Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-10/1193-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Olümpiakomitee (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - tegevuskava; 1.4.2.Lisa 2 - tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2019 toetust järgnevalt 2.1.1. tegevustoetuseks 1 463 960 eurot; 2.1.2. olümpiamängudel osalemiseks 127 823 eurot; 2.1.3. 13.12.2018. aastal sõlmitud halduslepingus nr 1-8/203-1 ette nähtud haldusülesande täitmiseks 5 326 403 eurot, millest: 2.1.3.1. Spordialaliitude tegevustoetuse eraldamiseks 2 163 266 eurot 2.1.3.2. Noortespordi toetuse eraldamiseks 1 718 137 eurot 2.1.3.3. Spordi kohtunike tegevuse arendamise toetuse eraldamiseks 445 000 eurot; 2.1.3.4. Koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamise eraldamiseks 1 000 000 eurot. 2.1.4. eraldised hasartmängumaksu laekumisest, millest: 2.1.4.1. olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks ette nähtud summast 100%; 2.1.4.2. muude spordiprojektide toetamiseks ette nähtud summast 76%. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale punktides 2.1.1, 2.1.2. ja 2.1.3. toetuse välja järgnevalt: 2.2.1. 04.01.2019 – 2 861 484 eurot; 2.2.2. 11.02.2019 – 1 030 882 eurot; 2.2.3. 04.05.2019 – 2 594 415 eurot; 2.2.4. 04.07.2019 – 215 701 eurot; 2.2.5. 02.09.2019 – 215 704 eurot 2.3. Toetuse andja maksab toetuse saajale punktis 2.1.4.1. nimetatud toetuse välja kuu 10-ks kuupäevaks vastavalt eelmise kuu hasartmängumaksu laekumisele. 2.4. Toetuse andja maksab toetuse saajale punktis 2.1.4.2 nimetatud toetuse välja järgnevalt: 2.4.1. ettemaks 10.01.2019 – 400 081 eurot (punktis 2.1.4.2. toodud eraldisest 50% vastavalt prognoositavale hasartmängumaksu laekumisele) 2.4.2. ettemaks 03.06.2019 – 320 065 eurot (punktis 2.1.4.2. toodud eraldisest 40% vastavalt prognoositavale hasartmängumaksu laekumisele) 2.4.3. 10.12.2019 – ülejäänud summa vastavalt tegelikule hasartmängumaksu laekumisele. 2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 31.03.2020. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse andjale hiljemalt 14.01.2020 teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta seisuga 31.12.2019. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.6. Toetuse andja siseauditi osakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seadusega ja kultuuriministri 31. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 184 ning lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Margus Klaan, [email protected], 6282328; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Siim Sukles, [email protected], 5034978. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Eesti Olümpiakomitee Registrikood: 70000941 Registrikood: 80059467 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE75220221010165756 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Siim Sukles kantsler peasekretär volituse alusel 3/3  Eesti Olümpiakomitee tegevuskava 2019 1. OM ettevalmistus ja saavutussport a. Tagada sportlastele probleemideta osalemine II Euroopa Mängudel Minsikis ning World Beach Gamesil b. Koordineerida Tokyo 2020 suveolümpiamängude ja Peking 2022 taliolümpiamängude ettevalmistusprotsesse c. Käivitada Team Estonia algfaas 2. Noorteprojektid a. Osalemine Eesti koondisega Euroopa Noorte Olümpiafestivalil Sarajevos ning Bakuus b. Stipendiumikonkurss „Märka järgnevat põlvkonda“ jätkumine 3. Haridusprojektid a. Koostöös teadus- ja haridusministeeriumiga jätkata noorsportlaste ning nende treenerite tegevusprojektiga Audentese kooli baasil. b. Toetada praeguste ja endiste tippsportlaste hariduse omandamist läbi sellekohaste stipendiumite konkursite. c. Jätkata gümnaasiumi ning üliõpilassportlaste toetamist regionaalses Tartu Spordiakadeemias 4. Liikumisharrastuse projektid a. Toetada „Sport kõige“ liikumist erinevate programmid läbiviimiseks b. Koostöös EU-ga läbi viia Spordinädal, kaasates selleks ka lisavahendeid c. Ajakirja „Liikumine ja sport“ kahe numbri väljaandmine d. Läbi projekti „EOK tuleb külla“ uisukomplektide andmine maakondadesse 5. Olümpialiikumise projektid a. Eesti Olümpiaakadeemia, kui üllate ideede generaatori, jätkusuutlik toetamine b. Spordi, kui valdkonna, kuvandi toetusprogramm „Terve Eesti eest“ läbiviimine c. Spordiaasta Tähtede Gala koos aasta parimate autasustamisega läbiviimine 27.12.2019 Teatis Käesolevaga kinnitan, et Eesti Olümpiakomitee le Kultuuriministeeriumi eelarvest 201 9 .a eraldatud toetused on kasutatud seisuga 31.12.201 9 .a tekkepõhiselt järgmises mahus (kasutamine näida tud lepingu punktide lõikes): Leping u nr 7-10/ 1193-2 : punkt.2.1. 1 tegevus toetusest summas 1 463 960 eurot on kasutatud 1 463 960 eurot ; punkt 2.1.2. olümpiamängudel osalemiseks summas 127 823 eurot on kasutatud 127 823 eurot; punkt 2.1.3. 13.12.2018. aastal sõlmitud halduslepingus nr 1-8/203-1 ette nähtud haldusülesande täitmiseks summas 5 326 403 eurot on kasutatud 5 326 403 eurot, millest vastavalt: 2.1.3.1. Spordialaliitude tegevustoetuse k s 2 163 266 eurot ; 2.1.3.2. Noortespordi toetuse ks 1 718 137 eurot ; 2.1.3.3. Spordi kohtunike tegevuse arendamise toetuseks 445 000 eurot; 2.1.3.4. Koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks 1 000 000 eurot. punkt 2.1.4. eraldised hasartmängumaksu 2019. a laekumisest kogusummas 3 252 545,16 eurot , millest vastavalt: 2.1.4.1. olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks on kasutatud 2 452 545,16 eurot ; 2.1.4.2. muude spordiprojektide toetamiseks on kasutatud 800 000 eurot .