetust saanud 0 300 300 300 300 teadus- ja innovatsioonikeskkonna kasvualade ettevõtete arengus ja halvates teadusasutuste arv ,sh võimet paindlikult reageerida ettevõtete vajadustele. Toetatud ettevõtted, TA ning kõrgharidussüsteem on Riigi rahastatavad koostööstruktuurid kes on tutvustanud turu 50 000 000 100 000 000 vahendiks majanduse 4.2.4 (näiteks klastritele ja 0 0 0 0 25 ERF 50 0 MKM EAS Jah Jah Jah Jah Jah Jah jaoks uut toodet või 48 500 000 97 000 000 struktuurimuutuste saavutamisel ning tehnoloogiaarenduskeskustele). teenust Eesti targal positsioneerimisel rahvusvahelises tööjaotuses. Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud 0 0 0 0 25 ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Innovaatilisi lahendusi 16 057 299 50 32 114 598 pakkunud ettevõtete 0 2 8 14 20 ERF 0 4 557 299 45 10 120 098 arv Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele 4.2.5 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Ei Jah Jah lahenduste tellijana)  Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele 4.2.5 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Ei Jah Jah lahenduste tellijana) Tegevustes osalenute 0 200 700 1 200 1 200 ERF 2 005 500 100 0 2 005 500 arv Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi Abi saavate ettevõtete 4.2.6 ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste 240 600 800 1 156 ERF 7 000 000 100 0 7 000 000 MKM EAS EI Jah Jah Jah Jah Jah arv (kokku) ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades. EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Investeeringud parimasse võimalikku Ressursi- ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; 220 270 108 835 200 217 670 400 4.3.1 energiasäästuks toetust 0 0 15 ERF 50 0 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- 75 200 98 835 200 197 670 400 saanud ettevõtete arv rakenduste toetamine Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alaste 4.3.2 valdkonnas koolitatute 0 0 40 40 40 ERF 240 000 50 0 480 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah koolituste läbiviimine arv Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alase 4.3.3 valdkonnas koolitatute 0 100 500 700 700 ERF 139 800 70 0 199 800 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah teadlikkuse tõstmine arv Ressursi- ja Ettevõtete Suurema energia- ja ressursisäästu 4.3 4.3.4 Energia- ja ressursiauditite läbiviimine energiatõhususe 0 0 50 250 300 ERF 2 250 000 50 0 4 500 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ressursitõhusus saavutamine ettevõtetes auditite arv Jäätmete 14 18 368 147 36 736 294 4.3.5 Jäätmete ringlussevõtu toetamine ringlussevõtuks toetust 0 0 5 10 ERF 50 0 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah 12 13 368 147 26 736 294 saanud projektide arv Jäätmete korduskasutuseks Jäätmete korduskasutuseks 4.3.6 ettevalmistamiseks 0 0 1 3 4 ERF 5 000 000 50 0 10 000 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ettevalmistamise toetamine toetust saanud projektide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisaväärtusega tooteid ja teenuseid Abi saavate ettevõtete 0 25 150 300 356 arv (kokku), sh: Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud turu 0 0 0 0 25 jaoks uut toodet või teenust Toetatud ettevõtted, Arenguvajaduste välja selgitamine ja kes on tutvustanud 60 75 000 000 30 250 000 000 4.4.1 0 0 0 0 ERF 0 MKM EAS Jah Jah Jah Jah Jah Jah ettevõtete arendustegevused ettevõtte jaoks uut 88 85 000 000 50 171 162 791 toodet või teenust Ettevõtja arenguplaani Ettevõtete rahvusvahelise toetusmeede Erainvesteeringud konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtete arendus- ja kooskõlas riigi pikaajaliste arenguplaanide koostamise 4.4 eksporditegevustele toetustega ning arenguplaanist lähtudes ettevõtte 30,6 61,3 72,7 kaasaaitamiseks ning innovatsiooni või teadus- 0 5,1 tarviklikuks arenguks vajalike teenuste 26,5 53,2 63,03 juhtimisvõimekuse ja arendustegevuse osutamise. tõstmiseks alastele projektidele (mln €) Abi saavate ettevõtete 0 95 285 600 667 arv (kokku) Erainvesteeringud 4.4.2 