Kiri

Kooskõlastamiseks: 31.12.2018 nr 8-1/18/5949 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Kutseõppe edendamise Ühing Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Ivar Sikk asekantsler (kutse- ja täiskasvanuharidus ning planeerimine) kantsleri ülesannetes Lisad: 1. seaduse eelnõu_2812.pdf; 2. seletuskiri_2812.pdf. Sama: Krediidiasutused Allan Padar 735 4070 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 28.12.2018 ÕPPETOETUSTE JA ÕPPELAENU SEADUSE MUUTMISE SEADUS § 1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppelaenu andjad on Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa saanud krediidiasutused, kes on sõlminud riigiga õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister.“. 2) paragrahvi 16 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on krediidiasutuse ja laenusaaja poolt kokkulepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 12 kuu Euribor + kolm protsenti aastas.“ 3) paragrahvi 16 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse viie protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.“ 4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud laenusumma tagasimaksmise alguse perioodi on kokkuleppel õppelaenu väljastava krediidiasutusega võimalik pikendada kuni 18 kuuni, kui: 1) laenusaaja muutunud terviseseisund ei võimalda tal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul asuda elatist teenima või 2) laenusaaja majanduslik olukord on järsult halvenenud. 5) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „ühe“.  § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril ja seda rakendatakse pärast nimetatud kuupäeva sõlmitavatele õppelaenulepingutele. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ...........................2019 Algatab Vabariigi Valitsus .......................2019  SELETUSKIRI Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EELNÕU EESMÄRK 1.1 Sisukokkuvõte Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) muutmise eesmärk on muuta õppelaenusüsteem õppurite jaoks senisest paindlikumaks ja soodsamaks, et toetada kutseõppeõpilasi ja üliõpilasi (edaspidi õppureid) paremini hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmisel. Seadusemuudatuse laiem eesmärk on soodustada majanduslikult keerulisemas olukorras õppurite hariduse omandamist ja vältida olukorda, kus õppur ei saa astuda õppesse või on sunnitud õpingud pooleli jätma majanduslikel põhjustel. Sarnaselt erinevate õppetoetuste ja stipendiumidega on ka õppelaenu puhul tegemist meetmega, mille abil toetada õppureid õpingutega kaasnevate kulutuste katmisel. Õppelaenu võtjate arv on alates 2009. aastast pidevalt langenud, mis annab tunnistust sellest, et kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õppijate vajadustele. Üheks õppelaenu võtjate arvu languse põhjuseks võib olla 2009. aastal jõustunud seadusemuudatus, millega lõpetati riigipoolne riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ja avalik-õigusliku juriidilise isiku töötajate õppelaenude kustutamine. Olulised languse põhjused on kindlasti ka 2013/2014. õppeaastast kõrgharidusreformiga kehtestatud tasuta kõrghariduse omandamise võimalus täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel õppijatele ja uue vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamine. Riigis on kasvanud finantskirjaoskus ja paranenud üldine majanduslik olukord, mis samuti on tõenäoliselt vähendanud nõudlust õppelaenu järele. Samuti ei ole õppelaenu võtmise tingimused, sh suhteliselt kõrge intress ja laenu tagamise nõue, teiste laenutoodetega võrreldes paljudele enam atraktiivsed. Siiski on õppelaen mõnele õppurite grupile endiselt oluline. Nende hulka kuuluvad osakoormusega õppijad, tasulises õppes (sh erakõrgkoolides ja erakutseõppeasutustes ning mitte-eestikeelsetel õppekavadel) õppijad, välismaal õppijad ja madalama sissetulekuga peredest pärit üliõpilased, kes ei kvalifitseeru vajaduspõhist õppetoetust saama, kuid kelle sissetulekud ei ole õpingutega kaasnevate kulude katmiseks piisavad. Haridus- ja Teadusministeerium on õppelaenu võtmise suundumusi ja õppelaenu võtjaid analüüsides ning partnerite ja krediidiasutustega suheldes üksikasjalikult kaardistanud õppelaenusüsteemi peamised probleemkohad õppuri ja riigi jaoks. Alates 1990. aastate keskpaigast on õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt püsinud muutumatuna ja on õppuri jaoks seadusega määratud: see on 12 kuu Euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii, eriti olukorras, kus Euribor on pikka aega püsinud väga madalal tasemel. Teiseks nõutakse kehtiva seaduse kohaselt õppelaenu tagamiseks kahe isiku käendust või hüpoteeki Eestis asuvale kinnisvarale, mis on õppurile sageli liiga koormav. Eriti puudutab see nt üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevaid õppureid, kellel on suurem risk õppelaenust ilma jääda, kui nad ei suuda leida käendajaid ega tagatist hüpoteegi näol. Kolmandaks on kehtiv ÕÕS õppelaenu tagasimaksmise osas liialt jäik ega arvesta laenuvõtja tervise- või majandusseisu ootamatu halvenemisega, mis ei võimalda alustada õppelaenu tagasimaksmist ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist. Neljandaks valitakse kehtiva seaduse järgi õppelaenu andjad avaliku konkursiga, mille tingimused ja tulemused kuulutab välja valdkonna eest vastutav 1 minister. Seda, millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, et väljakuulutatud konkursil edukalt osaleda ja õppelaenu pakkuda, kehtiv seadus ei täpsusta. Selline määramatus tekitab segaduse olukorras, kus krediidiasutused peavad Eestis tegutsemiseks taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja vastama tegevusloa nõuetele. Käesoleva seadusemuudatuse eesmärk ei ole suurendada õppelaenu võtjate arvu, vaid muuta tingimused eelkirjeldatud õppelaenu vajavatele õppuritele soodsamaks. Ei saa eeldada, et õppelaenu hakataks vajaduse puudumisel võtma pelgalt selle tõttu, et tingimused on soodsamad. Muudatused suurendavad majanduslikult kehvemas seisus olevate õppurite võimalusi õppelaenu võtta ja võimaldavad neil paremini õppes püsida. Seadusemuudatused on kooskõlas Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärgiga tagada kõigile võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (735 4070; [email protected]) ja õigusosakonna jurist Sander Pelisaar (735 0261; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse RT I, 28.11.2017, 34 avaldatud redaktsiooni. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 1) Õppelaenuturule sisenemise lihtsustamine krediidiasutustele. Et Eestis krediidiasutusena tegutseda, s.t avalikkuse raha hoiustada, vastu võtta või muid tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata, on krediidiasutuste seaduse § 13 lg 1 alusel vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba. Loa taotlemiseks tuleb äriühingul täita sama seaduse § 131 lõigetes 1‒4 esitatud tingimused. Seega peab juba tegutsev krediidiasutus Eestis tegevusloa saamiseks olema täitnud selged nõudmised. Ei ole mõistlik, et krediidiasutus peab lisaks krediidiasutuste seaduses kehtestatud nõuetele õppelaenu väljastamiseks läbima veel ka ÕÕS-s sätestatud konkursi. Lisaks ei täpsusta ÕÕS kuidagi, millistele tingimustele peab krediidiasutus vastama, et õppelaenu oma tootevalikus pakkuda. Konkursi väljakuulutamine ja selle tingimuste üle otsustamine on jäetud valdkonna eest vastutava ministri korraldada. Selline olukord ei ole krediidiasutuste jaoks selge, kuna kehtivas seaduses ei ole täpsustatud ei tingimusi, mille alusel krediidiasutusel on õigus õppelaenu väljastada, ega ka konkursside korraldamise sagedust. Samuti võimaldaks selgemate tingimuste sätestamine avada õppelaenuturu uutele potentsiaalsetele pakkujatele. 2) Õppelaenu intressimäära soodsamaks muutmine õppuri jaoks. Õppelaenusüsteem, sh intressimäär õppelaenu summalt on püsinud 1990. aastate keskpaigast muutumatuna ning ei ole õppurite seisukohast enam ajakohane. ÕÕS § 16 lg 5 järgi on riigi tagatud õppelaenu intressimäär õppelaenu summalt 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem 2  kui viis protsenti aastas, laenusaaja jaoks aga ka mitte rohkem kui viis protsenti aastas, kuna sellisel juhul tasub riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe summa (ÕÕS § 16 lg 6). Seega on õppelaenu intressimäär laenusummalt õppuri jaoks igal juhul viis protsenti aastas. Kui veel Eesti krooni kehtivuse ajal võis viieprotsendine intressimäär olla pigem soodusintress pikemaajalistele laenudele, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti krediidireitingut arvestades ei pruugi 5% intress enam soodne olla, eriti olukorras, kus Euribor on juba pikemat aega püsinud väga madalal tasemel. Näiteks 26.09.18 seisuga oli 12 kuu Euribori määr -0,164%, mille järgi peaks aastane intressimäär õppuri jaoks praegu olema senisest 5% aastas tunduvalt madalam. Viimaste aastate keskmistest 12 kuu Euribori määradest lähtudes oleks õppelaenu intressimäär viimati ületanud 5% 2008. aastal, mil kogu aasta keskmine 12 kuu Euribor oli 4,825%1. Seega on õppurid viimastel aastatel tasunud õppelaenult kõrgemat intressi kui 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas seda ette näeks. Lähtudes praegusest turuolukorrast ja arvestades, et õppelaenu näol on tegemist täielikult riigi poolt garanteeritud tootega, peaks riigi poolt garanteeritud õppelaenu intressimäär olema