Taotlus riigipreemiale

Eesti Kultuuriministeerium SPORDI ELUTÖÖPREEMIA KANDIDAAT Käesolevaga on Eesti Korvpalliliidul au esitada teenekas korvpallitreener Arnold Selge pikaajalise ja tulemusliku spordialase tegevuse eest. Arnold Selge on sündinud 22. veebruaril 1924 aastal Järvamaal, Võhmuta vallas. Kogu tema elu on seotud olnud korvpallialase tegevusega, aga eelkõige Eesti naistekorvpalli arenguga. Tema edukas treeneriöö algas peale Tallinna Kehakultuuritehnikumi lõpetamist 1954. aastal, mis kestis 55 aastat ja sellega on ta Eesti korvpalliajaloo kõige pikema staaziga treener. Ta on jätnud sügava jälje korvpallielu arengusse Paides, Kohtla – Järvel, Tartus ja Alatskivil. Kindlasti mängis tema tegevus väga olulist rolli Kohtla - Järvel, mille puhul võib Arnold Selget nimetada sealse korvpallielu aluspanijaks. Paide perioodil sai temalt korvpallialaseid algtõdesid hilisem tippkorvpallur, treener ning poliitik Jaak Salumets. Üle kümne aasta oli tema õlgadel Eesti naiste tippkorvpall. Aastatel 1978 – 1989 oli ta Tartu Ülikooli korvpallinaiskonna ja Eesti koondise peatreeneriks. Naiskond mängis Nõukogu Liidu meistrivõistluste I liigas. See oli sportlikus mõttes raske aeg. NSVL kõrgliiga oli sellel ajal maailma tugevaim „profiliiga“. Kaks korda jõuti TRÜ naiskonaga ka NSVL kõrgliigasse. Kuid eelkõige tasemega mängijate vähesuse tõttu langeti sealt tagasi esiliigasse, kus mängiti pidevalt kohtadele I - VI. Ta on üles kasvatanud 17 NSV Liidu meistersportlast. Euroopa noorte meistriks tuli Karin Murd. NSVL noortekoondise kandidaadid olid Teet Laur, Anne Sepp, Mare Laur ja täiskasvanute koondise kandidaadiks Vera Mitrofanova. Tal treeneritöö kogemus ka Soomest, kus juhendas Tampere naiskonda. Ta on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi auliige. Kõike seda arvestades, oleme seisukohal, et teenekas treener Arnold Selge väärib oma pikaajalise ja tulemusliku korvpllialase tegevuse eest elutööpreemiat. Lugupidamisega Jaak Salumets President ARNOLD SELGE Elulugu Peale Tallinna Kehakultuuri Tehnikumi lõpetamist suunati Arnold Selge tööle Rakvere. Ta oli seal spordikooli treeneriks, kuni 1. novembrer 1954. Siis tuli tal minna aega teenima Nõukogude Armeesse. Sealt vabanes 1957. aastal. Armees võeti ta spordiroodu ja ta teenis aega Lääne Ukrainas Lvovis. Armees teenides mängis ta korvpalli ja oli ühtlasi ka võistkonna treener. Korvpallialase hea koolituse sai ta tehnikumist, kus tema esimeseks õpetajaks oli Uno Kiivet ja hiljem Märt Sepik. Eriti viimasele on ta tänu võlgu väga põhjaliku õpetamise eest. Vabanedes armeest kutsuti ta Paide spordikooli treeneriks. Kuna vabu poiste gruppe ei olnud, tuli olude sunnil hakata tal hakata tegelema tütarlaste gruppidega. Hea treeneritöö tulemusena saavutas Arnold Selge Paide tüdrukutega B klassis teise ja A klassi tüdrukutega kolmanda koha vabariigis. Suur muudatus oli 1960. aastal, kui Türi treener lahkus ootamatult oma ametist. Tal tuli hakata sõitma 3 korda nädalas Türile, ka sealseid poisse ja tüdrukuid treenima. Kuna naiskorvpallurite tase oli Paides ja Türil küllaltki võrdne, pandi vabariigi võistlustele välja üks võistkond. Spordiühing „Jõud“ võttis selle majandusliku poole enda kanda. Samal aastal hakati mängima teises liigas, mille nad kindlalt võitsid. Järgnevatel aastatel tuli mängida juba esiliigas. Esimesel aastal läks hästi, saavutati V koht ja seda Tallinna võistkondade ees. Tartul oli väljas neli TR Ü naiskonda, kes saavutasid ka ka neli esimest kohta. Järgmisel aastal oldi Eest i karikavõistlustel kolmandad ja meistrivõistlustel neljandad. 