Teadusarendus tegevuse osak kooskõlas riigi ERF 10 000 000 75 0 13 333 333 MKM EAS Jah Jah Jah Jah jah Jah toetustega innovatsiooni või teadus- 0 0,5 1,4 3,0 3,3 ja arendustegevuse alastele projektidele (mln €) EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise IKT prioriteetsete teadussuundade IKT toetamine nutika spetsialiseerumise uurimisrühmadesse 0 0 0 30 45 osana panustab Eesti majanduse ja kogu programmi raames ühiskonna innovatsioonivõimekuse lisandunud teadlaste arv kasvatamisse, prioriteetsete IT Akadeemia teaduse toetusmeetme 4.5 IKT programm teadussuundade IKT teadus- ja 4.5.1 ESF 10 200 000 85 1 800 000 12 000 000 HTM SA Archimedes Ei Jah Jah Ei Jah Jah rakendamine arendustegevuse võimekuse IKT prioriteetsete kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- teadussuundade ja arendustegevuse sidumisse uurimisrühmadesse kõrghariduse kõigi astmetega. programmi raames 0 0 0 40 100 lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv Prioriteetne suund 5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile  Nõustamiskordade arv maakondlikes EAS ja MKM kuni Nõustamiskordade arv arenduskeskustes 30 000 10 900 000 4 671 429 15 571 429 31.03.2019; 5.1.1 maakondlikes 0 10 000 20 000 30 000 ERF 70 MKM EI Jah EI Jah Jah Jah Nõustamine ja piirkondlike ettevõtjate 40 000 9 400 000 4 028 572 13 428 572 RTK alates arenduskeskustes arendamine maakondlikes arenduskeskustes 01.04.2019 Toetust saavate uute 0 238 474 474 474 EI Jah EI Jah Jah ettevõtete arv 5.1.2 Starditoetus ERF 7 081 747 80 0 8 852 183 MKM EAS Jah Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 EI Jah EI Jah Jah saanud ettevõtetes Ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid 0 1762 3026 4 366 4 366 EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah kasutanud ettevõtete arv 21 500 000 22 014 179 5.1.3 Ekspordi arendamise tegevused ERF 98 0 MKM Jah 23 820 000 24 334 179 Meetme tulemusena on olulisel määral kasvanud ettevõtjate ambitsioonikus, loovus, üldine ettevõtlikkus, sh. Ettevõtlikkuse positiivne hoiak ettevõtlusega kasvatamine, Tööhõive kasv toetust alustamiseks, jätkusuutlike alustavate 0 0 0 0 0 EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah ettevõtluse kasvu saanud ettevõtetes 5.1 ettevõtjate hulk ning tegutsevate soodustamine, ettevõtjate majandustulemused ja Eesti ettevõtluskeskkonna on konkurentsivõimeline ja atraktiivne arendamine sihtkoht. Ettevõtlusteadlikkuse tegevustes osalevate 18 437 500 18 437 500 5.1.4 Ettevõtlusteadlikkus 0 6000 10 000 14 000 14 000 ERF 100 0 MKM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah ettevõtete ja eraisikute 16 117 500 16 117 500 arv Korraldatud 31 732 623 40 904 052 5.1.5 Turisminõudluse suurendamine 0 180 300 420 420 ERF 78 6 000 000 MKM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah turundustegevuste arv 32 986 564 42 157 993 Koostöövõrgustikes 5.1.6 Turismitoodete arenduse juhtimine 0 150 250 350 500 ERF 3 167 377 100 0 3 167 377 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah Jah osalevate ettevõtete arv Abi saavate ettevõtete 0 10 20 30 30 Jah arv (kokku) 6 000 000 6 000 000 5.1.7. Turismiettevõtete ärimudelite arendamine ERF 100 0 MKM EAS Ei Ei Jah Ei Ei 6 036 600 6 036 600 Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 Jah saanud ettevõtetes Uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud 0 1 3 5 5 Rahvusvaheliselt huvipakkuvate uute turismitoodete arv 19 663 900 50 39 327 800 5.1.8 turismiatraktsioonide ja toetava taristu ERF 0 MKM EAS Ei Jah EI Jah Jah Jah 14 873 359 46 32 537 259 väljaarendamine Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Laenu, tagatist ja eksporditehingute 298 966 1567 2575 0 kindlustust saanud 61 235 455 800 Ettevõtjatele on kättesaadav Laenude, tagatiste ja eksporditehingute ettevõtjate arv 85 500 000 90 95 000 000 traditsiooniliste äriprojektide 5.2.1 ERF 0 MKM RTK Ei Ei Ei Ei Jah Ei kindlustuse väljastamine 93 246 054 100 93 246 054 finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta Kapitali- ja nende üldist konkurentsivõimet (sh Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 krediidikindlustuse suurendada ekspordivõimekust) ning saanud ettevõtetes 5.2 kättesaadavuse ettevõtjatele on kättesaadav ka parandamine kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada nende kiiret Varajase faasi fondifondi kasvu ja jätkusuutlikkust. Varajase faasi fondifondi loomine struktuuri kaudu 55 746 054 90 61 940 060 5.2.2 0 8 21 41 62 ERF 0 MKM RTK Ei Ei Ei Ei Jah Ei riskikapitali pakkumiseks riskikapitali kaasanud 48 000 000 60 80 500 000 ettevõtjate arv Toetust saavate uute 0 34 102 170 170 Jah Jah Jah Jah ettevõtete arv 5.3.1 Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine ERF 3 205 000 75 0 4 273 333 KUM EAS Ei Jah Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 Jah Jah Jah Jah saanud ettevõtetes Siduda kultuuri- ja loomevaldkondades Loomemajanduse tugistruktuuride Mitterahalist abi olevat potentsiaali ettevõtlusega, et 5.3.2 0 150 300 680 680 ERF 3 995 000 80 0 4 993 750 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine saavate ettevõtete arv soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, Loomemajanduse Loomemajanduse valdkondades tegutsevate Toetusi saavate 5.3 tõsta ekspordivõimekust ning luua 5.3.3 0 10 90 95 95 ERF 4 800 000 70 0 6 857 143 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine ettevõtete ekspordivõime arendamine ettevõtete arv teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust Loomemajanduse sidumine teiste Toetusi saavate 5 5 7 10 100 000 200 000 ärimudelite, toodete ja teenuste ning 5.3.4 0 ERF 50 0 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah sektoritega (väikeprojektid) ettevõtete arv 2 2 2 2 13 128 26 256 müügi ja turunduse arendamisel.  olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, Loomemajanduse 5.3 tõsta ekspordivõimekust ning luua arendamine teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajanduse sidumine teiste Mitterahalist abi 1 400 000 100 1 400 000 5.3.5 0 7 14 22 45 ERF 0 KUM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah sektoritega (suurprojektid) saavate ettevõtete arv 1 486 872 96 1 546 290 Mitterahalist abi 100 2 500 000 5.3.6 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 0 250 450 650 950 ERF 2 500 000 0 KUM EAS ja MKM EI Jah Jah Jah Jah Jah saavate ettevõtete arv 99 2 514 211 Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise Mitterahalist abi 5.3.7 0 30 110 140 170 ERF 4 000 000 80 0 5 000 000 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimekuse arendamine saavate ettevõtete arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Mitterahalist abi 0 15 25 50 100 saavate ettevõtete arv Regionaalsete kompetentsikeskuste 12 081 851 14 213 942 5.4.1 Tööhõive kasv toetust ERF 85 0 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah arendamine 9 481 851 11 155 118 saanud ettevõtetes 100 0 0 15 30 (Täistööaja 55 ekvivalendid) Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise programmi 0 75 75 75 75 kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Tegevustes osalenud ja Piirkondlikud algatused tööhõive ja 7 500 000 8 823 529 5.4.2 neist kasu saanud 0 300 350 400 450 ERF 85 0 RM RTK Ei Jah Ei Jah Jah Jah ettevõtlikkuse edendamiseks 11 100 000 13 058 823 ettevõtjate arv Piirkondade Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus on Tegevuses osalenud 5.4 konkurentsivõime kasvanud väljaspool Tallinna ja Tartu 0 60 65 70 75 haridusasutuste arv tugevdamine linnapiirkondi Mitterahalist toetut 0 55 155 300 630 saavate ettevõtete arv Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise 109 302 250 128 590 882 5.4.3 ERF 85 0 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah investeeringud (töökohtade loomine) 114 202 250 134 355 588 Tööhõive kasv toetust 1 700 saanud ettevõtetes 0 0 600 900 1 590 (täistööaja ekvivalendid) Lahendatud Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toimepiirkondade 25 500 000 30 000 000 5.4.4 investeeringud (töökohtade ja teenuste 0 5 10 20 30 ERF 85 0 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ühendusvõimaluste 15 600 000 18 