madalam kui 5%. Õppelaenu eesmärk peab olema õppuri igakülgne toetamine, et ta saaks rohkem õpingutele pühenduda ega peaks muretsema majandusliku olukorra pärast. Samuti peab õppelaen olema piisavalt kutsuv, et õppurid seda üldse taotleks. Õppelaenu intressimäära alandamise kasuks räägib ka OECD iga-aastase haridusindikaatorite kogumiku „Education at a Glance“2 koostajate hinnang, mille kohaselt Eestis kehtestatud suhteliselt kõrge viieprotsendine õppelaenu intressimäär on üheks põhjuseks, miks õppelaenu võtjate arv on viimasel kümnendil vähenenud. Ka krediidiasutused on leidnud, et intressi alandamine on üks peamisi tegureid, mis muudaks õppelaenu laenuvõtja jaoks soodsamaks. Kui 2005/2006. õa võttis õppelaenu 44% (n=27 031) kõikidest õppuritest, kellel oli õigus laenu saada (n=61 463), siis 2016/2017. õppeaastaks langes laenuvõtjate osakaal 6%-ni (õigus laenu saada oli 51 696 õppuril; õppelaenu võtjaid oli 3059). Kuigi alates 2015/2016. õppeaastast laiendati õppelaenu saamise õigusega üliõpilaste ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, on õppelaenu võtvate õppurite arv endiselt vähenenud. Ka õppelaenu sihtrühm on võrreldes õppelaenu kehtestamise ajaga oluliselt muutunud, sest kõrghariduses täiskoormusega eestikeelsetel õppekavadel õppijatel puudub õppekulude hüvitamise kohustus, lisandunud on vajaduspõhised õppetoetused ja tulemuspõhised stipendiumid. Muutunud oludes on õppelaenu sihtrühmaks pigem õppijad, kes vajaduspõhist õppetoetust saama ei kvalifitseeru, kuid kelle leibkonna või perekonna sissetulekutest ei piisa kõigi õpingutega kaasnevate kulude katmiseks. Just neid õppureid silmas pidades on oluline muuta õppelaenu tingimusi, sh õppelaenu intressimäära, soodsamaks. See vähendaks nende jooksvaid kulutusi ja kokkuvõttes võimaldaks neil paremini õppes püsida ja vähendades sellega ühiskonnas eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu. Kuigi õppelaenu tagasimaksmine algab alles pärast õpingute lõppu, tuleb laenujäägilt igal aastal intresse tasuda juba õpingute ajal. Näiteks kui õppur on kahel esimesel õppeaastal võtnud õppelaenu maksimumsummas ehk kokku 4000 eurot, tuleb tal viieprotsendise intressimäära korral kolmandal aastal tasuda laenjäägilt intressi 200 eurot. Kui õppur on võtnud kolmel õppeaastal maksimaalses ulatuses õppelaenu summas 6000 eurot, on neljanda 1 Global-rates.com (https://www.global-rates.com/) 2 OECD, Education at a Glance 2017 (https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2017_eng.pdf) 3  aasta intressimakse 300 eurot, mis teeb 25 eurot kuus. Arvestades, et Eurostudent VI3 uuringu järgi on kõrghariduse I astmel täiskoormusega õppiva kuni 24-aastase üliõpilase keskmine igakuine netosissetulek 447 eurot, moodustab intressimakse märkimisväärse osa üliõpilase keskmisest sissetulekust. Üldjuhul ei hakata õpingute ajal veel ka õppelaenu summat tagasi maksma, mis tähendab, et õppelaenu jäägilt makstav intressisumma õpingute ajal ei vähene. Rahalised kohustused õpingute ajal on aga üks olulisemaid katkestamise põhjuseid Eesti kõrghariduses.4 3) Õppelaenu tagasimaksmise alguse paindlikumaks muutmine. Kehtiva ÕÕS § 18 lg 1 järgi on laenusaajal kohustus alustada laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta ei jätka õpinguid. Seega on kehtiv süsteem küllaltki paindumatu ega arvesta võimalike ootamatustega, nagu näiteks laenusaaja terviseseisundi halvenemine või hetkelised majandusraskused, mis võivad pärast lõpetamist raskendada õppelaenu tagasimaksetega alustamist. „Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu“5 järgi kulus koguni kümnel protsendil kuni 24-aastastest vilistlastest pärast õpingute lõpetamist töö leidmiseks aasta või kauem. Seega võib lõpetamise järel õppelaenu laenusumma tagasimaksmise alustamiseks ette nähtud kuni 12 kuust teatavatel juhtudel väheks jääda. Selle tagajärjel võib õppelaenu võtjal tekkida laenuvõlg. Kehtivasse jäika süsteemi on mõistlik lisada paindlikkust, mis arvestaks õppelaenu tagasimaksmisel ka laenuvõtja erakorraliste olukordadega ja ka sellega, et teiste pikaajaliste laenutoodete puhul on maksepuhkus sageli üheks paindlikkuse vormiks. 4) Õppelaenu taotlemise tingimuste lihtsustamine. Eelnõuga muudetakse õppelaenu tagamise tingimusi. Kehtiva ÕÕS § 19 lg 1 näeb ette, et õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Arvestades õppelaenu suhteliselt väikest mahtu ja asjaolu, et tegemist on krediidiasutustele nii õppelaenu summa kui ka selle pealt tasutava intressi ulatuses riigi poolt tagatud tootega, on kahe isiku käendus või hüpoteek kinnisvarale õppurite jaoks küllaltki koormav nõue. Eriti puudutab see näiteks üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või ka sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras õppureid. Just need õppurid, kes võiksid enim õppelaenu vajada, on seetõttu suuremas riskis sellest ilma jääda, kuna kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine võib osutuda problemaatiliseks. Eriti on seda Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvõttel toonitanud üliõpilased. Krediidiasutuste info kohaselt võeti kümmekond aastat tagasi õppelaenu pigem laenuvõtja sõprade käenduste abil. Viimastel aastatel on olukord muutunud ning peamised käendajad on õppuri vanemad ja/või lähisugulased. Nagu eespool märgitud, on õppelaenu üks praeguseid sihtrühmi on pigem need, kes erinevatele õppetoetustele ei kvalifitseeru, kuid kelle leibkonna või perekonna sissetulekutest ei piisa kõigi õpingutega kaasnevate kulude katmiseks. Seetõttu puudutab kahe piisava sissetulekuga käendaja tingimus eelkõige neid õppureid. Kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine on just vähemkindlustatud peredest pärit õppuritele liigselt 3 Haaristo, H-S., Kirss, L., Leppik, C., Mägi, E., Haugas, S. (2017). Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 4 Šults, K. (2015). Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon. Tallinna Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring. Tallinna Tehnikaülikool. 5 Ernst & Young. (2017). Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring. 4  koormav tingimus, mis võib neil takistada õppelaenu taotleda ja sellega oma majanduslikku olukorda parandada. See omakorda võib nad lõpuks viia õpingute katkestamiseni, mis ei ole kindlasti kooskõlas riigi põhimõttega tagada kõigile võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Perioodil 2005‒2016 võeti keskmiselt 95% õppelaenudest käenduse alusel. Suhteliselt väikesemahulise laenutoote puhul põhjustab kahe käendajaga lepingu sõlmimine ka krediidiasutustele ebamõistliku halduskoormuse. Laenusumma järgi moodustasid õppelaenud 2016. aastal krediidiasutuste laenuportfellist kõigest 1,5% ja aktiivsete õppelaenulepingute arv sama aasta lõpus oli 51 250. HTM on kaalunud ka käendustest täielikku loobumist, kuid sel juhul suureneks põhjendamatult riigi risk õppelaenu tagamisel, kuna käendus on üks peamisi meetodeid, mis distsiplineerib laenuvõtjaid õppelaenu tagasi maksma. Eelnõu § 1 p 1 – muudetakse õppelaenu andjatega seotud tingimusi. Kehtiva ÕÕS § 16 lg 2 järgi valitakse õppelaenu andjad avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja ning mille konkursitulemuste üle otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes sõlmib krediidiasutustega riigi nimel õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Seadusemuudatus muudab üheselt selgeks, et õppelaenu andmise õigus on Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa saanud krediidiasutusel. Nimetatud tegevusloa saamiseks on krediidiasutused täitnud kindlad nõuded, sh nõuded laenutehingute sõlmiseks. Seega kaoks ära seni kehtinud kohustus korraldada avalik konkurss ning krediidiasutuste jaoks muutuksid õppelaenu andmise tingimused selgemaks ja väheneks riigi halduskoormus seoses konkursside korraldamisega. Seadusemuudatuse järel piisab Finantsinspektsiooni antud tegevusloast. Õppelaenu väljastamiseks tuleb krediidiasutusel endiselt sõlmida riigiga õppelaenu andmise korraldamise leping, mille sõlmib valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 1 p 2 – muudetakse õppelaenu summalt makstava kommertsintressi määra tagamisega seotud tingimusi. Kehtiva ÕÕS § 16 lg 5 järgi on riigi tagatud õppelaenu kommertsintressi määr õppelaenu summalt 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Seega on õppelaenu intressimäär laenuvõtja jaoks viis protsenti sõltumata sellest, kui kõrge on Euribor. Arvestades, et Euribor on püsinud juba pikemat aega väga madalal tasemel, on mõistlik muuta ka õppelaenu intress õppuri jaoks soodsamaks. Eelnõuga muudetakse õppelaenu intressi määramine paindlikumaks. Seega annab eelnõu krediidiasutusele ja laenusaajale võimaluse leppida omavahel kokku laenusaajale kehtima hakkavas õppelaenu kommertsintressi määras, mis võib olla ka seadusega ettenähtud piirmäärast madalam. Selline süsteem võimaldab krediidiasutustel õppelaenude intresside kujundamisel omavahel konkureerida. Seadusemuudatus vähendaks ka riigi kulusid õppelaenu tagamisel, kuna laenuvõtja ja krediidiasutuse vahel kokku lepitud ülempiirist madalam kommertsintressimäär laieneks ka riigitagatisele. Laenusaaja jaoks jääks aga endiselt püsima õppelaenuintressi lagi. Edaspidi garanteerib riik krediidiasutusele laenusummade ja intresside tasumise vastavalt krediidiasutuse ja laenusaaja poolt kokku lepitud kommertsintressimäärale, kuid mitte rohkem kui 12 kuu Euribor + kolm protsenti aastas. Õppelaenu intressi määra muutmisel on lähtutud krediidiasutustelt laekunud ettepanekutest. 