1962 tuldi meistrivõistlustel III kohale. Suur üllatus sündis 1963. aastal, kui tuldi Paide Jõudi naiskonnaga esimest korda korvpalliajaloos Eesti naiste ka rikavõitjaks. Samal aastal saavutati Eesti m eistrivõistlustel teine koht. Paide „Jõud“ on mänginud ka NSVL meistrivõisltuste kvalifikatsiooni pääsu eest II liigasse ja seal saavutati kolmas koht. Peeti ka üks rahvusvaheline kohtumine S aksa DV Halle võistkonnaga, mis võideti. Eesti koondises mängisid Anne ja Mar i Vaikemaa’d, samuti Vaike Lüütsepp, Evi Hansumäe-Volmer. Oma korvpalliteed alustas Arnold Selge juures ka hilisem tippkorvpallur ja treener Jaak Salumets. Selge lahkus Paidest 1965 aastal. Põhjus oli eluline, talle ei suudetud tagada korterit. Treeneritöö pakkumine tuli kohe Tallinna „Jõud“-ist, et asuda treeneriks. Kuid Selge valis Kohtla-Järve ning asus vastloodud „Kalevi“ spordikooli treeneriks. Selge teadis, et Kohtla-Järvel korvpalli ei mängita ja seetõttu tegi teadlikult selle valiku, alustada nullist ning viia ka korvpall Kohtla – Järvele. Alguses puudus seal igasugune varustus ja ka treenimiseks saalid. Olid ainult spordihuvilised lapsed. Selleks, et saada saaliaega koolis, tuli anda ka kehalise kasvatuse tunde. Tööpäev algas kell 8.00 ja lõppes 23.30. Samas hakkas ta tegelema ka täiskasvanutega. Kohtla – Järve naiskond pääses II liigasse. Liigas oli sel ajal 12 naiskonda. Oldi keskmikud. Meeskond alustas III liigast, siis võideti II liiga ja mängiti hiljem ka esiliigas kolm aastat. Kõigil neil aastatel oli meeskond VI kohal esiliigas. Kohtla - Järve täiskasvanute võistkonda koondati mängijad, kes olid mänginud erinevates Tallinna võistkondades ja olid tulnud Kohtla-Järvele tööle. Noorte võistkondadega oldi igas vanuseklassis Eestis I - V hulgas. Võideti Eesti koolidevaheline karikas. Parimaks saavutuseks Kohtla – Järve perioodil oli NSV Liidu noorte meistrivõistlustel saavutatud VII koht. Selge kasvandikud Teet Laur, Ago Salm, Gunnar Niitsoo mängisid Eesti noortekoondises. Tema õpilaseks oli ka 15- aastane Jevgeni Kulikov (pikkus 2,05), kes värvati Leningradi Spartaki. Selge töötas Kohtla-Järvel kuni 1978. aastani. Suureks saavutuseks tuleb pidada, korvpalli elu käimalükkamist Kohtla-Järvel. 1978. aastal kutsuti Arnold Selge Tartu TRÜ naiskonna vanemtreeneriks ja ühtlasi Eesti koondise peatreeneriks. Naiskond mängis Nõukogu Liidu meistrivõistluste I liigas. See oli sportlikus mõttes põnev, aga raske aeg. NSVL kõrgliiga oli sellel ajal maailma tugevaim „profiliiga“. Kaks korda jõuti TRÜ naiskonaga ka NSVL kõrgliigasse. Tasemega mängijate vähesuse tõttu langeti sealt tagasi (vigastused, lapsepuhkused, pühendumine ainult õppimisele jne) esiliigasse, kus mängiti pidevalt kohtadele I - VI. Palju saadi mängida ka rahvusvahelisi mänge, nii Saksa DV-s, Soomes, Kuubas, Rootsi, Ungaris, Bulgaarias, Jugoslaavias ja Sambias ning Tsehhoslovakkias. Parim turniir toimus 1988. aastal Riias, kus naiskond saavutas VI koha eespool Lätit ja Rootsit. TRÜ naiskonnaga tuldi ka Spordiühing „Trud“ meistriks. 1983. aastal omistati Arnold Selgele ENSV teenelise treeneri nimetus. Ta on töötanud 55 aastat järjest treenerina ja seetõttu on ta Eesti korvpalliajaloo kõige pikema staažiga treener. Viimati töötas Alatsikivil. Sellel perioodil tuli ta Alatskivi kooli võistkonnaga esimeseks Eesti põhikoolide B sarjas. Tal on treeneritöö kogemus ka Soomest. 2000. aastate alguses asus Selge tööle Alatskivile, õpetama sealse keskkooli poistele ja tüdrukutele korvpallitõdesid. Võistlustegevuseks asutati korvpalliklubi „JUKU“, mis osales edukalt Eesti noortesarjades ja tegutseb ka tänasel päeval. Ta on üles kasvatanud 17 NSV Liidu meistersportlast. Euroopa noorte meistriks tuli Karin Murd. NSVL noortekoondise kandidaadid olid Teet Laur, Anne Sepp, Mare Laur ja täiskasvanute koondise kandidaadiks oli Vera Mitrofanova.