352 941 kättesaadavuse parandamine) kitsaskohtade arv Abi saavate ettevõtete 0 0 0 0 10 arv Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute 5.4.5 ERF 4 600 000 25 0 18 400 000 RM RTK Jah Jah Jah Jah Ei Jah toetamine Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes 0 0 0 0 155 (täistööaja ekvivalendid) Prioriteetne suund 6: Energiatõhusus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Paranenud energia- tarbimisklassiga 0 10 000 10 800 17 000 17 000 kodumajapida-miste (korterite) arv kuni 50, Rekonstrueeritud 102 000 000 0 340 000 000 6.1.1 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 0 420 000 700 000 1 000 000 1 200 000 ÜF keskmiselt 30 MKM SA Kredex Jah Ei EI Jah Jah Ei Energiatarbimise vähendamine hoonete pindala (m2) 119 500 000 306 410 256 Energiatõhususe 39 lõpptarbija juures. Energiasõltuvuse ja 6.1 saavutamine kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei elamumajanduses sihttaset ei vähendamine. Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Liginullenergiahoone ehitusprojektide Liginullenergia-hoone 6.1.2 0 5 5 5 5 ÜF 264 000 100 0 264 000 MKM SA Kredex ja MKM Jah Jah Ei Ei Jah Ei koostamise toetamine ehitusprojektide arv Renoveeritud või uus soojuse tootmise 86 0 15 43 65 võimsus kaugküttes 150 (MW) Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või 43 000 000 86 000 000 6.2.1 ÜF 50 0 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei rajamine ning kütuse vahetus 28 000 000 56 000 000 Efektiivne Energia lõpptarbimise vähendamine 6.2 soojusenergia tootmine soojuse efektiivsema tootmise ja ja ülekanne edastuse arvelt  Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või 43 000 000 86 000 000 6.2.1 ÜF 50 0 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei rajamine ning kütuse vahetus sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei 28 000 000 56 000 000 sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Renoveeritud ja uue 0 25 80 110 137,5 torustiku pikkus (km) Efektiivne Energia lõpptarbimise vähendamine Amortiseerunud ja ebaefektiivse 6.2 soojusenergia tootmine soojuse efektiivsema tootmise ja 6.2.2 soojustorustiku renoveerimine ja/või uue sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei ÜF 27 500 000 50 0 55 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei sihttaset ei ja ülekanne edastuse arvelt soojatorustiku rajamine Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Soojusmajanduse 6.2.3 Soojusmajanduse arengukava koostamine 0 50 100 150 200 ÜF 500 000 90 0 555 556 MKM SA KIK Jah EI EI Jah Jah Ei arengukavade arv Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste 0 3 6 8 8,6 ehitamine kaugküttelahenduste Lokaalsete küttelahenduste ehitamine asemele (MW) 6.2.4 ÜF 5 000 000 50 0 10 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei kaugküttelahenduse asemel sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Energiasääst tänavavalgustuses 6.3.1 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine Jah Jah Jah Jah Jah Ei Renoveeritud Energiasäästu ja tänavavalgustus- 0 0 7 000 14 000 22 000 taastuvenergia punktide arv 6.3 osakaalu suurendamine ÜF 43 000 000 75 0 57 333 333 MKM SA KIK sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Käivitada biometaani tootmise ja 6.4.1 Biometaani tootmise ja transpordisektoris Meetme tulemusel transpordisektoris tarbimise tarbimise toetamine toodetud ning Alternatiivsete kütuste pilootprojekt(id) transpordis kasutusse 0 0 0 4 3,8 kasutuselevõtu võetud biometaani suurendamine aastane kogus (ktoe) 6.4 transpordis (biogaas) ÜF 8 289 653 50 0 16 579 306 MKM SA KIK Jah EI Ei Jah Jah Ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Prioriteetne suund 7: Veekaitse EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel. Täiendav elanikkond, keda teenindatakse 0 0 1 700 12 000 17 000 tõhusama veevarustuse Kvaliteedinõuetele vastav joogivesi Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, abil enam kui 2000 inimest teenindavates Veemajanduse taristu sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite 138 744 854 85 163 229 