5 Eelnõu § 1 p 3 – muudetakse õppelaenu kommertsintressi määra tingimusi. Muudatusega võimaldatakse krediidiasutustel pakkuda õppelaenu võtjale ka madalamat intressi kui 12 kuu Euribor + kolm portsenti (§ 16 lg 6). Teisisõnu võimaldab see pankadel konkureerida Euriborile lisanduva riskipreemia suuruse osas, lähtudes sellest, et riskipreemia ei ületa krediidiasutuste jaoks kolme protsenti aastas. Eelnõuga jäetakse alles laenusaaja tasutava õppelaenu intressi ülempiir, milleks jääb viis protsenti aastas. Tagamaks, et õppurite tasutav intressimäär ei ületa õppuri jaoks viit protsenti aastas, sätestab eelnõu, et laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi krediidiasutusega kokku lepitud kommertsintressimäära alusel. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse viie protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe ehk intresside viit protsenti ületava osa. Seega saab laenuvõtja jaoks õppelaenu summalt tasutav intressiosa minna vaid soodsamaks ja õppuritel säilib garantii, et õppelaenu intress ei ületa nende jaoks mingil juhul viit protsenti aastas. Eelnõu § 1 p 4 – lisatakse lõige, millega sätestatakse tingimused, mille alusel on õppelaenu saajal õigus erandkorras alustada õppelaenu tagasimaksmisega hiljem kui kehtiva korra järgi. Praegu on laenusaajal kohustus alustada laenusumma tagasimaksmisega hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõppu, olenemata sellest, kas ta on leidnud selle aja jooksul töö või kas tema terviseseisund seda üldse lubab. Kuna kehtiv seadus ei võimalda laenu tagasimaksmise osas teha ühtegi erandit, on seadusemuudatusega kavas lisada juhud, mis võimaldaksid laenusaajal erandkorras laenusumma tagasimaksmise algust kuni kuus kuud edasi lükata. Õppelaenu tagasimaksmise tingimuste paindlikumaks muutmist on toetanud ka krediidiasutused. Seega jätkub üldises korras juba kehtiv praktika, kus laenusaaja alustab laenusumma tagasimakseid hiljemalt 12 kuu jooksul, kuid kehtestatakse erandjuhud, mille korral krediidiasutusel on õigus pikendada nimetatud perioodi kuni 18 kuuni. Üks võimalus on laenusaaja terviseseisund, mis ei ole tal võimaldanud aasta jooksul tööle asuda, näiteks laenusaaja pikemaajalisem haigus, mis on takistanud tal lõpetamise järel tööle asuda ja seega ka tulu teenida. Teine võimalus on laenusaaja majandusolukorra järsk ja erakorraline halvenemine, mille korral krediidiasutus võib laenusaajale laenusumma tagasimaksmise alustamisega pikendust anda. Pool aastat lisaaega annab laenusaajale võimaluse oma järsult halvenenud majandusolukorda parandada, muretsemata samal ajal krediidiasutustele laenusumma mitte maksmisel võlgu jäämise pärast. Pikendamisotsuse tegemine on jäetud õppelaenu väljastamisega tegelevate krediidiasutuste pädevusse. Õppelaenu saajal tuleb aga arvestada, et õppelaenu summa tagasimaksmise algusaja pikendamine kehtib vaid laenusummale ja laenusummalt kogunevat intressi arvestatakse endiselt. Mida pikemalt laenusaaja laenusumma tagasimaksmist edasi lükkab, seda kallimaks kujuneb lõpuks tagasimakstav kogusumma, kuna laenuintressi tasutakse laenujäägilt. Eelnõu § 1 p 6 – vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu. Seadusemuudatusega vähendatakse õppelaenu taotlemiseks nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Käendaja peab olema kas Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik. Endiselt jääks kehtima ka võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga. Kuna enamik õppelaene väljastatakse just käenduse, mitte hüpoteegi alusel, on mõistlik muuta tingimusi just käenduse osas. Kahe käendaja asemel ühe leidmine on laenusaajatest õppurite jaoks tunduvalt lihtsam. Sageli on laenu saamine takerdunud just kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmise taha. Nagu öeldud, 6 puudutab see eelkõige üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi või ka sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevaid õppureid, kellel võib olla keeruline leida kaht tingimustele vastavat maksevõimelist käendajat. Seda on korduvalt toonitanud ka Eesti Üliõpilaskondade Liit. Kuna õppelaenu puhul on niigi tegemist riigi poolt krediidiasutustele täielikult tagatud laenutootega, on mõistlik õppurite olukorda senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõude osas lihtsustada ning asendada nõue vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Vähemalt ühe käendaja nõude säilitamine on siiski oluline, kuna riigile peab riskide maandamiseks jääma täiendav tagatis, mis võimaldaks hiljem õppelaenu summa võlglastelt tagasi nõuda. Ühe käendaja nõue võib suurendada mõnevõrra riigi riski tagatise rakendamiseks olukorras, kus laenuvõtja ei täida laenu tagasimakse kohustust ja laenu hakatakse tagasi nõudma käendajalt. Samas on riigile üle tulnud õppelaenude osakaal iga aastaga vähenenud. Õppelaenude tagasilaekumine on olnud väga hea ja seetõttu ei ole rangemad tingimused põhjendatud. Samuti on riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus võimalik täpsustada käendajatele esitatavaid tingimusi. Käendaja olemasolu on üks efektiivsemaid meetodeid, et distsiplineerida laenusaajat laenuvõlga tagasi maksma. Ühe käendaja nõue suurendab mõnevõrra ka käendaja jaoks riski, et lõpuks nõutakse õppelaenuvõlgnevus täielikult sisse temalt. Samas on käendusele sätestatud ülempiir ja ka praegu kehtiva vähemalt kahe käendaja regulatsiooni puhul on tegemist solidaarvõlgnevusega, s.t käendaja peab arvestama võimalusega, et kogu võlgnevus nõutakse sisse ainult temalt. Kui isik on valmis olema käendaja, siis ei ole tema otsuse puhul tõenäoliselt määrav, kas lisaks õppelaenu võtjale on olemas ka kolmas potentsiaalne solidaarvõlgnik. Kuna enamik õppelaene võetakse käenduse alusel, vähendab võimalus sõlmida leping kahe käendaja asemel ühe käendajaga tuntavalt ka krediidiasutuste halduskoormust käenduslepingute sõlmimisel ja haldamisel. Eelnõu § 2 – käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril ning seda rakendatakse pärast nimetatud kuupäeva sõlmitavatele õppelaenulepingutele. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTIDELE Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 5. SEADUSE MÕJUD Seadusemuudatuste vastuvõtmine loob ebasoodsatest sotsiaalmajanduslikest tingimustest pärit õppuritele paremad võimalused õpingutes osaleda. Muudatuste eesmärk ei ole kindlasti kasvatada õppelaenu võtjate arvu, vaid tagada õppelaenu vajavatele õppuritele soodsamad tingimused laenu saada. Ei ole põhjust eeldada, et muudatused tooksid kaasa märkimisväärse kasvu õppelaenu võtjate arvus, kuna tõenäoliselt võetakse õppelaenu eelkõige hariduse omandamisega tekkivate kulutuste katmiseks ehk lähtuvalt vajadusest, mitte pelgalt selle pärast, et see on soodne. Muudatused aitavad kaasa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärgile tagada kõigile võrdsed võimalused hariduse omandamiseks, aidates sellega kaasa õppurite hariduses püsimisele ning vähendades ühiskonnas eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu. 7 Muudatuste tagajärjel muutub õppelaenu tagasimaksmine õppurite jaoks õppelaenu intressimäära alanemise tõttu soodsamaks. See tähendab, et tulevikus vähenevad kõikide õppelaenu võtvate ja sellest kasu saavate õppurite rahalised kohustused õppes osalemise ajal ja pärast õpingute lõppu, mil nad peavad tasuma vähem laenuintresse. Rahalised kohustused on üldjuhul üks peamisi õpingute katkestamise põhjuseid. Seega vähendab õppelaenu intresside kulu vähenemine õpingute ajal omalt poolt õppuri rahalisi kohustusi, võimaldades õppuril rohkem õpingutele keskenduda. Samuti muutuks õppelaenu intressi alanemise järel riigi jaoks odavamaks riigi tagatava õppelaenu summalt tasutav intressiosa, mille puhul samuti rakendub riigitagatis. Aastal 2017 rakendus riigitagatis laenuvõlgnevuse tõttu summale 232 300 eurot. Seega on oodata, et nimetatud kulu riigile väheneb tulevikus ainuüksi selle muudatuse tõttu. Õpingute lõpetamise järel õppelaenu tagasimaksmise algusaja pikendamine seniselt 12 kuult pikemale perioodile annab lõpetajatele pikema stardiaja õppelaenu tasumisega alustamisel. Kavandatav muudatus puudutaks tulevasi õppelaenuvõtjaid, kellel on tekkinud ootamatu tervisehäda, mis ei võimalda neil tööle asuda, või õppureid, keda on tabanud ootamatud majandusraskused, mille tõttu nad vajaksid pikemat aega laenusumma tagasimaksmisega alustamisel. Muudatus kergendab seda vajavatel isikutel lõpetamisjärgse elu alustamist ega sea neid kiirelt pärast õpingute lõppu rahaliste kohustuste ette. Samas peab laenuvõtja arvestama, et laenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine muudab tagasimakstava laenusumma koos intressidega tema jaoks kokkuvõttes kallimaks, kuna pikeneb makseperiood, millelt intressi makstakse. Kuna endiselt jääks alles võimalus alustada tagasimakseid ka varem, võib kokkuvõttes mõju pidada väikeseks. Samuti muutub õppurite jaoks lihtsamaks laenu taotlemine. Senise vähemalt kahe käendaja või hüpoteegi nõude asemel saab edaspidi laenu tagada kas kinnisvara alusel või vähemalt ühe käendajaga. Seega võib mõju pidada laenusaaja jaoks suureks, kuna see võimaldab õppuril kergemini leida sobiva toetusmeetme õpingute alustamiseks ja jätkamiseks. Kuna suures osas käendavad õppurite õppelaenu nende vanemad või lähisugulased, suurendab seadusemuudatus kindlasti sotsiaalmajanduslikult kehvemal järjel olevast perekonnast pärit õppurite võimalusi õppelaenu saada ja seega hõlbustab hariduse omandamisega tekkinud lisakulude katmist. Samas ei ole seniste õppelaenu võtjate ja Eesti demograafilistest tingimustest tingitud üliõpilaste arvu vähenemise tõttu põhjust arvata, et laenuvõtjate arv seadusemuudatuste rakendumisel lähitulevikus märkimisväärselt kasvaks. Kuna tegemist on oma olemuselt siiski laenutoote ehk tagastatava toetusmeetmega, tähendab see teadlikku rahaliste kohustuste võtmist nii õpingute ajal kui ka pärast õpingute lõppu. Ei ole tõenäoline, et rahalisi kohustusi võtaksid õppurid, kellel seda tegelikult vaja ei ole. Õppelaen muutub eelnõu jõustumisel rohkem õppimist toetavaks meetmeks, mis erinevalt tavapärasest krediidiasutuse poolt pakutavast laenutootest toetab eelkõige sotsiaalmajanduslikult kõige haavatavamas olukorras olevaid isikuid hariduse omandamisel. 6. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa püsivaid täiendavaid kulusid ega tulusid. Seadusemuudatuse järgselt võib kiiremini kätte jõuda laenuvõtja jaoks intressi ülempiir 5%, mida ületades kompenseerib riik intressivahe. Kui seni oli selleks vaja rohkem kui 3%-list 12 kuu Euribori määra, siis edaspidi rohkem kui 2%-list, mil riik hakkab kompenseerima intressi vahet. Ehk riigipoolne intressivahe kompenseerimine hakkaks suuremal määral sõltuma Euribori tasemest. Nt 2017/2018. õa, mil võeti õppelaenu 5,4 miljoni euro eest, moodustaks 1%-line 8 intress 54 000 eurot aastas. Samas ei ole krediidiasutuste info kohaselt põhjust eeldada järske Euribori tõuse. Arvestades, et praegu on Euribor püsinud pikemat aega miinuses, ei ole põhjust oodata, et lähiaastatel tõuseks Euribor üle kahe protsendi. Seda riski tasakaalustab ka õppelaenu intressi alanemine, mille puhul rakendub riigitagatis. Õppelaenu intressi alanemise järel muutub riigi jaoks odavamaks riigi tagatava õppelaenu summalt tasutav intressi osa. Kahe käendaja nõude vähendamine ühele võib küll mõnevõrra suurendada riigi riske õppelaenuvõlglastelt võla kätte saamiseks, kuid keeruline on hinnata nii riskide realiseerumist kui ka sellega kaasnevat potentsiaalset kulu, kuna see sõltub nii riigile ületulevatest võlgadest kui ka nende summast. Seni on õppelaenu tagasilaekumine olnud väga hea. Näiteks 2017. aastal rakendus riigitagatis 90 õppelaenuvõlglasele summas 232 300 eurot. Arvestades senist head õppelaenuvõla tagasilaekumist, ei ole põhjust eeldada, et risk realiseerub. 7. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020 a. ning seda rakendatakse pärast nimetatud kuupäeva sõlmitavatele õppelaenulepingutele. 8. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja krediidiasutustele. Mailis Reps minister Ivar Sikk asekantsler (kutse- ja täiskasvanuharidus ning planeerimine) kantsleri ülesannetes 9 Lisa 1. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastustabel Asutus Kommentaar HTM seisukoht EKEÜ Tutvunud kavatsusega võime tõdeda, et muudatuste eesmärk, luua senisest Teadmiseks võetud. paindlikum õppelaenu süsteem, mis on kasulik kõigile kolmele osapoolele, on igati aktsepteeritav. Nõustume, et õppelaenu süsteem on vaja kujundada rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Swedbank Swedbank ei saa toetada väidet, et ainult õppelaenu intressi alandamise ja Täpsustus, õppelaenu tagasimakse süsteemi paindlikumaks muutumisel kasvab Kavandatud muudatuste eesmärk ei ole kasvatada õppelaenu võtjate arvu, laenuvõtjate arv. Võttes arvesse statistikat, üliõpilaskondade liidu ja üliõpilaste vaid muuta tingimused õppelaenu vajavatele õppuritele senisest arvamust, siis toetame seisukohta, et tänane maksimaalne õppelaenu summa ei soodsamaks. Ei saa eeldada, et õppelaenu hakatakse võtma vajaduse täida õppelaenu eesmärki enam täies mahus. Swedbanki arvates peaks puudumisel pelgalt selle tõttu, et tingimused on soodsad. Õppelaenu võimalike muudatustega kaasnema ka õppelaenu summa suurendamine maksimaalset summat ei reguleeri ÕÕS, vaid Vabariigi Valitsuse vähemalt 3500 eurole. korraldus. Kavandatavate muudatuste järel on vajaduse korral võimalik viia ka õppelaenu summa ülejäänud süsteemiga kooskõlla. 1) Õppelaenu intressi alandamine Swedbank toetab väidet, et õpplaenu intressimäära alanemisel muutub õppurite Arvestatud. jaoks õppelaenu võtmine soodsamaks ning õpingute ajal väiksema intressi Muudatuste planeerimisel võtame teadmiseks, et tehtavad muudatused tasumine võimaldab vähendada õppuril rahalisi kohustusi õpingute perioodil. õppelaenusüsteemis nõuavad õppelaenu väljastajatelt IT-süsteemide Swedbank on valmis antud muudatust toetama, kuid palume arvesse võtta, et arendusi. kavandatav seaduse muudatuse implementeerimine vajab ajamahukat IT süsteemide arendust ning toob pangale kaasa täiendavad kulud. Samuti palume arvesse võtta, et intressimäära alandamine on Swedbanki poolt võimalik ainult juhul kui täiendavalt kavandatavad seaduse muudatused ei too omakorda endaga kaasa suuremahulisi IT süsteemide arenduskulusid. 2) Õpingute ajal õppelaenu intresside tagasimaksmise tingimustesse Arvestatud. paindlikumate võimaluste sätestamine Intresside kapitaliseerimist ei võimalda kehtivad seadused ja seega VTK-st ei selgu üheselt, mida mõeldakse võimaluse all tasuda õpingute ajal kapitaliseeritud intressilt omakorda intressi arvestamine ei ole seadusega kogunenud intressid pärast õpingute lõppu koos põhisummaga. Swedbank ei lubatud ehk intressidega laenu põhiosa suurendada ei saa. Nõustume toeta kogunenud intresside lisamist põhiosale, mida tasuda põhiosaga graafiku samuti, et õpingute jooksul kogunenud intresside tasumise ajatamine alusel. Meie süsteemis ei ole võimalik eristada põhiosast juurde lisatud ühekordse maksena õpingute lõppu võib panna õppurid keerulisse intressisummat ning intressilt viivise ja intressi arvestamine ei ole lubatud. olukorda, kuna kogunenud intressisumma võib olla ühekordseks makseks Kavandatav muudatus vajaks ajamahulist IT süsteemide arendust ning tooks küllaltki suur ja tekitada õppuril makseraskusi. Seega sellist kaasa täiendavad kulud. Pank peaks hakkama pidama eraldi arvestust, kellelt ja seadusemuudatust rakendada ei saa. milliselt summalt saab arvestada õppelaenu intresse ja viivist erinevate Küll aga tasub kaaluda seadusest mittetulenevaid võimalusi õppurite perioodide lõikes. Selle muudatuse mõjul suureneksid ka õppelaenu intresside ajatamiseks õpingute jooksul senise ühekordse makse asemel. administreerimise kulud. Teataval määral õppelaenu pealt saadava kogutulu 10 suurenemine ei oma nii suurt kaalu pangale tekkida võivate muude kulude Leiame, et see võimaldab kulutusi rohkem hajutada ega tekita õppuritele suhtes. õpingute jooksul rahalisi raskusi. Kogunenud intresside debiteerimist saaks ajatada õppelaenu tagasimaksmise algusesse, kuid sel juhul peaks õppur tasuma seda ühekordse maksena. Selline lahendus võib aga asetada õppuri keerulisse olukorda ning põhjustada makseraskusi ning võlgnevuse tekkimist juba tagasimakse perioodi alguses. 3) Õppelaenu käendajate arvu vähendamine seniselt vähemalt kahelt, Arvestatud. vähemalt ühele Swedbank on valmis antud muudatust toetama kuid juhime tähelepanu, et Oleme arvestanud teatavate riigipoolsete riskidega õppelaenuvõlgnevuse käendaja arvu vähenemine võib suurendada riski õppelaenu võlgnevuste osas. tekkimisel ühe käendaja olukorras. Siiski leiame, et kahe käendaja nõue on õppelaenu iseloomu arvestades õppuritele põhjendamatult koormav. Swedbank peab võimalikuks ühe käendaja nõuet uutele õppelaenudele, kuid Konkreetsemad tingimused või suunised käendajatele sätestatakse kavandatav seaduse muudatuse implementeerimine vajab IT süsteemide krediidiasutuste ja riigi vahelises lepingus. arendust ning toob Swedbankile kaasa täiendavad kulud. Toetame muuhulgas ettepanekut kindlaks määrata teatud nõuded käendajale. See annaks krediidiasutusele selgemad suunised õppelaenu käendaja aktsepteerimisel ning nõuded krediidiasutuste vahel muutuksid ühtlasemaks. Samuti annaks see nii riigile kui ka krediidiasutusele suurema kindluse, et tekkinud õppelaenu võlgnevuse korral saab laenuvõla käendajalt tagasi enne kui rakendub riigitagatis. Liiga kõrgete nõudmiste kehtestamine aga võib teatavatel juhtudel raskendada Täpsemaid nõudeid tuleb arutada koostöös Rahandusministeeriumi ja käendaja leidmist ning ei pruugi toetada eesmärki võimaldada õppelaenu krediidiasutustega. Tingimused ei kajastuks mitte seadusemuudatustes, kättesaadavust madalama sissetulekuga perest pärit õppurile, mida VTK-s välja vaid riigi ja krediidiasutuste vahelises lepingus. on toodud. Juhime siinkohal ka tähelepanu, et tänasel päeval ei ole levinud kergekäeline Muudatuste riskidega on arvestatud. õppelaenu käenduskohustuse võtmine ning ajad, mil õppurid asusid käendama näiteks sõbrad ja tuttavad, on möödas. Olukorras, kus õppelaenu käendavad eelõige õppuri vanemad, võib käendaja surmajuhtumi korral väga tõenäoliselt olla käenduskohustuse pärijaks laenusaaja ise või kaaspärijateks maksejõuetud isikud ning riigil kaob või väheneb märkimisväärselt võimalus õppelaenu võlg kätte saada. Täna juba kehtib laenusaajale kohustus käendaja surma korral seada uus tagatis, kuid praktikas täidetakse nimetatud kohustust pigem harva. 