240 7.1 veevärkides ja nõuetekohane reovee 7.1.1 ÜF 0 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Ei arendamine ehitamine ja rekonstrueerimine Täiendav elanikkond, 129 784 854 84 153 828 064 kogumine ning puhastamine üle 2000 ie ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel kellele on suunatud koormusega reoveekogumisaladel. tõhusama 0 0 2 300 2 300 23 000 reoveepuhastuse teenus EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad Loodus- või elukeskkonda ohustavad Vanade A-kategooria jäätmehoidlate Taastatud maa saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.1 0 0 0 5 5 ÜF 8 245 000 85 194 471 9 700 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah korrastamine kogupindala (ha) on korrastatud. Saastunud alade ja maastikupilti risustavate Saastunud alade ja Loodus- või elukeskkonda ohustavad ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike Taastatud maa 30 600 000 36 000 000 7.2 veekogude saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.2 0 0 2 8 12 ÜF 85 1 602 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ainetega saastunud veekogude ja nende kogupindala (ha) 37 060 000 42 460 000 korrastamine on korrastatud. kaldalalade korrastamine. Loodus- või elukeskkonda ohustavad Taastatud veerežiimiga Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.3 mahajäetud turbaalad 200 200 400 1 500 2 000 ÜF 4 930 000 85 0 5 800 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah turbaalade korrastamine. on korrastatud. (ha) Prioriteetne suund 8: Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad Seisundi parandamiseks toetust saanud 0 0 1 000 8 000 13 500 elupaikade pindala (ha) 8.1.1 Kaitstavate elupaikade taastamine ÜF 26 158 225 85 2 339 412 30 774 382 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses 0 0 0 1 5 kaitstavate liikide või elupaikadega  Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Pool-looduslike koosluste hooldamiseks 8.1.2 objektide arv seoses 0 0 238 700 1 098 ÜF 12 450 000 85 181 069 14 647 059 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah vajaminevad investeeringud kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.3 Kaitsealade infrastruktuuri arendamine objektide arv seoses 0 0 0 1 2 ÜF 515 100 85 60 107 606 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Kaitsealade külastuskorralduse 8.1.4 objektide arv seoses 0 0 10 60 70 ÜF 3 926 000 85 0 4 618 824 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah infrastruktuuri rekonstrueerimine kaitstavate liikide või Kaitsealuste liikide ja elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade seisund 8.1 elupaikade säilitamine on paranenud ning taastamine Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.5 Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine objektide arv seoses 0 0 6 18 24 ÜF 3 290 029 85 91 176 3 870 662 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid 8.1.6 Inventeeritud alad (ha) 0 0 20 000 60 000 94 000 ÜF 1 600 000 85 98 174 1 882 353 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ja andmehõive Soetatud, rajatud ja Vooluveekogude tervendamine (kalade rekonstrueeritud 8.1.7 rändetingimuste tagamine lõhejõgedele objektide arv seoses 0 0 2 10 12 ÜF 3 000 000 85 0 3 529 412 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah rajatud paisudel) kaitstavate liikide või elupaikadega Ökosüsteemide arv, Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja millele on elurikkuse kliimamuutustega seostatud sotsiaal-majanduslikult 8.1.8 keskkonnaseisundi hindamiseks, 0 0 0 0 4 ÜF 1 400 000 85 129 300 1 647 059 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah seostatud seisundi prognoosiks ja andmete kättesaadavuse hindamissüsteem tagamiseks vajalikud töövahendid loodud Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.9 Ex-situ liigikaitsega seotud investeeringud objektide arv seoses 0 0 0 1 3 ÜF 905 720 85 0 1 065 553 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Uuendatud seirejaamad 0 0 15 40 50 (tk) Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste 8.2.1 näitajate