11 4) Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine Osaliselt arvestatud Õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab makseperioodi Nõustume, et õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab ning muudab tagasi makstava laenusumma koos intressidega laenusaaja jaoks makseperioodi ning muudab selle tõttu tagasi makstava laenusumma koos kallimaks. intressidega laenusaaja jaoks kallimaks. Seda ei saa õppuri seisukohast pidada mõistlikuks, kuna eesmärk on muuta laenutoode õppuri jaoks Swedbank ei toeta kavandatud seaduse muudatuse ettepanekut, sest see ei ole soodsamaks. Seadusemuudatuse eelnõu on aga planeeritud nii, et põhjendatud ning ei toeta eesmärki muuta õppuri jaoks õppelaenu soodsamaks. üldreeglina algavad õppelaenu tagasimaksed hiljemalt 12 kuud pärast Statistilised numbrid ei ole meie seisukohast niivõrd kaalukad, et pikendada õpingute lõppu, kuid eelnõuga võimaldatakse kahel erandjuhul tagasimaksmise algusaega seniselt 12 kuult pikemale perioodile. Töökoha tagasimakse algusaega pikendada seniselt 12 kuult 18 kuuni – 1) õppuri leidmist eelnimetatud tähtaja jooksul ei saa tänases majandusruumis pidada majandusolukorra järsk halvenemine või 2) õppuri ootamatu raske ebatõenäoliseks ja probleemseks. Laenu tagasimaksmise edasilükkamisega haigestumine. Nimetatud eriolukordades tagasimaksmise ajapikenduse kaasnev laenu kallinemine võib avaldada laenusaajale negatiivset mõju teiste andmise voli on jäetud õppelaenu väljastavatele krediidiasutustele. laenutoodete (nt kodulaen) tarbimiseks. Eeldame, et laenusaaja on tagasimaksmise alguse pikendamisega kaasnevast olukorrast ja tingimustest teadlik. Kavandatav seaduse muudatuse implementeerimine vajab ajamahulist IT süsteemide arendust ning toob kaasa täiendavad kulud. Selle muudatuse mõjul suureneksid ka õppelaenu administreerimise kulud. 5) Õppelaenu annavad Eestis Finantsinspektsioonilt loa saanud Teadmiseks võetud. krediidiasutused Swedbank toetab antud muudatust. 6) Õppelaenu võlgadega seotud riskide vähendamine Arvestatud. Swedbank toetab käendajale teatavate tingimuste kehtestamise ettepanekut. Kinnitame, et VTK-s kavandatavad muudatused hakkaksid Ettepaneku osas siduda võla sissenõudmine tulumaksutagastusega Swedbank seadusemuudatuste jõustumisel kehtima uutele sõlmitavatele seisukohta ei võta. VTK-s kavandatavad muudatused hakkaksid kehtima uutele õppelaenulepingutele. Vanu lepinguid muudatused ei puuduta. Sellest võetavatele õppelaenudele alates seaduse muudatuste jõustumisest. Palume lähtuvalt pöörame tähelepanu ka rakendussätetele. seaduse eelnõu koostamisel olulist tähelepanu pöörata rakendussätetele. Swedbanki õppelaenulepingu tingimused võimaldavad õppuril sõlmitud Teadmiseks võetud. õppelaenulepingu alt igal õppeaastal õppelaenu saada kui laenusumma Mõtleme kõik eelnevalt esitatud võimalikud rakendusprobleemid eelnõu väljamakse tingimused on täidetud. See tähendab, et igal õppeaastal ei sõlmita koostamisel läbi. uut laenulepingut ega laenulepingu lisa. Siinkohal on oluline läbi mõelda, kuidas mõjutavad uued tingimused olemasolevaid õppelaenulepinguid ning kuidas tagada selged piirid juba võetud laenukohustuste ja kehtima hakkavate uute tingimustega õppelaenu vahel. Kavandatavad seaduse muudatused võivad kaasa tuua õppuri soovi refinantseerida olemasolevaid õppelaenulepinguid. 12  Täna on võimalik ühest krediidiasutusest teise õppelaenu üle viia. Swedbank soovitab väga detailselt läbi mõelda uute tingimuste rakendumise. Eesti Toetame järgmisi VTKs esitatud muudatusettepanekuid: Õpilas- 1) alandada senini kehtivat õppelaenu intressimäära; 1) Teadmiseks võetud esinduste 2) laenuvõtjate rahaliste kohustuste optimeerimine õpingute ajal; 2) Teadmiseks võetud Liit 3) vähemalt üks käendaja senise vähemalt kahe käendaja nõude asemel; - 3) Teadmiseks võetud peame seda mõistlikuks ideeks, ent kas oleks võimalik kaaluda ka käendajana Riigipoolset käendust käesoleva muudatustega ei plaanita. riiki nende puhul, kel on raske majanduslik seis? 4) õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine; 4) Teadmiseks võetud 5) õppelaenu turule sisenemise lihtsustamine krediidiasutustele. 5) Teadmiseks võetud EÕEL ei ole toeta ideed, mida pakutakse välja õppelaenu võlgadega seotud Kehtiva seaduse kohaselt on riik õppelaenu maksimaalmäära ja riskide vähendamiseks (täiendavad tingimused käendajale). Meie hinnangul õppelaenusummalt krediidiasutustele tasumisele kuuluva intressi ulatuses võib see oluliselt piirata ligipääsu õppelaenule just neile, kel on raskem tagaja. Käendajate arvu vähendamine kahelt ühele võib suurendada majanduslik seis ning kes kindlasti vajaksid õppelaenu, ent lisatingimused riigipoolseid riske õppelaenuvõlgnevuse osas, mida on mõistlik võivad hoopis laenusaamise võimaluse ära võtta, kuna sobivat käendajat ei ole tasakaalustada. Samuti ei ole riigi eesmärk soodustada kergekäelist kusagilt võtta. Meie nägemuses võiks laenu käendajaks olla kõigile õppelaenu laenuvõtmist, mis võib juhtuda, kui laenu võetakse käendajata. võtjaile riik, ent eriti neile, kel on raske majanduslik seis. Ettepaneku mõte on, et krediidiasutused kontrolliksid selgematel alustel käendaja maksevõimet. Tegelikkuses kontrollivad õppelaenu väljastavad krediidiasutused juba praegu käendajate aktsepteerimisel nende maksevõimet. Ühtsete tingimuste kehtestamine annab krediidiasutustele selgemad suunised õppelaenu käendaja aktsepteerimisel ja tingimused käendajatele muutuksid ühtlasemaks. Ka annab muudatus nii riigile kui ka krediidiasutustele suurema kindluse, et õppelaenuvõlgnevuse korral saab laenuvõla tagasi enne, kui rakendub riigitagatis. Lisaks tõstatame veel kaks teemat: 1) Õppelaenu maksimaalne summa õppeaastas määratakse Vabariigi 1) õppelaenu suurus peab olema paindlikum ja võimaldama katta ära tegeliku Valitsuse korraldusega igal aastal. Seadusemuudatuste jõustumisel on õppemaksu suuruse ühes õppeaastas (hetkel on õppelaen osade tasuliste võimalik muuta ka õppelaenu maksimaalset summat. Õppelaenu õppekavade jaoks liiga väike, see katab napilt ühe semestri kulud). maksimaalse summa muutmisel tuleb arvestada, et riik ei saa põhjendamatult ja vastutustundetult suurendada õppurite laenukoormust. 2) taastada tuleb õigus õppelaenu (osalisele) kustutamisele juhul kui isikul on 2) Käesoleva seadusemuudatusega ei kavandata taastada olukorda, kus teenistusvõi töösuhe riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik- õppelaen kustutatakse, kui isik asub tööle riigi- või kohaliku õigusliku juriidilise isikuga või kui ta on alla 3-aastase lapse vanem. omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde. Tervikuna soovime juhtida tähelepanu sellele, et õppelaenu süsteemi Nimetatud meetme eesmärk oli suunata kõrgkoolilõpetajaid neisse proovitakse hetkel muuta kosmeetiliste võtetega jäädes vanadesse raamidesse, 13  ent ei ole analüüsitud, kuidas võiks välja näha tervikvisioon sotsiaalsetest asutustesse tööle, kuid see ei ole enam kooskõlas riigi praeguste garantiidest õppuritele (erinevad toetused, stipendiumid, õppelaen) ning mis prioriteetidega. rolli selles mängib õppelaen. Riik tasub kehtiva seaduse järgi õppelaenu intressi ühe vanema eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, samuti laenusaaja ajateenistuses viibimise ajal ning arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. SOM Kooskõlastatud Teadmiseks võetud. SEB 1. Õppelaenu intressimäära alandamine: VTK-s väidetakse, et õppelaenu praegune intressimäär ei vasta Selgitame. turutingimustele, vaid on liiga kõrge. Meie hinnangul ei ole VTK-s õppelaenu Mõistame, et õppelaenu käitlemine tekitab krediidiasutustele intressimäära võrreldud iseloomult sarnaste, st võrreldavate laenutoodete halduskulusid. Samas oleme arvamusel, et õppelaenu ei ole õige võrrelda (väikelaen, tarbimislaen) intressimääradega. Võrreldavate laenutoodete teiste turul olevate laenutoodetega, kuna nii õppelaenu põhisumma kui ka intressimäärad on tänasel laenuturul endiselt oluliselt kõrgemad kui õppelaenul. laenusaaja poolt sellelt tasutav intress on riigi poolt tagatud, millest ei saa Muudatuse majandusliku mõju hindamisel krediidiasutustele ei ole arvestatud rääkida teiste laenutoodete puhul. Õppelaenu puhul puuduvad asjaoluga, et õppelaen kui eraldiseisev krediiditoode nõuab krediidiasutustelt krediidiasutustel väike- või tarbimislaenudele omased riskid. Seega on pidevat tehnoloogilise, rahalise ning tööjõuressursi planeerimist ja eraldamist õppelaenu näol meie hinnangul tegemist turul küllaltki unikaalse kliendisuhtluseks, administreerimiseks, toote- ja IT-arenduseks jt vajalikeks laenutootega. tegevusteks. Neid ressursse peavad pangad eraldama ja planeerima sõltumata õppelaenu kliendibaasi suurusest. 2. Õppelaenu tagasimaksmise alguse pikendamine ja intressimaksete Arvestatud. edasilükkamine õpingutejärgsesse perioodi: Intresside kapitaliseerimist ei võimalda kehtivad seadused ja seega Pank peab tarbijakrediiti väljastades hindama, kas laenusaaja suudab tulevikus kapitaliseeritud intressilt omakorda intressi arvestamine ei ole seadusega laenu tagasi maksta. Õppelaenu puhul pole pangal võimalik usaldusväärselt lubatud ehk intressidega laenu põhiosa suurendada ei saa. Nõustume hinnata, kas laenusaaja saab pärast õpinguid piisavalt tasuva töökoha, et maksta samuti, et õpingute jooksul kogunenud intresside tasumise ajatamine laenu oluliselt kallimalt tagasi. ühekordse maksena õpingute lõppu võib panna õppurid keerulisse Tagasimaksmise alguse ja intressimaksete edasilükkamisega tekitatakse olukorda, kuna kogunenud intressisumma võib olla ühekordseks makseks laenusaajale suurem maksekoormus ajal, mil ta on alles asunud tööturule. küllaltki suur ja tekitada õppuril makseraskusi. Seega sellist Leiame, et selline praktika soodustab võlgnevuste teket ja pole kooskõlas seadusemuudatust rakendada ei saa. vastutustundliku laenamise põhimõttega. Küll aga tasub kaaluda seadusest mittetulenevaid võimalusi õppurite Lisaks ei toeta see muudatus VTK-s kirjeldatud eesmärki muuta õppelaen intresside ajatamiseks õpingute jooksul senise ühekordse makse asemel. laenusaajale soodsamaks ja paindlikumaks, vaid võib muuta õppelaenu hoopis Leiame, et see võimaldab kulutusi rohkem hajutada ega sea õppureid laenusaajale kallimaks ja koormavamaks. õpingute jooksul rahalistesse raskustesse. Samuti näitab meie praktika, et laenusaajal võivad makseraskused tekkida ka hiljem kui vahetult pärast kooli lõpetamist ning selle tarbeks ei näe tänane 14  regulatsioon ette lahendusi, mida pangad saaksid laenusaajale pakkuda. Seega meie hinnangul ei lahenda pakutud idee kõikide laenusaajate muresid. Küll aga toetame mõtet, et intresside tasumisele võib paindlikkust lisada pakkudes senise ühekordse intresside aastamakse kõrval ka võimalust intresse tasuda igakuiste või kvartaalsete maksetena. 3. Õppelaenu käendajate arvu vähendamine ja õppelaenu võlgadega Selgitame. seotud riskide vähendamine: Kavandatavate muudatuste esmane eesmärk ei ole õppelaenu Üldjoontes toetame ühe käendaja nõudele üleminekut ja käendajaks sobivate populariseerimine ega kergekäelise õppelaenuvõtmise soodustamine. Ei isikutele täiendavate tingimuste kehtestamist, ent erinevalt VTK-s väidetust ei ole põhjendatud eeldada, et õppelaenu hakkaksid võtma ka need õppurid, tähenda käendajate arvu vähendamine kahelt käendajalt ühele märkimisväärset kellel selleks vajadus puudub. Muudatuste eesmärk on muuta õppelaen kokkuhoidu pankade administreerimiskuludes. Küll aga kaasnevad sellega seda vajavate õppurite jaoks paindlikumaks ja soodsamaks. pankade IT-süsteemide arendustööd ja laenu senisest nõrgem tagatispositsioon. Nõustume, et õppelaenu võtmise põhjused on ajas muutunud, mis on osaliselt tingitud kõrgharidussüsteemis toimunud muutustest, sh VTK-st ei selgu, kas selle koostamisel on tehtud mõjuanalüüs, kuivõrd aitavad kõrghariduse paremast ligipääsetavusest. Sellegipoolest on õppelaen planeeritavad muudatused õppelaenu populaarsust suurendada. Leiame, et endiselt vajalik teatavale grupile õppuritele – erakõrgkoolis õppivatele õppelaenu madala populaarsuse peamine põhjus ei ole mitte intressimäär või üliõpilastele, majanduslikult raskemas olukorras õppuritele, kes ei käendajate arv, vaid tasuta kõrghariduse omandamise võimalus ning asjaolu, et kvalifitseeru vajaduspõhist õppetoetust saama, ja osakoormusega või üliõpilased käivad üha enam tööl ning suudavad seeläbi katta oma välismaal õppijatele. Nimetatud gruppide puhul on oluline, et õppelaen elamiskulusid. oleks paremini kättesaadav ning toetaks õppes püsimist ja edukat lõpetamist. Meie hinnangul oleks õppelaenu populaarsust kasvatav positiivne muutus see Selgitame. Riigil on õppelaenuga seoses kohustus tasuda intressi kui riik kannaks teatud tingimustel või perioodil näiteks laenuvõtjate eest laenusaaja ajateenistuses viibimise ajal, ühe vanema eest kuni lapse intressikulu ja/või pakuks õppelaenuvõtjatele muud selgelt arusaadavat kolmeaastaseks saamiseni ning arst-residendi eest kuni residentuuri lisaväärtust. lõpetamiseni. Samuti on riigil kohustus tasuda õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud puudega laste vanematele. Seega on riik loonud teatavaid erisusi õppelaenu või sellelt makstavate intresside tasumisel. Täiendavate erisuste tegemine ei ole praegu plaanis. RaM Muudatus nr 5 Arvestatud. Palume eelnõu välja töötamisel arvestada asjaoluga, et mitu konkursi korras Õppelaenu väljastavateks krediidiasutusteks oleksid endiselt need valitud õppelaenu andjat on tänaseks uute õppelaenude andmise lõpetanud. krediidiasutused, kes on sõlminud riigiga õppelaenu väljastamise lepingu. Seega ei saa ilma konkursita õppelaenuturule sisenemise võimalus tuua kaasa Käendajatele kehtestatavad tingimused on planeeritud kaardistada kõikidele pankadele õppelaenu väljastamise kohustust ning laenuvõtjalt õigust koostöös Rahandusministeeriumiga. Nõudeid ei sätestata mitte seaduses, nõuda laenu mistahes krediidiasutusest. vaid riigi ja krediidiasutuste vahelises lepingus. Ettepaneku mõte on, et krediidiasutused analüüsiksid enam käendaja maksevõimet, et vähendada õppelaenuvõlgnevuse tekke riske. 15  Palume väljatöötamiskavatsuse 3 ja 9 peatükis välja toodud kolmanda probleempüstituse ja lahenduse juures selgitada, kes määrab käendajale nõuded? On selleks riik või krediidiasutus? Kes hakkab käendajate tausta kontrollima ning millisel tasemel see reguleerida tulevikus soovitakse? Sarnane märkus oli kevadel ka Riigikassal: „Peaks püüdma nõuded kaardistada ning pigem siis need sätestada "üldiste nõuetena käendajatele" VV määruses ja täpsustada pankade koostöölepingutes“. Palume antud märkus arvesse võtta. SiM Kooskõlastatud märkusteta. Teadmiseks võetud. EÜL Eesti Üliõpilaskondade Liit tervitab algatatud muudatusi õppelaenusüsteemis Nõustume. Õppelaen peab vastama õppurite vajadustele ja selle eesmärk ja kinnitab, et muudatused on nii üliõpilaste kui tervikliku on pakkuda õppuritele tuge õpingute jooksul, et nad saaksid õpingud kõrghariduskorralduse seisukohast vajalikud. Siiski on õppelaenu süsteemi edukalt lõpetada. Samas on käesoleva seadusemuudatuse eelnõu eesmärk muutmiseks vaja põhjalikumat analüüsi ja ühise seisukoha kujundamist. teha parendusi kehtivasse õppelaenusüsteemi. Suuremahulist Õppelaen peab olema oma olemuselt sotsiaalne garantii tagastatava õppelaenusüsteemi muutmist praegu plaanis ei ole. finantstoetuse näol, mis eeldab muudatuste tegemisel eelkõige üliõpilaste vajadustest ja huvidest lähtumist. EÜL toob oma tagasisides välja üliõpilaste seisukohad pakutud probleemidele ja lahendustele. Lisaks tõstatame praeguses VTK-s mainimata jäänud probleeme ja lõpetuseks pakume välja endapoolse õppelaenu visiooni. EÜL-i hinnang väljatöötamise kavatsuses nimetatud probleemidele ja kavandatud lahendustele: 1. Üliõpilase jaoks kõrge intressimäär Selgitame EÜL nõustub probleemipüstitusega: 5% määr on õppelaenu jaoks liiga kõrge Eestis kehtiva õppelaenusüsteemi juures on õppelaenu andjateks intress. Samuti nõustub EÜL VTK-s püstitatud eesmärgiga õppelaenu krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvelt. Seega intressimäära alandada, küll aga jääb mulje, et muudatuse tegemise juures ei on oluline leida õppelaenu intressi osas üksmeel ka krediidiasutustega. peeta peale probleemipüstituse enda olemuse silmas üliõpilaste vajadusi, vaid Ettepanekus toodud näide, kus paljudes Euroopa Liidu riikides, kus pigem laenu väljastava kolmanda osapoole võimalikke huve (“Täpne õppelaen on kasutusel ning intressimäär jääb 1‒2% vahele, vastab tõele. intressimäär on kavas välja töötada koostöös Rahandusministeeriumi (edaspidi Samas tuleb arvestada ka teiste riikide õppelaenusüsteemide eripäradega. RaM) ja krediidiasutustega.”). Seejuures jääb analüüsimata, millised oleks Paljudes riikides on õppelaen riigi poolt väljastatud laenutoode, mis kolmanda osapoole (krediidiasutuse) väljajätmise positiivsed ja negatiivsed võimaldab hoida laenuintressi madalal. See tähendaks aga suuremaid mõjud ning võimalused. Lisaks toome välja, et enamikes Euroopa Liidu muudatusi õppelaenusüsteemis, mida käesoleva seadusemuudatusega riikides, kus õppelaen on kasutusel, jääb intressimäär 1-2% vahele. kavas ei ole. Pakutud ettepanek on aga kindlasti asjakohane ja vajab eelnõu väljatöötamise käigus täiendavat analüüsi. 2. Paindlikum intressi tasumine Mitte arvestatud EÜL nõustub probleemipüstitusega. Intressi maksmine õpingute kestel ei ole Õppelaen on laenutoode ja intresside tasumine laenu kasutamiselt on laenu loogiline osa sotsiaalsete garantiide süsteemist ja üliõpilastel peaks olema oluline osa. Intresside kapitaliseerimist ei võimalda kehtivad seadused ja 16 võimalus seda teha pärast õpingute lõppu. Samas kaoks probleem EÜL-i välja seega kapitaliseeritud intressilt omakorda intressi arvestamine ei ole pakutava visiooni, mida on kirjeldatud antud dokumendi lõpus, realiseerimisel. seadusega lubatud ehk intressidega laenu põhiosa suurendada ei saa. Lisaks toome VTK-st välja põhjenduse õpingute ajal laenuintressi mitte Nõustume samuti, et õpingute jooksul kogunenud intresside tasumise arvestada: “Sellisel juhul tuleks õpingute jooksul kogunenud laenuintress ajatamine ühekordse maksena õpingute lõppu võib panna õppurid tasuda riigil, mis oleks täiendav kulu riigile ning suurendaks riigi kohustusi keerulisse olukorda, kuna kogunenud intressisumma võib olla ühekordseks õppelaenu süsteemis, mille tõttu ei saa seda pidada mõistlikuks”. Õppelaenu makseks küllaltki suur ja tekitada õppuril makseraskusi. Seega sellist peaks suhtuma kui üliõpilaste sotsiaalsesse garantiisse, mis on sisuliselt seadusemuudatust rakendada ei saa. tagastatav õppetoetus tagastamatu õppetoetuse kõrval. Võrreldes tagastamatu Küll aga tasub kaaluda seadusest mittetulenevaid võimalusi õppurite õppetoetusega on õppelaenuna üliõpilastele antav finantstoetus riigile väga