seire arendamine kliimamuutuste Automaatsondijaam 0 0 1 1 1 ÜF 4 887 500 85 0 5 750 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Ei Jah Jah hindamiseks või prognoosimiseks. Kliimamuutuste vastupanuvõimet Uuendatud Valmisoleku suurendavate tegevuste tõhustamine 0 0 1 1 1 kalibreerimislabor suurendamine riskiennetuse ja -juhtimise tõhustamise 8.2 keskkonnahädaolukord kaudu ja kliimamuutustest ja ulatuslikest Soetatud multi- adele reageerimiseks reostustest tulenenud hädaolukordade Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise 8.2.2 funktsionaalsed 0 0 83 83 83 ÜF 23 596 000 85 4 164 000 27 760 000 Jah Jah Jah Ei EI Ei reageerimise võimekuse suurendamine võimekuse kasvatamine päästesõidukid SiM SA KIK Soetatud 8.2.3 Merereostustõrjevõimekuse kasvatamine merereostustõrje 0 0 2 2 2 ÜF 29 209 220 85 5 154 568 34 363 788 Jah Jah Jah Ei EI Ei sõidukid Prioriteetne suund 9: Jätkusuutlik linnapiirkondade areng EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud 0 0 0 40000 60000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Rajatud kergliiklusteede 0 5 10 30 60 ERF 24 000 000 85 0 28 235 294 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja pikkus km Säästvate liikumisviiside kasutajate 9.1.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine arendamine Kogu linnapiirkonna 9.1 ühistranspordivõrgustik ku arendavate ning Linnapiirkondade liikuvust arendavate ja 0 0 1 2 2 ERF 1 819 149 85 0 2 140 175 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah jätkusuutlik areng uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Loodud lasteaia- ja 0 400 400 2000 2000 ERF Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv lapsehoiuvõimalused suuremate Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri 9.1.2 34 000 000 85 0 40 000 000 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondade elanike jaoks on loomine Linnapiirkondades tagatud. ehitatud või 0 5200 5200 26000 26000 ERF renoveeritud avalikud või ärihooned (m2)  EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud Rajatud kergliiklusteede 0 0 5 15 30 ERF 8 000 000 85 0 9 411 765 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah pikkus km Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustik Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja ku arendavate ning Säästvate liikumisviiside kasutajate liikuvust arendavate ja 0 0 0 1 1 ERF 1 000 000 85 0 1 176 471 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah 9.2.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine uuenduslike kergliikluse arendamine edendamise projektide arv Ida-Virumaa 9.2 linnapiirkondade Avalik linnaruum, mis on jätkusuutlik areng loodud või taastatud 0 0 0 20 000 40 000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud 0 0 30 000 60 000 100 000 ERF 7 915 000 85 0 9 311 765 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Olulisemad alakasutatud alad Ida- Tegevused alakasutatud linnaalade Virumaa suuremates linnapiirkondades 9.2.2 füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks on taaselavdatud. elavdamiseks Linnapiirkondades ehitatud või 0 0 0 0 100 ERF 7 085 000 85 0 8 335 294 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah renoveeritud avalikud või ärihooned (m2) Prioriteetne suund 10: Jätkusuutlik transport EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus 10.1.1 Maantee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud maanteelõikude 0 70 75 90 105 ÜF 207 403 520 85 0 244 004 141 MKM TTJA Jah Jah EI Jah Jah Jah kogupikkus, millest TEN- T (km) 10.1.2 Uute uute maanteelõikude maanteede ehitamine kogupikkus. millest TEN- 0 0 0 0 10 ÜF 45 927 569 85 0 54 032 434 MKM TTJA Jah Jah EI Jah Jah Jah T (km) Üleriigiliste ja Üleriigiliste ja rahvusvaheliste 10.1.3 Lennujaamadesse tehtud investeerinud 10.1 rahvusvaheliste ühenduste arendamine ühenduste arendamine investeeringuid teinud 0 0 0 1 1 ÜF 35 000 000 50 0 70 000 000 MKM TTJA Jah Jah Ei Ei Jah Jah lennujaamade arv 10.1.4 Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate jäämurde teenuse renoveerimine osutamiseks vajalike 0 0 0 0 1 ÜF 9 000 000 85 1 588 235 10 588 235 MKM TTJA Jah Jah Ei Ei Jah Jah rekonstrueeritud sadamate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: : Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus 10.2.1 Ühendusvõimaluste parandamine parandatud ühendus- ühistranspordipeatustes võimalustega ühis- 0 1 10 15 20 ÜF 12 750 000 85 0 15 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah transpordipeatuste arv 10.2.2 Raudtee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud raudteelõikude 0 10 50 70 110 ÜF 85 000 000 85 0 100 000 000 MKM TTJA Jah Jah Ei Jah Jah Jah kogupikkus, millest TEN- T (km) Raudtee arendamine, ühendamine teiste liikumisviisidega ning 10.2.3 paigaldatud Raudteeliikluse Läbivalgustusseadmete paigaldamine keskkonnasõbralike ja vähese CO2- läbivalgustusseadmete 0 0 0 0 1 ÜF 2 550 000 85 0 3 000 000 MKM TTJA Jah EI Jah Jah Jah Jah arendamine ja raudteepiirile 10.2 heitega transpordisüsteemide, sh arv erinevate liikumisviiside siseveeteede ja meretranspordi, ühendamine 10.2.4 Keskkonnasõbralike sadamate ning eri transpordiliikide keskkonnasõbralike ja ja vähese CO2-heitega ühendamine/parandamine vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sh siseveeteede ja sadamate ning eri transpordiliikide meretranspordi, ühendamine ja parandamine sadamate ning eri 0 0 2 3 5 ÜF 43 958 291 85 1 034 314 51 715 636 MKM TTJA Jah Jah Jah Jah Jah Jah transpordiliikide ühendamiseks/paranda miseks rekonstrueeritud/ehitat ud objektid Prioriteetne suund 11: IKT teenuste taristu EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Loodud ühenduspunktid 0 300 500 500 800 Kõigile isikutele Eestis kiire Uue põlvkonna internetiühenduse võimaldamine Telekommunikatsiooni taristu uuendamine 11.1 lairibavõrkude 11.1.1 ERF 40 361 506 85 0 47 484 124 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Ei kaasaegsete e-teenuste tarbimiseks ja ja uue rajamine. arendamine Ehitatud uue põlvkonna osutamiseks. 0 1500 2000 2000 3490 lairibavõrgu pikkus (km) EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt 11.2.1 Uuenduslikud arendusprojektid 0 10 30 100 120 E-teenuste loomist ja rakendamist toetava ERF 32 013 764 85 5 649 488 37 663 252 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Jah teenuste baastaristu arendamine Uute ning uuenduslike e-teenuste Nutika teenuste taristu 11.2 loomist ja rakendamist toetva ühtse arendamine teenusruumi loomine  11.2.1 Teenuste baastaristul põhinevate uute piiriüleste avalike E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste arv ERF 32 013 764 85 5 649 488 37 663 252 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Jah teenuste baastaristu arendamine Uute ning uuenduslike e-teenuste 0 3 5 7 7 Nutika teenuste taristu 11.2 loomist ja rakendamist toetva ühtse arendamine teenusruumi loomine 11.2.2 Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv 0 50 215 350 440 ERF 6 800 000 85 1 200 000 8 000 000 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Ei Prioriteetne suund 12: Haldusvõimekus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF 0 988 8 906 12 782 14 748 toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust 12.1.1 Inimressursi koolitus ja arendamine ESF 10 894 513 85 0 12 817 074 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 285 2 471 3 564 4 752 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ 12.1.2 Tippjuhtide arendamine osalejate arv ESF 0 405 1 200 1 700 2 100 ESF 3 156 863 85 0 3 713 956 RM RTK Ei Ei Jah Jah Jah Jah toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Riigi võimekuse tõstmine Suurenenud on inimeste ameti- ja inimressursside erialane pädevus, juhtimis- ja 12.1 arendamise ja Toetatud keskvalitsuse koostöövõimekus ning institutsionaalne institutsionaalse organisatsioonide arv, suutlikkus suutlikkuse kes said ESF toetust parendamise kaudu Institutsionaalse ja organisatsioonide parandamaks oma 12.1.3 0 0 25 38 51 ESF 3 361 750 85 593 250 3 955 000 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimekuse tõstmine juhtimissüsteeme või korrastamaks