intresside ajatamiseks õpingute jooksul senise ühekordse makse asemel. palju soodsam meede. Käsitledes õppelaenu sotsiaalse garantiina, ei saaks Leiame, et see võimaldab kulutusi rohkem hajutada ega sea õppureid ideed intressi õpingute ajal mittearvestamist maha kanda vaid põhjusel, et see õpingute jooksul rahalistesse raskustesse. tekitab riigile kohustusi. Seadusemuudatuse eesmärk ei saa olla muudatuste Mõistame probleemi, kuid kuna antud ideega kaasneb riigile lisakulutusi, tegemine tingimusel, et riigi jaoks kohustusi juurde ei teki, vaid visiooniks peab tähendaks see ka suuremat seaduse, sh toetuste reformimist (sealhulgas olema terviklik sotsiaalsete garantiide süsteem, mis sobib olemuslikult idee, mille raames peaks õppelaenu suhtuma kui tagastatavasse kõrghariduse korraldusega. õppetoetusesse), mida selle seadusemuudatuse raames kavas ei ole. Kui riik käsitaks õppelaenu kui tagastatavat õppetoetust, tekiks olukord, kus üliõpilased, kes õppelaenu ei võta, ei saaks sellisest riigipoolse „toetuse“ vormist osa. 3. Kahe käendajaga õppelaenu tagamine Mitte arvestatud. EÜL nõustub ligipääsetavust puudutava probleemipüstitusega - kahe käendaja Ettepanek ei ole mõistlik arvestades, et Eestis on riiklikult finantseeritav nõue on tõepoolest tihtipeale takistuseks just neile üliõpilastele, kellel jaoks kõrghariduse omandamise võimalus, mis juba iseenesest on üliõpilaste õppelaen on hädavajalik õpingute finantseerimise ja õpingute ajal äraelamise olukorda soodustav asjaolu. Õppelaenu riigipoolne käendus suurendaks vahend. Samas on ka ühe käendaja või tagatise nõue kindlasti haavatavas ühelt poolt riigi kulutusi, teisalt on oht, et laenu võtmist hakatakse olukorras üliõpilase jaoks barjäär eriti juhul, kui kehtestatakse lisatingimused kuritarvitama teades, et laenu käendajaks on riik. See võib ohtu seada käendaja jaoks. Seetõttu peab EÜL mõistlikuks õppelaenu süsteemi loomist, vastutustundliku käendamise põhimõtted. kus õppelaen on riiklikult garanteeritud kõigile. 4. Õppelaenu tagasimakse algus EÜL nõustub probleemipüstitusega ja muudatuse eesmärgiga, mis puudutab Osaliselt arvestatud erialase töö leidmisele kuluvat aega. Lisaks peaks üliõpilasele tekkima Õppelaenu tagasimaksmise alguse edasilükkamine pikendab võimalus tagasimaksmise edasi lükkumiseks ka juhul, kui õpinguid alustada makseperioodi ning muudab selle tõttu tagasimakstava laenusumma koos pisut hiljem, kui 12 kuu jooksul, mis hõlmab endas põhimõtteliselt võimalust intressidega laenusaaja jaoks kallimaks. Seda ei saa õppuri seisukohast üksnes koheselt pärast lõpetamist järgmiste õpingutega alustada. pidada mõistlikuks, kuna eesmärk on muuta laenutoode õppuri jaoks soodsamaks. Seadusemuudatuse eelnõu on aga planeeritud nii, et üldreeglina algavad õppelaenu tagasimaksed hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõppu, kuid eelnõuga võimaldatakse kahel erandjuhul tagasimakse algusaega pikendada seniselt 12 kuult 18 kuuni – 1) õppuri majandusolukorra järsk halvenemine või 2) õppuri ootamatu raske 17  haigestumine. Nimetatud eriolukordades tagasimaksmise ajapikenduse andmise voli on jäetud õppelaenu väljastavatele krediidiasutustele. Eeldame, et laenusaaja on tagasimaksmise alguse pikendamisega kaasnevast olukorrast ja tingimustest teadlik. 5. Õppelaenu andjate valimine konkursi korras Teadmiseks võetud. EÜL nõustub ettepanekuga. 6. Õppelaenu võlgnevustega seotud riigipoolsete riskide vähenemine Mitte arvestatud. EÜL suhtub skeptiliselt plaani koostöös Rahandusministeeriumi ja pankadega Kahe käendaja nõude asendamisel ühega võtab riik õppelaenu tagamisel kehtestada täpsemad tingimused käendajale õppelaenu võlgadega seotud teadliku riski õppelaenuvõlgnevuse korral võlgnevus tasuda. Riigil peab riskide vähendamiseks. Siinkohal peaks prioriteet olema kõrghariduse säilima kindlus õppelaenuvõlgnevuse korral võlg tagasi saada. Juba praegu omandamise ligipääsetavus ning riskide vähendamise egiidi all on oht kontrollivad õppelaenu väljastavad krediidiasutused käendajate õppelaenu ligipääsetavust vähendada seda kõige enim vajavatele üliõpilastele. aktsepteerimisel nende maksevõimet. Ühtsete tingimuste kehtestamine Teisena välja toodud lahendust riigigarantii rakendumisel võlglastelt võla kätte annab aga krediidiasutustele selgemad suunised õppelaenu käendaja saamist läbi füüsilise isiku tulumaksutagastuse EÜL ei toeta ei laenuvõtja ega aktsepteerimisel ja tingimused muutuksid krediidiasutuste vahel käendaja puhul. Luues lisavõimaluse käendajalt laenu tagasimakse kätte ühtlasemaks. Ka annab see nii riigile kui ka krediidiasutustele suurema saamiseks võib tekkida olukord, kus käendaja leidmine muutub raskemaks, mis kindluse, et õppelaenuvõlgnevuse korral saab laenuvõla tagasi enne, kui seab barjääri õppelaenu võtmisele. rakendub riigitagatis. Lisaks toob EÜL välja probleemid, mida pole VTK-s adresseeritud: Arvestatud. 7. Õppelaenu maksimaalmäär Õppelaenu maksimaalset summat ei reguleeri ÕÕS, vaid Vabariigi Üheks põhjuseks, miks õppelaenu kasutamise populaarsus on vähenenud, on Valitsuse korraldus. Kavandatavate muudatuste järel on võimalik ka EÜLi hinnangul õppelaenu maksimaalmäär, mille suuruse tõttu ei saa õppelaenu summa süsteemiga kooskõlla viia. Selleks küsib HTM igal õppelaenu kasutada paljudel erialadel õppetasu maksmiseks ega käsitleda aastal partnerite, sh EÜL-i, käest ettepanekuid õppelaenu maksimaalse vahendina, mis võimaldaks õpingute ajal ära elada. Õppelaenu puhul on vajalik summa kehtestamiseks õppuri kohta õppeaastas. põhjalikum läbi mõtestamine, mis on õppelaenu eesmärk, sest täna ei kata Õppelaenu maksimaalse summa puhul tuleb lähtuda ka vastutustundliku maksimaalmäär 2000€ õppeaastas ei tasulise õppekavade maksu ega õpingute laenaja põhimõtetest. Ei ole mõistlik võtta õpingute jooksul maksimaalselt ajal ära elamise kulusid. õppelaenu, mille tasumine võib lõpetamise järel muutuda liigseks Kuigi sellel aastal tõsteti õppelaenu maksimaalmäära 80 euro võrra, siis koormaks. Riik ei saa õppurite laenukoormust vastutustundetult sisuliselt alates 2008. aastast maksimaalmäär muutunud ei ole. Ka 2018/2019 suurendada, seda enam, et lõpetamise järel võib suurem õppelaenuvõlg õppeaastaks määratud summa (2000 eur) ei ole Eesti süsteemis piisav. muutuda takistuseks näiteks eluasemelaenu või tarbimislaenu taotlemisel. Õppelaenu eesmärgiks saab olla, kas tasuda õppemaksu või katta õpingute ajal Õppelaen on Eesti kõrghariduse süsteemis vaid üks üliõpilast toetavatest elamiskulud. 2000 eurot õppeaasta (10 kuu) kohta teeb ühe kuu lõikes ilma meetmetest. Lisaks õppelaenule on üliõpilasel võimalik saada ka 18 intressimakseid arvesse võtmata elamiskulude katteks vaid 200 eurot. Samuti vajaduspõhist õppetoetust/eritoetust või stipendiumi ja ka finantseerida ise ei ole võimalik õppelaenu summaga katta Eesti ülikoolide keskmisi õppetasu oma õpinguid. määrasid - keskmine õppetasu aastas Eestis tasulisel erialal õppides on Estonian Business Schoolis 4850 eurot, Tartu Ülikoolis üle 3500 euro, Tallinna Ülikoolis ligikaudu 3196 eurot. Seega ei täidaks praegu järgmiseks aastas ettenähtud maksimaalmäär kumbagi eesmärki. EÜLi hinnangul on Eestis vajalik tagada õppelaenuga üliõpilasele nii võimalus tasulisel erialal katta ära õppemaks kui ka võimaldada nii tasulisel kui tasuta õppivale üliõpilasele õpingute ajal elamiskulude katmist. Seetõttu peaks tasulisel erialal õppival tudengil olema võimalik saada õppelaenu õppetasuga vastavas määras. Lisaks peab olema kõigile tudengitele kättesaadav õppelaen võimaldamaks õpingute ajal ära elada ilma tööl käimata. Nii tagastamatu kui tagastatav (hetkel Eesti süsteemis vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetus) õppetoetus peaks arvestama üliõpilaste objektiivsete vajadusi suuremate kulutuste jaoks, nagu hoolduskoormus. Kuigi õppelaenu maksimaalmäära summat ei ole tõesti mõistlik seadusesse sisse kirjutada, siis kindlasti tuleks õppelaenu süsteemi muudatuste tegemisel mõistliku maksimaalmääraga arvestada. 