asutustevahelist protsessi Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse administratsiooni ja 0 20 40 60 68 ESF 2 008 988 85 0 2 363 515 Ei Jah Jah Jah Jah Jah kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide 12.1.4 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus arv RM RTK Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 1428 2856 4284 5000 ESF 1 062 500 85 187 500 1 250 000 Ei Jah Jah Jah Jah Jah eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine Tehtud analüüside arv 0 20 27 40 45 ESF 1 909 418 85 336 956 2 246 374 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah 12.2.2 Kaasamise arendamine Kaasamisprojektide arv 0 2 4 7 7 ESF 374 000 85 0 440 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Tööturu osapoolte (Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit) 12.2.3 Kaasamisprojektide arv 0 0 0 2 2 ESF 400 000 85 0 470 588 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah poliitikakujundamisel kaasa rääkimise võimekuse tõstmiseks. Poliitikakujundamise Poliitikakujundamine on terviklikum, 12.2 kvaliteedi arendamine kaasavam ja teadmistepõhisem  Strateegilise juhtimise arendusprojektide arv Tegevuspõhisele 12.2.4 Strateegilise juhtimise arendamine 0 2 8 11 11 ESF 1 425 000 85 251 471 1 676 471 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah eelarvele üle läinud valitsemisalade või haldusalade arv Rakke- ja Poliitikakujundamise Poliitikakujundamine on terviklikum, 12.2.5 Rakke- ja ekspertrühmad 2 4 7 12 15 ESF 1 870 000 85 0 2 200 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah 12.2 ekspertrühmade arv kvaliteedi arendamine kaasavam ja teadmistepõhisem Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis Õigusloome kodifitseerimine 6 6 1 337 472 236 024 1 573 496 12.2.6 on esitatud Vabariigi 0 0 4 ESF 85 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Õiguse revisjon 5 5 1 262 697 222 828 1 485 525 Valitsusele heakskiitmiseks Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF 314 500 370 000 12.2.7 Õigusloome arendamine 0 212 424 636 636 ESF 85 15 495 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah toetatud koolitustel, 293 275 345 029 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Avalike teenuste Olemasolevate ja uute infosüsteemide 12.3.1 parandamise eesmärgil 0 20 76 170 190 ERF 79 743 552 85 14 072 392 93 815 944 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Jah nutikas arendamine (sh analüüs). läbi viidud projektide arv Avalikke teenuseid pakutakse Avalike teenuste Avalike teenuste 12.3 kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt 12.3.2. Avalike teenuste koosvõime loomine parandamise eesmärgil 0 0 4 10 10 ERF 3 000 000 85 529 412 3 529 412 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Jah pakkumise arendamine ja nutikalt läbi viidud projektide arv Avalike teenuste 12.3.3 Personaalmeditsiini arendamine parandamise eesmärgil 0 0 0 0 1 ERF 4 250 000 85 750 000 5 000 000 SOM RTK Ei Jah Jah Jah Ei Jah läbi viidud projektide arv Prioriteetne suund 13-14: Tehniline abi EL vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ERF 68 657 347 85 12 116 003 80 773 350 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Ei 13.1 13.1.1 Tehniline abi (ERF) Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ÜF 39 308 998 85 6 936 882 46 245 880 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Ei Tehniline abi Ei kohaldu 13.1.2 Tehniline abi (ÜF) Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks Euroopa abifond enim 7 601 926 1 341 517 8 943 443 Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 85 SoM SA Innove Jah Jah Ei Jah Jah Ei puudustkannatavate Euroopa abifond enim puudustkannatavate 7 795 140 1 375 614 9 170 754 14.1 isikute jaoks Ei kohaldu 14.1.1 isikute jaoks Euroopa abifond enim puudustkannatavate 400 100 70 606 470 706 Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 85 RM RTK Jah Jah Ei Ei Jah Ei isikute jaoks tehniline Euroopa abifond enim puudustkannatavate 206 886 36 509 243 395 14.2 abi Ei kohaldu 14.2.1 isikute jaoks tehniline abi