8. Tagasimakse aeg Mitte arvestatud. EÜLi hinnangul oleks vajalik mõistliku õppelaenu maksimaalmäära summa Viiekordne nominaalkestus tähendaks, et õppelaen oleks pärast 3-aastase kasutuselevõtu puhul pikendada laenu tagasimaksmise perioodi seniselt kahelt bakalaureuseõppe lõppu üleval 15 aastat (3x5), mis oleks kaks ja pool korda nominaalkestuselt vähemalt viiekordsele nominaalkestusele. Lisaks peaks pikem aeg kui praegu. Mida kauem on laen laenuvõtja jaoks üleval, seda tagasimaksmise suurus ja aeg olema seotud laenuvõtja sissetulekuga, et ei kallimaks see laenaja jaoks lõppkokkuvõttes intresside tasumise tõttu tekiks laenukoormust, millega laenuvõtja toime ei tuleks. Lisaks peaks olema muutub. See läheks aga vastuollu eesmärgiga muuta õppelaen õppuri jaoks seaduse tasemel kehtestatud laenuvõtjale õigus maksta õppelaen tagasi soodsamaks. Samuti on õppelaenu tagasilaekumine olnud seni väga hea, ennetähtaegselt ja seda ilma lisakuludeta. mis samuti ei anna kinnitust õppelaenu tagasimakse aja märkimisväärse pikendamise vajadusest. Pärast lõpetamist on õppuritel sageli vajadus ka eluasemelaenu järele. Pikem tagasimakse aeg võib raskendada eluasemelaenu võtmist. Juba praegu on õppuril võimalik tasuda õppelaenuvõlg krediidiasutusega kokkuleppel ennetähtaegselt. Tagasimaksmise aja pikendamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui õppelaenu maksimaalmäär suureneks praegusega võrreldes märkimisväärselt. Selgitame 9. Õppelaenu saamise kordade arvu suurendamine Teatav paindlikkus on juba tänases süsteemis olemas. ÕÕS §15 lg 3 ütleb, Lisaks vajaks praeguses õppelaenu süsteemis üle vaatamist see mitmele et õppelaenu on õigus saada õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule õppelaenule üliõpilasel õigus on. Praeguses süsteemis puudub igasugune 19 variant väheseks paindlikkuseks, mida kõrghariduse omandamise juures väga vastav arv kordi. See tähendab, et ka nö lisa-aastal on õppuril võimalus vaja oleks. EÜLi hinnangul peaks üliõpilasele olema garanteeritud õppelaenu võtta õppelaenu, kui tal on näiteks üks kord võtmata. Kui aga kõik korrad summa, mis on õppekava nominaalkestusega võrdelises seoses, kuid mitte võetud, siis lisa-aastal enam õppelaenu saamise õigust ei ole. võrdne, olenemata õppevormist või tasemest. See tähendab, et õppelaenu süsteem peaks võimaldama vähemalt ühte lisa-aastat nominaalkestusele lisaks, mis kataks minimaalse lisaaja kui üliõpilane otsustab eriala vahetada. EÜLi visioon õppelaenust kui osast üliõpilaste sotsiaalsete garantiide Täname esitatud mõtete ja visiooni eest! Nõustume, et õppuri seisukohast süsteemis on oluline, et õppelaen vastaks õppurite vajadustele. Eesmärgiks on EÜLi silmis vajab tänane õppelaenu süsteem terviklikku ümberkorraldust, et pakkuda õppuritele õpingute jooksul tuge, mis võimaldab õpingud edukalt õppelaenu saaks käsitleda osana sotsiaalsete garantiide süsteemist. Selleks lõpetada. Samas on käesoleva seadusemuudatuse eelnõu eesmärgiks teha peaks õppelaen olema üliõpilastele garanteeritud, maksimaalmäär peaks parendusi kehtivasse õppelaenusüsteemi. Suuremahulist võimaldama õpingute ajal elamiskulude katmist ja õppetasu maksmist ning õppelaenusüsteemi muutmist praegu plaanis ei ole. Esitatud visiooni arvestama üliõpilaste objektiivseid vajadusi suuremate kulutuste jaoks, näiteks rakendamine tähendaks aga oluliselt suuremamahulisi muudatusi, mida nagu vanema või lapse hoolduskohustus. Lisaks peaks EÜLi nägemuses olema praegu plaanis ei ole. laen intressivaba ja tagasimakse senisest paindlikum ning sõltuv laenuvõtja sissetulekust. Selleks, et anda üliõpilastele võimalus pühenduda õpingutele ja kõrgkoolidele õigus üliõpilastele sellist pühendumist oodata, peaks sotsiaalsete garantiide süsteem võimaldama õppida ilma tööl käimata ning selleks peab riik looma tervikliku toetuste süsteemi, mis kombineerib tagastamatuid ja tagastavaid toetusi. Sealjuures peaks tagastamatu toetuse osakaal (vajaduspõhine õppetoetus) raskes sotsiaal-majanduslikus olukorras üliõpilaste jaoks moodustama suurema osa toetuse kogu mahust. EÜL pakub välja üliõpilaste visiooni õppelaenu süsteemist: ● Õppelaenu süsteemi arendamisel on oluline silmas pidada nii üliõpilaste vajadust õpingute ajal ära elada kui ka tasulisel õppel olevate üliõpilaste puhul katta õppemaksu. ● Tasulistel erialadel nominaalajal õppivatel üliõpilastel peab olema võimalus õppetasu finantseerida õppelaenust. See tähendab, et õppemaksu finantseerimiseks võetud õppelaenu maksimaalmäär peab olema võrdeline antud üliõpilase õppekava maksumusega ● Kõigil üliõpilastel (kaasa arvatud tasulisi õpinguid õppelaenust finantseerivatel) peab olema võimalus saada õppelaenu õpingute ajal elamiskulude katmiseks. ● Elamiskulude finantseerimise eesmärgil võetava õppelaenu maksimaalmäär peab kaasas käima elukalliduse muutustega. 20 ● Õppelaenu suuruse puhul tuleb arvestada ka objektiivseid vajadusi suuremate kulutuste jaoks, nagu hoolduskohustus või erivajadus. ● Laenu peab olema võimalik taotleda kogu õppeaasta jooksul. ● Õppelaen peab olema riiklikult garanteeritud kõigile üliõpilastele. Õppelaenu andmisest võib keelduda isikule, kellel on jooksev õppelaenu viivis.  Õppelaenu intress on täiskoormuses õppijale 0%, kuid juhul kui üliõpilane ei lõpeta nominaalkestuse pluss ühe aastaga, tõuseb intressimäär 5%. Osakoormuses üliõpilasele peaks looma paralleelsüsteemi, kus vähemalt kahekordse nominaalkestusega lõpetaja jaoks oleks intress lähedane Euroopa keskmisele 1-2% määrale (kui mitte madalam). ● Õppelaenu tagasimaksmise tingimused: ○ Tagasimakse kohustus saab alata hetkel, mil laenu võtja ei ole jätkanud aasta jooksul õpingutega ning tema sissetuleku suurus on vähemalt miinimumpalga tasemel. Kohustuslik makse suurus ühes kuus ei saa olla kõrgem kui 10% laenuvõtja sissetulekust. ○ Laenu tagasimaksete kohustus ja intressi maksmine peab katkema töö kaotuse ja kõrgharidusõpingute jätkamise korral ning lapse 3- aastaseks saamiseni. ○ Laenu tagasimaksete toimumise kogu ajaks peab olema minimaalselt läbitud õpingute viiekordne nominaalkestus. ○ Õppelaenu tagasimaksmine võib toimuda laenuvõtja soovil ka kiiremini, ilma et laenu võtnud isikule tooks see kaasa täiendavaid kulusid.  Õppelaenu võtja tuleb vabastada täielikult õppelaenu tagasimaksmisest järgnevatel juhtudel: ○ osalisel või täielikul töövõime kaotamisel; ○ surma korral; ○ juhul, kui pärast õppelaenu võtmist tuvastatakse laenusaaja alaealisel lapsel raske või sügav puue. EÜL tunnustab Haridus- ja Teadusministeeriumi algatust muuta õppelaenu süsteemi õppijast lähtuvamaks. EÜL rõhutab, et õppelaenu süsteemi muudatused on väga olulised tagamaks reaalne ligipääsetavus kõrghariduse omandamiseks. Samamoodi on VTK-s välja toodud probleemid ühed olulisemad, mida muudatuste puhul adresseerida. Siiski ei ole meie hinnangul antud muudatustel tugevat mõju muutmaks kõrghariduse omandamine kättesaadavamaks, kui jätta tähelepanuta õppelaenu 21  maksimaalmäär ja sellest tulenevalt ka õppelaenu tagasimaksmiseks minimaalne periood. Lisaks peaks kaaluma õppelaenu võtmise võimaluse laiendamist nominaalajalt suuremale perioodile ja läbi mõtlema, millised peaksid olema rahvusvaheliste üliõpilaste võimalused õppelaenu võtmisel. JUM Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK-s on õppelaenuga seotud tausta ja probleemi kirjeldatud üpris põhjalikult, kuid kavandatavaid muudatusi mitte nii põhjalikult. Seetõttu on keeruline ka hinnata, kas lahenduseks pakutavad meetmed on sobivad või mitte. Justiitsministeerium kooskõlastab esitatud VTK, tehes selle kohta järgmised märkused ja tähelepanekud. 1. VTK punkti 3 alapunktis 6b ja punkti 6 alapunktis 6b on mainitud soovi 1) Arvestatud. lubada riigil tasaarvestada õppelaenu võlg, mis on riigile üle läinud, võlgniku Muudatuse kavandamisel arvestame kindlasti seotud regulatsioonidega. (sh käendaja) tulumaksutagastusega. VTK-s ei selgitata, kuidas täpsemalt see toimuma hakkab – nt kas nõue on eelnevalt täitedokumendiga tunnustatud või mitte. Rõhutame siinkohal, et kindlasti tuleb arvestada maksukorralduse seaduse § 34 lõikes 5 sätestatud põhimõttega, st riik ei saa õppelaenu võlga tasaarvestada enne elatise võla tasumist. 2. On tervitatav, et VTK lähtub nii rahvusvahelistest kui Eestis tehtud 2) Arvestatud uuringutest ning toetub nii hetkeolukorra kirjeldamisel kui ka lahenduste Arvestame märkusi eelnõus koostamisel ja probleemi defineerimisel. valimisel arvandmetele. Kõnesolevas VTK-s on vahendite valimine jõudnud juba aga juba üsna täpsesse etappi, mille tõttu on probleemide määratlemisel ja eesmärkide seadmisel lähtutud juba väljatöötatud lahendustest. Üldjuhul peaks VTK-s alustama laiemast ühiskondlikust probleemist, mille tõttu üldse on vaja muudatusi tegema hakata, ning seejärel alles hakata kaaluma, milliste muudatustega saaks probleemi lahendada. 3. Eelmisest kommentaarist lähtuvalt soovitame määratleda ning eelnõu 3) Arvestatud. seletuskirjas kirjeldada ka kõige üldisemal tasandil probleemi ja saavutatavat Võtame eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel esitatud soovitused arvesse. eesmärki. Näiteks ei saa probleemiks pidada seda, et õppelaenu kasutatakse vähe, sest õppelaenu võtmine iseenesest ei peakski olema eesmärk. Probleemiks võiks pidada näiteks seda, et potentsiaalsed üliõpilased ei saa majanduslikel põhjustel koolis käia või ei saa koolile keskenduda. Üldiseks eesmärgiks peaks pidama näiteks õppesse tuleku ja seal püsimise soodustamist ning alaeesmärgid, mis on seotud juba konkreetset vahenditega, peaksid olema üldisest eesmärgist lähtuvad. 4) Arvestatud. 22 4. Võimalusel palume eelnõu koostamise etapis välja tuua ka info selle kohta, Võtame eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel esitatud soovitused arvesse, kui suurele osale üliõpilastest on õppelaen vajalik õpinguteks ja kas kui hindame tegevuse mõju. muudatused võiksid suurendada ka õppijate arvu/õppetulemusi vms. 5) Arvestatud. 5. Väljatöötamiskavatsuse mõjude osas on välja toodud iga plaanitava Võtame eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel esitatud soovitused arvesse, muudatuse mõjud igale potentsiaalsele sihtrühmale. Seletuskirja koostamisel kui hindame tegevuse mõju. palume välja tuua ka selle, kas on oodata ka üldisemat positiivset mõju ühiskonnale (näiteks kõrghariduse kättesaadavuse kasv?). Kui selliseid või muid ühiskondlikult kasulikke tulemusi antud muudatustest ei eeldata, peaks ka selle välja tooma. 23 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0001 - Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.01.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9eaddf6-ad34-4801-b56a-43cb0548460f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9eaddf6-ad34-4801-b56a-43cb0548460f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main